Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

30.04.2026

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Korrakaitseseaduse muutmine   

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:   

1) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   

„§ 16. Muu isiku kui avaliku korra eest vastutava isiku korrakaitsekohustus   

(1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku vallasasja korrakaitseorgani

kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav isik ning kelle kohustus ohtu

tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on

võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik vallasasi ja kui:   

1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;   

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või tal ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või

korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule ega tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.   

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korrakaitsekohustuse täitmist võib isikult nõuda

ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik.   

(3) Korrakaitsekohustuse täitmine ei tohi kesta kauem kui kaheksa tundi ööpäevas, kestuse

otsustamisel arvestatakse isiku töö- või teenistussuhtest tulenevate kohustustega.

(4) Korrakaitsekohustuse täitmise ajal tagatakse isikule mõistlikus ulatuses puhkeaega. Pikema

kui kuuetunnise kohustuse täitmise ajal tagatakse isikule vähemalt 30-minutiline paus.

(5) Kui korrakaitsekohustusega isik hukkub või sureb korrakaitsekohustust täites või sellega

seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toime pandud ründe või süüteo tõkestamise tagajärjel,

makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud

kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele

ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset

hüvitist kokku korrakaitsekohustusega isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses.  

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitise arvutamisel võetakse aluseks

korrakaitsekohustusega isiku keskmine töötasu, mida talle maksis tema tööandja. Kui

korrakaitsekohustusega isik hukkumisele või surmale eelnenud ajal ei töötanud, võetakse

kõnealuse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või surma ajal kehtinud töötasu alammäär.

2

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks oleva keskmise palga

arvutamisel ning hüvitise taotlemisel ja väljamaksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-

st 49.  

(8) Korrakaitsekohustuse täitmisel tekkinud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.“;   

2) paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „dokumendid“ sõnadega „dokumendid või

muus vormis teave“ vastavas käändes; 

3) paragrahvi 30 lõikes 5 asendatakse sõnad „Küsitlemine ja dokumentide nõudmine“

sõnadega „Küsitlemine ja dokumentide või muus vormis teabe nõudmine“; 

4) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest jälgimisseadmestiku

abil eelnevalt teavitama paigaldades avalikku kohta või korrakaitseorgani sõidukisse

teabetahvli või kleebise, milles on toodud teave meedet kohaldava korrakaitseorgani kohta.“;

5) seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises sõnastuses: 

„§ 341. Isikuandmete töötlemine mehitamata  sõiduki kasutamisega 

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada pilti edastavat või

salvestavat mehitamata sõidukit (edaspidi mehitamata sõiduk): 

1) kui see on vajalik avalikul kogunemisel ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks;

2) isiku leidmiseks, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tema abitu seisundi tõttu

ohus;    

3) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks politsei poolt isiku kaitsmisel või objekti valvamisel; 

4) käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetme kohaldamisel järgides erimeetme

kohaldamisele õigusaktides ettenähtud nõudeid; 

5) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel;  

6) kõrgendatud  ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. 

(2) Mehitamata sõiduk tähistatakse viisil, mis võimaldab tuvastada seda kasutavat

korrakaitseorganit.

(3) Mehitamata sõiduki kasutamisest teavitab korrakaitseorgan esimesel

võimalusel avalikkust ja avaliku korra eest vastutavat isikut, käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 4 sätestatud juhul ka valdajat ja omanikku.

(4) Kui korrakaitseorgan töötleb  isikuandmeid mehitamata sõiduki kasutamisega , säilitatakse

tehtud salvestisi kuni 30 päeva. Kui salvestist kasutatakse täielikult või osaliselt erimeetme

3

kohaldamise kohta koostatud protokollina, säilitatakse salvestist vastavalt protokolli säilitamise

nõuetele. 

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestist võib kasutada õppetöö või koolituse

läbiviimisel, kui korrakaitseorgan tagab, et salvestisel olevad isikuandmed on pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitset võimaldaval kujul ning salvestise õppetööks ettevalmistamisel

järgitakse isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud nõudeid. 

§ 342. Isikuandmete töötlemine  kehalähedase salvestusseadme kasutamisega  

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada pilti ja heli

edastavat või salvestavat kehalähedast jälgimisseadmestikku (edaspidi vormikaamera):   

1) ametniku või muu isiku elu või tervist ähvardava ohu korral;   

2) riikliku järelevalve meetme kohaldamise asjaolude jäädvustamiseks, kui vormikaamera

kasutamine ei ole ülemäärane riive isiku põhiõigustele;   

3) vahetu sunni kohaldamisel.  

(2) Korrakaitseorgan on kohustatud vormikaamerat kasutama, kui avaliku korra eest vastutav

isik või muu menetlusosaline on esitanud selleks põhjendatud taotluse.   

(3) Korrakaitseorgani ametniku vormil või riietusel peab olema vormikaamerast teavitav

märge.    

(4) Vahetult enne vormikaamera kasutama hakkamist teavitab korrakaitseorgan sellest

asjaosalisi suuliselt. Kui eelnev teavitamine ei ole edasilükkamatute asjaolude tõttu võimalik,

teavitab korrakaitseorgan isikuandmete töötlemisest esimesel võimalusel.   

(5) Vormikaamera kasutamisel välditakse kõrvalise isiku isikuandmete ning muu kaamera

kasutamise eesmärgiga mitteseonduva teabe salvestamist. Vormikaamera kasutamisel on

keelatud edastada või salvestada teavet erilist kaitset väärivate eraeluliste asjaolude kohta.

Keelatud teave tuleb viivitamatult kustutada.  

(6) Vormikaamera salvestist säilitatakse kuni 30 kalendripäeva. Kui vormikaamera salvestist

kasutatakse osaliselt või täielikult meetme protokollina, säilitatakse salvestist vastavalt

protokolli säilitamise nõuetele.   

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud salvestist võib kasutada õppetöö või koolituse

läbiviimisel, kui korrakaitseorgan tagab, et salvestisel olevad isikuandmed on pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitset võimaldaval kujul ning salvestise õppetööks ettevalmistamisel

järgitakse isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud nõudeid.“;

6) seaduse 3. peatüki 3. jaotist täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:  

„§ 531. Kontrolltehing  

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib teha kontrolltehingu olulise

või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks,

kui see ei ole muude riikliku järelevalve meetmetega võimalik või on ebamõistlikult raske.  

(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega tehing, mille tegelik eesmärk on

kontrollida õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist, kuid mille eesmärki teiste isikute

eest tehingu tegemise ajal varjatakse.  

4

(3) Kontrolltehinguga ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele

ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks

kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega

konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.  

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei pea korrakaitseorgani ametnik täitma käesoleva seaduse § 11

lõikes 1 sätestatud kohustust ega kandma vormiriietust.  

(5) Kontrolltehingu tegemise protokollimine on kohustuslik.  

(6) Kontrolltehingu tegemise otsustab prefekt või korrakaitseorgani juht.  

(7) Korrakaitseorgan teavitab isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, kontrolltehingu

tegemisest viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.  

(8) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine. “;

7) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:  

„§ 581. Ürituse korraldamine  

(1) Igaüks võib korraldada üritust, järgides õigusaktide nõudeid.  

(2) Ürituse korraldaja tagab ürituse pidamise ohutuse ja vastavuse õigusaktide nõuetele. 

(3) Ürituse korraldamisest teatatakse kohaliku omavalitsuse üksusele vähemalt 30 päeva enne

ürituse toimumist, kui:  

1) üritusel võib olla suur hulk pealtvaatajaid või osalejaid;

2) ürituse pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist;  

3) üritusel müüakse või pakutakse alkoholi;  

4) üritus toimub või lõpeb käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud ajal. 

(4) Kui üritust on kavas pidada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, teavitatakse

ürituse korraldamisest ühele kohaliku omavalitsuse üksusele.  

(5) Keelatud on korraldada üritust, mis:  

1) toimub käesoleva seaduse § 63 sätestatud kohas;  

2) vastab käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud keelatud koosoleku tunnustele. 

(6) Korrakaitseorgan võib nõuda keelatud avaliku ürituse viivitamatut lõpetamist. “;

8) paragrahvi 59 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „pidamise“ sõnaga „täpsemad“; 

9) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud viivitamata teavitama asukohajärgset

prefektuuri tema haldusterritooriumil peetavast üritusest, kui omavalitsuse üksust on käesoleva

seaduse §-s 581 ja § 59 lõikes 2 ette nähtud korras ürituse pidamise soovist teavitatud. “;  

5

10) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  

„1) vähemalt 14-aastane füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku

elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane, või“;

11) paragrahvi 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „või“ semikooloniga;

12) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:  

„3) seda korraldab alaealine.“;  

13) paragrahvi 821 lõige1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  

„(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui

korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning

korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. “;  

14) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 

„(11) Riikliku järelevalve meetme õiguspärase rakendamisega tekitatud varaline kahju

hüvitatakse isikule õiglases ulatuses.“. 

§ 2. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 52“ tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahv 521 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 223 lõikes 1 asendatakse arv „53“ arvuga „531”“;

2) paragrahv 2231 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 1191 asendatakse tekstiosa „ja 53“ tekstiosaga „, 53 ja 531“;

6

2) paragrahvi 1192 lõiked 4─8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 52“ tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahvi 43 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 101 asendatakse tekstiosa „ja 52“ tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahvi 1011 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduse § 114 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „33“ tekstiosaga „, 341“.

§ 8. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „53“ tekstiosaga „, 531“;

2) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse tekstisoa „ja 52” tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahvi 56 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-

s 561 sätestatud korras ning“;

3) paragrahv 561 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Tubakaseaduse muutmine

7

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 45“ tekstiosaga „§-des 45 ja 531“;

2) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-des 47 ja 48“ tekstiosaga „§-des 47, 48 ja

531“;

3) paragrahv 332 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Seaduse jõustumine 

Käesoleva seadus jõustub  2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”.…” …………….. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium saadab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi lisamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Korrakaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Korrakaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigikohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Andmekaitse Inspektsioon

Meie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1

2

Mari Käbi 5865 8226 [email protected]

1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus  

1.1. Sisukokkuvõte  

Korrakaitseseadus (KorS) on Eestis kehtinud aastast 2014. Üle kümneaastase

kohaldamispraktika käigus on välja koorunud mitmed puudujäägid, mille kõrvaldamine tagaks

riiklikus järelevalves vajaliku selguse. Tehnoloogia areng on loonud uudseid võimalusi, mille

kasutamine riiklikus järelevalves aitaks oluliselt kaasa järelevalve efektiivsusele ja seega

avaliku korra tagamisele. Praegune olukord, kus riikliku järelevalve erivaldkondades vajalikud

erimeetmed on reguleeritud  eriseadustes KorS-i kui üldseaduse asemel, lõhub riikliku

järelevalve meetmete süsteemi ja loob sama meetme kohaldamisel põhjendamatuid erisusi.  

Eelkõige nende oluliste probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks ongi

koostatud KorS-i muutmise eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse selged tingimused erinevate

kaamerate kasutamiseks riiklikus järelevalves, olgu nendeks mehitamata õhusõidukid, vormile

kinnitatud kaamerad või muud vahendid, mis võimaldavad salvestada kas pilti või heli või

mõlemat. Eelnõuga tuuakse kontrolltehingu kui erimeetme reeglistik eriseadustest KorS-i kui

korrakaitse üldseadusesse ning korrakaitseorganile tagatakse selgesõnaline õigus nõuda peale

dokumendi ka muus vormis teavet.  

Eelnõuga korrastatakse seaduse terminikasutust, reserveerides termini

„kaasamine“ haldusorganisatsiooni sisestele juhtudele ja rääkides muudes olukordades

korrakaitsekohustuse täitmisest. Samuti alandatakse avaliku koosoleku korraldaja

vanusepiirangut – koosolekuid võiks korraldada juba 14-aastaselt. Muudatuse eesmärk on

tagada noortele paremad võimalused ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkida.

Kuivõrd eelnõukohase seadusega reguleeritakse riikliku järelevalvega seonduvat, ei kasva

eelnõuga haldusväliste isikute (ettevõtjate, üksikisikute ega ka vabaühenduste) halduskoormus.

Halduskoormust vähendab avalike ürituste korraldamisega seotud muudatused, mille kohaselt

ei pea avalike ürituste korraldajad enam KOV-ilt luba taotlema ürituste korraldamiseks. Teatud

olukordades jääb küll ürituse korraldamisest teavitamise nõue, kuid ka see on korraldajate jaoks

oluliselt vähem koormav kui loa taotlemine.

 1.2. Eelnõu ettevalmistaja  

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ([email protected]) ning sama

talituse nõunikud Eleri Kästik ([email protected]) ja Mari

Käbi ([email protected]).  

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).  

1.3. Märkused  

2

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga (668

SE), millega muudetakse korrakaitseseaduse §-e 161 ja 162. Siinne eelnõu lähtub nende sätete

muutmisel 668 SE-ga plaanitavatest muudatustest.  

Samuti on eelnõu seotud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega antakse

järelevalveorganile kontrolltehingu tegemise õigus. 

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.  

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 

1) alkoholiseadus – RT I, 09.01.2025, 20 

2) atmosfääriõhu kaitse seadus – RT I, 02.10.2025, 18 

3) jäätmeseadus – RT I, 07.01.2026, 16 

4) korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12 

5) lõhkematerjaliseadus – RT I, 12.12.2024, 9 

6) ravimiseadus – RT I, 12.07.2025, 24 

7) riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14 

8) tarbijakaitseseadus – RT I, 08.07.2025, 32 

9) toote nõuetele vastavuse seadus – RT I, 11.03.2025, 3 

10) tubakaseadus – RT I, 07.05.2025, 15 

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.  

2. Seaduse eesmärk  

Eelnõu eesmärk on korrastada ja kaasajastada riikliku järelevalve norme, aga ka avalike ürituste

ja koosolekute korraldamise sätteid. Kuna KorS on kehtinud üle kümne aasta, on ühiskonna ja

tehnoloogia areng toonud kaasa vajaduse muuta sätteid, mis seaduse rakendamise praktika

käigus on osutunud probleemseks, ning täiendada seadust sätetega, mille vajalikkus on

praktikas esile kerkinud. Nii puuduvad kehtivas seaduses selged alused kaamerate kasutamiseks

riiklikus järelevalves, korrakaitseorganitel, eelkõige politseil, on tekkinud probleeme

dokumentide kõrval muus vormis teabe (näiteks pildi- või videofailid jms) nõudmisel, avalike

ürituste korraldamise nõuetes puudub korraldaja vastutuse ja keelatud ürituste reeglistik jms.

Enne eelnõu koostama asumist koostati eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK)1, mis

kooskõlastati asjaosalistega 2024. aastal. VTK sai rohkelt tagasisidet, millega on püütud eelnõu

koostamisel arvestada. 

