Käskkiri

Lisa "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026. aasta tööplaani prioriteetsed projektid"

1. Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioon Projekti kestvus 01.2024–11.2027 Projektijuht: tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal

Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Eestis on sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid teineteisest eraldatud, mistõttu abivajaja võib ekselda erinevate teenuseosutajate ja abistajate vahel. Abi ei pruugi olla õigeaegne ja selle osutamine korraldatud kõige optimaalsemal viisil. Teenuste osutamises esineb palju dubleerimisi, välditavaid teenuseid ja võimalusi saavutada vähema ressursiga sama tulemus. Süsteem on ebaefektiivne.

Pikaajaline tulemus: Inimestele on vajalik terviseabi ja tugi toimetulekul tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades terviseprobleemide ja abivajaduse süvenemist. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused on korraldatud ja rahastatud integreeritult, inimeste abi saamise teekond on loogiline ja optimaalne ning kompleksse teenusvajadusega inimesed tulevad oma probleemidega kodus toime. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvate süsteemide kaudu.

Tulemus 2026. aastal:

• Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud seadusemuudatused, mis on vajalikud integratsioonimudeli rakendamiseks (VV TP tegevus).

• Terviseteekonna juhtide ametiprofiil ja täienduskoolituse lähteülesanne on koostatud, valmisolek täienduskoolituse läbiviimiseks koostöös õppeasutustega on tagatud.

• Heaoluplaani ja terviseteekonna juhi töölaua IT-lahenduse

eelanalüüs on läbi viidud hiljemalt 30.04.26.

• Heaoluplaani ja terviseteekonna juhi töölaua IT-lahenduste eelanalüüsi alusel on koostatud arenduste plaan. IT- arendus on töös, sh rehabilitatsiooniteenuste dokumenteerimine lahendatakse digitaalse heaoluplaani ja tervisejuhtimise töölaua IT-lahendusega ning on lõppkasutaja poolt kasutusele võetav 01.09.2027.

• Tulemuspõhise juhtimise juhtimismõõdikud on TERVIK-utele välja töötatud.

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades, sh digitaalse heaoluplaani lähteülesande koostamises ja sotsiaalvaldkonna infot sisaldava integratsiooni juhtimislaua väljatöötamises. Osaleb IT juhtkomisjonis kokkulepitud määral heaoluplaani ja integratsiooni juhtimislaua arendustes.

Tervisekassa pakub analüütilist tuge, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades. Panustab digitaalse heaoluplaani ja tervisejuhtimise töölaua arendamisse vastavalt kokkuleppele. Osaleb integratsiooni juhtimismõõdikute väljatöötamises ning kokkulepitud mõõdikute tulemuspõhise rahastamisega sidumise lahenduse väljatöötamises. Osaleb terviseteekonna juhi teenuste kasutuselevõtu ettevalmistamises, sh sihtrühma täpsustamises. Osaleb TERVIK-ute loomise ettevalmistusprotsessis.

Tervise Arengu Instituut pakub analüütilist tuge, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades. Osaleb integratsiooni juhtimismõõdikute väljatöötamises.

Terviseamet panustab projekti valdkondliku kompetentsi ja praktiliste teadmistega, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades. Osaleb integratsiooni juhtimismõõdikute väljatöötamises.

TEHIK pakub analüütilist tuge, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades, sh digitaalse heaoluplaani ja terviseteekonna juhi töölaua lähteülesande koostamises ja eelanalüüsi läbiviimises. Korraldab IT juhtkomisjonis kokkulepitud määral heaoluplaani ja terviseteekonna juhi töölaua arenduste realiseerimist.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi ja E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva

arengu eesmärkidega:

2. Rehabilitatsioonisüsteemi reform Projekti kestvus 01.2024– 07.2028 Projektijuht: laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste

Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Eestis on sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid teineteisest eraldatud, mistõttu abivajaja võib ekselda erinevate teenuseosutajate ja abistajate vahel. Abi ei pruugi olla õigeaegne ja selle osutamine korraldatud kõige optimaalsemal viisil. Samu teenuseid võib pakkuda nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteem. Teenuste rahastamine on killustunud – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames rahastatakse ning korraldatakse teenuseid, mis olemuslikult kuuluvad tervishoiuteenuste hulka. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine ei ole seotud tervishoiuga, mistõttu on inimesele toe pakkumine katkendlik ning killustatud. Teenusele õigustatuse alused ei lähtu inimese vajadustest, vaid lähtuvad puude raskusastme olemasolust.

