Seaduseelnõu algatamine 

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 28.05.2026 nr 2-6/26-01097-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi  Valitsus  algatab  alusharidusseaduse  muutmise  seaduse  eelnõu,  mis  oli  arutusel  Vabariigi Valitsuse 28. mai 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

EELNÕU

Alusharidusseaduse muutmise seadus

§ 1. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kooskõlas riigieelarve seadusega ja riigieelarveliste vahendite olemasolul antakse

kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1

nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks, õpetajate tööjõukuludeks ja

õppevara soetamiseks.”;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Õpetajate tööjõukulude toetust arvestatakse kahes osas, millest üks on õpetajate töötasu

ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud summa, mis määratakse riigieelarve

seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud korras, ning teine osa on toetuse ülejäänud vahendid,

mis jaotatakse proportsionaalselt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja

eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arvule.

(22) Kohaliku omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukulude toetust kasutada ka

tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 1. juunil 2026. a nr 2-6/26-01097

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses (edaspidi AHS) alusharidusõpetajate tööjõukulude

toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, tagades, et toetuse jaotamine põhineb seaduses

kindlaks määratud alustel. Eelnõuga ei muudeta alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse

eesmärki ega toetuse eraldamise seniseid põhimõtteid.

1.1. Sisukokkuvõte

29.12.2025 jõustus Riigikogus 03.12.2025 vastu võetud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse

muutmise seaduse muutmise seadus1.

Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) muudatuste kohaselt eraldatakse kohalikele omavalitsustele

ajutised toetused edaspidi ministeeriumite eelarvetest, mistõttu tunnistati RES-i muudatustega

kehtetuks ka RES § 48 lõige 5. Nimetatud säte võimaldas kehtestada Vabariigi Valitsuse

06.02.2015. a määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“2 (edaspidi toetusfondi määrus)

toetusfondist eraldatavate toetuste jaotamise aluseks olevaid arvnäitajaid juhul, kui need ei olnud

seaduses sätestatud.

Lastehoius ja lasteaias töötavate õpetajate (edaspidi alusharidusõpetajad) tööjõukulude toetust

makstakse riigieelarvest, kuid tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole

AHSis sätestatud. Toetust on seni eraldatud toetusfondi määruse alusel, tuginedes RES § 48

lõikele 5. Selle sätte kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb toetuse riigieelarvest eraldamiseks sätestada

vastavad arvnäitajad AHSis.

RESi muutmise seaduse kohaselt jõustub RES § 48 lõike 5 kehtetuks tunnistamine 1. jaanuaril

2027. Hilisem jõustumistähtaeg on ette nähtud selleks, et Haridus- ja Teadusministeerium jõuaks

eelnõu välja töötada ning Vabariigi Valitsus saaks selle Riigikogule esitada.

Eelnõuga sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad

arvnäitajad alusharidusseaduses.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ega vähenda ettevõtjate, inimeste ega

vabaühenduste halduskoormust, sest eelnõu ei kehtesta neile uusi kohustusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse

osakonna vanemnõunik Maila Rajamets ([email protected], telefon 735 0667) ja

õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], telefon 735 0102).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kristel

Möller.

1 RT I, 19.12.2025, 1. 2 RT I, 23.12.2025, 10.

2

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Muudetakse alusharidusseaduse tervikteksti, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega

RT I, 01.07.2025, 2.

Eelnõu ei ole seotud ühegi Riigikogu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on sätestada õiguslik alus alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse

eraldamiseks kohalikele omavalitsustele alates 2027. aastast.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju3.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Muudatuste järgselt:

1) toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega (RES 48 lõige

1).

2) alusharidusõpetajate toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad on sätestatud AHSis (RES

§ 48 lõige 3, AHS § 46 lõige 21)

3) toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning kord on kehtestatud toetusfondi määrusega

(RES § 48 lõige 4).

4) toetusfondi määruse alusel lähtutakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamisel AHS

§ 46 lõikes 21 sätestatud arvnäitajatest (vt ka rakendusakti kavand § 1)

5) KOV võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste

kättesaadavuse tagamiseks (AHS § 46 lõikes 22).

