Kiri

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

1 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015

Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2

Käsitlusala ............................................................................................................................ 2

2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus ................................................................................ 3 Lühitutvustus ....................................................................................................................... 3

Tegevus ................................................................................................................................ 3

Põhiväärtused ...................................................................................................................... 4

Ettevõtte struktuur .............................................................................................................. 4

3. Organisatsiooni kontekst .................................................................................................... 5 Väliskeskkond ...................................................................................................................... 5

Sisekeskkond ....................................................................................................................... 6

Huvitatud osapooled ........................................................................................................... 8

Riskid ja võimalused ............................................................................................................ 9

Keskkonnaaspektid .............................................................................................................. 9

Õiguslikud ja muud nõuded .................................................................................................. 1

4. Eestvedamine ....................................................................................................................... 1 Poliitika ................................................................................................................................. 1

Eesmärgid ............................................................................................................................ 2

Juhtkonna ja töötajate kohustused ..................................................................................... 2

Ressursside juhtimine ......................................................................................................... 4

5. Juhtimissüsteemi ülesehitus ................................................................................................7 Juhtimissüsteemi struktuur .................................................................................................7

Toimimine (tööoperatsioonid) ............................................................................................ 9

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

2 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

1. Sissejuhatus

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi juhtimissüsteem, lühidalt KKKJS) on osa Reaalprojekt OÜ (edaspidi RP) üldisest juhtimissüsteemist organisatsiooni kvaliteedi ja keskkonnaga seonduva suunamiseks ja juhtimiseks (EVS-EN ISO 9001:2015, EVS-EN ISO 14001:2015), s.o süsteem kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, nende eesmärkide kindlaks määramiseks ning saavutamiseks. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab anda huvipooltele kindlustunnet meie töö suhtes ning veendumust, et oleme suutelised seda hoidma ja pidevalt arendama. RP tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks on vajalik kõigi osakondade sihipärane ja süsteemne tegutsemine.

Juhtimissüsteem ei ole eraldiseisev asi iseenesest, vaid loomulikul viisil ettevõtte tegevusse põimunud juhtimise ja tegutsemise tugisüsteem. Juhtimissüsteem toetab RP töökorralduse tõhustamist vastavalt RP üldpoliitikale ja põhiväärtustele. Süsteem aitab kaasa RP arenemisele eelistatuimaks koostööpartneriks infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele.

Käsitlusala

Käesolev juhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) on RP poolt vastavalt rahvusvahelise standardite ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele väljatöötatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldav põhidokument, mida täiendavad juhtimissüsteemi alumiste tasandite dokumendid (protseduurid, juhendid, vormid, teatmestud jms).

Antud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem puudutab ainult Reaalprojekt OÜ tegevusi ega laiene tütarettevõtetele.

Käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutusalade ja ettevõtte juhtimissüsteemi kajastav info ning protseduuride ja protsesside kirjeldused.

Käsiraamatus on kehtestatud kvaliteedi ja keskkonnakaitselised ühised põhiväärtused, ootused ja hea tava, mis on kasutusel kogu ettevõttes.

Käsiraamat on RP integreeritud juhtimissüsteemist ja ettevõttest üldteavet andev dokument. Käsiraamat on mõeldud eelkõige oma töötajatele, aga ka ettevõttevälistele huvipooltele nagu sertifitseerimisorganid, koostööpartnerid ja kliendid. Põhjalikuma ja konkreetsema ülevaate saab protseduuride ja koostatud toimikute süsteemi vahendusel (vt ptk 4).

Integreeritud juhtimissüsteemi käsiraamatut hooldab kvaliteedijuht ja see vaadatakse üle regulaarselt sagedusega vähemalt üks kord aastas, üldjuhul juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus enne sertifitseerimisorgani perioodilist järelauditit.

Käsiraamat koosneb peatükkidest, mis moodustavad ühtse terviku. Kogu käsiraamat versioonitakse ühtselt ning kinnitatakse korraga. Muudatusettepanekute tegemise õigus on igal RP töötajal. Muudatusettepanekud vaatab läbi ja viib sisse kvaliteedijuht ning kinnitab/taaskinnitab juhatuse liige.

Kvaliteedi- ja keskkonnakäsiraamatu originaaleksemplar on digitaalsel kujul ettevõtte arvutivõrgus ning seda haldab kvaliteedijuht. Digitaalne originaaleksemplar on paberkandjal väljatrükkide aluseks. Kvaliteedikäsiraamatust on üks hallatav väljatrükk paberkandjal, mille ajakohasuse ning digitaalsele originaalile vastavuse eest vastutab kvaliteedijuht. Klientide, koostööpartnerite, ettevõtte töötajate vm huvipoolte soovil tehakse digitaalsest originaalist väljatrükke, mis on mittehallatavad.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

3 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus

Lühitutvustus

Reaalprojekt on taristute projekteerimise täisteenust pakkuv ettevõte. Pakume kõiki teenuseid alates uuringutest kuni valmis projektini. Lisaks teostame ekspertiise, ehitusjärelevalvet ja projektijuhtimist. Reaalprojekt kuulub oma valdkonna nelja suurima tegija hulka Eestis.

Meie eesmärgiks on aidata kaasa teede kvaliteedi parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele. Oma pühendunud tööga anname oma panuse Eesti arengusse ning elukeskkonna parandamisse.

Reaalprojekti kontserni kuulub viis tütarettevõtet – OÜ G.E.O Grupp ja Datacap OÜ Eestis, SIA Latvijasmernieks.lv (sellel on tütarettevõte Realprojekts SIA) Lätis, UAB Realprojektas Leedus ja Reaalprojekt AB Rootsis. Kontsern annab tööd ca 140-le spetsialistile.

Meie peakontor asub Tallinnas ja harukontorid Tartus ning Viljandis, Lätis on meil kokku 12 kontorit ning Leedus ja Rootsis 1 kontor.

Pakume kõiki oma teenuseid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Lisaks ekspordime oma teenust läbi oma koostööpartnerite Rootsi ja Soome.

Suur osa tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused. Lisaks teeme edukalt koostööd paljude Eesti kohalike omavalitsustega. Erasektorist teeme koostööd pea kõigi suuremate infraehituse ja - konsultatsiooniettevõtetega.

Reaalprojekt on Eesti Taristuehituse Liidu (end. Asfaldiliit), Eesti Maaparandajate Seltsi, Teedeklastri ja Digitaalehituse klastri liige.

Meie töö kvaliteeti on Transpordiamet (end. Maanteeamet) tunnustanud 2004, 2008. ja 2009. aastal ”Parima projekteerija” auhinnaga. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel peetava konkursi Konkurentsivõime Edetabel põhjal on Reaalprojekt OÜ tunnistatud kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks arhitektuuri- ja projekteerimisvaldkonnas aastal 2014.

Tegevus

Meie tegevuse põhisuunaks on pakkuda infrastruktuuri projekteerimise täisteenust, alates uuringutest kuni valmis projektini.

Meie teenused:

1. Projekteerimine 2. Järelevalve ja ekspertiisid 3. Geodeetilised alusplaanid ja ehitusgeodeesia 4. Geoloogilised ja geotehnilised uuringud 5. Maakorraldustööd 6. Laserskaneerimine ja veealused mõõdistused

Lisaks saab tellija professionaalset nõu ka projekti valmimise järel kogu ehitusperioodi jooksul.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

4 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Põhiväärtused

Meie poliitika toetub RP põhiväärtustele, mis innustavad meeskonnatööd organisatsioonis ning aitavad klientide ja partneritega suheldes jõuda parimate tulemusteni.

Meie missiooniks on kvaliteetse infrastruktuurialase konsultatsiooni arendamine ning seeläbi kvaliteedi ja ohutuse taseme tõstmisele kaasa aitamine.

Visioon on olla eelistatuim partner infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele (riigisektor, omavalitsused, eraettevõtted ja eraisikud) konsultatsiooni valdkonnas.

Ärifilosoofia on kvaliteetsete, uuenduslike ja keskkonda säästvate lahendustega projektide kaudu pakkuda kliendi vajadustele vastavaid projekte ja lahendusi ning arendada tarbija teadlikkust. Eesmärkide saavutamise edu põhineb eelkõige koostööl ja usaldusel.

Põhiväärtusteks on motiveeritud meeskond, aidata klienti ja suheldes partneritega jõuda parimate tulemusteni.

Ettevõtte struktuur

Joonis 1. Ettevõtte juhtimispuu (vt täpset struktuuri Üld kaustast)

Ettevõtte kui organisatsiooni ratsionaalseks funktsioneerimiseks on olulisel kohal ettevõtte efektiivne juhtimine. See tähendab eelkõige, et ettevõtte koosseisu kuuluvad töötajad peavad teadma oma ülesandeid ning nende tegevus (tegevusetus) ei tohi saada takistuseks teistele töötajatele nende konkreetsete ülesannete tähtajaliseks ja kvaliteetseks täitmiseks. Esmatähtsateks loetakse järgmisi põhipunkte:

• organisatsiooni struktuur ja juhtimine;

• efektiivne infovahetus nii ettevõttesiseselt kui ettevõtteväliselt;

• töötajate ametiülesannete, volituste ja vastutuste fikseerimine ja kontroll täitmise üle;

• töötajate pidev koolitus ning oskuste ja vilumuste täiendamine;

• organisatsiooni paindlikkus ning pidev areng ja parendamine.

Ettevõtte juhtimise ning töötajate kohustuste, volituste ja vastutuste määratlemise eest vastutab juhataja. Personali valik toimub lähtudes vastava ametikoha nõuetest. Personali kohustused, volitused ja vastutused ning vajalik kvalifikatsioon on toodud ametijuhendites ning kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides ja juhendites. Iga ametikoha kohustused, volitused ja vastutused ning tegutsemisõigused peavad olema piisavad määratletud eesmärkide täitmiseks. Juhtkonna kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi alased kohustused on toodud peatükis 3.

Juhatus

Haldus Projekteerimine Geodeesia Geoloogia Rahvusvah.

proj.osak

Tegevjuht Arendus- ja tootmisjuht

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

5 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Personali arendusvajadused selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Töötajate arendamine toimub vastavalt koolitusplaanile, mida koostab juhiabi ning mis asub ettevõtte serveris Halduse kaustas.

Põhitegevus toimub projektitöö põhimõttel, mis tähendab, et iga konkreetse töö teostamiseks määratakse eraldi projektijuht ja meeskond, kes vastava töö kvaliteedi jm nõuetele vastavuse eest vastutavad.

3. Organisatsiooni kontekst

Väliskeskkond

Käesolevalt on vaadatud väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju Reaalprojektile poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes (lähtuvalt PEST metoodikast).

Poliitiline mõju

Poliitilistest suundadest mõjutavad Reaalprojekti tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning tema valitsemisalas tegutsev Transpordiamet.

Üle 70% tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused ning seetõttu mõjutab Reaalprojekti riigi ja kohalike teede rahastamine riiklikul tasandil. Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt liiklusseaduse §11 alusel riigi maksutulust ja välisvahenditest. Teehoidu minevad rahasummad pannakse paika riigi eelarvestrateegias ning raha määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Rahastamise aluseks on MKM-i poolt vähemalt neljaks aastaks koostatav teehoiukava. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel (omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid).

Negatiivsena võib välja tuua valitsuse pideva vahetumise ning sellega kaasnevad maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused. See ebakindlust investeerimisotsuste osas, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale.

Majanduslik mõju

Majanduskasv annab Reaalprojektile võimaluse parandada ehitusprojekteerimise ning ehitusuuringute hinnataset. Samas aga geodeetiliste tööde puhul tuleb arvestada tööde hooajalisust, kus suvel on tipphooaeg ning talvel töömahud vähenevad. Talvised ilmastikuolud mõjutavad ka geotehnilisi uuringuid, kuid seda vähemal määral ning neid riske on võimalik tööde efektiivse planeerimisega maandada.

Riigihanked valdavalt viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas (eRHR), mis muudab need paindlikuks ja läbipaistvaks.

Ootamatud muutused seadusandluses ja muudes kohustuslikes nõuetes (sh keskkonnakaitse, töötervishoid, tööohutus) tekitab ettevõtetel lisakoormust bürokraatias. Erinevaid kaasnevaid riske saame maandada muutuste jälgimisega ja vajalike ressursside eraldamisega muudatuste elluviimiseks.

Kuigi on märgata erasektori tellimuste kasvu, sõltub Reaalprojekti töömaht peamiselt siiski riigisektori tellimustest. Sellegi poolest jääb Eesti turg siiski väikseks ning väga palju sõltub suurte projekteerimislepingute saamisest. Sellest tulenevalt on vajalik järjest enam otsida koostöö võimalusi välisturgudelt.

Eksporditurgude osas mõjutab kõige enam Rootsi ja Soome turg, kuhu Reaalprojekt müüb oma teenuseid koostööpartnerite kaudu. Rootsi turul on hinnad küll kõrgemad, kuid samas löövad hinnad alla odavama tööjõuga riigid nagu Läti, Leedu või ka Serbia. Reaalprojekti eeliseks on siin Lätis ja Leedus asuvad

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

6 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

tütarfirmad. Potentsiaalse turuna võib välja tuua Norra, kuid sinna sisenemine on keeruline ja aeganõudev protsess.

Reaalprojekti jaoks on oluline pidev koostöö kohalike omavalitsuste ja Transpordiametiga ning valdkondlike ettevõtetega. Samuti näeme suurt kasu Taristuehituse Liidu, Teedeklastri, Maaparandajate Seltsi ning Digitaalehituse klastri liikmeks olemisest.

Konkurents Eesti projekteerimisturul on tavapärane. Tekkinud on küll suhteliselt palju nn ühemehebüroosid, kuid nende tootlikkus mõjutab konkurentsi vähesel määral – hangetel osalemine on ebaregulaarne ning suurematel riigihangetel ei kvalifitseeru. Küll aga hoiavad väikeste eratellimuste hinda madalal. Geotehnika alal on konkurents tegijate suhtelise vähesuse tõttu mitte väga terav, seega on võimalus hinnataseme parandamiseks. Kõige konkurentsitihedam on Reaalprojekti tegevustest geodeetiliste tööde ala. Siin on väga suur hinna surve 2/3 aasta jooksul ning samas suvel - ehituse tippajal - on hetkeks töötegijate puudus.

Investeeringute teostamise vajadus projekteerimise valdkonnas on seotud põhiliselt töötajate koolitamise ja tarkvara tänapäevastamisega. Geotehnika valdkonnas on lisavõimaluste loomiseks investeerimisvõimalusi palju, kuid nende tasuvus vajab enne sisulist läbi kalkuleerimist. Geodeesia osas on meil tänapäevane aparatuur, mistõttu lähemal ajal oluline investeeringuvajadus puudub.

Sotsiaalne

Sotsiaalse poole pealt mõjutavad kõige enam tudengite karjäärivalikud, kus inseneri eriala populaarsus on madal. Selle tulemusena on uusi töötajaid järjest raskem leida ning uute töötajate leidmisega jäävad hätta ka personaliotsingufirmad, mis näitab probleemi tõsidust. Ka töötajate liikumine firmade vahel on vähene, sest töö iseloom on sama ning projektid nii või teisiti vahetuvad. Liikumine toimub juhul kui olemasoleva tööandjaga rahul ei olda või ostetakse üle/tekib väsimus. See aga mõjutab oluliselt ka tööjõu hinda, kus värskelt koolist tulnud ja kogemuseta töötaja saab küsida kõrgemat palka.

Otse ülikoolist tulevad uued töötajad tähendab suuremat ressursivajadust nende välja õpetamisele. Seetõttu on väga oluline koostöö kõrgkoolidega ja endast atraktiivsest tööandja kuvandi loomine.

Oma mõju avaldab ka riigi suund kasvatada inimeste tervise- ja keskkonnateadlikkust ning tagada suuremad sportimisvõimalused. Samuti ka MKMi transpordi arengukavas välja toodud suund vähendada autokasutust ning suurendada jalg- ja jalgrattaliikluse osakaalu. See tähendab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist ja väljaehitamist.

Tehnoloogiline

Digitaliseerumine ja Eesti kui e-riik tähendab ka Reaalprojektile ajaga ja muutustega kaasas käimist. Näiteks hankeid korraldatakse suures osas e-riigihangetena ning avalikule sektorile esitatakse e-arveid. MKMi määrus 2010. aastast “Nõuded ehitus-projektile” pakub võimaluse ehitus-projekti esitamist digikujul, kuid ei nõua seda. Samas tuleb arvestada ka selle nõude sisseseadmise võimalusega.

Konkurentsis teiste ettevõtetega on vajalik pidev kursis olek uute tehnoloogiliste suundumustega.

Sisekeskkond

Sisekeskkonna puhul on aluseks võetud SWOT-analüüs, mis võimaldab lisaks tugevustele ja nõrkustele välja tuua ka võimalused ja ohud.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

7 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Tugevused Nõrkused Lihtne organisatsioonistruktuur ja vähe bürokraatiat (võimaldab olla paindlikum).

Puudub selgelt defineeritud ja sõnastatud strateegia ning eesmärgid

Kvalifitseeritud töötajad. Eesmärgid ja vastutus on selged ning toimub hea koostöö erinevate osakondade vahel.

Raskused töötajate arenguvõimaluste, koolituste ja karjäärivõimaluste pakkumisel.

Osakonnajuhtidel otsustusvabadus oma osakonna lõikes.

Puudus kvalifitseeritud spetsialistidest. Töötajate töökoormus suur, mis tekitab pinget.

Esmaspäeviti laiendatud juhtkonna koosolekud. Tagab infoga varustatuse ja võimaldab jooksvad teemad juhtide tasandil omavahel läbi arutada.

Projektisiseste meeskonnakoosolekute vähesus.

Töökeskkonda ja töötajatesse investeerimine. Töötajate koolitamine.

Ajapuudusel ei jõuta läbi viia piisavalt arenguvestlusi.

Kaasaegne mõõdistamis- ja uurimistehnika ning tarkvara.

Ebapiisav tööde planeerimine ja kvalifitseeritud tööjõu nappus.

Täisteenuse pakkumine (alates uuringutest kuni valmis projektini) – kiirus ja kvaliteet.

Geodeesia osakonna müügitöö ja tööde teostamise kvaliteet/tähtaegsus probleemne; kommunikatsioon klientidega ebapiisav

Litsentside, kutsetunnistuste ja tegevuslubade olemasolu.

Tööde kvaliteedikontrolli ebapiisavus.

Põhiväärtused paigas ja kõigi poolt aktsepteeritud. Lähteülesannete korrektne jõudmine töö teostajani.

Ühtse projektdokumentatsiooni kasutusele võtmine. Normdokumentide ajakohastamise eest vastutav isik olemas, kuid puudub süsteemne tegevus.

Võimalused Ohud Parem koostöö erialaliitudega / klastritega (suurem kasutamine ja kontakt).

Juhtide suur töökoormus ning seetõttu vähem aega keskenduda ettevõtte juhtimisele.

Süsteemsem koostöö ülikoolidega (eesmärgiga tagada spetsialistide olemasolu ja tulevase tööandjana paremini meelde jääda).

Haigestumise korral jääb töö seisma (pole asendajat võtta).

Turundustegevusse panustamine. Arenguvestluste läbiviimise venimine tekitab rahuolematust töötajates. Koolitusvajadusi ei ole võimalik kaardistada. Puudub teadmine töötaja rahulolust/rahulolematusest. Jääb saamata tagasiside ja ettepanekud töökeskkonnale.

Strateegia ja arenguplaani koostamise kaudu saavutada ühtlane ja sidusam tegevus.

Ressursi puuduse tõttu esineb ebakvaliteetset tööd.

Enamus töötajatele kutsetunnistuse taotlemine (kvalifitseeritud tööjõud annab suurema eelise).

Geodeesia osakonna tööde teostamise halb kuvand tulenevalt juhtimisest.

Sisekoolitused – töötajad vahetavad ise oma kogemusi. Info antakse liiga hilja, mis jätab reageerimiseks /teostamiseks liiga vähe aega – tehakse kiirustades.