Eelnõusse ei ole koondatud siiski kõiki VTK teemasid. Nii näiteks loobuti VTK tagasiside

põhjal plaanist laiendada avalikus kohas käitumise üldnõudeid küberruumile. Põhjuseks on

eelkõige küberruumi avarus ning Eestiga seostamise keerukus. Loobuti ka avalike koosolekute

keelustamise ja koosolekult eemaldamise täpsemast reguleerimisest. Avaliku koosoleku

pidamine on demokraatlikus ühiskonnas keskne põhiõigus – inimestel peab olema võimalik

1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/699319ce-7c2a-4bf4-8c6e- 86f5002f4f43

3

meelt avaldada ja seda ka võimul olijate vastu või valitsevatest ideedest ja arusaamadest erineva

maailmavaate kaitseks. Seega tuleb avaliku koosoleku keelamisse või koosolekult

eemaldamisse suhtuda pigem kriitiliselt. Seetõttu asuti eelnõu ettevalmistamise käigus

seisukohale, et avalikult koosolekult eemaldamise ohutaseme alandamine ei ole põhjendatud. 

Inimese eemaldamine koosolekult saab tulla kõne alla juhul, kui muude meetmetega ei ole

võimalik olukorda lahendada (KorS § 71 – eemaldatakse, kui see on vältimatult vajalik ja

vähem riivav kui koosoleku lõpetamise nõue). Kuna avalik koosolek toimub avalikus kohas,

kehtivad seal ka koosoleku korraldamise ajal avalikus kohas käitumise nõuded. Avalikus kohas

ei tohi käituda teist häirival moel, eelkõige ei tohi teist inimest lüüa, kakelda, tema pihta

loopida, teda solvata jne. Seega saab olukordi, mille pärast tahetakse avalikult koosolekult

eemaldamise ohutaset alandada, lahendada avalikus kohas käitumise üldnõuete tagamise

kaudu. 

Põhjendatuks ei peetud ka keelatud avalike koosolekute ringi laiendamist. VTK-s kaaluti  1)

keelatud koosolekute, 2) ilmselgelt agressorriigi tähtpäevade tähistamiseks peetavate

koosolekute ja 3) riigikaitseliste objektide läheduses peetavate koosolekute keelamist. 

KorS § 62 loetleb keelatud koosolekud. Nende keelatus tuleneb vahetult seadusest ning Politsei-

ja Piirivalveamet (PPA) ei saa neid enam „üle“ keelata. Kui sellise koosoleku korraldamiseks

esitatakse eelteade, peab PPA andma tagasisidena märku, et tegemist on KorS § 62 kohaselt

keelatud koosolekuga ja seda ei tohi korraldada ega pidada. Kui sellele vaatamata koosolek

korraldatakse (või korraldatakse keelatud koosolek ilma eelteateta), on politseil õigus

koosolek KorS § 73 lõike 1 alusel laiali ajada. Seega puudub vajadus uue sättega § 62 tunnustele

vastavaid koosolekuid lisakeelustada.  

Põhiseaduse § 47 tagab igasuguse rahumeelse koosoleku pidamise. Koosolek ei ole eos

rahumeelne, kui esinevad § 62 tunnused. Muul juhul on koosolek pigem rahumeelne, seda ka

olukorras, kus avaldatakse meelt valitsuse või muu riigiorgani tegevuse vastu vms2. Lubatud

peavad olema ka valitseva enamuse arvamusest erinevad ja sellega vastupidised arvamused

ning ka neil juhtudel peab olema õigus koosolekuid pidada ja oma meelsust väljendada.

Asjaolu, et koosoleku pidamisel tekivad korrarikkumised või ka süüteod, ei muuda koosolekut

mitterahumeelseks. Mitterahumeelseks saab pidada vaid sellist koosolekut, mille eesmärk ongi

mõni KorS §-s 62 sätestatud alustest. Seega ei ole pelgalt tähtpäevade tähistamine või ka

sümbolite kasutamine piisav koosoleku keelustamiseks, kui meeleavaldus ise on rahumeelne.  

Riigikaitseliste kohtade lisamist keelatud kohtade loetellu on  VTK kohta saadetud tagasisides

kritiseerinud Tartu Ülikool. Koosolekuvabadus hõlmab ka õiguse vabalt valida aega ja kohta

ning teatud meeleavaldused on mõjusamad kindlas kohas. Lisades riigikaitselased objektid

keelatud kohtade loetellu, lähtume õigusloomes eeldusest, et õigusrikkumine leiab aset. Samas

ei ole kehtiva KorS § 63 loetelu ammendav. Sätte viimane punkt loeb keelatud kohaks ka muu

koha, kus avaliku koosoleku pidamine on seadusega keelatud. Riigikaitseobjektid on

riigikaitseseaduse § 86 kohaselt eriliselt valvatavad objektid. Seega ei pruugi nende näol

tegemist olla avaliku kohaga KorS-i tähenduses. Valve seadmine tähendabki, et avalikkuse

juurdepääs on piiratud. Seega on seal avaliku koosoleku korraldamine piiratud juba

riigikaitseseadusest lähtudes. Lisaalust ei ole vaja KorS-i lisada. 

Eelnõu koostades ei peetud vajalikuks ka edasilükkamatu korrakaitse pädevuse laiendamist

teistele haldusorganitele, kellel on vahetu sunni kohaldamise ja teenistusrelva kasutamise õigus

(näiteks Maksu- ja Tolliametile või Keskkonnaametile). Kuigi see VTK punkt arvukat

2 Rahumeelsete koosolekute kohta vt ka põhiseaduse § 47 kommentaare: EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

4

tagasisidet ei saanud, asus Eesti Advokatuur seisukohale, et sekkumiseks kohustatud

haldusorganite ringi laiendamiseks VTK-s toodud põhjendused ei olnud veenvad ning puudub

vajadus reegleid muuta. Eelnõu koostajad nõustusid seisukohaga. 

Eelnõuga ei sõnastata õiguslikku alust vabatahtlike kaasamiseks korrakaitsesse ega asja

sundkasutusse võtmist. Loobuti ka korrakaitseorganitele riikliku järelevalve kulude

sissenõudmise õiguse loomisest olukorras, kus kahju on tekitanud avaliku korra eest vastutav

isik oma teadliku õigusvastase käitumisega. Asuti seisukohale, et kehtiv õigus ei takista ka

praegu vabatahtlike abistajate kasutamist korrakaitses, eraldi säte ei looks täiendavat selgust ja

ei oleks seega hädavajalik. Asja sundkasutusse võtmise eriolukorrad, kus reageerimine võib olla

väga ajakriitiline (näiteks päästetööd), on reguleeritud eriseadustest. Seega on põhjendatud, et

KorS-s kui üldseaduses jääb kehtima reegel, et isik saab oma vara üle esmalt ise otsustada.

Samas saab korrakaitseorgan läbi ettekirjutuse asendustäitmise asja ka ise enda valdusse võtta.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 12 kohaselt saab vahetu ohu olukorras tegutseda ka

ilma ettekirjutuseta. Seega on korrakaitseorganil ka kehtiva seaduse kohaselt vajalikud

tööriistad olemas ning uut sätet vaja ei ole. Riikliku järelevalve kulude sissenõudmine avaliku

korra eest vastutavalt isikult võib tekitada negatiivset hoiakut riigi suhtes.

VTK-st erinevalt on eelnõus reguleeritud avalike ürituste korraldamist. Kui VTK-s põhjendati

sisutihedama regulatsiooni loomist (täpsemad keelamise alused, kooskõlastamisest keeldumise

sätted jne), siis eelnõus on pigem lähtutud seisukohast, et avalikus ruumis avalikke üritusi

korraldada on igaühe õigus. Seega on kohaliku omavalitsuse loasüsteemi asemel reguleeritud,

millistes olukordades tuleb kohalikku omavalitsust avalikust üritusest teavitada, millised on

ürituse korraldaja kohustused ning millised üritused on keelatud. Reguleeritakse vaid seda, mis

avaliku korra tagamiseks hädavajalik, ülejäänus kehtib avalike ürituste korraldamise vabadus.  

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb 12 paragrahvist – §-s 1 tehakse muudatusi ja täiendusi KorS-i, ülejäänud

paragrahvides tehakse muudatusi teistes seadustes ja sätestatakse eelnõu seadusena

jõustumine.  

§ 1 punktiga 1 muudetakse KorS §-i 16. Ühelt poolt on muudatused sõnastuslikud. Kehtiv säte

kasutab terminit „kaasamine“, mis aga õiguskirjanduses viitab üldjuhul ühe haldusorgani

kaasamisele teise haldusorgani ülesannete täitmisse ega hõlma seega haldusvälisele isikule

haldusülesannete andmist. Selguse tagamiseks kasutataksegi eelnõus kaasamise mõiste asemel

terminit „korrakaitsekohustus“. Tegemist on ka sisult täpsema terminiga, sest sätte kohaselt

võib korrakaitseorgan teatud tingimustel kohustada haldusvälist isikut tegema toiminguid, mis

aitavad kaasa kõrgendatud ohu kiirele tõrjumisele või korrarikkumise kõrvaldamisele.   

Teisalt täiendatakse sätet ka sisuliselt, reguleerides korrakaitsekohustuse kestust, kohustatud

isiku õigusi ja sotsiaalseid garantiisid.  

Korrakaitsekohustuse tekkimise eeldusi kehtiva õigusega võrreldes eelnõuga ei muudeta. Ka

eelnõu näeb muule kui avaliku korra eest vastutavale isikule korrakaitsekohustuse tekitamiseks

ette rea kitsendavaid tingimusi:  

1) tegemist peab olema vahetu kõrgendatud ohuga;  

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal

tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

5

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule või tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.   

Lisaks peab korrakaitsekohustuse saav isik olema võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist

lõpetama. See võib tähendada piisavat füüsilist jõudu, teadmisi ja oskusi mingi ülesande

täitmiseks, aga ka head terviseseisundit. Eakas või põdura tervisega inimene ei pruugi olla

võimeline täitma rasket füüsilist ülesannet, sõiduki juhtimise oskuseta inimest ei saa

panna korrakaitseülesandena sõidukit juhtima jne. Väljendit „ei ole võimeline“ tuleb pigem

tõlgendada avaralt ning arvestada tuleb ka inimese enda ütlusi – kui ohu tõrjumiseks on vaja

näiteks kaevata, kuid pealtnäha täies elujõus mees väidab, et ta tervis ei luba füüsilist pingutust,

ei saa korrakaitseorgan inimesele seda kohustust panna. Kuna eeldatavasti

on korrakaitsekohustuse määramise otsustamisega kiire, ei saa korrakaitseorganilt eeldada

põhjalikku uurimist isiku võimelisuse kindlakstegemiseks ja eelistada tulebki pigem inimese

enda ütlusi (kui võimetus ei ole ilmselge).   

Eelnõuga seatakse korrakaitsekohustusele ajalised piirangud. Kuigi korrakaitsekohustus saab

tekkida vaid kriisiolukorras, kus korrakaitseorgan vajab haldusväliselt isikult lisaabi, tuleb

siiski arvestada, et tegemist on avalik-õigusliku kohustusega, millele isik peab alluma ja mille

kuritarvitamise riski tuleb igati minimeerida. Nii nähaksegi eelnõuga ette, et

korrakaitsekohustus ei saa kesta kauem kui kaheksa tundi ööpäevas (siinjuures ei tohi unustada,

et isikut saab kohustada korrakaitses osalema vaid piiratud aja jooksul – seni, kuni

korrakaitseorgan välist lisaabi vajab ja mitte kauem). Tegemist on tavapärase tööpäevase

töömahuga, millest pikema töötamiskohustuse kehtestamine ei ole mõistlik. Konkreetse isiku

korrakaitsekohustuse kestuse kindlaksmääramisel peab korrakaitseorgan arvestama ka isiku

muude töö- või teenistussuhtest tulenevate kohustustega. Reeglina ei saa

pidada põhjendatuks isiku rakendamist  kaheksaks tunniks korrakaitsetöödele

pärast kaheksatunnise tööpäeva lõppu.

Eelnõu kohaselt ei sätestata korrakaitsekohustuse maksimaalset kestust, sest seda ei ole

võimalik ette näha (see sõltub suuresti kriisiolukorra iseloomust, vabatahtlike olemasolust,

kohustatud isikute hulgast,  korrakaitseorgani  ressursist jms). Samas on

korrakaitsekohustuse maksimaalne kestus piiratud välise abi vajaduse äralangemisega – niipea,

kui korrakaitseorgan saab ohule või korrarikkumisele reageerimisega oma jõududega hakkama,

lõpeb ka alus korrakaitsekohustuse panemiseks haldusvälisele isikule (vt § 16 lg 2). Siinjuures

on oluline tähele panna, et korrakaitsekohustusega isikutele tuleb eelnõu kohaselt eelistada

korrakaitseorgani käsutuses olevaid vabatahtlikke. Seega on kohustuslikus korras

korrakaitseülesande panemine isikule kõige viimasena kasutatav abinõu, mis tuleb kõne

alla vaid olukorras, kus muude ressurssidega (avaliku korra eest vastutav isik, korrakaitseorgan,

korrakaitses vabatahtlikult osalevad isikud) ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult ohule või

korrarikkumisele reageerida.

Korrakaitsekohustuse panemisel tuleb isikule tagada mõistlikus ulatuses puhkeaega. Puhkeaja

kestuse nõuded on jäetud eelnõus teadlikult täpsemalt reguleerimata, sest see sõltub konkreetse

olukorra asjaoludest – olukorra mastaapsusest, tööde mahust, tööde tekitatavast füüsilisest või

vaimsest pingest, kohustatud isiku omadustest ja temaga seotud asjaoludest jne. Küll nähakse

aga eelnõuga ette, et pikema kui kuuetunnise töö kohta tuleb tagada vähemalt 30-minutiline

paus.   

KorS § 16 lõigetes 5–7 reguleeritakse korrakaitsekohustusega isiku sotsiaalseid

garantiisid. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et juhul, kui korrakaitsekohustusega isik hukkub või

6

sureb korrakaitseülesannet täites või sellega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu suunatud

ründe tagajärjel, makstakse isiku lähedastele ühekordset hüvitist hukkunud isiku kümne aasta

keskmise palga ulatuses. Sisuliselt on sätte aluseks võetud avaliku teenistuse seaduse §-s 49

ametniku puhul ettenähtud hüvitiste maksmise põhimõtted, arvestatud on ka vabatahtlike

päästjate, demineerijate ja abipolitseinike puhul riigi poolt ettenähtud hüvitistega. Kuna

korrakaitsekohustus on isikule pandud avalik-õiguslik kohustus, millele isik peab alluma, on

tema sisuline võrdsustamine ametnike ja teiste vabatahtlikega sotsiaalsete garantiide poolest

põhjendatud.  

Ühekordse hüvitise maksmise aluseks oleva hukkunu keskmise palga arvutamisel, aga samuti

hüvitise taotlemisel ja väljamaksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses sätestatust, sh §

49 alusel antud rakendusaktidest.  

Siinjuures on oluline lähemalt selgitada paari mõistet.  

Eelnõus kasutatakse mõisteid hukkumine ja surm avaliku teenistuse seaduse

tähenduses. Mõisted lisati seadusesse töövõimetoetuse seadusega, mille seletuskirjas on:  

„Eristatakse hukkumist ja surma, millest esimene tähendab surma sündmuskohal. Surma all

peetakse silmas olukorda, kui isik saab näiteks õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel

sündmuskohal raskeid kehavigastusi, kuid sureb hiljem (nt haiglas), mille puhul on siiski selge,

et õnnetusjuhtumi või ründe tõttu saadud kehavigastused olid põhjuslikus seoses hiljem

saabunud surmaga.“3

Hüvitise maksmise kohustus tekib juhul, kui surm või hukkumine on aset leidnud

korrakaitsekohustuse täitmisel või sellega seotud õnnetusjuhtumi või isiku vastu toime

pandud ründe tõttu. Tähele tuleb panna, et kõiki olukordi ühendavaks tingimuseks on

korrakaitsekohustuse täitmine – hüvitist makstakse, kui isik hukkus või

suri vahetult korrakaitseülesande täitmisel kohapeal või ülesande täitmise käigus saadud

vigastuste tõttu hiljem haiglas või korrakaitseülesande käigus aset leidnud õnnetusjuhtumi või

selle tõttu tema vastu suunatud rünnaku tagajärjel sõltumata sellest, kas surm saabus kohapeal

või hiljem.  

