Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

24-00547-2.pdf

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.04.2024 / 1-1/15-402; Riigikantselei / 02.04.2024 / 2-5/24-00547

Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 18.04.2024

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 11.04.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.4.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0328. Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655

240402_PTS_KESK.pdf

Vabariigi Valitsus

.04.2024 nr 1-1/15-402/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 1. aprillil

algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Eelnõu (12).pdf

EELNÖU

PUhade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

§ l. Piihadeja tähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 31järgmises sonastuses:

,,31) - ulestöusmispuhade 2. puha;".

§ 2. Käesolev seadus jöustub 2025. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 01.04.2024

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

VS- Vadim Belobrovtsev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Wigikogu Kantselei Kuupäev__^4_0^ ^Off(jL/ v"t-^/£3^/'/~r:T7~ I

Eelnõu (13).pdf

EELNÖU

PUhade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

§ l. Piihadeja tähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 31järgmises sonastuses:

,,31) - ulestöusmispuhade 2. puha;".

§ 2. Käesolev seadus jöustub 2025. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 01.04.2024

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

VS- Vadim Belobrovtsev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Wigikogu Kantselei Kuupäev__^4_0^ ^Off(jL/ v"t-^/£3^/'/~r:T7~ I

PTS_m_s_SK.docx

Seletuskiri
Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu
juurde

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Kehtivas Pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipüha:
1) 1. jaanuar – uusaasta;
2) – suur reede;
3) – ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai – kevadpüha;
5) – nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni – võidupüha;
7) 24. juuni – jaanipäev;
8) 20. august – taasiseseisvumispäev;
81) 24. detsember – jõululaupäev;
9) 25. detsember – esimene jõulupüha;
10) 26. detsember – teine jõulupüha.

Suuresti kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipühadega, kui välja arvata taasiseseisvumispäev või võidupüha. Üks märkimisväärne erinevus puudutab aga ülestõusmispühade 2. püha, mis on valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides (ja ka paljudes teistes riikides, kokku rohkem kui 100 riigis) riigipüha ning puhkepäev, samamoodi nagu ülestõusmispühade 1. püha. Ka meie naabrid (Soome, Rootsi, Läti) ning kaks teist Balti riiki (Läti ja Leedu) igal aastal tähistavad Ülestõusmispühade 2. püha.
Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade 2. püha on tavaline tööpäev.

Eesti kalendris tähistatakse ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha alati pühapäeval, seega ei saa neid puhkepäevaks pidada. Seega oleks üks lisapuhkepäev ülestõusmispühade 2. püha näol igati kohane. See ongi käesoleva eelnõu eesmärk – täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. See tugevdab peresuhteid, kuna vanematel ja lastel tekib võimalus veeta rohkem aega koos, annab tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastada jõuvarud, mis omakorda mõjub positiivselt tööprotsessile tervikuna.

Antud muudatusele on igakülgset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nõukogu, mille juhtidega kohtus Keskerakonna fraktsioon käesoleva aasta märtsikuus.

Riigikogus on seaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälteenamus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 punktiga 31, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade 2. püha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Ülestõusmispühade 2. püha järgneb 1. pühale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele.

4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse jõustumisel muutub ülestõusmispühade 2. püha Eestis riigipühaks nagu enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ka paljude ettevõtete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega ning välismaa partneritega. Põhjamaades, nagu ka Lätis ja Leedus, kellega on Eestil kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmiste 2. püha riigipüha ja puhkepäev.

Samuti kaob seaduse vastuvõtmisega olukord, kus ülestõusmispühade 2. püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelised ülekanded ei toimu, sest Euroopa Keskpangal on puhkepäev. Seetõttu on täna paljude ettevõtete töö ülestõusmispühade 2. pühal nagunii pärsitud.