Võtta kasutusele (majandus)tarkvara, mille kaudu saab jälgida projekti ajagraafikut, seisu, väljastatud arveid, akte jne.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

8 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Huvitatud osapooled

Huvitatud osapool

Ootus Mõjutav tegur

Tellija Kvaliteet ja tähtaegsus Alltöövõtjad, kooskõlastuste hankimine, ettenägematud tööd, olemasolevate tööde maht ja tähtaegsus

Koostööpartner Kvaliteet, tähtaegsus, professionaalsus suhtlemisel, usaldusväärsus

Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, omavaheline kommunikatsioon, ettenägematud tööd

Alltöövõtja Õigeaegselt tasutud arved, lähteülesande korrektne esitamine

Selgelt esitatud tellimistingimused ja tähtajad

Kooskõlastajad (side, kommunikatsioonid, OV-d)

Nõuete täitmine vastavalt kooskõlastaja tingimustele, parendusettepanekute sisseviimine

Volituste olemasolu, Korrektselt esitatud andmed, parandusettepanekud ja sisu

Töötajad Hea töökeskkond ja -tasu, koolitusvõimalused

Korrektselt esitatud lähteülesanded, informatsiooni olemasolu, omavaheline (k.a osakondade) kommunikatsioon, palga vastavus teostatud tööle, eneseteostus, ühisüritused jm lisavõimalused

Omanikud/ juhatuse liikmed

Kasumlikkus, investeeringute ära tasumine, ettevõtte kasv ja efektiivsuse tõstmine

Ettevõtte juhtimine, tegevused strateegiliste eesmärkide täitmiseks, investeerimisotsused ja riskihindamine

Tütarfirmad Majanduslik ja tehniline tugi (kvalifikatsioon, teadmised-oskused jne)

Võimaluste ja vahendite olemasolu ja piisavus, tähtaegsus, omavaheline kommunikatsioon

Välispartnerid (WSP, VRT)

Kvaliteet ja tähtaegsus, hind, kokkulepetest kinnipidamine

Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, omavaheline kommunikatsioon, ettenägematud tööd

Eriala liidud Osalemine liidu tegevuses. - Kõrgkoolid Hariduse kvaliteeti investeerimine,

tudengitele kvaliteetsete praktika- ja töökohtade tagamine, karjäärivõimaluste olemasolu

-

Valitsusasutused Seaduskuulekus, maksude tasumine, sobivate teenuste pakkumine

-

Avalikkus Hea maine saavutamine ja hoidmine Seaduskuulekus, avaliku arvamuse ja trendidega arvestamine (sh keskkonna säästlik tarbimine)

Pangad jm finantsasutused

Maksude ja arvete õigeaegne tasumine

Maksu- ja laenutingimused

RP tegutsemise jaoks vajalik tugitaristu (ruumid, remondifirmad, kontorikaup jne)

Arvete õigeaegne tasumine Teenuse ja hinna omavaheline sobivus

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

9 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Riskid ja võimalused

Võttes arvesse käesolevas peatükis käsitletud sise- ja välisteemasid ning huvipoolte ootusi ja neid mõjutavaid tegureid, on kindlaks määratud Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad riskid ja võimalused (Y-03 Riskid ja võimalused).

Riskide ja võimaluste hindamine ja meetmete kasutusele võtmise eesmärgiks on:

 saavutada soovitud eesmärgid ja tulemused;  hoida ära või vähendada mittesoovituid (keskkonna)mõjusid;  saavutada pidev täiustamine.

Lisaks toimub riskide ja võimaluste hindamine ning asjakohaste meetmete planeerimine ja kasutusele võtmine jooksvalt juhtkonna laiendatud koosolekutel, mis kajastub ka vastavates protokollides.

Keskkonnaaspektid

Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad keskkonnaaspektid koos vastavate nõuetega on esitatud lisas Y-04 Keskkonnaaspektide register.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamiseks kasutatakse kriteeriume:

 juriidilised nõuded;  tuleneva keskkonnamõju olulisus;  mõju huvipoolte arvamusele.

Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse protseduuri:

 iga konkreetse objekti kohta oluliste aspektide hindamine toimub keskkonnamõjude hinnangu alusel;  õiguslike ja muude nõuete ajakohasust ja nende võimalikke uuendusi jälgitakse pidevalt igapäevase

töö käigus ja võimalikud uuendused viiakse sisse ka keskkonnaaspektide registrisse;  keskkonnaaspekte avalikustatakse tellijatele ja partneritele vastava sisulise sooviavalduse esitamisel;  keskkonnaaspekte vaadatakse üle tulenevalt õigusaktide muutumisest või RP tegevusala muutumisel

juhkonnapoolse ülevaatuse käigus;  vastavalt keskkonnaaspektidele püstitatakse RP keskkonnaeesmärgid uueks perioodiks.

Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse metoodikat (Keskkonnamõju + Mõjutatud huvipooled):

Keskkonnamõju Olulisuse

hinne Mõjutatud huvipooled Olulisuse

hinne Pole nähtav või lühiajaline 0 pole teada 0

mõõdukas 1 Reaalprojekt 1 pikaajaline või korra esinenud

2 Reaalprojekt, meie huvipooled

2

püsiv või korduvalt esinev 3

Reaalprojekt, meie huvipooled, meedia kajastused

3

Olulisuse tasemed (Keskkonnamõju + Mõjutatud osapool): 0 – ei ole oluline; 1 – ei ole oluline; 2…3 – väheoluline;

4…5 – oluline; 6 – väga oluline;

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

1 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Keskkonnaaspekt on oluline, kui:

 seaduslikke nõudeid ei rakendata või rakendatakse täielikult;  olulisuse hinde summa on suurem kui 4.

Õiguslikud ja muud nõuded

Reaalprojekti töötajad järgivad oma töös tellija nõudeid ja järgnevaid dokumente:

Osakond Õiguslik nõue

Geodeesia Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003?leiaKehtiv

Geoloogia Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015012?leiaKehtiv

Kemikaaliseadus (Ohtlike kemikaalide arvestuse kord) www.riigiteataja.ee/akt/106042021004?leiaKehtiv

Projekteerimine Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Nõuded ehitusprojektile https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv

Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025?leiaKehtiv

Tee projekteerimise normid https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014?leiaKehtiv

Maaparandusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv

Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv

Jäätmeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017043?leiaKehtiv

Sadamaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019013?leiaKehtiv

Täielik nimekiri KN-01_Kehtivad_normdokumendid.docx

Keskkonnaaspektide registris on määratletud, millised õiguslikud ja muud nõuded on seatud oluliste aspektidega.

4. Eestvedamine

Poliitika

Meie peamised klientide rahulolu tagamise juhtpõhimõtted on järgmised:

 teeme kõrge kvaliteediga ja tähtaegselt teostatud teenust;  meil on kogemustega spetsialistid ning tegeleme vastava valdkonna teadmiste pideva

arendamisega;  väärtustame rohelist ja keskkonnateadlikku mõtteviisi;  kasutame loodusressursse säästlikult ja mõistlikult;  pakume klientidele keskkonnasõbralikke ja uudseid lahendusi;  tegutseme vastavuskohustustest tulenevate nõuete järgi (sh õigusaktid, RP ja kliendi nõuded).

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

2 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Eelneva saavutamiseks oleme juurutanud ja järgime ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi, mis tähendab, et meie olulised protsessid on määratletud ja kirjeldatud ning pidevalt otsime ettevõttesiseselt võimalusi oma protsesside ja juhtimissüsteemi parendamiseks. Ettevõttes juurutatud süsteemi loomisel on arvestatud ka seniste kogemusega, klientide huvidega ning muude heade tavade ja praktikatega. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine aitab tagada klientide jm huvipoolte nõuete ja vajadustega arvestamist, nende täitmist ning tõhusust sisemises töökorralduses.

RP arendab pidevalt oma juhtimissüsteemi, protsesse, infrastruktuuri ja töötajaid. Töötajad on motiveeritud õppimisele ning nende oskusi ja teadlikkust arendatakse süstemaatiliselt läbi koolitusprotsessi.

Käesolev kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika on edastatud ja selgitatud kõikidele ettevõtte töötajatele. Poliitika ellu rakendamiseks on püstitatud eesmärgid, mis on dokumenteeritud ja kinnitatud juhatuse liikme poolt (vt Teatmestu).

Eesmärgid

Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärgid on võimalusel mõõdetavad, vastavuses kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikaga ning võtavad arvesse nii ettevõtte ja klientide hetke- ja tulevikuvajadusi kui ka ettevõtte protsesse ja üldisi strateegilisi eesmärke. Eesmärgid püstitatakse kindlaks ajaperioodiks ning esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Eesmärgid sisaldavad kohustust pidevaks parendamiseks, on reaalsed, dokumenteeritud ja töötajatele teatavaks tehtud. Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärkide täitmist jälgitakse kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolsetel ülevaatustel (vt Protokollide all olevaid faile „Juhtkonnapoolne ülevaatus“). Vastavalt tulemustele muudetakse eesmärke või rakendatakse korrigeerivaid tegevusi.

Kliendirahulolu tagamiseks juhindume alljärgnevatest kriteeriumitest: • lepingulistest lubadustest ning kokkulepitud tähtaegadest peetakse kinni (vähemalt 80%

töödest teostatakse tähtaegselt); • projekti dokumentatsioon läbib enne tellijale esitamist põhjaliku kvaliteedikontrolli

(vähemalt 95% töödest); • vastuvõtueelse kontrolli läbinud allhanketööd vastavad RP ootustele ning Tellija nõuetele • ohtlike jäätmete (nt akud, patareid, õli) nõuetekohane utiliseerimine; • töötajate ja klientide keskkonnateadlikkuse edendamine.

Süsteemi tulemuslikkust mõõdetakse jooksvalt iganädalastel laiendatud juhtkonna koosolekutel. Nii kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika kui ka vastavad eesmärgid vaadatakse aja- ja asjakohasuse seisukohalt üle vähemalt üks kord aastas juhtkonnapoolse ülevaatuse raames, misjärel toimub vajaduse korral neisse muudatuste tegemine ja taaskinnitamine.

Juhtkonna ja töötajate kohustused

Ettevõtte juhtkond on oma kohuseks võtnud luua ja järgida juhtimissüsteemi ja selle põhimõtteid, norme ja eesmärke ning hoida need ajakohasena. Juhtkond peab tagama, et juhtimissüsteemi ja poliitikat mõistetakse ja rakendatakse kõikide töötajate poolt.

Eeskätt juhataja vastutusel on ergutada meeskonda tegutsema integreeritud juhtimissüsteemi poolt sätestatud viisil ja luua vajalikud ressursid süsteemi elluviimiseks. Juhtkonna ja töötajate kohustused, volitused ja vastutused on järgmised.

Juhatuse kohustuseks on:

1. kehtestada kvaliteedipoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega;

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

3 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

2. kehtestada keskkonnapoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega;

3. tagada vajalike ressursside olemasolu; 4. määrata isik ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi loomiseks, rakendamiseks ja

arendamiseks; 5. määrata töötajate kvaliteedi- ja keskkonnaalased kohustused koos vastutuste piiritlemisega; 6. nõuda/teostada regulaarseid siseauditeid ja teostada juhtimissüsteemi ülevaatusi; 7. edastada kogu töötajaskonnale kliendi jt huvipoolte, samuti õiguslike ja muude nõuete rahuldamise

tähtsus.

Juhatus on võtnud kohustuseks eraldada vajalikud inim-, tehnilised ja finantsilised ressursid kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse planeerimiseks, teostamiseks, dokumenteerimiseks, kontrollimiseks, tõestamiseks ja pidevaks parendamiseks. Selleks otstarbeks juhatus:

 töötab välja ja rakendab sobiliku ettevõtte struktuuri;  kavandab ja rakendab tööle efektiivse juhtimisskeemi;  loob efektiivse sisekommunikatsiooni;  eraldab vahendid ja loob tingimused personali koolitamiseks;  varustab töötajad ametikohustuste täitmiseks sobilike tööruumide, seadmete, vahendite ja

vajaliku informatsiooniga;  haldab ettevõtte finantsstruktuuri.

Kvaliteedijuhi kohuseks on:

1. luua, rakendada, hoida töökorras ja arendada juhtimissüsteemi ning esitada lahendusi ja algatada tegevusi mistahes kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks;

2. planeerida ja korraldada sisemisi juhtimissüsteemi auditeid; 3. organiseerida ja ette valmistada regulaarselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatuseid; 4. teavitada töötajaid juhtimissüsteemi põhimõtetest, õiguslikest ja muudest nõuetest, huvipoolte

nõuetest ning ettevõtte eesmärkidest; 5. teavitada juhatust juhtimissüsteemi toimivusest ja parendusvajadustest; 6. anda välistele huvipooltele infot ettevõtte juhtimissüsteemi kohta huvipoolte vastava päringu korral.

Kvaliteedijuhil on volitused teha ettekirjutusi töötajatele ja koostada ettepanekuid juhatusele juhtimissüsteemi rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes.

Kvaliteedijuht on juhtkonnapoolne esindaja ettevõtte juhtimissüsteemi alal.

Osakonnajuhtide kohustuseks on:

1. tagada, et nende alluvuses olevad töötajad saavad aru ja rakendavad dokumenteeritud juhtimissüsteemi;

2. haarata ettevõttes igaüks kaasa eesmärkide saavutamise plaanide teostamisse.

Igal osakonnajuhil on volitused ja ka vastutus korrigeerida või peatada tema vastutusvaldkonda kuuluv protsess või tegevus, kui selle teostamisel esineb kõrvalekaldeid dokumenteeritust.

Töötajate kohustuseks on järgida oma töödes ja tegemistes kehtestatud juhtimissüsteemist tulenevad nõudeid, heakskiidetud tegevusmeetodeid ja –juhiseid ning toimida vastavalt õiguslikele ja muudele nõuetele. Igal töötajal on õigus algatada parendustegevusi süsteemi või teostuste parendamiseks. Detailsem volituste ja vastutuste kirjeldus on toodud ametijuhendites, sisekorraeeskirjas ning antud valdkonda reguleerivates protseduurides ja juhendites.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

4 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Spetsiifilise kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse (protsesside ja projektide juhtimine, teostuse planeerimine ja korraldamine jms) eest oma pädevusalas vastutavad vastavate tegevusalade töötajad.

Juhtkonnapoolne eestvedamine ja kohustused on olulised mõjusa ja tõhusa juhtimissüsteemi väljatöötamisel ja töökorras hoidmisel kõigi huvipoolte kasu saavutamiseks. Selleks on oluline ka kliendi rahulolu säilitamine ja suurendamine.

Ressursside juhtimine

Ettevõtte ressursid loovad aluse suutlikkuseks ja toimivuseks valitud tegevusvaldkonnas ning kindlustunde klientidele võetud kohustuste täitmisel. Olulisemateks ressurssideks on inimressursid, seadmed, tehnoloogia ning omandatud kogemused. Ressursside arendus kuulub ettevõtte strateegiliste ülesannete hulka, ressursside ratsionaalne kasutamine aga võimaldab teostada efektiivset majandamist. Nendest saab aluse ka pideva parendamise protsess.

Inimressursid

Ettevõtte eesmärkide ja strateegia elluviimiseks ning juhtimissüsteemi juurutamiseks ja töökorras hoidmiseks on vajalik kvalifitseeritud töötajaskond. Ettevõtte poliitika on kõigile, kes kvalifitseeruvad, taotleda kutsetunnistus. Järjepidevalt kvalifitseeritud meeskonna saavutamiseks on juurutatud koolituste- ja kutsetunnistuste registrid, mis asuvad Halduse kaustas.

Ettevõtte meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes on ruumilise mõistmisega, kõrge emotsionaalse intelligentsusega, hea klienditeenindus kultuuriga ning meeskonna tööle suunatud iseseisva mõtlemisega isikud. RP tööjõu erialane struktuur ja kvalifikatsioon vastavad tema tegevusvaldkondade vajadustele ning töömahtude struktuurile.

Töötajate juhtkonnapoolne kaasahaaramine ja eestvedamine, töötajate tegevus põhitegevus- ja juhtimisprotsessides ning nende kohustused, volitused ja vastutused on toodud käesolevas käsiraamatus, ametijuhendites ning konkreetsetes vastavaid tegevusi kajastavates protseduurides ja dokumentides.

Töötajate valikul ja töökohtade kujundamisel lähtutakse personali hariduslikust tasemest, isiklikust võimekusest ja sobivusest vastavale ametikohale. Kriteeriumid igale ametikohale on toodud ametijuhendites. Vajaliku kompetentsuse ja töötajate koolitusvajaduse identifitseerimine ja juhtimine, samuti koolituste planeerimine toimub vastavalt koolitusplaanile, mis selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Arenguvestlusi viivad läbi osakonna juhatajad vähemalt üks kord aastas.

Töövahendid

Kvaliteetsed töövahendid panevad aluse ettevõtte toimimisele. Lähtuvalt RP tegevusalast on ettevõtte töövahenditeks kontori- ja laoruumid, riist- ja tarkvara, seadmed, sõidukid jm väikevahendid.

RP-s kasutusel olevad peamised seadmed on järgmised:  elektrontahhümeetrid;  nivelliirid;  laserskanner;  GPS-seadmed;  arvutid, printerid, skannerid;  puurmasinad, geotehnika instrumendid;  sõiduvahendid.

Kasutusel on andmetöötlusprogrammid AutoCAD Civil 3D, Microstation, Bentley PowerSurvey, ZWCad jt tarkvarapaketid.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

5 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Töökeskkond

Toote/teenuse nõuetele vastavuse saavutamiseks sobivate töövahendite ja -keskkonna olemasolu eest vastutab juhatus.

Töökeskkond on inim- ja füüsiliste tegurite kooslus, mis mõjutab inimeste motivatsiooni ja rahulolu. Need tegurid omavad suurt mõju organisatsiooni edukale toimimisele. Nõuded selles osas on toodud Sisekorraeeskirjas. Töötervishoid ja -ohutus tagatakse ettevõttes vastavate protseduuride, seaduste jm seadusandlike korralduste ja määruste järgimisega (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 21.12.1999 määrus nr 402). Tööohutuse tagamiseks on välja töötatud Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend.

Esmaselt tööle asujale korraldatakse vastav juhendamine. Uute seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisele eelnevalt korraldatakse täiendav töötajate väljaõpe ja juhendamine. Tervisele ohtlike protsessidega seotud töötajad on varustatud individuaalsete kaitsevahenditega ja neile on selgitatud nende kasutamise vajadust. Ohutusnõuete ja seadusandlike nõuete järgimine on kõigile RP töötajatele kohustuslik.

Vähemalt üks kord aastas (hiljemalt märtsi 4. nädalal) toimub ettevõttes suurem koosolek, kus informeeritakse töötajaid RP lähiaja suurematest ettevõtmistest ja lahatakse kõiki töötajaid puudutavaid üldisi probleeme. Kõigil töötajatel on ka võimalus teha jooksvalt parendusettepanekuid vastavate protsesside parendamiseks.

Informatsioon

Hästi toimiv informatsiooni liikumine on vajalik töötajate motiveerimiseks, aitab paremini mõista ettevõtte eesmärke ja protsesse ning näha nende osa sellele kaasa aitamisel. Kõigil töötajatel on õigus saada õigeaegselt oma igapäevatööks vajalikku informatsiooni ning RP eesmärke, tegevust ja käekäiku puudutavat teavet ning kohustus jagada õigeaegselt enda valduses olevat olulist infot ja vastutada jagatava info õigsuse eest. Juhatus tagab töötajate ligipääsu vajalikele infokanalitele.

Info liikumine ettevõttes erinevate tasandite vahel toimub vastavalt vajadusele ja informatsiooni tüübile e-posti, telefoni, vahetu suhtluse, koosolekute, raamatupidamisprogrammi, projektiregistri, tööderegistri ja dokumendihalduse kaudu. Dokumentide loomise ja säilitamise kord on kindlaks määratud riiklike normdokumentidega ning protseduuridega „Asjaajamiskord”, „Dokumendiohje“ ja „Tõendusdokumentide ohje”. Informatsiooni salastatus ja käsitlemine on tagatud konfidentsiaalsusnõuetega töölepingutes ja dokumentide haldamise süsteemi kaudu.

Arvestust peetakse kliendi rahulolu või mitterahulolu (reklamatsioonide), mittevastavuste osas, et suuta määrata ebatõhusad ja ebamõjusad tegevused ning algatada parendustegevusi. Tagasiside hankimine käib kliendi kaebuste kaudu või siis kliendiga kohtumistel suusõnaliselt. Saadud tagasisidet arutatakse projekti meeskonnas ja iganädalastel juhtkonna laiendatud koosolekutel. Rahalist kahju tekitanud kaebused (esitatud trahvid) fikseeritakse Reklamatsioonide registris. Kliendi rahuolu kinnitused salvestatakse eraldi kaustas ning ülevaatena Kinnituse registris.

Kliendi nõuete väljaselgitamine toimub vastavalt protseduurides „Müügijuhend“ ja „Ostujuhend“ käsitletud korrale.

Finantsid

Juhatus plaanib, teeb kättesaadavaks ja juhib finantsressursse, mis on vajalikud juhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks (vt ka Juhtkonna kohustused). Finantsressursside juhtimine hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest lähtuvalt võetakse edasiselt kasutusele vajalikud meetmed.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

6 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Juhtimissüsteemi toimivusega seonduvate tegevuste finantsaruandlust (juhtimissüsteemi tagamise jaoks vajalikud kulud) kasutatakse ka sisendina juhtkonnapoolsel ülevaatusel (vt protseduur „Juhtkonnapoolne ülevaatus”).

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

7 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

5. Juhtimissüsteemi ülesehitus

Juhtimissüsteemi struktuur

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab enda all organisatsioonilist struktuuri, kavandamistoiminguid, kohustusi, tavasid, protseduure ja ressursse, mis on vajalikud juhtimise teostamiseks ning poliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, taas läbivaatamiseks ja järgimiseks.

Juhtimissüsteemi arendus on pidev protsess. RP kvaliteedijuhtimissüsteemi arendus ja rakendamine lähtuvad ettevõtte struktuurist ja ettevõttes teostatavate protsesside spetsiifikast ning soovist võimalikult hästi täita kliendi ootusi ja optimaalselt kasutada ettevõtte ressursse.

Kvaliteedijuhtimissüsteem on organiseeriv raamistik, mis on pidevalt jälgitav ja perioodiliselt üle vaadatav ning pidevas muutumises vastavalt muutuvatele sise- ja välisoludele.

RP integreeritud juhtimissüsteem hõlmab standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 kõiki nõudmisi ja koosneb järgmistest põhiosadest, mille sidusus on esitatud joonisel 2:

• Juhtimissüsteemi käsiraamat – kirjeldab juhtimissüsteemi üldist ülesehitust ning toob kokkuvõtlikult ära poliitika, juhtkonna kohustused, süsteemi kirjelduse ja selle elementide olulisemad põhimõtted. Juhtimissüsteemi käsiraamat on avalik dokument, millega on võimalik tutvuda kõigil soovijail.

• Ettevõtte käsiraamat – sisaldab ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisemaid dokumente ning erinevaid valdkondi reglementeerivaid tegevusjuhiseid (protseduure ja juhendeid):

- Protseduurid – määratlevad põhjalikult eri valdkondade olulisi sisulisi tegevusi, esitades sealjuures tegevuse toimumise käigu, tegevuse sisu, teostuse olemuse ja vastutuse (sh osakonnajuhendid ning müügi- ja ostujuhend);

- Juhendid – annavad reeglistiku tegevuse toimumise kohta. Juhendeid kasutatakse tüüpiliselt konkreetsetes ainevaldkondades.

NB! Protseduurid ja juhendid on koondatud ettevõtte käsiraamatusse ning mõeldud ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks.

• Vormid – sisaldab ettevõttes heakskiidetud, kinnitatud ja kasutatavaid tühje dokumendiblankette ehk vorme ja näidiseid.

• Teatmestud – erinevate valdkondade töödokumentatsioon (täidetud vormid, kliendi dokumendid, teatmekirjandus) on koondatud teatmestutesse, milles neid fikseeritud aja jooksul säilitatakse kindlaks määratud töökohtadel, misjärel likvideeritakse või kantakse arhiivi.

Joonis 2. Juhtimissüsteemi struktuur

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

8 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud integreeritud juhtimissüsteemi dokumentides, mis koostatakse ettevõtte valdkondade juhtide ja spetsialistide poolt, juhindudes järgmistest põhimõtetest:

a. ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud; b. määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c. protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt vajadustest teostada kõiki tegevusi optimaalselt

– s.o täita vajalikud nõuded ja vastata kliendi ootustele, kulutades selleks võimalikult vähe ressursse;

d. kõik kvaliteeti mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus.

Integreeritud juhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud neljafaasilistena:

I faas – ettevalmistamine II faas – planeerimine III faas – ülesandeks tegemine (teostamine) IV faas – ülevaatus

RP integreeritud juhtimissüsteem on kõikide käesolevas käsiraamatus kirjeldatud protsesside ja protseduuride summa. Kvaliteedijuhtimissüsteem realiseerub tema toimikute süsteemi kaudu, mis peegeldab ka süsteemi enda ülesehitust ja olemust (vt joonis 3). Toimikute süsteem on nii juhtimissüsteemi vormiliseks (vormid, juhised, spetsifikaadid jne) kui ka sisuliseks (tegevuslikkust väljendavad materjalid erinevates teatmestutes) väljenduseks. Olemuslikult võib toimikuid jagada kolme põhigruppi:

– kirjeldavad, seletavad, funktsionaalsed toimikud (käsiraamatud);

– tegevuslikkust toetavad toimikud (vormid);

– tegevuslikkust väljendavad toimikud (teatmestud).

Toimikute sisulise jaotuse aluseks on ettevõtte struktuur ja juhtimissüsteem. Toimikutes esitatu on koondatud vastavatesse registritesse. Toimikutest, nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid „Dokumendiohje” ning „Tõendusdokumentide ohje”.

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

ETTEVÕTTE KÄSIRAAMAT

VORMID

TOIMIKUD JA KATALOOGID

Käsiraamatud, nn juhendmaterjal

Tõendusdokumentide kogumid elektrooniliselt

ja vajadusel paberil

toimikud

ARHIIV

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

9 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Toimimine (tööoperatsioonid)

Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimisel. Kõikide RP põhitegevuste kvaliteet tagatakse vastavalt järgnevale ettevõtte põhiprotsessi diagrammile (vt joonis 3).

Joonis 3. RP põhi- ja tugiprotsessid

Kõik joonisel 3 toodud protsessid on kaetud oma kindlate protseduuridega, mis on jaotatud vastavalt oma olemusele Ettevõtte käsiraamatu erinevatesse peatükkidesse. Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on toodud kõik RP-s koostatud protseduurid ja nende eest põhivastutajad. Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed protsessikirjeldused võib leida protseduuridest endist (vt Ettevõtte käsiraamat).

PK-03 Lepingute ja ülesande ettevalmistamine – töö planeerimine

DH-04 Siseaudit

DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus (sh juhtkonna ülevaatus)

IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus

IR-02 Töösisekorraeeskiri

IR-03 Autokasutuskord

IR-04 Koolituspõhimõtted

OJ-05 Hädaolukordadeks valmisolek ja tegutsemise juhend

DH-01 Asjaajamiskord

DH-02 Dokumendi- ja andmeohje

TJ-01 Müügijuhend

PK-02 Pakkumuste käsitlemine

2. Inimressursside juhtimine 1. Ettevõtte juhtimine, analüüs ja parendamine

4. Müügitegevus 3. Dokumendihaldus

TJ-02 Ostujuhend

PK-12 Alltöövõtu teostamine

PK-15 Sisse tulnud arvete menetlemine

TJ-03 Geodeesia osakonna juhend

TJ-04 Geoloogia osakonna juhend

TJ-05 Projektosakonna juhend

6. Tooteteostus 5. Ostutegevus

tagasiside

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

10 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Tabel 1. Vastutusmaatriks

Protseduuri tähis

Tegevusalad

Ju h

at u

se li

ig e

Ju h

at aj

a

K va

li te

ed ij

u h

t

O sa

ko n

n a

ju h

at aj

a võ

i gr

u p

ij u

h t

O sa

ko n

n a

tö öt

aj a

DH-06 Juhtimine, analüüs ja parendamine T T K K

DH-01 Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine T T

Y-01 Juhtkonna kohustused T K

DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus K K T K K

DH-04 Siseaudit K T

DH-06 Juhtkonnapoolne ülevaatus T K

IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus T K K

DH-02 Dokumendi- ja andmeohje K K T K K

DH-05 Seire ja mõõtmine T K K T K

DH-03 Tõendusdokumentide ohje K K T K K

PK-02 Pakkumine ja tellimuste käsitlus T T K

PK-13, PK-15 Ostutegevus T T

PK-04 – PK-14 Tööde teostamine T K

PK-04 – PK-14 Sisemine ülevaatus T K

T – täisvastutus; K – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja)

TARTU PÕHJAPOOLSE ÜMBERSÕIDUGA SEOTUD

EELPROJEKTIDE KOOSTAMINE BIM RAKENDUSKAVA

Projektijuht: Guido Laagus

Reaalprojekt OÜ

+372 514 3459

E-post: [email protected]

BIM koordinaator: Kaisa Saarva

Reaalprojekt OÜ

Tel 55 98 27 85

E-post: [email protected]

Kuupäev: 14.05.2026

Muudatus: -

Tallinn 2026

Töö nr P26016

Sisukord

1 Projekti info .............................................................................................................. 2

1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad ......................................... 4

1.2 Projektijuhtimine ............................................................................................ 5

1.3 Tähtajad ........................................................................................................... 7

2 Rakenduskava terminid ........................................................................................... 8

3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid ................................................... 9

3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud ........................................ 9

4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted ........................................... 9

5 Osamudelid ............................................................................................................ 10

6 Nõuded modelleerimisele ....................................................................................... 11

6.1 Töökorraldusnõuded ...................................................................................... 11

6.1.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 11

6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus .......................................................................... 11

6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid ............................................................................................. 11

6.1.4 Tarkvara ................................................................................................................................ 12

6.1.5 Failinimed ............................................................................................................................. 13

6.1.6 Kaustapuu ............................................................................................................................. 14

6.1.7 Infomudeli kaaskiri ............................................................................................................... 14

6.2 Tehnilised üldnõuded .................................................................................... 14

6.2.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 14

6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu) .................................................................................. 15

6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus ................................................................................................ 15

6.2.4 Mudeli koordinaadistik ........................................................................................................ 15

6.2.5 Märkuste esitamine .............................................................................................................. 16

6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid ........................................................................ 16

6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud ......................................................................................... 16

7 Kvaliteedinõuded ................................................................................................... 17

7.1 Infoturbe plaan .............................................................................................. 18

8 Kommunikatsioon .................................................................................................. 20

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

2 

1 Projekti info

Projekti nimetus:

Tartu põhjapoolse ümbersõidu põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi

asukoha muutmine Tartu kesklinnast välja.

Projekti staadium: Eelprojekt.

Joonis 1 Projekteeritava lõigu asukoht Tehnilisest kirjeldusest

Projekti eesmärk:

Üleeuroopalise TEN-T teedevõrgu terviklikkuse tagamine.

Põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi asukoha muutmine Tartu

kesklinnast välja.

Liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine.

Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud,

liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja

õhusaaste) vähendamine.

Eelprojektide eesmärk

Leida kavandatavale Kvissentali sillale keskkonda sobiv arhitektuuriline ja teostatav

konstruktiivne lahendus.

Pakkuda välja lahendus üleminekute rajamiseks kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest

olemasoleva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega Tallinna ja Võru suunal.

Projekteerida eelprojekti tasemel läbi perspektiivne eritasandiline Vahi liiklussõlme

lahendus, et realiseeritav samatasandiline ristmik arvestaks maksimaalselt

perspektiivse eritasandiline lahendusega ja mida ei peaks hakkama tulevikus

suuremahuliselt ümber ehitama.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

3 

Ühenduse tagamine Muide teele (kohalik tee nr 7930620) pärast Tartu põhjapoolse

ümbersõidu väljaehitamist.

Projekteerimisel tuleb arvestada varem koostatud projektidega:

• Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga – Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekt (eelprojekt nr 20085-3, koostaja Roadplan OÜ, 2020-2022).

• Tartu põhjapoolse ümbersõidu lõigule alates Tiksoja liiklussõlmest kuni

Emajõeni - „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-

176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt (põhiprojekt nr MA18478, koostaja

Skepast&Puhkim OÜ, 2023-2025).

• Riigitee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete tee alguses oleva Aru ristmiku piirkond -

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 129,3-130,3 Vahi kergliiklustee ühenduse

põhiprojekt (koostaja Teedeprojekt OÜ, 2024-2025)

• Tartu põhjapoolsele ümbersõidule ja ümbruskaudsetele teedele kavandatud

liiklussagedused (töö nr ERC/17/2020, koostaja ERC konsultatsiooni OÜ).

Kardla-Tartu lõigu täiendatud liiklusuuringud (Töö nr T078-2023, koostaja IB

Stratum) • Tartu põhjapoolse ümbersõidu keskkonna mõju hindamine (KMH aruanne nr

1.1-2/22/149)

• Muud varem Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektide käigus teostatud

uuringud

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

4 

1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad

Roll Nimi E-mail

Projektijuhid

ProjektijuhtGuido Laagus [email protected] +372 514 3459

Uuringud

Geotehnilised uuringud Leivi Arumäe [email protected]

Topo-geodeetilised uuringud

Jaanus Puks [email protected]

Projekteerimise meeskond

Kvaliteedikontrolli insener

Taavi Sadam [email protected] tel +372 511 0864

BIM koordinaator Kaisa Saarva [email protected]

BIM koordinaator Andres Roogsoo [email protected]

Teede projekteerija Aleksei Solovjov [email protected]

Maakorraldaja Katrin Priks [email protected]

Vee- ja kanalisatsiooni projekteerija

Kairi Juurik [email protected]

Side välisvõrkude projekteerija

Peeter Turnau [email protected]

Projektijuht

Guido Laagus

Geodeesia osakond

Jaanus Puks

Geoloogia osakond

Leivi Arumäe

Projekteerimise osakond

Taavi Sadam

Teede projekteerimise

eest vastutav isik Aleksei Solovjov

Maakorraldaja

Katrin Priks

VK insener

Kairi Juurik

Elektriinsener

Peeter Turnau

Rajatiste insener

Aleksei Muzalevski

Kvaliteedi kontrolli insener

Taavi Sadam

BIM koordinaator

Kaisa Saarva

Arhitekt

Karina Mamontova

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

5 

Elektri välisvõrkude projekteerija

Peeter Turnau [email protected]

Rajatiste projekteerija Aleksei Muzalevski [email protected]

Arhitekt Karina Mamontova [email protected]

Botaanik Täpsustamisel Täpsustamisel

1.2 Projektijuhtimine

Projektijuht:

• vastutab üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;

• tagab Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani

järgimise;

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel

• on valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja

arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;

• on Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel,

ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;

• esitab ja tutvustab Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi

aruandeid ning projekti;

• kooskõlastab Tellijaga kasutatavad projektlahendused;

• annab Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;

• esitab audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel

annab neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;

• kontrollib projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende

omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade

vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitab seda oma allkirjaga projekti

tiitellehel ja jooniste kirjanurkades

• viib läbi ja juhatab tehnilisi- ja töökoosolekuid;

• vastutab igapäevaste küsimuste/kommunikatsiooni eest;

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

6 

• suhtleb projektiga seotud isikute, meeskonna ja ametkondadega;

Teede projekteerimise eest vastutav isik:

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja

aruteludel

Rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimise eest vastutav isik:

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja

aruteludel

BIM koordinaator:

• Regulaarne koondmudeli ja BIM dokumentatsiooni koostamine, uuendamine

ja nõuetele vastavuse kontroll

• BIM rakenduskava elluviimise kontroll

• Mudelite vastuolude koosolekute korraldamine ja juhtimine

Kvaliteedikontrolli insener:

• Kvaliteedi kontrolli insener kontrollib detailselt Töövõtja koostatud

aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete õigsust,

nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust.

• Enne projektdokumentatsiooni lõplikku väljastamist Tellijale kontrollib

kvaliteedi kontrolli insener projekti koosseisu ja kvaliteeti.

Arhitekt:

• Osaleb ideelahenduste väljatöötamisel

• Osaleb eelprojekti koostamise protsessis ning annab panuse sellesse, et välja

pakutavad lahendused oleksid arhitektuuriliselt kaunid ja keskkonda sobivad

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

7 

1.3 Tähtajad

Tööd teostatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 4- Too osade üleandmis- ja

maksegraafik“ Töövõtjal on kohustus kinni pidada lepingus esitatud vahe- ja

lõpptähtaegadest. Kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamist jälgib projektijuht.

Tööde teostamise graafikusse võib tulla muudatusi ja täiendusi olenevalt

uurimistööde tulemustest.

Akteerimine ja arveldamine toimub lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel.

Töövõtja esitab tööde teostamise graafikus määratud ajal Tellijale vastava töö osa,

mille heakskiitmisel tasub Tellija Töövõtjale maksegraafiku alusel vastava töö osa

makse suuruse.

Etapp Töö või Töö osa tähtaeg

ülevaatamiseks esitamiseks

Töö üleandmise tähtaeg

Projekteerimise töö etappide kirjeldus

Topo-geodeetiline uuring 04.08.2026 13.09.2026 Kaitsealuse taimeliigi ahtalehine ängelhein kasvukohtade inventuur

03.10.2026 02.11.2026

Geotehniline uuring (I etapp) 03.10.2026 02.11.2026 Rajatise puurauk (20 tk) x x Löökpenetratsioonikaitse (8 tk) x x Puurauk (18tk) x x Kasvupinnase paksuse määramine (14 tk)

x x

Mobilisatsioonitasu (2 tk) x x Vahi liiklussõlme eelprojekt 03.10.2026 02.11.2026

Tiksoja liiklussõlme üleminekute eelprojekt

03.10.2026 02.11.2026

Muide tee eelprojekt ja KMH eelhinnang

02.12.2026 01.01.2027

Kvissentali silla eskiislahenduste koostamine

02.12.2026 31.01.2027

Kvissentali silla eelprojekti esitamine ekspertiisi

31.05.2027 30.07.2027

Geotehniline uuring (II etapp) 30.07.2027 29.08.2027 Kvissentali silla eelprojekt 30.07.2027 29.08.2027

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

8 

2 Rakenduskava terminid

Infomudel e. ehitusinformatsiooni mudel (BIM) (Building Information Model) - ehitise ja ehitusprotsessi terviklik digitaalne andmekogu, mida defineeritakse infomudeliga kogu ehitise eluea jooksul, kuid ka modelleerimisolukorra fikseerimisel mingil ajahetkel (reeglina kokkulepitud staadiumidel). Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) (Building Information Modelling) - tööriistad, protsessid ja tehnoloogia, mis võimaldavad luua ehitisest ja selle elluviimiseks vajalikust informatsioonist digitaalset andmebaasi/kogu/mudelit. Element (object, component, family, element) - dokumendis käsitletakse elementi, komponenti, perekonda, ja objekti sünonüümidena. Mudelelement on ehituse osa (alamüksus), mida kirjeldab omaduste kogum: omadused, tunnused ja parameetrid. Osamudel - mudeli osa, mis moodustatakse teatud kindlatel eesmärkidel (tegevusala vms seisukoha ülesannetest või vajadustest lähtuvalt). Koondmudel - koondmudel on erinevate projekteerimisvaldkondade (teed, rajatised, tehnovõrgud jne) IFC mudelite põhjal koostatud mudel, mida saab vaadata infomudelite vaatamistarkvara abil. IFC (Industry Foundation Classes) - rahvusvaheline infovahetusstandard ehituse ja kinnisvarahalduse alaste tarkvarade ühiseks infovahetuseks ja koos kasutamiseks. Põhitarkvara/originaaltarkvara (protsessiskeemi kontekstis) - tarkvara, milles modelleeritakse lahendus ning milles on hiljem võimalik lahendust redigeerida (nt.

AutoCad Civil, Revit). *Mõisted on saadud Riigi Kinnisvara kodulehelt.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

9 

3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid

Projekteerimiseprotsess toimub vastavalt Reaalprojekt OÜ kvaliteedisüsteemile (Lisa

1). Projekteerimise ajal peetakse regulaarseid koosolekuid projektimeeskonnaga.

3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud

Märkimisväärseid riske tehnilise lahenduse koostamise juures ei ole.

Põhilised riskid peituvad projekti ajakava täitmises, kuna tegu on Tellija jaoks on

äärmiselt ajakriitilise projektiga :

1) Tellija või seotud osapoole poolne viivitus ülevaatuseks esitatud projekti osade lahenduste osas seisukohtade andmisel, mis takistab Töövõtjal järgnevate

tööde teostamist. 2) Vastutava spetsialisti/projekteerija ootamatu haigestumine või töölt eemal

viibimine 3) Geotehniliste uuringute läbiviimise keelamine eramaadel maaomanike poolt

Abinõud riskide maandamiseks:

1) Töörühma liikmete korrektne kinnipidamine neile esitatud ülesannete tähtaegadest ning Töövõtja abistamine suhtlemisel väljaspool töörühma olevate organisatsioonide ja maaomanikega.

2) Ettevõttes on vähemalt sama tasemega insenerid keda on võimalik projektiga liita

3) Vajadusel tehakse uuringupunktid sarnasele alale väljapoole maaomanike piire võimalikult lähedale määratud punktile, vajalik on operatiivne abi tellija poolt kooskõlastuse saamiseks.

