Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/6099-4
Registreeritud	27.05.2026
Sünkroonitud	29.05.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Pärnu Linnavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

7.1-2266099-4 27.05.2026 Valjaminev kiri.asice

1._2501695_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

2._2501695_EP_AR-6-01_v02_330kV-juhtimishoone-loige.pdf

Kapa kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

1._2501695_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

AS Connecto Infra Tuisu 19, 11314 Tallinn [email protected]

registrikood 10722319 tel. 606 3100 www.connecto.ee

Tellija: Utilitas Wind OÜ (reg.kood 16171123)

Töö nr: 2501695

Projekti staadium: Eelprojekt

Objekti asukoht: Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Katastriüksuse tunnus: 15902:002:0089

Versioon: V2 (19.05.2026)

Koostaja: AS Connecto Infra

MTR kood: EE100667411

Projektijuht: Jaan Raudsepp

Vastutav isik: Tobias Rannut

Kutsetunnistuse nr: 167215

Projekteerija: Emili Sutula

Tallinn

Mai 2026

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

V2: Täpsustatud projekti pealkirja ja sõnastust – kahe alajaama asemel üks alajaam kahe osana

(läbivalt)

Lisatud drenaaži lahendust kirjeldav peatükk (ptk 3.8.)

Korrigeeritud sademevee ärajuhtimise peatükki (ptk 7.4)

Lisatud hoonete põlemiskoormuse tabel (ptk 9.2)

Korrigeeritud tulekustutusvee vajadus ja tagamise allikas (ptk 9.20 ja 9.21)

Korrigeeritud ja täpsustatud alajaama juurdepääsutee kirjeldust (ptk 2.1.6)

Täpsustatud kinnistul parkimise kirjeldust (ptk 2.2)

Lisatud trafo müra leevendamise meetmete kirjeldus (ptk 3.2)

Korrigeeritud olemasoleva hoonestuse peatükki (ptk 2.1.2)

Projekti koosseis

1. Üldosa ................................................................................................................................................ 1

1.1 Lähteandmed. .................................................................................................................................. 1

1.2 Normdokumendid ........................................................................................................................... 1

1.2.1 Seadused .................................................................................................................................. 1

1.2.2 Projekt ...................................................................................................................................... 1

1.2.3 Koormused ................................................................................................................................ 1

1.2.4 Raudbetoonkonstruktsioonid. .................................................................................................. 1

1.2.5 Geotehnika ............................................................................................................................... 2

1.2.6 Elektrivarustus .......................................................................................................................... 2

1.2.7 Teed ja platsid ........................................................................................................................... 2

1.2.8 Tuleohutus ................................................................................................................................ 2

1.2.9 Ehitustööde kvaliteedinõuded ................................................................................................. 2

2. Asendiplaaniline lahendus................................................................................................................. 3

2.1 Üldosa .............................................................................................................................................. 3

2.1.1 Paiknemisplaan ......................................................................................................................... 3

2.1.2 Olemasolev hoonestus ............................................................................................................. 3

2.1.3 Olemasolevad rajatised ............................................................................................................ 3

2.1.4 Olemasolev reljeef .................................................................................................................... 4

2.1.5 Olemasolev haljastus ................................................................................................................ 4

2.1.6 Juurdepääsuteed ...................................................................................................................... 4

2.1.7 Servituutide vajadus ................................................................... Error! Bookmark not defined.

2.2 Liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................................... 4

2.2.1 Liiklusskeem .............................................................................................................................. 4

2.2.2 Liikluskorraldusvahendid .......................................................................................................... 4

2.2.3 Parkimine .................................................................................................................................. 4

2.3 Tehnilised andmed........................................................................................................................... 4

2.4 Haljastus ja heakord ........................................................................................................................ 5

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

2.4.1 Üldosa ....................................................................................................................................... 5

2.4.2 Kõrghaljastus ............................................................................................................................ 5

2.4.3 Väikevormid .............................................................................................................................. 5

2.4.4 Piirded ....................................................................................................................................... 5

2.4.5 Prügikonteinerid ....................................................................................................................... 5

2.4.6 Keskkonna ja tervisekaitse........................................................................................................ 5

3. Projekteeritud rajatised ..................................................................................................................... 5

3.1 Vertikaalplaneerimine, teed ja platsid............................................................................................. 5

3.1.1 Üldosa ...................................................................................................................................... 5

3.1.2 Asfaltkattega teenindustee kihid .............................................................................................. 6

3.1.3 Teenindusplatsi kihid ................................................................................................................ 6

3.2 Trafo vundament ............................................................................................................................. 6

3.3 Terastoed ja portaalid ...................................................................................................................... 8

3.4 Kaablikanalisatsioon ........................................................................................................................ 8

3.5 Piirdeaed .......................................................................................................................................... 8

3.6 Maandus .......................................................................................................................................... 9

3.7 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................ 11

3.7.1 Üldosa ..................................................................................................................................... 11

3.7.2 Sademevee kanalisatsioon ..................................................................................................... 11

3.7.3 Õlipüüduri paigaldus .............................................................................................................. 12

3.8 Drenaaž .......................................................................................................................................... 12

4. Projekteeritud juhtimis- ja jaotusseadmete hooned ...................................................................... 13

4.1 Tehnilised andmed ......................................................................................................................... 13

4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................ 13

4.2.1 Asendiplaaniline lahendus ...................................................................................................... 13

4.2.2 Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus ja ruumijaotus ........................ 13

4.3 Eksplikatsioon ................................................................................................................................ 13

4.4 Tehnilised lähteandmed ................................................................................................................. 14

4.4.1 Ehitise eluiga ........................................................................................................................... 14

4.5 Arhitektuursed nõuded ................................................................................................................. 14

4.5.1 Tehnoloogilised nõuded ......................................................................................................... 14

4.5.2 Energiatõhusus ja sisekliima ................................................................................................... 14

4.5.3 Nõuded välispiirete soojajuhtivusele ..................................................................................... 14

4.5.4 Välisviimistlus .......................................................................................................................... 14

4.5.5 Nõuded välispiirete materjalidele .......................................................................................... 14

4.5.6 Kvaliteedinõuded .................................................................................................................... 15

4.5.7 Hoone sisearhitektuur ............................................................................................................ 15

5. Konstruktiivne lahendus .................................................................................................................. 15

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

5.1 Tehnilised põhinõuded .................................................................................................................. 15

5.1.1 Projekteeritud kasutusiga ....................................................................................................... 15

5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass ............................................................................................... 15

5.1.3 Koormused ............................................................................................................................. 15

5.1.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ........................................................ 16

5.2 Hoonete konstruktsioonid ............................................................................................................. 16

5.2.1 Vundament ............................................................................................................................. 16

5.2.2 Põrand pinnasel ...................................................................................................................... 17

5.2.4 Vahelaed ................................................................................................................................. 17

5.2.5 Välisseinad .............................................................................................................................. 17

5.2.6 Vaheseinad .............................................................................................................................. 18

5.2.7 Katus ....................................................................................................................................... 18

5.2.8 Trepid ...................................................................................................................................... 18

5.2.9 Hoone jäikuse tagamine ......................................................................................................... 18

6. Küte ja ventilatsioon ........................................................................................................................ 18

6.1 Üldosa ............................................................................................................................................ 18

6.1.1 Lähteandmed .......................................................................................................................... 18

6.1.2 Sisekliima ................................................................................................................................ 18

6.2 Küte ................................................................................................................................................ 19

6.3 Jahutus ........................................................................................................................................... 19

6.4 Ventilatsioon .................................................................................................................................. 19

6.5 Tulekaitsemeetmed ....................................................................................................................... 19

7. Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 19

7.1 Veevarustus ............................................................................................................................... 19

7.1.1. Normdokumendid ................................................................................................................. 19

7.1.2. Tehnilised tingimused ............................................................................................................ 19

7.1.3. Ehitustööd .............................................................................................................................. 19

7.2. Veevarustus....................................................................................... Error! Bookmark not defined.

7.2.1. Arvestuslik vooluhulk ............................................................................................................. 20

7.2.2 Veevarustuse allikas ................................................................................................................ 20

7.2.3 Välisvõrk .................................................................................................................................. 20

7.2.4 Veemõõdusõlm ....................................................................................................................... 20

7.2.5 Sisevõrk ................................................................................................................................... 20

7.2.6 Seadmed ................................................................................................................................. 21

7.3. Kanalisatsioon ........................................................................................................................... 21

7.3.1 Üldnõuded .............................................................................................................................. 21

7.3.2 Arvestuslik vooluhulk .............................................................................................................. 21

7.3.3 Eelvool .................................................................................................................................... 21

7.3.4 Välisvõrk .................................................................................................................................. 21

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

7.3.5 Hoone sisevõrk ....................................................................................................................... 21

7.4 Sademevesi .................................................................................................................................... 21

8. Elekter ja nõrkvool ........................................................................................................................... 22

8.1 Lähteandmed ................................................................................................................................. 22

8.1.1 Juhtimishoonele vajalikud valgustustugevused: .................................................................... 22

8.2 Üldosa ............................................................................................................................................ 22

8.2.1 Juhtimishooned ...................................................................................................................... 22

9. Tuleohutus ....................................................................................................................................... 22

9.1 Hoonete kasutusviis ....................................................................................................................... 22

9.2 Hoonete tuleohuklass .................................................................................................................... 22

9.2.1 Põlemiskoormuse arvutus ruumide kaupa ............................................................................. 22

9.3 Hoonete tulekaitsetase ................................................................................................................. 23

9.4 Hoonete tulepüsivusklass .............................................................................................................. 23

9.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus ............................................................................................ 23

9.6 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad ............................................................................................... 23

9.7 Konstruktsioonide materjalide tuletundlikkus .............................................................................. 23

9.8 Tuletõkkesektsioonid ..................................................................................................................... 24

9.9 Korruste arv ................................................................................................................................... 24

9.10 Arvestuslik inimeste arv hoonetes .............................................................................................. 24

9.11 Evakuatsioon ................................................................................................................................ 24

9.12 Tuleohutuspaigaldised ................................................................................................................. 24

9.13 Suitsueemaldus ........................................................................................................................... 24

9.14 Ventilatsioon ................................................................................................................................ 24

9.15 Küte .............................................................................................................................................. 24

9.16 Pääs katusele ............................................................................................................................... 25

9.17 Pääs pööningule ........................................................................................................................... 25

9.18 Piksekaitse ................................................................................................................................... 25

9.19 Päästetehnika juurdepääs ........................................................................................................... 25

9.20 Kustutusvee vajadus .................................................................................................................... 25

9.21 Tuletõrje veevõtukoht ................................................................................................................. 25

10. Töötervishoid ja tööohutus .......................................................................................................... 25

10.1 Tööohutus .................................................................................................................................... 25

10.2 Tervisekaitse ................................................................................................................................ 25

11. Keskkonnakaitse ........................................................................................................................... 25

11.1 Õigusaktid ja eeskirjad................................................................................................................. 25

11.2 Pinnase ja põhjavee kaitse .......................................................................................................... 26

11.3 Jäätmed ....................................................................................................................................... 26

11.3.1 Üldosa ................................................................................................................................... 26

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

11.3.2 Olmejäätmed ........................................................................................................................ 26

11.3.3 Ehitusjäätmed ....................................................................................................................... 26

II GRAAFILINE OSA

Joonise nimetus Joonise nr.

1. Asendiplaan AS-4-01

2. 330 kV juhtimishoone plaan AR-5-01

3. 275 kV juhtimishoone I korruse plaan AR-5-02

4. 275 kV juhtimishoone II korruse plaan AR-5-03

5. 330 kV juhtimishoone lõige AR-6-01

6. 330 kV juhtimishoone vaated AR-6-02

7. 275 kV juhtimishoone lõige AR-6-03

8. 275 kV juhtimishoone vaated AR-6-04

9. Hoonete avatäited I AR-8-01

10. Hoonete avatäited II AR-8-02

11. Trafo vundamendi plaan EK-5-01

12. Trafo vundamendi lõige EK-6-01

13. Primaarskeem EL-7-01

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

1/26

1. Üldosa

Käesoleva eelprojektiga projekteeritud taristu (seadmed, hooned, platsid, teed, aiad, kaablid jm

alajaama juurde kuuluv) lõplik paiknemine, mõõtmed ning nende tehnilised andmed täpsustatakse

järgmistes projekti etappides.

1.1 Lähteandmed.

1) Utilitas Wind OÜ lähteülesanne;

2) Elering AS lähteülesanne – asendiplaan ja primaarskeem;

3) Rae Geodeesia OÜ töö nr G-23-11;

1.2 Normdokumendid

1.2.1 Seadused

1) Ehitusseadustik

2) Seadme ohutuse seadus

3) Tuleohutuse seadus

4) Jäätmeseadus

1.2.2 Projekt

1) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile.“

2) EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

1.2.3 Koormused

1) EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

2) EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus.

3) EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Tuulekoormus.

4) EVS-EN 1990:2002Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

1.2.4 Raudbetoonkonstruktsioonid.

1) EVS 1995-1-1:2005 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja

eeskirjad hoonete projekteerimiseks

2) EVS-EN 206:2014+A2:2021 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.

3) EVS 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele

4) EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid

5) EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja

reeglid hoonete projekteerimiseks

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

2/26

6) EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus.

Arvutusmeetodid

7) EVS 920-1:2021 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldnõuded

8) EVS 920-2:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused

9) EVS 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

1.2.5 Geotehnika

EPN-ENV 7.1 Madalvundamentide projekteerimine

1.2.6 Elektrivarustus

EVS–EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1kV. Osa 1: Üldnõuded

1.2.7 Teed ja platsid

EVS 843:2016 Linnatänavad

1.2.8 Tuleohutus

1) Tuleohutusseadus

2) Siseministri määrus nr 17/01.03.2021. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

3) Siseministri määrus nr 1/07.11.2025 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada

Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“

4) Siseministri määrus nr. 1/22.06.2023 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

5) EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus osa 7 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

6) EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

7) EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus osa 3 Küttesüsteemid.

8) EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

9) EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

10) EVS 919:2013+A1 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

11) EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

1.2.9 Ehitustööde kvaliteedinõuded

1) Maa RYL 2010

2) Tarindi RYL 2010

3) Tehnosüsteemid RYL 2002

4) Maalritööde RYL 2012

5) Sisetööde RYL 2013

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

3/26

2. Asendiplaaniline lahendus

2.1 Üldosa

Kavandatav alajaam asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Malda külas, Kapa katastriüksusel

tunnusega 15902:002:0089.

Alajaam on planeeritud Kapa kinnistu kaguossa.

Käesoleva projekti alusel ehitatakse uus Audru 330/275 kV alajaam , mis koosneb välisjaotlatest,

juhtimishoonetest ja trafo vannvundamentidest.

Alajaamale tagatakse juurdepääs olemasolevast juurdepääsuteest Kapa kinnistule Pärnu-Lihula teelt

(nr 60) ning alajaam piiratakse ohutuse tagamiseks 2 m kõrguse aiaga.

Alajaama alusele ja seda teenindavale maa-alale on vajadusel võimalik moodustada tänasest Kapa

katastriüksusest/kinnistust eraldi katastriüksus või kinnistu

2.1.1 Paiknemisplaan

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

2.1.2 Olemasolev hoonestus

Kapa kinnistul asub olemasolev eluhoone koos juurdekuuluva kõrvalhoonega. Rajatavast alajaamast

jäävad hooned lääne suunda.

2.1.3 Olemasolevad rajatised

Olemasolevad rajatised puuduvad.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

4/26

2.1.4 Olemasolev reljeef

Alajaama ehitusala absoluutkõrgused on vahemikus +10,30...+10,90.

2.1.5 Olemasolev haljastus

Alajaama ehitusala on praegu põllumaa.

2.1.6 Juurdepääsuteed

Alajaamale juurdepääs tagatakse olemasoleva Kapa kinnistu juurdepääsutee kaudu Pärnu-Lihula (tee

nr 60) 12,711 km-lt. Juurdepääsutee pikendatakse ja ehitatakse ümber asfaltkattega teeks. Täpsemalt

vt asendiplaan joonis nr AS-4-01.

Riigitee Pärnu-Lihula (tee nr 60) kaitsevööndisse ei ole antud projektis ette nähtud uusi ehitisi ega

tehnorajatisi. Kaitsevööndi ulatus on toodud asendiplaanil.

2.2 Liikluskorraldus ja parkimine

2.2.1 Liiklusskeem

Juurdepääs ja liiklemine alajaama territooriumil on planeeritud mõlemasuunaliselt mööda rajatavaid

4 m laiuseid asfaltkattega teenindusteid. Juurdepääsutee riigitee kaitsevööndisse jääva osa

(olemasolev mahasõit riigitee nr 60 (Pärnu-Lihula) 12,711 kilomeetril) liikluskoormus jääb <10

sõiduki tunnis. Perspektiivsest liiklusest põhjustatavad häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste)

võimalike vajalike leevendusmeetmete kulud kannab arendaja.

2.2.2 Liikluskorraldusvahendid

Rajatavad teed, platsid ja õlieraldussüsteem tähistatakse vastavalt plaanile tee tähispostidega LE

984;985.

2.2.3 Parkimine

Parkimine toimub alajaama territooriumil. Parklakohtade markeerimist planeeritud pole. Kinnistu

juurdepääsuväravate ja hoonete ümbruse vahetu ala on ette nähtud parkimiseks.

Riigiteel parkimist, sh manööverdamist, ette nähtud ei ole.

2.3 Tehnilised andmed

Kapa kinnistu (katastriüksuse) praegune pindala 262 190 m²

Kapa kinnistu (katastriüksuse) praegune sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Projekteeritud juhtimishoonete ehitisealune pind 160+ 221,9 m²

Haljasala 0 m²

Killustikkattega teenindusplats 31 743 m²

Asfaltkattega tee 5 012 m²

Piirdeaed (sh väravad) 984 m

Alajaama arvestatav ehitusalune pind 40 840 m2

Projekteeritud hoonete tulepüsivusklass TP-1

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

5/26

2.4 Haljastus ja heakord

2.4.1 Üldosa

Alajaama paigaldatavate seadmete ja hoonete ümber rajatakse tasapinnaline killustikplats. Ülejäänud

territooriumil taastatakse ehituseelne olukord.

2.4.2 Kõrghaljastus

Täiendavat kõrghaljastust kinnistule käesoleva projektiga ette nähtud ei ole.

2.4.3 Väikevormid

Haljastuse väikevorme kinnistule käesoleva projektiga ette nähtud ei ole.

2.4.4 Piirded

Alajaam piiratakse ohutuse tagamiseks terasvõrgust 2 m kõrguse piirdeaiaga. Aiale paigaldatakse 6 m

laiused sissepääsuväravad.

2.4.5 Prügikonteinerid

Alajaam on mehitamata ja olmejäätmeid alajaamas ei teki.

Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liikide kaupa. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal

koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikutele või

ettevõtetele kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

Juhul kui ehituse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, tuleb need üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

2.4.6 Keskkonna ja tervisekaitse

Keskkonda saastavaid protsesse ehitatavas alajaamas ei toimu. Avarii korral võimaliku saastamise

puhuks on ette nähtud vajalikud meetmed.

Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse eeskirjadest.

