Riigikantselei ja AS CGI Eesti vahel sõlmitud töövõtuleping

Confidential

Riigikantselei: Uue põlvkonna 112:

kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus

kõigile, 1. etapp (270779) AS CGI Eesti pakkumus

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

- 2 -

Confidential © 2024 CGI Inc.

CGI on 1976. aastal asutatud globaalne IT- ja äriteenuste ettevõte, mis tegeleb ärikonsultatsiooni,

süsteemide integratsiooni ning outsourcing teenuste pakkumisega. Ettevõte on esindatud üle 400 kontoriga

enam kui 40-s riigis, kus töötab 91 000 pühendunud spetsialisti. Tänu globaalsele võimekusele omab CGI

pikaajalisi teadmisi, kogemust ning võimekust õigeaegselt ja eelarves püsides ellu viia klientide kõige

keerulisemaid infotehnoloogilisi strateegiaid.

Omandiõigus ja konfidentsiaalsus

Käesolev dokument sisaldab konfidentsiaalset ja ettevõtte jaoks väärtuslikku informatsiooni, mida võib kasutada

ainult sihtotstarbelistel eesmärkidel. Käesoleva dokumendi ühtegi osa ei tohi sihtotstarbe eesmärgist

kõrvalekalduvalt levitada või reprodutseerida CGI eelneva kirjaliku loata. Kõik dokumendis viidatud nimed ja

kaubamärgid on CGI või tema partnerite omand, kui pole öeldud teisiti.

Käesolevas dokumendis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne.

Käesolev pakkumus ja sellele lisatud dokumendid sisaldavad pakkuja ärisaladuseks olevaid andmeid ning on

seetõttu käsitletavad konfidentsiaalsena, kuivõrd tegemist ei ole teabega, mis on avalikult kättesaadav.

Pakkuja ärisaladuseks on pakkumuses sisalduv teave pakkuja

• lahenduse ülesehituse ja tehniliste tingimuste, sh tootmissaladuse ja seda sisaldava oskusteabe,

• seadmete ja komponentide tootja, konfiguratsiooni,

• spetsialistide, sh nende varasema kogemuse,

• protsesside,

• tarneallikate,

• ostu-müügi mahtude,

• turuosade,

• klientide, partnerite ja edasimüüjate,

• turundusplaanide,

• kulu- ja hinnastruktuuride (sh osamaksumused, mida ei arvestata pakkumuste hindamisel) ning

• müügistrateegia kohta.

Andres Birnbaum

CGI Eesti AS tegevjuht

CGI Eesti AS

A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316

Tel: 372 664 9100

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

1

Sisukord

1. Pakkuja lühitutvustus ___________________________________________________ 2

2. Kvaliteedikontroll ______________________________________________________ 3

3. Isikuandmete töötlemine ________________________________________________ 4

4. Visiooniplaan __________________________________________________________ 5

4.1. Hankija vajadused, töö eesmärk, ülesanded ja struktuur ________________________________ 5

4.2. Projekti analüüsimetoodika ja tegevusplaan iga tegevuse ja alategevuse lõikes _____________ 6

4.2.1. Tegevus 1 – Olukorra ja vajaduste analüüs __________________________________________ 6

4.2.2. Tegevus 2 – Lahenduste leidmine turult____________________________________________ 12

4.2.3. Tegevus 3 – Videokõne ja RTT testimine ja disain ___________________________________ 14

4.3. Tegevuste ja tööde detailne ajakava ______________________________________________ 17

4.4. Pakkuja nägemus koostööst _____________________________________________________ 17

4.5. Pakkuja projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ja tööjaotus ________________________ 18

4.6. Projektiga kaasnevate riskide kirjeldus_____________________________________________ 24

5. Maksumus _____________________________________________________________ 25

LISAD

• Tegevuste ja tööde detailne ajakava Exceli formaadis

• Riskiplaan koos maandustegevustega Exceli formaadis

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

2

1. Pakkuja lühitutvustus

CGI Eesti kuulub CGI gruppi, mis on maailmas üks suurimaid infotehnoloogia teenuseid pakkuv ettevõte, kus töötab

91 000 spetsialisti rohkem kui 400 asukohas üle maailma. CGI Grupil on globaalselt väga tugev turupositsioon:

Kanadas, Rootsis ja Soomes on CGI valdkonna turuliider ning Norras, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Hollandis,

Prantsusmaal, Portugalis ollakse esikümnes. Usalduse, klientide rahulolu ning pikaaegse koostöö tulemusel on CGI

partneriks paljudele suurettevõtetele ja –organisatsioonidele, näiteks Kanada maksuamet ja riigipank, Helsinki

Ülikooli kliinikum, NHS London, USA sõjavägi ja FBI, Nokia, Toyota, Schell, DHL, L'Oréal ning paljud teised.

Eesti turul oleme tegutsenud üle 25 aasta ning meie Tallinna ja Tartu kontorites töötab tänaseks üle 190 inimese.

Pakume täislahendusi alates analüüsist, disainist, projekteerimisest ning programmeerimisest, lõpetades testimise,

juurutuse, koolituse ning projektijuhtimise ja ka hilisema hooldusega. Meie tugevusteks on keerukate ja strateegiliste

IT-süsteemide arendamine, kus tähtsal kohal on kvaliteet, turvalisus ja kasutajamugavus. Hetkel on CGI Eesti

tegevustest põhirõhk tarkvaraarendusel (Java, Oracle, .NET, C++, …), moodustades käibest 90%. Pakume erinevaid

teenuseid geoinfosüsteemide, majandustarkvara ja IT-turvalisuse valdkonnas, samuti oleme välja töötanud mitmeid

mobiilseid lahendusi.

CGI Eesti on pidevalt tegelenud ka ekspordiga ning viimastel aastatel on selle maht mitmekordistunud – hetkel

moodustab 2/3 meie käibest eksport. CGI Eesti eduloo üheks alustalaks on kindlasti tihe koostöö teiste CGI

üksustega: läbi rahvusvaheliste tiimide ja teadmiste jagamise on erinevates riikides välja töötatud lahendused ning

kogemused olnud abiks ka lokaalsete lahenduste väljatöötamisel. Täna on CGI Eesti peamised ekspordi sihtriigid

Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia ja Saksamaa. Tähtsamateks klientideks väljaspool Eestit on Euroopa

Kosmoseagentuur (ESA), Assa Abloy, Neste Oil, ISS, Morenet, Oslo linnavalitsus ning samuti erinevad Soome

ministeeriumid ja ametid.

Eestis tegutsevad meie kliendid peamiselt avalikus sektoris, energeetikavaldkonnas, panganduses ning

kindlustusvaldkonnas. Lisaks sellele oleme üks väheseid Eesti ettevõtteid mis tegutseb mitmes keerukas valdkonnas

näiteks kosmosetööstuses, kus teeme tihedalt koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga ning geoinfosüsteemidel

baseeruvate lahenduste välja töötamisel. Hetkel on meie olulisemad koostööpartnerid Eestis Eesti Gaas, SMIT,

PRIA, RIK, RIA, RMK ja KEMIT.

Sotsiaalne vastutus on CGI ärimudelis olulisel kohal ning kajastub kõigis meie tegemistes. Suurkorporatsioonina

oleme otsustanud äristrateegia paika panemisel jälgida vastutustundliku ettevõtluse printsiipe – kõik CGI Grupi

tütarettevõtted on registreeritud asukohariikidesse, hoolitsedes seeläbi kohaliku ühiskonna arengu ning

jätkusuutlikkuse eest. Koostööpartnerite ja projektide valikul arvestame alati projektide sisu ning tegevuste eetilist

aspekti. 60% meie äritegevusest toimub väljaspool Eestit ning selle juures on meie jaoks väga oluline viia Eesti e-

riigi edulugu Eestist kaugemale. Lisaks panustame tugevalt IT-kirjaoskuse edendamisesse Eestis. Oleme koostanud

suvepraktika programmi mis võimaldab noortel koguda esmaseid kogemusi päris tarkvaralahendusega töötamisel

ning alustada karjääri IT valdkonnas. Toetame ka ümberõpet, nimelt on CGI-s tööl mitmed Vali-IT programmi läbinud

spetsialistid.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

3

2. Kvaliteedikontroll

Järgitavad standardid ja metoodikad

CGI Eesti on juurutanud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis järgib ISO 9001:2015 nõudeid ning katab muuhulgas

turvalisuse tagamise metoodikad, kvaliteedijuhtimise ja riskide juhtimise. CGI Eestile on omistatud ISO 9001:2015

kvaliteedijuhtimise sertifikaat.

CGI Eesti järgib GDPR nõudeid oma teenuste osutamisel Euroopas:

• Täitja kasutab Enterprise Security Management Framework’i (ESMF), mis põhineb tunnustatud standarditel (ISO

27001, NIST, COBIT, CIS, jne). ESMF’i kasutatakse CGI’s globaalselt, et kaitsta Täitja käsutuses olevat

informatsiooni, tehnoloogiat ja teenuseid ning ettevõtte töötajaid. ESMF’i toetab CGI turvapoleetika, -standardid

ja kontrollimehhanismid ning see on juurutatud läbi meie protsesside, praktikate, teenuste ja lahenduste.

• ESMF nõuded on rakendatavad kolmandatele osapooltele, kes töötavad CGI Eesti nimel.

• Tehnilised ja korralduslikud meetmed ESMF’is on defineeritud riskipõhise lähenemise alusel,et oleks võimalik

arvestada situatsioonidega, kus CGI Eesti on vastutav isikuandmete töötlemise eest.

CGI Eesti haldab enda ja oma klientide teabevara nõuetekohase hoolsusega ja võtab kasutusele vajalikud meetmed

selleks, et tagada selle vara turvalisus oma teenuste pakkumisel.

Riskide leevendamiseks kasutatakse CGI Eesti riskijuhtimise metoodikat.

Kvaliteedi tagamise strateegia

1. Kvaliteedi tagamine toimub läbi süstemaatilise ja proaktiivse projektijuhtimise, kus järgitakse kokkulepitud

tööplaani, tööprotsesse, protseduure, meetodeid, reegleid ja põhimõtteid.

2. CGI Eesti eesmärk on selgitada välja, mida klient tegelikult vajab, luua kliendile väärtust, teha õigeid asju õigesti.

3. CGI Eesti eesmärgiks on tagada, et kliendile tarnitav tarkvara on testitud ja töötab vigadeta.

4. CGI Eesti lähtub oma töös printsiibist, et kogu tööportsessi vältel tehakse tööd kvaliteetselt, st võimalikult

ennetatakse ebasoovitavaid tagajärgi ja vigu.

5. Kvaliteedi tagamiseks kasutab CGI Eesti järgmisi meetodeid: dokumenteerimisel standardpõhjade ja kontroll-

listide kasutamist, 4-silma printsiibil vm moel vahetulemite ülevaatusi, kliendile vahetulemite esitamist ja

tagasiside küsimist jms. Loodava tarkvara kvaliteedi ja tarkvara toimimise kontrollimiseks koostatakse

testistrateegia, kus lepitakse kokku, millised testid, kus ja kelle poolt läbi viiakse ning kuidas vormistatakse

testilood ja testitulemid.

6. Kvaliteedi tagamise eest vastutab CGI projektijuht

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

4

3. Isikuandmete töötlemine

Hankija (isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 mõistes vastutav töötleja) ja CGI (isikuandmete kaitse

üldmääruse mõistes volitatud töötleja) on kohustatud töötlema isikuandmeid kooskõlas andmekaitsealaste

õigusaktidega ja andmetöötluse hea tavaga. CGI töötleb talle edastatavaid või kättesaadavaks tehtavaid

isikuandmeid üksnes hankija dokumenteeritud juhiste alusel.

Isikuandmete vastutava töötlejana peab hankija lähtuma eeldusest, et CGI ei pea saama hankija valduses olevatele

isikuandmetele juurdepääsu. Kui mingil põhjusel peab CGI isikuandmeid arendustegevuse käigus siiski töötlema,

peab hankija sõlmima CGI-ga andmetöötluslepingu ja sätestama isikuandmete töötlemise sisulised juhised.

Eelnimetatud andmetöötlusleping peab lisaks eeltoodule vastama ka muudele isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

28 nõuetele.

Võttes arvesse töötlemise eesmärki, rakendab kumbki pool oma vastutusala ulatuses tehnilisi, füüsilisi ja

korralduslikke meetmeid, et kaitsta isikuandmeid loata või ebaseadusliku töötlemise või avalikustamise eest ning

vastata isikuandmete kaitse üldmääruses vastavale poolele esitatud nõuetele.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

5

4. Visiooniplaan

4.1. Hankija vajadused, töö eesmärk, ülesanded ja struktuur

Pakkuja on tutvunud Hankija poolt käesoleva riigihanke raames avaldatud materjalidega ning koostanud soovitud eesmärkide saavutamiseks visiooniplaani vastavalt Hankija poolt ette nähtud struktuurile. Visioon on jaotatud kolme tegevusploki vahel, mis koos alategevustega on täpsemalt lahti kirjutatud punktis 2, sealhulgas Pakkuja poolsed Hankija vajadustega kooskõlas täiendused. Kaks visiooniplaani alampunkti on lisatud eraldi dokumendina:

• Tegevuste ja tööde detailne ajakava Exceli formaadis

• Riskiplaan koos maandustegevustega Exceli formaadis Töö ülesanded ja struktuur on detailselt avatud 2 punktis, Hankija vajadused ja neile vastamine on kirjeldatud visiooniplaani üleselt. Pakkuja lähtub töö eesmärgist, mille kohaselt kõik abivajajad peavad hädaolukorras omama võrdseid võimalusi hädaabiteenuse saamiseks. Tänased võimalused pöörduda hädaabi poole ainult audiokõne või SMSi teel ei kata kõigi võimalike abivajajate vajadusi, mistõttu on vajalik välja töötada uus terviklik lahendus hädaabiteenuse uuendamiseks ajas muutunud vajadustele vastavalt. Visiooniplaani elluviimise raames Pakkuja analüüsib ja katsetab võimalikke uusi viise hädaabiteenuseni jõudmiseks. Esimese etapi peamine fookus on videokõne ja reaalajas tekstiedastuse (edaspidi RTT) kasutuselevõtu ettevalmistus, mis EL direktiivides (2018/1972, 2019/882) ja rakendusaktis (n: C(2022) 9394) sätestatu kohaselt peab olema nõuetega vastavusse viidud hiljemalt 28.06.2025, ning ettevalmistus tervikliku kaasaegse ligipääsetava hädaabiteenuse loomiseks hiljemalt 28.06.2027. Projekt viiakse läbi 22 nädala (5 kuu) jooksul, arvestades eeldatavaks alguskuupäevaks 01.04.2024. Projekt koosneb kolmest peamisest tegevusplokist, kusjuures kolmas tegevus („Videokõne ja RTT testimine, analüüs ja disain“, käesoleva visiooniplaani punkt 2.3.) viiakse läbi 17 nädala (4 kuu) jooksul. Tööde ja tegevuste ajakavasse on arvestatud ka puhver graafiku nihkumise vältimiseks, täitja poolt leitud vigade parandamiseks jms; samuti katab puhveraeg Hankija poolt tuvastatud vigade parandamiseks vajalikku aega ning riigipühasid ja tavapärases mahus puhkuseid. Pakkuja soovib teha ka selle lahtiütlemise (ing k disclaimer), et ta ei ole õigusteenuse osutaja, mistõttu ei vastuta pakkuja ega analüüsi otsesed koostajad analüüsis toodud seisukohtade rakendamise eest ega selles sisalduvate õigusliku sisuga järelduste eest. Analüüsi kasutamise ja levitamise ning sellest tulenevate õiguslike tagajärgede eest vastutab täielikult Hankija. Visiooniplaani paremaks mõistmiseks Pakkuja palub lähtuda eeldusest, et käesolevas dokumendis käsitletakse Hankija/Tellija all Riigikantseleid koos SMITi, Häirekeskuse ja Siseministeeriumiga põhjusel, et kuigi Riigikantselei on projekti finantseerija ja ametlik Hankija, sünnib projekt tihedas koostöös ennekõike nimetatud partneritega.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

6

4.2. Projekti analüüsimetoodika ja tegevusplaan iga tegevuse ja

alategevuse lõikes

Visiooniplaan koosneb kolmest põhi tegevusplokist, mis jagunevad omakorda kokku kaheksaks erinevaks alamtegevuseks. Alljärgnevalt on täpsemalt selgitatud iga alamtegevuse sisene ülesehitus, koos alamtegevuste sees tehtavate tegevustega võimalusel nende eeldatavas järjekorras ning välja toodud ka tegevuste omavahelised seosed. Projekti väga piiratud ajagraafikust tulenevalt toimuvad kõik kolm tegevust vähemasti osaliselt paralleelselt. Täpsem ajakava nädalate lõikes on välja toodud eraldi tegevuste ja tööde Exceli tabelis. Tabel 1. Tegevused ja alategevused

Nr Tegevus Alategevus

1 Olukorra ja vajaduste analüüs Õigusruumist tulenevate nõuete ja piirangute analüüs

Häirekeskuse, reageerivate ressursside ja IKT hetkeolukorra ja ootuste kaardistamine

Abivajajate olemasoleva olukorra ja ootuste kajastamine

2 Lahenduste leidmine turult Hindamiskriteeriumite koostamine

Partnerite otsimine vajalike lahenduste (olemasolevate/uute) piloteerimiseks

Olemasolevate/uute lahenduste kriteeriumidele vastavuse hindamine

3 Videokõne ja RTT testimine ja disain

Hädaabiteenuses videokõne ja RTT kasutuselevõtu testimine.

Hädaabiteenuses 2025 a videokõne ja RTT kasutuselevõtu analüüs ja disain

Iga tegevuse või alategevuse spetsiifiline metodoloogiline lähenemine on kirjeldatud vastava tegevuse või alategevuse all.

4.2.1. Tegevus 1 – Olukorra ja vajaduste analüüs

. Esmane tegevus – olukorra ja vajaduste analüüs – keskendub õigusruumi analüüsile ja abivajajate ning seonduvate sihtgruppide olemasoleva olukorra ning vajaduste kaardistamisele ja IKT üldise olukorra kaardistamisele.

4.2.1.1. Õigusruumist tulenevate nõuete ja piirangute analüüs

Õigusruumist tulenevate nõuete ja piirangute analüüs (sh alategevuse planeeritud tulemid) on jaotatud kaheks eraldiseisvaks tegevuseks, eraldi vastutajate ja teostajatega.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

7

ÕIGUSRUUMI ANALÜÜS JA LAHENDUSETTEPANEKUD

Õigusruumi analüüsi raames viiakse läbi Euroopa Liidu ja Eesti ligipääsetavusega seonduva õigusruumi võrdlev analüüs ja tehniliste nõuete ning piirangute analüüs, mis mõjutavad I etapi raames loodavat lahendust videokõne ja RTT kasutuselevõtuks ning II etapi raames valitavat terviklikku ligipääsetava hädaabiteenuse lahendust. Õigusruumi analüüs viiakse läbi kahe järjestikuse tegevusena. Esmalt viiakse läbi relevantsete Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide võrdlev analüüs eesmärgiga tuvastada olemasolevad õiguslikud nõuded EL ja Eesti õiguses koos tingimuste ja piirangutega hädaabiteenuses uute lahenduste kasutuselevõtuks (sh videokõne ja RTT). Loetelu õigusaktidest, mida võrdlev analüüs käsitleb:

A) EL õigusaktid: a. (EL) 2019/882 direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta b. (EL) 2018/1972 Euroopa elektroonilise side seadustik c. EL sideseadustiku täiendav Komisjoni delegeeritud määrus C(2022) 9394 d. EL 2016/679 Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR)

B) Eesti õigusaktid: a. Elektroonilise side seadus b. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus c. Isikuandmete kaitse seadus d. Päästeseadus e. Korrakaitseseadus ja teemaga seotud määrusi (vähemalt Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus (HKSOS); f. Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded; g. Häirekeskuse põhimäärus; h. Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded; i. Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord).

Lisaks analüüsitakse: j. Hädaolukorra seadus k. Küberturvalisuse seadus l. Avaliku teabe seadus m. Hädaabiteenuse osutamisega seotud ettevõtete sisemised korrad/dokumendid andmeedastuseks

ning teenuse osutamiseks Lisaks õiguslike nõuete analüüsile viiakse paralleelselt läbi kuni 10 intervjuud järgmiste asutuste õigusekspertidega eesmärgiga tuvastada nende vaatest olulisemad õiguslikud nõuded ja piirangud hädaabiteenuses uute lahenduste kasutuselevõtuks (sh nii videokõne ja RTT). Pakkuja võib intervjuusid teha ka grupiintervjuudena:

1. Häirekeskus; 2. Päästeamet; 3. Politsei- ja Piirivalveamet; 4. Kiirabi (Tallinna ja Tartu Kiirabi); 5. Kaitsevägi; 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA); 7. SMIT; 8. Andmekaitse Inspektsioon; 9. Ligipääsetavuse ekspert.

Võrdleva õigusanalüüsi järgselt esitatakse ettepanekud HKSOS andmekogu põhimääruse muutmiseks (kahes osas: videokõne ja RTT juurutamise tähtaja jaoks ja kaasaegse ligipääsetava hädaabiühenduse terviku tähtaja jaoks) ning loetelu nendest ligipääsetavusega soetud õigusnõuetest, mis on lahenduse jaoks relevantsed.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

8

Alategevuse tulemid:

• Õigusliku hetkeolukorra kokkuvõte

• Ettepanekud õigusruumi sh HKSOS andmekogu põhimääruse muutmiseks. Ettepanekud kahes osas: videokõne ja RTT juurutamise tähtaja jaoks ja kaasaegse ligipääsetava hädaabiühenduse terviku tähtaja jaoks.

TEHNILISTE NÕUETE JA PIIRANGUTE ANALÜÜS

Lisaks analüüsitakse nõuete ja piirangute analüüsi raames tehniliste nõuete osa, et välja tuua tehnilised soovitused vajalikeks arendusteks ning muutmist vajavad piirangud nende olemasolul. Tehniliste nõuete analüüs sisaldab vähemalt:

• Välised nõuded ja standardid st vähemalt ETSI TS 103 479 V1.2.1 (2023-03) ja ETSI TS 103 478 V1.2.1 (2020-03)

• SMIT-i „Tehnilised nõuded tarkvaralahendustele“ ja “Tehnoloogiakaart“. Tehniliste nõuete ja piirangute analüüs teostatakse koos visiooniplaani punkti 4.2.1.2. raames teostatava IKT hetkeolukorra ülevaatega ning projekti töörühmaga lepitakse kokku tehniliste nõuete ja soovituste dokumenteerimise detailsusaste.

Alategevuse tulemid:

• Arenduseks asjakohaste tehniliste nõuete ja soovituste süstematiseeritud loetelu.

4.2.1.2. Häirekeskuse, reageerivate ressursside ja IKT hetkeolukorra ja ootuste

kaardistamine

Hetkeolukorra ja ootuste kaardistamine hõlmab endast IKT üldise hetkeolukorra kaardistust ja Häirekeskuse ning reageerivate ressursside (kiirabi, politsei, pääste) kasutajagruppide põhist analüüsi hädaabiteadete menetlemise protsessis.

Alategevuse tulemid:

• Häirekeskuse ning reageerivate ressursside hädaabiteatega seotud töövoogude ja informatsiooni liikumise protsessikirjeldus koos vajalike joonistega ning süstematiseeritud ootuste loetelu.

• Olemasoleva ja lähiajal kasutusse võetava IKT sh integratsioonide ja riistvara kirjeldus ning süstematiseeritud ootuste loetelu koos integratsiooni võimaluste kirjeldustega.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

9

HÄIREKESKUSE JA REAGEERIVATE RESSURSSIDE (KIIRABI, POLITSEI, PÄÄSTE) IKT

HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE

Pakkuja kogub koostöös SMIT-iga kokku info projekti eesmärgi täitmisega seotud olemasoleva ja lähiajal kasutusse võetavate IKT lahenduste (sh integratsioonide ning riistvara) kohta. IKT hetkeolukorra ülevaate saamiseks teostatakse järgmisi tegevusi:

• Olemasoleva dokumentatsiooni ja materjalide kokku kogumine ja läbi töötamine, sh kasutatavate infosüsteemide tehniline dokumentatsioon (HKSOS komponendid, kiirabi mobiilne töökoht, mGIS jt) ja kasutusjuhendid/kasutuslood olemasolul.

• Häirekeskuse poolt kasutatavate IKT lahendustega (nii integratsioonid kui riistvara) tutvumine (ärilised eesmärgid, kasutajad, probleemkohad).

• Reageerivate ressursside (kiirabi, pääste, politsei) IKT lahendustega (nii integratsioonid kui riistvara) tutvumine sel määral, kui palju reageerivate ressursside IKT lahendused mõjutavad projekti eesmärgi saavutamist (ärilised eesmärgid, kasutajad, probleemkohad).

• Spetsiifiliselt videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajalike tehniliste tingimuste tuvastamine (sh integratsioonivõimalused olemasoleva tehnoloogiaga).

• Ligipääsetava uue põlvkonna 112 lahenduse jaoks vajalike tehniliste tingimuste tuvastamine, laiemalt kui ainult videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajalikud tingimused (sh integratsioonivõimalused olemasoleva tehnoloogiaga). Esialgne ja täieneb vastavalt visiooniplaani punkti 2.1.1.2 tulemi saavutamisele.

HÄIREKESKUSE JA REAGEERIVATE RESSURSSIDE (KIIRABI, POLITSEI, PÄÄSTE)

KASUTAJAGRUPPIDE VAJADUSED JA OOTUSED

Kasutajagrupi põhine lähenemine töövoogude ja info liikumise kaardistuseks ja kasutajate ootuste ja vajaduste fikseerimiseks on ülesehitatud järgmise metoodika alusel. Joonis 1. Häirekeskuse ja reageerivate ressursside kasutajagruppide analüüs

• Kaardistatakse eraldi Häirekeskuse kasutajagruppe ja reageerivate ressursside (kiirabi, pääste, politsei) kasutajagruppe.

• Kasutajagruppide esindajatega viiakse läbi intervjuud (2-3 intervjuud grupi kohta). Intervjuu võib asendada töövarjutamisega töösaalis.

Töökorralduslik analüüs

•Olemasolevate tööprotsessi kirjelduste, juhendite analüüs.

Intervjuud/

töövarjutamine

•Kasutajate sisend protsessi - probleemid ja ettepanekud

•Vajadusel intervjuu asendamine töövarjutamisega

Protsessijoonised

•Kasutaja teekond süsteemis.

•Info liikumine süsteemis.

Ootuste loetelud

•Kasutajagrupi põhised ootuste loetelud.

•Võimalike töökorralduslike muudatuste ülevaade

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

10

• Lisaks toimuvad omavahelised kohtumised töökorralduse eest vastutavate isikutega Häirekeskuses ja reageerivates ressurssides (kiirabi, pääste, politsei).

4.2.1.3. Abivajajate olemasoleva olukorra ja ootuste kajastamine

Abivajajate olemasoleva olukorra ja ootuste kaardistamiseks on planeeritud kolm alamsuunda.

Alategevuse tulemid:

Abivajajate (5 sihtgruppi) olemasoleva olukorra ülevaade koos süstematiseeritud ootuste (vajadused ja võimalused) kirjeldusega.

Sealhulgas:

1) Sihtgrupi põhine üldise olukorra kirjeldus 2) Sihtgruppide poolt kasutatavate tehnoloogiate ülevaade (sh võimalikud integreerimise ja automatiseerimise

kohad) 3) Sihtgrupi hädaabi teenuseni jõudmise teekonna kaardistust sh tänased teekonna probleemkohad

(valupunktid) ja vajadused ning ootused. 4) Abivajajate kasutaja persoonad (sihtgruppide lõikes, aga persoonasid võib tekkida rohkem kui sihtgruppide

arv). Joonis 2. Lähenemine abivajajate sihtgruppidele.

Abivajajate igapäevakeskkond

•Töörühmade moodustamine koostöös Siseministeeriumi ja Häirekeskusega

•Olemasolevate abivajajate organisatsioonide kaasamine

•Abivajajate poolt kasutatavate keskkondade ja tehnoloogiate analüüs.

Intervjuud ja küsitlused

•Sihtgrupi representatiivse valimi koostamine

•Vähemalt 3 intevjuud sihtgrupi liikmetega

•Võimalusel sihtgrupi küsitluse läbiviimine (laiemate sihtgruppide põhjalikumaks kaasamiseks).

Kasutaja vajadused ja ootused

•Sisendandmete analüüs - alternatiivide ja probleemkohtade kaardistus.

•Sihtgrupi kasutajakogemuse, vajaduste ja ootuste ülevaade.

Kasutaja persoonad

•Kasutajagruppide arhetüüpsete persoondade koostamine.

•Kasutaja teekond hädabiteenuseni

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

11

ABIVAJAJATE IGAPÄEVAKESKKONNA ANALÜÜS

Projekti edukuse seisukohast on oluline ka erinevate abivajajate organisatsioonide kaasamine, et oleks võimalik lisaks individuaalsetele hinnangutele saada ka ülevaadet ka tänastest struktuursetest võimalustest, teadaolevatest keskkondadest ja kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Üldise olukorra analüüs hõlmab ka olemasolevaid tehtud uuringuid/analüüse abivajajate üldisest olukorrast ning tänase SMS-112 lahenduse kitsaskohtadest. Koostöös Siseministeeriumi ja Häirekeskusega moodustatakse töörühm, kuhu on kaasatud ka abivajajate sihtgruppide esindajad. Töörühma töö eesmärk:

- Koguda kokku ja töötada läbi projekti eesmärgi täitmiseks vajalikud olemasolevad materjalid. - Valideerida lähenemine esindatavatele sihtgruppidele (punkt 4.2.1.3) ja vajadusel pakkuda sinna muudatusi. - Kasutatavate abivahendite ülevaate jaoks sisendi pakkumine. - Valideerida ja kinnitada alategevuse 4.2.1.3. tulemused.

Projekti piiratud ajagraafiku tõttu käsitleb Pakkuja kõikide sihtgruppidega seonduvat infot ja sisendit võimalikult võrdses mahus ja detailsusastmes. Ainsa erisusena on planeeritu esimese sihtgrupi osas küsitluse kaasamine vajaduste ja ootuste kaardistamiseks.

ABIVAJAJATE POOLT KASUTATAVATE VAHENDITE TEHNOLOOGILINE ANALÜÜS

Tänase tehnoloogilise olukorra ülevaatele järgneb tehnoloogiline analüüs, et, et tuvastada võimalikke kohti, kus juba kasutusel olevad tehnoloogiaid saaks integreerida tulevastesse lahendustesse ja ka võimalikud automatiseerimise kohad, kus hädaabiteade saaks liikuda päästekorraldajateni automaatselt. Näiteks erinevad suhtlemiseks kasutatavad rakendused ja tehnoloogiad (nt transkriptsioonitehnoloogia kõne tekstiks või teksti kõneks teisendamiseks, automaattõlge) või muud olemasolevad spetsiifilised abivahendid (nt GPS seadmed või turvanupud).

SIHTGRUPPIDE ANALÜÜS.

Vastavalt hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktile 1.3 on kaardistatavad sihtgrupid järgnevad

• ühe (liikumispuue, meelepuuded [kuulmis-, nägemispuue], kõnepuuded, vaimupuuded) või mitme puudega inimesed;

• teiste Euroopa Liidu riikide erivajadustega inimesed, kes oma koduriigis kasutavad häirekeskusega suhtlemiseks PEMEA standardile (ETSI TS 103 478 V1.2.1 (2020-03) vastavat rakendust ja mida peab olema võimalik kasutada ka Eestis;

• vägivallatseja läheduses olevad ohvrid, eeskätt lähisuhtevägivallaga seotud olukorrad;

• tava kõne-sidelahendusi vähe või mitte kasutavad inimesed (eelkõige noored), kes eelistavad suhtlemiseks teisi innovaatilisi lahendusi (n: audiokõnele tekstivestlust) ja/või väldivad või tunnevad ebamugavust võõrastega suheldes, abi paludes;

• võõrkeelne elanikkond, sh Eestis viibivad välisriigi elanikud. PEMEA standardile vastavad rakendused, mis on täna juba abivajajatel oma koduriigi häirekeskusega suhtlemisel kasutusel, on olemas Soomes ja Itaalias.1 Mõlemad lahendused on küll kasutusel, aga täiendamisel/arendamisel,

1 Kättesaadav: What’s PEMEA? – Pemea.help

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

12

seega neid ei saa võtta kui lõplikke lahendusi. Näiteks Soomes lõpetati viipekeelsete kõnede vastuvõtt 2023 aasta lõpuga ja seda ei jätkata, ning RTT kasutuselevõtt on planeeritud sarnaselt Eestiga 2025 aastal. Kaasatud sihtgruppide puhul on oluline märkida, et sihtgrupid on defineeritud laialt, iga sihtgrupp hõlmab endast väiksemaid alagruppe. Konkreetsest puudest või kasutajatüübist tulenevad vajadused võivad üksteisest vägagi erineda, samuti erinevate puuete kombinatsioonist tulenevad vajadused. Seetõttu on analüüsi ja kaardistuse peamine eesmärk tuvastada ning välja tuua mustrid vajadustes ja ootustes ning seetõttu valitud persoonade koostamise põhine lähenemine, kui kasutajagrupi kõige tüüpilisem näide. Defineeritud viie kasutajagrupi siseselt võib loodud persoonade arv erineda, vastavalt grupi sisestele erisustele.

4.2.2. Tegevus 2 – Lahenduste leidmine turult

Tegevus 2 hõlmab endast piloteerimisele valitavate lahenduste otsimist ja pakutava kaardistamist, lahendustele vajalike hindamiskriteeriumite koostamist ja hindamise läbiviimist, mille kaudu valitakse piloteeritavad lahendused.

4.2.2.1. Hindamiskriteeriumite koostamine

Piloteerimiseks vajalike lahenduste leidmiseks koostatakse hindamiskriteeriumid, mis töötatakse välja koostöös Tellijaga.

Alategevuse tulemid:

Piloteerimisele valitavate lahenduste nõuetele vastavuse hindamise süstematiseeritud hindamiskriteeriumid.

Hindamiskriteeriumite aluseks on:

• Tegevuse 1 raames läbi viidud õigusanalüüs (visioonipaani punkt 4.2.1.1)

• Tegevuse 1 raames toimunud eelnev tehniline analüüs (visiooniplaani punkt 4.2.1.1)

• Punkt 4.2.1.2 IKT hetkeolukorra ülevaade

• Punkt 4.2.1.3 raames tuvastatud abivajajate poolt kasutatavad tehnoloogiad) ja sihtgruppide/kaasatud osapoolte poolt välja toodud ootused ja vajadused.

Pakkuja ettepanek on lahendada „peab-olema“ kriteeriume ning „võiks-olla“ kriteeriume siiski ühise hindamiskriteeriumite nimekirjana, eristades olulisemaid hindamiskriteeriume, määrates neile suurem osakaal. Pakkuja ettepanek on, et hindamiskriteeriumite kooskõlastamisse oleks kaasatud ka abivajajate vajaduste ja ootuste analüüsiks loodud töörühm (koos sihtgruppide esindajatega). Seda selleks, et tagada, et piloteerimise üldine suund ja valitavad lahendused vastaks tegelikele vajadustele. Hindamiskriteeriumite ettepanek esitatakse Tellijale valideerimiseks, ning enne või samaaegselt kooskõlastatakse ka töörühmaga. Lisaks hindamiskriteeriumitele endile kooskõlastatakse töörühma ja Tellijaga ka piloteerimise skoop. See tähendab lepitakse kokku millised kanalid ja funktsionaalsused (vastavalt tuvastatud vajadustele) valitakse piloteerimisele. Seal hulgas ka lähenemine võimalikele automaatsetele hädaabiteadetele (sh tehisintellektil põhinevad lahendused). Hindamisele valimisel on üheks aspektiks ka olemasolevad abivajajate poolt kasutatavad tehnoloogiad ja nende võimalik integreerimine (kõnesüntees, automaattõlge, viipekeel jm) ning ka võimalikud seonduvad uued automaatsete hädaabiteadete edastamise võimalused- sh tehisintellektil põhinevad lahendused. Lisaks on määrava tähtsusega hindamisprotsessis ka hädaabiteate menetlemiseks vajalikud muud olulised funktsionaalsused (nt kontekstiinfo st asukohainfo edastus, tervise- ja objektiinfo edastus või viipekeele vajaduse edastamine).

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

13

4.2.2.2. Partnerite otsimine vajalike lahenduste (olemasolevate/uute)

piloteerimiseks.

Pakkuja tuvastab turul pakutavaid võimalikke lahendusi, vastavalt Tegevus 1 raames kaardistatud ootustele ja vajadustele ning 4.2.2.1 raames kokku lepitud hindamiskriteeriumitele ja valdkondadele. Pakkuja võib taustauuringuga alustada ka enne hindamiskriteeriumite valmimist.

Alategevuse tulemid:

Potentsiaalsete piloteerimise partnerite loetelu ja piloteerimiseks pakutavate terviklahenduste või moodulite kirjeldused (hindamiseks vajalikus detailsuses).

Vastavalt pakutavatele lahendustele otsitakse lahendusi ja partnereid, et kokku leppida pakutavate lahenduste piloteerimiseks vajalik st:

• Tehniliselt vajalikud tingimused konkreetse lahenduse piloteerimise läbi viimiseks.

• Võimalikud litsentsitasud, mis võivad piloteerimisega kaasneda.

• Partnerite kontaktid, kes saavad toetada piloteerimise läbi viimist. Hindamisele valitavate lahenduste seas võib olla nii terviklahenduste valikuvariante (nt 112 mobiilirakendus) kui spetsiifilistele tingimustele vastavaid modulaarseid lahendusi vajalike funktsionaalsuste osas (RTT, tervikvestlus, videokõne) jms. Ning eraldi valitakse hindamisele ka tuvastatud tingimustele vastavaid automaatsete hädaabiteadete edastamise. Lahenduste leidmine turult hõlmab nii EENA abimaterjalides kajastatud võimalike pakkujate2 kaasamist (nt Bliksund’i IncidentShare videolahendus, Beta 80 Group’i Dinamicall lahendus jms) kui ka Pakkuja enda poolt läbi viidud täiendavat kaardistust (nt Bercman’i targa linna võimalikud lahendused, Protecthum Solutions’i tark tulekahjuandur jms). Lõplik piloteeritavate partnerite ja lahenduste nimekiri valmib Tegevus 2 lõpuks.

4.2.2.3. Olemasolevate/uute lahenduste kriteeriumidele vastavuse hindamine

Valitud lahendused läbivad hindamise, koostatakse pingerida ja otsustatakse koos Tellijaga (või töörühmaga) piloteeritavad lahendused. Eesmärgiks on katta ära analüüsi käigus selgunud kasutaja (abivajaja) poolsed vajadused, mis on integreeritud eelnevalt punkti 4.2.2.1 raames läbi viidud hindamiskriteeriumite koostamisse.

Alategevuse tulemid:

Piloteerimise partnerite, piloteeritavate terviklahenduste ja moodulite (koos võimaliku litsentsi jm kuludega) ning uute automaatsete hädaabiteadete edastamise lahenduste loetelu.

Piloteerimisele valitud lahenduste lõplik arv ja kaetud funktsionaalsused ja teemad/valdkonnad selguvad peale olemasoleva olukorra analüüsi ning hindamiskriteeriumite koostamist ning sõltuvad ka kriteeriumitele vastavate lahenduste saadavusest olemasoleva ajaraami jooksul. Seetõttu Pakkuja peab silmas tehnilise kirjelduse punkti 2.3. ette nähtud eesmärki piloteeritavate lahenduste leidmisel, aga ei saa tagada konkreetset lahenduste arvu enne vastava analüüsi toimumist.

2 Kättesaadav: Who-is-Who 17: 2023-12 (eena.org)

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

14

4.2.3. Tegevus 3 – Videokõne ja RTT testimine ja disain

4.2.3.1. Hädaabiteenuses videokõne ja RTT kasutuselevõtu testimine

Pakkuja selgitab koostöös Tellija, SMIT-i ja mobiilsideoperaatoritega (vajadusel kaasatud ka TTJA) välja mobiilsideoperaatorite võimekus võtta hädaabiteenuses kasutusele videokõne ja RTT. Lisaks testitakse ja analüüsitakse SMITi poolset võimekust võtta vastu videokõnet ja RTT-d olemasoleva tarkvara raames sh parendada olemasoleva kõnelahenduse heli kvaliteeti.

Alategevuse tulemid:

Hädaabiteenuses videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajalike tehniliste eelduste, nõuete ja tegevuste kirjeldus sh kohustuslike koodekite soovitus.

Joonis 3. Videokõne ja RTT kasutuselevõtu analüüs ja disain

VIDEOKÕNE JA RTT TESTIMINE MOBIILSIDEOPERAATORITEGA

Pakkujal on kontakt kahe mobiilsideoperaatoriga (Telia, Elisa) ja viib läbi hädaabi videokõne ja RTT testimise koostöös välja toodud mobiilsideoperaatoritega (seal hulgas ka ilma SIM kaardita ja üle Wifi võrgu tehtud kõned). Testimise käigus selgitatakse välja ja kirjeldatakse uute lahenduste kasutuselevõtu tehnilised eeldused, nõuded sh vajalikud tegevused/kokkulepped. Seda nii mobiilsideoperaatorite vaatest (võimekus videokõnet või RTT algatada) ja SMITI vaatest (võimekus videokõnet või RTT kõnet vastu võtta).

Sisend

•Visiooniplaani punkt 4.2.1.2 tulemid.

Testimine mobiilside- operaatoritega

•Kasutaja lõppseadmel on videokõne ja RTT võimekus.

• Mobiilside- operaatorite poolsed tingimused videokõne ja RTT edastamiseks (kui neid on)

Süsteemianalüüs

•Äri- ja süsteeminõudete kirjeldamine

•Kasutuslood (HKSOS süsteemi sisesed).

•HKSOSi komponentide muutmisvajaduse välja selgitamine

•Uued liidesed või integratsioonid

•Teenuste kirjeldused

•Kõnelahenduse heli kvaliteet (koodekid)

•Töökorralduslik analüüs.

Prototüüp

•HKSOSi disaini reeglid

•Kasutajaliidese lisandunud kompnentide protüüp:

•Videokõne

•RTT

•Videokõne ja RTT paralleelselt (võimalusel)

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

15

Tehnoloogiliselt on eeldus, et SIP protokolli liidesega tehtud kõne on potentsiaalselt multimeedia kõne ning võib hõlmata lisaks helile(audio) nii video(video) ja või teksti (RTT). Selleks, et videot ja lisainformatsiooni oleks võimalik koos kõnega edastada peavad kasutaja seade ja mobiilioperaator toetama Voice over LTE ja Video over LTE protokolli. Lõppkasutaja (st hädaabiteate edastaja) vaatest lähtub testimine ainult olukorrast, kus lõppkasutajal on eelnevalt olemas vastava võimekusega lõppseade (nutitelefon). Etapp I raames toimuva videokõne ja RTT kasutuselevõtu analüüsi ja disaini raames ei looda lõppkasutajale hädaabiteenuse poole pöördumiseks uusi täiendavaid tehnilisi lahendusi. Sellega seoses toob pakkuja välja ka RTT testimise riski. Kui videokõne võimekus on uuemates seadmetes pigem läbiv, siis ei ole võimalik kindel olla, et RTT võimekus on olemas ja/või kasutatav ilma täiendava arenduseta või täiesti eraldi mobiiliaplikatsiooni loomiseta.

TEHNILISED TINGIMUSED VIDEOKÕNE JA RTT KASUTUSELEVÕTUKS NING MÕJU

OLEMASOLEVATELE SÜSTEEMIDELE

Pakkuja kaardistab testimise käigus ka videokõne ja RTT funktsionaalsuse lisandumisel selle mõju olemasoleva kõnejuhtimise kesksüsteemi ja seotud süsteemide (võrk, arvutitöökoht, kasutaja tarkvara/HKSOS) käideldavusele. Hetkel SMITi kõnejuhtimise rakenduses kasutuses olev vabavaraline sip-i teek toetab video kasutusele võttu. Tehniliste tingimuste analüüsi raames vaadatakse ka WebRTC võimalikku kasutuselevõttu (tasuta vabavaraline tehnoloogia, mille abil on võimalik veebi- ja mobiilirakendustele lisada reaalajas video-, heli- ja andmesuhtlus. Veebilehed ja rakendused saavad selle abil luua üksteisega otseühenduse). Analüüsi ja testimise käigus Pakkuja selgitab välja sobiva heli ja video edastamise koodeki lähtudes esialgsest kaardistatud ootustest ligipääsetavale hädaabiteenusele (6.6.2 RTP Types (RTP-2)3. Selle tähelepanekuga, et videokõne ja RTT kasutuselevõtt (mille lahenduse välja töötamine on esimese etapi hanke skoop) hõlmab mõju olemasolevatele süsteemidele ja ei sisalda veel abivajajast lõppkasutaja jaoks eraldi lahenduste välja töötamist. See tähendab, et selle analüüsi hetkel puudub veel arusaam milline saab olema lõplik tehniline lahendus 2027 aasta vaates. Nt kui võtta kasutusele PEMEA standardit4 kasutatav mobiilirakendus või modulaarne lahendus, siis see seab juba ette kohalduvad heli ja video edastamise koodekid.

4.2.3.2. Hädaabiteenuses 2025 a videokõne ja RTT kasutuselevõtu analüüs ja disain

Alategevuse raames teostatakse videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajaliku arenduse süsteemianalüüs koos kasutajaliidese prototüübiga ning töökorraldusliku disainiga. Analüüs ning seda toetav prototüüp peab olema koostatud koheseks arenduseks vajaliku detailsusega.

Alategevuse tulemid:

2025 a hädaabiteenuses videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajaliku arenduse lähteülesanne (süsteemianalüüs koos nõuete kirjeldusega, kasutuslugude kirjeldus koos kasutajaliidese prototüübiga) ja töökorralduslike muudatuste kirjeldus.

3 Kättesaadav: TS 103 479 - V1.2.1 - Emergency Communications (EMTEL); Core elements for network independent access to

emergency services (etsi.org) 4 Kättesaadav: TS 103 945 - V1.1.1 - Emergency Communications (EMTEL); PEMEA Audio Video Extension (etsi.org)

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

16

VIDEOKÕNE JA RTT KASUTUSELEVÕTU SÜSTEEMIANALÜÜS.

Süsteemianalüüs võtab aluseks tegevus 1 raames läbi viidud IKT hetkeolukorra analüüsi ja selle tulemused; töökorraldusliku analüüsi ja selle tulemused; ning punkt 4.2.3.1. raames läbi viidud analüüsi ja selle tulemused; ning kohandab tulemusi konkreetselt videokõne ja RTT kasutuselevõtu vajadustele vastavaks. Süsteemianalüüsi tulemusena valmib arenduse lähteülesanne, mis sisaldab:

- Süsteemi sisesed töövood (kasutuslood) vastavalt ärilistele ja tehnilistele nõuetele. - Funktsionaalsed ja mittefunktsionaalseid nõuded (kasutajaliidese funktsionaalsus) - Kirjalik ülevaade muudetavatest või lisanduvatest HKSOSi komponentidest - Telefonijaama/API seadistus- või arendusvajaduste ülevaade - Uute rakendusserverite vajaduse ülevaade või olemasolevate rakendusserverite muudatusvajaduste

ülevaade. - Liideste kirjeldused, info liikumine, andmemudeli muudatused ja vajadusel ka muutuvad/lisanduvad

REST/SSE teenused. - Seotud protsessijoonised

Süsteemianalüüsi teostamisel eeldab Pakkuja, et sisse viiakse regulaarsed analüüsikoosolekud Tellijaga (1 kord nädalas, süsteemianalüüsi teostamise ajal), et oleks võimalik jooksvalt otsuseid funktsionaalsuse osas kooskõlastada ja ei tekiks vajadust süsteemianalüüsi valmimise järgsele pikale kinnitamise perioodile ja prototüübi teostaja saaks valmis sisendi.

TÖÖKORRALDUSLIK ANALÜÜS

Töökorraldusliku analüüsi eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada videokõne ja RTT kasutuselevõtuga seotud töökorralduslikud muudatusvajadused (sh koolitus, töökeskkond) lähtudes päästekorraldaja, logistiku, meediku, operatiivjuhi ja PPA korrapidaja „rollide“ vaatest. Töökorralduslik analüüs võtab aluseks üldise töökorraldusliku hetkeolukorra analüüsi, mis tehti Tegevuse 1 raames ja kohandab ettepanekuid vastavalt konkreetsele tehnilisele lahendusele, mille lähteülesanne valmib Tegevus 3 käigus ning täiendab või täpsustab Tegevuse 1 raames välja toodud nõudeid. Töökorraldusliku analüüsi tulemusena valmib TO-BE optimaalseim kirjeldus, kus on välja toodud vajalikud muudatused seoses uute tehniliste vahendite kasutuselevõtuga.

PROTOTÜÜBI KOOSTAMINE

Prototüübitakse täiendavate kanalite kasutamisega seotud kasutajaliidese muudatused ja/või uued kasutajaliidesed. Prototüübi lõplik skoop sh kasutajavaated/kasutuslood, mis on prototüübis kaetud kooskõlastatakse Tellijaga tegevuse 3 süsteemianalüüsi käigus, enne prototüübi koostamisega alustamist. Prototüüp koostatakse Figmas, järgides seal kirjeldatud HKSOS disaini reegleid ning taaskasutades vastavaid visuaalseid komponente ning varem loodut (võttes aluseks kõnejuhtimise ja kõnede loetelu rakenduste prototüübid). Prototüübis peab saama läbida (klikitav testimine) kinnitatud kasutuslugude põhivoogusid. Eelinformatsiooni põhjal võimalik voogude nimekiri (kinnitatakse töö käigus):

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

17

• Videokõne haldus - vastuvõtt / keeldumine (tagasi kõnegruppi) / pausile-panek / suunamine / konverents / lõpetamine sh videokõnelt audiokõnele või vastupidi liikumine

• RTT vestlus - RTT kõne, tava/videokõnes RTT vestluse algatamine või välja lülitamine

• Videokõne salvestuse/RTT vestluse vaatamine. Täiendav oluline informatsioon:

• Kõigis kokku lepitud komponentides kirjeldatakse ära ka nende visuaalsed variatsioonid s.h. veateadete kuvamine.

• Lisaks Pakkuja on oma mahuhinnangutes arvestanud, et süsteemianalüüsi käigus on võimalik teha jooksvalt otsuseid ja prototüübi teostaja saab võimalikult valmis sisendi ja ei ole vajadust teha järjepidevaid jooksvaid muudatusi.

Prototüübi testimine: Pakkuja näeb ette prototüübi testimise väiksemas mahus, et valideerida tulemust enne prototüübi üle andmist. Pakkuja ettepanek on testida prototüüp vähemalt kolme eri rollis inimesega, kes osalesid kasutajagruppide intervjuudel projekti varasemas faasis. Tegevuse 3 lõpus (31.07.2024 tähtajaks) antakse Tellijale üle prototüübi lõplik versioon Figmas koos 2025 a hädaabiteenuses videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajaliku arenduse lähteülesandega.

4.3. Tegevuste ja tööde detailne ajakava

Lisatud eraldi Exceli tabelina.

4.4. Pakkuja nägemus koostööst

Projekti kõige kriitilisem edutegur on tihe ja produktiivne koostöö Tellijaga. Projekti planeeritud ajaraamistikku jäävad kõik kolm suvekuud. Lisaks hõlmab olemasoleva olukorra analüüs suurt hulka erinevaid kasutajagruppe ja abivajajate sihtgruppe väga lühikese ajaraamistiku jooksul. Iga väiksemgi viivitus seab ohtu projekti lõpptähtaja õigeaegse saavutamise. Mistõttu töökorralduslikud kokkulepped tuleb teha võimalikult varakult ja kokkuleppeid tuleb rangelt järgida. Projekti teostamise ajagraafik on väga tihe, mistõttu Pakkuja hinnangul on projekti edukaks läbiviimiseks oluline, et:

• oleks määratud vastutavad projektimeeskonna liikmed, kes oleks Pakkujale kättesaadavad kogu projekti eluea jooksul ja neil oleks olemas otsuste tegemiseks vajalik volitus ja pädevus.

• Tellija poolt on tagatud kokkulepped ja juurdepääs vajalikele kontaktidele. Sealhulgas, et kontaktid oleks eelnevalt informeeritud ja teadlikud toimuvast projektist.

• dokumentatsioon ja ligipääsude vajadus on eelnevalt kaardistatud, et projekti algusfaasis ei tekiks viivitusi, kui ligipääsud on vajalikud.

• Tellija poolne sisend ja tagasiside valminud tulemitele on operatiivne.

• prototüübi mahus on kokku lepitud enne prototüübi koostamisega alustamist. Pakkuja pakub välja järgmise koostööstruktuuri projekti jooksul.

1. Projektimeeskonna iganädalased kohtumised juhtrühma formaadis – koos ennekõike Pakkuja, SMITi, Siseministeeriumi ja Häirekeskusega.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

18

2. Projekti abivajajate olukorra kaardistamiseks loodud alamtöörühm (kohtumiste graafik vastavalt seotud alategevuste tulemite valmimisele või korra nädalas abivajajate nõuetega seonduvate tegevuste ajal) kuhu on lisaks projektimeeskonna liikmetele kaasatud ka sihtgruppe esindavate organisatsioonide esindajad. Erinevate töörühmad võivad kattuda. Töörühma tööülesanded on eraldi välja toodud visiooniplaani punktis 4.2.1.3. Lisaks Pakkuja soovib kaasata antud töörühma ka hindamiskriteeriumite välja töötamisse ning hindamisse.

3. Videokõne ja RTT kasutuselevõtu süsteemianalüüsi teostamiseks analüüsikoosolekud Tellija analüütikutega. Seda selleks, et töövood ja seotud kasutuslood oleks võimalik jooksvalt kinnitada ja prototüübi koostamise aja alguseks oleks olemas kõik vajalikud otsused funktsionaalsuse osas.

Pakkuja teeb ka siin lahtiütlemise (ing k disclaimer) järgnevas: Pakkuja leiab partnerid hindamisele ja piloteerimisele valitud lahenduste jaoks, aga kuna selle hanke raames ei ole ette nähtud piloteerimist, ei saa Pakkuja vastuta selle eest, et hindamise ja piloteerimise vahele jääval ajal ei toimu valitud partnerite juures muudatusi, mis võivad mõjutada partneri osalemist hilisemal piloteerimisel.

4.5. Pakkuja projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ja

tööjaotus

Roll Nimi Kompetentside kirjeldus Tööjaotus projektis

Õigusekspert I Kaspar Kala Kaspar Kala on tunnustatud õigusekspert, kellel on põhjalikud kogemused nii avalikust kui ka erasektorist. Kahe õigusteaduse ja IT magistrikraadiga vastutas Kaspar Eesti visiooni loomist EL-i andmevabast liikumisest, mille eesmärgiks oli piiriüleste digiteenuste tõkete kaotamine. Muu hulgas tegeles Kaspar ligipääsetavuse (Web Accessibility) direktiivi ülevõtmisega avaliku teabe seadusesse. Hiljem töötas Kaspar Sotsiaalministeeriumi andmekaitseametnikuna ning tegeles haldusala üleminekuga GDPRi nõuetele (muu hulgas ka põhimääruste tasand). Käesoleval hetkel töötab Kaspar Proud Engineers OÜ õiguseksperdina,

Teostab Tegevus 1 õigusanalüüsi ja osaleb hindamiskriteeriumite välja töötamises st tagab, et välja töötatud hindamiskriteeriumid vastaks õiguslikele nõuetele.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

19

osaledes projektides nii Eestis kui ka üle maailma. Käesoleva hanke kontekstis on oluline välja tuua tema kogemus sündmusteenuste analüüsidel (nt MKMi hange abielu ja abielu lahutamise sündmusteenuse analüüsil), samuti RIA tellitud pääsuhalduste lahendus. Kasparil on suurepärane kogemus kombineerida õiguslikke ja tehnilisi väljakutseid ning leida lahendusi uute tehnoloogiate ning innovatsiooni rakendamiseks selliselt, et õigusraamistik seda toetaks.

Õigusekspert II Kristiina Laanest

Kristiina Laanest omab pikaaegset kogemust andmekaitse valdkonnas (olles töötanud Andmekaitse inspektsioonis) ning olles aastaid Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja, omab laialdast kogemust riigi infosüsteemi toimimisest ning selleks vajalikest õigusaktidest. Kristiina on juhtinud mitmete EL õigusaktide ülevõtmist Eesti seadustesse (NIS direktiiv ja küberseadus, eIDAS ja e-identimise ja e- tehinguteks vajalike usaldusteenuste seadus), samuti vastutanud mitmete põhimääruste muutmise protsesside eest. Täna töötab Kristiina ettevõttes Proud Engineers, nõustades kliente nii Eestis kui välismaal ning kombineerides oma

Toetab Tegevus 1 õigusanalüüsi läbiviimist, vajadusel asendab õiguseksperti.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

20

kogemust õiguse ja tehnoloogia koostoimest.

Analüütik 1 Jaan-Eerik Past

Jaan-Eerik Past on olnud analüütik erinevate IT süsteemide arenduse terves elukaares, alustades ärivajaduste väljaselgitamisest kuni tehniliste spetsifikatsioonide kirjutamise ning evitamisjärgse testimiseni. Kõigi projektide puhul on ta rakendanud kasutajakeskset disaini, kaasates projekti huvipooli nii esialgses vajaduste analüüsis kui ka tulemite tagasisidestamises. Kõige laiapõhjalisema lõppkasutajate kaasamise viis ta läbi lähedase kaotuse sündmusteenuse projektis. Esmalt kaardistas ta töötubades seotud asutuste ning ettevõtetega kõige olulisemad lõppkasutajate grupid ning nende eeldatavad kasutajateekonnad. Seejärel viis ta 20 valitud lõppkasutajaga läbi intervjuud, mille käigus kontrollis varasemaid eelduseid ning tuvastas uusi valukohti. Saadud sisendi alusel töötati projekti töörühmaga välja sobiv kvantitatiivne meetod kulu-tulu analüüsiks, mille alusel leiti teemad, millele keskenduda detailanalüüsis (minimum viable product). Analoogset protsessi kasutas Jaan-Eerik Past ka Benini kodanikuportaali ning PRIA pinnaseire arendustes, kus põhilisteks lõppkasutajateks olid

Vastutab abivajajate sihtgruppidega teostatavate tegevuste eest olemasoleva olukorra ja vajaduste kaardistuse raames.

Ning koostöös analüütik 2-ga vastutab ka piloteeritavate lahenduste (tegevus 2) hindamisprotsessi välja töötamise ning sellele vastava võimalike lahenduste ja partnerite leidmise eest.

Lisaks projekti analüütikud teevad omavahel koostööd ja toetavad üksteise tööd, et tagada analüüsitöö järjepidevus ka olukorras kus üks analüütik haigestub ootamatult või peab olema eemal või koormus mõnes tegevuses suureneb märkimisväärselt.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

21

ametnikud. Kõigis projektides on ta arutelude ning tagasiside jaoks loonud kasutajalugude kaardistusi (user story mapping) ning prototüüpe, näiteks Figma keskkonnas.

Analüütik 2 / Projektijuht Taisi Valdlo Taisi Valdlo omab mitmeaastast kogemust nii infosüsteemide ärianalüütiku kui süsteemianalüütikuna. Riigi Tugiteenuste Keskuses ärianalüütikuna töötades kuulusid Taisi tööülesannete hulka ka äriprotsesside optimeerimine, äriprotsesside joonistamine, arendusettepanekute hindamine (seal hulgas arendusettepanekute hindamisprotsessi ja vastavate hindamiskriteeriumite välja töötamine), lõppkasutajate koolitamine ning arendustega seotud töökorralduslike muudatuste sisse viimine. Viimased 2 aastat on Taisi töötanud IT analüütikuna CGI Eestis peamiselt justiits- ja siseturvalisuse valdkonna projektides - süsteemianalüütiku rollis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vangidele avaliku e- toimiku kättesaadavaks tehtavas projektis ja Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusele (SMIT) loodud kõnejuhtimise tarkvara loomise projektis. Seal hulgas SMITi kõnejuhtimise tarkvara arendamisel ka kasutuslugude (use case)

Täidab üldise projektijuhi rolli ja on analüütikuna vastutav tegevus 3 tulemite saavutamise eest, koostöös tehniliste meeskonna liikmetega.

Lisaks vastutab tegevus 1 raames IKT ülevaate koostamise eest ning tagab kasutajakogemuse eksperdile vajaliku sisendi prototüübi loomiseks.

Koostöös analüütik 1-ga vastutab ka piloteeritavate lahenduste (tegevus 2) hindamisprotsessi välja töötamise ning sellele vastava võimalike lahenduste ja partnerite leidmise eest.

Lisaks projekti analüütikud teevad omavahel koostööd ja toetavad üksteise tööd, et tagada analüüsitöö järjepidevus ka olukorras kus üks analüütik haigestub ootamatult või peab olema eemal või koormus mõnes tegevuses suureneb märkimisväärselt.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

22

töövoogude kirjelduste koostamine ja protsessijooniste koostamine (sh erinevad HKSOSi komponendid ja seotud Windowsi taustateenused) ning ka paralleelselt analüütiku tööga ka projektijuhti ülesannete täitmine. Lisaks omab Taisi kogemust REST teenuste kirjelduste koostamisel.

Kasutajakogemuse (UI/UX) ekspert

Sander Kalmus

Sander Kalmus on pea 10 aastase kogemusega disainer, kes on teinud projekte nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Erasektoris on Sander töötanud agentuuris kui ka omaette tootega erinevates idufirmades. Olulisemate võib tuua välja HP (Hewlett Packard), Meet Frank, Beast, Alexela, LHV, AirBaltic ja EAS. Avalikus sektoris on Sander lahendusi disaininud Välisministeeriumile, RTKle, PRIAale, RIAle kui ka näiteks Finantsinspektsioonile. Sander on võimeline katma kogu disaini protsessi käigus vajaminevad tööd alustades abstraktsetest ideedest ja kasutajate intervjuudest, lõpetades kasutus voogude ning pixel-perfect kasutajaliideste joonistamisega. Tööriistadena kasutab Sander eelkõige Figmat ning on varasemalt kasutanud nii uuemat kui ka vanemat riikliku disaini süsteemi (Veera). Lisaks peab Sander oluliseks loodud lahenduste

Loob prototüübi vastavalt kinnitatud kasutuslugudele (tegevus 3) ja viib läbi prototüübi testimise lõppkasusaajatega.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

23

testimist ning tööde üleandmist, et kõik saaks korrektselt kommunikeeritud järgmise etapi edukaks jätkamiseks.

Tehniline analüütik Kevin Basov Kevin Basovil on rohkem kui 6 aastase kogemusega tarkvara arendaja, kes on osalenud arendusprojektides autotööstuses ja CGI ridades siseturvalisuse valdkonnas.

Kevin oli põhiarendaja SMITile HKSOSi uue kõnejuhtimise tarkvara loomisel.

Kõnejuhtimise tarkvara arenduse osana Kevin arendas rakenduse kasutajaliidese ning uue Windows'i taustateenuse, mis ühendub ja suhtleb telefonijaamaga läbi SIP protokolli ning vahendab kõnejuhtimise funktsioone kasutajaliidesele.

Kevin tunneb SMITi HKSOSi süsteemi ja selle erinevaid komponente, SIP protokolli ja ETSI standardeid. Kevin on võimeline toetama videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajaliku lähteülesande ja süsteemianalüüsi valmimist koheseks arenduseks vajalikus detailsusastmes.

Teostab tegevuse 1 raames tehniliste standardite ja nõuete analüüsi.

Annab tehnilise sisendi piloteerimiseks valitavate lahenduste hindamiskriteeriumite koostamisse ning vajadusel ka hindamisse.

Tegevus 3 tulemite koostamise raames kirjeldab või aitab analüütikul 2 kirjeldada muudetavad/ lisanduvad HKSOS süsteemi komponendid ja liidesed ning info liikumine nende vahel, andmemudeli muudatused ning server-rakenduste muutuvate/ lisanduvate teenuste (REST/SSE) kirjeldused.

Lisab sisendi prototüüpi.

Arhitekt Mati Agukas Mati Agukas on töötanud tarkvaraarenduse valdkonnas 1997.ndast aastast.

Mati on vanemarendaja/ arhitektina SMITi heaks erinevate hankelepingute/projektide

Osaleb tehniliste nõuete välja selgitamises ja tehnilise lahendusega seotud aruteludes. Eelkõige arhitektuuriliste vajaduste välja selgitamises ja seotud otsuste tegemistes:

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

24

raames töötanud 5 aastat. Nende seas TETRA raadio kommunikatsiooni süsteemi integreerimine Häirekeskuse süsteemidesse ning HKSOSi uue kõnejuhtimise lahenduse väljatöötamine Asterisk'i baasil kasutades SIP protokolli.

Lisaks on Mati võimeline toetama videokõne ja RTT kasutuselevõtuks vajaliku lähteülesande ja süsteemianalüüsi valmimist koheseks arenduseks vajalikus detailsusastmes.

- Telefonijaama/API arendusvajadused.

- Uute rakendusserverite vajadus/olemasolevate serverite muudatusvajadus

- Andmemudeli, liideste, funktsioonide ja teenustega seotud otsused.

Arhitekt toetab tehnilist analüütikut ja analüütik 2-e süsteemianalüüsi valmimisel.

Pakkuja on vajadusel valmis tooma sisse täiendava analüütiku, et tagada tegevuste tähtaegne läbiviimine.

4.6. Projektiga kaasnevate riskide kirjeldus

Riskide vältimiseks ja leevendamiseks kasutatakse CGI Riskijuhtimise metoodikat.

Riske on hinnatud järgmiste reeglite alusel:

1. Riski esinemise tõenäosus %-na 2. Riski mõju 1) ajakavale 2) lahendusele (sh tehniline lahendus, lahenduse vastavus nõuetele) ja 3) eelarvele. 3. Igale komponendile on antud hinna 3-palli süsteemis (madal – 1, keskmine – 2, kõrge – 3) 4. Riski prioriteet on riski esinemise tõenäosuse ja iga komponendi mõju korrutis. Riski prioriteetsus leitakse

valemiga mõju1 x mõju2 x mõju3 x esinemise tõenäosus / 27

Riskiplaan on lisatud eraldi Exceli tabelina.

AS CGI Eesti pakkumus | Riigikantselei: Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp

(270779)

25

5. Maksumus

CGI poolt hinnatud hanke tulemi saavutamiseks vajalike ning käesolevas pakkumuses kirjeldatud tööde ning plaani

teostamise kogumaksumus on 169 456 EUR.

Etappide maksumused on:

1. I etapp: 75 000 EUR

2. II etapp: 94 456 EUR

Toodud maksumus ei sisalda käibemaksu.

Confidential

cgi.com/ee

AS CGI Eesti

/allkirjastatud digitaalselt/

Johanna Jürma, Hankespetsialist, AS CGI Eesti

Volitatud sellele pakkumusele alla kirjutama AS CGI

Eesti nimel

cgi.com