Edastuskiri

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]
Terviseamet
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]



28. mai 2026
Mittekirurgilise esteetilise meditsiini pädevuste väljatöötamine
MTÜ Eesti Esteetilise Meditsiini Arstide Selts (edaspidi EMAS) on koostanud ettepaneku, mis võiks olla aluseks kutsestandardi ja esteetilise meditsiini teenuste regulatsiooni väljatöötamisel.
1. Mittekirurgiliste esteetilise meditsiini teenuste kehtiv regulatsioon
Mittekirurgilised esteetilise meditsiini teenused on reguleeritud standardis EVS-EN 16844:2017+A1:2018 „Esteetilise meditsiini teenused. Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid“ (edaspidi standard). Standardi käsitlusalasse kuuluvad igasugused esteetilised meditsiinilised protseduurid, mis tungivad sarvkihist sügavamale või millel on või väidetavalt on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii vahendeid või seadmeid kasutades kui ka mitte kasutades).
Mittekirurgiliste esteetilise meditsiini teenuste regulatsioon õigusaktide tasandil ei ole üheselt selge. Reeglina on Terviseamet asunud seisukohale, et standardis EVS-EN 16844:2017+A1:2018 kirjeldatud teenused on tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 mõistes. Samuti on esteetilise meditsiini teenused paigutatud eriarstiabi teenuste alla, milleks on vajalik eriarstiabi osutamise tegevusluba. Eriarstiabi erialade loetelu on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.
Terviseameti ja õiguskantsleri seisukohal kuulub esteetilise meditsiini teenus reeglina dermatoveneroloogia või plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala alla.1 Lisaks väljastas Terviseamet minevikus tegevuslubasid teenusele „ambulatoorne eriarstiabi (mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus)”, kuigi sellist eriarstiabi liiki ei ole nimetatud eriarstiabi erialade loetelus. Terviseamet on tänaseks lõpetanud esteetilise meditsiini tegevuslubade väljastamise leides, et tegemist oli halva halduspraktikaga. Tervishoiukorralduse infosüsteemi MEDRE andmetel on juba väljastatud 34 mittekirurgilise esteetilise meditsiini tegevusluba. Seejuures ei ole selge, millise residentuuri läbinud eriarstid peaksid sellise tegevusloaga asutuse juures töötama. Esteetilise meditsiini tegevuslubadel on esindatud 18 erineva eriala eriarstid ning ka hambaarstid, kes ei ole kutselt eriarstid.2
Lisaks tegutseb turul mitmeid teenuseosutajaid, kes väidavad, et nende osutatav teenus ei ole tervishoiuteenus, vaid iluteenus, mis ei vaja tegevusluba. Kokkuvõttes on esteetilise meditsiini teenuste kvaliteet ja järelevalvepraktika Eestis ebaühtlane. Teenuseid osutavad muu hulgas teenuseosutajad, kelle puhul osutavad esteetilise meditsiini teenuseid mitte-eriarstid või kellel puudub tegevusluba sootuks. Olukorra lahendamiseks on Sotsiaalministeerium teinud ettepaneku, et erialaseltsid koostaksid pädevusnõuded, mis võiksid olla aluseks edasisele regulatsioonile.
2. Ettepanekus esitatud pädevusnõuete viimine kehtivasse õigusesse
Käesolev ettepanek lähtub eesmärgist tagada, et Eesti kehtiv seadusandlus oleks kooskõlas üleeuroopalise standardiga EVS-EN 16844:2017+A1:2018. Kõiki standardis loetletud teenuseid peaksid osutama üksnes tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad, kelle juures töötavad vastavat registreeringut omavad tervishoiutöötajad.
EMAS-i hinnangul ei peaks esteetiline meditsiin olema reguleeritud samadel alustel nagu teised eriarstiabi erialad. Eriarstiabi erialad on lahutamatult seotud Tartu Ülikooli residentuuri programmidega.3 Esteetilise meditsiini residentuuri programmi ei ole ning selle loomine lähiajal on ebatõenäoline. Dermatoveneroloogia või plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuri lõpetanud eriarstide töölevõtmine esteetilise meditsiini kliinikute poolt süvendab nende eriarstide nappust ning pikendab ravijärjekordi. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka MTÜ Esteetilise Meditsiini Kliinikute Liit oma pöördumises.4 Samuti ei käsitle dermatoveneroloogia residentuuri programm eraldi esteetilise meditsiini põhimõtteid ja protseduure, dermatoveneroloogia residentuuri lõpetanu omab samaväärseid teadmisi ja oskusi, nagu iga teine eriarst ja vajab lisaväljaõpet.
EMAS pakub olukorra lahendamiseks välja eraldiseisva kutse loomise mittekirurgilisi esteetilise meditsiini teenuseid osutavatele tervishoiutöötajatele. Kutse loomist on lahendusena nimetanud ka Sotsiaalministeerium.5 Kutse olemasolu saaks fikseerida arsti MEDRE registreeringul. Vastava registreeringuga arsti töölevõtmine oleks omakorda eelduseks esteetilise meditsiini teenuse osutamise tegevusloa väljastamisel.
EMAS pakub välja kaks varianti kutsestandardi sidumiseks kehtivate õigusaktidega:
• Täiendada Sotsiaalministri 28.11.2001 määrust nr 110 lisapädevusega “Mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus”. Lisapädevuse väljastamise eelduseks on arstiteaduse õppekava lõpetamine, mis tahes eriala residentuuri läbimine ja kutseseaduse kohase mittekirurgilise esteetilise meditsiini arsti kutse omandamine.

Terviseamet saaks jätkata varasemat halduspraktikat ja väljastada tegevuslubasid “Mittekirurgiline esteetiline meditsiini teenus”. Lisapädevuse omandanud eriarsti töölevõtmine oleks mittekirurgilise esteetilise meditsiini tegevusloa väljastamise eelduseks.

• Luua eraldi tegevusloa liik „Mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus“ võttes eeskujuks iseseisva psühholoogilise ravi, logopeedilise ravi ja füsioteraapia regulatsiooni (TTKS jaod 41, 42 ja 43) ning defineerida seaduse tasandil selgelt esteetilise meditsiini teenus. Mittekirurgilise esteetilise meditsiini arstiks saamise eelduseks oleks arstiteaduse õppekava lõpetamine ja kutseseaduse kohase mittekirurgilise esteetilise meditsiini arsti kutse omandamine.

Esteetilise meditsiini teenuse selge defineerimine võimaldaks ennetada vaidlusi selle üle, milliseid teenuseid võivad osutada ilusalongid ning milliste teenuste osutamiseks on vajalik tegevusluba. Defineerimise vajalikkust seaduse tasandil kinnitab ka Riigikohtu hiljutine seisukoht suitsiidikontori kaasuses, milles Riigikohus ei nõustunud tervishoiuteenuse mõiste laiendava tõlgendamisega (RKKKo 1-23-5985).

EMAS on seisukohal, et esteetilise meditsiini kutse tuleks reguleerida eriarstide lisapädevusena (variant 1). Esimene variant eeldab, et arst on esmalt omandanud põhieriala residentuuri käigus ning soovides tegutseda esteetilise meditsiini valdkonnas, läbib ka vastava täiendava väljaõppe. Kui esteetilise meditsiini praktiseerimiseks luua võimalus üldarstidele ilma erialase spetsialiseerumiseta, võib see omakorda süvendada arstide nappust teistel eriarsti erialadel.
3. Kutsestandardi reguleerimisala
Kutsestandard reguleerib tervishoiutöötajate pädevusnõudeid mittekirurgiliste esteetilise meditsiini protseduuride teostamiseks (nagu defineeritud üle-euroopalises EVS-EN 16844:2017+A1:2018), sealhulgas botulismitoksiini, süstitavate täiteainete, biostimulatsiooni ning laser- ja energiapõhiste seadmete (EBD) protseduuridele.
Kutsestandard põhineb kutseseadusel (KutS). Kutse andjaks on EMAS.
4. Esteetilise meditsiini protseduuride läbiviimise tingimused ja väljaõpe
Esteetilise meditsiini protseduure võivad läbi viia:
• arstiteaduse kuueaastase õppe läbinud ja arstikutse omandanud arstid, kes on saanud vastavate protseduuride tegemiseks vajaliku lisaväljaõppe;
• tervishoiutöötajad, kellel on õigus töötada arsti otsese järelevalve all ning kes on saanud vastavate protseduuride tegemiseks vajaliku lisaväljaõppe.
Väljaõpe peab hõlmama järgmisi valdkondi: anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia, immunoloogia, patoloogia, vastava protseduuri toimemehhanismi mõistmine ning protseduuriga seotud tüsistuste äratundmine, diagnoosimine ja käsitlemine. Lisaks peab väljaõpe hõlmama eetikat, suhtlemisoskust ning informeeritud nõusoleku, vastutuse ja hüvitamisega seotud küsimusi. Väljaõpe peab sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
Arstid ja teised tervishoiutöötajad peavad kuuluma oma kutseala organisatsiooni ja/või EMASi.

4. Esteetilise meditsiini pädevusnõuded arstidele
Eeltingimused
◦ Arstil või hambaarstil peab olema kehtiv praktiseerimisõigus Eestis ning ta peab olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.
◦ Meditsiinilise kõrgharidusega õel peab olema kehtiv kutsetunnistus ning ta peab olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.
◦ Läbitud peab olema Esteetilise Meditsiini Arstide Seltsi (EMAS) akrediteeritud koolitus või kursus, mis sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet ning tüsistuste käsitlust.
◦ Akrediteerimine toimub tervishoiuteenuse osutaja juures, näiteks praktikabaasis.
Akrediteeritud teooria + OSCE (Objective Structured Clinical Examination) + praktikapäevik mudel
Eesmärk on tagada, et spetsialistil oleks tugev teoreetiline ja praktiline kompetents erinevate mittekirurgiliste esteetilise meditsiini protseduuride ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks ning tüsistustega toimetulekuks.
4.1. Akrediteeritud teooria
◦ Eesmärk: tagada teoreetiline alus.
◦ Sisu: Struktureeritud kursus, heaks kiidetud erialaseltsi või ülikooli poolt.
◦ Teemad:
(a) anatoomia ja füsioloogia
(b) farmakodünaamika ja farmakokineetika
(c) näidustused ja vastunäidustused
(d) ohutus, komplikatsioonid ja nende käsitlus
(e) süstimistehnikad
(f) juriidika ja dokumenteerimine
◦ Maht: 20–40 tundi loenguid ja seminare akrediteeritud koolitaja või koolitusasutuse poolt kombineerituna praktilise hindamisega ja tüsistuste käsitluse harjutustega.
4.2. OSCE (Objective Structured Clinical Examination)
◦ Eesmärk: objektiivne ja standardiseeritud hindamine.
◦ Kirjeldus: tunnustatud praktiline eksam, kus oskusi hinnatakse hindamispunktide kaupa-
◦ Hindamispunktid on:
(a) anatoomia märgistamine (ohupiirkonnad);
(b) süstetehnika mannekeenil või simulaatoril;
(c) aspiratsiooni ja komplikatsioonide simulatsioon (nt vaskulaarse oklusiooni kiire käsitlus);
(d) hügieeni- ja aseptikanõuete tundmine ning järgimine protseduuride teostamisel;
(e) dokumentatsioon: korrektne dokumenteerimine ja patsiendi teavitatud nõusoleku võtmine.
4.3. Praktikapäevik
◦ Eesmärk: tõend praktilise kogemuse kohta kliinilises keskkonnas.
◦ Kirjeldus: dokumenteeritud praktikapäevik kõigi juhendatud protseduuride kohta.
◦ Sisu: iga juhtumi kohta tuleb esitada järgmised andmed: piirkond, kasutatud preparaat, partii number, tulemused, tüsistused ja järelkontroll.
◦ Maht: 10 juhendatud juhtumit (erinevad protseduuride liigid, nt 10 botulismitoksiini süsteravi protseduuri, 10 täiteaine süsteprotseduuri, 10 biostimulatsiooni protseduuri jne)
◦ Soovituslik: kadaveripõhine koolitus
◦ Laser- ja EBD-protseduurid - nõutav on vähemalt ühe koolituse läbimine:
(a) European Society for Lasers and Energy Based Devices (ESLD) Hands-On Laser & EBD Teaching Course ja/või;
(b) Nordic Course on Laser Dermatology (Nordic Dermatology Association) ja/või;
(c) kasutatava seadme maaletooja/firma koolitus.
4.4. Komplikatsioonide pädevusnõuded
Akrediteeritud teooria ja OSCE (Objective Structured Clinical Examination)
◦ Sisu: struktureeritud kursus, mis on heaks kiidetud erialaseltsi või ülikooli poolt.
(a) Sertifitseeritud koolitused tüsistuste käsitlemise kohta, ultraheli kasutamine ning regulaarne osalemine konverentsidel ja praktilistel koolitustel.
◦ Teemad:
(a) riskide hindamine, komplikatsioonide tuvastamine;
(b) aktiivne sekkumine;
(c) järelravi;
(d) suhtlemine- ja dokumenteerimine;
(e) juriidika ja dokumenteerimine;
(f) tööruumi- ja ohutusstandardid.

5. Esteetilist meditsiini praktiseerivate tervishoiutöötajate pädevuse hindamine
5.1. Eesmärk
Tagada, et esteetilise meditsiini arsti/õe kutse väljastatakse üksnes kutsestandardile vastavatele arstidele/õdedele.
5.2. Pädevuse hindamine
EMAS komisjon hindab pädevust nii uutel kui ka juba praktiseerivatel arstidel.
Komisjoni liikmeks saamine:
• komisjoni liikmeks võivad kandideerida kõik EMAS liikmed, kes valitakse üldkoosolekul hääletamise teel;
• komisjon koosneb 3 põhiliikmest ja 2 asendusliikmest;
• ametiaeg on 3–5 aastat.

5.3. CME (Continuous Medical Education) nõuded
• CME maht: arst peab viie aasta jooksul koguma vähemalt 150 CME punkti, mis hõlmavad teooriat ja praktikat (1 CME = 45 minutit).
• Arvesse minevad tegevused: konverentsid, e-õpe, praktilised hands-on koolitused, esinemised ning logiraamat viimase viie aasta töödest.
• CME kehtivus: CME kehtivuse otsustab erialaselts, võttes arvesse töömahtu.
• Seotus EMAS liikmelisusega: pädevuse kinnitamine ei sõltu EMAS liikmelisusest.
• Tasud: mitteliikmele: 250 EUR, liikmele: 150 EUR.

6. Esteetilise meditsiini protseduuride jaotus riskitaseme järgi (A, B, C)
6.1. Eesmärk
Käesoleva jaotuse eesmärk on määratleda esteetilise meditsiini protseduuride riskitase ning sellega seotud pädevus- ja vastutusnõuded, tagamaks patsiendiohutus, teenuse kvaliteet ja vastavus heale meditsiinilisele tavale.
6.2. Üldpõhimõtted
Kõik protseduurid viiakse läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele ning tegevusloa tingimustele. Protseduuride teostamise õigus sõltub protseduuri invasiivsusest ja riskitasemest, kasutatavast ravimist või meditsiiniseadmest, tervishoiutöötaja haridusest, pädevusest ja kogemusest.
Arsti järelevalve tähendab: patsiendi eelnevat hindamist, raviplaani koostamist, vastutava arsti määramist ja dokumenteerimist.
6.3. Protseduuride riskitasemed
Protseduuride kategoriseerimiseks on modifitseeritud Euroopa standardit EVS-EN 16844:2017+A2:2019, võttes aluseks protseduuride riskitaseme:
A – madal risk (kergelt mööduvad sümptomid)
B – mõõdukas risk (kahjustus on mööduv)
C – kõrge risk (võimalik püsiv kahjustus)
Riskitase A – madala riskitasemega protseduurid
Madala riskitasemega protseduurid on mitteinvasiivsed või minimaalselt invasiivsed protseduurid, mille puhul on tüsistuste risk madal.
Teostaja: õde – iseseisvalt, arst – iseseisvalt.
Protseduurid: nahka mitteläbistavad protseduurid, naha pindmisi kihte läbistavad protseduurid, protseduurid, mille mõju ei ulatu epidermisest sügavamale.
Sealhulgas: mikrodermabrasioon, LED-valgusteraapia, IPL- või laserprotseduurid karvade eemaldamiseks (mitteablatiivsed seadmed), pindmised keemilised koorimised, mikronõelumine ja mesoteraapia ilma ravimpreparaatide, bioloogiliste kudedeta, sh verepreparaatideta, karboksüteraapia, biorevitalisatsioon.
Riskitase B – mõõduka riskitasemega protseduurid

 
Mõõduka riskitasemega protseduuride hulka kuuluvad minimaalselt invasiivsed protseduurid, mis hõlmavad süstimist naha pindmistesse või keskmistesse kihtidesse, samuti lihasesisesed süstid, mis eeldavad head anatoomiaalast ettevalmistust ning millega võivad kaasneda ajutised kõrvaltoimed.
Teostaja: arst – iseseisvalt, õde – üksnes arsti järelevalve all (vajalik eelnev arsti konsultatsioon ja raviplaan)
Protseduurid: botulismitoksiini süstid miimikakortsude raviks, hüaluroonhappe täitesüstid madala riskiga piirkondadesse (siia riskitasemesse ei kuulu süsteravi otsmiku, nina, kulmudevahe ja oimupiirkonda), PRP (trombotsüütiderikas plasma), trombotsüütiderikka fibriini (PRF) kasutamine, mikronõelumine ravimpreparaatide, botulismitoksiini ja bioloogiliste kudedega, biostimulatsioon polü-L-piimhappe (PLLA), polü-DL-piimhappe (PDLA) ja kaltsiumhüdroksüapatiidiga (CaHA), lipolüütilised süstid, krüolipolüüs, keskmise sügavusega keemilised koorimised, subkutaansed resorbeeruvad näo ja kaela pinguldavad niidid (sealhulgas meso-, mono- ja polüdioksanoon (PDO) niidid), hüaluronidaasi manustamine.
Riskitase C – kõrge riskitasemega protseduurid
Kõrge riskitasemega protseduurid on invasiivsed ja/või sügavate süstetehnikatega protseduurid, millega kaasneb kõrge tüsistuste risk ning mis eeldavad kiiret meditsiinilist otsustus- ja sekkumisvõimet.
Teostaja: arst
Protseduurid: kirurgilised ja/või mitteresorbeeruvad näo ja kaela pinguldavad niidid, rasvasiirdamine, sügavad keemilised koorimised, hüaluroonhappe süstid kõrge riskiga piirkondadesse (siia kuuluvad otsmik, nina, kulmudevahe, oimupiirkond), retikulaarsete veenide skleroteraapia.

Laser- ja energia-põhiste seadmete (EBD) protseduuride riskitasemete kirjeldus:

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]
Terviseamet
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]



28. mai 2026
Mittekirurgilise esteetilise meditsiini pädevuste väljatöötamine
MTÜ Eesti Esteetilise Meditsiini Arstide Selts (edaspidi EMAS) on koostanud ettepaneku, mis võiks olla aluseks kutsestandardi ja esteetilise meditsiini teenuste regulatsiooni väljatöötamisel.
1. Mittekirurgiliste esteetilise meditsiini teenuste kehtiv regulatsioon
Mittekirurgilised esteetilise meditsiini teenused on reguleeritud standardis EVS-EN 16844:2017+A1:2018 „Esteetilise meditsiini teenused. Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid“ (edaspidi standard). Standardi käsitlusalasse kuuluvad igasugused esteetilised meditsiinilised protseduurid, mis tungivad sarvkihist sügavamale või millel on või väidetavalt on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii vahendeid või seadmeid kasutades kui ka mitte kasutades).
Mittekirurgiliste esteetilise meditsiini teenuste regulatsioon õigusaktide tasandil ei ole üheselt selge. Reeglina on Terviseamet asunud seisukohale, et standardis EVS-EN 16844:2017+A1:2018 kirjeldatud teenused on tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 mõistes. Samuti on esteetilise meditsiini teenused paigutatud eriarstiabi teenuste alla, milleks on vajalik eriarstiabi osutamise tegevusluba. Eriarstiabi erialade loetelu on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.
Terviseameti ja õiguskantsleri seisukohal kuulub esteetilise meditsiini teenus reeglina dermatoveneroloogia või plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala alla.1 Lisaks väljastas Terviseamet minevikus tegevuslubasid teenusele „ambulatoorne eriarstiabi (mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus)”, kuigi sellist eriarstiabi liiki ei ole nimetatud eriarstiabi erialade loetelus. Terviseamet on tänaseks lõpetanud esteetilise meditsiini tegevuslubade väljastamise leides, et tegemist oli halva halduspraktikaga. Tervishoiukorralduse infosüsteemi MEDRE andmetel on juba väljastatud 34 mittekirurgilise esteetilise meditsiini tegevusluba. Seejuures ei ole selge, millise residentuuri läbinud eriarstid peaksid sellise tegevusloaga asutuse juures töötama. Esteetilise meditsiini tegevuslubadel on esindatud 18 erineva eriala eriarstid ning ka hambaarstid, kes ei ole kutselt eriarstid.2
Lisaks tegutseb turul mitmeid teenuseosutajaid, kes väidavad, et nende osutatav teenus ei ole tervishoiuteenus, vaid iluteenus, mis ei vaja tegevusluba. Kokkuvõttes on esteetilise meditsiini teenuste kvaliteet ja järelevalvepraktika Eestis ebaühtlane. Teenuseid osutavad muu hulgas teenuseosutajad, kelle puhul osutavad esteetilise meditsiini teenuseid mitte-eriarstid või kellel puudub tegevusluba sootuks. Olukorra lahendamiseks on Sotsiaalministeerium teinud ettepaneku, et erialaseltsid koostaksid pädevusnõuded, mis võiksid olla aluseks edasisele regulatsioonile.
2. Ettepanekus esitatud pädevusnõuete viimine kehtivasse õigusesse
Käesolev ettepanek lähtub eesmärgist tagada, et Eesti kehtiv seadusandlus oleks kooskõlas üleeuroopalise standardiga EVS-EN 16844:2017+A1:2018. Kõiki standardis loetletud teenuseid peaksid osutama üksnes tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad, kelle juures töötavad vastavat registreeringut omavad tervishoiutöötajad.
EMAS-i hinnangul ei peaks esteetiline meditsiin olema reguleeritud samadel alustel nagu teised eriarstiabi erialad. Eriarstiabi erialad on lahutamatult seotud Tartu Ülikooli residentuuri programmidega.3 Esteetilise meditsiini residentuuri programmi ei ole ning selle loomine lähiajal on ebatõenäoline. Dermatoveneroloogia või plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuri lõpetanud eriarstide töölevõtmine esteetilise meditsiini kliinikute poolt süvendab nende eriarstide nappust ning pikendab ravijärjekordi. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka MTÜ Esteetilise Meditsiini Kliinikute Liit oma pöördumises.4 Samuti ei käsitle dermatoveneroloogia residentuuri programm eraldi esteetilise meditsiini põhimõtteid ja protseduure, dermatoveneroloogia residentuuri lõpetanu omab samaväärseid teadmisi ja oskusi, nagu iga teine eriarst ja vajab lisaväljaõpet.
EMAS pakub olukorra lahendamiseks välja eraldiseisva kutse loomise mittekirurgilisi esteetilise meditsiini teenuseid osutavatele tervishoiutöötajatele. Kutse loomist on lahendusena nimetanud ka Sotsiaalministeerium.5 Kutse olemasolu saaks fikseerida arsti MEDRE registreeringul. Vastava registreeringuga arsti töölevõtmine oleks omakorda eelduseks esteetilise meditsiini teenuse osutamise tegevusloa väljastamisel.
EMAS pakub välja kaks varianti kutsestandardi sidumiseks kehtivate õigusaktidega:
• Täiendada Sotsiaalministri 28.11.2001 määrust nr 110 lisapädevusega “Mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus”. Lisapädevuse väljastamise eelduseks on arstiteaduse õppekava lõpetamine, mis tahes eriala residentuuri läbimine ja kutseseaduse kohase mittekirurgilise esteetilise meditsiini arsti kutse omandamine.

Terviseamet saaks jätkata varasemat halduspraktikat ja väljastada tegevuslubasid “Mittekirurgiline esteetiline meditsiini teenus”. Lisapädevuse omandanud eriarsti töölevõtmine oleks mittekirurgilise esteetilise meditsiini tegevusloa väljastamise eelduseks.

• Luua eraldi tegevusloa liik „Mittekirurgiline esteetilise meditsiini teenus“ võttes eeskujuks iseseisva psühholoogilise ravi, logopeedilise ravi ja füsioteraapia regulatsiooni (TTKS jaod 41, 42 ja 43) ning defineerida seaduse tasandil selgelt esteetilise meditsiini teenus. Mittekirurgilise esteetilise meditsiini arstiks saamise eelduseks oleks arstiteaduse õppekava lõpetamine ja kutseseaduse kohase mittekirurgilise esteetilise meditsiini arsti kutse omandamine.

Esteetilise meditsiini teenuse selge defineerimine võimaldaks ennetada vaidlusi selle üle, milliseid teenuseid võivad osutada ilusalongid ning milliste teenuste osutamiseks on vajalik tegevusluba. Defineerimise vajalikkust seaduse tasandil kinnitab ka Riigikohtu hiljutine seisukoht suitsiidikontori kaasuses, milles Riigikohus ei nõustunud tervishoiuteenuse mõiste laiendava tõlgendamisega (RKKKo 1-23-5985).

EMAS on seisukohal, et esteetilise meditsiini kutse tuleks reguleerida eriarstide lisapädevusena (variant 1). Esimene variant eeldab, et arst on esmalt omandanud põhieriala residentuuri käigus ning soovides tegutseda esteetilise meditsiini valdkonnas, läbib ka vastava täiendava väljaõppe. Kui esteetilise meditsiini praktiseerimiseks luua võimalus üldarstidele ilma erialase spetsialiseerumiseta, võib see omakorda süvendada arstide nappust teistel eriarsti erialadel.
3. Kutsestandardi reguleerimisala
Kutsestandard reguleerib tervishoiutöötajate pädevusnõudeid mittekirurgiliste esteetilise meditsiini protseduuride teostamiseks (nagu defineeritud üle-euroopalises EVS-EN 16844:2017+A1:2018), sealhulgas botulismitoksiini, süstitavate täiteainete, biostimulatsiooni ning laser- ja energiapõhiste seadmete (EBD) protseduuridele.
Kutsestandard põhineb kutseseadusel (KutS). Kutse andjaks on EMAS.
4. Esteetilise meditsiini protseduuride läbiviimise tingimused ja väljaõpe
Esteetilise meditsiini protseduure võivad läbi viia:
• arstiteaduse kuueaastase õppe läbinud ja arstikutse omandanud arstid, kes on saanud vastavate protseduuride tegemiseks vajaliku lisaväljaõppe;
• tervishoiutöötajad, kellel on õigus töötada arsti otsese järelevalve all ning kes on saanud vastavate protseduuride tegemiseks vajaliku lisaväljaõppe.
Väljaõpe peab hõlmama järgmisi valdkondi: anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia, immunoloogia, patoloogia, vastava protseduuri toimemehhanismi mõistmine ning protseduuriga seotud tüsistuste äratundmine, diagnoosimine ja käsitlemine. Lisaks peab väljaõpe hõlmama eetikat, suhtlemisoskust ning informeeritud nõusoleku, vastutuse ja hüvitamisega seotud küsimusi. Väljaõpe peab sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
Arstid ja teised tervishoiutöötajad peavad kuuluma oma kutseala organisatsiooni ja/või EMASi.

4. Esteetilise meditsiini pädevusnõuded arstidele
Eeltingimused
◦ Arstil või hambaarstil peab olema kehtiv praktiseerimisõigus Eestis ning ta peab olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.
◦ Meditsiinilise kõrgharidusega õel peab olema kehtiv kutsetunnistus ning ta peab olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.
◦ Läbitud peab olema Esteetilise Meditsiini Arstide Seltsi (EMAS) akrediteeritud koolitus või kursus, mis sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet ning tüsistuste käsitlust.
◦ Akrediteerimine toimub tervishoiuteenuse osutaja juures, näiteks praktikabaasis.
Akrediteeritud teooria + OSCE (Objective Structured Clinical Examination) + praktikapäevik mudel
Eesmärk on tagada, et spetsialistil oleks tugev teoreetiline ja praktiline kompetents erinevate mittekirurgiliste esteetilise meditsiini protseduuride ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks ning tüsistustega toimetulekuks.
4.1. Akrediteeritud teooria
◦ Eesmärk: tagada teoreetiline alus.
◦ Sisu: Struktureeritud kursus, heaks kiidetud erialaseltsi või ülikooli poolt.
◦ Teemad:
(a) anatoomia ja füsioloogia
(b) farmakodünaamika ja farmakokineetika
(c) näidustused ja vastunäidustused
(d) ohutus, komplikatsioonid ja nende käsitlus
(e) süstimistehnikad
(f) juriidika ja dokumenteerimine
◦ Maht: 20–40 tundi loenguid ja seminare akrediteeritud koolitaja või koolitusasutuse poolt kombineerituna praktilise hindamisega ja tüsistuste käsitluse harjutustega.
4.2. OSCE (Objective Structured Clinical Examination)
◦ Eesmärk: objektiivne ja standardiseeritud hindamine.
◦ Kirjeldus: tunnustatud praktiline eksam, kus oskusi hinnatakse hindamispunktide kaupa-
◦ Hindamispunktid on:
(a) anatoomia märgistamine (ohupiirkonnad);
(b) süstetehnika mannekeenil või simulaatoril;
(c) aspiratsiooni ja komplikatsioonide simulatsioon (nt vaskulaarse oklusiooni kiire käsitlus);
(d) hügieeni- ja aseptikanõuete tundmine ning järgimine protseduuride teostamisel;
(e) dokumentatsioon: korrektne dokumenteerimine ja patsiendi teavitatud nõusoleku võtmine.
4.3. Praktikapäevik
◦ Eesmärk: tõend praktilise kogemuse kohta kliinilises keskkonnas.
◦ Kirjeldus: dokumenteeritud praktikapäevik kõigi juhendatud protseduuride kohta.
◦ Sisu: iga juhtumi kohta tuleb esitada järgmised andmed: piirkond, kasutatud preparaat, partii number, tulemused, tüsistused ja järelkontroll.
◦ Maht: 10 juhendatud juhtumit (erinevad protseduuride liigid, nt 10 botulismitoksiini süsteravi protseduuri, 10 täiteaine süsteprotseduuri, 10 biostimulatsiooni protseduuri jne)
◦ Soovituslik: kadaveripõhine koolitus
◦ Laser- ja EBD-protseduurid - nõutav on vähemalt ühe koolituse läbimine:
(a) European Society for Lasers and Energy Based Devices (ESLD) Hands-On Laser & EBD Teaching Course ja/või;
(b) Nordic Course on Laser Dermatology (Nordic Dermatology Association) ja/või;
(c) kasutatava seadme maaletooja/firma koolitus.
4.4. Komplikatsioonide pädevusnõuded
Akrediteeritud teooria ja OSCE (Objective Structured Clinical Examination)
◦ Sisu: struktureeritud kursus, mis on heaks kiidetud erialaseltsi või ülikooli poolt.
(a) Sertifitseeritud koolitused tüsistuste käsitlemise kohta, ultraheli kasutamine ning regulaarne osalemine konverentsidel ja praktilistel koolitustel.
◦ Teemad:
(a) riskide hindamine, komplikatsioonide tuvastamine;
(b) aktiivne sekkumine;
(c) järelravi;
(d) suhtlemine- ja dokumenteerimine;
(e) juriidika ja dokumenteerimine;
(f) tööruumi- ja ohutusstandardid.

5. Esteetilist meditsiini praktiseerivate tervishoiutöötajate pädevuse hindamine
5.1. Eesmärk
Tagada, et esteetilise meditsiini arsti/õe kutse väljastatakse üksnes kutsestandardile vastavatele arstidele/õdedele.
5.2. Pädevuse hindamine
EMAS komisjon hindab pädevust nii uutel kui ka juba praktiseerivatel arstidel.
Komisjoni liikmeks saamine:
• komisjoni liikmeks võivad kandideerida kõik EMAS liikmed, kes valitakse üldkoosolekul hääletamise teel;
• komisjon koosneb 3 põhiliikmest ja 2 asendusliikmest;
• ametiaeg on 3–5 aastat.

5.3. CME (Continuous Medical Education) nõuded
• CME maht: arst peab viie aasta jooksul koguma vähemalt 150 CME punkti, mis hõlmavad teooriat ja praktikat (1 CME = 45 minutit).
• Arvesse minevad tegevused: konverentsid, e-õpe, praktilised hands-on koolitused, esinemised ning logiraamat viimase viie aasta töödest.
• CME kehtivus: CME kehtivuse otsustab erialaselts, võttes arvesse töömahtu.
• Seotus EMAS liikmelisusega: pädevuse kinnitamine ei sõltu EMAS liikmelisusest.
• Tasud: mitteliikmele: 250 EUR, liikmele: 150 EUR.

6. Esteetilise meditsiini protseduuride jaotus riskitaseme järgi (A, B, C)
6.1. Eesmärk
Käesoleva jaotuse eesmärk on määratleda esteetilise meditsiini protseduuride riskitase ning sellega seotud pädevus- ja vastutusnõuded, tagamaks patsiendiohutus, teenuse kvaliteet ja vastavus heale meditsiinilisele tavale.
6.2. Üldpõhimõtted
Kõik protseduurid viiakse läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele ning tegevusloa tingimustele. Protseduuride teostamise õigus sõltub protseduuri invasiivsusest ja riskitasemest, kasutatavast ravimist või meditsiiniseadmest, tervishoiutöötaja haridusest, pädevusest ja kogemusest.
Arsti järelevalve tähendab: patsiendi eelnevat hindamist, raviplaani koostamist, vastutava arsti määramist ja dokumenteerimist.
6.3. Protseduuride riskitasemed
Protseduuride kategoriseerimiseks on modifitseeritud Euroopa standardit EVS-EN 16844:2017+A2:2019, võttes aluseks protseduuride riskitaseme:
A – madal risk (kergelt mööduvad sümptomid)
B – mõõdukas risk (kahjustus on mööduv)
C – kõrge risk (võimalik püsiv kahjustus)
Riskitase A – madala riskitasemega protseduurid
Madala riskitasemega protseduurid on mitteinvasiivsed või minimaalselt invasiivsed protseduurid, mille puhul on tüsistuste risk madal.
Teostaja: õde – iseseisvalt, arst – iseseisvalt.
Protseduurid: nahka mitteläbistavad protseduurid, naha pindmisi kihte läbistavad protseduurid, protseduurid, mille mõju ei ulatu epidermisest sügavamale.
Sealhulgas: mikrodermabrasioon, LED-valgusteraapia, IPL- või laserprotseduurid karvade eemaldamiseks (mitteablatiivsed seadmed), pindmised keemilised koorimised, mikronõelumine ja mesoteraapia ilma ravimpreparaatide, bioloogiliste kudedeta, sh verepreparaatideta, karboksüteraapia, biorevitalisatsioon.
Riskitase B – mõõduka riskitasemega protseduurid

 
Mõõduka riskitasemega protseduuride hulka kuuluvad minimaalselt invasiivsed protseduurid, mis hõlmavad süstimist naha pindmistesse või keskmistesse kihtidesse, samuti lihasesisesed süstid, mis eeldavad head anatoomiaalast ettevalmistust ning millega võivad kaasneda ajutised kõrvaltoimed.
Teostaja: arst – iseseisvalt, õde – üksnes arsti järelevalve all (vajalik eelnev arsti konsultatsioon ja raviplaan)
Protseduurid: botulismitoksiini süstid miimikakortsude raviks, hüaluroonhappe täitesüstid madala riskiga piirkondadesse (siia riskitasemesse ei kuulu süsteravi otsmiku, nina, kulmudevahe ja oimupiirkonda), PRP (trombotsüütiderikas plasma), trombotsüütiderikka fibriini (PRF) kasutamine, mikronõelumine ravimpreparaatide, botulismitoksiini ja bioloogiliste kudedega, biostimulatsioon polü-L-piimhappe (PLLA), polü-DL-piimhappe (PDLA) ja kaltsiumhüdroksüapatiidiga (CaHA), lipolüütilised süstid, krüolipolüüs, keskmise sügavusega keemilised koorimised, subkutaansed resorbeeruvad näo ja kaela pinguldavad niidid (sealhulgas meso-, mono- ja polüdioksanoon (PDO) niidid), hüaluronidaasi manustamine.
Riskitase C – kõrge riskitasemega protseduurid
Kõrge riskitasemega protseduurid on invasiivsed ja/või sügavate süstetehnikatega protseduurid, millega kaasneb kõrge tüsistuste risk ning mis eeldavad kiiret meditsiinilist otsustus- ja sekkumisvõimet.
Teostaja: arst
Protseduurid: kirurgilised ja/või mitteresorbeeruvad näo ja kaela pinguldavad niidid, rasvasiirdamine, sügavad keemilised koorimised, hüaluroonhappe süstid kõrge riskiga piirkondadesse (siia kuuluvad otsmik, nina, kulmudevahe, oimupiirkond), retikulaarsete veenide skleroteraapia.

Laser- ja energia-põhiste seadmete (EBD) protseduuride riskitasemete kirjeldus: