Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

Tallinn, 10122

Teie: 30.04.2026 nr 1-4/26/1722

Meie: 28.05.2026 nr 1-7/2026/26-053-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Austatud proua/härra

Konkurentsiamet (edaspidi KA) esitab käesolevaga oma seisukohad ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

KA toetab VTK eesmärki kujundada veesektoris jätkusuutlik, andmepõhine ja tulemuslikkust

stimuleeriv regulatsioon. Samas rõhutab KA, et detailide kujundamine peab toimuma

seadusloome etapis koostöös hinnaregulaatoriga ning hinnaregulatsiooni metoodika

väljatöötamisel peab säilima KA sõltumatus ja kaalutlusruum.

KA pooldab VTK p-s 3.3.3 kirjeldatud tulu ülempiiri ehk revenue cap metoodikale üleminekut

ning vee-ettevõtjapõhiste majanduskavade ja võrdlusanalüüsi süsteemi juurutamist (VTK p-d

3.3.2 ja 3.4.1). Samas märgib KA, et uue regulatsiooni detailid, majanduskavade ja

võrdlusanalüüsi omavahelised seosed (sh efektiivsusnäitajate hindamine ja hinnastiimulid,

hinnaperiood ja indekseerimine ning investeeringute planeerimine ja kontrollmehhanism) tuleb

koostöös hinnaregulaatoriga välja töötada seadusloome käigus. Oluline on, et KA-le jääb

veeteenuse hinna komponentide, kulude ja stiimulite põhjendatuse hindamisel piisav

kaalutlusruum. Hinnaregulatsioon ei tohi taanduda pelgalt automaatsele indeksile või

valemipõhisele mehhanismile arvesse võtmata olulisi erisusi veesektori majandamises.

KA on nõus konsolideerumise stimuleerimisega, sh tuleviku investeeringute ja tulukuse

preemia kasutamise võimalusega, samuti üleminekuperioodi rakendamisega saastetasude

kohaldamisel. KA peab asjakohaseks VTK p-s 3.2.2 välja toodud eelistatud alternatiivi

vabastada üleminekuperioodil konsolideeriv vee-ettevõtja kõrgendatud saastetasude

maksmisest, mis on tingitud halvas seisukorras taristust ülevõetavas piirkonnas.

Samas ei nõustu KA kõigega, mis on kirjas VTK p 3.2 ja 3.3. KA ei pea õigeks lubada hinnas

prognoosida loakohaseid saastetasusid keskkonnaloas sätestatud piirväärtuste alusel, kuna

antud kriteeriumitel arvutatud kulu ei peegelda vee-ettevõtja tegevuse efektiivsust ega

regulatiivselt prognoositava kulu suurust ning ei oleks seetõttu tarbijate suhtes õiglane. KA

hinnangul võimaldab väljatöötatav tulu ülempiiri metoodika teatud tingimustel arvesse võtta

2 (2)

erakorralisi vee-ettevõtja tegevusest sõltumatuid kulusid, mistõttu ei ole VTK-s toodud

põhjendused piirväärtustel põhinevate saastetasude osas asjakohased. KA juhib siinkohal

tähelepanu, et sisendi regulatsiooni detailidesse, sh saastetasude hindamise metoodikasse,

annab KA seadusloome tööprotsessi käigus.

KA ei nõustu VTK p-s 3.4 toodud seisukohaga, et kehtiv KA hinnametoodika keskendub kulude

minimeerimisele ja investeeringute piisavust ei kontrollita. Täna rakendatav KA

hinnametoodika on kulupõhine ja muuhulgas kontrollib KA hinna kujundamisel, kas eelmisel

perioodil hinda lülitatud investeeringud olid teostatud. KA on ka vajadusel investeeringuid

hinnas korrigeerinud, kuigi seaduse regulatsioon on selles osas puudulik. Sama toetab KA

tõhusama investeeringute planeerimise, hinnastamise ja kontrollmehhanismi väljatöötamist

seaduse tasandil, mis tagab parema veetaristu kaitse ja töökindluse pikas perspektiivis.

Lisaks rõhutab KA VTK p-s 1.4.2 toodu osas, et kuluvõrdluse läbipaistmatus ei tulene KA

tegevusest või tegevusetusest, vaid on põhjustatud asjaolust, et seadusandja ei ole

hinnaregulatsiooni loodud erandit KA-le kohalduvast, avaliku teabe seadusest tulenevast

ärisaladuse kaitsmise regulatsioonist. See tähendab, et praegu saab KA hinnakujunduse detaile

avalikustada vaid ettevõtja nõusolekul ning KA on korduvalt sellele probleemile tähelepanu

juhtinud. Kui vajalikud muudatused andmete avalikustamise osas viiakse seadusesse, saab ka

KA vee-ettevõtjate hinna kujunemise komponente seaduses sätestatud ulatuses avalikustada.

Täiendavalt soovib KA juhtida tähelepanu VTK p-s 3.1.5 ja 3.5.2 kirjeldatud püsitasu

kehtestamise kavatsusele mitteliitunud kinnistuomanikele. KA hinnangul ei ole püsitasu hea

lahendus ja seda eelkõige seetõttu, et selle sissenõudmine mitteliitunud kinnistuomanikelt on

õiguslikult ja praktiliselt ebakindel. Ilma lepinguta võib vee-ettevõtjal jääda osa püsikuludest

katmata, sest kulud, mis kajastuvad püsitasus, ei saa enam tarbimispõhisesse teenuse hinda

lülitada. Kuna püsitasu võib lõppkokkuvõttes hoopis suurendada regulatiivset ebakindlust ja

finantsriski vee-ettevõtjale, siis ei poolda KA püsitasu kehtestamist mitteliitunud

kinnistuomanikele.

KA palub käesolevas arvamuses toodud seisukohti ÜVVKS-i eelnõu koostamise käigus

arvestada. Täiendavalt soovib KA esitada detailsemad seisukohad hinnaregulatsiooni

metoodika ja sellega kaasnevate õigusnormide muudatuste (majanduskavad, võrdlusanalüüs)

osas seaduse eelnõu koostamise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Aurelie Grenman

6672582

[email protected]