Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 30.04.2026 nr 3-2/1115 - 1

Meie 28.05.2026 nr 9.3-1/26/3619-2

Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse §

127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Suur-

Sõjamäe tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu materjalidega saab tutvuda TPR-

i aadressil https://tpr.tallinn.ee/DP045560.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Suur-Sõjamäe tn 4 krundile ehitusõigus

kuni 12 maapealse korrusega ja 3 maa-aluse korrusega Ülemiste keskuse laiendamiseks ning

avamiseks perspektiivse Euroopa pargi ja Rail Baltica terminali poole (laiendus UXP3).

Kavandatakse olemasoleva kaubanduskeskuse laiendust büroo-, meelelahutus- ja

kaubanduspindade ehitamiseks. Detailplaneeringus on määratud ehitusõigus ka Lennujaama-

Ülemiste äripiirkonna struktuurplaanis kavandatud ärihoonete ehitamiseks Tartu maantee äärde

(laiendus UXP4). Planeeritud maa-ala suurus on 13,01 ha. Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri

2015 otsusega nr 153 on kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, mille kohaselt on

enamik planeeritud alast ettevõtlusala maakasutusega alal, piirnevate tänavate osas jääb ala ka

liiklusalale ja Suur-Sõjamäe tn 4 krundi idapoolne osa jääb ettevõtlusalale, millel on

korterelamu-, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Detailplaneeringu lahendus

vastab üldplaneeringule.

Esitatud materjalides on mürahinnang (Akukon Eesti OÜ, 23.08.2024, töö nr 240608-1).

 Seoses uue lahendusega on Ülemiste keskuse detailplaneeringu alal teostatud

liiklusmüra arvutused prognoositud olukorras, mis arvestab Ülemiste ühisterminali

lahendust. Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ Ülemiste terminali

põhi- ja kõrvalfunktsioonide aruandes toodud liiklussagedusi Ülemiste terminali

piirkonnas 2040 a. koos Väikese Ringeega. Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 50

km/h. Ülemiste ühisterminali raudteeinfrastruktuuri ja trammiliikluse liiklussagedused

pärinevad Akukon 210532-3-B Ülemiste ühisterminali DP - täiendatud müra ja

vibratsiooni hinnang toodud andmetel. Reisirongide liikumiskiiruseks Ülemiste

raudteejaama alal on arvestatud 50 km/h, kaubarongide puhul 80 km/h. Trammide

liikumiskiiruseks käsitletaval alal on arvestatud 50 km/h.

 Planeeringuala jääb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud mürakategooriate mõistes III kategooria

alale, seega tuleb tagada välisõhus leviva müra vastavus III kategooria liiklusmüra

piirväärtusele, mis on päeval 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja

öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

2(3)

 Planeeritavate hooneteni levivad perspektiivses olukorras päevasel ajal (07-23)

liiklusmüra tasemed kuni 72 dB ja öisel ajal (23-07) kuni 64 dB. Eeltoodust tulenevalt

ületavad liiklusmüra tasemed perspektiivses olukorras nii öisel kui päevasel ajal KeM

määruse nr 71 lisas 1 välja toodud liiklusmüratasemeid, mille tõttu oleks otstarbekas

maa-alal kaaluda müraleevendavate meetmete rakendamist.

Esitatud materjalides on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Ehituslike võtetega saame kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid

uusi hooneid. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha

meetmed müratasemete vähendamiseks siseruumides. Selleks rakendatakse järgmisi

meetmeid:

o ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on

soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt

standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde

ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr

o akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse

akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

o välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et

ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või

värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel

määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

o rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Hoonete siseruumide nõuded

tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed soovitame määrata eesti standardi

EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Välispiirde

heliisolatsiooni valikul on oluline päevane müratase, et tagada normtasemete täitmine

siseruumides.

 Pos1 viia läbi pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et määrata asjakohased

leevendavad meetmed ja tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge radooni sisaldus. Et

tagada ohutu radoonitase hoonetes tuleb kasutusele võtta radooni leevendusmeetmed

vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

 Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või

EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“

ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib

järgmist:

1. Esitatud materjalides on mürahinnang, kus planeeritaval alal teostati liiklusmüra

arvutused prognoositud olukorras. Tulemusena saadi, et alal ületatakse KeM määruses

nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Käesolevas kooskõlastuse kirjas arvestab amet, et

alale ei kavandata müratundlike hoonetega alasid ega puhkealasid, kuid kuna alale on

määratud kohaliku omavalitsuse poolt mürakategooria, siis müra normtasemete

tagamiseks tuleks rakendada alale müraleevendavaid meetmeid.

2. Planeeringuga laiendatakse olemasolevat ja kavandatakse juurde äri- ja

kaubandustegevust. Arvestada tuleb, et äri- ja kaubandustegevusega tekitatava müra

3(3)

piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtusi. Seega planeeritavalt alalt levivad

müratasemed peavad vastama ala läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel

KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtustele.

3. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Maa-aluste korruste ehitamiseks tuleb

rajada süvend lubjakivisse. Süvendi rajamise võimalikeks tehnoloogilisteks

lahendusteks on lõhkamine või piikamine. Mõlema tegevusega kaasneb nii müra kui

vibratsiooni teke, kuid see esineb vaid tööde ajal. Ehitusprojekti koostamisel tuleb

selgitada, milline on väljatava lubjakivi maht ning kumb lahendusviisidest on selleks

sobilikum, arvestades nii tekkiva vibratsiooni, müra kui ka õhuheitmete (tolmu) teket ja

levikut. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi edasine töötlus. Kuna lubjakivi

töötlusega kaasneb oluliselt suurem tolmu teke, kui selle väljamisega, siis tuleb

väljakaevatud lubjakivi transportida edasiseks töötlemiseks (purustamiseks) mujale.

Maa-aluste korruste ehitamisest tingitud müra, vibratsioon ja õhuheitmed kaasnevad

vaid ehitusperioodil.“ Ameti hinnangul võib eelnimetatud tööde teostamine tekitada

mõjutatud inimestes (sh elamualad, haridusasutused) häiringuid. Lisaks ehitusmüra

tagamisele peavad olema tagatud ka ehitusaegsed vibratsioonitasemed vastavalt

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodule. Amet palub

mürarikaste tööde teostamisest ja kestusest teavitada mõjutatud inimesi.

4. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

5. Esitatud materjalides on EU väljaku insolatsioonianalüüs (Esplan OÜ, töö nr 2027,

10.08.2023), kuid ameti hinnangul ei selgu sealt insolatsioonianalüüsi tulemused.

Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Enne ehitusloa taotluse esitamist tuleb

Euroopa pargi äärse hoonestuse eskiisid esitada TLPA-le. Eskiiside koosseisus tuleb

esitada vaadete analüüs Rail Balticu reisiterminali hoone lõunapoolsele sissepääsule

ning Euroopa pargi insolatsioonianalüüs.“ Ja veel „22. aprillil peab päike paistma kella

15 või 16 ajal vähemalt poolele Euroopa pargile. Ehitusprojekti koosseisus esitada

vastav analüüs.“ Amet palub edaspidi juhinduda muuhulgas standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Kristiina Seiton

51966484 [email protected]