Pikaajaline tulemus: Inimestele on vajalik terviseseisundi põhine abi ja tugi toimetulekul tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades terviseprobleemide ja abivajaduse süvenemist. Rehabilitatsiooniteenused on korraldatud ja rahastatud keskselt ühe tervise- ja sotsiaalvaldkonda integreeritud süsteemi kaudu, inimeste abi saamise teekond on loogiline ja optimaalne. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvate süsteemide kaudu.

Tulemus 2026. aastal:

• Vabariigi Valitsus on kiitnud heaks seaduste muudatused rehabilitatsiooniteenuste senise korralduse muutmiseks.

• Jõustunud on seadusemuudatused, millega pikendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2026. aasta lõpu kuupäevaga suunamisotsused kuni 30.09.2027.

• Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud riigieelarve seaduse eelnõu rehabilitatsiooniteenuste rahastamiseks uutel alustel.

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldamise ja rahastamise jätkamiseks kuni 1. oktoobrini 2027 on SKA ja TEHIK välja töötanud vajalikud IT lahendused.

• Tervisekassal on valminud tegevuskava rehabilitatsiooniteenuste korraldamiseks ning rahastamiseks alates 01.10.2027.

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, kavandab ja viib ellu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse praeguse korraldusega seotud riskide maandusmeetmeid, osaleb tuumiktöörühmas ja vajadusel spetsiifilistes töörühmades. Tervisekassa osaleb rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi käsitlevates

aruteludes, osaleb rehabilitatsiooniteenuste dokumenteerimise ning

arveldamise IT lähteülesande koostamises, rahastusmudelite

väljatöötamise ja õigusloome ettevalmistamise protsessis, teeb

ettevalmistusi rehabilitatsiooniteenuste korraldamiseks ning

rahastamiseks Tervisekassa poolt alates 1.10.2027 SoM eraldise

vahenditest.

Terviseamet osaleb õigusloome protsessis, pakub analüütilist tuge, osaleb muudatusi käsitlevates aruteludes, kirjeldab loodava kvaliteedikeskuse rolli rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi tagamisel ja käivitab selle.

TEHIK tagab koos SKA-ga IT-võimekuse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse jätkamiseks praeguses korralduses 1. oktoobrini 2027, seirab koostöös SKAga muudatustega seotud IT-riske ning pakub vajalikud maandusmeetmed, osaleb vajalike IT-lahenduste arendamise (nt rehabilitatsiooniteenuste dokumenteerimine) lähteülesannete koostamises ning arendustöödes.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi ja E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva

arengu eesmärkidega:

3. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform Projekti kestvus 01.2025– 12.2029 Projektijuht: ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste

Alaprojektijuht: puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus tõhusamaks.

Pikaajaline tulemus: Abivahendid ja meditsiiniseadmed on integreeritud üheks tervikuks, nende hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Muudatus parandab ja kiirendab abivahendi või meditsiiniseadme saamist.

Tulemus 2026. aastal:

• Ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse

muutmise seaduse eelnõu on Vabariigi Valitsuses heaks

kiidetud.

• Meditsiiniseadmete ja abivahendite loetelude määrused on

ministri poolt allkirjastatud ja Riigi Teatajale esitatud.

• 2027. aasta täpsem aja- ja tegevuskava on kokku lepitud.

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet panustab tänase abivahendite süsteemi analüüsi ja kehtiva süsteemi selgitamisega, nõustab ettevõtteid ja aitab sisustada meditsiiniseadmete loetelu. Osaleb ja korraldab tulenevalt kokku lepitud aja- ja tegevuskavast kohtumisi osapooltega ning valmistab kohtumisteks ette vajaliku materjali. Valmistab ette abivahendite loetelu muudatused. Tervisekassa panustab omapoolsete analüüsidega, menetleb soodustuse taotlused ning koostab Tervisekassa Nõukogu jaoks uuendatud meditsiiniseadmete loetelu. Osaleb ja korraldab tulenevalt kokku lepitud aja- ja tegevuskavast kohtumisi osapooltega ning valmistab kohtumisteks ette vajaliku materjali.