3. Projekteeritud rajatised

3.1 Vertikaalplaneerimine, teed ja platsid

3.1.1 Üldosa

Kinnistu alajaama osa absoluutkõrgused jäävad vahemikku +10,30...+10,90. Alajaama killustikkattega

teenindusplats rajatakse kõrgusele +10,70. Tasapinnaline plats viiakse ühtlaste kalletega olemasoleva

pinna kõrgustega kokku.

Projekteeritud hoonete kaabliruumide põranda kõrgus on 20 cm kõrgemal kui projekteeritud rajatava

platsi kõrgus. Hoonete suhteline kõrgus ±0,00 = absoluutkõrgusega +10,90.

Mullete, aluste ja katendite ehitamisel lähtuda Majandus- ja taristuministeeriumi määrusest nr.

101/03.08.2015 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, standardist EVS 901 (osad 1-3) ja Maanteeameti

peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjast nr 14 „Teetööde tehniline kirjeldus”. Alajaamale rajatakse uued

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

6/26

teenindusteed ja -platsid. Asfaltbetooni koostis ja paigaldamine peavad olema kooskõlas Eesti

Asfaldiliidu standardiga “Asfaldinormid AL ST 1-02”. Asfaldisegu retsept tuleb eelnevalt kooskõlastada

tellijaga. Uue asfaltkattega teenindustee ristprofiili kõrgused valitakse selliselt, et asfaltkattele ei jääks

sademevesi. Teede pööretele, raadiuse algusesse ja kaablitrasside ülesõitudele paigaldatakse tee

tähispostid.

Alajaama territooriumile ehitatakse plaanil näidatud mahus killustikkattega tasapinnaline

teenindusplats.

Teede ja platside alt eemaldatakse orgaaniline pinnas. Muld ja kasvupinnas ladustatakse ajutiselt

katastriüksuse piirides ja kasutatakse hiljem samas tasandus- ja haljastustöödeks.

Madalamad platsiosad täidetakse killustikkatendi aluse kõrgusele mineraalse täitepinnase

täitepinnasega. Täitematerjal tihendatakse 20…30 cm kihtide kaupa, elastsusmooduli mõõdetud

keskmine 170 MPa. Täitepinnase peale rajatakse killustikkattega teenindusplats.

3.1.2 Asfaltkattega teenindustee kihid

- Olemasolev mineraalne pinnas

- Dreeniv (2,0 m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed) min. 30 cm

- Kiilutud paekillustik fr 32/63, kiilumiskillustik fr 8/16 või fr 12/16

või 16/32, mis omakorda kiilutakse fr 8/12 või 4/16 või 8/16 25 cm

- Poorne asfaltbetoon AC20 base 6 cm

- Tihe asfaltbetoon AC12 surf 4 cm

Täitematerjali kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0,98, elastsusmooduli

mõõdetud keskmine 170 MPa.

3.1.3 Teenindusplatsi kihid

- Olemasolev mineraalne pinnas

- Dreeniv (2,0 m/öp) aluskiht (liiv, kruus) vastavalt vajadusele

- Tihendatud killustikalus fr. 16…32 10 cm

- Tihendatud killustikkate fr. 8…16 10 cm

Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0,98, pinnase elastsusmooduli mõõdetud

keskmine 150 MPa.

3.2 Trafo vundament

Trafodele ehitatakse standardile EVS–EN61936-1:2021 vastav vannvundament ja sademevee

kanalisatsioon koos õlieraldussüsteemiga. Vundamendi gabariidid ja trafovann võimaldab avariilise

lekke korral mahutada kogu trafodes oleva jahutusõli.

Vundamendi parameetrid on kooskõlas standardi EVS–EN61936-1:2021 nõuetega.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

7/26

Vundamendi alt eemaldatakse orgaaniline kasvupinnas ja kaevatakse süvend projektkõrgusele.

Killustikukihi alla pinnasele paigaldatakse vanni diagonaale pidi maandusjuhe, mis ühendatakse

ehitatava maandus-paigaldisega ja armeeringu väljaviikudega.

Vundamendi alus ehitatakse killustikust fr. 16...32, kihi paksusega min 20 cm. Täitematerjal

tihendatakse, tihenduskoefitsient ≥ 0,95 killustikkihi elastsusmooduli mõõdetud keskmine ≥100 MPa.

Kihtide tihendamisel teostada kontrollmõõtmised ja täitedokumentatsioon.

Trafo vannvundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks ehitatakse laussoojustus

Styrofoam 250 SL-A-N 100 mm, mis ulatub vanni servast väljapoole 60 cm.

Trafovundamentide sarrus ühendatakse diagonaalklemmide abil ühiseks ekraaniks, millest kaks

väljaviiku ühendada alajaama maanduskontuuriga ja vanni sees teha neli väljaviiku terasest kanderesti

ja trafo maandamiseks.

Tuletõkke- ekraani terasrestid, mis toetuvad terasest kandekarkassile, ühendatakse omavahel Cu25

mm² maandusjuhtidega, moodustatud maandusekraan ühendatakse vundamentide

maanduselementidega vähemalt kahest kohast poltühenduse teel.

Maandusjuhtme ühendused maandus-paigaldisega tehakse maanduselementide abil pressklemmide

ja M10 kZn poltidega.

Trafode vannvundamentide betooni keskkonnaklass XC4; XF3, tugevusklass C30/37, veetihedus W6 ja

sarrus A500 HW (või analoog, mille normtugevus on 500 MPa).

Sarruse kaitsekiht plaadi põhja all 50 mm, mujal 30 mm. Ühe varda ristlõike ulatuses võib olla üks jätk,

jätkud vormistada üle ühe varda malekorras.

Trafovannide betoontarindite õlikindlate vertikaalosade raketise ehitusel kasutada äärikklambreid.

Betoontarindit läbivate tõmmitsate kasutamisel, juhul kui klambreid pole mingil põhjusel võimalik

kasutada, paigaldada need PVC hülssidesse. Peale raketise eemaldamist puurida hülsid välja ja läbivad

avad keskosas täita paisuva, õlikindla mastiksiga Adeka Ultra Seal P-201 ning äärtest spetsiaalse

paisuva remondi- täiteseguga Xypex Patch’n plug.

Betoonkonstruktsiooni nähtavad (maapinnast ja tuletõkke- ekraanist väljajäävad osad) välisnurgad

faasiga 15×15 mm.

Betoonkonstruktsiooni viimistlus- vertikaalsed pinnad raketise pind, horisontaalsed osad sile

terashõõre vastavalt BY40 II klassi nõuetele.

Trafovundamentide põhi ehitatakse kaldega äravoolutrapi suunas, millest sademevesi juhitakse

kanalisatsiooni plastist õlikindlate tihenditega survetoru Ø110 kaudu õlipüüdurisse. Äravoolutrapp

kaetakse kuumsingitud terasest keevisrestiga 34,3×38,1/25×2. Terasrest süvistatakse betoonist

põhjaplaadi tasapinda.

Järelhooldusega tagada betooni niiskuse ja temperatuuri püsimine piisavana betooni projekteeritud

omaduste saavutamiseks.

Trafodest tekkiva müra hindamiseks teostada kasutusloa eelselt müra kontrollmõõtmised. Müra trafo

vahetusläheduses peab vastama alltoodud tabelis toodud väärtustele.

Tabel 1. Trafodele lubatud müratasemed lähtuvalt Elering AS tehnilistest nõuetest

Trafo võimsus

(MVA)

63 -99 100 -

149

150 -

199

200 -

299

300 -

499

500 -749 >/=

750

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

8/26

Müra (dB(A)) 85 88 92 94 97 100 103

Kinnistu piiril ei tohi trafode ja muude rajatiste müra ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr

61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ ja selle lisades toodud väärtusi. Vajadusel tuleb rakendada

leevendusmeetmena müratõkkeseinu trafovannidel.

3.3 Terastoed ja portaalid

Elektriseadmete montaažiks, kaablite ja lattide toestamiseks paigaldatakse terasest

tugikonstruktsioonid trafo vannvundamentidele. Teraskonstruktsiooni teostusklass EXC2, vastavalt

standardile EVS-EN 10902:2008+A1:2011/AC:2014. Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt

standardile EVS-EN 109020:2008+A1:2011/AC:2014. Terasprofiilide ja lehtede tugevusklass S355.

Terase puhastusklass sa 2½. Tugede elementide detailid ühendatakse keevituse teel, keevituse klass

"C". Ühendatavad detailid keevitada ümber kogu kontaktpinna nurkkeevisega a=t+1(mm), kus t on

ühendatavatest elementidest õhema paksus.

Teraskonstruktsioonide keskkonnaklass C3, pinnakate - kuumtsink, tsingikihi min. paksus 85 mm.

Tugede postid monteeritakse vannvundamentide ankrupoltidele. Postid ühendada poltühenduse teel

alajaama maandusvõrguga. Tugede elemendid, postid, talad, monteeritakse poltühenduse teel.

3.4 Kaablikanalisatsioon

Ehitatavate lahtrite ühendamiseks alajaama juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemidega ehitatakse

kaablikaitsetorudest kaablikanalisatsioon juhtimishoonetesse sisenevatele ning juhtimishoonetest

väljuvatele kaablitele.

3.5 Piirdeaed

Piirdeaed tuleb ehitada kuumtsingitud keevisvõrgust Ø 5 mm kolme jäikusribiga 2050 (h)×2500(b)

paneelidest, mis kinnitatakse kuumtsingitud kanttorudest 60×40 mm postidele väljastpoolt viie

poltühendusega terasklambriga, mis tagavad aiaelementide piisava maandusühenduse. Postide otsad

suletakse plastkorkidega.

Piirdetara alumise serva ja lõplikult tasandatud maapinna vahel peab olema vaba ruum 50 mm.

Aia reapostid betoneeritakse 50 cm sügavuselt monoliitsetesse silindrilistesse

betoonvundamentidesse Ø300, h 700 mm.

Sissepääsuvärav peab olema vähemalt 6 m lai. Jalgvärav peab olema vähemalt 1 m lai. Väravad ja

piirdetara tuleb varustada tabalukuaasadega. Värava hinged ja kinnitused piirdetara külge tuleb

ehitada nii, et väravat ei saaks hingedelt maha tõsta. Jalgväravat peab saama lukustada ja avada nii

seest kui ka väljastpoolt (kasutatav lukk peab seda võimaldama).

Värava konstruktsioon peab võimaldama väravat avades iga väravaosa avatud ja suletud asendis

lukustamata fikseerida.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

9/26

Värava paneelid ei tohi olla väljastpoolt demonteeritavad s.t. montaažimutrid peavad asetsema

seespool ning aiapaneelid peavad olema postidest väljaspool.

Kõigil piiretel peavad olema kolmnurksed elektriohu hoiatusmärgid.

3.6 Maandus

Pinnasetööde ajal ehitatakse uus nõuetele ja maandusarvutustele vastav vasest maandusvõrk. Kõik

alajaama osad ühendatakse ühe kogu platsi hõlmava maanduspaigaldisega (jaotlad välisseadmed,

terasest tugikonstruktsioonid, piksekaitsesüsteem, piirdeaed, hoonete potentsiaaliühtlustus,

olemasolevad maanduspaigaldised jne).

Alajaama maanduspaigaldise projekteerimiseks tuleb teha maanduspaigaldise kohta arvutused põhi-

või tööprojekti staadiumis.

Täpne maanduspaigaldise joonis kuulub põhi- või tööprojekti staadiumisse.

Laimaandussüsteemi projekteerimise ja ehituse üldised kriteeriumid on järgmised:

• Uus maanduskontuur valitakse vastavalt lühisvoolule Elering AS tehniliste nõuete dokumendis

350 „High voltage substation earthing and overvoltage protection“;

• Maandusvõrgu paigaldamise sügavus vähemalt 0,7 m;

• Kõik vasest maandusühendused välisjaotlas peavad olema jämedakiulised;

• Vaskmaandusvõrgu ühenduskohad peavad olema pressitud vasest ühendusklemmidega ja

nende ühenduspunktide ristlõige peab olema kolm korda suurem kui maandusjuhtme ristlõige;

• Metallkonstruktsioonide maandamisel kasutatud ilma jooteavadeta maandusklemme

(tinatatud kaablikingad);

• Iga seade peab olema ühendatud vähemalt kahes punktis välismaandusvõrguga;

• Terastugede maandamiseks mõeldud tõusujuhtmetele jätta 1 m varu maa peale ühenduste

tegemiseks metallkonstruktsiooni või lattide külge;

• Pinnases tuleb kasutada isoleerimata maandusjuhte;

• Maapinnal maandusjuhe tähistatud ilmastikukindla ja UV-kindla kolla-roheliste triipudega

tähisega või kaetud kolla-roheliste triipudega plastkattega või termokahaneva toruga;

• Vältimaks maapinna külmumisest tingitud tõusujuhtmete vigastusi, tuleb 0,1...0,3 m sügavusel

painutada tõusujuhe ~ 10 cm Z-kujuliselt;

• Pingepiirikute ja pingetrafode vähemalt 1 maandusjuht peab olema sinise isolatsiooniga või

kolla-roheline juhe tähistatud sinise termokahaneva rüüsiga;

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

10/26

• Pingepiirikute ja pingetrafode maandamisel kasutada mitmetraadilist maandusjuhet (MK)

alajaama maanduskontuuriga sama ristlõikega ning maandusjuhtme ots tähistada sinise

termokahaneva rüüsiga;

• Seadmete ja tugede vahelised ühendused peavad olema kuumtsingitud poltidega ühendused;

• Maandusvõrgu juhid, mis on pikemad kui 1 m, tuleb iga 1 m tagant mehhaaniliselt kinnitada, et

ära hoida mittevajalik liikumine;

• Releepaneelide ja klemmkappide vaheline saatemaandus 25 mm² jämedakiulise isoleeritud

vaskjuhtmega, millega ühendatud omavahel kõik releepaneelid ja klemmkapid läbi

peapotentsiaaliühtlustuslati. Saatemaandus jookseb sekundaarkaablitele mõeldud torusid,

redeleid ja kanaleid mööda. Saatemaanduse ühendamise skeem välisjaotla osas esitatakse

põhiprojekti staadiumis;

• Kaablikanali põhjas potentsiaaliühtluseks paljas 25 mm² Cu juhe, kuhu külge ühendatud

kaabliredelid ja kilbid (klemmkapid). Juhe ühendatud maanduskontuuriga iga 50 m järel ning

kaablikanali alguses ja lõpus;

• Trafo potentsiaaliühtlustuse täpsem lahendus põhiprojekti staadiumis;

• Hoone potentsiaaliühtlustus täpsem lahendus põhiprojekti staadiumis;

• Jaotla kõigi vundamentide alla paigaldatakse 25 mm2 paljas keerutatud vasktraat. Ligikaudu üks

meeter maandusjuhtmest jäetakse maapinna kohale. Juhtmed ühendatakse maandusvõrguga

võrgu paigaldussügavusel;

• Juhtimishoones maandatakse kilbid ja seadmed maanduskontuuriga

potentsiaaliühtlustuslattide kaudu;

• Piirdeaiast väljapoole 1 m sügavusele vähemalt 0,5 m ehitada potentsiaaliühtlustus 25 mm2

paljas vaskjuhtmega. Tugimüüri osas tuua osaliselt 25 mm2 maanduskontuur aiast sissepoole,

kust väljaspool aeda aia puutumine ei ole tavatingimustes võimalik;

• Piirdeaia potentsiaaliühtlustus tuleb kokku ühendada jaotla maanduskontuuriga. Kontrollida, et

piirdeaia paneelid on omavahel elektriliselt kokku ühendatud ning ühendatud omakorda

piirdeaiast väljaspool asuva potentsiaaliüthlustusega min 25 mm2 ristlõikega vaskjuhiga;

• Piirdeaed ühendada maandusvõrku vähemalt iga 50 m tagant. Potentsiaaliühtlusega tuleb

siduda iga väravapost, nurgapost ja pingelähedasse tsooni jääv (nt. õhuliini või latistuse all) post.

Ühendused aiapostidele teostatakse 25mm2 vasest maandusjuhiga poltühenduse teel;

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

11/26

• Juhtimishoones maandatakse kilbid ja seadmed maanduskontuuriga

potentsiaaliühtlustuslattide kaudu.

3.7 Sademevee kanalisatsioon

3.7.1 Üldosa

Trafo vannvundamentidest suunatakse sademeveed õlikindlate tihenditega polüpropeenist (PP) toru

Ø110 kaudu I klassi õlipüüdurisse ENS/L 1,5l/s, mis monteeritakse ja installeeritakse tootja juhendi

kohaselt. Õlipüüduriga on komplekteeritud separeeritud trafoõli kihi taseme kontrollseade, mis

koosneb püüdurisse paigaldatavast täitumisandurist ES4 ja sellega 2×1,5 Cu juhtimiskaabliga

ühendatud juhtimishoone paigaldatavast elektroonilisest kontrollseadmest EMA Signal OSA.

Kontrollseadme installeerimisel juhinduda tootja (AFRISO EMA) juhendist.

Kontrollkaabel paigaldatakse püüdurist juhtimishoonesse kaablikaitsetoruga DVK Ø50. Kontrollseade

paigaldatakse juhtimisruumi nähtavale kohale.

Õlipüüdur varustatakse väljavoolutoru ette paigaldatud ujuksulguriga, mis tõkestab automaatselt

väljavoolu püüdurist, kui õlikiht on saavutanud maksimaalselt lubatud taseme. Õlipüüduri kontrollkaev ja proovivõtukaev (PVK) varustada maapinna tasemest allpool 50 mm soojustatud ja käepidemega varustatud lisaluugiga, vältimaks vee külmumist püüduris ja PVK-s. Õlipüüduri järele monteeritakse käsitsi suletava pöördklapiga varustatud proovivõtukaev PVK 110.

Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras trafoõli sattumine keskkonda. Sulgussiibri

asendid (I/O) märkida alusele.

Püüduris puhastatud sademeveed juhitakse isevoolselt PP Ø110 torude olemasolevasse

kuivenduskraavi.

3.7.2 Sademevee kanalisatsioon

Kanalisatsioonitrass ehitatakse õlikindlate tihenditega PP Ø110 torust. Väljaviigu järele paigaldatakse

kontrollkaev PE 400/315. Kaev on varustatud 200 mm settepotiga.

Kanalisatsioonitrass rajada 150 mm liivalusele. Täidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud

materjalid on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui järelevalvet tegev

isik on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud.

Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja

peale 200 mm paksuse kihina, tihendamine toimub käsitsi, saavutatud kuivtihedusaste peab olema

vähemalt 95% maksimumtihendusest. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab

olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis

on väiksemad kui 0,02 mm, peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja

kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.

Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust. Teise etapi

täiteks võib kasutada kohalikku täitepinnast, mis tihendatakse 200...300 mm kihtide kaupa.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

12/26

3.7.3 Õlipüüduri paigaldus

Õlipüüdur paigaldatakse min. 200 mm liivalusele. Õlipüüduri ankurdamise vajadus määratakse

kaevetööde käigus kohapeal koos objektijuhi ja ehitusjärelevalvega.

Tagasitäide teostatakse liivaga vältides suuremate kivide ja rahnude kontakti mahuti pinnaga, et

vältida mahuti purunemist või deformatsioone. Tagasitäide tihendatakse 200...300 mm kihtide kaupa.

Õlieraldusseadmetele ja hoolduskaevudele pealesõidu vältimise tähistamiseks paigaldatakse tee

turvatähispostid (LE984, 985).

3.7.3.1 Õlipüüduri vajalik võimsus

NS = q×A×fd,

kus q - maksimaalse intensiivsusega sajuvee hulk

liitrites hektari kohta sekundis 20 min kestusega,

sagedusega kuni 1 kord aastas, (ligikaudu 80 l/s×ha)

A - pinna arvutuslik suurus hektarites

(Õlivannide pind kokku 256 m² = 0,041 ha) fd - separeeritava õli

tiheduskoefitsent (trafoõli tihedus 0,80 g/cm³ fd = 1)

NS = 80×0,03×1 =2,4 l/s < 6/s

3.8 Drenaaž

Alajaama kaablikanalisatsiooni kaevude kuivendamiseks rajatakse drenaaž. Drenaaž on planeeritud

isevoolsena ja eelvooluks alajaama põhja- ja lääneküljel paiknevad olemasolevad kuivenduskraavid.

Drenaažitrasside ristumiskohtadesse paigaldatakse PVC kaevud 200/160…400/315. Drenaažitrass

rajatakse PVC augustatud täisringiga torust Ø100.

Kapa katastriüksus paikneb maaparandusehitisel MPS kood 6112200010130002. Ehitustööde käigus

tuleb tagada, et olemasolev maaparandussüsteem toimiks ilma takistusteta ja nõuetekohaselt ka peale

ehitustööde lõpetamist. Alajaama külgedele, piirdeaiast väljapoole, rajatakse risti olemasolevate

maaparandustorustikega uued kollektortorud, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine.

Kollektortorude kaudu suunatakse vesi olemasolevatesse kuivenduskraavidesse, alajaama põhja- ja

lääneküljel. Kollektorsüsteemi üldine lahendus on toodud asendiplaanil joonis nr AS-4-01, täpsem

lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Trafode vannvundamentide alale jääv olemasolev dreen suunatakse ümber vannvundamentide rajatava

kanalisatsiooni, mis suunatakse lähimasse olemasolevasse kuivenduskraavi.

Alajaama alalt väljuva maakaabelliini trassi rajamisel maaparandusehitiste (eesvoolud, reguleeriv võrk

vms) alal on eelistatav kaablite paigaldamise viis kinnine meetod (nt horisontaalne suundpuurimine),

täpsem lahendus esitatakse Connecto Infra AS projektis nr 663-23 „Kapa-Paulu maakaabelliinide trass“

(põhi- või tööprojekt, mis esitatakse täiendavaks kooskõlastamiseks Maa- ja Ruumiameti

maaparandusosakonnale).

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

13/26

4. Projekteeritud juhtimishooned

4.1 Tehnilised andmed

330 kV juhtimishoone 275 kV juhtimishoone

Ehitisealune pind 160 m2 221,9 m2

Korruselisus 2

Hoone kõrgus 7,48 m

Hoone pikkus 23,43 m 26,1 m

Hoone laius 6,83 m 8,5 m

Hoone suletud netopind 141,3 m2 201,5 m2

Hoone kasulik pind 141,3 m2 201,5 m2

Hoone köetav pind 141,3 m2 201,5 m2

Hoone maht 848 m3 1655 m3

Hoone kavandatav eluiga 40 aastat

Hoone tulepüsivusklass TP-1

4.2 Arhitektuurne üldlahendus

4.2.1 Asendiplaaniline lahendus

Projekteeritavad hooned on planeeritud ehitada aiaga piiratud alale, Kapa kinnistu idapoolsele küljele.

Hoonete harjajoon kulgeb põhja- lõunasuunaliselt.

Hoonete suhteline kõrgus ±0,00 on seotud absoluutkõrgusega +10,90.

4.2.2 Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus ja ruumijaotus

Projekteeritud hooned on ristkülikulise põhiplaaniga, 330 kV juhtimishoone põhimõõtudega

23,43×6,83 m ja kõrgusega 7,48 m maapinnast ning 275 kV juhtimishoone põhimõõtudega 26,1×8,5

m ja kõrgusega 7,48 m maapinnast. Hooned on kahekordsed, millest põhikorrusel paiknevad

releepaneelide ruumid ja juhtimisruumid ning soklikorrusel kaabliruumid, milles paiknevad sisenevad

ja väljuvad sekundaar- ja primaarkaablid, akuruumid ja ruumid omatarbetrafodele.

4.3 Eksplikatsioon

330 kV juhtimishoone 275 kV juhtimishoone

Kaabliruum 1 33,2 m2 56,7 m2

Kaabliruum 2 33,2 m2 53,5 m2

Sideruum 10,7 m2 -

OT ruum 1 5,0 m2 6,9 m2

OT ruum 2 5,0 m2 6,9 m2

Akuruum 1 6,3 m2 6,8 m2

Akuruum 2 6,3 m2 6,8 m2

Inventari ruum 10,7 m2 15 m2

Trepihall 18,8 m2 39,5 m2

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

14/26

Releepaneelide ruum 1 58,9 m2 72,6 m2

Releepaneelide ruum 2 58,9 m2 86,1 m2

Juhtimisruum 10,6 m2 -

Koridor 8,2 m2 30,2 m2

Vannituba/WC 1,9 m2 8,5 m2

Kokku 267,7 m2 389,5 m2

4.4 Tehnilised lähteandmed

4.4.1 Ehitise eluiga

Hoonete kavandatav tööiga 40 aastat, tehnoseadmetel 20 aastat.

4.5 Arhitektuursed nõuded

4.5.1 Tehnoloogilised nõuded

Hoonete välispiirded ja avatäited peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et ruumidesse ei

pääseks tolm, putukad ja närilised.

Hoonetes peab olema aastaringselt ühtlane temperatuuri- ja niiskusrežiim.

4.5.2 Energiatõhusus ja sisekliima

Energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud alljärgnevaid meetmeid:

• hoonete välispiirete konstruktsioonide projekteerimisel on välditud külmasildade tekkimist

• hoonete avatäited on hea soojapidavusega.

4.5.3 Nõuded välispiirete soojajuhtivusele

- Välispiirded 0,28 W/m²K

- Põrand pinnasel 0,28 W/m²K

4.5.4 Välisviimistlus

Hoonete sokkel 0,3 m ulatuses kaetakse betoonihalli tooniga (RAL 7023) krohviga.

Hoonete välisseinad viimistletakse toonitud krohvisüsteemiga krohvi toon helehall (RAL 9002)

Hoonete katus profiilsest terasplekist, toon RR-35 (sinine). Karniisid ja viilud puitlaudisest, värvitud

RAL 5001 (rohekassinine).

Hoonete välisuksed toon kollane RAL 1003 (kollane).

Vihmaveesüsteemi rennid, torud ning kinnitus RR-20 (valge).

Kõik värvilahendused kooskõlastada tellijaga paigaldust.

4.5.5 Nõuded välispiirete materjalidele

− Vundamentide betoontarindi keskkonnaklass XC2;XF2

− Betoonpõrandate keskkonnaklass XA2

− Metalltarindite ja piirete keskkonnaklass C3

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

15/26

− Kandekarkassi terase tugevusklass S355J2H

− Betooni tugevusklass min. C25/30

4.5.6 Kvaliteedinõuded

Käesoleva projekti mahus tuleb ehitustööde tegemisel juhinduda RYL 2. kvaliteediklassi nõuetest.

4.5.7 Hoone sisearhitektuur

4.5.7.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon

Hooned on ette nähtud elektriseadmete kaitsmiseks ilmastikutingimuste eest ja seadmete stabiilse ja

tolmuvaba keskkonna tagamiseks. Ruumide gabariidid on valitud selliselt, et elektriseadmetele oleks

tagatud vajalikud nõutavad kujad ja seadmeid oleks võimalik mugavalt hallata/hooldada. Jahutusõli

sisaldavad seadmed on väliskeskkonnast eraldatud avariimahutitega, et jahutusõli ei satuks võimaliku

seadme rikke ja õli lekke korral väliskeskkonda.

4.5.7.2 Siseviimistlus

Hoonete seinad ja laed tasandatakse ja viimistletakse värviga. Värvi toon „maalri valge“. Värvi klass

määratakse vastavalt ruumiprogrammile. Kaabliruumi põrandate viimistlus terashõõrdega

betoonpind, kaetud immutusvahendiga Granit 28, või analoogse materjaliga.

Ruumide põrand ehitatakse moodulpõrandasüsteemiga Bergvik Isofloor või analoogne.

Kõik viimistlusmaterjalid ja nende värvitoonid kooskõlastada järelevalvega ja tellijaga enne paigaldust.

5. Konstruktiivne lahendus

5.1 Tehnilised põhinõuded

5.1.1 Projekteeritud kasutusiga

Hoonete konstruktsioonide projekteeritav kasutusiga on vastavalt kasutusklassile 40 aastat.

5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoonete konstruktsioonil tervikuna on tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2.

5.1.3 Koormused

Hoonete konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigi standardite EVS-EN 1991-

11:2002, EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2010 koormustele.

5.1.3.1 Omakaalukoormused

Hoonete konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed omakaalukoormused ja neile vastavad

ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused. alusel. Omakaalukoormuse osavarutegur kandepiirseisundis üksikult arvestatuna

on 1,35, koos muude koormustega 1,2 ning kasutuspiirseisundis 1,0.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

16/26

5.1.3.2 Kasuskoormused

Hoonete konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused ja neile vastavad

ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 „Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused.“ alusel. Kasuskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja

kasutuspiirseisundis 1,0.

