Keskkonnaameti vastus riigitee nr 24158 Ramsi tee km 0,0 – 2,9 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõle

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Jörgen Vanamõisa

Transpordiamet [email protected]

Teie 19.05.2026 nr 8-1/26-059/8733-1

Meie 27.05.2026 nr 6-2/26/9612-2

Ramsi tee jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti

projekteerimistingimuste eelnõust

Austatud Jörgen Vanamõisa

Taotlete Keskkonnaameti kooskõlastust Ramsi tee äärde kergliiklustee projekteerimis-

tingimuste eelnõule. Kergliiklustee eesmärk on Heimtali ja Ramsi jalgratta- ja jalgtee ühendamine maakonnakeskusega, Viljandi linnaga ning ühtse jalgratta- ja jalgtee võrgustiku loomine. Taotlusele on lisatud projekteerimistingimuste eelnõu ja asukohaskeem.

Kergliiklustee jääb Loodi looduspargi1 Loodi piiranguvööndisse2, mille kaitse-eesmärk on

elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine3. Piiranguvööndis on keelatud Sinialliku ojale Viljandi–Karksi-Nuia maanteest allavoolu uute tõkestusrajatiste rajamine4. Kaitseala

valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda projekteerimistingimusi5.

Eelnõu alusel kavandatakse jalgratta- ja jalgtee sild üle Sinialliku oja6, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse7. Kudemisala8 tõttu peab

silla ehitamisel vältima veekogu veerežiimi muutmist ja paisutust.

Ehitustegevus on planeeritud Sinialliku oja 10 m veekaitsevööndis, 50 m ehituskeeluvööndis ja 100 m piiranguvööndisse9. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud10. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise laiendamist kuni ühe kolmandiku võrra olemasoleva ehitise kubatuurist11. Samuti ei kehti ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikult

kasutatavale teele12. Projekti seletuskirjas tuleb selgelt välja tuua, mis erisuse alusel kergliiklustee sild rajatakse.

1 Registrikood KLO1000241. 2 Registrikood KLO1100764. 3 Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ § 13. 4 Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ § 15 p 3. 5 Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ § 3 ja § 5 p 6. 6 Registrikood VEE1139900. 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade

nimistu“ § 2 p 92. 8 Registrikood KLO3002579. 9 Veeseaduse § 118 lg 2 p 2, looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2. 10 Looduskaitseseaduse § 38 lg 3. 11 Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 5. 12 Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 ja 10.

2 (2)

Juhime tähelepanu, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on

kooskõlas veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduse §-s 34 sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega13. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet ning puu- ja põõsarinde raie veekogu rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta14. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku saamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi

kaudu15.

Keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal16. Seepärast tuleb raied kavandada väljapoole peamist lindude

pesitsusperioodi milleks loetakse ajavahemikku 15. aprill kuni 15. juuli. Samas tuleb märkida, et pesitsevat lindu ei ole lubatud häirida olenemata ametlikust lindude pesitsusperioodist.

Kokkuvõtteks: 1. Tuleb välja tuua, millise looduskaitseseaduse sätte alusel rajatakse sild ja kergliiklustee

Sinialliku oja ehituskeelu- ja piiranguvööndis. 2. Raied tuleb kavandada väljapoole peamist lindude pesitsusperioodi milleks loetakse

keskmiselt ajavahemikku 15. aprill kuni 15. juuli. 3. Silla rajamine ei tohi halvendada kudejõe seisundit, s.h muuta jõe põhja ja kaldaid. 4. Silla rajamisel peab arvestama kallasrajaga loomade liikumiseks.

5. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund.

6. Silla tööd tuleb planeerida madalveeperioodile, mil on väiksem mõju jõe elupaigale ja selle elustikule.

7. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

8. Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise meetmeid (nt tuua välja ehitusmaterjalide ladustamise ja parkimise alad).

9. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. 11. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul,

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Voolaid

vanemspetsialist juhtivspetsialisti ülesannetes looduskasutuse osakond

Stella Miil 5694 9023

[email protected]

13 Veeseaduse § 119 p 5. 14 Veeseaduse § 119 p 6 ja 2. 15 Veeseaduse § 121 lg 4. 16 Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 2.