Eelnõuga väheneb Eestis keskmine töönädala pikkus. Eurostati värsketel andmetel töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. See on Euroopa keskmisest näitajast (37,5 tundi nädalas) rohkem. Seega on Eestis võimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa keskmisest lühemaks – vastupidi, see jõuaks keskmisele näitajale lähemale.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

5. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

PTS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

§ 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31 ) – ülestõusmispühade 2. püha;“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 01.04.2024

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Seletuskiri (9).pdf

Seletuskiri Pähade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnöu

juurde

l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk

Kehtivas Puhadeja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipuha: l) l.jaanuar-uusaasta; 2) - suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. puha; 4) l. mai - kevadpuha; 5) - nelipuhade l. puha; 6) 23. juuni - vöidupuha; 7) 24. juuni -jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 8 ) 24. detsember -joululaupäev; 9) 25. detsember - esimene joulupuha; 10) 26. detsember - teine jöulupuha.

Suuresti kattuvad Eesti riigipuhad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipuhadega, kui väljä arvata taasiseseisvumispäev voi vöidupuha. Uks märkimisväärne erine vus puudutab aga ulestöusmispuhade 2. puha, mis on valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides (ja ka paljudes teistes riikides, kokku rohkem kui 100 riigis) riigipuha ning puhkepäev, samamoodi nagu ulestousmispiihade l. puha. Ka meie naabrid (Soome, Rootsi, Läti) ning kaks teist Balti riiki (Lätija Leedu) igal aastal tähistavad Ulestöusmispuhade 2. piiha. Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ulestousmispuhade 2. puha on tavaline tööpäev.

Eesti kalendris tähistatakse ulestöusmispuhade l. ptihaja neliptihade l. ptiha alati ptihapäeval, seega ei saa neid puhkepäevaks pidada. Seega oleks uks lisapuhkepäev ulestöusmispuhade 2. puha näol igati kohane. See ongi käesoleva eelnöu eesmärk - täiendada puhade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab tilestöusmispuhade 2. paha riigipuhaks ja puhkepäevaks. See tugevdab peresuhteid, kuna vanematel ja lastel tekib vöimalus veeta rohkem aega koos, annab tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastada jöuvarud, mis omakorda möjub positiivselt tööprotsessile tervikuna.

Antud muudatusele on igakulgset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nöukogu, mille juhtidega kohtus Keskerakonna fraktsioon käesoleva aasta märtsikuus.

Riigikogus on seaduse vastuvötmiseks vajalik poolthäälteenamus.

2. Eelnou sisu ja vördlev analuiis

Eelnouga täiendatakse puhade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 punktiga 31, millega lisatakse riigipuhade hulka ulestöusmispuhade 2. puha. Eelnöu jöustumisel suureneks riigipuhade arv Eestis kaheteistkumneni. Ulestöusmispuhade 2. puhajärgneb l. puhale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale.

3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnöus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi pöhiseaduseleja Euroopa Liidu öigusele.

4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse jöustumisel muutub ulestöusmispuhade 2. puha Eestis riigipuhaks nagu enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ka paljude ettevötete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate emä- voi tutarettevotetega ning välismaa partneritega. Pöhjamaades, nagu ka Lätis ja Leedus, kellega on Eestil koige tihedam majanduslik seotus, on ulestöusmiste 2. puha riigipuhaja puhkepäev.

Samut! kaob seaduse vastuvötmisega olukord, kus ulestöusmispuhade 2. puha on Eestis kuli tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelised ulekanded ei toimu, sest Euroapa Keskpangal on puhkepäev. Seetöttu on tänä paljude ettevötete töö ulestöusmispuhade 2. puhal nagunii pärsitud.

Eelnöuga väheneb Eestis keskmine töönädala pikkus. Eurostati värsketel andmetel töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. See on Euroopa keskmisest näitajast (37,5 tundi nädalas) rohkem. Seega on Eestis vöimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa keskmisest luhemaks - vastupidi, see jöuaks keskmisele näitajale lähemale.

Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutus!.

5. Seaduse jöustumine

Seadusjoustub l.jaanuaril 2025.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0328 - Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.4.2024 resolutsioonile. 

Osapooled: Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium

Tähtaeg: 18.04.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ac1e194-806f-4436-80ee-4400fb91c279 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ac1e194-806f-4436-80ee-4400fb91c279?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/3189
Registreeritud	03.04.2024
Sünkroonitud	04.04.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Illimar Pärnamägi (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

Failid