5.1.3.3 Lumekoormus

Lumekoormus on määratud Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 „Eurokoodeks

1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus“ põhjal.

Normatiivne lumekoormuse väärtus on ehitusliku lumekoormuste kaardi järgi maapinnal: sk=1,75

kN/m². Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

5.1.3.4 Tuulekoormus

Tuulekoormus on määratud EVS-EN 1991-1-4:2005 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus“ põhjal. Ala kus hoone asub kuulub maastikutüüpi II ja tuule

põhiline baaskiiruse väärtus on vb,0=21 m/s. Tippkiirusrõhk on qp(z)=0,62 kN/m². Tuulekoormuse

osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

5.1.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Hoonete kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010, MaaRYL

2010. Kandekonstruktsioonid peavad kuuluma I kvaliteediklassi.

Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.

Betoonkivist konstruktsioonide ehitamisel juhinduda standardis EVS-EN 771-3:2011 esitatud

tolerantside arvväärtustest.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010.

Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13224:2011.

Teraskonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 1090-1:2009.

5.2 Hoonete konstruktsioonid

5.2.1 Vundament

Hoonete vundament rajatakse lintvundamendina ja kaitstakse külmakergete eest.

Vundamenditaldmike alt eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnase eemaldamisel vältida

vundeerimissügavusel oleva kandva aluskihi vigastamist. Hoone koormused kantakse pinnasele

raudbetoonist 600×250(h) lintvundamendiga. Hoone vundamendi sokliseinad laotakse 200 mm

kergbetoonist plokkidest (FIBO) ja soojustatakse väljast EPS 120-ga, 100 mm. Soklisein eraldatakse

pinnasest väljast vertikaalse võõphüdroisolatsiooniga. Müüritiste ladumisel pidada kinni

tootjapoolsetest juhenditest ja standardlahendustest.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

17/26

5.2.2 Põrand pinnasel

Hoonete alt eemaldatakse orgaaniline kasvupinnas. Hoone sokliseinte sisene alus täidetakse dreeniva

täitematerjaliga (liiv, kruus, betooni purustusjäätmed (tera suurus <100 mm)). Põranda alus ehitatakse

200 mm tihendatud killustikust fr. 0…32. Aluse kõik täitekihid tihendatakse eraldi, koefitsendiga ≥0,95,

elastsusmooduli mõõdetud keskmine 80 MPa. Täitetööde käigus paigaldatakse põrandaplaadi alla

täitepinnasesse kaablikaitsetorud. Sisenevad torud tuuakse sisse tõusuga hoone suunas, et vältida

pinnavee sattumist hoonesse. Põrandaplaadi alla killustikalusele paigaldatakse soojustus EPS-120, 150

mm.

Soojustuse peale valatakse betoonist, tugevusklassiga C25/30 sarrusterasega A500HW armeeritud

põrandaplaat. Plaat eraldatakse vertikaalselt läbivatest tarinditest spetsiaalse tihendiga.

Betoonpõrand silutakse (terashõõre) ja põrandad immutatakse Granit 28 või analoogse materjaliga.

Immutasvahendi paigaldusel järgida tootjapoolseid juhiseid.

Põranda suhteline kõrgus ±0,00

Põrandate potentsiaaliühtlustus saavutatakse sarrusvõrkude ühendamisega hoone maanduskontuuri

ja kogu alajaama maanduspaigaldisega. Põrandate sarrusvardad ühendatakse keevituse teel ühtseks

maandusvõrguks. Maanduskontuuriga ühendatakse kõik hoone terasest karkassielemendid ja

vundamendi sarrus.

Põrand pinnasel soojajuhtivus 0,22 W/m²K

5.2.4 Vahelaed

Kaablikorruse lagi ehitatakse monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelide peale betoneeritakse

kiudbetoonist tasandusvalu 65 mm. Tasandusvalu pinnatöötlus vastavalt EPO paigaldusjuhistele.

Vahelae avad, kaabli läbiviikude tarvis, puuritakse peale montaaži ja monolitiseerimist, paneelide sisse

vastavalt vajadusele.

Vahelae tulepüsivus REI60, kõik kaablite läbiviigud vahelaest tihendatakse vastavalt. Hoone

põhikorruse ja pööningu vaheline lagi monteeritakse r/b õõnespaneelidest.

Vahelagi soojustatakse mineraalvillaga 200 mm.

Vahelagede tulepüsivus REI-60

Põhikorruse vahelae soojajuhtivus 0,19 W/m²K

Kaablikorruse vahelae soojajuhtivusele nõudeid ei esitata

5.2.5 Välisseinad

Hoonete välisseinad ehitatakse kergbetoonist plokkidest Bauroc Ecotherm, 300 mm. Plokid

paigaldatakse vastavalt tootja paigaldusjuhistele. Müüritise vuugid armeeritakse osaliselt. Avade

sildamiseks kasutatakse Bauroc silluseid.

Müüritise plokkide ja silluste transport, ladustamine ja paigaldamine vastavalt tootjapoolsetele

juhistele.

Välisseinte soojajuhtivus 0,28 W/m²K

Välisseinte mürapidavus Rw=44dB

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

18/26

5.2.6 Vaheseinad

Hoonete ruumide vaheseinad laotakse kergbetoonist plokkidest Bauroc Classic, 150 mm.

Tuletõkkesektsioonide vaheseinte läbiviigud tihendada samaväärse tulepüsivusega. Tuletõkke

läbiviikude kohta koostatakse eraldi teostusjoonis läbiviikude asukohtade ja kasutatud materjalidega.

Tuletõkkesektsioonide vaheseinte tulepüsivus EI-60

5.2.7 Katus

Hoonete katus ehitatakse 20º kaldega puitsarikatest kandjatele. Sarikatele paigaldatakse aluskate.

Aluskattele paigaldatakse piki sarikat puidust distantsliist 25×50 mm, millele paigaldatakse puidust

roov 25×100 mm, sammuga 400 mm. Roovile kinnitatakse katusekatteks trapetsprofiilplekk.

Katusele paigaldatakse vihmaveesüsteemid ja lumetõkked vastavalt arhitektuuriosa joonistele.

Lumetõkete kinnitamiseks paigaldatakse vajadusel vastavalt tootjapoolsetele juhistele lisaroov.

Profiilpleki ja muude tarvikute transpordil, ladustamisel, töötlemisel ja paigaldamisel järgida rangelt

tootjapoolseid juhiseid.

Katuse karniisid kaetakse peensaetud laudadega ja värvitakse. Karniisilaudadele jäetakse

tuulutusvahed min. 8 mm.

Hoone pööningule pääsuks paigaldatakse hoone otsaviilule luuk.

5.2.8 Trepid

Hoonete teisele korrusele pääsuks paigaldatakse kuumtsingitud terasprofiilidest standardastmetega

välistrepid. Trepi platvorm ja astmed terasest keevisrestist. Trepi piirded seadmete

montaažiksdemontaažiks eemaldatavad.

Trepi platvormiosa peab vastu võtma elektriseadmete montaažil tekkivad koormused. Trepi detailide

koostel jälgida, et tsinkimisprotsessi käigus saaks kõik teraspinnad kaetud.

Terase keskkonnaklass C3, teraskarkassi detailid puhastatakse roostest, pinna ettevalmistus Sa2,5 ja

kaetakse peale detailide koostet kuumtsingiga kihipaksus >85µm.

5.2.9 Hoonete jäikuse tagamine

Konstruktsiooni ruumiline stabiilsus tagatakse väikeplokkidest müüritise ja puitkonstruktsiooni

sidemetega.

6. Küte ja ventilatsioon

6.1 Üldosa

6.1.1 Lähteandmed

1) EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele“

2) EVS 844:2016 "Hoonete kütte projekteerimine"

6.1.2 Sisekliima

Kütmine peab tagama automaatreguleerimisega (võimalusega seda käsitsi seadistada) hoonete kõigis

ruumides temperatuuri vahemikus +15°C kuni +25°C. Iga ruumi temperatuuri peab saama eraldi

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

19/26

seadistada. Ruumides, kus puuduvad automaatikaseadmed (nt. kelder), peab süsteemi minimaalne

temperatuur olema seadistatav +5°C.

- ruumide normaaltemperatuur +20 °C, varieerumise ulatus ±5 °C

- suhteline õhuniiskus 40...60 %.

6.2 Küte

Hoonete ruumide kütmiseks paigaldatakse otsekütte elektrikonvektorid. Kütte reguleerimiseks näha

ette ruumiregulaatorid.

6.3 Jahutus

Hoonete juhtimisruumidesse paigaldatakse õhk-õhk tüüpi soojuspump.

6.4 Ventilatsioon

Hoonete ruumide ventileerimiseks ja niiskusrežiimi tagamiseks paigaldatakse hoonesse

temperatuurianduri ja vahetatava tolmufiltriga varustatud sissepuhkeventilaatorid, õhu väljavool

tagatakse vahetatavate tolmufiltriga varustatud siirdeõhuklappide kaudu.

Tolmufiltrite klass sundventilatsioonil EU3, loomuliku ventilatsiooni siirdeõhurestidel EU1.

6.5 Tulekaitsemeetmed

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks

välisõhu pealevoolu. Torustike tuletõkkesektsioonidest läbiviikudele paigaldatakse nõuetekohased

tuletõkkeklapid.

7. Veevarustus ja kanalisatsioon

7.1 Veevarustus

7.1.1. Normdokumendid

7.1.1.1 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

7.1.1.2 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

7.1.1.3 EVS-EN 1610:2015 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

7.1.1.4 RIL77-2005 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

7.1.1.5 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

7.1.1.6 InfraRYL 2006 Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus

7.1.1.7 Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002

7.1.2. Tehnilised tingimused

Vastavalt tellija tehnilistele tingimustele.

7.1.3. Ehitustööd

Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-90 p.3.01, "Üldised kvaliteedinõuded" nõudeid ja

üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

20/26

Vajadusel tuleb kaevikud toestada. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele.

Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset,

kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli

tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis

tagab ohutu tööde korraldamise.

Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel

tuleb lähtuda „RIL 77-2005. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.

Torustiku tasanduskiht tuleb üldjuhul valmistada liivast maksimaalse terasuurusega 2 mm, kihi paksus

peab olema vähemalt 15 cm ning tihedustegur vähemalt 0,98. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada

kamakaid ja/või külmunud pinnase osasid.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5 mm²

ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad,

isoleeritud kuumkahaneva kattega.

7.1.4.. Arvestuslik vooluhulk

Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,5 m³/p.

7.1.5. Veevarustuse allikas

Hoonete tehnoloogilise veevarustuse toide saadakse sademevee kogumismahutitest, mis

paigaldatakse pinnasesse, hoone läänepoolsele küljele, aia ja hoone vahelisele maa-alale. Mahutid

varustatakse ülevooluga, mis suunab liigse vee drenaažitrassi. Sademevee kogumismahutiks

paigaldatakse filter- ja pumbasüsteemiga varustatud komplektne seade Carat S 2700l või analoogne

süsteem.

7.1.6. Välisvõrk

Veetorustik mahutist, kuni hooneteni ehitada plasttorust PE80 20×2,3 PN12,5, 1,8 m sügavusele (toru

pealt mõõtes) olevast maapinnast, veetoru paigaldada vastavalt normidele 200 mm liivalusele ja

varustada marklindi või vasest maanduskaabliga.

7.1.7. Veemõõdusõlm

Veemõõdusõlme süsteemile ei paigaldata.

7.1.8. Sisevõrk

Hoonesisene veevarustus, duši, kätepesu ja WC toiteks, ehitatakse komposiittorust seinapealse

kinnitusega. Sisestuse järele paigaldatakse UV filter. Sooja vee tootmine toimub elektriküttel boileriga.

WC toitetorule paigaldatakse magnetklapp, mis sulgub valvesignalisatsiooni aktiveerimisel ja avaneb

deaktiveerimisel.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

21/26

7.1.9. Seadmed

Hoonete WC-sse paigaldatakse keraamilised pott, valamu ja dušikabiin. Valamu ja dušš varustatakse

kroomitud segistiga. Enne seadmete tarnet kooskõlastada seadmed ja furnituur järelevalvega.

7.3. Kanalisatsioon

7.2.1 Üldnõuded

Reovee kanalisatsiooni käitlemisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

7.2.2 Arvestuslik vooluhulk

Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,5 m3/p

7.2.3 Eelvool

Hoonete reovee kanaliseerimisel on eelvooluks kogumismahuti, mis paigaldatakse pinnasesse, Kapa kinnistu kagupoolsesse nurka , teenindustee kõrval olevale maa-alale.

7.2.4 Välisvõrk

Kanalisatsioonitoru kogu välisvõrkude ulatuses ehitatakse välja PVC NAL muhvtorudest.

Kanalisatsioonisüsteem peab olema monteeritud laugete üleminekutega ja põlvedega. Hoonest

liitumiskaevuni paigaldatakse PVC NAL SN 8 toru, kaldega 10/1000. Kanalisatsioonitrassile

paigaldatakse plastist kontrollkaev O400/315 sisestuse lahedusse.

7.2.5 Hoone sisevõrk

Hoonesisene kanalisatsioonitrass ehitada O50...110 mm Uponor HTP kanalisatsioonitorudest või

analoogist. Kanalisatsioonisüsteemile ehitada vaakumklapi näol õhutus. Süsteemi ehitusel arvestada

hoone eripära ja kasutustihedusega.

7.4 Sademevesi

Sademevesi hoonete katustelt kogutakse ja juhitakse mööda hoonete vihmaveesüsteeme maapinnale,

kus see immutatakse pinnasesse. Vihmavee torude alla paigaldatakse sademevee eemale juhtimiseks

betoonrennid.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

22/26

8. Elekter ja nõrkvool

8.1 Lähteandmed

1) EVS–EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1:

Üldnõuded

2) EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit

8.1.1 Juhtimishoonetele vajalikud valgustustugevused:

Elektriseadmetega ruumid ja juhtimisruum -300 lx

8.2 Üldosa

Alajaama elektri ja sidevõrguga liitumine toimub vastavalt tehnilistele tingimustele. Elektriliitumine ja

sideühendus teostatakse ehitatavates juhtimishoonetes.

Elektri ja nõrkvoolu projekt koostatakse projekteerimise järgmises staadiumis.

8.2.1 Juhtimishooned

Hoonete kõik ruumid on elektriküttega. Vihmaveesüsteemid varustatakse samuti elektriküttega.

Hoonetesse ehitatakse turvasüsteem ning tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Hoonete valgustus,

tehnoloogilised seadmed, elektrivarustus, turvasüsteem, side, tuletõrje- ja valvesignalisatsioon

lahendatakse eraldi projektiga.

9. Tuleohutus

9.1 Hoonete kasutusviis

VI kasutusviis – energeetikaettevõtte hoone

9.2 Hoonete tuleohuklass

Hoonete tuleohuklass 1. – tuleoht on vähese tõenäosusega. Hoonetes puudub põlevmaterjal,

põlemiskoormus alla 300 MJ/m². Arvutuslik maksimaalne põlemiskoormus 108 MJ/m².

Ruumide põhiline põlevmaterjal on kaablite isolatsioon, muud põlevmaterjalist detailid on

kaabliisolatsiooni põlemiskoormust arvestades suhteliselt marginaalsed. OT ruumi trafo jahutusõli ei

sisalda.

9.2.1 Põlemiskoormuse arvutus ruumide kaupa

330 kV juhtimishoone

Nr Ruumi nimetus Ruumi pindala

(m²)

Põlevmaterjali tüüp Põlev- materjal

Materjali kogus (kg)

Kütteväärtus kokku (MJ)

Põlemis- koormus (MJ/ m²)

1 Kaabliruum 1 33,2 Kaablite isolatsioon PVC 180 3240 97,6

2 Kaabliruum 2 33,2 Kaablite isolatsioon PVC 180 3240 97,6

3 Akuruum 1 6,3 Kaablite isolatsioon PVC 35 630 100

4 Akuruum 2 6,3 Kaablite isolatsioon PVC 35 630 100

5 OT ruum 1 5,0 Kaablite isolatsioon PVC 30 540 108

6 OT ruum 2 5,0 Kaablite isolatsioon PVC 30 540 108

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

23/26

7 Sideruum 10,7 Kaablite isolatsioon PVC 65 1170 109,3

8 Inventari ruum 10,7 - - - - -

9 Trepihall 18,8 - - - - -

10 Releesaal 1 58,9 Kaablite isolatsioon PVC 250 4500 76,4

11 Releesaal 2 58,9 Kaablite isolatsioon PVC 250 4500 76,4

12 Juhtimisruum 10,6 Kaablite isolatsioon PVC 45 810 76,4

275 kV juhtimishoone

13 Kaabliruum 1 56,7 Kaablite isolatsioon PVC 250 4500 79,4

14 Kaabliruum 2 53,5 Kaablite isolatsioon PVC 250 4500 84,1

15 OT ruum 1 6,9 Kaablite isolatsioon PVC 30 540 78,3

16 OT ruum 2 6,9 Kaablite isolatsioon PVC 30 540 78,3

17 Akuruum 1 6,8 Kaablite isolatsioon PVC 35 630 92,6

18 Akuruum 2 6,8 Kaablite isolatsioon PVC 35 630 92,6

19 Inventari ruum 15,0 - - - - -

20 Trepihall 39,5 - - - - -

21 Releepaneelide ruum 1

72,6 Kaablite isolatsioon PVC 320 5760 79,3

22 Releepaneelide ruum 2

86,1 Kaablite isolatsioon PVC 320 5760 66,9

23 Vannituba 8,5 - - - - -

24 Koridor 10,9 - - - - -

*Materjalide kogusel on arvestatud kogu kaablite kaal, kuna tootja deklaratsioonides ei ole isolatsiooni

kogus eraldi välja toodud, mistõttu on arvutus suurel määral varu kasuks ja tegelik põlemiskoormus

vähemalt poole väiksem.

9.3 Hoonete tulekaitsetase

Hoonete tulekaitsetase II, Hoonetes on vastavalt nõuetele esmased tulekustutusvahendid ja

autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

9.4 Hoonete tulepüsivusklass

Projekteeritud hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-1.

9.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus

Paigaldatavate hoonete kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60.

9.6 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad

Projekteeritavate hoonete ja olemasolevate ehitiste vaheline kuja kõikjal >8 m.

9.7 Konstruktsioonide materjalide tuletundlikkus

Seinte sisepinna ja lagede tuletundlikkus B-s1,d0

Põrandate tuletundlikkus DFL-s1

Välisseinte välispinna tuletundlikkus B-s1,d01

Katusekatte tuletundlikkus BROOF(t2)

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

24/26

Torupaigaldise tuletundlikkus nõudeid ei esitata

Kaablite tuletundlikkus nõudeid ei esitata

9.8 Tuletõkkesektsioonid

Hooned on jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Sektsioonide piirded tulepüsivusega EI-60 275 kV

juhtimishoones ja EI-120 330 KV juhtimishoones.

Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad hoonete korrused ja pööning. Põhikorrusel moodustavad

eraldi sektsioonid juhtimisruumid ning soklikorrusel kaabliruumid.

9.9 Korruste arv

Hoonetel on maksimaalne korruste arv 2.

9.10 Arvestuslik inimeste arv hoonetes

Arvestuslik inimeste arv hoonetes 0-3 inimest (alaliselt mehitamata).