Sotsiaalsete garantiide puhul on selge vahe vabatahtlikult ja kohustuslikult korrakaitses

osalejate vahel. Vabatahtlikele ei ole sarnaseid garantiisid ette nähtud, sest korrakaitses

osalemine on isiku vaba valik ning ta peab kaasnevaid riske eelkõige ise

hindama. Korrakaitsekohustusega isikul aga valikuvabadust ei ole ja seega tuleb selleks

olukorraks näha ette ka sotsiaalsed tagatised.  

KorS § 16 lõikega 7 reguleeritakse korrakaitsekohustusega seotud kahju hüvitamist.

Korrakaitsekohustusega isikule tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seadusele.

Taas saab eelkõige kõne alla tulla õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju

hüvitamine juhul, kui haldusakt või toiming on isiku õigusi või vabadusi erakordselt piirav.  

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 täiendatakse KorS §-s 30 sätestatud küsitlemise ja dokumentide

nõudmise erimeetme sõnastust, tuues selgesti välja, et peale dokumentide võib korrakaitseorgan

nõuda ka muus vormis teavet. Muudatuse vajadus tekkis praktikas esinenud probleemidest –

kuna dokumendi legaaldefinitsiooni KorS ega haldusmenetluse seadus ei sätesta, siis on

korrakaitseorganitel (eelkõige politseil) tekkinud raskusi näiteks fotode, videote jms teabe

küsimisel isikutelt, kel võib olla teavet korrarikkumise või selle ohu kohta. Kuigi dokumendi

mõistet tuleks sisustada laialt, hõlmates mis tahes vormis ja teabekandjal olevat informatsiooni

3 Seletuskiri Riigikogu veebilehel: Eelnõu - Riigikogu

7

(vt võrdluseks arhiiviseaduse § 2 lõikes 1 olevat dokumendi mõistet), tehakse eelnõuga siiski

vajalikud täpsustused, et hõlbustada korrakaitseorganite tööd.  

Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse KorS § 34 lõiget 3. Sättest jäetakse välja avalikku kohta

paigutatud kaamerast teavitava infotahvli või kleebise kujunduslikud nõuded (valgel taustal

musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „Videovalve“). Tegemist on seaduse tasandil

reguleerimiseks liigse detailsusega. Eelnõuga lisatakse sättele kohustus näidata teabetahvlil või

kleebisel meedet kohaldava korrakaitseorgani andmed.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust  mehitamata sõidukite ning vormikaamerate

riiklikus järelevalves kasutamist reguleerivate sätetega. Tegemist on uute erimeetmetega, mille

rakendamise õigus KorS-i alusel on tulevikus tavapäraselt üksnes politseil, muud

korrakaitseorganid võivad neid kasutada juhul, kui eriseadus neile selleks volituse annab.   

Uued sätted paigutatakse isikuandmete töötlemist reguleerivasse struktuuriossa. Kuigi

mehitamata sõidukite kasutamine võib riivata ka muid põhiõigusi (näiteks saab mehitamata

maismaasõidukiga siseneda omaniku kinnisasjale), keskendutakse eelnõus siiski  isikuandmete

töötlemisele, sest see on praktikas sõidukite kasutamise keskne funktsioon. Kuigi ka

vormikaameraid võidakse kasutada muu teabe salvestamiseks (näiteks tavapärase riikliku

järelevalve käigus valdusesse sisenemise asjaolude fikseerimine), on põhiõiguste riive

seisukohalt olulisim siiski isikuandmete töötlemine. Seega on põhjendatud valik panna

vormikaamerasäte KorS-i mehitamata sõidukitega samasse struktuuriossa. Samuti on selliselt

tehniliste jälgimisseadmete kasutamisega seotud erimeetmed koondatud järjestikesse sätetesse

(§-d 34, 341 ja 342).  

Eelnõuga KorS-i lisatav § 341 reguleerib mehitamata mobiilse sõiduki kasutamist riiklikus

järelevalves. Mehitamata mobiilse sõiduki all peetakse eelnõu tähenduses silmas nii õhus, vees

kui maismaal liikuvaid sõidukeid, mida juhitakse eemalt (juht või operaator ei asu sõidukis) või

mis liiguvad iseseisvalt (näiteks tehisaru abil). Sõidukina tuleb seejuures käsitada igasugust

liikuvat vahendit, mis ei pruugi tavatähenduses sõiduk olla.  

Eelnõuga lisatava sättega nähakse ette selged piirangud, millega korrakaitseorgan sõiduki

kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel arvestama peab.

Mehitamata sõidukite kasutamisega on eelnõu kohaselt lubatud salvestada või edastada vaid

pilti. Heli salvestamist ega edastamist säte ette ei näe. Kuivõrd

näiteks mehitamata õhusõidukiga saab piiratud ajaga läbida suuri vahemaid, kujutaks

heli (näiteks vestluste) salvestamine endast ülemäärast sekkumist privaatsust kaitsvatesse

põhiõigustesse. Samuti ei pruugi alati olla võimalik mehitamata sõiduki kasutamisest ette teada

anda, mistõttu võiks heli salvestamine sisuliselt kujuneda salajaseks pealtkuulamiseks.  

Eelnõuga nähakse ette järgmised alused mehitamata sõidukite kasutamiseks riiklikus

järelevalves:  

1) avalikul kogunemisel ohu väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine

Avalik kogunemine võib olla suure riskiga sündmus – koos võib olla väga suur hulk inimesi,

olukord võib kiiresti pingestuda ning korrakaitseorgani reageerimisvõime võib olla raskendatud

rahvarohkuse tõttu. Seega on põhjendatud anda korrakaitseorganile suurele riskile vastav

meede – võimalus kasutada mehitamata sõidukeid. Põhiõigusesse sekkumise intensiivsust

aitab vähendada asjaolu, et avalikud kogunemised toimuvad avalikus kohas, kus ei saa eeldada

eravaldusega sarnast privaatsuse kaitset, ning asjaolu, et isikuandmete töötlemisest

teavitatakse ette – kuna avalik kogunemine on tavapäraselt ette teada, saab korrakaitseorgan

mehitamata sõiduki kasutamise vajaduses juba ette otsuse teha ning seega ka andmete

8

töötlemisest varem teada anda. Avalikeks kogunemisteks on sätte tähenduses KorS § 58

kohaselt avaliku koosolek või avalik üritus.  

Arusaadavalt ei pruugi kõik avalikud kogunemised olla suure riskiga. Seega peab politsei (või

seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan) kõnealusel juhul kaamera kasutamisel

arvestama kõikide kaalutlusreeglitega ning tagama erimeetme kohaldamise proportsionaalsuse.

Mehitamata sõiduki kasutamisega isikuandmete töötlemine olukorras, kus avalik kogunemine

endast suurt riski ei kujuta, ei pruugi olla proportsionaalne meede.

Samuti peab politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil olema mehitamata

sõiduki kasutamiseks vähemalt ohukahtlus, seejuures peab kahtlus KorS üldisest loogikast

tulenevalt olema seotud konkreetse ohuga. Mehitamata sõidukaid ei saa ka avaliku kogumise

korral kasutada ohu ennetamiseks, s.o abstraktse ohu korral.

2) isiku leidmiseks, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tema abitu seisundi tõttu ohus 

Alus annab korrakaitseorganile võimaluse kasutada mehitamata sõidukeid, eelkõige

mehitamata õhusõidukeid, näiteks metsa eksinud inimeste otsimiseks. Tegemist on kaamera

kasutamisega konkreetse ohu olukorras eesmärgiga kaitsta abitus seisundis olevat inimest.  

3) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks politsei poolt isiku kaitsmisel või objekti valvamisel

Sätte alusel saab mehitamata sõidukeid kasutada näiteks Eestit külastava välisriigi kõrge

ametniku, aga ka politsei valvatava objekti ohutuse tagamiseks.  Politsei valvatavad objektid on

loetletud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määruses nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“.

Tegemist on küll suhteliselt mahuka, teisalt piiritletud loeteluga. Võimalik riive põhiõigustele

(eelkõige eraelu puutumatusele) ei ole eelnõu koostajate hinnangul kuigi intensiivne arvestades,

et valvatavad objektid asuvad reeglina avalikes kohtades, tegemist on püsivate kohtadega ning

kaamera kasutamisest on tavapäraselt võimalik ette teada anda. Samas on mehitamata sõiduki

kasutamine näiteks ohu väljaselgitamiseks kõrgemate hoonete puhul oluline abivahend, mis

aitab kiiresti ja tõhusalt teha selgeks ohu laadi ja selle ulatuse.

Lisaks tuleb kõnealusel juhul kaamera kasutamisel lähtuda normis toodud ohutasemetest. Norm

lubab erimeedet kohaldada nii abstraktse kui konkreetse ohu korral, s.o nii ohu ennetamiseks

kui ka konkreetse ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Tähele tuleb panna, et nagu iga erimeetme puhul, mida kasutatakse ohu ennetamiseks, tuleb ka

kõnealusel juhul mehitamata sõidukiga isikuandmete töötlemisel ohu ennetamiseks teha seda

ohuprognoosile tuginedes (KorS § 24).

4) korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetme kohaldamisel, järgides erimeetme

kohaldamisele õigusaktides ettenähtud nõudeid

Üheks mehitamata sõidukite kasutusviisiks riiklikus järelevalves on abistada

korrakaitseorganit teabe kogumisel olukordades, kus ametnikul oleks kohapealse kontrolli

tegemine keeruline, ohtlik või väga ajakulukas (näiteks kõrghoonete ehitusplatsid, suured

laoplatsid, raskesti ligipääsetavad looduskeskkonnad vms). Tehnilise seadme kasutamine tagab

ametniku ohutuse (selle asemel et avada ise kahtlasena näiv anum ja seada end seeläbi

ohtu, saab anumast lähtuva ohu kindlaks teha tehnilise vahendi abil), aga ka

järelevalvemenetluse kiiruse ja efektiivsuse (suurte alade füüsiline läbimine on ametniku jaoks

ajakulukas, tehnilise vahendiga saab seda teha kiiremini ja tõhusamalt). Mehitamata sõidukit

kasutatakse sel alusel eelkõige ametniku silmapaari nn asendajana, lähtutakse eeldusest, et kui

erimeede (näiteks §-s 50 sätestatud valdusesse sisenemine) lubab ametnikul endal kontrollitavat

ala, piirkonda, valdust vahetult kogeda ja  vaadelda, võib ta seda teha ka tehnilise

9

vahendi abil. Sisuliselt on tegemist vastava erimeetme kohaldamise täiendusega ja seetõttu

tuleb lähtuda erimeetme kohaldamise alustest – kui erimeedet võib kohaldada ka ohu

ennetamiseks, võib seda teha ka tehnilise vahendiga. Samuti tuleb sel alusel isikuandmete

töötlemisel lähtuda vastavale erimeetmele seatud kitsendustest. Näiteks, kui mehitamata

õhusõidukit kasutatakse inimese eluruumis, kodus (see võib vajalikuks osutuda näiteks

olukorras, kus ohu väljaselgitamiseks on mõistlikum lennutada avatud aknast sisse mehitama

sõiduk, kui lõhkuda maha sisenemist takistav uks), tuleb järgida KorS § 50 lõikes 4 sätestatud

eluruumi sisenemise nõudeid.   Lisaks tagab eluruumi puhul täiendava kaitse ka sõiduki

kasutamisest teavitamise kohustus. Kuigi valduse läbivaatust või valdusesse sisenemist kui

erimeedet võidakse kohaldada ka valdaja nõusolekuta, näevad nii KorS § 50 kui ka 51 ette

üldise nõude, et meedet kohaldatakse valdaja teadmisel ja juuresolekul (arusaadavalt on nõudest

ka erandeid, kus näiteks inimese elu kaitseks on vaja valdusesse siseneda viivitamatult ja

valdaja teavitamiseks või kohalekutsumiseks ei ole aega). Mehitamata sõiduki kasutamisest

tuleb seejuures valdajat ja omanikku eraldi teavitada. Mehitamata sõiduki kasutamine kui osa

riiklikust järelevalvest ei saa olla varjatud tegevus, ka see allub riikliku järelevalve kui

haldusmenetluse avalikkuse põhimõttele. Samuti on erimeetme kohaldamine alati

korrakaitseorgani kaalutlusetus, mille puhul tuleb järgida kõiki kaalutlusreegleid. Seega

luuakse eelnõuga korrakaitseorganitele konkreetsed piirid, mis tagavad põhiõiguste (eelkõige

eraelu puutumatus, aga ka kodu puutumatus) riive proportsionaalsuse. Teisalt tuleb arvestada,

et erimeede annab korrakaitseorganitele vajaliku vahendi oma tööülesannete

ressursisäästlikuks täitmiseks (korteris ohu väljaselgitamiseks on mõistlikum lennutada avatud

aknast sisse mehitamata õhusõiduk, selle asemel, et lõhkuda maha korteri uks).

5) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel

Eelnõuga ei seata ohutasemetega seotud kitsendusi mehitamata sõidukite kasutamiseks piiri

valvamise ja piirirežiimi tagamise ülesande täitmiseks, seega võib sel alusel kasutada sõidukeid

alates ohu ennetamisest. Riigipiiri valvamine on riigipiiri seaduse § 94 kohaselt patrull- ja

vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja

tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene

kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist

ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning

piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Ohu ennetamiseks lubatava

isikuandmete töötlemisega põhiõiguse riive intensiivsust aitab vähendada

riigipiiri spetsiifika. Riigipiiri kaitseks on piiri läheduses riigipiiri seadusega kehtestatud

olulised liikumispiirangud – piiriribal (RiPS § 6 lg 1) on keelatud igasugune muu tegevus peale

piirimärgi ja piiririba korrahoidmise ja kontrollimise (seega ei saa seal viibida kõrvalisi isikuid,

kelle privaatsust võiks isikuandmete ennetamiseks töötlemine oluliselt riivata),

piirivööndis (RiPS § 61) ei ole küll inimeste liikumine ja tegutsemine täielikult keelatud (RiPS §

96), kuid piirivöönd on tähistatud ja seega on võimalik inimesi mehitamata sõiduki kasutamisest

ette teavitada.  

Riigipiiri valvamisel ja  piirirežiimi  tagamisel eelnõukohase § 341 erimeetme kohaldamisel

tuleb järgida ka kõiki erimeetmele seatud nõudeid, eelkõige isikuandmete säilitamise

tingimusi. Samuti tuleb silmas pidada, et eelnõu seadusena jõustumise järel reguleerib kõikide

muude tehniliste seadmete kasutamist (radarid jms) RiPS § 95 – vaid mehitamata sõidukite

kasutamisel peab politsei lähtuma KorS-i sätetest.  

6) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

10

Säte annab üldisema aluse mehitamata sõidukite kasutamiseks ja seeläbi isikuandmete

töötlemiseks, piirates andmetöötlust siiski kõrgendatud ohu kahtlusega, st mehitamata

sõidukeid ei tohi sel alusel kasutada ohu ennetamiseks, olemas peab olema vähemalt ohukahtlus

ja see peab seonduma kõrgendatud ohu olukorraga. Sel alusel saab eelkõige mehitamata

õhusõidukeid kasutada näiteks liikluses tekkinud ohuolukordadest parema teabe hankimiseks,

kui konkreetse olukorra asjaolud annavad aluse arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud, ja

seejuures on ohus väga olulised väärtused (kõrgendatud oht – KorS § 5 lg 4). Samuti võib

mehitamata õhusõidukeid kasutada näiteks, kui ohtlik metsloom satub tiheasutusalale,

võimaliku kõrgendatud ohu (oht inimeste elule) väljaselgitamiseks, ennast politsei eest varjava

vägivaldse inimese leidmiseks (vägivallast tulenev võimalik oht teiste inimeste eludele) jne.

Seevastu ei saa mehitamata õhusõidukit sel alusel kasutada näiteks tavapäraselt kulgeva

liikluse või muu avaliku ruumi jälgimiseks abstraktse ohu korral põhjendusega, et äkki midagi

juhtub.  

Eelnõu § 341 lõike 2 kohaselt peavad riiklikus järelevalves kasutatava sõidukid olema tähistatud

selliselt, et oleks aru saada, millise korrakaitseorgani sõidukiga tegemist on. Eelnõuga ei

kirjutata ette tähistamise viise, selleks võib olla korrakaitseorgani andmetega kleeps, aga ka

näiteks politseile või päästele omaste värvide ja sümboolika kasutamine vms. Alati ei pruugi

märgistus olla ka menetlusega seotud isikule vahetult nähtav (kui mehitamata õhusõiduk liigub

kõrgel), kuid tähistus võib osutuda vajalikuks näiteks sõiduki leidmisel (leidja teab, millisele

korrakaitseorganile see kuulub ja saab sõiduki leidmisest teada anda).

Korrakaitseorgan, kes kasutab riiklikus järelevalves mehitamata sõidukit ja töötleb seeläbi

isikuandmeid, peab sõiduki kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest teavitama avalikkust

ja avaliku korra eest vastutavat isikut esimesel võimalusel (§ 341 lõige 3). Teavitada tuleks

eelistatult enne erimeetme kohaldamist, kuid mehitamata sõiduki kasutamise olukordi

arvestades ei pruugi see alati võimalik olla. Kui näiteks ette teada oleva avaliku kogunemise

korral ei ole mehitamata sõiduki kasutamisest ette teavitamine tõenäoliselt probleem, siis metsa

eksinud inimese leidmiseks tuleb tegutseda kiiresti ja ette teavitamine ei pruugi võimalik

olla. Kui see võimalik ei ole, võib kõne alla tulla ka tagantjärele teavitamine esimesel

võimalusel. Sellise teavitamise eesmärk on tagada riikliku järelevalve avalikkus ja

läbipaistvus. Võib tekkida küsimus, keda tuleb teavitada. Eelnõuga nähakse ette, et eelkõige

tuleb teavitada avaliku korra eest vastutavat isikut (kui isik on teada). Kui näiteks mehitamata

õhusõidukit kasutatakse valdusse sisenemisel, tuleb arusaadavalt teavitada valdajat ja

omanikku, kes peab järelevalvemeetme kohaldamist taluma (KorS § 23 lg 3). Avalikkuse

teavitamine sel juhul vajalik ei ole. Kui aga tegemist on näiteks laulupeoga või muu

massiüritusega, on mõistlik teavitada just avalikkust, kasutades selleks korrakaitseorgani

veebilehte, massimeediakanaleid või muid sobivaid ja tõhusaid viise. Teave mehitamata

sõiduki kasutamisega isikuandmete töötlemisest peab kajastuma ka korrakaitseorganite

andmekaitsetingimustes. Seega peavad korrakaitseorganid, kellel on õiguslik alus erimeedet

kasutada, vaatama enne kasutamist üle oma andmekaitsetingimused ning vajadusel täiendama

neid ka kõnealuse andmetöötlusviisi võimalusega.

Paragrahvi 341 lõike 4 kohaselt säilitatakse mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud

isikuandmete salvestisi kuni 30 päeva. Isikuandmete töötlemise üheks põhimõtteks on andmete

säilitamise piiritletus, st andmeid ei saa säilitada igavesti. Eelnõuga sätestatakse üldise

maksimaalse säilitustähtajana kuni 30 päeva. Seega võib andmeid säilitada seni, kuni vaja (st

kui säilitamise eesmärk on saavutatav ka lühema ajaga, võib andmeid säilitada ka lühemat

aega), kuid mitte kauem kui 30 päeva. Säilitamistähtaja määratlemisel on lähtutud tavapärasest

õiguskaitse tähtajast – vaide esitamise aeg haldusmenetluse seaduse ja kaebuse esitamise aeg

halduskohtumenetluse seaduse kohaselt on 30 päeva õiguste rikkumisest teadasaamisest

arvates. Kui aga salvestist kasutatakse n-ö menetlustoimingu protokolli asendajana või selle

11

osana, säilitatakse ka mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud andmete

salvestisi vastavalt menetlustoimingu protokolli säilitamise tähtajale.  

Salvestisele juurdepääsu õigust eelnõukohase seadusega ei reguleerita, sest see on reguleeritud

muudes õigusaktides, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus.

Eelnõuga ei kitsendata andmesubjekti õigust pääseda ligi tema kohta käivatele andmetele.

Samas nähakse eelnõukohase seadusega ette õiguslik alus kasutada salvestist õppetöös või

koolituste läbiviimisel, kuid seda vaid tingimusel, et salvestisel olevad isikuandmed oleks

pseudonüümitud või kaitstud muul sarnasel moel ning järgitakse isikuandmete kaitse seaduse

§-s 6 sätestatud nõudeid (oluline on tähele panna, et õppetöös on lubatud salvestisel olevaid

isikuandmeid kasutada vaid pseudonüümitult, st mitte isikustatult, vajalik võib olla ka

eetikakomitee hinnang salvestise õppetöös kasutamise eetilisusele). Salvestise kasutamine

õppetöös on oluline allikas, mis annab õppijale vahetu kogemuse praktikas esinevatest

olukordadest ja neile reageerimise võimalustest.

Eelnõuga KorS-i lisatav § 342 reguleerib kehalähedaste kaamerate kasutamist. Kuigi lihtsuse

huvides nimetatakse selliseid kaameraid eelnõus edaspidi vormikaamerateks, on reeglite

kirjutamisel silmas peetud kõikvõimalikke kehalähedasi kaameraid, asugu need siis kiivril,

prillidel või muus taolises kohas. Mõiste hõlmab ka muid seadmeid, mida kasutatakse pildi ja

heli edastamiseks ja salvestamiseks ning mis liiguvad ametnikuga koos, kuigi ei pruugi

olla kinnitatud ametniku vormi või kiivri vmt külge, näiteks relvale kinnitatud kaamera, aga ka

mobiiltelefon, mida käes hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab. Seega

alluvad sättele kõik kaamerad, mis:  

1. on mobiilsed, st liiguvad koos ametnikuga (olgu siis käes või riietele kinnitatuna)  

2. edastavad või salvestavad heli ja pilti; seejuures tuleb tähele panna, et edastamise all

peetakse silmas olukorda, kus kaamera ei salvesta andmeid ise, vaid edastab need

(salvestamiseks) mujale, salvestamise puhul säilitatakse andmeid aga  seadmes endas

olevas süsteemis.  

Kuivõrd kaameraga edastatakse või salvestatakse nii heli kui pilti, riivatakse põhiõigust eraelu

puutumatusele intensiivselt. Seega ei võimalda eelnõukohane seadus kaamerate kasutust igas

olukorras ja ohutasemest sõltumata, vaid eelnõuga nähakse ette piiratud alused, mil kaamera

kasutamine on lubatud.   

Eelnõuga KorS-i lisatava § 342 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan kasutada vormikaamerat järgmistel juhtudel:  

1) oht ametniku või muu isiku elule või tervisele

Kaamera käivitamisel elule või tervisele ohtlikus olukorras

on lisaks asjaolude jäädvustamisele ka ohtu ärahoidev eesmärk. Kaamera käivitamise hoiatus

võib ründajale mõjuda distsiplineerivalt ning reaalse ründeni ei

pruugita seetõttu jõuda. Ohustatud inimeste ringi sättega ei piiritleta – lisaks ametnikule

(järelevalve käigus ähvardatakse vahetult ametnikku näiteks füüsilise vägivallaga) võib

konkreetses olukorras ohtu sattuda mõni muu menetlusosaline (näiteks

kutsub naaber lähisuhtevägivalla tõttu politsei, politsei saabumine

ärritab vägivallatsejat sedavõrd, et too ähvardab abi kutsunud naabrit) või ka muu kõrvaline

inimene (linnapargis agressiivselt käituvad noorukid ohustavad möödujaid). Kaamera

käivitamise eelduseks olev oht peab olema konkreetne, st asjaoludele objektiivselt antava

hinnangu järgi võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus toimub korrarikkumine.

Kaamera käivitamist igaks juhuks, ohu ennetamiseks, eelnõuga ette ei nähta. Kuigi olukorrad

võivad muutuda kiiresti ja konkreetne oht võib tekkida sedavõrd ootamatult, et ametnikul ei jää

12

aega kaamera käivitamiseks (ega ka sellest ette teavitamiseks), ei ole see siiski piisav põhjus

lubada kaameraid kasutada ilma konkreetse ohuta. Vastasel korral oleks riive põhiõigustele

ebaproportsionaalne. Eelnõuga ei piirata ka terviseohu taset, st ei pea arvestama, kui raske

tervisekahju tekkimine tõenäoline on. Kaamera kasutamist õigustab igasugune tervisevastane

rünne.  

2) riikliku järelevalve meetme kohaldamise asjaolude jäädvustamiseks, kui vormikaamera

kasutamine ei ole ülemäärane riive isiku põhiõigustele

Tegemist on n-ö protokollimise sättega. Kaamerat kasutades saab jäädvustada järelevalves

olulisi asjaolusid, et vältida hilisemaid vaidlusi. Näiteks saab fikseerida konkreetsed relva

hoidmise tingimused, tuleohutusnõuete eiramise, küsitlemisel antud vastused jne. Kaamera

kasutamine muudab korrakaitseametniku töö lihtsamaks, sest ametnik ei pea meetme

kohaldamise käigu kirjeldamiseks koostama põhjalikku kirjalikku protokolli, ja ka esitatud

andmete kvaliteet on parem (jääb ära kirjeldamisest tingitud vääriti mõistmine).  Kaamera

kasutamisel n-ö protokollimisvahendina peab korrakaitseorgan tagama

proportsionaalsusnõudest kinnipidamise. Kuna tegemist on

ametniku jaoks mugavuslahendusega (kaamera ja selle salvestise kasutamine põhjaliku

kirjaliku protokolli koostamise asemel hoiab kokku oluliselt ametniku tööaega), tuleb iga

kord kaaluda, ega kaamera kasutamisega konkreetses olukorras ei sekkuta ülemäära isiku

eraellu. Erilise tähelepanelikkusega tuleb asjaolusid hinnata juhul, kui andmete töötlemine leiab

aset inimese kodus. Ametnik peab kaaluma, kas kaamera kasutamine on võimalik viisil, mis

välistab tundliku eraelulise info töötlemise (näiteks haiged pereliikmed, väikesed lapsed,

tundlikud situatsioonid, mis võivad tõenäoliselt esile kerkida vms). Kui ametniku hinnangul

selline kaamerakasutus võimalik ei ole, tuleks kaamera kasutamisest loobuda. 

3) vahetu sunni kohaldamisel

Vajalik alus, et tagada objektiivsed andmed sunni kasutamise õiguspärasuse hindamiseks.  

Eelnõuga KorS-i listava § 342 lõikes 2 kehtestatakse korrakaitseorganile kohustus kaamera

kasutamiseks, s.o pildi ja heli edastamiseks või salvestamiseks juhul, kui selleks on esitanud

põhjendatud taotluse avaliku korra eest vastutav isik või muu menetlusosaline. Kuna kaameraid

kasutatakse ka järelevalvemeetme protokollina või selle osana, on sätte näol tegemist HMS § 18

lõike 1 punktis 1 sätestatuga sarnase tagatisega menetlusosalise jaoks. Taotluse põhjendatuse

hindamisel peab korrakaitseorgan kaaluma muu hulgas eraelu puutumatuse kaitse tagamisega

seonduvat (eespool kirjeldatud nõue kaaluda, ega kodus toimuva andmetöötluse käigus ei

töödelda menetlusega vahetult seostamata tundlikku eraelulist teavet). Samuti peab

ametnik kaaluma konkreetses olukorras kaamera kasutamise tehnilist otstarbekust, sest tal on

piisavad teadmised tehnilistest ressurssidest, mida kaamera kasutamine nõuab.  Seega ei

taga eelnõukohane seadus menetlusosalistele absoluutset õigust nõuda kaamera kasutamist,

lõpliku hinnangu kaamera kasutamise põhjendatusele annab siiski korrakaitseorgan ise. 

Eelnõuga KorS-i lisatava § 342 lõike 3 kohaselt peab korrakaitseorgani ametniku vormil või

riietusel olema kaamerast teavitav märge. Nõude eesmärk on tagada riikliku järelevalve kui

haldusmenetluse avalikkus ja läbipaistvus – kaamera kasutamine ei saa tulla asjaosalisele

ootamatult ja üllatavalt, ametnikuga kokkupuutumise esimesest hetkest on selge, et kaamera

kasutamise tehniline võimekus on olemas.

Kaamera kasutama hakkamisest (s.t andmete salvestamise või edastamise alustamisest) peab

ametnik asjaosalistele suuliselt teada andma (§ 342 lg 4). Teavitamine võib kaasa tuua ka ohtliku

olukorra taandumise, näiteks võib ärritunud inimene end seepeale kokku võtta ning võimalik

rünne ametniku vastu jääb toimumata. Seega on teavitamisel ka preventiivne mõju. Kaameraga

13

andmete töötlemise alustamisest ei pea teavitama juhil, kui see ei ole edasilükkamatute

asjaolude tõttu võimalik või mõistlik. Näiteks ei pruugi teavitamine olla võimalik, kui

teavitatavaid on palju ja olukord nõuab kiiret reageerimist (grupp agressiivselt käituvaid inimesi

ründavad ametnikku või muud inimest). Ühelt poolt on inimesi igaühe teavitamiseks liiga palju

ja teiselt poolt võivad üldine mürafoon ja agressiivne meeleolu muuta suulise

teavitamise võimatuks või ebamõistlikuks.  Kui kaamera kasutamisest eelnev teavitamine

võimalik ei ole, peab korrakaitseorgan teavitama kaamera kasutamisest esimesel võimalusel.

Seejuures ei tohi tagantjärele teavitamise normi kasutada omaette ulatuslikuks andmete

töötlemise alusena. Näiteks, kui kaamera kasutamisest ei olnud võimalik eelnevalt teavitada,

sest politsei tegeles kaklejate korralekutsumisega, ei ole tagantjärele teavitamiseks vajalik

salvestisel olevate inimeste kontaktandmeid otsima hakata, et neile kaamera kasutamisest teada

anda.

Eelnõuga kehtestatakse vormikaamera kasutamisele eraelu puutumatuse kaitsmise nõue (§

342 lg 5). Vormikaamera kasutamisel tuleb vältida kõrvaliste isikute andmete või muu kaamera

kasutamise eesmärgiga mitteseonduva teabe töötlemist. Näiteks kaamera kasutamisel

protokollimisvahendina inimese kodus toimuva menetluse raames tuleb vältida muude kodus

olevate inimeste jäädvustamist, aga ka kontrolli eesmärgist väljapoole

jääva teabe (näiteks kodus olevad väärisesemed) töötlemist. Tegemist ei ole absoluutselt

sõnastatud nõudega, sest alati ei pruugi selliste andmete töötlemisest hoidumine olla võimalik

(näiteks jookseb laps ootamatult kaamera vaatevälja vms). Selline teave ei saa aga kindlasti olla

edasise töötlemise objektiks. Kuna tegemist ei ole menetlusega seotud teabega, tuleb see muu

salvestise säilitamisel kustutada, hägustada vms. Eelnõuga seatakse eraelu kaitseks ka lisanõue,

mis on sõnastatud absoluutsena – salvestada ega edastada ei tohi teavet eriliste eraeluliste

asjaolude kohta. Erilist kaitset vääriva eraelulise asjaolu all peetakse silmas inimese eraelu

kõige intiimsemasse sfääri kuuluvat – väga isiklikud kõnelused pereliikmete vahel, väga

intiimsed olukorrad vms, mis oma olemuse tõttu ei saa kuidagi olla korrakaitseõiguse

huviorbiidis. 

Vormikaameraga andmete töötlemise salvestise säilitamise tähtaeg on 30 päeva sarnaselt

eelmisena käsitletud paragrahvis mehitamata sõiduki abil loodud salvestise kohta

sätestatuga. Juhul, kui salvestist kasutatakse protokolli osana, säilitatakse salvestist protokolli

säilitamiseks ettenähtud aja jooksul. Salvestisele juurdepääs on piiratud, eelkõige eraelu

kaitseks nähakse eelnõuga ette salvestisele juurdepääsu õigus vaid menetlusega vahetult seotud

isikutele (korrakaitseorganile endale ja avaliku korra eest vastutavale isikule). Kuna salvestised

kujutavad endast väärtuslikku materjali nii uurimis- kui ka õppetööks, võimaldatakse eelnõuga

salvestisi neil eesmärkidel kasutada, kuid vaid tingimusel, et isikuandmed on pseudonüümitud

või nende kaitse on tagatud muul sarnasel moel ning järgitakse kõiki isikuandmete kaitse

seaduse §-s 6 sätestatud nõudeid, muuhulgas võib vajalik olla eetikakomitee hinnang salvestisel

õppetöös kasutamise eetilisusele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust kontrolltehingu tegemist reguleeriva sättega.

Tegemist on uue erimeetmega, mille kohaldamise pädevus on politseil ja eriseadusega

sätestatud juhul ka muul korrakaitseorganil. Eriseaduses meetme kohaldamise õiguse andmise

korral tuleb põhjalikult kaaluda meetme vajalikkust, sest kontrolltehingu näol on tegemist

erandliku erimeetmega, mille kohaldamise volituse andmisse tuleb vastavalt suhtuda.  

Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse üks vorm. Haldusmenetlus on avalik

menetlus (HMS § 7 lg 1). Sama kordab sisuliselt KorS § 11 lõige 1, mille kohaselt peab

korrakaitseametnik esmalt ennast tutvustama ja vajadusel selgitama menetlustoimingut. Kuna

kontrolltehing tehakse varjatult, kujutab see endast erandit järelevalvemenetluse avalikkuse

põhimõttest. Varjatud järelevalvemenetlus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt.

14

Kontrolltehingu tegemise volitus peab seega lähtuma hädavajadusest, st kui muude meetmetega

ei ole võimalik järelevalve eesmärki täita. Kontrolltehingut ei saa käsitleda nn

mugavusmeetmena.  

Põhiõigusriive intensiivsuse tõttu seatakse eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 1 sätestatud

erimeetme kohaldamisele mitmeid piiranguid. Kontrolltehingut saab kasutada alates

ohukahtlusest, st olukorras, kus korrakaitseorganil ei ole küll korrarikkumise toimumise

tõenäosuse hindamiseks piisavalt teavet, kuid ta ei saa selle toimumist ka välistada.

Ohukahtluse olukorda on sisustatud kui ebapiisava teabe olukorda4 . Nii annab kontrolltehingu

tegemine korrakaitseorganile võimaluse hankida puuduolev teave. Kontrolltehingut ei saa

eelnõu kohaselt teha ohu ennetamiseks, st olukorras, kus puudub konkreetse ohu kahtlus, kuid

kus saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu

ennetamine on abstraktse ohu olukord, olukord, kus saab ette kujutada võimalikku ohtu,

kuid reaalselt miski konkreetsele ohule veel ei viita5. Kuivõrd kontrolltehing varjatud

järelevalvemeetmena riivab intensiivselt põhiõigusi, ei pea eelnõu koostajad põhjendatuks

sedavõrd mõjuka meetme kohaldamist ohu ennetamiseks.  

Kuigi kehtiv KorS ei näe riikliku järelevalve erimeetmena ette kontrolltehingu tegemist,

reguleerivad seda siiski mitmed eriseadused6. Eriseadused ei too kontrolltehingu tegemise

piiranguna alati välja ohutaset, siiski on mitmes neis mainitud kõrgendatud ja olulist ohtu

(jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus), aga ka lihtohu kahtlust (alkoholiseadus,

tubakaseadus). Eelnõu koostajad on pidanud optimaalseks kehtestada

erimeetme üldnormis kontrolltehingu piiranguks vähemalt olulise või kõrgendatud ohu

kahtluse.  

Teise olulise piiranguna sätestatakse eelnõus kontrolltehingu tegemine viimase abinõuna, st

vaid olukorras, kus muude järelevalvemeetmetega ei ole võimalik ohtu välja selgitada, tõrjuda

või korrarikkumist kõrvaldada või see oleks oluliselt raskendatud. Seega saab

kontrolltehingut teha näiteks ostu-müügitehingu nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks, kui

see muude meetmetega võimalik ei oleks, olgu tingimusteks siis näiteks alaealisele alkoholi

müügi keeld, selgitamiskohustus ravimite müügil vms. Kontrolltehing ei ole lubatav, kui

nõuetele vastavust saab kontrollida muude meetmetega, näiteks küsitlemine, valduse

läbivaatus, vajadusel olukorra fikseerimine pilti ja heli salvestava seadmega (KorS § 51 lg 61)

vms.  

Täiendava põhiõigusriive proportsionaalsuse kaitsegarantiina sätestatakse eelnõus (KorS-

i lisatava § 531 lg 6) nõue, et kontrolltehingu tegemise peab otsustama korrakaitseorgani juht,

politsei puhul prefekt. Otsustajate ringi piiramine ja viimine asutuse juhi tasandile toimib

omamoodi pidurdusvahendina, mis peab tagama meetme rakendamise

põhjendatuse lisakaalumise.  

Kontrolltehingu olemus on avatud eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 2. Kontrolltehingu

esemeks võib olla mis tahes võlaõigusliku tehingu tunnustega tehing (näiteks ostu-müügileping,

rendileping, mõni teenuse osutamise leping vms). Samas ei ole tehingu eesmärk siiski poolte

vahel võlaõiguslikke suhteid tekitada, tehingu tegelik eesmärk, mida teise poole eest varjatakse,

on kontrollida õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist.  

4 J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega: content, lk 134. 5 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia 2025, lk 45 ja 51. 6 Vt alkoholiseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, jäätmeseadus, lõhkematerjaliseadus, ravimiseadus, tarbijakaitseseadus, toote nõuetele vastavuse seadus, tubakaseadus.

15

Olulised piirangud kontrolltehingule on sätestatud eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 3. Sätte

kohaselt ei või kontrolltehinguga läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu

tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut,

kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–

757 tähenduses. Neist välistustest nähtub, et eelnõuga ei lubata kontrolltehingu tegemisse

kaasata korrakaitseorganiväliseid isikuid, eriti alaealisi.   

Kontrolltehingu varjatus on sätestatud KorS-i lisatava § 531 lõikes 4. Nii ei pea

korrakaitseorgani ametnik kontrolltehingut tehes kandma vormiriietust ega esitama

ametitõendit või muul moel tutvustama end korrakaitseorgani ametnikuna. Tähele tuleb panna,

et enda varjamise luba kehtib vaid korrakaitseorgani ametnikule. Kuna eelnõu kohaselt ei ole

lubatud kontrolltehingu tegemisele kaasata muid isikuid (vabatahtlikke), on ka enese varjamise

säte kirjutatud kitsalt ametnikukeskselt.  

Kontrolltehingu varjatus saab kesta vaid piiratud aja jooksul ning sellest tuleb osalist teavitada

kohe, kui see võimalik on, st viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist (§ 531 lg

7) . Kontrolltehing on oma olemuselt ühekordne tehing, mille tegemine

eeldab lühikest ajaperioodi (võrdluseks võib jälitustegevus kriminaalmenetluses olla

pikaajalisem), selle avalikustamine esimesel võimalusel aitab minimeerida põhiõiguste riive

intensiivsust.  

Õigusselguse huvides sätestatakse eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 8, et kontrolltehingu

käigus tehtud võlaõiguslike tunnustega tehing on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84

lõike 1 kohaselt tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.   

Eelnõu § 1 punktiga 7 reguleeritakse avalike ürituste korraldamisega seonduvat. Avaliku

ürituse olemust eelnõuga ei muudeta, avaliku üritusena käsitatakse avalikus kohas toimuvaid ja

avalikkusele avatud lõbustusüritusi, võistlusi, etendusi, kaubandusüritusi jmt. Oluline on

meeles pidada, et avalik üritus ei ole avalik koosolek, nende kahe põhiliseks erinevuseks on

meelsuse avaldamine – kui avaliku koosoleku eesmärgiks ongi osalejate ühise meelsuse

kujundamine või avaldamine, siis üritus on pigem meelelahutuslik.  

Kehtiv KorS jätab avalike ürituste korraldamise reguleerimise suuresti kohalike omavalitsuste

pädevusse. Eelnõuga tuuakse riikliku järelevalve aspektist olulised sätted

siiski seaduse tasandile. Avalike ürituste korraldamine on kaitstud põhiõigusena, näiteks vaba

eneseteostuse põhiõigus, mistõttu peab olulisuse põhimõttest tulenevalt piirangud olema

sätestanud parlament seaduses.   

Eelnõuga KorS-i lisatava § 581 lõikes 1 sõnastatakse avalike ürituste korraldamine igaühe

õigusena. Avatud ja vabas ühiskonnas peab igaühel olema võimalik ennast teostada mh avalike

ürituste korraldamise teel. Ürituste korraldamise õigust piiratakse seadusega vaid niivõrd,

kuivõrd see on avaliku korra tagamiseks vajalik. Nii ei sätestata eelnõus ürituse korraldamiseks

loa hankimise nõuet ega üldist teavitamiskohustust. Ürituse korraldaja peab eelnõu kohaselt

ürituse korraldamisest andma kohalikule omavalitsusele 30 päeva enne ürituse

toimumist teada vaid juhtudel, mis võivad kaasa tuua suurema töökoormuse või suurema ohu

avalikule korrale. Nendeks juhtudeks on eelnõu järgi:  

1. tegemist on rahvarohke üritusega;

2. ürituse korraldamiseks on vajalik liikluse ümberkorraldamine;  

3. üritusel müüakse või pakutakse alkoholi;  

16

4. üritus toimub või lõpeb öisel ajal, s.o vahemikus kl 22.00–06.00; puhkepäevale eelneval

ööl kl 00.00–07.00.  

Millised üritused on rahvarohked, saab seejuures iga kohalik omavalitsus vajadusel oma

eeskirjades täpsustada, sest rahvarohkus on ilmselt erinevate suurustega kohalikes

omavalitsustes erinev.

Kuigi eelnõuga ei kehtestata avaliku ürituse korraldamiseks üldist loanõuet, ei tähenda see

siiski, et avaliku ürituse korraldamisel ei tulegi ühtki luba, nõusolekut või kooskõlastust

hankida.  

Kuna avalikuks kohaks võivad olla ka nn poolavalikud kohad (näiteks eraomandis olevad

kaubanduskeskused, kuhu on tagatud juurdepääs igaühele), tuleb sellises kohas ürituse

korraldamiseks küsida koha omanikult või valdajalt luba. Ka juhul, kui üritus toimub

klassikalises avalikus kohas (linnaväljakud, linnapargid jms), ei saa välistada kohaliku

omavalitsuse kui territooriumi valdaja või omaniku teavitamise vajadust või muud sellist.

Täpsemalt peavad need nõuded sätestama kohalikud omavalitsused ise.   

Avaliku ürituse korraldamisel tuleb samuti juhinduda eriseadustes toodud nõuetest, erisätete

ümberkirjutamist KorS-i ei ole eelnõu koostajad vajalikuks ega mõistlikuks pidanud. Nii

reguleeritakse näiteks tuleohutuse seaduse §-des 20–22 avaliku ürituse tuleohutusnõudeid. Kui

avalikul üritusel tehakse lõket, tuleb juhinduda üldistest lõkke tegemise nõuetest7, alkoholi

müügi või pakkumise korral alkoholiseaduses toodust, avalikul üritusel loomade näitamisega

seonduvat reguleerib loomakaitseseadus8 jne.   

Eelnõuga KorS-i lisatava § 581 lõike 3 kohaselt piisab mitme kohaliku omavalitsuse

territooriumile ulatuva avaliku ürituse korraldamisel vaid ühe kohaliku omavalitsuse

teavitamisest. Tegemist on tavapärase haldusmenetlusliku lähenemisega, mille kohaselt viiakse

menetlus läbi isiku jaoks võimalikult vähekoormaval viisil. Kohalikud omavalitsused saavad

omavahel ise suhelda, seda ei pea tegema avaliku ürituse korraldaja.  

Eelnõuga KorS-i lisatava § 581 lõikes 4 sätestatakse keelatud avalikud üritused. Keelatud

ürituste säte lähtub keelatud avalike koosolekute sättest, st nagu avalikud koosolekud, on ka

avalikud üritused keelatud, kui:  

1. üritus toimub kohas, kus ka avalike koosolekute pidamine on keelatud (KorS §-s 63

loetletud kohad);  

2. ürituse sisu vastab keelatud koosoleku sisule (KorS § 62 kohaselt on keelatud

koosolekud, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, mis õhutavad vägivaldselt rikkuma

Eesti territoriaalset terviklikkust, õhutavad vihkamist, vägivalda või

diskrimineerimist või mille eesmärgiks on kuriteo toimepanemine või sellele

õhutamine).  

Säte on vajalik selguse tagamiseks. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus on keeruline eristada

avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi, samuti võidakse korraldada küll avalik üritus, st mitte

avalik koosolek, kuid selle kaudu siiski mõjutada inimeste meelsust või hoiakut. Kui selline

tegevus vastab keelatud koosoleku tunnustele, peab lisaks koosolekule olema keelatud ka avalik

üritus.   

7 Siseministri 3. juuli 2021. a määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“ 8 Vt loomakaitseseaduse § 27

17

Eelnõu § 1 punktiga 8 kohalike omavalitsuste pädevust reguleerida avalike ürituste

korraldamisega seonduvat täpsemalt. Kui kehtiva KorS-i alusel on ürituste korraldamise

reguleerimine peamiselt kohalike omavalitsuste pädevuses (v.a eriseadustes sätestatu), siis

eelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele õigus reguleerida ürituste korraldamise nõudeid

täpsemalt, kohalikust eripärast lähtudes. Näiteks võidakse reguleerida, kuidas toimub avalike

kohtade kasutamine (kuidas lahendatakse olukorrad, kus populaarses avalikus kohas, olgu

selleks rand, park või linnaväljak, tahetakse samal ajal korraldada mitut üritust, kuidas

lahendatakse ürituse korraldajate konkurents vms). Kohalik omavalitsus peab oma nõuete

kehtestamisel arvestama eelnõuga sõnastatavaid KorS-i sätteid ning vajadusel kehtestama oma

nõuded nende rakendamiseks või täpsustamiseks. Nii saab kohalik omavalitsus reguleerida küll

näiteks teate esitamise korda (millisele struktuuriüksusele, millisele ametnikule, millises vormis

vms), kuid ei saa kehtestada loa taotlemise nõuet, sest KorS seda ette ei näe. Samuti võivad

kohalikud omavalitsused reguleerida avalike kohtade kasutamiseks antava nõusoleku saamise

korda, samuti avalike kohtade kasutamise tingimusi näiteks heakorra tagamiseks, kuid ei

saa tingimuste kaudu kitsendada avaliku ürituse korraldamise õigusi võrreldes KorS-

i sätetega.   

Eelnõu § 1 punktiga 9 kohaliku omavalitsuse kohustust teavitada avalikust üritusest politseid.

Kohaliku omavalitsuse teavitamiskohustus tekib juhul, kui talle on avaliku ürituse

korraldamisest teada antud vastavalt KorS §-le 581 (eelnõu § 1 punktiga 8 tehtav muudatus) või

spordiseadusele.   

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse avaliku koosoleku korraldaja vanusepiirangut – kui

kehtiva KorS § 64 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab koosoleku korraldaja olema täisealine, siis

eelnõuga lubatakse koosolekuid korraldada 14-aastaseks saamisest alates.

Rahumeelse kogunemise ja koosoleku pidamise õigust peetakse demokraatliku ja pluralistliku 

ühiskonna oluliseks eelduseks9. Rahvusvahelistes dokumentides rõhutatakse: ”Like adults,

children have legitimate claims and interests. Freedom of peaceful assembly provides them with

a means of expressing their views and contributing to society.”10

Lapse õiguste konventsiooni11 artikkel 15 paneb osalisriikidele kohustuse tunnustada lapse

õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks. Sama sätte lõige 2

sätestab, et nende õiguste kasutamisel võib teha ainult selliseid seaduses ettenähtud kitsendusi,

mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku või rahva turvalisuse, avaliku

korra (ordre public) ja rahva tervise või kõlbluse kaitseks või teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks.   

Ka Eesti põhiseaduse kommentaarides on leitud, et KorS § 64 lõike 1 punktis 1 sätestatud

täisealisuse nõue võib olla küsitav12.

Eelnõuga antakse  avalike koosolekute korraldamise õigus alaealistele alates 14. eluaastast.

Vanusepiirangu seadmisel on lähtutud korrakaitselisest ja karistusõiguslikust vastutusvõimest -

–KorS § 15 lg 2 kohaselt on vastutab isik avaliku korra eest iseseisvalt alates 14-ndast eluaastast

(enne seda vastutab lapse eest tema seaduslik esindaja), karistusseadustiku § 33 kohaselt tekib

9 Vt põhiseaduse § 47 kommentaari 3, EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS 10 Nii nagu täiskasvanutel, on ka lastel õiguspärased ootused ja huvid. Rahumeelse kogunemise vabadus annab neile võimaluse väljendada oma arvamust ja panustada ühiskonnaellu. Guidelines on freedom of peaceful assembly, OSCE 2010, p 57: 73405.pdf 11 Lapse õiguste konventsioon–Riigi Teataja 12 Vt viidet 11

18

süüvõime samuti 14-ndast eluaastast. Sellesse vanusesse jõudnud noored inimesed peaksid

olema suutelised avaliku koosoleku korraldaja vastutust kandma ning nõudeid täitma.  

Piiratu teovõimega täisealised isikud saavad avalikke koosolekuid korraldada vastavalt

teovõime piiramise ulatusele.

Eelnõu § 1 punktiga 11 – tehakse tehniline muudatus, mis on vajalik sätte loetelu

täiendamiseks uue punktiga. Sidesõna asendamine semikooloniga ei muuda sätte sisu, kõik

loetletud alused on alternatiivsed, st ei pea esinema üheaegselt.

Eelnõu § 1 punktiga 12 nähakse ette avalikust koosolekust ette teavitamise nõue juhul, kui

korraldajaks on alaealine. Nii on alaealisele koosolekukorraldajale tagatud tugevam riigipoolne

kaitse – politseid on koosolekust ette teavitatud, politsei teab, et korraldajad on alaealised ja

võivad seega vajada suuremat abi avaliku korra tagamisel. Politsei saab olla võimalikuks

reageerimiseks aegsasti valmis.  

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse KorS § 821 lõike 1 sõnastust (sõnastuse muutmise aluseks

on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga13 KorS-s tehtavad muudatused) ning

kitsendatakse olukordi, mil Kaitseväge või Kaitseliitu korrakaitsesse kaasata tohib. Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamine rahuaja korrakaitsesse võib tekitada suuremat ohtu põhiõigustele,

sest sõjaväelise väljaõppega ja sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonidel ei pruugi olla

piisavat kogemust haldusmenetluse läbiviimiseks, põhiõiguste kaalutlemiseks,

proportsionaalsuse hindamiseks jms. Seega peaks kaasamine tulema kõne alla vaid

hädavajaduse korral – kaasamine on lubatud, kui korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal

ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Olulise muudatusena piiratakse eelnõuga

ohutasemeid – kui kehtiva õigusnormi kohaselt saab Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata ka ohu

ennetamiseks ja ohu väljaselgitamiseks, siis eelnõuga antakse see võimalus vaid konkreetse ohu

tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ohu ennetamine13 ning ohu kahtlus14 ei

ole sõjaväeliste jõudude korrakaitsesse kaasamiseks piisavad.  

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse KorS §-i 83 täiendava alusega, mis võimaldab isikul,

kelle suhtes erimeedet kohaldatakse nõuda avaliku võimu kandjalt õiguspärase meetmega

tekitatud kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Hüvitise nõudmise õigus erineb riigivastutuse

seaduses sätestatud õiguspärase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudest, sest vajalik ei ole

õiguste erakordne piiravust (vt riigivastutuse seaduse § 16).

Eelnõu §-dega 2–6 ja 8–10 muudetakse ja täiendatakse seadusi, milles on järelevalveorganile

antud kontrolltehingu tegemise õigus. Kontrolltehingu kui erimeetme kohaldamise nõuete

korrigeerimiseks tunnistatakse kehtetuks esekontrolltehinguid reguleerivad sätted, kuid

erimeetme kohaldamise õiguse tagamiseks täiendatakse samades seadustes KorS-i erimeetmete

loetelu sätteid, lisades sinna viite KorS §-le 531. Nii tagatakse kõikidele järelevalveorganitele

samad alused kontrolltehingu tegemiseks. Kui konkreetses valdkonnas on kontrolltehingu

tegemiseks vaja erisusi võrreldes KorS-iga, tuleb need kehtestada eriseaduses.  

Eelnõu §-ga 7 täiendatakse riigipiiri seaduse §-s  114 sätestatud KorS-i erimeetmete loetelu,

lisades sinna viite KorS §-le 341. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Nii luuakse

üheselt mõistetav süsteem, kus piirirežiimi tagamisel, sealhulgas riigipiiri valvamisel, ja

piirikontrolliga seotud  riikliku järelevalve tegemisel kohaldatavad erimeetmed on ühes sättes.

Piirivalveseaduse § 95 reguleerib riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel muude tehniliste

vahendite kasutamise õigust. 

13 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu – leitav Riigikogu veebilehelt Eelnõu - Riigikogu

19

Eelnõu §-s 11 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumine. Kuna eelnõuga tehakse korrakaitses

suhteliselt suuri muudatusi (näiteks lisatakse mitmeid uusi erimeetmeid), mis eeldavad

korrakaitseorganitelt teatud käitumise muutmist (olgu selleks siis siseste juhendite koostamine,

koolituste läbiviimine vms), ei jõustu eelnõu seadusena üldkorras. Kuigi eelnõuga nähakse ette

jõustumine konkreetsel kuupäeval (2027. aasta 1. jaanuar), tuleks eelnõu edasisel menetlemisel

jõustumisaja muutmisel arvestada, et eelnõu seadusena vastuvõtmise ja jõustumise vahele

peaks jääma vähemalt kolmekuuline vacatio legis’e periood. 

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs ja andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga plaanitakse lisada KorS-i isikuandmete töötlemisega seotud erimeetmeid.

Isikuandmete töötlemisega riivab riik inimese põhiõigusi, eelkõige PS § 26 eraelu puutumatuse

põhiõigus. Kuivõrd õigust olla vaba, teha või jätta tegemata mida inimene ise heaks arvab,

käsitletakse sageli ka üldise vabadusõiguse osana, võib kõne alla tulla ka PS §-s 19 sätestatud

üldine vabadusõigus. Seletuskirja tasandil ei ole mõistlik kahe põhiõiguse konkureerivat

käsitlus detailselt avada ning edaspidi käsitletakse vaid PS § 26 riivet (arvestades, et § 19 on

piiratav igasugusel legitiimsel eesmärgil samal ajal kui § 26 on kvalifitseeritud seaduse

reservatsiooniga, on käsitlus ka põhjendatud).

PS § 26 tagab igaühele kaitse perekonna- ja eraellu sekkumise eest. Seega on põhiõiguse

isikulise kaitsealaga hõlmatud igaüks, kes Eesti Vabariigi territooriumil asub. Põhiõiguse

esemelisse kaitsealasse kuulub muuhulgas informatsioonilise enesemääratlemise õigus, s.o

õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Seega on

eraelu puutumatuse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete töötlemine.14 Kuigi kõnealuse

põhiõiguse esemeline kaitseala on märgatavalt laiem, ei pea eelnõu koostajad vajalikuks eelnõu

valguses kõiki kaitseala erinevaid aspekte avada, keskendutakse kitsalt kesksele.

Samas ei ole PS § 26 piiramatu põhiõigus. Põhiõiguse piiramise õiguspärasuse hindmaisel tuleb

lähtuda formaalse ja materiaalse õiguspärasuse nõuetest. Formaalse õiguspärasuse juures tuleb

hinnata vormi ja menetlusnõuete järgimist, materiaalse õiguspärasuse juures eelkõige

proportsionaalsuse tagamist.

Põhiõiguse piiramine on lubatud, kui see toimub (1) seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning

(2) on vajalik tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Eelnõuga lisatakse KorS sätted, mis reguleerivad kaamerate kasutamisega isikuandmete

töötlemist riiklikus järelevalves. Seega on täidetud põhiõiguse piiramise seadusliku aluse nõue.

Eelnõuga lisatavad sätted reguleerivad, millisest olukordades (ohu tasemed, erimeetme

kohaldamise konkreetsed alused), millistel tingimustel (teavitamine, eraelu täiendava kaitse

nõuded) isikuandmeid töödeldakse ning kui kaua salvestisi säilitatakse. Seega on seaduses

sisalduv alus põhiõiguste piiramiseks sisuline ja läbimõeldud. Eesmärk, mille saavutamiseks

erimeetmeid kohaldada lubatud on, vastab põhiseaduses toodule – erimeetmeid kasutatakse

avaliku korra tagamiseks (kogu KorS reeglistik on suunatud avaliku korra tagamisele). Seega

on lisatavad sätted kooskõlas põhiõiguse piirangu klausliga.

Formaalse õiguspärasuse osaks olevate menetlusnõuete järgmist eelnõu praeguses etapis

hinnata võimalik ei ole. Eelnõu koostajad saava eeldada, et eelnõud menetletakse ettenähtud

menetluskorda järgides.

14 Põhiseaduse kommentaarid, vt kommentaare PS § 26 juures (p 24), leitav lehelt põhiseadus.ee.

20

Põhiõigusriive materiaalse õiguspärasuse kontrolli juures tuleb hinnata nii eesmärgi

legitiimsust kui ka sekkumise proportsionaalsust.

Eelnõuga ette nähtavad alused isikuandmete töötlemiseks mehitamata sõidukite,

vormikaamerate või muu taolisega, lähtub eesmärgist tagada avalik kord, s.o ühiskonna

seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete

õiguste kaitstus.15 Avaliku korra kui isikute õiguste kaitsmise ning ka põhiseaduses endas

nimetatud hüve tagamine on ilmselt legitiimne eesmärk.

Riive proportsionaalsuse tagamiseks tuleb abstraktse õigusnormi loomisel välistada ilmselgelt

ülemäärsed olukorrad. Seega peab seadusandja normi sõnastades sätestama piirid, milles

tegutsedes on ebaproportsionaalne käitumine võimalikult ebatõenäoline. Selle saavutamiseks

on eelnõus isikuandmete töötlemisele nähtud ette konkreetsed alused, mil erimeetmeid

kohaldada tohib (vt § 341 lg 1 ja § 342 lg 1). Lisatud on ka mitmeid täiendavaid eraelu kaitsvaid

sätteid (näiteks kõrvalise teabe salvestamise keeld vormikaamerate puhul, erilist kaitset vääriva

eraelulise sfääri salvestamise keeld jms). Lisaks erinormides toodud piirangutele tuleb ka uute

erimeetmete kohaldamisel arvestada KorS §-dest 7, 8 ja 9 tulenevaid nõudeid. Läbi erinevate

piirangute ja nõuete on eelnõu koostajate hinnangul loodud normid, mis õiguspärasel

rakendamisel tagavad põhiõiguste riive proportsionaalsuse. Konkreetsete sätete selgituste

juures on täiendavalt toodud argumente ja kaalutlusi, millele tuginedes saab konkreetsete aluste

puhul hinnata aluse sobivust, vajalikust ja mõõdupärasust.

Seadusandja ülesande kõrval on põhiõigusriive proportsionaalsuse tagamine ka õiguse

rakendaja ülesanne. Rõhutame, et erimeetme kohaldamine on alati korrakaitseorgani

kaalutlusotsus. Läbi kaalutlusreeglite järgimise on seega tagatud ka erimeetme reaalsel

rakendamisel konkreetsetest asjaoludest lähtuv proportsionaalsuse kontroll.

Täiendavate isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loomine suurendab arusaadavalt

isikuandmete kaitse tagamise riske. Kuivõrd eelnõukohase seadusega saab uute erimeetmete

(sh mehitamata sõidukite ja vormikaamerate) kohaldamise õiguse vahetult vaid politsei, tekib

politseil ka kohutus enne meetmete kasutusele võtmist viia läbi vajalik andmekaitsealane

mõjuanalüüs16. Mõjuanalüüsis peab politsei vastavalt Andmekaitseinspektsiooni juhistele

hindama:

„1) mis eesmärgi saavutamiseks mis alusel mis isikuandmeid mis meetoditega ta töötleb;

2) kuidas töötlemiseks kavandatud valikud on eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja kohased;

3) ohtude analüüs, sh nende taseme määramine (nt kõrge, keskmine, madal);

4) milliseid tagatisi ja meetmeid ta ohtude suhtes rakendab.“17

Samasisulise analüüsi peavad tegema ka muud korrakaitseorganid, kui eriseadusega antakse

neile KorS § 341 ja 342 kohaldamise õigus.

Eelnõu tasandil minimeeritakse isikuandmete töötlemise riske eelkõige läbi järgmiste

sammude:

- konkreetsete aluste sõnastamine – kaamerate kasutamisega isikuandmete

töötlemine ei ole korrakaitseorgani jaoks piiramatu võimalus, eelnõu

koostamisel on kaalutud ja läbi mõeldud konkreetsed alused, mil erimeetme

15 KorS § 4 lg 1. 16 Vt AKI juhendeid AKI_Mõjuhinnang_148x210mm_WEB-v2; 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon 17 AKI juhis, leitav lehelt 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon

21

kohaldamine lubatud on, seejuures on iga konkreetse olukorra (näiteks abitus

seisundis oleva inimese otsimine, politsei valvatavate objektide kaitse jne)

juures kaalutud ka vajalikke ohutasemeid (näiteks avalike ürituste puhul ei ole

mehitamata sõidukeid kasutada ohu ennetamiseks).

- täiendavate eraelu kaitset tagavate nõuete sätestamine – vormikaamera

kasutamisele seatakse eelnõuga täiendav kaheastmeline kaitse – ühelt poolt tuleb

kaamera kasutamisel vältida asjasse puutumatu teabe töötlemist, teisalt on erilist

kaitset väärivate eraeluliste asjaolude töötlemine sõnaselgelt keelatud. Keelatud

teabe töötlemine kujutab endast õigusvastast tegevust koos sellest tulenevate

tagajärgedega, keelatud teave tuleb viivitamatult kustutada. Ka nn välditava

teabe (s.o teave, mille töötlemist tuleb vältida, sest see ei ole riiklikuks

järelevalveks vajalik) edasine töötlemine ei ole õiguspärane, sest selleks puudub

õiguslik alus.

- salvestiste säilitamise tähtaja määratlemine – isikuandmete töötlemisel loodud

salvestiste säilitamiseks nähakse seadusega ette maksimaalne tähtaeg, s.o 30

päeva. Tähtaja määretlemisel lähtuti minimaalsest säilitamisajast arvestades

seejuures üldist õiguskaitse hankimise tähtaega (tavapäraselt tuleb oma õiguste

kaitseks nõuded esitada 30 päeva jooksul).

- õppetöös kasutamiseks täiendavate piirangute seadmine - kuigi eelnõuga

nähakse ette võimalus kasutada salvestisi ka õppetöös ja koolituste

läbiviimiseks, tuleb sel eesmärgil andmeid töödeles lähtuda isikuandmete kaitse

seaduse §-s 6 sätestatud nõuetest. Lisaks tuleb tagada, et isikuandmeid

kasutatakse õppetöös pseudonüümitult või muul sarnast kaitset tagaval kujul, st

õppetöös ei ole alust kasutada isikuandmeid andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul.

Oluliseks riskimaandamise teguriks on korrakaitseorganite, eelkõige politsei, koolitamine.

Kuivõrd eelnõukohane seadus annab politseile (eriseaduses sätestatud juhul ka teistele

korrakaitseorganitele) täiendava õiguse töödelda isikuandmeid mehitamata sõidukite ja

vormikaameratega, tuleb enne uute erimeetmete kohaldama asumist tagada politseile piisavas

mahus koolitusi. Koolitus peab looma õiguse rakendajale selge arusaamise erimeetme

kohaldamise õiguslikest piiridest ning tagama seeläbi õiguspärase riikliku järelevalve. Abiks

on ka erinevate asjakohaste juhendite koostamine.

Isikuandmete töötlemine allub tavapärasele kohtulikule kontrollile, samuti vajadusel muudele

haldusvälistele kontrollidele (õiguskantsler, Andmekaitseinspektsioon).

4. Eelnõu terminoloogia  

Eelnõuga korrastatakse KorS-i termineid. 

KorS § 16 reguleerib muu kui avaliku korra eest vastutava isiku kaasamist korrakaitsesse, samal

ajal kasutatakse terminit „kaasamine“ ka Kaitseväega seoses (KorS §-d 161 ja 162).  Kui

kasutada üht terminit nii haldusorganisatsioonisisese kui ka -välise tegevuse kohta, muutub

selle sisust arusaamine keeruliseks. Seega luuakse eelnõuga lahendus, kus „kaasamise“ terminit

kasutatakse vaid haldusorganisatsioonisisese tegevuse korral, muudel juhtudel räägitakse

osalemisest (eelnõuga KorS-i lisatav vabatahtlikku osalemist reguleeriv §

151) või korrakaitsekohustuse täitmisest (eelnõuga muudetud sõnastuses KorS § 16). 

Muid terminoloogilisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Kuna eelnõuga lisatakse uusi riikliku

järelevalve erimeetmeid, on arusaadav, et nende tähistamiseks kasutatakse ka uusi termineid,

22

mis küll ülejäänud kehtiva õiguse vaatest tundmatud ei ole, näiteks „kontrolltehing“,

„mehitamata sõiduk“, „kehalähedane salvestusseade“.  

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele  

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud isikuandmete töötlemise sätted,

mille koostamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse nõuetega. 

6. Seaduse mõjud   

6.1. Korrakaitsekohutuse täitmine osalemine(eelnõu § 1 p 1) 

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 

Sihtrühm: potentsiaalselt kõik inimesed, samuti muud isikud, kellel on ohu tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik asi.

Kohustuslikku korrakaitses osalemist eelnõukohase seadusega sisuliselt (st õiguste riive

seisukohalt) ei muudeta. Sarnaselt kehtiva õigusega võib ka eelnõukohase seaduse alusel

kohustada isikut korrakaitses osalema, kui isik on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist

kõrvaldama ja täidetud on järgmised tingimused:

1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;   

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või tal ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või

korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule ega tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.  

Oluline on tähele panna, et korrakaitses osalemise kohustus saab isikul, kes ei ole avaliku korra

eest vastutav, tekkida vaid äärmisel juhul ja äärmise abinõuna. Seega on sihtrühm tõenäoliselt

väike. Samas ei saa olukordade ja reageerimisvajaduste eripärade tõttu sihtrühma suurust

oluliselt kitsendada.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse kohustuslikult kaasatava isiku parem õiguskaitse –

kaasamise ajalise kestuse piir, kohustus arvestada muude isiku kohustustega, kohustus tagada

piisavalt puhkepause, samuti ka hüvitise isiku hukkumise või surma korral. Seega on

kohustuslikult korrakaitsesse kaasatud isiku õiguslik positsioon eelnõukohase seadusega

detailsemalt reguleeritud.

Korrakaitsekohutuse täitmine võib mõjutada ka isikuga seotud isikuid – lähedasi, töö-ja

äripartnereid jne. Kuna eelnõukohase seadusega sätestatakse korrakaitsekohutuse täitmiseks

tugevamad piirangud (näiteks ajaline kestus, samuti kohustus arvestada isiku muude

kohustega), ei ole muudatuse mõju kolmandate isikute jaoks suur.

Mõju valdkond: siseturvalisus 

Sihtrühm: korrakaitseorganid  (eelkõige PPA, Päästeamet, Keskkonnaamet kui seni suurimad

kaasajad)

23

Muudatus ei too korrakaitseorganitele kaasa olulist muudatust senises töökorralduses. Jälgida

tuleb, et isiku kohustamine jääks eelnõukohase seadusega sätestatud piiridesse (kohutuse

täitmise ajaline kestus, puhkepauside tagamine jms). Samas on korrakaitses osalemiseks

kohustamine äärmuslik võte, mida praktikas sageli ei rakendata, lisaks saab see olla ka ajaliselt

piiratud (seni, kuni korrakaitseorgan ise hakkama ei saa).

6.2. Isikuandmete töötlemise võimaluste laiendamine (eelnõu § 1 p 5) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: potentsiaalselt kõik inimesed  

Eelnõuga kavandatavad uued isikuandmete töötlemise erimeetmed võivad riivata inimeste

õigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kodu puutumatusele (PS § 32) vms. Kuigi eelnõukohase

seadusega piiratakse isikuandmete töötlemist, hõlmab see siiski sedavõrd palju valdkondi, et

töötlemise subjektiks võib potentsiaalselt sattuda iga inimene või eraõiguslik juriidiline isik

(näiteks võib mehitamata sõidukeid kasutada suurte avalike ürituste, nt laulu- ja

tantsupeorongkäigu  ohutuse tagamiseks). Seega on muudatusega potentsiaalselt mõjutatud

sihtrühm suur, kuid mõjud ei pruugi esineda sageli – avalikke üritusi, kus kasutatakse

mehitamata sõidukeid, ei korraldata iga päev (samuti ei osale iga inimene tõenäoliselt kõikidel

üritustel), ka muid aluseid (abitus seisundis inimese otsimine, kaitstava objekti valve,

valdusesse sisenemise erimeetme kohaldamine jne) ei pruugi tihti ette tulla. Samuti ei tingi

muudatus inimeste ega eraõiguslike juriidiliste isikute senise tegutsemise märkimisväärset

muutmist.  Eelkõige tagab eelnõu selguse riiklikus järelevalves kasutatavate erimeetmete osas

– isikul on ühene arusaam, et riiklikus järelevalves võidakse kasutada pilti või heli salvestavaid

või edastavaid seadmeid, samuti on selgelt toodud, millistes olukordades seda teha võib. Nii

saab igaüks ka vajadusel paremini oma õiguseid kaitsta. Igal andmesubjektil on õigus nõuda

korrakaitseorganilt neid andmeid, mida too on oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisel

andmesubjekti kohta kogunud.

Kuna nii mehitamata sõidukite kui ka vormikaamerate kasutamine võib aset leida ka inimese

kodus kui erilist kaitset väärivas kohas, võib riive põhiõigustele olla suhteliselt

intensiivne. Riive minimeerimiseks nähakse eelnõuga ette konkreetsed alused, mille puhul

mehitamata sõidukeid või vormikaameraid riiklikus järelevalves kasutada võib.

Vormikaamerate sätete juures on selgesõnaliselt rõhutatud eraelu kaitse nõuet (kohustus vältida

kolmandate inimeste andmete ja järelevalvega vahetult mitteseotud teabe töötlemist, eriliselt

kaitstava eraelulise teabe töötlemise keeld). Selliste piirangutega üritatakse kaitsta inimeste

põhiõigusi, viies riive minimaalsele vajalikule tasemele, mis tagaks ühelt poolt riikliku

järelevalve eesmärgi (avaliku korra tagamine) ega oleks teiselt poolt inimeste jaoks ülemäärane

sekkumine nende põhiõigustesse. 

Mõju valdkond: riigivalitsemine 

Sihtrühm: korrakaitseorganid  (eelkõige PPA)

Muudatuse sihtrühma ei ole üheselt võimalik määrata, sest eelnõukohase seadusega tagatakse

erimeetme kohaldamise õigus vaid politseile. Kõikide ülejäänud korrakaitseorganite õiguse

erimeetmeid kohaldada peab sätestama eriseadus.  

Muudatus tagab korrakaitseorganitele tõhusad vahendid riikliku järelevalve tegemiseks. Nii

näiteks saavad korrakaitseametnikud kasutada mehitamata sõidukeid selleks, et aega kokku

hoides vaadata üle suuri maa-alasid või järelevalveametnike turvalisust tagades jälgida nõuetest

24

kinnipidamist kõrghoonete ehitusel jne. Vormikaameraga teatud toimingutel pilti ja heli

salvestades hoitakse kokku ametnike aega detailsete protokollide kirjutamisel, samuti tagatakse

kvaliteetne teave toimunu kohta (mis omandab erilise kaalu näiteks vahetu sunni kasutamise

õiguspärasuse hindamisel).  Tõhus riiklik järelevalve omakorda tagab avaliku korra ehk

õigusnormidest kinnipidamise. See võimaldab tagada ühiskonnas suuremat turvalisust.

Negatiivse poolena võivad eelnõuga ette nähtud uued erimeetmed tuua kaasa ülemäärase

sekkumise inimeste eraelu või kodu puutumatuse põhiõigusesse. Riive proportsionaalsuse

tagamiseks on eelnõuga ette nähtud konkreetsed ja võimalikult kitsad alused, mil isikuandmete

töötlemine lubatud on, samuti on vormikaamerate puhul eriliselt rõhutatud eraelu kaitsmise

nõuet (kuna vormikaamera tuleb eeldatavasti inimesele oluliselt lähemale kui mehitamata

sõiduk ja vormikaameraga töödeldakse lisaks pildile ka heli, on riive oluliselt intensiivsem). 

Ebasoovitavaks mõjuks võib pidada ka mehitamata sõidukite ja vormikaamerate soetamisega,

kasutamise väljaõppega ning andmete säilitamisega seotud kulu. Samas on enamasti tegemist

ühekordse kuluga (v.a andmete säilitamise kulu), mille peaks korvama ametnike aja

kokkuhoid.  Andmete säilitamise aja määratlemisel on eelnõus lähtutud lisaks isikute õiguste

kaitsele ka riigi kulude optimeerimisest – kuivõrd andmete säilitamine on riigi jaoks kulukas,

siis on eelnõuga valitud säilitamistähtajaks minimaalne aeg.

Kui seadusest tulenevalt on korrakaitseorganil õigus kasutada kaameraid, mille tulemusel

töödeldakse isikuandmeid, peavad korrakaitseorganid esmalt vaatama üle oma

andmekaitsetingimused ning vajadusel täiendama neid uute andmetöötlusviisiga. Tegemist on

ühekordse täiendava ülesandega, millega korrakaitseorganid arvestama peavad.

6.3. Kontrolltehing (eelnõu § 1 p 6) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: isikud, kelle suhtes võidakse kontrolltehingut kohaldada

Sihtrühma võivad kuuluda nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes müüvad kaupu või

teenuseid, mille müügile on seatud kindlad nõuded. Nii ei tohi alkoholiseaduse1 kohaselt müüa

alkoholi alaealistele, jäätmeseadus kehtestab metallijäätmete kokkuostul sularahas arveldamise

keelu2 ja seab nõudeid kokkuostetavatele jäätmetele3 jne. Kui sellistest nõuetest kinnipidamise

kontroll ei ole võimalik muude järelevalvemeetmetega (näiteks valdusesse sisenemine), võib

korrakaitseorgan kohaldada erimeetmena kontrollostu. 

Kuna eelnõuga sätestatakse kontrolltehingule üldised ja ühtsed nõuded, mida kõik

korrakaitseorganid peavad järgima, muutub olukord kogu sihtrühma jaoks selgemaks ja

lihtsamini jälgitavaks. Positiivse muudatusena tagab eelnõukohane seadus meetme

kohaldamise teatud valdkondades kitsamalt võrreldes kehtiva õigusega (näiteks ei sea kehtiv

ravimiseadus kontrolltehingule ohu astmest tulenevaid piiranguid, eelnõukohase seadusega

saaks kontrolltehingut ka ravimitega seonduvalt kohaldada olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks). Seega on edaspidi

paremini tagatud meetme proportsionaalsus ja riikliku järelevalve menetluse avalikkus. 

Muudatuse mõju ei peaks seega sihtrühma jaoks olema suur. Muudatuse mõju sagedus sõltub

järelevalve sagedusest, kuid kuna eelnõukohane seadus ei näe ette kontrolltehingu tegemist ohu

ennetamiseks, saab ka sihtrühma liige ise sagedust mõjutada (pidades kinni müügile seatud

nõuetest ei teki korrakaitseorganil kontrolltehingu tegemiseks alust). 

Mõju valdkond: riigivalitsemine 

Sihtrühm: korrakaitseorganid, kes erimeedet kohaldavad 

25

Sihtrühma ei ole võimalik üheselt määrata. Eelnõuga tagatakse erimeetme kohaldamise

õigus eelkõige politseile, eriseaduste muutmisega ka neile korrakaitseorganitele,  kellele kehtiv

õigus kontrolltehingu tegemise juba ette näeb (s.o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Maksu- ja Tolliamet, kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet,

Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet). Samas

võidakse eelnõu seadusena jõustumise järel anda selle erimeetme kohaldamise

õigus eriseadustega ka teistele korrakaitseorganitele.  

Mõju ulatus korrakaitseorganite jaoks võib olla erinev, sõltuvalt kehtiva õiguse ja eelnõukohase

seaduse regulatsioonide erinevuse tasemest võib vajadus oma töökorraldust muuta olla mõne

korrakaitseorgani jaoks suurem kui teise jaoks. Reguleerides kontrolltehingut edaspidi KorS-

is kui riikliku järelevalve üldseaduses, sätestatakse erimeetme ühtsed nõuded, mida peavad

järgima kõik seda meedet kohaldavad korrakaitseorganid, kui eriseaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kuna aga kehtivates seadustes on kontrolltehing reguleeritud väga erinevalt, võib osa

korrakaitseorganite jaoks olukord oluliselt muutuda. Näiteks ei sätesta kehtiv ravimiseadus

kontrollostudele mingisuguseid nõudeid4, samas kui eelnõu järgi tuleb edaspidi arvestada

ohutasemega (kontrollost on lubatud alates olulise ohu kahtlusest) ning esmalt tuleb kaaluda

kõikide muude järelevalvemeetmete kasutamise võimalikkust ja eesmärgipärasust. Ühtsete

nõuete kehtestamine kontrolltehingule kui riikliku järelevalve erimeetmele on eraldi eesmärk –

nii tagatakse kõikides valdkondades kontrolltehingu tegemine n-ö äärmise abinõuna. Kuna

kontrolltehing läheb vastuollu üldise riikliku järelevalve (ja kogu haldusmenetluse) avalikkuse

põhimõttega, saab seda meedet kohaldada pigem erandina.  

Muudatusega kaasnev mõju on sisuliselt ühekordne, sest erimeetme kohaldamise tingimustega

arvestamiseks tuleb korrakaitseorganil oma tööprotsessid läbi mõtelda ja vajalikud muudatused

teha. Samuti muudab kohanemise lihtsamaks asjaolu, et korrakaitseseadusest tulenevad üldised

nõuded (proportsionaalsuse nõue, ohutasemega arvestamine jne) on korrakaitseorganitele

muude järelevalvemeetmete kohaldamise kaudu selged ja omaks saanud. 

6.4. Avalike ürituste korraldamine (eelnõu § 1 p-d 7, 8 ja 9) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: potentsiaalselt kõik füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud 

Eelnõuga sõnastatakse avalike ürituste korraldamine sõnaselgelt igaühe õigusena. Seega võib

muudatus potentsiaalselt mõjutada igaüht, kes soovib avalikus kohas avalikku üritust

korraldada või sellisel üritusel osaleda

Muudatuse mõju on ilmselt suur, sest senine suurelt jaolt kohaliku omavalitsuse antavale loale

üles ehitatud reeglistik kujundatakse olulisel määral ümber. Eelnõu seadusena jõustumisel ei

pea ürituse korraldaja taotlema ürituse korraldamiseks kohalikult omavalitsuselt luba. Tõsi,

teatud olukordades tekib kohustus kohalikku omavalitsust enne üritust teavitada, kuid

piirdutakse teavitamisega, luba taotlema ei pea. 

Mõju saab eeldatavasti olema sihtrühma jaoks pigem positiivne, eelkõige võiks see suurendada

igaühe vaba eneseteostust, avaliku ürituse laadi arvestades soodustada ka kultuuri- ja spordielu,

suurendada kogukondlikku kokkukuuluvust, edendada mittetulunduslikke eesmärke jne. 

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib esile tuua korraldaja suurema vastutuse. Kui kohaliku

omavalitsuse loal põhineva süsteemi puhul vastutab ürituse korraldamise juhtimise eest

osaliselt ka kohalik omavalitsus (suunab näiteks hankima Päästeametilt nõutavaid

26

kooskõlastusi), siis edaspidi peab eriseadustest tulenevate nõuete täitmise eest vastutama

korraldaja ise. Kohaliku omavalitsuse roll väheneb. See aga ei tähenda, et kohalik omavalitsus

ei võiks koostada ja avalikustada vajalikke juhendeid, mis koondavad ürituse korraldamise

nõuded kokku.  

Kuna avaliku ürituse korraldamine võib olla mahukas ettevõtmine, siis ilmselt ei mõjuta

muudatus sihtrühma väga sagedasti.  

Mõju valdkond: riigivalitsemine 

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused (Eestis on kokku 78 KOV) 

Muudatus võib oluliselt mõjutada kohalikke omavalitsusi. Muudatus eeldab kohalikelt

omavalitsustelt avalike ürituste korraldamise eeskirjade ülevaatamist ja seadusega kooskõlla

viimist.  

Teisalt loob muudatus kohalikele omavalitsustele suurema selguse. Eelnõu kohaselt on selgesti

kindlaks määratud avaliku ürituse korraldaja vastutus selle eest, et ürituse korraldamisel oleks

järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kohalikku omavalitsust tuleb üritusest ette teavitada

juhul, kui üritus võiks tõenäoliselt kaasa tuua suurema järelevalvekohustuse (näiteks ürituse

lõppemine öisel ajal, üritusel alkoholi müümine) või lisaülesande (näiteks liikluse

ümberkorraldamine). Kohaliku omavalitsuse kohustus teavitada avalikust üritusest politseid on

ka kehtivas õiguses olemas ja selles asjas eelnõu sisulisi muudatusi töökorralduses kaasa ei

too. 

KOV-dele kaasneb eelnõu seadusena jõustumisel kohustus vaadata üle oma senised avaliku

ürituse korraldamist reguleerivad eeskirjad, et tagada nende kooskõla seadusega. Samas jääb

ka edaspidi KOV-le võimalus reguleerida oma vara kasutamisega seonduvat (näiteks, kuidas

antakse ürituste korraldamiseks kasutada linnaväljakuid või parke vms). Eeskirjade

kaasasjastamine on pigem ühekordne tegevus ning ei ole seejuures liiga töömahukas.

Sihtrühm: korrakaitseorganid (eelkõige politsei, ka KOV kui avalikus kohas käitumise

üldnõuete järelevalve tegija)

Muudatus võib mõnevõrra mõjutada korrakaitseorganite töömahtu. Eelkõige võib muudatus

mõjutada politseid, kes on nii üld-kui erakorralise pädevusega korrakaitseorgan, samas ka

KOV-e, kes on avalikus kohas käitumise üldnõuete üle järelevalvet tegevad organid. Mõjutatud

võivad olla ka muud erikorrakaitseorganid (näiteks, kui üritusel tehakse lõket või kasutatakse

auditikohustusega seadet). Eeldusel, et avalike ürituste korraldamine muutub lihtsamaks ja neid

korraldatakse rohkem, võib see nõuda korrakaitseorganitelt suuremas mahus järelevalve

tegemist. Samas ei välista ka praegune loasüsteem ei KOV, politsei ega erikorrakaitseorgani

järelevalvekohustust ja tõenäosus, et suurte avalike ürituste korraldamise maht oluliselt kasvab,

ei ole väga tõenäoline.

6.5. Avalike koosolekute korraldamine (eelnõu § 1 p-d 10, 11 ja 12) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: 14–17aastased noored (2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 14-17-aastaseid

noori kukku üle 65 000)18

18 RV0240: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanus. Statistika andmebaas

27

Eelnõu kohaselt saavad avalike koosolekute korraldamise õiguse ka alaealised, s.o noored

alates 14. eluaastast.  

Avaliku koosoleku pidamist ja oma meelsuse avaldamist peetakse demokraatliku ühiskonna

alustalaks. Muudatus annab suurema vabaduse meelt avaldada ka noortel – kui seni pidid nad

avaliku koosoleku korraldamiseks leidma täiskasvanu, siis eelnõu seadusena jõustumise järel

saavad nad seda teha omal vastutusel. 

Muudatuse positiivne mõju seisneb noorte suuremas kaasatuses ühiskonnas olulistel teemadel

kaasa rääkima ja omi seisukohti teatavaks tegema. Võimalik negatiivne mõju võib avalduda

korra tagamise keerukuses ja seeläbi korrakaitseorganite suurenenud töömahus. Negatiivsete

riskide maandamiseks nähakse eelnõuga ette ka politsei suurem kaasatus juhul, kui avaliku

koosoleku korraldab alaealine. 

Muudatuse mõju sihtrühmale on suur, sest seni ei ole neil oma vastutusel koosolekute

korraldamise õigust üldse. Seega eeldab muudatus noorte põhjalikku harimist ja avaliku

koosolekuga seonduvate nõuete selgitamist. See võib omakorda panna teatava surve kas

koolidele või huvikoolidele vms, kes noorte teadlikkuse parandamisega tegelema hakkavad.

Kuna avalike koosolekute pidamise riiklik järelevalve on eelkõige politsei pädevuses, võib ka

PPA olla organiks, kes noortele avalike koosolekute korraldamisega seonduvaid nõudeid

selgitab.

Avalike koosolekute pidamist mõjutavad tugevalt erinevad ajaperioodid (nt valimisperiood) või

ühiskondlikud sündmused ja protsessid. Nii näiteks registreeriti 2025. aastal PPA-s üle 2700

avaliku koosoleku, samas kui 2024. aastal oli avalike koosolekute arv pea kolm korda

väiksem19. Kuigi avalikud koosolekud võivad ajast ja ühiskondlikust olukorrast sõltuvalt olla

pea igapäevased, ei ole tõenäoline, et noored avalikke koosolekuid väga sageli korraldama

hakkaksid. Seega ei ole muudatuse mõju ilmselt sagedane. 

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele 

Sihtrühm: politsei ja avaliku koosoleku korraldamisega seotud ametnikud 

Muudatus võib politsei jaoks kaasa tuua mõningase töökoormuse kasvu. Ühelt poolt

registreeritud avalike koosolekute võimaliku suurenemise tõttu (teate menetlemine, sest eelnõu

kohaselt tuleb alaealiste korraldatud koosolekust politseid ette teavitada), teiselt poolt peab

politsei olema valmis noorte korraldatud avalikul koosolekul avalikku korda tagama.  

Samas ei ole ette näha, et noortele avaliku koosoleku korraldamise õiguse andmine võiks

märkimisväärselt suurendada avalike koosolekute mahtu, ja seega on politsei töökoormuse kasv

pigem marginaalne. Samuti ei ole koosolekuteate menetlemisega seotud ametnike arv suur ning

muudatus ei eelda politsei töökorralduse muutmist, sest noorte koosoleku teate menetlemine ei

erine muude avalike koosolekute teadete menetlemisest.

Mõnevõrra suurem mõju avaldub patrullpolitseinike töökoormusele. Patrullpolitseinikke on

politseis umbes 67020, mis moodustab kogu PPA ametnikkonnast21 umbes 13 %. Seega on

muudatuse sihtrühma suurus keskmine. Kui noored haaravad avaliku koosoleku korraldamise

võimalusest agaralt kinni, suurendab see politsei üldist korrakaitselist koormust, sest noorte

korraldatud avalikel koosolekutel peab politsei suuremal määral kohal olema, kui muude

avalike koosolekute puhul. Samas on avalike koosolekute ajaline kestus tavapäraselt suhteliselt

19 Politseis registreeritud avalikud koosolekud - Politsei- ja Piirivalveamet 20 KorS VTK-s toodud andmed 21 PPA veebilehe andmetel töötab PPA-s umbes 5000 inimest - PPA lugu ja väärtused - Politsei- ja Piirivalveamet

28

lühike, samuti ei pruugi noored vaatamata õigusliku aluse sõnastamisele väga sageli avalikke

koosolekuid korraldama hakata.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud  ja tulud  

Eelnõuga ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele vahetult kulusid.

Kulud võivad kaasneda isikute korrakaitsekohustuse täitmisega, kui see tekitab neile kahjusid.

Samas ei ole mõju riigieelarvele eelnõu koostamise hetkel võimalik konkreetselt hinnata.

Samuti ei välista ka kehtiv õigus võimalikke kahjunõudeid.

Kuigi eelnõuga reguleeritakse mitmeid uusi erimeetmeid (näiteks kaamerate kasutamine), ei

nähta eelnõuga ette tehniliste seadmete hankimise kohustust. Erimeetmete kohaldamine on

korrakaitseorgani õigus ja võimalus.  

Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused piirduvad eelkõige uute protsesside

läbimõtlemisega. Näiteks võib uute erimeetmete kohaldamine eeldada politseilt lisakoolituste

korraldamist või juhendmaterjalide koostamist. Samuti võib töömahtu suurendada

korrakaitsega seotud kulude sissenõudmisega seotud kohustuste täitmine (juhendite, metoodika

koostamine, avalikkuse teavitamine vms).

Eelnõu seadusena jõustumine toob kohalike omavalitsuste jaoks kaasa kohustuse vaadata üle

oma avaliku ürituse korraldamist reguleerivad määrused ja viia need kooskõlla eelnõuga KorS-

is tehtavate muudatustega. 

8. Rakendusaktid  

Eelnõu ei eelda rakendusaktide koostamist ega muutmist. 

9. Seaduse jõustumine  

Eelnõu on plaanitud seadusena jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril. Kui eelnõu seadusena

jõustumise aega edasise menetluse käigus muudetakse, tuleks arvestada, et seaduse

vastuvõtmise ja avaldamise ning jõustumise vahele jääks piisav vacatio legis’e periood. Kuna

eelnõu võimaldab politseil kasutada uusi erimeetmeid, võib olla vajalik koolituse korraldamine,

juhendmaterjalide koostamine ja üldiste protsesside läbimõtlemine. Samuti on kohalikel

omavalitsustel vaja aega, et avaliku ürituse korraldamist reguleerivad määrused seadusega

kooskõlla viia.  

Eelnõu koostajate hinnangul peaks vacatio legis’e periood olema vähemalt kolme kuu

pikkune. 

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  

Eelnõu saadetakse kooskõlastamisele kõikidele ministeeriumitele, lisaks arvamuse andmiseks

Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, õiguskantslerile, Eesti Advokatuurile, Eesti

Juristide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Andmekaitse Inspektsioonile.

29

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)