Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi
• seisukoht töötervishoiu tervisekontrolli otsuste planeeritava digitaliseerimislahenduse kohta
• vastuskiri TEHIK, SoM, MKM poolt 14.05.2025 ETTASele saadetud kirjale
Adressaat: TEHIK, SoM, MKM esindajad
27.052026
I ETTAS seisukoht töötervishoiu tervisekontrolli otsuste planeeritava digitaliseerimislahenduse kohta
Koostatud seltsi 21.05.2026 teemakohase üldkoosoleku konsensuse tulemusel
Eesti Töötervishoiuarstide Selts toetab töötervishoiu andmevahetuse kaasajastamist ning tervisekontrolli otsuste digitaliseerimist eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti, kasutatavust ja töötervishoiuteenuse tõhusust.
Samal ajal on seltsi ühine seisukoht see, et töötervishoiuarstid ei ole nõus kasutusele võtma praegusel kujul planeeritud digitaliseeritud tervisekontrolli otsust.
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi peamised ettepanekud
1. Luua olemasolevate patsiendiinfosüsteemide arendajatele võimalused töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimiseks TJT lahenduse asemel
• määratleda töötervishoiu tervisekontrolli otsuse minimaalne andmekoosseis ja ühtsed andmevahetusstandardid; andmekoosseis võiks eelduste kohaselt olla sama/sarnane praeguse määruse alusel kehtiva tervisekontrolli otsusega;
• kasutusel võib olla minimaalne hulk loendeid (loend sobivuse kohta, loend piirangute kohta), kõik täpsustused on vabatekstilised
• võimaldada patsiendiinfosüsteemide arendajatel rakendada vajalikud lahendused olemasolevates töövoogudes;
• säilitada töötervishoiuarsti võimalus kasutada vabatekstilisi põhjendusi ja sisulist arstlikku argumentatsiooni;
• käsitleda töötervishoiu tervisekontrolli otsust sisulise töövahendi, mitte üksnes tehnilise tõendi või andmeobjektina;
• keskenduda paralleelse töökeskkonna loomise asemel süsteemidevahelise andmevahetuse toimivusele.
2. Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise jätkamisel lisaks ka TJT kaudu
• lahutada täielikult tõendite ja otsuse töövoo ja kuvad;
• tagada sobivuse juures vabatekstiväljade olemasolu, mis toetab arsti kaalutlusõigusest ja argumentatsioonist tulenevat selgitavat teksti tööandjale;
• kaotada ebaotstarbekad loendid;
• luua võimalused individuaalsed meelistekstideks (igale asutusele/igale kasutajale);
• tagada ohutegurite märkimine tööandja poolt TEIS-iga integratsiooni abil;
• tagada võimalus vahetada otsusel tööandjat ja muuta töötaja ametit.
Põhjendused
Olles analüüsinud planeeritavat lahendust ja selle senist arendusprotsessi, on seltsil tekkinud küsimus, miks ei ole keskendutud esmalt vajaliku andmekoosseisu ja andmevahetusstandardite kokkuleppimisele, vaid on loodud arstide töövoogu halvasti sobiv täiendav paralleelne töökeskkond.
2019. aastal alustatud tõendite protsess näis lähtuvat andmekoosseisude ja standardite väljatöötamise eesmärgist. Töötervishoiuarstid osalesid aruteludes ootusega, et selle tulemusel kujuneb välja toimiv ja praktiline lahendus. Sel ajal oli mitmeid väikeseid töötervishoiuteenuse osutajaid, kel puudus võimalus kasutada integreeritud infosüsteeme. Praeguseks on nii palju aega möödunud, et töötervishoiuteenuse osutajate tehniline võimekus on märkimisväärselt arenenud ning tänaseks kasutavad kõik teenuseosutajad Eestis mõnda tervise infosüsteemiga liidestatud patsiendiinfosüsteemi.
Arvestades, et Eestis kasutusel olevate patsiendiinfosüsteemide hulk on piiratud ning töötervishoiu tervisekontrolli otsuse andmekoosseis suhteliselt väike, oleks kõige kiirem, paindlikum ja ressursisäästlikum lahendus anda infosüsteemide arendajatele selged andmekoosseisu ja andmevahetuse nõuded, võimaldades neil integreerida vajalikud funktsionaalsused arstide olemasolevasse töövoogu.
Ressursikasutuse poolest oleks tõenäoliselt odavam tasustada otsuse digitaliseerimise realiseerimine infosüsteemide haldajatele, kui realiseerida töövooge mittearvestavat ühtset vähepaindlikku lahendust.
Planeeritava lahenduse praktilised probleemid
Praegune planeeritav lahendus tekitab olukorra, kus töötervishoiuarsti halduskoormus suureneb märkimisväärselt.
Probleemseks peame eelkõige järgmist:
• otsuse aluseks olev sisuline dokumentatsioon ja lõplik otsus paiknevad eri infosüsteemides;
• tervisekontrolli sisu ja otsuse omavaheline võrdlemine järgnevatel visiitidel (nii töötervishoiuarsti poolt, perearsti poolt, eriarsti poolt kui ka näiteks töövõime hindamisel) muutub ajamahukaks;
• arst peab dubleerima samu andmeid mitmesse süsteemi - hinnaguliselt selle info töötlemise maht mitmekordistub;
• ohutegurite sisestamine toimub käsitsi üksikute valikutena ulatuslikust loetelust;
• arstlik otsustusvabadus taandub standardiseeritud fraaside kombineerimisele;
• puudub piisav võimalus vabatekstiliste põhjenduste ja kontekstipõhiste selgituste kasutamiseks;
• TEIS-i funktsionaalsus koostööd tõhustava integratsioonina on kasutamata.
Ajakulu näide
Üks seltsi liikmetest, kel on ligipääs mitmele infosüsteemile testis otsuse vormistamisele kuluvat aega järgmistel tingimusel
• iga test tehtud 3 x keskmise aja hindamiseks
• “keskmise kontoritöötaja” andmed - 7 ohutegurit + prillide kohta soovitus + 1 ettepanek + järgmise tervisekontrolli aja määramine (1 aasta pärast)
• aeg fikseeritud alates sellest kui tervisekaart on täidetud ning järgmine klikk on otsuse loomine / koostamine
• võetud on otse infosüsteemis olev otsus, eeltäidetud andmed läksid vastavalt infosüsteemi enda võimekusele juurde - siin on loogika selles, et pea kõik infosüsteemid juba eeltäidavad otsuseid mingil määral. Kui TEHIKu lahendus seda ei võimalda, siis on see veel kulu (nt tööandja valimine)
Teine seltsi liige tegi oma infosüsteemis (Liisa-s)
• Lihtne otsus 1: ohutegurid + ettepanekuid ei ole
• Lihtne otsus 2: ohutegurid + 1 ettepanek
Tulemused:
• EHL: 117 sekundit (eraldi töötaja ja tööandja otsus; ühise otsuse korral umbes 90 sekundit; suur osa ajast on isiklike ja tööandja andmete sissekandmine, mis võiks tulla automaatselt)
• Ekliinik: TTH vormi kaudu: 22 sekundit* (enamus väljamuutusi käib eelnevalt TTH vormi peal, koos selle muutmisega umbes 40 sekundit otsuse kohta)
• Heba: 27,4 sekundit
• Liisa: otsus ilma ettepanekuteta: 27 sekundit
otsus paari “lihtsa” ettepanekuga 34 sekundit
• TEHIKu planeeritav lahendus: 107,6 sekundit, kuid väga suurte eeldustega:
*TJT on infosüsteemi integreeritud sarnaselt nagu praegu Andmevaatur (TJT nupule vajutades on arst juba sisselogitud ja võtab kohe õige TTO alt õige patsiendi andmed lahti);
*ohutegurid on kõrval aknas nähtavad ja leitavad, ei pea mitme akna vahel neid taga otsima;
*meeliseid / tüüpvastused ei ole, kuid need on kõrvalaknas olemas ja sealt copy-pastetavad;
*deklaratsiooni osa sai diagonaalis üle vaadatud, eeldusel, et eelnevalt on tervisekontrolli jooksul murekohad üle käidud (siin saab mõningast paralleeltööd teha kui otsus kohe visiidi alguses juba lahti teha ja jooksvalt täita).
Suurim miinus on aga see, et praeguse info alusel on see 100% arsti tööaeg.
• Kerge juhtumi korral (ei ole vaja kuupäeva muuta, ettepanekuid lisada) saab u 97 sekundiga teha.
Siin on jätkuvalt AINULT otsuse koostamise ja kinnitamise aeg. Igasuguse dokumendihalduse, edastamise ja kõik muu olen ajalisest kulust välja jätnud.
Kaasaegne integratsioon
Otsuse digitaliseerimise idee täidaks ohutegurite kontekstis oma eesmärki juhul, kui tööandjal oleks võimalus digitaalselt esitada töötervishoiuarstile ohutegurite loetelu, mida kasutusele võttes (ehk esitatud infot ära kasutades) saaks arst planeerida visiidi käiku ja teha vajalikud visiiditegevused ning nende põhjal vormistada tööandjale otsuse (ilma neid ohutegureid omakorda kaks korda üle kirjutamata).
Kokkuvõte
Eesti Töötervishoiuarstide Selts toetab digitaliseerimist lahendustes, mis aitavad parandada töötervishoiuteenuse kvaliteeti, vähendada põhjendamatut halduskoormust ning toetada sisulist ennetustööd.
Praegusel kujul ei saa selts siiski toetada lahendust, mis:
• killustab tööprotsessi mitme infosüsteemi vahel;
• suurendab märkimisväärselt käsitsisisestamise mahtu;
• piirab arstlikku otsustusvabadust standardiseeritud valikute kaudu;
• ning käsitleb töötervishoiu tervisekontrolli otsust sisuliselt tehnilise tõendi analoogina.
Peame vajalikuks jätkata sisulist koostööd eesmärgiga jõuda lahenduseni, mis arvestab üheaegselt nii andmevahetuse vajadusi kui ka töötervishoiu tegelikku praktilist olemust.
II Vastuseks teie 14.05.2025 kirjale
Teie vastuses sisalduv väide selle kohta, nagu puuduks töötervishoiu tervisekontrolli otsusel (TKO-l) igasugune vahetu õiguslik toime ning tegemist oleks üksnes neutraalse tervishoiudokumendiga, on töötervishoiuteenuse sisulist tähendust arvestades problemaatiline ning viitab töötervishoiuteenuse tegeliku eesmärgi ja praktilise toime olulisele alahindamisele.
Teie väide: “Tervisekontrolli otsus on seejuures erialane eksperthinnang ja tervishoiudokument, mis ei too kaasa eraldiseisvalt õiguslikke tagajärgi ei töötajale ega tööandjale.”
Töötervishoiu tervisekontrolli otsus ei ole pelgalt meditsiinilise fakti fikseerimine võrreldaval kujul näiteks laborivastuse või uuringutulemusega. Tegemist on tööandja riskijuhtimise keskse töövahendiga, mille sisul on otsene mõju:
• töötaja töökorraldusele,
• töötingimustele,
• töökeskkonna kohandamisele,
• isikukaitsevahendite kasutamisele,
• tööülesannete ümberkujundamisele,
• teisele tööle suunamisele,
• töötamise jätkamise võimalikkusele.
Praktikas mõjutab TKO väga otseselt töötaja igapäevast tööelu ning tööandja kohustusi. Seetõttu ei saa nõustuda käsitlusega, mille kohaselt oleks tegemist sisuliselt neutraalse dokumendiga, millel puudub iseseisev praktiline toime.
Teie vastuse sisu on konfliktne - viitate, et tööandjal ei ole kohustust järgida TKO-s tehtud ettepanekuid ja samas on ka.
Teie väide:”Näiteks, kui töötaja ei sobi tööd jätkama, otsustab tööandja, kas töötaja viiakse üle teisele tööle, lõpetatakse töösuhe, saadetakse puhkusele vms. Samuti peab tööandja tagama töötajale nt isikukaitsevahendid ja töö tegemiseks vajalikud töö- ja abivahendid (sh nt prillid), lähtudes tervisekontrolli otsusest.”
Kui töötaja ei sobi tööd jätkama ja tööandja otsustab kõigi teie viidatud edasiste valikute üle - siis see valik, et ta siiski ei sobi tööd jätkama on arvestamist vajav kohustus ja selle eiramine võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
Eriliselt problemaatiline on Teie vastuses väljendatud seisukoht, et töötaja poolne allkirjastamine ei ole vajalik. Selline lähenemine alahindab töötaja teadliku nõustamise ja arusaamise tähtsust töötervishoiu protsessis.
TKO ei ole standardiseeritud „sobib/ei sobi“ tüüpi tõend, vaid individuaalne hinnang konkreetse inimese ja konkreetse töökeskkonna vastastikusele sobivusele. Töötervishoiuarsti otsused sisaldavad sageli:
• töökorralduslikke piiranguid,
• töötingimuste muutmise vajadust,
• juhiseid riskide maandamiseks,
• soovitusi töötaja tervisekahjustuse vältimiseks.
Selliste otsuste puhul on töötaja teadlik nõustamine ning veendumine, et töötaja on piirangute ja soovituste sisust aru saanud, töötervishoiuteenuse kvaliteedi oluline osa. Töötaja allkiri ei ole pelgalt formaalsus ega „otsuse kehtivuse tingimus“, vaid oluline kinnitus:
• et töötajat on nõustatud,
• et töötaja on otsuse sisust aru saanud,
• et töötajale on selgitatud töötingimustega seotud terviseriske ja nende maandamise vajadust.
Tervisekontrolli otsus on seotud tegevustega, mis toovad inimestele leiva lauale, määravad nende võimalused tööturul.
Kõigil töötrevishoiuarstidel on olnud praktikas olukordi, kus töötaja ütleb, et “teie pärast jäin ma tööst ilma”, “ma kartsin, et see tuleb”, “palun ärge pange seda otsusele, sest siis ma jään tööst ilma”, “mul eelmisel korral oli probleeme selle otsuse pärast” jne.
Need otsused võivad olla emotsionaalselt keerulised nii töötajale kui arstile, seetõttu on otsusega seotud kirjalik argumentatsioon väga oluline ja töötaja kinnitus selle kohta, et vastavas sõnastuses esitatud otsus on temaga kooskõlastatud.
Allkirja tähtsuse vähendamine on vastuolus töötervishoiu ennetusliku eesmärgiga - see võib praktikas vähendada töötaja teadlikkust talle seatud piirangutest ja vajalikest kaitsemeetmetest; võib tuua kaasa vaidlusi ja probleeme (nt info osas, mida töötaja ei soovinud tööandjale esitada, töösuhte lõpetamise korral, mis tuleneb otsuse sisust jms), kui hiljem puudub võimalus kinnitada ja tõestada, et otsus tehti töötaja teadmisel ja mitte tagaselja.
Samuti tekitab tõsist muret Teie käsitlus, mille kohaselt piisab TKO sisu esitamisel standardiseeritud loenditest ja eeldefineeritud piirangutest. Töötervishoiu otsused on olemuslikult kontekstipõhised ning sõltuvad:
• konkreetse tööandja töökeskkonnast,
• tegelikest ohuteguritest,
• töökorraldusest,
• töötaja terviseseisundist,
• võimalikest riskimaandamismeetmetest.
Piirangud ei ole universaalsed ega standardiseeritavad lihtsustatud loeteludeks ilma sisuliste selgituste ja põhjendusteta. Sama piirang võib erinevates töökeskkondades omada täiesti erinevat tähendust ning selle rakendamise tingimused võivad olla oluliselt erinevad.
Kui tööandjale edastatav info taandatakse eeldefineeritud valikutele, tekib reaalne oht, et:
• tööandja ei saa töötaja töö ohutuks korraldamiseks piisavat infot,
• töötervishoiuarsti sisuline hinnang taandub tehniliseks check-box täitmiseks,
• väheneb töötervishoiuteenuse kvaliteet,
• kahjustub TTOS-ist tulenev ennetuslik eesmärk.
Selleks, et tööandja saaks päriselt teha muudatusi või parendusi, vajab ta sisuliselt mõistetavat ja töötaja konteksti sobivat kirjeldust/sõnastust (seltsi poolt on teile kasutamiseks antud reaalelust näiteid, kui soovite, võime neid juurde lisada).
Soovime rõhutada, et meie seisukoht ei ole suunatud digitaliseerimise vastu. Vastupidi — peame vajalikuks töötervishoiu andmevahetuse kaasajastamist ja standardiseerimist seal, kus see toetab teenuse kvaliteeti.
Küll aga ei tohi digitaliseerimise käigus muuta töötervishoiu tervisekontrolli otsust sisuliselt lihtsustatud „tervisetõendi analoogiks“, mille keskmes on üksnes andmevahetuse tehniline mugavus ja statistiline võrreldavus. Töötervishoiu eesmärk ei ole üksnes terviseseisundi fikseerimine, vaid tööga seotud terviseriskide ennetamine ning töötaja ja töökeskkonna sobivuse sisuline hindamine.
Teie kinnitus, et tervisekontrolli otsus jääb edaspidi otsuseks, mitte tõendiks, ei veena, et olete nende dokumentide sisu erisustest aru saanud, kuna kinnitate, et “Töötervishoiu tervisekontrolli otsust ei ole võimalik ega otstarbekas tervisetõendist eraldi käsitletavana võtta teise FHIR teenuse seast välja.”
• Mitte ühegi tõendi väljastamiseks tehtava visiidi eesmärk ei ole tervise hoidmine ja parandamine.
• Mitte ükski tõend ei anna adressaadile juhiseid inimese tervise heaks tegutsemiseks.
• Tervisekontrolli otsus täidab neid eesmärke.
Seetõttu ei tohi erineva eesmärgiga dokumente käsitleda samadel alustel defineeritud töövoona. Samadel alustel defineeritud töövoog = sama asi.
Konkreetselt TJT töölaua vaadete ja kasutamise kohta
TEHIKu esindaja väitis koosolekul, et “praegused lahendused, mis mõndadel suurematel kliinikutel kasutusel on, on eralahendused ja need ei ole tehtud riiklikule andmevahetusstandardile vastavalt, ehk need ei saada selliselt loendeid ohuteguritest terviseinfosüsteemi”. Esitatud väide ei kajasta olukorda tasakaalustatult ega tõepäraselt.
Esiteks on kõik patsiendi infosüsteemid eralahendused.
Teiseks kõik andmevahetused on tehtud vastavalt riiklikule andmevahetusstandardile, sest vastasel juhul ei saakski Eesti riigis Tervise infosüsteemiga andmeid vahetada.
Kolmandaks ei saagi olla praegused ohutegurite loetelud riiklikule standardile vastavad, sest riigil pole nende jaoks standardit.
Kokkuvõtteks
Soovime jõuda töötervishoiu eesmärgi ja reaalse tegevuse vastastikuse mõistmiseni, et edasi leida lahendused eesmärgipäraseks eri osapoolte vajaduste toetamiseks.