4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted

Infomudeli keskseteks eesmärkideks erinevates staadiumites on:

1. teede, rajatiste ja tehnovõrkude komponentide geomeetria ning paiknemise

visualiseerimine;

2. teede, rajatiste ja tehnovõrkude kooskõla ning geomeetrilise kokkusobivuse

hindamine ja tagamine;

3. olla abivahendiks ehitustööde tegemise kava koostamisel.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

10 

5 Osamudelid

Projekteerimise käigus tuleb, vastavalt „Lisa 6. Esitatavate mudelite nimekirjad“,

koostada alltoodud osamudelid. Osamudeleid võib ühildada või osadeks jaotada

kokkuleppel infomudeli koordinaatoriga.

Osamudel Kirjeldus EP

Tee

Asfalt jah

Killustik/stabiliseeritud alus jah

Dreenkiht jah

Dreenkiht/asenduspinnas jah

Väljakaeve/konstruktsiooni põhi jah

Äärekivi ei

Nõlvad, kraavid, haljasalad jah

Veeviimarid

Truubid jah

Sademeveekanalisatsioon jah

Liikluskorraldus

Liiklusmärgid (liiklusmärgid, portaalid, konsoolid, tähispostid)

ei

Põrkepiirded jah

Teekattemärgistus ei

Aiad ei

Teeseadmed ja VMS märgid Teeseadmed ja VMS märgid

ei

Haljastus

Haljastus (puud, hekid, põõsad – lihtsustatud elemendid)

ei

Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk jah

Maaparandus

Maaparandus jah

Elektrivarustus

Elektrivarustuse välisvõrk jah

Valgustus

Valgustus jah

Sidevarustus

Sidevarustuse välisvõrk jah

Rajatised

Rajatised jah

EP – eelprojekt

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

11 

6 Nõuded modelleerimisele

6.1 Töökorraldusnõuded

6.1.1 Põhimõtted

Projekteerimisvaldkondade mudelid tuleb esitada osamudelitena. Osamudelid

integreerib koondmudeliks infomudeli koordinaator. Osamudelid

integreeritakse koondmudeliks projekti iga staadiumi lõpus.

6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus

Infomudelid esitatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 11 Tee ehitusprojekti esitamise

juhend“ juhendile. Infomudelid tuleb lisada keskkonda TEET ( lisab töövõtja vastutav

projektijuht).

Üldreeglina esitatakse osamudelid ja koondmudel iga etapi lõpus.

Mudelite tööversioone esitatakse Tellijaga kokkuleppel. Esitatakse .nwd koondfail,

mis sisaldab soovitud osamudeleid. Töömudeli koondfail laetakse üles Töövõtja

Sharepoint serverisse, lingi mudelile edastab Tellijale Töövõtja projektijuht.

6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid

Osamudel Ettevõte Vastutav isik

Teed Reaalprojekt OÜ Aleksei Solovjov

Veeviimarid Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Veevarustus ja kanalisatsioon Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Maaparandus Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Elektrivarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Valgustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Sidevarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Rajatised Reaalprojekt OÜ Aleksei Muzalevski

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

12 

6.1.4 Tarkvara

Osamudelite loomiseks kasutatavad originaaltarkvarad, koordineerimistarkvara ning

nende versioonid lepitakse kokku enne modelleerimise alustamist infomudeli

koordinaatoriga ning fikseeritakse infomudeli rakenduskavas. Tarkvara ja selle

versiooni muutmine töö käigus on äärmiselt ebasoovitav ning lubatud vaid infomudeli

koordinaatori kooskõlastuse korral.

Osamudel Tarkvara Failiformaat

Koondmudel Autodesk Navisworks Manage 2025

.nwd

Teed Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .xml, .ifc 2x3

Veeviimarid Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Veevarustus ja kanalisatsioon Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Maaparandus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Elektrivarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Valgustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Sidevarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Rajatised Revit 2025 .dwg, ifc 2x3

IFC formaadis osamudelid

IFC formaadis mudelite jaotus on näidatud tabelis, kuid üldpõhimõte on see, et

erinevate valdkondade mudelid on eraldi failides. Kõik mudelid peavad sisaldama

andmesisu. Katendite mudelid esitatakse materjalide kaupa eraldi või, kokkuleppel

Tellijaga, ühes mudelis.

XML formaadis osamudelid

XML formaadis failid tuleb esitada vastavalt tehnilisele kirjeldusele:

Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed kolmemõõtmeliselt eraldi xml

formaadis failidena.

Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh:

väljakaeved; täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide

kaupa;

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

13 

Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on

lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude

asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne)

XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega

ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

XML formaadis mudel andmesisu ei sisalda.

Originaalformaadis (native) mudelid

Kõik mudelid tuleb esitada ka originaaltarkvaras, kus osamudelite jaotus on sama

nagu IFC formaadiski. Originaalformaat esitatakse etapi lõpus.

Koondmudel

Koondmudel koostatakse Navisworks Manage tarkvaras ja esitatakse .nwd formaadis.

Seda formaati on võimalik vaadata ka Navisworks Freedom tarkvaraga, mis on

vabavarana kättesaadav. Koondmudelis koordineeritakse erinevate valdkondade

koostööd ja see koostatakse erinevate valdkondade osamudelitest. Koondmudeli

peamine eesmärk on tagada erinevate osamudelite ühildumine. Lisaks kasutatakse

koondmudelit ka ristumiste avastamiseks ja märkuste jagamiseks projekteerimise

jooksul erinevate osapoolte vahel.

6.1.5 Failinimed

Osamudelite ja kaaskirjade failinimed tuleb moodustada järgides „Lisa 11 Tee

ehitusprojekti esitamise juhend“.

Näiteks:

MA30815_PP_TL_00_TL_2-01_Killustikalus, mille puhul oleks tegu katendite

osamudeliga „Killustikalus“.

IFC formaadis mudelites tuleb lisada faili sisu kirjeldus vastavalt osamudelite

jaotusele (täpsustatakse projekti jooksul). Näiteks Teed, Liikluskorraldus,

Elektrivarustus jne. Kui toimub osamudelite lõikudesse jagamine, peab see olema

selgelt tähistatud. Näiteks lisades faili kirjeldusele L1, L2 jne.

XML formaadis mudelites tuleks esitada kõik pinnad eraldi failidena ning faili sisu

kirjeldus tuleks lisada vastavalt kihile. Näiteks AC16surf, AC32base jne

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

14 

6.1.6 Kaustapuu

Esitatud mudelid on jagatud Uuringute ja ZZ-BIM kausta vahel. Viimases asuvad

ainult antud lepingu mahus projekteeritud uute elementide mudelid.

6.1.7 Infomudeli kaaskiri

Infomudeli kaaskirja eesmärgiks on hõlbustada mudeli mõistmist, kirjeldada

osapooltele mudeli erinevusi ja iseärasusi võrreldes rakenduskava nõuetega ning

vähendada seeläbi võimalusi vääriti tõlgendamiseks.

Kaaskiri tuleb esitada kõigi projekti mudelite ülevaatamiseks esitamisel ja

üleandmiselt koos infomudeliga.

Mudeli kaaskiri tuleb esitada .pdf formaadis.

Täpsem info kaaskirja nõuete kohta failis „Lisa 4 Mudeli kaaskirja nouded“.

6.2 Tehnilised üldnõuded

6.2.1 Põhimõtted

Mudeli elementide nimetused peavad olema üheselt ja lihtsalt arusaadavad.

Modelleerimistarkvara originaalformaadis mudeli eksportimisel ifc formaati tuleb

tagada mudeli andmesisu ülekandumine IFC formaati.

MA30815

Uuringud GD_Topogeodeesia

DWG

XML

Põhiprojekt ZZ-BIM Kaaskirjad

Osamudelid

IFC

DWG

XML

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

15 

Failide nimed peavad vastama punkti 6.1.5 nõuetele.

BIM mudelis tuleb kajastada kõik elemendid, mis on toodud punktis 5 osamudelite

kirjelduse all.

6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu)

Mudeli mittegeomeetriline info tuleb esitada eesti keeles.

Mudelisse ei ole lubatud sisestada valet informatsiooni. Kogu projekteerimiskestuse

jooksul mudelisse sisestatud info peab olema tõene.

Kõik elemendid peavad sisaldama andmesisu, mis on toodud failis“ Lisa 7 Atribuudid“.

Kui on tegemist mõne elemendiga, mida ei ole toodud antud tabelis või on tegu

abielemendiga, siis tuleks lisada vähemalt elemendi kirjeldav nimetus.

6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus

BIM mudel koostatakse eelprojekti etapis. Mudeli geomeetriline täpsus on LOD200

(teed ja rajatised) ja LOD100(kõik teepäraldised sh aiad, piirded, väravad, ulukitarad,

tähispostid, liiklusmärgid, müratõkkeseinad, teeseadmed, VMS märgid ja muud

sarnased objektid) ehk lihtsustatud kujutis, tulenevat projekti ajakriitilisusest.

Projekti koostamise käigus kontrollitakse mudeli elementide täpsusastme vastavust

töö eesmärgile. Mudeli täpsusastet korrigeeritakse kokkuleppel Tellijaga juhul kui see

on põhjendatud ja vajalik eelprojekti eesmärkide täitmiseks.

6.2.4 Mudeli koordinaadistik

Mudelid peavad olema L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrguslikult EH2000. Sel

juhul puudub vajadus mudelites olevate reeperite järele.

Mõõtühikud meetrites.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

16 

6.2.5 Märkuste esitamine

Märkuste esitamine toimub .doc (Word) võid .xlsx (Excel) faili abil, kuhu lisatakse nii

pilt probleemsest kohast kui ka kommentaar.

6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid

Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid täpsustatakse töö alustamisel ning

kooskõlastatakse BIM koordinaatoriga. Üldpõhimõte on, et süsteemid peavad olema

üksteisest värvide kaudu selgelt eristatavad.

6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud

Üldreeglina modelleeritakse kõik elemendid ligikaudsete mõõtmete, mahu ja

kogusega.

Eelprojekti etapis on elementide omavahelised lubatud lõikumised järgmised:

• Katendikihtide mudelite omavaheline lõikumine – 10 cm;

• Täitematerjalide mudelite omavaheline lõikumine – 50 cm;

• Kaeve mudeli eri osade omavaheline lõikumine – 50 cm;

• Tee konstruktiivsete kihtide lõikumine rajatistega – 10 cm;

3D pindadest ei lõigata välja poste, truupe jms seega ei kontrollita ka nende

omavahelisi konflikte.

Lubatud pole torustike omavaheline lõikumine ja lõikumine rajatistega.

Omavaheliste lõikumiste all on peetud silmas vaid kahe pinna/elemendi lõikumist:

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

17 

Näiteks pildil on näha kahe erineva pinna vahel väikest lõikumine, mis on väiksem kui

1 cm.

7 Kvaliteedinõuded

Teistele osapooltele avaldatav infomudel peab vastama järgmistele kvaliteedinõuetele:

• BIM-mudelis ei ole mittevajalikke elemente (näiteks üleliigseid ja projektlahendusse mitte kuuluvaid elemente);

• mudelite geomeetria on korrektne (nt ei tohi olla pindadel 0-punkte, mis tekitavad visuaalselt ebaloogilise pinna või terava tipu)

• modelleeritud elementide vahel ei ole geomeetrilisi konflikte, mis ületaks lubatud tolerantse;

• mudelitele on lisatud nõutud andmesisu;

• modelleerimisel on järgitud rakenduskavaga kehtestatud nõudeid;

• failinimed vastavad rakenduskava nõuetele.

Iga projekteerija kontrollib ise oma mudelit visuaalselt (eemaldab mudelist

mittevajalikud elemendid, vaatab üle andmesisu ning vajadusel teeb

automaatkontrolle)

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

18 

BIM koordinaator kontrollib nii visuaalselt (st vaatab üle erinevate mudelite

paiknemise koondmudelis ja kontrollib andmesisu) kui ka vajadusel

automaatkontrollidega kogu koondmudelit.

Andmesisu kontrollimise käigus eksporditakse kogu andmesisu Excelisse ning

veendutakse, et kõigil elementidel on andmesisu lisatud ja korrektne.

Automaatkontrollide tegemisel kasutatakse Navisworksi töövahendeid Clash

Detective, millega saab tuvastada erinevate elementide/pindade omavahelisi

lõikumisi (näiteks ei tohiks ristuda erinevad tehnovõrgud ja ei tohi pindade lõikumised

olla suuremad kui lubatud lõikumised punktis 5.2.7). Elementide omavaheliste

lõikumiste ületavate konfliktide ilmnemisel informeerib sellest projektijuhti ja

projekteerijat.

Võimalikud erisused on kajastatakse infomudeli kaaskirjas.

7.1 Infoturbe plaan

Eesmärk: Tagada, et kõik projekteerimise faasis loodavad süsteemid ja lahendused

oleksid turvalised ja vastaksid meie organisatsiooni infoturbenõuetele.

Infoturbe korraldamine määratleb ettevõttes suunised oma infovarade turvalisuse

tagamisel. Turvameetmete rakendamisega püüab ettevõte vältida oma infovarade

kahjustamist ja tagada katkestusteta tegevus oma ülesannete täitmisel.

Infoturbe korraldamine sõnastab turbe eesmärgid, nende saavutamise suunised,

üldise turbekorralduse ja strateegia ning turbemehhanismide rakendamise.

Ettevõtte infoturbe korraldamine hõlmab kõiki ettevõtte töötajaid ja alltöövõtjaid.

Vastutus

Üldvastutus infoturbe tagamise eest on ettevõtte juhil.

Infoturbe meetmete rakendamist koordineerib vastutav isik.

Kõik ettevõtte töötajad vastutavad oma töövaldkonnas turbe eesmärkide saavutamise

ja kehtestatud kordade täitmise eest.

Konkreetsete turvameetmete rakendamine kajastub ametijuhendites.

Väline audit tellitakse vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kord kolme aasta

jooksul.

Infovarad

Varade üle peab arvestust vastutav isik.

Infoturbe korraldamine

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

19 

1. Personali turve

1) Personali töölevõtul tuleb uuele töötajale tutvustada infoturvet

reguleerivaid eeskirju.

2) Ametijuhenditesse või töölepingusse tuleb lisada asjakohased turvanõuded.

3) Töötaja vabastamisel tuleb tagada viimase tööpäeva lõpuks kõikide tema

valduses olevate varade ja pääsuvahendite tagastamine ja pääsuõiguste

tühistamine.

4) Töötajaid tuleb teavitada neid puudutavate infoturbe meetmete muutustest

ja turvaintsidentidest viivitamatult.

5) Töötajale peab olema tagatud infoturbealane koolitus.

2. Üldturve

1) Üldturvet korraldab ettevõtte juhi poolt määratud töötaja.

2) Sissepääs ruumidesse tuleb tagada tööalase vajaduse ja vastutuse alusel.

Võtmete arvu ja jagamise üle tuleb pidada kirjalikku arvestust.

3) Olulistes ruumides peab olema paigaldatud valvesignalisatsioon ja tagatud

reageerimisvõimekus häirele.

4) Tööruumidest viimasel väljujal tuleb sulgeda aknad ja lukustada uks(ed).

5) Hoolde- ja remonditöölistel lubada viibida ruumides ainult koos saatjaga.

3. Juhisdokumendid

Ettevõtte infovarade, turvameetmete loetelu, infosüsteemi kasutajate õigused

ja kohustused, infosüsteemi varundamise ning muud infoturvet reguleerivad

korrad kehtestatakse ettevõtte juhi poolt.

4. Andmete ja dokumentide turve

1) Andmeturbe eesmärk on tagada andmete töötlemise vastavus kehtivatele

õigusaktidele.

2) Kõigile andmetele on määratud omanik.

3) Vastutav isik korraldab andmete tehnilise haldamise ja administreerimise

andmete omaniku eest ja vastavalt andmete omaniku poolt esitatud nõuetele

infotehniliste vahenditega.

4) Asutuste vaheline dokumentide ja andmekandjate üleandmine ning

vastuvõtmine tuleb dokumenteerida.

5. Juurdepääsu korraldamine

1) Juurdepääs infovaradele peab olema korraldatud tööalase vajaduse ja

vastutuse alusel.

2) Pääsuparoole tuleb vahetada vähemalt kaks korda aastas.

3) Süsteemiparoolid peavad olema deponeeritud turvalises asukohas.

6. Infovahetuse turve

1) Väljaspoole ettevõtte ruume viidavatel kõvaketastel olevad

konfidentsiaalsed andmed peavad olema krüpteeritud.

2) Süsteemilogid tuleb säilitada vähemalt neli nädalat ja nende revisjon tuleb

sooritada vähemalt kord kuus või vastavate turvaintsidentide korral.

3) Tagada kõigi tarbetute konfidentsiaalsete andmetega paberdokumentide ja

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

20 

füüsiliste andmekandjate hävitamine.

4) Töökohtades ja e-posti süsteemis peab olema rakendatud viirustõrje.

7. Varundamine

1) Iga töötaja vastutab tema kasutuses olevate andmete varukoopiate tegemise

eest.

2) Vastutav isik vastutab keskse süsteemi varukoopiate tegemise eest.

Vähemalt kord aastas tuleb luua kõikidest andmetest varukoopia

püsisäilituseks.

8. Turvaintsidentide käsitlemine

1) Turvaintsidentide käsitlemise eesmärk on tagada tekkiva kahju

minimeerimine.

2) Turvaintsidentidest ja meetmete rakendamise mittevastavusest tuleb

teavitada viivitamatult ettevõtte juhti.

3) Infoturbe eest vastutav isik peab tagama intsidendile reageerimise,

registreerimise ja hilisema analüüsimise.

4) Intsidentide analüüse kasutatakse alusmaterjalina turvameetmete

rakendamise plaani koostamisel ja uuendamisel.

Infoturbekorralduse muutmine

1. Infoturbe korralduse muutmine peab tagama selle pideva vastavuse ettevõtte

infoturbevajadusele.

2. Infoturbe korralduse läbivaatus toimub kord aastas või peale suuremaid

muutusi

ettevõtte või pärast tõsist intsidenti.

3. Muudatustest teavitatakse kõiki töötajaid.

Järelevalve

Järelevalvet ettevõtte infoturbe korraldamise täitmise üle peab infoturbe eest vastutav

isik.

Projektmaterjalide säilitamise kohustus

Töövõtja sh alltöövõtjate projektmaterjalide säilitamise kohustus kehtib kuni 5 aastat toetuse lõppmaksest.

8 Kommunikatsioon

Võtmeisik Protseduurid

Guido Laagus

Projekti puudutav kommunikatsioon töövõtja ja tellija vahel toimub läbi

võtmeisiku; e-mail [email protected]

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

21 

Projekti meeskonna võtmeisikute haigestumise, puhkuste, lähetuste vm info

edastab võtmeisik Tellijale esimesel võimalusel või 1 nädal ette teatamisega.

Võtmeisikut võib sel juhul tellija nõusolekul asendada abiprojektijuht.

Suhtluses tuleb järgida järgnevaid punkte:

• Töövõtja suhtleb Tellijaga eesti keeles nii suuliselt, kui kirjalikult.

• Töövõtja vastab Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3

tööpäeva jooksul ning lubab kontrollida Tööde tegemise käiku. Töövõtja

informeerib viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest.

• Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse

puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga

registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud

Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kätte saaduks järgmisel

tööpäeval.

Koosolekud toimuvad vastavalt projektijuhi poolt Tellijaga kokku lepitud graafikule

või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu. Koosolekud

toimuvad läbi MS Teams rakenduse või varem kokkulepitud asukohas.

Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest

teada BIM koordinaator. Töömudelite uuendamine ja edastamine toimub jooksvalt.

Töövõtja ettevõttesisene suhtlus toimub MS Teams rakenduse kaudu ning korralistel

koosolekutel.

Avalikkusega suhtlemise korraldab Tellija.

Kinnitanud: Taavi Sadam 14.05.2026

Projektosakonna juhataja

Reaalprojekt OÜ

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

1 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat ISO 9001:2015 ISO 14001:2015

Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2

Käsitlusala ............................................................................................................................ 2

2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus ................................................................................ 3 Lühitutvustus ....................................................................................................................... 3

Tegevus ................................................................................................................................ 3

Põhiväärtused ...................................................................................................................... 4

Ettevõtte struktuur .............................................................................................................. 4

3. Organisatsiooni kontekst .................................................................................................... 5 Väliskeskkond ...................................................................................................................... 5

Sisekeskkond ....................................................................................................................... 6

Huvitatud osapooled ........................................................................................................... 8

Riskid ja võimalused ............................................................................................................ 9

Keskkonnaaspektid .............................................................................................................. 9

Õiguslikud ja muud nõuded .................................................................................................. 1

4. Eestvedamine ....................................................................................................................... 1 Poliitika ................................................................................................................................. 1

Eesmärgid ............................................................................................................................ 2

Juhtkonna ja töötajate kohustused ..................................................................................... 2

Ressursside juhtimine ......................................................................................................... 4

5. Juhtimissüsteemi ülesehitus ................................................................................................7 Juhtimissüsteemi struktuur .................................................................................................7

Toimimine (tööoperatsioonid) ............................................................................................ 9

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

2 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

1. Sissejuhatus

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi juhtimissüsteem, lühidalt KKKJS) on osa Reaalprojekt OÜ (edaspidi RP) üldisest juhtimissüsteemist organisatsiooni kvaliteedi ja keskkonnaga seonduva suunamiseks ja juhtimiseks (EVS-EN ISO 9001:2015, EVS-EN ISO 14001:2015), s.o süsteem kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, nende eesmärkide kindlaks määramiseks ning saavutamiseks. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab anda huvipooltele kindlustunnet meie töö suhtes ning veendumust, et oleme suutelised seda hoidma ja pidevalt arendama. RP tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks on vajalik kõigi osakondade sihipärane ja süsteemne tegutsemine.

Juhtimissüsteem ei ole eraldiseisev asi iseenesest, vaid loomulikul viisil ettevõtte tegevusse põimunud juhtimise ja tegutsemise tugisüsteem. Juhtimissüsteem toetab RP töökorralduse tõhustamist vastavalt RP üldpoliitikale ja põhiväärtustele. Süsteem aitab kaasa RP arenemisele eelistatuimaks koostööpartneriks infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele.

Käsitlusala

Käesolev juhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) on RP poolt vastavalt rahvusvahelise standardite ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele väljatöötatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldav põhidokument, mida täiendavad juhtimissüsteemi alumiste tasandite dokumendid (protseduurid, juhendid, vormid, teatmestud jms).

Antud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem puudutab ainult Reaalprojekt OÜ tegevusi ega laiene tütarettevõtetele.

Käsiraamatusse on koondatud ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika, juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutusalade ja ettevõtte juhtimissüsteemi kajastav info ning protseduuride ja protsesside kirjeldused.

Käsiraamatus on kehtestatud kvaliteedi ja keskkonnakaitselised ühised põhiväärtused, ootused ja hea tava, mis on kasutusel kogu ettevõttes.

Käsiraamat on RP integreeritud juhtimissüsteemist ja ettevõttest üldteavet andev dokument. Käsiraamat on mõeldud eelkõige oma töötajatele, aga ka ettevõttevälistele huvipooltele nagu sertifitseerimisorganid, koostööpartnerid ja kliendid. Põhjalikuma ja konkreetsema ülevaate saab protseduuride ja koostatud toimikute süsteemi vahendusel (vt ptk 4).

Integreeritud juhtimissüsteemi käsiraamatut hooldab kvaliteedijuht ja see vaadatakse üle regulaarselt sagedusega vähemalt üks kord aastas, üldjuhul juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus enne sertifitseerimisorgani perioodilist järelauditit.

Käsiraamat koosneb peatükkidest, mis moodustavad ühtse terviku. Kogu käsiraamat versioonitakse ühtselt ning kinnitatakse korraga. Muudatusettepanekute tegemise õigus on igal RP töötajal. Muudatusettepanekud vaatab läbi ja viib sisse kvaliteedijuht ning kinnitab/taaskinnitab juhatuse liige.

Kvaliteedi- ja keskkonnakäsiraamatu originaaleksemplar on digitaalsel kujul ettevõtte arvutivõrgus ning seda haldab kvaliteedijuht. Digitaalne originaaleksemplar on paberkandjal väljatrükkide aluseks. Kvaliteedikäsiraamatust on üks hallatav väljatrükk paberkandjal, mille ajakohasuse ning digitaalsele originaalile vastavuse eest vastutab kvaliteedijuht. Klientide, koostööpartnerite, ettevõtte töötajate vm huvipoolte soovil tehakse digitaalsest originaalist väljatrükke, mis on mittehallatavad.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

3 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

2. RP lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus

Lühitutvustus

Reaalprojekt on taristute projekteerimise täisteenust pakkuv ettevõte. Pakume kõiki teenuseid alates uuringutest kuni valmis projektini. Lisaks teostame ekspertiise, ehitusjärelevalvet ja projektijuhtimist. Reaalprojekt kuulub oma valdkonna nelja suurima tegija hulka Eestis.

Meie eesmärgiks on aidata kaasa teede kvaliteedi parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele. Oma pühendunud tööga anname oma panuse Eesti arengusse ning elukeskkonna parandamisse.

Reaalprojekti kontserni kuulub viis tütarettevõtet – OÜ G.E.O Grupp ja Datacap OÜ Eestis, SIA Latvijasmernieks.lv (sellel on tütarettevõte Realprojekts SIA) Lätis, UAB Realprojektas Leedus ja Reaalprojekt AB Rootsis. Kontsern annab tööd ca 140-le spetsialistile.

Meie peakontor asub Tallinnas ja harukontorid Tartus ning Viljandis, Lätis on meil kokku 12 kontorit ning Leedus ja Rootsis 1 kontor.

Pakume kõiki oma teenuseid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Lisaks ekspordime oma teenust läbi oma koostööpartnerite Rootsi ja Soome.

Suur osa tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused. Lisaks teeme edukalt koostööd paljude Eesti kohalike omavalitsustega. Erasektorist teeme koostööd pea kõigi suuremate infraehituse ja - konsultatsiooniettevõtetega.

Reaalprojekt on Eesti Taristuehituse Liidu (end. Asfaldiliit), Eesti Maaparandajate Seltsi, Teedeklastri ja Digitaalehituse klastri liige.

Meie töö kvaliteeti on Transpordiamet (end. Maanteeamet) tunnustanud 2004, 2008. ja 2009. aastal ”Parima projekteerija” auhinnaga. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel peetava konkursi Konkurentsivõime Edetabel põhjal on Reaalprojekt OÜ tunnistatud kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks arhitektuuri- ja projekteerimisvaldkonnas aastal 2014.

Tegevus

Meie tegevuse põhisuunaks on pakkuda infrastruktuuri projekteerimise täisteenust, alates uuringutest kuni valmis projektini.

Meie teenused:

1. Projekteerimine 2. Järelevalve ja ekspertiisid 3. Geodeetilised alusplaanid ja ehitusgeodeesia 4. Geoloogilised ja geotehnilised uuringud 5. Maakorraldustööd 6. Laserskaneerimine ja veealused mõõdistused

Lisaks saab tellija professionaalset nõu ka projekti valmimise järel kogu ehitusperioodi jooksul.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

4 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Põhiväärtused

Meie poliitika toetub RP põhiväärtustele, mis innustavad meeskonnatööd organisatsioonis ning aitavad klientide ja partneritega suheldes jõuda parimate tulemusteni.

Meie missiooniks on kvaliteetse infrastruktuurialase konsultatsiooni arendamine ning seeläbi kvaliteedi ja ohutuse taseme tõstmisele kaasa aitamine.

Visioon on olla eelistatuim partner infrastruktuuri arendamisega tegelevatele isikutele (riigisektor, omavalitsused, eraettevõtted ja eraisikud) konsultatsiooni valdkonnas.

Ärifilosoofia on kvaliteetsete, uuenduslike ja keskkonda säästvate lahendustega projektide kaudu pakkuda kliendi vajadustele vastavaid projekte ja lahendusi ning arendada tarbija teadlikkust. Eesmärkide saavutamise edu põhineb eelkõige koostööl ja usaldusel.

Põhiväärtusteks on motiveeritud meeskond, aidata klienti ja suheldes partneritega jõuda parimate tulemusteni.

Ettevõtte struktuur

Joonis 1. Ettevõtte juhtimispuu (vt täpset struktuuri Üld kaustast)

Ettevõtte kui organisatsiooni ratsionaalseks funktsioneerimiseks on olulisel kohal ettevõtte efektiivne juhtimine. See tähendab eelkõige, et ettevõtte koosseisu kuuluvad töötajad peavad teadma oma ülesandeid ning nende tegevus (tegevusetus) ei tohi saada takistuseks teistele töötajatele nende konkreetsete ülesannete tähtajaliseks ja kvaliteetseks täitmiseks. Esmatähtsateks loetakse järgmisi põhipunkte:

• organisatsiooni struktuur ja juhtimine;

• efektiivne infovahetus nii ettevõttesiseselt kui ettevõtteväliselt;

• töötajate ametiülesannete, volituste ja vastutuste fikseerimine ja kontroll täitmise üle;

• töötajate pidev koolitus ning oskuste ja vilumuste täiendamine;

• organisatsiooni paindlikkus ning pidev areng ja parendamine.

Ettevõtte juhtimise ning töötajate kohustuste, volituste ja vastutuste määratlemise eest vastutab juhataja. Personali valik toimub lähtudes vastava ametikoha nõuetest. Personali kohustused, volitused ja vastutused ning vajalik kvalifikatsioon on toodud ametijuhendites ning kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides ja juhendites. Iga ametikoha kohustused, volitused ja vastutused ning tegutsemisõigused peavad olema piisavad määratletud eesmärkide täitmiseks. Juhtkonna kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi alased kohustused on toodud peatükis 3.

Juhatus

Haldus Projekteerimine Geodeesia Geoloogia Rahvusvah.

proj.osak

Tegevjuht Arendus- ja tootmisjuht

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

5 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Personali arendusvajadused selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Töötajate arendamine toimub vastavalt koolitusplaanile, mida koostab juhiabi ning mis asub ettevõtte serveris Halduse kaustas.

Põhitegevus toimub projektitöö põhimõttel, mis tähendab, et iga konkreetse töö teostamiseks määratakse eraldi projektijuht ja meeskond, kes vastava töö kvaliteedi jm nõuetele vastavuse eest vastutavad.

3. Organisatsiooni kontekst

Väliskeskkond

Käesolevalt on vaadatud väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju Reaalprojektile poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes (lähtuvalt PEST metoodikast).

Poliitiline mõju

Poliitilistest suundadest mõjutavad Reaalprojekti tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning tema valitsemisalas tegutsev Transpordiamet.

Üle 70% tellimuste kogumahust moodustavad riigisektori tellimused ning seetõttu mõjutab Reaalprojekti riigi ja kohalike teede rahastamine riiklikul tasandil. Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt liiklusseaduse §11 alusel riigi maksutulust ja välisvahenditest. Teehoidu minevad rahasummad pannakse paika riigi eelarvestrateegias ning raha määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Rahastamise aluseks on MKM-i poolt vähemalt neljaks aastaks koostatav teehoiukava. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel (omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid).

Negatiivsena võib välja tuua valitsuse pideva vahetumise ning sellega kaasnevad maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused. See ebakindlust investeerimisotsuste osas, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale.

Majanduslik mõju

Majanduskasv annab Reaalprojektile võimaluse parandada ehitusprojekteerimise ning ehitusuuringute hinnataset. Samas aga geodeetiliste tööde puhul tuleb arvestada tööde hooajalisust, kus suvel on tipphooaeg ning talvel töömahud vähenevad. Talvised ilmastikuolud mõjutavad ka geotehnilisi uuringuid, kuid seda vähemal määral ning neid riske on võimalik tööde efektiivse planeerimisega maandada.

Riigihanked valdavalt viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas (eRHR), mis muudab need paindlikuks ja läbipaistvaks.

Ootamatud muutused seadusandluses ja muudes kohustuslikes nõuetes (sh keskkonnakaitse, töötervishoid, tööohutus) tekitab ettevõtetel lisakoormust bürokraatias. Erinevaid kaasnevaid riske saame maandada muutuste jälgimisega ja vajalike ressursside eraldamisega muudatuste elluviimiseks.

Kuigi on märgata erasektori tellimuste kasvu, sõltub Reaalprojekti töömaht peamiselt siiski riigisektori tellimustest. Sellegi poolest jääb Eesti turg siiski väikseks ning väga palju sõltub suurte projekteerimislepingute saamisest. Sellest tulenevalt on vajalik järjest enam otsida koostöö võimalusi välisturgudelt.

Eksporditurgude osas mõjutab kõige enam Rootsi ja Soome turg, kuhu Reaalprojekt müüb oma teenuseid koostööpartnerite kaudu. Rootsi turul on hinnad küll kõrgemad, kuid samas löövad hinnad alla odavama tööjõuga riigid nagu Läti, Leedu või ka Serbia. Reaalprojekti eeliseks on siin Lätis ja Leedus asuvad

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

6 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

tütarfirmad. Potentsiaalse turuna võib välja tuua Norra, kuid sinna sisenemine on keeruline ja aeganõudev protsess.

Reaalprojekti jaoks on oluline pidev koostöö kohalike omavalitsuste ja Transpordiametiga ning valdkondlike ettevõtetega. Samuti näeme suurt kasu Taristuehituse Liidu, Teedeklastri, Maaparandajate Seltsi ning Digitaalehituse klastri liikmeks olemisest.

Konkurents Eesti projekteerimisturul on tavapärane. Tekkinud on küll suhteliselt palju nn ühemehebüroosid, kuid nende tootlikkus mõjutab konkurentsi vähesel määral – hangetel osalemine on ebaregulaarne ning suurematel riigihangetel ei kvalifitseeru. Küll aga hoiavad väikeste eratellimuste hinda madalal. Geotehnika alal on konkurents tegijate suhtelise vähesuse tõttu mitte väga terav, seega on võimalus hinnataseme parandamiseks. Kõige konkurentsitihedam on Reaalprojekti tegevustest geodeetiliste tööde ala. Siin on väga suur hinna surve 2/3 aasta jooksul ning samas suvel - ehituse tippajal - on hetkeks töötegijate puudus.

Investeeringute teostamise vajadus projekteerimise valdkonnas on seotud põhiliselt töötajate koolitamise ja tarkvara tänapäevastamisega. Geotehnika valdkonnas on lisavõimaluste loomiseks investeerimisvõimalusi palju, kuid nende tasuvus vajab enne sisulist läbi kalkuleerimist. Geodeesia osas on meil tänapäevane aparatuur, mistõttu lähemal ajal oluline investeeringuvajadus puudub.

Sotsiaalne

Sotsiaalse poole pealt mõjutavad kõige enam tudengite karjäärivalikud, kus inseneri eriala populaarsus on madal. Selle tulemusena on uusi töötajaid järjest raskem leida ning uute töötajate leidmisega jäävad hätta ka personaliotsingufirmad, mis näitab probleemi tõsidust. Ka töötajate liikumine firmade vahel on vähene, sest töö iseloom on sama ning projektid nii või teisiti vahetuvad. Liikumine toimub juhul kui olemasoleva tööandjaga rahul ei olda või ostetakse üle/tekib väsimus. See aga mõjutab oluliselt ka tööjõu hinda, kus värskelt koolist tulnud ja kogemuseta töötaja saab küsida kõrgemat palka.

Otse ülikoolist tulevad uued töötajad tähendab suuremat ressursivajadust nende välja õpetamisele. Seetõttu on väga oluline koostöö kõrgkoolidega ja endast atraktiivsest tööandja kuvandi loomine.

Oma mõju avaldab ka riigi suund kasvatada inimeste tervise- ja keskkonnateadlikkust ning tagada suuremad sportimisvõimalused. Samuti ka MKMi transpordi arengukavas välja toodud suund vähendada autokasutust ning suurendada jalg- ja jalgrattaliikluse osakaalu. See tähendab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist ja väljaehitamist.

Tehnoloogiline

Digitaliseerumine ja Eesti kui e-riik tähendab ka Reaalprojektile ajaga ja muutustega kaasas käimist. Näiteks hankeid korraldatakse suures osas e-riigihangetena ning avalikule sektorile esitatakse e-arveid. MKMi määrus 2010. aastast “Nõuded ehitus-projektile” pakub võimaluse ehitus-projekti esitamist digikujul, kuid ei nõua seda. Samas tuleb arvestada ka selle nõude sisseseadmise võimalusega.

Konkurentsis teiste ettevõtetega on vajalik pidev kursis olek uute tehnoloogiliste suundumustega.

Sisekeskkond

Sisekeskkonna puhul on aluseks võetud SWOT-analüüs, mis võimaldab lisaks tugevustele ja nõrkustele välja tuua ka võimalused ja ohud.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

7 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Tugevused Nõrkused Lihtne organisatsioonistruktuur ja vähe bürokraatiat (võimaldab olla paindlikum).

Puudub selgelt defineeritud ja sõnastatud strateegia ning eesmärgid

Kvalifitseeritud töötajad. Eesmärgid ja vastutus on selged ning toimub hea koostöö erinevate osakondade vahel.

Raskused töötajate arenguvõimaluste, koolituste ja karjäärivõimaluste pakkumisel.

Osakonnajuhtidel otsustusvabadus oma osakonna lõikes.

Puudus kvalifitseeritud spetsialistidest. Töötajate töökoormus suur, mis tekitab pinget.

Esmaspäeviti laiendatud juhtkonna koosolekud. Tagab infoga varustatuse ja võimaldab jooksvad teemad juhtide tasandil omavahel läbi arutada.

Projektisiseste meeskonnakoosolekute vähesus.

Töökeskkonda ja töötajatesse investeerimine. Töötajate koolitamine.

Ajapuudusel ei jõuta läbi viia piisavalt arenguvestlusi.

Kaasaegne mõõdistamis- ja uurimistehnika ning tarkvara.

Ebapiisav tööde planeerimine ja kvalifitseeritud tööjõu nappus.

Täisteenuse pakkumine (alates uuringutest kuni valmis projektini) – kiirus ja kvaliteet.

Geodeesia osakonna müügitöö ja tööde teostamise kvaliteet/tähtaegsus probleemne; kommunikatsioon klientidega ebapiisav

Litsentside, kutsetunnistuste ja tegevuslubade olemasolu.

Tööde kvaliteedikontrolli ebapiisavus.

Põhiväärtused paigas ja kõigi poolt aktsepteeritud. Lähteülesannete korrektne jõudmine töö teostajani.

Ühtse projektdokumentatsiooni kasutusele võtmine. Normdokumentide ajakohastamise eest vastutav isik olemas, kuid puudub süsteemne tegevus.

Võimalused Ohud Parem koostöö erialaliitudega / klastritega (suurem kasutamine ja kontakt).

Juhtide suur töökoormus ning seetõttu vähem aega keskenduda ettevõtte juhtimisele.

Süsteemsem koostöö ülikoolidega (eesmärgiga tagada spetsialistide olemasolu ja tulevase tööandjana paremini meelde jääda).

Haigestumise korral jääb töö seisma (pole asendajat võtta).

Turundustegevusse panustamine. Arenguvestluste läbiviimise venimine tekitab rahuolematust töötajates. Koolitusvajadusi ei ole võimalik kaardistada. Puudub teadmine töötaja rahulolust/rahulolematusest. Jääb saamata tagasiside ja ettepanekud töökeskkonnale.

Strateegia ja arenguplaani koostamise kaudu saavutada ühtlane ja sidusam tegevus.

Ressursi puuduse tõttu esineb ebakvaliteetset tööd.

Enamus töötajatele kutsetunnistuse taotlemine (kvalifitseeritud tööjõud annab suurema eelise).

Geodeesia osakonna tööde teostamise halb kuvand tulenevalt juhtimisest.

Sisekoolitused – töötajad vahetavad ise oma kogemusi. Info antakse liiga hilja, mis jätab reageerimiseks /teostamiseks liiga vähe aega – tehakse kiirustades.

Võtta kasutusele (majandus)tarkvara, mille kaudu saab jälgida projekti ajagraafikut, seisu, väljastatud arveid, akte jne.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

8 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Huvitatud osapooled

Huvitatud osapool

Ootus Mõjutav tegur

Tellija Kvaliteet ja tähtaegsus Alltöövõtjad, kooskõlastuste hankimine, ettenägematud tööd, olemasolevate tööde maht ja tähtaegsus

Koostööpartner Kvaliteet, tähtaegsus, professionaalsus suhtlemisel, usaldusväärsus

Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, omavaheline kommunikatsioon, ettenägematud tööd

Alltöövõtja Õigeaegselt tasutud arved, lähteülesande korrektne esitamine

Selgelt esitatud tellimistingimused ja tähtajad

Kooskõlastajad (side, kommunikatsioonid, OV-d)

Nõuete täitmine vastavalt kooskõlastaja tingimustele, parendusettepanekute sisseviimine

Volituste olemasolu, Korrektselt esitatud andmed, parandusettepanekud ja sisu

Töötajad Hea töökeskkond ja -tasu, koolitusvõimalused

Korrektselt esitatud lähteülesanded, informatsiooni olemasolu, omavaheline (k.a osakondade) kommunikatsioon, palga vastavus teostatud tööle, eneseteostus, ühisüritused jm lisavõimalused

Omanikud/ juhatuse liikmed

Kasumlikkus, investeeringute ära tasumine, ettevõtte kasv ja efektiivsuse tõstmine

Ettevõtte juhtimine, tegevused strateegiliste eesmärkide täitmiseks, investeerimisotsused ja riskihindamine

Tütarfirmad Majanduslik ja tehniline tugi (kvalifikatsioon, teadmised-oskused jne)

Võimaluste ja vahendite olemasolu ja piisavus, tähtaegsus, omavaheline kommunikatsioon

Välispartnerid (WSP, VRT)

Kvaliteet ja tähtaegsus, hind, kokkulepetest kinnipidamine

Tööde maht ja tähtaegsus, kooskõlastused, omavaheline kommunikatsioon, ettenägematud tööd

Eriala liidud Osalemine liidu tegevuses. - Kõrgkoolid Hariduse kvaliteeti investeerimine,

tudengitele kvaliteetsete praktika- ja töökohtade tagamine, karjäärivõimaluste olemasolu

-

Valitsusasutused Seaduskuulekus, maksude tasumine, sobivate teenuste pakkumine

-

Avalikkus Hea maine saavutamine ja hoidmine Seaduskuulekus, avaliku arvamuse ja trendidega arvestamine (sh keskkonna säästlik tarbimine)

Pangad jm finantsasutused

Maksude ja arvete õigeaegne tasumine

Maksu- ja laenutingimused

RP tegutsemise jaoks vajalik tugitaristu (ruumid, remondifirmad, kontorikaup jne)

Arvete õigeaegne tasumine Teenuse ja hinna omavaheline sobivus

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

9 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Riskid ja võimalused

Võttes arvesse käesolevas peatükis käsitletud sise- ja välisteemasid ning huvipoolte ootusi ja neid mõjutavaid tegureid, on kindlaks määratud Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad riskid ja võimalused (Y-03 Riskid ja võimalused).

Riskide ja võimaluste hindamine ja meetmete kasutusele võtmise eesmärgiks on:

 saavutada soovitud eesmärgid ja tulemused;  hoida ära või vähendada mittesoovituid (keskkonna)mõjusid;  saavutada pidev täiustamine.

Lisaks toimub riskide ja võimaluste hindamine ning asjakohaste meetmete planeerimine ja kasutusele võtmine jooksvalt juhtkonna laiendatud koosolekutel, mis kajastub ka vastavates protokollides.

Keskkonnaaspektid

Reaalprojekti põhitegevust mõjutada võivad keskkonnaaspektid koos vastavate nõuetega on esitatud lisas Y-04 Keskkonnaaspektide register.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamiseks kasutatakse kriteeriume:

 juriidilised nõuded;  tuleneva keskkonnamõju olulisus;  mõju huvipoolte arvamusele.

Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse protseduuri:

 iga konkreetse objekti kohta oluliste aspektide hindamine toimub keskkonnamõjude hinnangu alusel;  õiguslike ja muude nõuete ajakohasust ja nende võimalikke uuendusi jälgitakse pidevalt igapäevase

töö käigus ja võimalikud uuendused viiakse sisse ka keskkonnaaspektide registrisse;  keskkonnaaspekte avalikustatakse tellijatele ja partneritele vastava sisulise sooviavalduse esitamisel;  keskkonnaaspekte vaadatakse üle tulenevalt õigusaktide muutumisest või RP tegevusala muutumisel

juhkonnapoolse ülevaatuse käigus;  vastavalt keskkonnaaspektidele püstitatakse RP keskkonnaeesmärgid uueks perioodiks.

Keskkonnaaspektide määramisel järgitakse metoodikat (Keskkonnamõju + Mõjutatud huvipooled):

Keskkonnamõju Olulisuse

hinne Mõjutatud huvipooled Olulisuse

hinne Pole nähtav või lühiajaline 0 pole teada 0

mõõdukas 1 Reaalprojekt 1 pikaajaline või korra esinenud

2 Reaalprojekt, meie huvipooled

2

püsiv või korduvalt esinev 3

Reaalprojekt, meie huvipooled, meedia kajastused

3

Olulisuse tasemed (Keskkonnamõju + Mõjutatud osapool): 0 – ei ole oluline; 1 – ei ole oluline; 2…3 – väheoluline;

4…5 – oluline; 6 – väga oluline;

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

1 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Keskkonnaaspekt on oluline, kui:

 seaduslikke nõudeid ei rakendata või rakendatakse täielikult;  olulisuse hinde summa on suurem kui 4.

Õiguslikud ja muud nõuded

Reaalprojekti töötajad järgivad oma töös tellija nõudeid ja järgnevaid dokumente:

Osakond Õiguslik nõue

Geodeesia Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003?leiaKehtiv

Geoloogia Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015012?leiaKehtiv

Kemikaaliseadus (Ohtlike kemikaalide arvestuse kord) www.riigiteataja.ee/akt/106042021004?leiaKehtiv

Projekteerimine Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Nõuded ehitusprojektile https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv

Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025?leiaKehtiv

Tee projekteerimise normid https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014?leiaKehtiv

Maaparandusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv

Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv

Jäätmeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017043?leiaKehtiv

Sadamaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019013?leiaKehtiv

Täielik nimekiri KN-01_Kehtivad_normdokumendid.docx

Keskkonnaaspektide registris on määratletud, millised õiguslikud ja muud nõuded on seatud oluliste aspektidega.

4. Eestvedamine

Poliitika

Meie peamised klientide rahulolu tagamise juhtpõhimõtted on järgmised:

 teeme kõrge kvaliteediga ja tähtaegselt teostatud teenust;  meil on kogemustega spetsialistid ning tegeleme vastava valdkonna teadmiste pideva

arendamisega;  väärtustame rohelist ja keskkonnateadlikku mõtteviisi;  kasutame loodusressursse säästlikult ja mõistlikult;  pakume klientidele keskkonnasõbralikke ja uudseid lahendusi;  tegutseme vastavuskohustustest tulenevate nõuete järgi (sh õigusaktid, RP ja kliendi nõuded).

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

2 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Eelneva saavutamiseks oleme juurutanud ja järgime ISO 9001:2015 ja 14001:2015 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi, mis tähendab, et meie olulised protsessid on määratletud ja kirjeldatud ning pidevalt otsime ettevõttesiseselt võimalusi oma protsesside ja juhtimissüsteemi parendamiseks. Ettevõttes juurutatud süsteemi loomisel on arvestatud ka seniste kogemusega, klientide huvidega ning muude heade tavade ja praktikatega. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine aitab tagada klientide jm huvipoolte nõuete ja vajadustega arvestamist, nende täitmist ning tõhusust sisemises töökorralduses.

RP arendab pidevalt oma juhtimissüsteemi, protsesse, infrastruktuuri ja töötajaid. Töötajad on motiveeritud õppimisele ning nende oskusi ja teadlikkust arendatakse süstemaatiliselt läbi koolitusprotsessi.

Käesolev kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika on edastatud ja selgitatud kõikidele ettevõtte töötajatele. Poliitika ellu rakendamiseks on püstitatud eesmärgid, mis on dokumenteeritud ja kinnitatud juhatuse liikme poolt (vt Teatmestu).

Eesmärgid

Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärgid on võimalusel mõõdetavad, vastavuses kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikaga ning võtavad arvesse nii ettevõtte ja klientide hetke- ja tulevikuvajadusi kui ka ettevõtte protsesse ja üldisi strateegilisi eesmärke. Eesmärgid püstitatakse kindlaks ajaperioodiks ning esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Eesmärgid sisaldavad kohustust pidevaks parendamiseks, on reaalsed, dokumenteeritud ja töötajatele teatavaks tehtud. Kvaliteedi- ja keskkonnaeesmärkide täitmist jälgitakse kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolsetel ülevaatustel (vt Protokollide all olevaid faile „Juhtkonnapoolne ülevaatus“). Vastavalt tulemustele muudetakse eesmärke või rakendatakse korrigeerivaid tegevusi.

Kliendirahulolu tagamiseks juhindume alljärgnevatest kriteeriumitest: • lepingulistest lubadustest ning kokkulepitud tähtaegadest peetakse kinni (vähemalt 80%

töödest teostatakse tähtaegselt); • projekti dokumentatsioon läbib enne tellijale esitamist põhjaliku kvaliteedikontrolli

(vähemalt 95% töödest); • vastuvõtueelse kontrolli läbinud allhanketööd vastavad RP ootustele ning Tellija nõuetele • ohtlike jäätmete (nt akud, patareid, õli) nõuetekohane utiliseerimine; • töötajate ja klientide keskkonnateadlikkuse edendamine.

Süsteemi tulemuslikkust mõõdetakse jooksvalt iganädalastel laiendatud juhtkonna koosolekutel. Nii kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika kui ka vastavad eesmärgid vaadatakse aja- ja asjakohasuse seisukohalt üle vähemalt üks kord aastas juhtkonnapoolse ülevaatuse raames, misjärel toimub vajaduse korral neisse muudatuste tegemine ja taaskinnitamine.

Juhtkonna ja töötajate kohustused

Ettevõtte juhtkond on oma kohuseks võtnud luua ja järgida juhtimissüsteemi ja selle põhimõtteid, norme ja eesmärke ning hoida need ajakohasena. Juhtkond peab tagama, et juhtimissüsteemi ja poliitikat mõistetakse ja rakendatakse kõikide töötajate poolt.

Eeskätt juhataja vastutusel on ergutada meeskonda tegutsema integreeritud juhtimissüsteemi poolt sätestatud viisil ja luua vajalikud ressursid süsteemi elluviimiseks. Juhtkonna ja töötajate kohustused, volitused ja vastutused on järgmised.

Juhatuse kohustuseks on:

1. kehtestada kvaliteedipoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega;

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

3 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

2. kehtestada keskkonnapoliitika ning –eesmärgid, mis on kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkidega;

3. tagada vajalike ressursside olemasolu; 4. määrata isik ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi loomiseks, rakendamiseks ja

arendamiseks; 5. määrata töötajate kvaliteedi- ja keskkonnaalased kohustused koos vastutuste piiritlemisega; 6. nõuda/teostada regulaarseid siseauditeid ja teostada juhtimissüsteemi ülevaatusi; 7. edastada kogu töötajaskonnale kliendi jt huvipoolte, samuti õiguslike ja muude nõuete rahuldamise

tähtsus.

Juhatus on võtnud kohustuseks eraldada vajalikud inim-, tehnilised ja finantsilised ressursid kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse planeerimiseks, teostamiseks, dokumenteerimiseks, kontrollimiseks, tõestamiseks ja pidevaks parendamiseks. Selleks otstarbeks juhatus:

 töötab välja ja rakendab sobiliku ettevõtte struktuuri;  kavandab ja rakendab tööle efektiivse juhtimisskeemi;  loob efektiivse sisekommunikatsiooni;  eraldab vahendid ja loob tingimused personali koolitamiseks;  varustab töötajad ametikohustuste täitmiseks sobilike tööruumide, seadmete, vahendite ja

vajaliku informatsiooniga;  haldab ettevõtte finantsstruktuuri.

Kvaliteedijuhi kohuseks on:

1. luua, rakendada, hoida töökorras ja arendada juhtimissüsteemi ning esitada lahendusi ja algatada tegevusi mistahes kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks;

2. planeerida ja korraldada sisemisi juhtimissüsteemi auditeid; 3. organiseerida ja ette valmistada regulaarselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatuseid; 4. teavitada töötajaid juhtimissüsteemi põhimõtetest, õiguslikest ja muudest nõuetest, huvipoolte

nõuetest ning ettevõtte eesmärkidest; 5. teavitada juhatust juhtimissüsteemi toimivusest ja parendusvajadustest; 6. anda välistele huvipooltele infot ettevõtte juhtimissüsteemi kohta huvipoolte vastava päringu korral.

Kvaliteedijuhil on volitused teha ettekirjutusi töötajatele ja koostada ettepanekuid juhatusele juhtimissüsteemi rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes.

Kvaliteedijuht on juhtkonnapoolne esindaja ettevõtte juhtimissüsteemi alal.

Osakonnajuhtide kohustuseks on:

1. tagada, et nende alluvuses olevad töötajad saavad aru ja rakendavad dokumenteeritud juhtimissüsteemi;

2. haarata ettevõttes igaüks kaasa eesmärkide saavutamise plaanide teostamisse.

Igal osakonnajuhil on volitused ja ka vastutus korrigeerida või peatada tema vastutusvaldkonda kuuluv protsess või tegevus, kui selle teostamisel esineb kõrvalekaldeid dokumenteeritust.

Töötajate kohustuseks on järgida oma töödes ja tegemistes kehtestatud juhtimissüsteemist tulenevad nõudeid, heakskiidetud tegevusmeetodeid ja –juhiseid ning toimida vastavalt õiguslikele ja muudele nõuetele. Igal töötajal on õigus algatada parendustegevusi süsteemi või teostuste parendamiseks. Detailsem volituste ja vastutuste kirjeldus on toodud ametijuhendites, sisekorraeeskirjas ning antud valdkonda reguleerivates protseduurides ja juhendites.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

4 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Spetsiifilise kvaliteedi- ja keskkonnaalase tegevuse (protsesside ja projektide juhtimine, teostuse planeerimine ja korraldamine jms) eest oma pädevusalas vastutavad vastavate tegevusalade töötajad.

Juhtkonnapoolne eestvedamine ja kohustused on olulised mõjusa ja tõhusa juhtimissüsteemi väljatöötamisel ja töökorras hoidmisel kõigi huvipoolte kasu saavutamiseks. Selleks on oluline ka kliendi rahulolu säilitamine ja suurendamine.

Ressursside juhtimine

Ettevõtte ressursid loovad aluse suutlikkuseks ja toimivuseks valitud tegevusvaldkonnas ning kindlustunde klientidele võetud kohustuste täitmisel. Olulisemateks ressurssideks on inimressursid, seadmed, tehnoloogia ning omandatud kogemused. Ressursside arendus kuulub ettevõtte strateegiliste ülesannete hulka, ressursside ratsionaalne kasutamine aga võimaldab teostada efektiivset majandamist. Nendest saab aluse ka pideva parendamise protsess.

Inimressursid

Ettevõtte eesmärkide ja strateegia elluviimiseks ning juhtimissüsteemi juurutamiseks ja töökorras hoidmiseks on vajalik kvalifitseeritud töötajaskond. Ettevõtte poliitika on kõigile, kes kvalifitseeruvad, taotleda kutsetunnistus. Järjepidevalt kvalifitseeritud meeskonna saavutamiseks on juurutatud koolituste- ja kutsetunnistuste registrid, mis asuvad Halduse kaustas.

Ettevõtte meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes on ruumilise mõistmisega, kõrge emotsionaalse intelligentsusega, hea klienditeenindus kultuuriga ning meeskonna tööle suunatud iseseisva mõtlemisega isikud. RP tööjõu erialane struktuur ja kvalifikatsioon vastavad tema tegevusvaldkondade vajadustele ning töömahtude struktuurile.

Töötajate juhtkonnapoolne kaasahaaramine ja eestvedamine, töötajate tegevus põhitegevus- ja juhtimisprotsessides ning nende kohustused, volitused ja vastutused on toodud käesolevas käsiraamatus, ametijuhendites ning konkreetsetes vastavaid tegevusi kajastavates protseduurides ja dokumentides.

Töötajate valikul ja töökohtade kujundamisel lähtutakse personali hariduslikust tasemest, isiklikust võimekusest ja sobivusest vastavale ametikohale. Kriteeriumid igale ametikohale on toodud ametijuhendites. Vajaliku kompetentsuse ja töötajate koolitusvajaduse identifitseerimine ja juhtimine, samuti koolituste planeerimine toimub vastavalt koolitusplaanile, mis selgitatakse välja arenguvestluste käigus. Arenguvestlusi viivad läbi osakonna juhatajad vähemalt üks kord aastas.

Töövahendid

Kvaliteetsed töövahendid panevad aluse ettevõtte toimimisele. Lähtuvalt RP tegevusalast on ettevõtte töövahenditeks kontori- ja laoruumid, riist- ja tarkvara, seadmed, sõidukid jm väikevahendid.

RP-s kasutusel olevad peamised seadmed on järgmised:  elektrontahhümeetrid;  nivelliirid;  laserskanner;  GPS-seadmed;  arvutid, printerid, skannerid;  puurmasinad, geotehnika instrumendid;  sõiduvahendid.

Kasutusel on andmetöötlusprogrammid AutoCAD Civil 3D, Microstation, Bentley PowerSurvey, ZWCad jt tarkvarapaketid.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

5 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Töökeskkond

Toote/teenuse nõuetele vastavuse saavutamiseks sobivate töövahendite ja -keskkonna olemasolu eest vastutab juhatus.

Töökeskkond on inim- ja füüsiliste tegurite kooslus, mis mõjutab inimeste motivatsiooni ja rahulolu. Need tegurid omavad suurt mõju organisatsiooni edukale toimimisele. Nõuded selles osas on toodud Sisekorraeeskirjas. Töötervishoid ja -ohutus tagatakse ettevõttes vastavate protseduuride, seaduste jm seadusandlike korralduste ja määruste järgimisega (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 21.12.1999 määrus nr 402). Tööohutuse tagamiseks on välja töötatud Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend.

Esmaselt tööle asujale korraldatakse vastav juhendamine. Uute seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisele eelnevalt korraldatakse täiendav töötajate väljaõpe ja juhendamine. Tervisele ohtlike protsessidega seotud töötajad on varustatud individuaalsete kaitsevahenditega ja neile on selgitatud nende kasutamise vajadust. Ohutusnõuete ja seadusandlike nõuete järgimine on kõigile RP töötajatele kohustuslik.

Vähemalt üks kord aastas (hiljemalt märtsi 4. nädalal) toimub ettevõttes suurem koosolek, kus informeeritakse töötajaid RP lähiaja suurematest ettevõtmistest ja lahatakse kõiki töötajaid puudutavaid üldisi probleeme. Kõigil töötajatel on ka võimalus teha jooksvalt parendusettepanekuid vastavate protsesside parendamiseks.

Informatsioon

Hästi toimiv informatsiooni liikumine on vajalik töötajate motiveerimiseks, aitab paremini mõista ettevõtte eesmärke ja protsesse ning näha nende osa sellele kaasa aitamisel. Kõigil töötajatel on õigus saada õigeaegselt oma igapäevatööks vajalikku informatsiooni ning RP eesmärke, tegevust ja käekäiku puudutavat teavet ning kohustus jagada õigeaegselt enda valduses olevat olulist infot ja vastutada jagatava info õigsuse eest. Juhatus tagab töötajate ligipääsu vajalikele infokanalitele.

Info liikumine ettevõttes erinevate tasandite vahel toimub vastavalt vajadusele ja informatsiooni tüübile e-posti, telefoni, vahetu suhtluse, koosolekute, raamatupidamisprogrammi, projektiregistri, tööderegistri ja dokumendihalduse kaudu. Dokumentide loomise ja säilitamise kord on kindlaks määratud riiklike normdokumentidega ning protseduuridega „Asjaajamiskord”, „Dokumendiohje“ ja „Tõendusdokumentide ohje”. Informatsiooni salastatus ja käsitlemine on tagatud konfidentsiaalsusnõuetega töölepingutes ja dokumentide haldamise süsteemi kaudu.

Arvestust peetakse kliendi rahulolu või mitterahulolu (reklamatsioonide), mittevastavuste osas, et suuta määrata ebatõhusad ja ebamõjusad tegevused ning algatada parendustegevusi. Tagasiside hankimine käib kliendi kaebuste kaudu või siis kliendiga kohtumistel suusõnaliselt. Saadud tagasisidet arutatakse projekti meeskonnas ja iganädalastel juhtkonna laiendatud koosolekutel. Rahalist kahju tekitanud kaebused (esitatud trahvid) fikseeritakse Reklamatsioonide registris. Kliendi rahuolu kinnitused salvestatakse eraldi kaustas ning ülevaatena Kinnituse registris.

Kliendi nõuete väljaselgitamine toimub vastavalt protseduurides „Müügijuhend“ ja „Ostujuhend“ käsitletud korrale.

Finantsid

Juhatus plaanib, teeb kättesaadavaks ja juhib finantsressursse, mis on vajalikud juhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks (vt ka Juhtkonna kohustused). Finantsressursside juhtimine hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest lähtuvalt võetakse edasiselt kasutusele vajalikud meetmed.

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

6 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Juhtimissüsteemi toimivusega seonduvate tegevuste finantsaruandlust (juhtimissüsteemi tagamise jaoks vajalikud kulud) kasutatakse ka sisendina juhtkonnapoolsel ülevaatusel (vt protseduur „Juhtkonnapoolne ülevaatus”).

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

7 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

5. Juhtimissüsteemi ülesehitus

Juhtimissüsteemi struktuur

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab enda all organisatsioonilist struktuuri, kavandamistoiminguid, kohustusi, tavasid, protseduure ja ressursse, mis on vajalikud juhtimise teostamiseks ning poliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, taas läbivaatamiseks ja järgimiseks.

Juhtimissüsteemi arendus on pidev protsess. RP kvaliteedijuhtimissüsteemi arendus ja rakendamine lähtuvad ettevõtte struktuurist ja ettevõttes teostatavate protsesside spetsiifikast ning soovist võimalikult hästi täita kliendi ootusi ja optimaalselt kasutada ettevõtte ressursse.

Kvaliteedijuhtimissüsteem on organiseeriv raamistik, mis on pidevalt jälgitav ja perioodiliselt üle vaadatav ning pidevas muutumises vastavalt muutuvatele sise- ja välisoludele.

RP integreeritud juhtimissüsteem hõlmab standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 kõiki nõudmisi ja koosneb järgmistest põhiosadest, mille sidusus on esitatud joonisel 2:

• Juhtimissüsteemi käsiraamat – kirjeldab juhtimissüsteemi üldist ülesehitust ning toob kokkuvõtlikult ära poliitika, juhtkonna kohustused, süsteemi kirjelduse ja selle elementide olulisemad põhimõtted. Juhtimissüsteemi käsiraamat on avalik dokument, millega on võimalik tutvuda kõigil soovijail.

• Ettevõtte käsiraamat – sisaldab ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisemaid dokumente ning erinevaid valdkondi reglementeerivaid tegevusjuhiseid (protseduure ja juhendeid):

- Protseduurid – määratlevad põhjalikult eri valdkondade olulisi sisulisi tegevusi, esitades sealjuures tegevuse toimumise käigu, tegevuse sisu, teostuse olemuse ja vastutuse (sh osakonnajuhendid ning müügi- ja ostujuhend);

- Juhendid – annavad reeglistiku tegevuse toimumise kohta. Juhendeid kasutatakse tüüpiliselt konkreetsetes ainevaldkondades.

NB! Protseduurid ja juhendid on koondatud ettevõtte käsiraamatusse ning mõeldud ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks.

• Vormid – sisaldab ettevõttes heakskiidetud, kinnitatud ja kasutatavaid tühje dokumendiblankette ehk vorme ja näidiseid.

• Teatmestud – erinevate valdkondade töödokumentatsioon (täidetud vormid, kliendi dokumendid, teatmekirjandus) on koondatud teatmestutesse, milles neid fikseeritud aja jooksul säilitatakse kindlaks määratud töökohtadel, misjärel likvideeritakse või kantakse arhiivi.

Joonis 2. Juhtimissüsteemi struktuur

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

8 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud integreeritud juhtimissüsteemi dokumentides, mis koostatakse ettevõtte valdkondade juhtide ja spetsialistide poolt, juhindudes järgmistest põhimõtetest:

a. ettevõtte põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud; b. määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c. protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt vajadustest teostada kõiki tegevusi optimaalselt

– s.o täita vajalikud nõuded ja vastata kliendi ootustele, kulutades selleks võimalikult vähe ressursse;

d. kõik kvaliteeti mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus.

Integreeritud juhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud neljafaasilistena:

I faas – ettevalmistamine II faas – planeerimine III faas – ülesandeks tegemine (teostamine) IV faas – ülevaatus

RP integreeritud juhtimissüsteem on kõikide käesolevas käsiraamatus kirjeldatud protsesside ja protseduuride summa. Kvaliteedijuhtimissüsteem realiseerub tema toimikute süsteemi kaudu, mis peegeldab ka süsteemi enda ülesehitust ja olemust (vt joonis 3). Toimikute süsteem on nii juhtimissüsteemi vormiliseks (vormid, juhised, spetsifikaadid jne) kui ka sisuliseks (tegevuslikkust väljendavad materjalid erinevates teatmestutes) väljenduseks. Olemuslikult võib toimikuid jagada kolme põhigruppi:

– kirjeldavad, seletavad, funktsionaalsed toimikud (käsiraamatud);

– tegevuslikkust toetavad toimikud (vormid);

– tegevuslikkust väljendavad toimikud (teatmestud).

Toimikute sisulise jaotuse aluseks on ettevõtte struktuur ja juhtimissüsteem. Toimikutes esitatu on koondatud vastavatesse registritesse. Toimikutest, nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid „Dokumendiohje” ning „Tõendusdokumentide ohje”.

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

ETTEVÕTTE KÄSIRAAMAT

VORMID

TOIMIKUD JA KATALOOGID

Käsiraamatud, nn juhendmaterjal

Tõendusdokumentide kogumid elektrooniliselt

ja vajadusel paberil

toimikud

ARHIIV

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

9 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Toimimine (tööoperatsioonid)

Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimisel. Kõikide RP põhitegevuste kvaliteet tagatakse vastavalt järgnevale ettevõtte põhiprotsessi diagrammile (vt joonis 3).

Joonis 3. RP põhi- ja tugiprotsessid

Kõik joonisel 3 toodud protsessid on kaetud oma kindlate protseduuridega, mis on jaotatud vastavalt oma olemusele Ettevõtte käsiraamatu erinevatesse peatükkidesse. Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on toodud kõik RP-s koostatud protseduurid ja nende eest põhivastutajad. Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed protsessikirjeldused võib leida protseduuridest endist (vt Ettevõtte käsiraamat).

PK-03 Lepingute ja ülesande ettevalmistamine – töö planeerimine

DH-04 Siseaudit

DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus (sh juhtkonna ülevaatus)

IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus

IR-02 Töösisekorraeeskiri

IR-03 Autokasutuskord

IR-04 Koolituspõhimõtted

OJ-05 Hädaolukordadeks valmisolek ja tegutsemise juhend

DH-01 Asjaajamiskord

DH-02 Dokumendi- ja andmeohje

TJ-01 Müügijuhend

PK-02 Pakkumuste käsitlemine

2. Inimressursside juhtimine 1. Ettevõtte juhtimine, analüüs ja parendamine

4. Müügitegevus 3. Dokumendihaldus

TJ-02 Ostujuhend

PK-12 Alltöövõtu teostamine

PK-15 Sisse tulnud arvete menetlemine

TJ-03 Geodeesia osakonna juhend

TJ-04 Geoloogia osakonna juhend

TJ-05 Projektosakonna juhend

6. Tooteteostus 5. Ostutegevus

tagasiside

Y‐01/V5  Kvaliteedi‐ ja keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamat  Koostas: Leivi Arumäe  Kinnitas:  Mikk Reier  Kuupäev:  06.08.2020 

10 

NB! Paberkoopiad on kontrollimatud dokumendid 

Tabel 1. Vastutusmaatriks

Protseduuri tähis

Tegevusalad

Ju h

at u

se li

ig e

Ju h

at aj

a

K va

li te

ed ij

u h

t

O sa

ko n

n a

ju h

at aj

a võ

i gr

u p

ij u

h t

O sa

ko n

n a

tö öt

aj a

DH-06 Juhtimine, analüüs ja parendamine T T K K

DH-01 Lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine T T

Y-01 Juhtkonna kohustused T K

DH-06 Korrigeeriv ja ennetav tegevus K K T K K

DH-04 Siseaudit K T

DH-06 Juhtkonnapoolne ülevaatus T K

IR-01 Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus T K K

DH-02 Dokumendi- ja andmeohje K K T K K

DH-05 Seire ja mõõtmine T K K T K

DH-03 Tõendusdokumentide ohje K K T K K

PK-02 Pakkumine ja tellimuste käsitlus T T K

PK-13, PK-15 Ostutegevus T T

PK-04 – PK-14 Tööde teostamine T K

PK-04 – PK-14 Sisemine ülevaatus T K

T – täisvastutus; K – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja)

TARTU PÕHJAPOOLSE ÜMBERSÕIDUGA SEOTUD

EELPROJEKTIDE KOOSTAMINE BIM RAKENDUSKAVA

Projektijuht: Guido Laagus

Reaalprojekt OÜ

+372 514 3459

E-post: [email protected]

BIM koordinaator: Kaisa Saarva

Reaalprojekt OÜ

Tel 55 98 27 85

E-post: [email protected]

Kuupäev: 14.05.2026

Muudatus: -

Tallinn 2026

Töö nr P26016

Sisukord

1 Projekti info .............................................................................................................. 2

1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad ......................................... 4

1.2 Projektijuhtimine ............................................................................................ 5

1.3 Tähtajad ........................................................................................................... 7

2 Rakenduskava terminid ........................................................................................... 8

3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid ................................................... 9

3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud ........................................ 9

4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted ........................................... 9

5 Osamudelid ............................................................................................................ 10

6 Nõuded modelleerimisele ....................................................................................... 11

6.1 Töökorraldusnõuded ...................................................................................... 11

6.1.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 11

6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus .......................................................................... 11

6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid ............................................................................................. 11

6.1.4 Tarkvara ................................................................................................................................ 12

6.1.5 Failinimed ............................................................................................................................. 13

6.1.6 Kaustapuu ............................................................................................................................. 14

6.1.7 Infomudeli kaaskiri ............................................................................................................... 14

6.2 Tehnilised üldnõuded .................................................................................... 14

6.2.1 Põhimõtted ............................................................................................................................ 14

6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu) .................................................................................. 15

6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus ................................................................................................ 15

6.2.4 Mudeli koordinaadistik ........................................................................................................ 15

6.2.5 Märkuste esitamine .............................................................................................................. 16

6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid ........................................................................ 16

6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud ......................................................................................... 16

7 Kvaliteedinõuded ................................................................................................... 17

7.1 Infoturbe plaan .............................................................................................. 18

8 Kommunikatsioon .................................................................................................. 20

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

2 

1 Projekti info

Projekti nimetus:

Tartu põhjapoolse ümbersõidu põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi

asukoha muutmine Tartu kesklinnast välja.

Projekti staadium: Eelprojekt.

Joonis 1 Projekteeritava lõigu asukoht Tehnilisest kirjeldusest

Projekti eesmärk:

Üleeuroopalise TEN-T teedevõrgu terviklikkuse tagamine.

Põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee marsruudi asukoha muutmine Tartu

kesklinnast välja.

Liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine.

Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud,

liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja

õhusaaste) vähendamine.

Eelprojektide eesmärk

Leida kavandatavale Kvissentali sillale keskkonda sobiv arhitektuuriline ja teostatav

konstruktiivne lahendus.

Pakkuda välja lahendus üleminekute rajamiseks kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest

olemasoleva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega Tallinna ja Võru suunal.

Projekteerida eelprojekti tasemel läbi perspektiivne eritasandiline Vahi liiklussõlme

lahendus, et realiseeritav samatasandiline ristmik arvestaks maksimaalselt

perspektiivse eritasandiline lahendusega ja mida ei peaks hakkama tulevikus

suuremahuliselt ümber ehitama.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

3 

Ühenduse tagamine Muide teele (kohalik tee nr 7930620) pärast Tartu põhjapoolse

ümbersõidu väljaehitamist.

Projekteerimisel tuleb arvestada varem koostatud projektidega:

• Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga – Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekt (eelprojekt nr 20085-3, koostaja Roadplan OÜ, 2020-2022).

• Tartu põhjapoolse ümbersõidu lõigule alates Tiksoja liiklussõlmest kuni

Emajõeni - „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-

176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt (põhiprojekt nr MA18478, koostaja

Skepast&Puhkim OÜ, 2023-2025).

• Riigitee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete tee alguses oleva Aru ristmiku piirkond -

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 129,3-130,3 Vahi kergliiklustee ühenduse

põhiprojekt (koostaja Teedeprojekt OÜ, 2024-2025)

• Tartu põhjapoolsele ümbersõidule ja ümbruskaudsetele teedele kavandatud

liiklussagedused (töö nr ERC/17/2020, koostaja ERC konsultatsiooni OÜ).

Kardla-Tartu lõigu täiendatud liiklusuuringud (Töö nr T078-2023, koostaja IB

Stratum) • Tartu põhjapoolse ümbersõidu keskkonna mõju hindamine (KMH aruanne nr

1.1-2/22/149)

• Muud varem Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektide käigus teostatud

uuringud

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

4 

1.1 Projektijuhtimise struktuur, kontaktid ja tähtajad

Roll Nimi E-mail

Projektijuhid

ProjektijuhtGuido Laagus [email protected] +372 514 3459

Uuringud

Geotehnilised uuringud Leivi Arumäe [email protected]

Topo-geodeetilised uuringud

Jaanus Puks [email protected]

Projekteerimise meeskond

Kvaliteedikontrolli insener

Taavi Sadam [email protected] tel +372 511 0864

BIM koordinaator Kaisa Saarva [email protected]

BIM koordinaator Andres Roogsoo [email protected]

Teede projekteerija Aleksei Solovjov [email protected]

Maakorraldaja Katrin Priks [email protected]

Vee- ja kanalisatsiooni projekteerija

Kairi Juurik [email protected]

Side välisvõrkude projekteerija

Peeter Turnau [email protected]

Projektijuht

Guido Laagus

Geodeesia osakond

Jaanus Puks

Geoloogia osakond

Leivi Arumäe

Projekteerimise osakond

Taavi Sadam

Teede projekteerimise

eest vastutav isik Aleksei Solovjov

Maakorraldaja

Katrin Priks

VK insener

Kairi Juurik

Elektriinsener

Peeter Turnau

Rajatiste insener

Aleksei Muzalevski

Kvaliteedi kontrolli insener

Taavi Sadam

BIM koordinaator

Kaisa Saarva

Arhitekt

Karina Mamontova

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

5 

Elektri välisvõrkude projekteerija

Peeter Turnau [email protected]

Rajatiste projekteerija Aleksei Muzalevski [email protected]

Arhitekt Karina Mamontova [email protected]

Botaanik Täpsustamisel Täpsustamisel

1.2 Projektijuhtimine

Projektijuht:

• vastutab üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;

• tagab Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani

järgimise;

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel

• on valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja

arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;

• on Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel,

ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;

• esitab ja tutvustab Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi

aruandeid ning projekti;

• kooskõlastab Tellijaga kasutatavad projektlahendused;

• annab Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;

• esitab audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel

annab neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;

• kontrollib projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende

omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade

vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitab seda oma allkirjaga projekti

tiitellehel ja jooniste kirjanurkades

• viib läbi ja juhatab tehnilisi- ja töökoosolekuid;

• vastutab igapäevaste küsimuste/kommunikatsiooni eest;

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

6 

• suhtleb projektiga seotud isikute, meeskonna ja ametkondadega;

Teede projekteerimise eest vastutav isik:

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja

aruteludel

Rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimise eest vastutav isik:

• annab Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt

tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest

• vajadusel osaleb projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja

aruteludel

BIM koordinaator:

• Regulaarne koondmudeli ja BIM dokumentatsiooni koostamine, uuendamine

ja nõuetele vastavuse kontroll

• BIM rakenduskava elluviimise kontroll

• Mudelite vastuolude koosolekute korraldamine ja juhtimine

Kvaliteedikontrolli insener:

• Kvaliteedi kontrolli insener kontrollib detailselt Töövõtja koostatud

aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete õigsust,

nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust.

• Enne projektdokumentatsiooni lõplikku väljastamist Tellijale kontrollib

kvaliteedi kontrolli insener projekti koosseisu ja kvaliteeti.

Arhitekt:

• Osaleb ideelahenduste väljatöötamisel

• Osaleb eelprojekti koostamise protsessis ning annab panuse sellesse, et välja

pakutavad lahendused oleksid arhitektuuriliselt kaunid ja keskkonda sobivad

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

7 

1.3 Tähtajad

Tööd teostatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 4- Too osade üleandmis- ja

maksegraafik“ Töövõtjal on kohustus kinni pidada lepingus esitatud vahe- ja

lõpptähtaegadest. Kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamist jälgib projektijuht.

Tööde teostamise graafikusse võib tulla muudatusi ja täiendusi olenevalt

uurimistööde tulemustest.

Akteerimine ja arveldamine toimub lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel.

Töövõtja esitab tööde teostamise graafikus määratud ajal Tellijale vastava töö osa,

mille heakskiitmisel tasub Tellija Töövõtjale maksegraafiku alusel vastava töö osa

makse suuruse.

Etapp Töö või Töö osa tähtaeg

ülevaatamiseks esitamiseks

Töö üleandmise tähtaeg

Projekteerimise töö etappide kirjeldus

Topo-geodeetiline uuring 04.08.2026 13.09.2026 Kaitsealuse taimeliigi ahtalehine ängelhein kasvukohtade inventuur

03.10.2026 02.11.2026

Geotehniline uuring (I etapp) 03.10.2026 02.11.2026 Rajatise puurauk (20 tk) x x Löökpenetratsioonikaitse (8 tk) x x Puurauk (18tk) x x Kasvupinnase paksuse määramine (14 tk)

x x

Mobilisatsioonitasu (2 tk) x x Vahi liiklussõlme eelprojekt 03.10.2026 02.11.2026

Tiksoja liiklussõlme üleminekute eelprojekt

03.10.2026 02.11.2026

Muide tee eelprojekt ja KMH eelhinnang

02.12.2026 01.01.2027

Kvissentali silla eskiislahenduste koostamine

02.12.2026 31.01.2027

Kvissentali silla eelprojekti esitamine ekspertiisi

31.05.2027 30.07.2027

Geotehniline uuring (II etapp) 30.07.2027 29.08.2027 Kvissentali silla eelprojekt 30.07.2027 29.08.2027

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

8 

2 Rakenduskava terminid

Infomudel e. ehitusinformatsiooni mudel (BIM) (Building Information Model) - ehitise ja ehitusprotsessi terviklik digitaalne andmekogu, mida defineeritakse infomudeliga kogu ehitise eluea jooksul, kuid ka modelleerimisolukorra fikseerimisel mingil ajahetkel (reeglina kokkulepitud staadiumidel). Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) (Building Information Modelling) - tööriistad, protsessid ja tehnoloogia, mis võimaldavad luua ehitisest ja selle elluviimiseks vajalikust informatsioonist digitaalset andmebaasi/kogu/mudelit. Element (object, component, family, element) - dokumendis käsitletakse elementi, komponenti, perekonda, ja objekti sünonüümidena. Mudelelement on ehituse osa (alamüksus), mida kirjeldab omaduste kogum: omadused, tunnused ja parameetrid. Osamudel - mudeli osa, mis moodustatakse teatud kindlatel eesmärkidel (tegevusala vms seisukoha ülesannetest või vajadustest lähtuvalt). Koondmudel - koondmudel on erinevate projekteerimisvaldkondade (teed, rajatised, tehnovõrgud jne) IFC mudelite põhjal koostatud mudel, mida saab vaadata infomudelite vaatamistarkvara abil. IFC (Industry Foundation Classes) - rahvusvaheline infovahetusstandard ehituse ja kinnisvarahalduse alaste tarkvarade ühiseks infovahetuseks ja koos kasutamiseks. Põhitarkvara/originaaltarkvara (protsessiskeemi kontekstis) - tarkvara, milles modelleeritakse lahendus ning milles on hiljem võimalik lahendust redigeerida (nt.

AutoCad Civil, Revit). *Mõisted on saadud Riigi Kinnisvara kodulehelt.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

9 

3 Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid

Projekteerimiseprotsess toimub vastavalt Reaalprojekt OÜ kvaliteedisüsteemile (Lisa

1). Projekteerimise ajal peetakse regulaarseid koosolekuid projektimeeskonnaga.

3.1 Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud

Märkimisväärseid riske tehnilise lahenduse koostamise juures ei ole.

Põhilised riskid peituvad projekti ajakava täitmises, kuna tegu on Tellija jaoks on

äärmiselt ajakriitilise projektiga :

1) Tellija või seotud osapoole poolne viivitus ülevaatuseks esitatud projekti osade lahenduste osas seisukohtade andmisel, mis takistab Töövõtjal järgnevate

tööde teostamist. 2) Vastutava spetsialisti/projekteerija ootamatu haigestumine või töölt eemal

viibimine 3) Geotehniliste uuringute läbiviimise keelamine eramaadel maaomanike poolt

Abinõud riskide maandamiseks:

1) Töörühma liikmete korrektne kinnipidamine neile esitatud ülesannete tähtaegadest ning Töövõtja abistamine suhtlemisel väljaspool töörühma olevate organisatsioonide ja maaomanikega.

2) Ettevõttes on vähemalt sama tasemega insenerid keda on võimalik projektiga liita

3) Vajadusel tehakse uuringupunktid sarnasele alale väljapoole maaomanike piire võimalikult lähedale määratud punktile, vajalik on operatiivne abi tellija poolt kooskõlastuse saamiseks.

4 Infomudeli rakendamise eesmärgid ja üldpõhimõtted

Infomudeli keskseteks eesmärkideks erinevates staadiumites on:

1. teede, rajatiste ja tehnovõrkude komponentide geomeetria ning paiknemise

visualiseerimine;

2. teede, rajatiste ja tehnovõrkude kooskõla ning geomeetrilise kokkusobivuse

hindamine ja tagamine;

3. olla abivahendiks ehitustööde tegemise kava koostamisel.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

10 

5 Osamudelid

Projekteerimise käigus tuleb, vastavalt „Lisa 6. Esitatavate mudelite nimekirjad“,

koostada alltoodud osamudelid. Osamudeleid võib ühildada või osadeks jaotada

kokkuleppel infomudeli koordinaatoriga.

Osamudel Kirjeldus EP

Tee

Asfalt jah

Killustik/stabiliseeritud alus jah

Dreenkiht jah

Dreenkiht/asenduspinnas jah

Väljakaeve/konstruktsiooni põhi jah

Äärekivi ei

Nõlvad, kraavid, haljasalad jah

Veeviimarid

Truubid jah

Sademeveekanalisatsioon jah

Liikluskorraldus

Liiklusmärgid (liiklusmärgid, portaalid, konsoolid, tähispostid)

ei

Põrkepiirded jah

Teekattemärgistus ei

Aiad ei

Teeseadmed ja VMS märgid Teeseadmed ja VMS märgid

ei

Haljastus

Haljastus (puud, hekid, põõsad – lihtsustatud elemendid)

ei

Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk jah

Maaparandus

Maaparandus jah

Elektrivarustus

Elektrivarustuse välisvõrk jah

Valgustus

Valgustus jah

Sidevarustus

Sidevarustuse välisvõrk jah

Rajatised

Rajatised jah

EP – eelprojekt

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

11 

6 Nõuded modelleerimisele

6.1 Töökorraldusnõuded

6.1.1 Põhimõtted

Projekteerimisvaldkondade mudelid tuleb esitada osamudelitena. Osamudelid

integreerib koondmudeliks infomudeli koordinaator. Osamudelid

integreeritakse koondmudeliks projekti iga staadiumi lõpus.

6.1.2 Projektipank ja mudelite uuendussagedus

Infomudelid esitatakse vastavalt lepingu lisale „Lisa 11 Tee ehitusprojekti esitamise

juhend“ juhendile. Infomudelid tuleb lisada keskkonda TEET ( lisab töövõtja vastutav

projektijuht).

Üldreeglina esitatakse osamudelid ja koondmudel iga etapi lõpus.

Mudelite tööversioone esitatakse Tellijaga kokkuleppel. Esitatakse .nwd koondfail,

mis sisaldab soovitud osamudeleid. Töömudeli koondfail laetakse üles Töövõtja

Sharepoint serverisse, lingi mudelile edastab Tellijale Töövõtja projektijuht.

6.1.3 Projekti meeskond ja mudelid

Osamudel Ettevõte Vastutav isik

Teed Reaalprojekt OÜ Aleksei Solovjov

Veeviimarid Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Veevarustus ja kanalisatsioon Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Maaparandus Reaalprojekt OÜ Kairi Juurik

Elektrivarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Valgustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Sidevarustus Reaalprojekt OÜ Peeter Turnau

Rajatised Reaalprojekt OÜ Aleksei Muzalevski

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

12 

6.1.4 Tarkvara

Osamudelite loomiseks kasutatavad originaaltarkvarad, koordineerimistarkvara ning

nende versioonid lepitakse kokku enne modelleerimise alustamist infomudeli

koordinaatoriga ning fikseeritakse infomudeli rakenduskavas. Tarkvara ja selle

versiooni muutmine töö käigus on äärmiselt ebasoovitav ning lubatud vaid infomudeli

koordinaatori kooskõlastuse korral.

Osamudel Tarkvara Failiformaat

Koondmudel Autodesk Navisworks Manage 2025

.nwd

Teed Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .xml, .ifc 2x3

Veeviimarid Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Veevarustus ja kanalisatsioon Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Maaparandus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Elektrivarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Valgustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Sidevarustus Autodesk Civil 3D 2022 .dwg, .ifc 2x3

Rajatised Revit 2025 .dwg, ifc 2x3

IFC formaadis osamudelid

IFC formaadis mudelite jaotus on näidatud tabelis, kuid üldpõhimõte on see, et

erinevate valdkondade mudelid on eraldi failides. Kõik mudelid peavad sisaldama

andmesisu. Katendite mudelid esitatakse materjalide kaupa eraldi või, kokkuleppel

Tellijaga, ühes mudelis.

XML formaadis osamudelid

XML formaadis failid tuleb esitada vastavalt tehnilisele kirjeldusele:

Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed kolmemõõtmeliselt eraldi xml

formaadis failidena.

Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh:

väljakaeved; täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide

kaupa;

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

13 

Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on

lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude

asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne)

XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega

ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

XML formaadis mudel andmesisu ei sisalda.

Originaalformaadis (native) mudelid

Kõik mudelid tuleb esitada ka originaaltarkvaras, kus osamudelite jaotus on sama

nagu IFC formaadiski. Originaalformaat esitatakse etapi lõpus.

Koondmudel

Koondmudel koostatakse Navisworks Manage tarkvaras ja esitatakse .nwd formaadis.

Seda formaati on võimalik vaadata ka Navisworks Freedom tarkvaraga, mis on

vabavarana kättesaadav. Koondmudelis koordineeritakse erinevate valdkondade

koostööd ja see koostatakse erinevate valdkondade osamudelitest. Koondmudeli

peamine eesmärk on tagada erinevate osamudelite ühildumine. Lisaks kasutatakse

koondmudelit ka ristumiste avastamiseks ja märkuste jagamiseks projekteerimise

jooksul erinevate osapoolte vahel.

6.1.5 Failinimed

Osamudelite ja kaaskirjade failinimed tuleb moodustada järgides „Lisa 11 Tee

ehitusprojekti esitamise juhend“.

Näiteks:

MA30815_PP_TL_00_TL_2-01_Killustikalus, mille puhul oleks tegu katendite

osamudeliga „Killustikalus“.

IFC formaadis mudelites tuleb lisada faili sisu kirjeldus vastavalt osamudelite

jaotusele (täpsustatakse projekti jooksul). Näiteks Teed, Liikluskorraldus,

Elektrivarustus jne. Kui toimub osamudelite lõikudesse jagamine, peab see olema

selgelt tähistatud. Näiteks lisades faili kirjeldusele L1, L2 jne.

XML formaadis mudelites tuleks esitada kõik pinnad eraldi failidena ning faili sisu

kirjeldus tuleks lisada vastavalt kihile. Näiteks AC16surf, AC32base jne

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

14 

6.1.6 Kaustapuu

Esitatud mudelid on jagatud Uuringute ja ZZ-BIM kausta vahel. Viimases asuvad

ainult antud lepingu mahus projekteeritud uute elementide mudelid.

6.1.7 Infomudeli kaaskiri

Infomudeli kaaskirja eesmärgiks on hõlbustada mudeli mõistmist, kirjeldada

osapooltele mudeli erinevusi ja iseärasusi võrreldes rakenduskava nõuetega ning

vähendada seeläbi võimalusi vääriti tõlgendamiseks.

Kaaskiri tuleb esitada kõigi projekti mudelite ülevaatamiseks esitamisel ja

üleandmiselt koos infomudeliga.

Mudeli kaaskiri tuleb esitada .pdf formaadis.

Täpsem info kaaskirja nõuete kohta failis „Lisa 4 Mudeli kaaskirja nouded“.

6.2 Tehnilised üldnõuded

6.2.1 Põhimõtted

Mudeli elementide nimetused peavad olema üheselt ja lihtsalt arusaadavad.

Modelleerimistarkvara originaalformaadis mudeli eksportimisel ifc formaati tuleb

tagada mudeli andmesisu ülekandumine IFC formaati.

MA30815

Uuringud GD_Topogeodeesia

DWG

XML

Põhiprojekt ZZ-BIM Kaaskirjad

Osamudelid

IFC

DWG

XML

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

15 

Failide nimed peavad vastama punkti 6.1.5 nõuetele.

BIM mudelis tuleb kajastada kõik elemendid, mis on toodud punktis 5 osamudelite

kirjelduse all.

6.2.2 Mittegeomeetriline info (andmesisu)

Mudeli mittegeomeetriline info tuleb esitada eesti keeles.

Mudelisse ei ole lubatud sisestada valet informatsiooni. Kogu projekteerimiskestuse

jooksul mudelisse sisestatud info peab olema tõene.

Kõik elemendid peavad sisaldama andmesisu, mis on toodud failis“ Lisa 7 Atribuudid“.

Kui on tegemist mõne elemendiga, mida ei ole toodud antud tabelis või on tegu

abielemendiga, siis tuleks lisada vähemalt elemendi kirjeldav nimetus.

6.2.3 Mudeli geomeetriline täpsus

BIM mudel koostatakse eelprojekti etapis. Mudeli geomeetriline täpsus on LOD200

(teed ja rajatised) ja LOD100(kõik teepäraldised sh aiad, piirded, väravad, ulukitarad,

tähispostid, liiklusmärgid, müratõkkeseinad, teeseadmed, VMS märgid ja muud

sarnased objektid) ehk lihtsustatud kujutis, tulenevat projekti ajakriitilisusest.

Projekti koostamise käigus kontrollitakse mudeli elementide täpsusastme vastavust

töö eesmärgile. Mudeli täpsusastet korrigeeritakse kokkuleppel Tellijaga juhul kui see

on põhjendatud ja vajalik eelprojekti eesmärkide täitmiseks.

6.2.4 Mudeli koordinaadistik

Mudelid peavad olema L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrguslikult EH2000. Sel

juhul puudub vajadus mudelites olevate reeperite järele.

Mõõtühikud meetrites.

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

16 

6.2.5 Märkuste esitamine

Märkuste esitamine toimub .doc (Word) võid .xlsx (Excel) faili abil, kuhu lisatakse nii

pilt probleemsest kohast kui ka kommentaar.

6.2.6 Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid

Tehnovõrkude modelleerimise värvitoonid täpsustatakse töö alustamisel ning

kooskõlastatakse BIM koordinaatoriga. Üldpõhimõte on, et süsteemid peavad olema

üksteisest värvide kaudu selgelt eristatavad.

6.2.7 Mudeli geomeetrilised vastuolud

Üldreeglina modelleeritakse kõik elemendid ligikaudsete mõõtmete, mahu ja

kogusega.

Eelprojekti etapis on elementide omavahelised lubatud lõikumised järgmised:

• Katendikihtide mudelite omavaheline lõikumine – 10 cm;

• Täitematerjalide mudelite omavaheline lõikumine – 50 cm;

• Kaeve mudeli eri osade omavaheline lõikumine – 50 cm;

• Tee konstruktiivsete kihtide lõikumine rajatistega – 10 cm;

3D pindadest ei lõigata välja poste, truupe jms seega ei kontrollita ka nende

omavahelisi konflikte.

Lubatud pole torustike omavaheline lõikumine ja lõikumine rajatistega.

Omavaheliste lõikumiste all on peetud silmas vaid kahe pinna/elemendi lõikumist:

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

17 

Näiteks pildil on näha kahe erineva pinna vahel väikest lõikumine, mis on väiksem kui

1 cm.

7 Kvaliteedinõuded

Teistele osapooltele avaldatav infomudel peab vastama järgmistele kvaliteedinõuetele:

• BIM-mudelis ei ole mittevajalikke elemente (näiteks üleliigseid ja projektlahendusse mitte kuuluvaid elemente);

• mudelite geomeetria on korrektne (nt ei tohi olla pindadel 0-punkte, mis tekitavad visuaalselt ebaloogilise pinna või terava tipu)

• modelleeritud elementide vahel ei ole geomeetrilisi konflikte, mis ületaks lubatud tolerantse;

• mudelitele on lisatud nõutud andmesisu;

• modelleerimisel on järgitud rakenduskavaga kehtestatud nõudeid;

• failinimed vastavad rakenduskava nõuetele.

Iga projekteerija kontrollib ise oma mudelit visuaalselt (eemaldab mudelist

mittevajalikud elemendid, vaatab üle andmesisu ning vajadusel teeb

automaatkontrolle)

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

18 

BIM koordinaator kontrollib nii visuaalselt (st vaatab üle erinevate mudelite

paiknemise koondmudelis ja kontrollib andmesisu) kui ka vajadusel

automaatkontrollidega kogu koondmudelit.

Andmesisu kontrollimise käigus eksporditakse kogu andmesisu Excelisse ning

veendutakse, et kõigil elementidel on andmesisu lisatud ja korrektne.

Automaatkontrollide tegemisel kasutatakse Navisworksi töövahendeid Clash

Detective, millega saab tuvastada erinevate elementide/pindade omavahelisi

lõikumisi (näiteks ei tohiks ristuda erinevad tehnovõrgud ja ei tohi pindade lõikumised

olla suuremad kui lubatud lõikumised punktis 5.2.7). Elementide omavaheliste

lõikumiste ületavate konfliktide ilmnemisel informeerib sellest projektijuhti ja

projekteerijat.

Võimalikud erisused on kajastatakse infomudeli kaaskirjas.

7.1 Infoturbe plaan

Eesmärk: Tagada, et kõik projekteerimise faasis loodavad süsteemid ja lahendused

oleksid turvalised ja vastaksid meie organisatsiooni infoturbenõuetele.

Infoturbe korraldamine määratleb ettevõttes suunised oma infovarade turvalisuse

tagamisel. Turvameetmete rakendamisega püüab ettevõte vältida oma infovarade

kahjustamist ja tagada katkestusteta tegevus oma ülesannete täitmisel.

Infoturbe korraldamine sõnastab turbe eesmärgid, nende saavutamise suunised,

üldise turbekorralduse ja strateegia ning turbemehhanismide rakendamise.

Ettevõtte infoturbe korraldamine hõlmab kõiki ettevõtte töötajaid ja alltöövõtjaid.

Vastutus

Üldvastutus infoturbe tagamise eest on ettevõtte juhil.

Infoturbe meetmete rakendamist koordineerib vastutav isik.

Kõik ettevõtte töötajad vastutavad oma töövaldkonnas turbe eesmärkide saavutamise

ja kehtestatud kordade täitmise eest.

Konkreetsete turvameetmete rakendamine kajastub ametijuhendites.

Väline audit tellitakse vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kord kolme aasta

jooksul.

Infovarad

Varade üle peab arvestust vastutav isik.

Infoturbe korraldamine

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

19 

1. Personali turve

1) Personali töölevõtul tuleb uuele töötajale tutvustada infoturvet

reguleerivaid eeskirju.

2) Ametijuhenditesse või töölepingusse tuleb lisada asjakohased turvanõuded.

3) Töötaja vabastamisel tuleb tagada viimase tööpäeva lõpuks kõikide tema

valduses olevate varade ja pääsuvahendite tagastamine ja pääsuõiguste

tühistamine.

4) Töötajaid tuleb teavitada neid puudutavate infoturbe meetmete muutustest

ja turvaintsidentidest viivitamatult.

5) Töötajale peab olema tagatud infoturbealane koolitus.

2. Üldturve

1) Üldturvet korraldab ettevõtte juhi poolt määratud töötaja.

2) Sissepääs ruumidesse tuleb tagada tööalase vajaduse ja vastutuse alusel.

Võtmete arvu ja jagamise üle tuleb pidada kirjalikku arvestust.

3) Olulistes ruumides peab olema paigaldatud valvesignalisatsioon ja tagatud

reageerimisvõimekus häirele.

4) Tööruumidest viimasel väljujal tuleb sulgeda aknad ja lukustada uks(ed).

5) Hoolde- ja remonditöölistel lubada viibida ruumides ainult koos saatjaga.

3. Juhisdokumendid

Ettevõtte infovarade, turvameetmete loetelu, infosüsteemi kasutajate õigused

ja kohustused, infosüsteemi varundamise ning muud infoturvet reguleerivad

korrad kehtestatakse ettevõtte juhi poolt.

4. Andmete ja dokumentide turve

1) Andmeturbe eesmärk on tagada andmete töötlemise vastavus kehtivatele

õigusaktidele.

2) Kõigile andmetele on määratud omanik.

3) Vastutav isik korraldab andmete tehnilise haldamise ja administreerimise

andmete omaniku eest ja vastavalt andmete omaniku poolt esitatud nõuetele

infotehniliste vahenditega.

4) Asutuste vaheline dokumentide ja andmekandjate üleandmine ning

vastuvõtmine tuleb dokumenteerida.

5. Juurdepääsu korraldamine

1) Juurdepääs infovaradele peab olema korraldatud tööalase vajaduse ja

vastutuse alusel.

2) Pääsuparoole tuleb vahetada vähemalt kaks korda aastas.

3) Süsteemiparoolid peavad olema deponeeritud turvalises asukohas.

6. Infovahetuse turve

1) Väljaspoole ettevõtte ruume viidavatel kõvaketastel olevad

konfidentsiaalsed andmed peavad olema krüpteeritud.

2) Süsteemilogid tuleb säilitada vähemalt neli nädalat ja nende revisjon tuleb

sooritada vähemalt kord kuus või vastavate turvaintsidentide korral.

3) Tagada kõigi tarbetute konfidentsiaalsete andmetega paberdokumentide ja

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

20 

füüsiliste andmekandjate hävitamine.

4) Töökohtades ja e-posti süsteemis peab olema rakendatud viirustõrje.

7. Varundamine

1) Iga töötaja vastutab tema kasutuses olevate andmete varukoopiate tegemise

eest.

2) Vastutav isik vastutab keskse süsteemi varukoopiate tegemise eest.

Vähemalt kord aastas tuleb luua kõikidest andmetest varukoopia

püsisäilituseks.

8. Turvaintsidentide käsitlemine

1) Turvaintsidentide käsitlemise eesmärk on tagada tekkiva kahju

minimeerimine.

2) Turvaintsidentidest ja meetmete rakendamise mittevastavusest tuleb

teavitada viivitamatult ettevõtte juhti.

3) Infoturbe eest vastutav isik peab tagama intsidendile reageerimise,

registreerimise ja hilisema analüüsimise.

4) Intsidentide analüüse kasutatakse alusmaterjalina turvameetmete

rakendamise plaani koostamisel ja uuendamisel.

Infoturbekorralduse muutmine

1. Infoturbe korralduse muutmine peab tagama selle pideva vastavuse ettevõtte

infoturbevajadusele.

2. Infoturbe korralduse läbivaatus toimub kord aastas või peale suuremaid

muutusi

ettevõtte või pärast tõsist intsidenti.

3. Muudatustest teavitatakse kõiki töötajaid.

Järelevalve

Järelevalvet ettevõtte infoturbe korraldamise täitmise üle peab infoturbe eest vastutav

isik.

Projektmaterjalide säilitamise kohustus

Töövõtja sh alltöövõtjate projektmaterjalide säilitamise kohustus kehtib kuni 5 aastat toetuse lõppmaksest.

8 Kommunikatsioon

Võtmeisik Protseduurid

Guido Laagus

Projekti puudutav kommunikatsioon töövõtja ja tellija vahel toimub läbi

võtmeisiku; e-mail [email protected]

P260003 Keila LÜS BIM rakenduskava

21 

Projekti meeskonna võtmeisikute haigestumise, puhkuste, lähetuste vm info

edastab võtmeisik Tellijale esimesel võimalusel või 1 nädal ette teatamisega.

Võtmeisikut võib sel juhul tellija nõusolekul asendada abiprojektijuht.

Suhtluses tuleb järgida järgnevaid punkte:

• Töövõtja suhtleb Tellijaga eesti keeles nii suuliselt, kui kirjalikult.

• Töövõtja vastab Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3

tööpäeva jooksul ning lubab kontrollida Tööde tegemise käiku. Töövõtja

informeerib viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest.

• Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse

puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga

registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud

Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kätte saaduks järgmisel

tööpäeval.

Koosolekud toimuvad vastavalt projektijuhi poolt Tellijaga kokku lepitud graafikule

või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu. Koosolekud

toimuvad läbi MS Teams rakenduse või varem kokkulepitud asukohas.

Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest

teada BIM koordinaator. Töömudelite uuendamine ja edastamine toimub jooksvalt.

Töövõtja ettevõttesisene suhtlus toimub MS Teams rakenduse kaudu ning korralistel

koosolekutel.

Avalikkusega suhtlemise korraldab Tellija.

Kinnitanud: Taavi Sadam 14.05.2026

Projektosakonna juhataja

Reaalprojekt OÜ