MKM seisukohad - ekspordikontroll: valge raamat

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/24-00482 edastab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium arvamuse Välisministeeriumile ekspordikontrolli valge

raamatu kohta, COM(2024) 25. Sisendi koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu

Talli ([email protected] ) ja innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna nõunik Henrik Kutberg

([email protected] ).

Esitame MKMi esialgse sisendi EL ekspordikontrolli valge raamatu kohta:

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ekspordikontrolli valges raamatus

Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjoni) poolt välja pakutud nii lühi- kui ka pikaajalisi

meetmeid ekspordikontrolliga seonduvate probleemide lahendamiseks.

Nagu majandusjulgeoleku strateegias märgitud, on vajadus kiiremate ja paremini

koordineeritud ELi tasandi meetmete järele ekspordikontrolli valdkonnas muutunud

pakiliseks. Mitmepoolsete ekspordikontrolli režiimide praegune blokeerimine on

ajendiks mõnedele riikidele, sealhulgas ELi liikmesriikidele võtmaks individuaalseid

meetmeid, mis ei ole nende režiimidega seotud ja üldisemas plaanis vähendavad

rahvusvahelise ekspordikontrollisüsteemi tulemuslikkust.

2. Liikmesriikide poolt on väljaspool mitmepoolset raamistikku viimasel ajal peamiselt

lisatud uusi riiklikke kontrollimeetmeid alles kujunemisjärgus ja tundliku

tipptehnoloogia ekspordi jaoks. Selliste riiklike kontrolliloetelude kehtestamisel

puudub läbipaistvus ning konsulteerimine on ebapiisav. Ehkki praegune regulatsioon

annab liikmesriikidele võimaluse koostada riiklikke kontrolliloetelusid, ei kohusta see

neid üksteist või komisjoni enne loetelude vastuvõtmist teavitama või omavahel

konsulteerima. Sellest tulenevalt ei ole avalikult kättesaadavat teavet selle kohta,

milliseid riiklikke kontrolle millistes liikmesriikides kohaldatakse. Sellel on negatiivne

mõju nende suutlikkusele aidata kaasa ekspordikontrolli prognoositavale, õigeaegsele

ja ühtsele rakendamisele kõigis liikmesriikides. Liikmesriikide kontrollide

koordineerimata mitmekordistamine tekitab lünki, kahjustab ekspordikontrolli

tulemuslikkust ja suurendab seega ühtse turu killustumise ohtu. Samuti kahjustavad

erinevused liikmesriikide ekspordikontrollides ELi kui terviku majandusjulgeolekut.

3. Nõustume komisjoni poolt väljatooduga, et oleks vaja täiendavat õigusnormi, mis

võimaldaks kehtestada uusi ühiseid ELi kontrolle kiiremini ja sujuvamalt väljaspool

seadusandlikku tavamenetlust. See oleks abiks liidu julgeoleku- ja kaubanduspoliitika

eesmärkidele. Samuti võiks see maandada praeguseid killustumise riske ja aidata

vajaduse korral ELi-üleselt kiiremini reageerida julgeolekuriskidele seoses

mitmepoolselt kontrollimata ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega. Ühtlasi suurendaks

see ELi suutlikkust vastata ühiselt ja geopoliitiliselt kolmandate riikide nõudmistele

kujunemisjärgus tehnoloogiate uute ekspordikontrollide järele. Samuti võimaldaks see

teha ELi ühist riskihindamist kontrollidele, mis mõjutavad ELi kaubandussuhteid ja

tarneahelaid.

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab komisjoni poolt välja pakutud

kiiret lahendust ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisa

laiendamiseks, et lisada sinna kaubad, tarkvara ja tehnoloogia, mida rahvusvahelistes

ekspordikontrollirežiimides ei leidu teatavate liikmete blokeerimise tõttu, kuid mida

toetasid neis režiimides osalevad liikmesriigid. Uute kaupade ja tehnoloogiate lisamine

loetellu väldiks suures osas täiendavate riiklike piirangute kehtestamist ning see

võimaldaks kõigis liikmesriikides ühtseid kontrolle. Selline lähenemine kaitseks

siseturgu ja aitaks luua ELi eksportijatele võrdseid tingimusi, samuti suurendaks see

ELi kontrollide tulemuslikkust.

5. Samuti peame vajalikuks märkida, et mõne liikmesriigi riikliku kontrolliloetelu eesmärk

on näiteks piirata elutähtsa tehnoloogia eksporti väljapoole ELi. Seega saaks määruse

(EL) 2021/821 I lisa laiendamisel tugineda ka mitme ELi majandusjulgeoleku jaoks

elutähtsa tehnoloogia hindamise tulemustele, nagu märgitud 3. oktoobril 2023 vastu

võetud komisjoni soovituses (EL) 2023/2113, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku

seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos

liikmesriikidega.

Ühtlasi toetaks ülaltoodud lähenemine komisjoni poolt 24.01.2024 avaldatud

väljaminevate investeeringute valges raamatus (COM(2024) 24) välja pakutud

investeeringute seiret ja andmekorjet, võttes arvesse tihedaid seoseid kahesuguse

kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate investeeringute vahel. Komisjon

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele, kus

sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega ja nendega kaasneda

võivate riskidega. See võib anda kasulikku teavet seire ja hilisema valges raamatus

kavandatava väljaminevate investeeringute riskihindamise jaoks.

6. Eesti ettevõtete jaoks me probleeme ei näe, valges raamatus väljatoodu keskendub

ühiste lähenemiste ja arusaamiste loomistele liikmesriikide vahel (sh eelkõige

vabatahtlikus vormis kas koordineerimismehhanismide või poliitiliste foorumite

loomine arutelude jaoks) ning täiendavaid piiranguid ei seata. Selgemad lähenemised

ekspordikontrolli listide koostamisel liikmesriikide vahel tuleb kasuks ka meie dual-use

ettevõtetele, kes on valmis oma toodet eksportima. Seda enam, et lähiaastatel on Eestist

võrsumas üha rohkem kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavaid (idu-)ettevõtteid,

kellele on oluline õigusselguse olemasolu ning parem arusaam teiste liikmesriikide

reeglistikest.