9.11 Evakuatsioon

Evakuatsiooniteede pikkus on igast ruumipunktist <30 m.

Evakuatsioon toimub hoonete välisuste kaudu. Hoonete välisuksed avanevad väljapoole ja pääs

maapinnale on tagatud terastreppide kaudu. Kõik välisuksed on varustatud nõuetele vastavate

sulustega.

9.12 Tuleohutuspaigaldised

Hoonetesse paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsioon. Signalisatsioonisüsteemi seadmete

valik ja asukohad täpsustatakse elektriprojektis, tööprojekti staadiumis.

Hoonete mõlemale korrusele paigaldatakse vastavalt nõuetele lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse,

välisuste kõrvale 5kg CO2 kustuti - kokku 2 kustutit.

9.13 Suitsueemaldus

Suitsueemaldus hoonetest toimub läbi avatavate välisuste ja kus see pole võimalik, siis mehhaanilise

suitsueemaldusseadmega.

9.14 Ventilatsioon

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks

välisõhu pealevoolu.

9.15 Küte

Hoonete kütmine toimub elektri otsekütte konvektorite süsteemiga. Kütteseadmete paigaldus ja

ohutuskujad vastavalt nõuetele ning tootjapoolsetele juhistele.

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

25/26

9.16 Pääs katusele

Hoonete katustel puuduvad teenindamist vajavad tarindid ja eraldi pääsu katusele ning turvavarustust

vastavalt nõuetele rajada pole vaja.

9.17 Pääs pööningule

Pääsuks pööningule paigaldatakse hoonete otsaviilule luuk minimaalse valgusavaga 600×800 mm.

9.18 Piksekaitse

Hoonete piksekaitse tagatakse alajaama territooriumile rajatavate 32 m kõrguste piksekaitsemastidega.

9.19 Päästetehnika juurdepääs

Juurdepääs kinnistule Pärnu-Lihula teelt (nr 60) mööda asfaltkattega juurdepääsuteed 17,711

kilomeetril.

9.20 Kustutusvee vajadus

Hoonete nõuetekohane kustutusvee vajadus 10 l/s 3 tunni jooksul. Hoonete põlemiskoormus alla

200 MJ/m² (vt.9.2) kustutusvee vajadus puudub.

9.21 Tuletõrje veevõtukoht

Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel ja kuni 200 m kaugusel.

Alajaama lõunapoolseima sissepääsuvärava juurde paigaldatakse tuletõrjevee mahuti, minimaalne

kustutusvee kogus 108 m². Mahutile rajatakse nõuetele vastav tuletõrjehüdrant.

10. Töötervishoid ja tööohutus

10.1 Tööohutus

Tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Vabariigi Valitsuse

määrustest nr 176/14.06.2007 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” ja nr.

13/11.01.2000 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Töökohal tuleb kanda töörõivastust ja kaitsekiivreid ning kasutada selleks välja antud individuaalseid

kaitsevahendeid.

10.2 Tervisekaitse

Töötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest ja sellega seotud õigusaktidest. Hoonesse riietusruume ettenähtud ei ole.

Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Terviseameti kasutusohutuse nõuetele

vastavad.

11. Keskkonnakaitse

11.1 Õigusaktid ja eeskirjad

1) Jäätmeseadus

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695

26/26

2) Veeseadus

11.2 Pinnase ja põhjavee kaitse

Trafode jahutusõli võimaliku lekke korral, keskkonda sattumise takistamiseks, ehitatakse trafodele r/b

avariiõli mahutid. Betoonist trafovann mahutab avarii korral kogu trafodes kasutatava jahutusõli.

Vanni betoontarind ehitatakse veekindlana. Selleks paigaldatakse betoneerimise käigus

töövuukidesse spetsiaalsed tihendid ja vann kaetakse peale betoneerimist veekindlust ja tugevust

suurendava preparaadiga.

Trafoõliga saastunud õliste sademevete puhastamiseks projekteeritakse I kl. õlipüüdur ENS/L

1,5 l/s.

11.3 Jäätmed

11.3.1 Üldosa

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Pärnu linna jäätmemajanduse eeskirjadest.

11.3.2 Olmejäätmed

Alajaam on mehitamata ja olmejäätmeid ei teki ning statsionaarseid konteinereid planeeritud pole.

11.3.3 Ehitusjäätmed

Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liikide kaupa. Ehitusealune orgaaniline

kasvupinnas ~9000 m³ ladustatakse krundil ja kasutatakse hiljem vertikaalplaneerimiseks ja

haljastuseks. Mineraalne väljakaevatav pinnas kasutatakse tagasitäiteks.

Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus:

✓ Puit ja puidupõhised materjalid ~3,0 m³

✓ Mineraalsed ehitusjäätmed ~2,0 m³

✓ Must metall ~0,2 m³

✓ Värviline metall ~0,1 m³

✓ Kiled ~1,5 m³

✓ Kiletamata paber ja kartong ~0,5 m³

Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja

transportida jäätmekäitluskohta Väätsa prügilas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks,

kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikutele või ettevõtetele kellel puudub vastav jäätmeluba

või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

Juhul kui ehituse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, tuleb need üle anda jäätmeluba või ohtlike

jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

2._2501695_EP_AR-6-01_v02_330kV-juhtimishoone-loige.pdf

SARIKAS 150×50, S800

+0.00 -0.20

±2.53

+5.58

-1.15

+5.92

+7.30

POLÜMEERKROHV VS-1

2×KIPSPLAAT

MIN. VILL 250mm

AURUTÕKE (PE 0.2)

VL-1

SISEVIIMISTLUS, VÄRV

DISTANTSLIIST 50×25

K-1 PROFIILPLEKK TP-20 ROOV 25×100, S400

ALUSKATE DIVOROLL

KROHV, VÄRV

EPS 120, 150mm

P-01

BETOONPLAAT 100mm

EHITUSKILE PE 0.2mm

MINERAALNE TÄIDE KILLUSTIKALUS 200mmA B

abs. +10.70

IMMUTUS (GRANIT 28)

BAUROC ECOTHERM, 300mm

LUMETÕKE

KIUDBETOON 65mm

P-2

TERASROOV 25mm

LAETALA 45×195, S600

abs. +13.55

abs. +10.90

+2.20

ÕÕNESPANEEL 265mm VIIMISTLUS, TOLMUTÕKE

EPO LAKK

TALDMIK 250×600

-0.20

+0.10 +0.00

-1.15

SARRUSVÕRK Ø8#150×150

VUUGITIHEND ÜMBER PERIMEETRI

HÜDROISOLATSIOON

EPS 120, 100mm

SOKLISÕLM LÕIGE 1-1 (1:25)

FIBO 3, 200mm

+5.92

MÜÜRLATT 50×150

TUULESUUNAJA

KARNIISI LAUD 95×20 ÕHUPILU 10mm

ALUSKATE HÜDROISOLATSIOON

2×PUIDUKRUVI 5×100

PUITROOV 25×100, S400

TUGEVDATUD TERASNURK 90×90×2+ 2×4NAELUTUSPLAADI

KRUVI 5×40

SARIKAS 50×150, S800, KINNITUS

SÕLM-01 (1:25)

AURUTÕKE

+5.58

ISOVER

Muudatus Muudatuse sisu Projekteeris Kuupäev

Allkiri/ Signature Formaat/ Format

Töö nimetus/ Job name

Joonise nimetus/ Drawing name

Objekti aadress/ Object address

Projekti staadium/ Project Stage: Töö nr/ Job No: Joonise nr/ Drawing No: Mõõtkava/Scale:

Kuupäev/ Date Tellija/ CustomerAllkiri/ Signature

Allkiri/ Signature

19.05.2026 Trükitud: Last print:

AS Connecto Infra Registrikood: 10722319

Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100

[email protected] www.connecto.ee

10.03.2026

1:50AR-6-012501695EELPROJEKT

PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, MALDA KÜLA

UTILITAS WIND OÜ

AUDRU 330/275 kV ALAJAAM

EMILI SUTULA Projekteerija / Designer: TOBIAS RANNUT Kontrollija / Supervisor: JAAN RAUDSEPP Projektijuht / Project Manager:

330 kV JUHTIMISHOONE LÕIGE

V2 11.05.2026E. SutulaKorrigeeritud projekti ja joonise pealkiri kirjanurgas.

Kapa kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 21.05.2026

Meie 27.05.2026 nr 7.1-2/26/6099-4

Kapa kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna

Maidla küla Kapa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 540109, EHR kood nr 221503552).

Kinnistu (katastritunnus 15902:002:0089) asub riigitee nr 60 Pärnu-Lihula tee km 12,37-12,76

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse 330/275 kV alajaama ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Audru 330/275 kV

alajaam. Kapa Maidla küla Pärnu linn Pärnu maakond“ projekt (peaprojekteerija AS Connecto

Infra , töö nr 2501695, versioon V2 19.05.2026).

Projekti on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Kirja 21.04.2026 nr 7.1-2/26/6099-2

märkustega on arvestatud.

Palume arvestada ehitusloa elluviimisel järgnevate asjaoludega.

1. Projekti mahus on kavandatud riigitee ristumiskoha km 12,711 asfalteerimine. Riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimiseks sh asfalteerimiseks tuleb taotleda Transpordiametilt

EhS § 99 lg 3 kohased nõuded. Nõuete saamiseks palume esitada taotlus

[email protected] .

2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu km 12,711

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. 2501695_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri

2. 2501695_EP_AS-4-01_v02_Asendiplaan (19.05.2026)

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Pärnu linn, Malda küla, Kapa kinnistul alajaama ehitusloa taotlus, menetlus nr 540109	21.05.2026	4	7.1-2/26/6099-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Pärnu Linnavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed