Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25930000338

1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 05.05.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Nelli Lett

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000338

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000338, milles oli 31.12.2025 XXX esitatud kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud keelu rikkumises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX, olles isik, keda on varem karistatud väärteoasjas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi

RSanS) § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest (otsus jõustus 05.07.2025), saabus 31.12.2025

kell 12:47 Narva tollipunkti jalakäijate terminali Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariigi sisenevale

suunale. Tolliseaduse § 61, § 64 ja korrakaitseseaduse § 49 lg 1 p 7 alusel teostati reisija ja tema

pagasi põhjalik läbivaatus, mille käigus avastati XXX kaasas olevatest reisikottidest järgmised

kaubad:

1) hambapasta koguses kolm tükki (KN-kood 3306 – suu- ja hambahügieenivahendid);

2) nahahooldusvahendid, koguses neli tükki (KN-kood 3304 – kosmeetika- ja jumestusvahendid,

sealhulgas nahahooldusvahendid);

3) salvrätikud koguses neli pakki (KN-kood 4803 – käterätiku-, salvrätiku- jms majapidamis- või

hügieenipaber).

Kõik avastatud kaubad kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis

käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas,

artikli 3i XXI lisas loetletud kaupade nimekirja. Sama artikli lg 1 järgi on keelatud otse või kaudselt

osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid

kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda

destabiliseerivat tegevust.

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada

rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet,

inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav

õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus,

mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja

keelde.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

2 (4)

KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse

ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse

kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse

alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks piisavad. Käesoleval juhul ei ole tegemist

kuriteoga, mille puhul üldpreventatiivsest aspektist ei ole menetluse lõpetamine eelduslikult

kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on

võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab

kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud

sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. XXX ei ole kehtivaid

kriminaalkaristusi. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, samas ei ole tema suhtes menetluses teisi

kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema

elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus

seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid

kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab

kuritegude toimepanemist.

3 (4)

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. XXX toimetas 31.12.2026 Narva piiripunkti 3

hambapastat, 4 kreeme ja 4 pakki salvrätikuid. Tegemist ei ole suure kogusega ja iga toode väärtust

võib pidada väheväärtuslikuks (Venemaal iga toode väärtus jääb ca vahemikku 150-300 RUB). XXX

sõnul ostis ta kõik tooted enda tarbeks. Seega pole põhjendatud hinnata tema süüd eeltoodud kuriteo

toimepanemises suureks. Eluliselt on usutav see, et isik võib otsida erinevaid võimalusi enda

igapäevaste vältimatute kulude minimeerimiseks. Samuti ta pani toime ühe teo ja seda mitte kõige

intensiivsema tahtluse liigiga. Samuti esineb antud juhul kergendav asjaolu – kahtlustatav tunnistab

oma tegu ja kahetseb. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda

seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada

käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokuröri hinnangul, XXX hindab temale antud

võimalust jääda kriminaalkaristuseta antud asjas ning teeb sellest omad positiivsed järeldused.

Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus XXX 2023. ja 2024. aastal ametlik sissetulek (Eestis). XXX

ütluste kohaselt elab ta alaliselt Soomes, kus tal on ametlik töökoht. Seega on rahaline kohustus

summas 500 eurot piisavaks mõjutuseks. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. Samuti

nõustub XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud asjade kui väärtusetute esemete

hävitamisega ega soovi nende tagastamist.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000338 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tasuma riigituludesse 500 eurot 6 kuu

jooksul, s.o kuni 05.11.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel punktis 2 märgitud kohustuse

täitmise järgselt: 4 (neli) pakendit salvrätikuid, 4 (neli) jalakreemi, 3 (kolm) hambapastat koos

4 (4)

pakenditega; loetletud objektid on pakendatud musta värvi kilekotti, millele on paigaldatud

tollitõkend ET0089076, ja asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

edastada: kahtlustatavale XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Nelli Lett