Pöördumine seoses töölepingu seaduse § 52 muutmise eelnõuga
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-4/926-1 |
| Registreeritud | 03.04.2024 |
| Sünkroonitud | 04.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 2-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Turvaettevõtete Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Turvaettevõtete Liit |
| Vastutaja | Maria-Helena Rahumets (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ANDRE LILLELEHT
PNOEE-37311184215
2024-04-01 13:51:05
Pöördumine seoses töölepingu seaduse § 52 muutmise eelnõuga
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) oma liikmeskonna nimel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muutmise eelnõu § 52 osas. Tööandjatena oleme seisukohal, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja tagamine on Eestis kehtiva tõlgenduse kaudu vastavuses direktiivi 2003/88/EÜ nõuetega ning nii töötajate kui tööandjate huve arvesse võttes tuleb algatada TLS § 52 muudatus selliselt, et iganädalase puhkeaja pikkus summeeritud tööaja arvestuse korral vastaks Eestis seni kehtinud praktikale ning seadusandja esialgsele tahtele.
Ajalooliselt on TLS § 52 lõiget 2 tõlgendatud selliselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega ning nimetatud puhkeaja sisse on juba arvestatud igapäevane puhkeaeg (11 tundi). Antud tõlgendus on kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ, 4. november 2003 (Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikliga 5, kus on sätestatud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 24 tunnisele katkestamatule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta lisaks artiklis 3 nimetatud 11 tunnisele igapäevasele puhkusele.
ETEL on seisukohal, et Tööinspektsiooni uus tõlgendus igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas, mis tugineb Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsusele C-477/21, ei ole piisavalt arvesse võtnud tööandjate ega ka tegelikult töötajate endi huve antud teemal, rääkimata antud tõlgenduse majanduslikust mõjust üksikutele ettevõtetele ning kogu Eesti majandusele üldisemalt.
Oleme seisukohal, et:
1. Vaba aeg on senise tõlgenduse alusel tagatud. Tööandjad koostavad tööajagraafikuid töötajatele võimalikult soodsaid tingimusi pakkudes. Levinud on praktika lühike ja pikk töönädal, mille puhul on töötajal üle nädala võimalik saada järjestikku 3 vaba päeva või võimaldatakse töötajatel saada rohkem puhkust, kombineerides põhipuhkust graafikujärgsete vabade päevadega.
2. Tööajagraafikute koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid ning olulised on ka töötajate ja klientide huvid, töökoormuse planeerimine ja vajalike töölõikude katmine kõige efektiivsemal viisil. Tööinspektsiooni uus tõlgendus surub need tegurid aga tahaplaanile, mis võib tööandjatele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi vähenenud klientide arvu, rahulolematute töötajate ning langenud majandusnäitajate näol.
3. Uus tõlgendus võib töötajatele kaasa tuua vastupidise olukorra Tööinspektsiooni poolt soovitule. Olemasolevate töötajate töökoormuse vähenemine (olukorras, kus uue tõlgenduse järgimiseks on vaja värvata lisatööjõudu) toob kaasa töötajate sissetuleku langemise ning ohu, et sama sissetuleku tagamiseks on töötajad sunnitud töötama kahel kohal, mistõttu nendel töötajatel on puhkeaega reaalselt hoopis vähem.
4. Uus tõlgendus on koormav ka töötajate jaoks, kes soovivad jätkata senise tava alusel, et tagada tööajagraafikute paindlikkus ja parem vastavus töötajate vajadustele võimaldada kasutada oma vaba aega viisil, millega töötajad senise praktika kohaselt arvestanud on.
5. Täielikult on kaalumata jäetud uue tõlgenduse majanduslik mõju tööjõuturule. On üheselt arusaadav, et praeguse hulga töötajatega ei ole paljudel juhtudel võimalik uue tõlgenduse alusel tööajagraafikuid koostada, mis tähendab, et tõlgenduse järgimiseks oleks vaja värvata juurde uusi töötajaid. See tähendaks tööandjatele mitte ainult tööjõukulude, vaid lisaks veel ka värbamis-, koolitus- ja administreerimiskulude kasvu, mis omakorda võib tähendada ka toodete ja teenuste hinnatõusu. Kuidas mõjub see nende ettevõtete konkurentsivõimelisusele Euroopa ja maailmaturul, näitab aeg.
ETEL liikmeskonda kuuluvad tööandjad loodavad, et MKM algatab TLS § 52 muutmise eelnõu, et põhjalikult analüüsida ja kaaluda tööandjate ja töötajate huve iganädalase puhkeaja osas, võttes arvesse direktiivis sätestatud nõudeid ning seadusandja esialgset tahet.
Edu soovides
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post: [email protected]
Pöördumine seoses töölepingu seaduse § 52 muutmise eelnõuga
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) oma liikmeskonna nimel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muutmise eelnõu § 52 osas. Tööandjatena oleme seisukohal, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja tagamine on Eestis kehtiva tõlgenduse kaudu vastavuses direktiivi 2003/88/EÜ nõuetega ning nii töötajate kui tööandjate huve arvesse võttes tuleb algatada TLS § 52 muudatus selliselt, et iganädalase puhkeaja pikkus summeeritud tööaja arvestuse korral vastaks Eestis seni kehtinud praktikale ning seadusandja esialgsele tahtele.
Ajalooliselt on TLS § 52 lõiget 2 tõlgendatud selliselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega ning nimetatud puhkeaja sisse on juba arvestatud igapäevane puhkeaeg (11 tundi). Antud tõlgendus on kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ, 4. november 2003 (Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikliga 5, kus on sätestatud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 24 tunnisele katkestamatule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta lisaks artiklis 3 nimetatud 11 tunnisele igapäevasele puhkusele.
ETEL on seisukohal, et Tööinspektsiooni uus tõlgendus igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas, mis tugineb Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsusele C-477/21, ei ole piisavalt arvesse võtnud tööandjate ega ka tegelikult töötajate endi huve antud teemal, rääkimata antud tõlgenduse majanduslikust mõjust üksikutele ettevõtetele ning kogu Eesti majandusele üldisemalt.
Oleme seisukohal, et:
1. Vaba aeg on senise tõlgenduse alusel tagatud. Tööandjad koostavad tööajagraafikuid töötajatele võimalikult soodsaid tingimusi pakkudes. Levinud on praktika lühike ja pikk töönädal, mille puhul on töötajal üle nädala võimalik saada järjestikku 3 vaba päeva või võimaldatakse töötajatel saada rohkem puhkust, kombineerides põhipuhkust graafikujärgsete vabade päevadega.
2. Tööajagraafikute koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid ning olulised on ka töötajate ja klientide huvid, töökoormuse planeerimine ja vajalike töölõikude katmine kõige efektiivsemal viisil. Tööinspektsiooni uus tõlgendus surub need tegurid aga tahaplaanile, mis võib tööandjatele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi vähenenud klientide arvu, rahulolematute töötajate ning langenud majandusnäitajate näol.
3. Uus tõlgendus võib töötajatele kaasa tuua vastupidise olukorra Tööinspektsiooni poolt soovitule. Olemasolevate töötajate töökoormuse vähenemine (olukorras, kus uue tõlgenduse järgimiseks on vaja värvata lisatööjõudu) toob kaasa töötajate sissetuleku langemise ning ohu, et sama sissetuleku tagamiseks on töötajad sunnitud töötama kahel kohal, mistõttu nendel töötajatel on puhkeaega reaalselt hoopis vähem.
4. Uus tõlgendus on koormav ka töötajate jaoks, kes soovivad jätkata senise tava alusel, et tagada tööajagraafikute paindlikkus ja parem vastavus töötajate vajadustele võimaldada kasutada oma vaba aega viisil, millega töötajad senise praktika kohaselt arvestanud on.
5. Täielikult on kaalumata jäetud uue tõlgenduse majanduslik mõju tööjõuturule. On üheselt arusaadav, et praeguse hulga töötajatega ei ole paljudel juhtudel võimalik uue tõlgenduse alusel tööajagraafikuid koostada, mis tähendab, et tõlgenduse järgimiseks oleks vaja värvata juurde uusi töötajaid. See tähendaks tööandjatele mitte ainult tööjõukulude, vaid lisaks veel ka värbamis-, koolitus- ja administreerimiskulude kasvu, mis omakorda võib tähendada ka toodete ja teenuste hinnatõusu. Kuidas mõjub see nende ettevõtete konkurentsivõimelisusele Euroopa ja maailmaturul, näitab aeg.
ETEL liikmeskonda kuuluvad tööandjad loodavad, et MKM algatab TLS § 52 muutmise eelnõu, et põhjalikult analüüsida ja kaaluda tööandjate ja töötajate huve iganädalase puhkeaja osas, võttes arvesse direktiivis sätestatud nõudeid ning seadusandja esialgset tahet.
Edu soovides
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post: [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame ETEL pöördumise seoses TLS muutmiseks eelnõu algatamisega.
Edu soovides
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Endla 16, Tallinn
+372 5016178
Teie turvalisuse eest!
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ANDRE LILLELEHT
PNOEE-37311184215
2024-04-01 13:51:05
Pöördumine seoses töölepingu seaduse § 52 muutmise eelnõuga
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) oma liikmeskonna nimel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muutmise eelnõu § 52 osas. Tööandjatena oleme seisukohal, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja tagamine on Eestis kehtiva tõlgenduse kaudu vastavuses direktiivi 2003/88/EÜ nõuetega ning nii töötajate kui tööandjate huve arvesse võttes tuleb algatada TLS § 52 muudatus selliselt, et iganädalase puhkeaja pikkus summeeritud tööaja arvestuse korral vastaks Eestis seni kehtinud praktikale ning seadusandja esialgsele tahtele.
Ajalooliselt on TLS § 52 lõiget 2 tõlgendatud selliselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega ning nimetatud puhkeaja sisse on juba arvestatud igapäevane puhkeaeg (11 tundi). Antud tõlgendus on kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ, 4. november 2003 (Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikliga 5, kus on sätestatud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 24 tunnisele katkestamatule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta lisaks artiklis 3 nimetatud 11 tunnisele igapäevasele puhkusele.
ETEL on seisukohal, et Tööinspektsiooni uus tõlgendus igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas, mis tugineb Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsusele C-477/21, ei ole piisavalt arvesse võtnud tööandjate ega ka tegelikult töötajate endi huve antud teemal, rääkimata antud tõlgenduse majanduslikust mõjust üksikutele ettevõtetele ning kogu Eesti majandusele üldisemalt.
Oleme seisukohal, et:
1. Vaba aeg on senise tõlgenduse alusel tagatud. Tööandjad koostavad tööajagraafikuid töötajatele võimalikult soodsaid tingimusi pakkudes. Levinud on praktika lühike ja pikk töönädal, mille puhul on töötajal üle nädala võimalik saada järjestikku 3 vaba päeva või võimaldatakse töötajatel saada rohkem puhkust, kombineerides põhipuhkust graafikujärgsete vabade päevadega.
2. Tööajagraafikute koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid ning olulised on ka töötajate ja klientide huvid, töökoormuse planeerimine ja vajalike töölõikude katmine kõige efektiivsemal viisil. Tööinspektsiooni uus tõlgendus surub need tegurid aga tahaplaanile, mis võib tööandjatele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi vähenenud klientide arvu, rahulolematute töötajate ning langenud majandusnäitajate näol.
3. Uus tõlgendus võib töötajatele kaasa tuua vastupidise olukorra Tööinspektsiooni poolt soovitule. Olemasolevate töötajate töökoormuse vähenemine (olukorras, kus uue tõlgenduse järgimiseks on vaja värvata lisatööjõudu) toob kaasa töötajate sissetuleku langemise ning ohu, et sama sissetuleku tagamiseks on töötajad sunnitud töötama kahel kohal, mistõttu nendel töötajatel on puhkeaega reaalselt hoopis vähem.
4. Uus tõlgendus on koormav ka töötajate jaoks, kes soovivad jätkata senise tava alusel, et tagada tööajagraafikute paindlikkus ja parem vastavus töötajate vajadustele võimaldada kasutada oma vaba aega viisil, millega töötajad senise praktika kohaselt arvestanud on.
5. Täielikult on kaalumata jäetud uue tõlgenduse majanduslik mõju tööjõuturule. On üheselt arusaadav, et praeguse hulga töötajatega ei ole paljudel juhtudel võimalik uue tõlgenduse alusel tööajagraafikuid koostada, mis tähendab, et tõlgenduse järgimiseks oleks vaja värvata juurde uusi töötajaid. See tähendaks tööandjatele mitte ainult tööjõukulude, vaid lisaks veel ka värbamis-, koolitus- ja administreerimiskulude kasvu, mis omakorda võib tähendada ka toodete ja teenuste hinnatõusu. Kuidas mõjub see nende ettevõtete konkurentsivõimelisusele Euroopa ja maailmaturul, näitab aeg.
ETEL liikmeskonda kuuluvad tööandjad loodavad, et MKM algatab TLS § 52 muutmise eelnõu, et põhjalikult analüüsida ja kaaluda tööandjate ja töötajate huve iganädalase puhkeaja osas, võttes arvesse direktiivis sätestatud nõudeid ning seadusandja esialgset tahet.
Edu soovides
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post: [email protected]
Pöördumine seoses töölepingu seaduse § 52 muutmise eelnõuga
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) oma liikmeskonna nimel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muutmise eelnõu § 52 osas. Tööandjatena oleme seisukohal, et igapäevase ja iganädalase puhkeaja tagamine on Eestis kehtiva tõlgenduse kaudu vastavuses direktiivi 2003/88/EÜ nõuetega ning nii töötajate kui tööandjate huve arvesse võttes tuleb algatada TLS § 52 muudatus selliselt, et iganädalase puhkeaja pikkus summeeritud tööaja arvestuse korral vastaks Eestis seni kehtinud praktikale ning seadusandja esialgsele tahtele.
Ajalooliselt on TLS § 52 lõiget 2 tõlgendatud selliselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega ning nimetatud puhkeaja sisse on juba arvestatud igapäevane puhkeaeg (11 tundi). Antud tõlgendus on kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ, 4. november 2003 (Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikliga 5, kus on sätestatud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 24 tunnisele katkestamatule puhkeajale iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta lisaks artiklis 3 nimetatud 11 tunnisele igapäevasele puhkusele.
ETEL on seisukohal, et Tööinspektsiooni uus tõlgendus igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas, mis tugineb Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsusele C-477/21, ei ole piisavalt arvesse võtnud tööandjate ega ka tegelikult töötajate endi huve antud teemal, rääkimata antud tõlgenduse majanduslikust mõjust üksikutele ettevõtetele ning kogu Eesti majandusele üldisemalt.
Oleme seisukohal, et:
1. Vaba aeg on senise tõlgenduse alusel tagatud. Tööandjad koostavad tööajagraafikuid töötajatele võimalikult soodsaid tingimusi pakkudes. Levinud on praktika lühike ja pikk töönädal, mille puhul on töötajal üle nädala võimalik saada järjestikku 3 vaba päeva või võimaldatakse töötajatel saada rohkem puhkust, kombineerides põhipuhkust graafikujärgsete vabade päevadega.
2. Tööajagraafikute koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid ning olulised on ka töötajate ja klientide huvid, töökoormuse planeerimine ja vajalike töölõikude katmine kõige efektiivsemal viisil. Tööinspektsiooni uus tõlgendus surub need tegurid aga tahaplaanile, mis võib tööandjatele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi vähenenud klientide arvu, rahulolematute töötajate ning langenud majandusnäitajate näol.
3. Uus tõlgendus võib töötajatele kaasa tuua vastupidise olukorra Tööinspektsiooni poolt soovitule. Olemasolevate töötajate töökoormuse vähenemine (olukorras, kus uue tõlgenduse järgimiseks on vaja värvata lisatööjõudu) toob kaasa töötajate sissetuleku langemise ning ohu, et sama sissetuleku tagamiseks on töötajad sunnitud töötama kahel kohal, mistõttu nendel töötajatel on puhkeaega reaalselt hoopis vähem.
4. Uus tõlgendus on koormav ka töötajate jaoks, kes soovivad jätkata senise tava alusel, et tagada tööajagraafikute paindlikkus ja parem vastavus töötajate vajadustele võimaldada kasutada oma vaba aega viisil, millega töötajad senise praktika kohaselt arvestanud on.
5. Täielikult on kaalumata jäetud uue tõlgenduse majanduslik mõju tööjõuturule. On üheselt arusaadav, et praeguse hulga töötajatega ei ole paljudel juhtudel võimalik uue tõlgenduse alusel tööajagraafikuid koostada, mis tähendab, et tõlgenduse järgimiseks oleks vaja värvata juurde uusi töötajaid. See tähendaks tööandjatele mitte ainult tööjõukulude, vaid lisaks veel ka värbamis-, koolitus- ja administreerimiskulude kasvu, mis omakorda võib tähendada ka toodete ja teenuste hinnatõusu. Kuidas mõjub see nende ettevõtete konkurentsivõimelisusele Euroopa ja maailmaturul, näitab aeg.
ETEL liikmeskonda kuuluvad tööandjad loodavad, et MKM algatab TLS § 52 muutmise eelnõu, et põhjalikult analüüsida ja kaaluda tööandjate ja töötajate huve iganädalase puhkeaja osas, võttes arvesse direktiivis sätestatud nõudeid ning seadusandja esialgset tahet.
Edu soovides
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post: [email protected]