Ravimiamet toetab omapoolsete hinnangute ja andmekogus registreerimistega. TEHIK toetab uue meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusküsimustes.

Koostöös viiakse ellu reformi vastavalt kokku lepitud aja- ja tegevuskavale.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt, G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ja H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva

arengu eesmärkidega:

4. Teenuste ostmine tervishoius Projekti kestvus

01.2025–12.2030 Projektijuht: spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross

Alaprojektijuht: tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal

Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Praegune tervishoiuteenuste rahastamine

ei taga teenuste ühtlast kättesaadavust ning

soodustab mahtude kasvu, mitte tulemust.

Eesmärk on ajakohastada haiglavõrgus ja eriarstiabis pakutavate teenuste mahud ja osutamise viisid, optimeerida patsiendi käsitlust teekonnal ning uuendada ostmise ja teenuste rahastamise põhimõtteid. Need muudatused toetavad haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu arengusuundade elluviimist ja tagavad parema teenuste kättesaadavuse vastavalt piirkondlikele vajadustele.

Pikaajaline tulemus: Vajaduspõhine ja kestlikult toimiv tervishoiuvõrk, kus on tagatud kvaliteetsed teenused, optimaalne ressursikasutus ja paremad tervisetulemused igas piirkonnas, kooskõlas haiglavõrgu arengusuundade 2040 ja esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 põhimõtetega.

Tulemus 2026. aastal:

• Väljatöötamiskavatus riigi ootuste määratlemiseks haiglate

juhtimisele on EISi kooskõlastusringile saadetud (VV TP

tegevus).

• Strateegilise ostmise põhimõtted ja teenusmudelite uus

kontseptsioon on ministrile esitatud (VV TP tegevus).

• Maakonnahaiglate teenuste tulemuspõhise ostmise mudel

koostöös esmatasandiga on välja töötatud.

Ootused kaasvastutajatele:

Kaasvastutajad tagavad vajaliku sisendi tegevuste elluviimiseks.

Tervisekassa annab sisendit tervishoiusüsteemi rahastamisega ja teenuspakettidega seotud ettepanekute, põhimõtete ja raamistiku väljatöötamisse ning panustab peamise partnerina projekti tegevustesse ja õnnestumisesse.

TEHIK toetab täiendavate mõõdikute ning andmehalduse arendusküsimustes.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt jaG. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva

arengu eesmärkidega:

5. Tervishoiusüsteemi kvaliteedi tõstmine Projekti kestvus

06.2025–12.2026 Projektijuht: tervishoiu kvaliteedipoliitika juht Maria Suurna

Alaprojektijuht: digilahenduste poliitikajuht Patrick Pihelgas

Alaprojektijuht: tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar

Alaprojektijuht: tööjõupoliitika juht Katrin Kivisild Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Eestis puudub terviklik ja ühtne kvaliteedijuhtimise raamistik, mistõttu jäävad parendustegevused sageli juhuslikuks, andmepõhine juhtimine on piiratud ning kvaliteedi tagamise võimekus ebaühtlane. Kehtiv õigusruum ei toeta digiteenuste kiiret arengut ega terviseandmete tõhusat kasutamist.

Pikaajaline tulemus: Töötatakse välja riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ja tegevuskava, tugevdatakse kvaliteedijuhtimise struktuure ning pakutakse tervishoiuteenuse osutajatele juhiseid, toetusmaterjale ja parimaid praktikaid kvaliteedi tagamiseks. Samuti ajakohastatakse tegevuslubade õigusraamistik ning e-tervise õigusraamistik, et edendada innovatsiooni ja andmepõhist juhtimist.

Tulemus 2026. aastal:

• Valminud on riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedistrateegia ning

tegevuskava koos tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi

ettepanekutega (VV TP tegevus).

• Terviseametis on käivitunud kvaliteedikeskuse töö ning kokku on lepitud

esimese aasta peamised tegevused.

• Vabariigi Valitsusele on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muudatused (tegevuslubade kaasajastamine) ning koostatud kõik

vajalikud rakendusaktide kavandid.

• Sotsiaalministri määrus nr 56 (tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimine) on ministri poolt allkirjastatud (VV TP tegevus).

• Juurdepääsuõiguste analüüs ning dokumentide säilitustähtaegade

analüüs koos muudatusettepanekutega on koostatud.

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused osalevad sisulistel aruteludel, annavad vajaliku sisendinfo (sh sisendi poliitikadokumentide ja õigusruumi muudatusteks).

Tervise Arengu Instituut Osaleb strateegia ja tegevuskava koostamisel. Töötab välja ja katsetab standardiseeritud tööheaolu ja patsiendiohutuse kultuuri uuringu küsimustiku, eesmärgiga iga kahe aasta tagant sama küsimustikuga olukorra kohta teavet koguda.

Terviseamet Osaleb strateegia ja tegevuskava koostamisel, toetab tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse parendustegevustes, sh loob ühtseid metoodikaid ning aitab levitada parimaid praktikaid.

Projekti raames tehakse koostööd Tervisekassa, Ravimiameti, haridusasutustega, tervishoiuteenuse osutajate, patsiendiühenduste ja erialaliitudega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva

arengu eesmärkidega:

6. Sotsiaalkaitse infosüsteemide uuendamine (SKAIS) Projekti kestvus

01.2026–12.2026 Projektijuht: innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Probleemi lühikirjeldus ja eesmärk: Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS-is hallatakse sotsiaaltoetusi ja -teenuseid. Selle kaudu toimub pensionite, toetuste, hüvitiste arvutamine, menetlemine, andmestiku haldamine ja maksete korraldamine. Iga kuu töötleb SKAIS üle 800 000 makse, aastas kokku 4 miljardi euro ulatuses. SKAIS on oma elutsükli lõppu jõudnud ja selle asendamine on vältimatult vajalik, et tagada usaldusväärsed väljamaksed ning riigi toimepidevus nii tava- kui kriisiolukorras. Vananenud infosüsteemiga kaasnevad nii turvariskid ning igapäevane toimimine on häiritud. Lisaks puudub võimekus arendada uusi teenuseid (SKAIS1) ning olemasolevaid teenuseid ei ole võimalik kiiresti muuta ega kohandada (SKAIS2).

Pikaajaline tulemus: Luuakse töökindel infosüsteem Sotsiaalkindlustusameti teenuste haldamiseks. Pensionid ja toetused on välja makstud õigeaegselt. Kriisiolukorras on võimekus teha toetuste maksmises kiireid muudatusi. Luuakse tehniline võimekus maksta personaliseeritud toetusi.

Tulemus 2026. aastal:

• Valminud on RR REST teenuste I etapp: Rahvastikuregistrist küsitakse isiku andmeid uue teenuse kaudu ja isikuandmetega tehtud muudatusi ainult konkreetse muudatuste bloki kohta.

• Massmaksete optimeerimise II etapi tööd on teostatud.

• Läbiviidud on lünkade analüüs (GAP) ja teostatud on esimesed sellest tulenevad tulevikuarhitektuuri eeldustööd.

• Valminud on pensionite SKAIS1 väljaviimise ärianalüüs, üleminekuplaan ning alustatud on selle rakendamist.

• Teostatud on ettevalmistavad tööd monoliidse SKAIS2 lammutamiseks.

Ootused kaasvastutajatele:

TEHIK - Koostab tehniliste tööde plaani, hinnates sh kõigi arendustööde omavahelisi tehnilisi sõltuvusi. Realiseerib aredusplaanis kokku lepitud tööd. Tagab tehnilise kompetentsi olemasolu ja tagab projektijuhile vajalikud ressursid ja arenduspartnerite olemasolu. Koostab pensionite SKAIS1 üleminekuplaani tehnilise kirjelduse ja vajalikud eeltööd.

Sotsiaalkindlustusamet - Koostab SKAIS1 pensionide väljatoomise ärianalüüsi ja üleminekuplaani sisulise vaate ning koos TEHIKu tehnilise hinnanguga ajalise vaate. Annab arendusprojektidesse ärivajaduste sisendi.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026. aasta tööplaani prioriteetsete projektide uuendamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel.

1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2026. aasta tööplaanis on 6 prioriteetset projekti (käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.

2. Tööplaani täitmist kajastatakse infosüsteemis PlanPro ja edenemist seiratakse infosüsteemi sisestatud projektiplaani alusel.

3. Asekantslerite ja haldusala asutuste juhtide määratud projektijuhid täidavad iga kuu 2. kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu.

4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab igal kuul üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026. aasta tööplaani prioriteetsed projektid

28.05.2026 nr 61