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse ja täiendatakse AHS § 46 lõiget 2 kahes aspektis. Esiteks

lisatakse sättesse lauseosa „ja riigieelarveliste vahendite olemasolul“. Eesmärk on täpsustada

kehtiva sätte mõtet4, et viia see kooskõlla riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtetega.

3 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, § 1 lõige 2 punkt 5.4 Vt AHSi seletuskiri, lk 84.

3

Teiseks täiendatakse toetuste loetelu. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib toetust anda õpetajate

täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Sättesse lisatakse toetus

„õpetajate tööjõukulude katmiseks“. Õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse

üksustele alusharidusõpetajate töötasu osaliseks katmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse alusharidusseaduse § 46 uute lõigetega lõikega 2¹–22.

Lõikes 21 sätestatakse lõikes 2 nimetatud õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise arvnäitajad

ning toetuse kasutamise võimalused. Toetuse arvestamises ja jaotamises sisulisi muudatusi ei tehta.

Muudatuse kohaselt põhineb toetuse jaotamine edaspidi toetusfondi määruse asemel seaduses

kindlaks määratud arvnäitajatel. Arvnäitaja ehk numbriline näitaja on konkreetne arvandmetel

põhinev suurus, mis iseloomustab mingit nähtust, protsessi või suurust (nt arv, keskmine, summa,

määr). Arvnäitaja on antud juhul nii rahaline summa kui ka laste arv.

Kehtiva toetusfondi määruse5 § 12 lõike 1 kohaselt koosneb alusharidusõpetajate tööjõukulude

toetus kahest komponendist, millest üks on tasandustoetus ja teine lapsepõhine toetus. Sama

põhimõte sätestatakse nüüd seaduses.

Alates 2024. aastast on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetus 16 mln eurot. 2027. aasta ja

järgnevate aastate riigipoolse toetuse suurendamine või muutmine on valitsuse poliitiline otsus,

mis tehakse riigieelarve koostamise käigus.

Uues lõikes 21 kirjeldatakse, kuidas toetust arvestatakse kahes osas:

1) üks osa on õpetajate töötasu ühtlustamise lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud summa. See

osa on kehtivas määruses nimetatud kui tasandustoetus. See on fikseeritud summa, mis on leitud

2017. aasta andmete alusel, võttes aluseks 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse

lasteaiaõpetaja alammäära ning 2018. aasta riigi kehtestatud õpetaja töötasu alamäära vahe,

korrutades selle vahe õpetajate arvuga ning kattes sellest puudujäägist 67%;

2) teise osa moodustavad toetuse ülejäänud vahendid, mis jaotatakse proportsionaalselt valla või

linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades

käivate laste arvule. See osa on kehtiva määruse järgi nn lapsepõhine toetus. Kasutatud on

sõnaühendit „ülejäänud vahendid“, sest kogutoetuse summa 16 mln eurot võib riigieelarves

muutuda.

Tasandustoetus on igal aastal sama – 9,2 mln eurot. Lapsepõhine toetus moodustub 2026. aastal

107,38 eurot lapse kohta.

Toetuse esimene, fikseeritud osa on arvutatud järgmiselt: tasandustoetuseks arvestati 2017. aastal

85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate

maksude ja sotsiaalkindlustusmaksetega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist

detsembrini ja 2018. aastal leiti, korrutades vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku

omavalitsuse üksuses 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu

alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10.

novembri seisuga Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel. Alates 2018. aastast loetakse

tasandustoetus võrdseks 2017. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse

arvutamisel võeti arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse

5 Vabariigi Valitsuse 06.02.2015. a määrus „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ – RT I, 23.12.2025, 10.

4

üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud.6 Seda valemit

seaduses lahti ei kirjutata põhjusel, et summa on fikseeritud alates 2018. aastast.

Toetuse teine osa (ülejäänud vahendid) arvutatakse igal aastal uuesti järgmiselt:

Kogu toetus riigieelarves 16 000 000 – 9 199 123 tasandustoetus (fikseeritud osa) = 6 800 878

lapsepõhine toetus kokku.

2026. a: lapsepõhine toetus kokku 6 800 878 / 63 355 laste arv = 107,37946 toetus lapse kohta.

Tabel 1. Toetuse arvestus 2026

Lasteaialaste

arv KOV+

ERA

10.11.2025

EHIS

Toetus 2025 Tasandustoetus

Lapsepõhine

toetus KOKKU

63 335 9 199 123 6 800 878 16 000 000 16 000 000

Lõikes 22 nähakse ette, et „toetust võib kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või

tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks“. Sellega tuuakse seaduse tasandile seni toetusfondi

määruses sätestatud võimalus kasutada toetust ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või

tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg 1. jaanuar 2027.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi või muudetud termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seni toetusfondi määruse tasandil sätestatud alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise

aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seaduse tasandil, sest senine alus, RES § 48 lõige 5, mis

võimaldas toetust maksta toetusfondi määruse alusel, tunnistatakse alates 01.01.2027 kehtetuks.

Mõju munitsipaallastehoidudes ja -lasteaedades töötavatele õpetajatele

Muudatusel ei ole alusharidusõpetajate jaoks vahetut mõju, sest ei muudeta tööjõukulude toetuse

eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid ning eelnõust ei teki õpetajatele uusi õigusi

ega kohustusi. Muudatuse kaudne mõju seisneb selles, et kuna seni määruses sätestatud toetuse

6 Samas, § 12 lõige 2.

5

jaotamise alused sätestatakse edaspidi seaduses, siis suurendab see regulatsiooni selgust ja

õiguskindlust.

Mõju kohalikele omavalitsustele

Kohaliku omavalitsuse üksustele tähendab muudatus eeskätt selgemat prognoositavust. Eelnõu ei

muuda toetuse aluseks olevaid arvnäitajaid ega jaotamise põhimõtteid. Eelnõu ei loo uusi

ülesandeid ning seetõttu ei ole oodata ka täiendavat halduskoormust.

Mõju riigile

Riigi jaoks tagab eelnõu toetuse eraldamise ja jaotamise õiguspärase aluse ning vähendab

regulatsiooni lünklikkusest tulenevaid riske. Antud muudatus ei mõjuta riigieelarvet, kuna eelnõu

ei muuda toetuse eesmärki ega loo uut rahastuskohustust, vaid annab senisele seadusliku aluse.

Arvestada tuleb, et arvnäitajate hilisem muutmine eeldab seaduse muutmist (mitte üksnes määruse

muutmist), mis võib vähendada paindlikkust ja suurendada riigi normiloomekoormust. Peamine

rakendusrisk on arvnäitajate tõlgendamise ühtlus 2027. aasta alguses. Seda riski maandab

seadusemuudatuse ja rakendusakti samaaegne jõustumine uue eelarveaasta alguses 01.01.2027.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tegevusi, kulusid ega ka tulusid riigile ega kohalikele

omavalitsustele ei kaasne. Eelnõuga ei muudeta kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatava

alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse

kujunemise põhimõtteid. Muudatus on normitehniline ning tuleneb vajadusest viia

alusharidusseadus kooskõlla riigieelarve seadusega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrust nr 16 „Riigieelarve

seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord“7, sest praegu on alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse maksmise

arvnäitajad kehtestatud selles määruses. Rakendusakti kavand on esitatud eelnõu seletuskirja lisas

1.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu järgi jõustub seadus 2027. aasta 1. jaanuaril, sest jõustumine peab toimuma RES § 48 lg 5

kehtetuks tunnistamise jõustumisega samal ajal, et oleks õiguslik alus maksta kohaliku

omavalitsuse üksustele alusharidusõpetajate tööjõukulude toetust.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0194/01, samuti

kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

7 RT I, 23.12.2025, 10.

6

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kooskõlastustabel on esitatud

seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus 1. juunil 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a

määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses

kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja

kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetus

(1) Lastehoiu ja lasteaia õpetajate (edaspidi alusharidusõpetajate) tööjõukulude toetuse

jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse alusharidusseaduse § 46 lõikest 21.

Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste munitsipaal- ja

eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate laste arv elukoha järgi toetuse

andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma alusharidusseaduse § 46

lõikes 22 sätestatud tingimustest.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema kehtiv alusharidusõpetaja

töötasu alammäär on keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastaval

alusharidusõpetajal vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või

sellega võrdsustatud tasemega alusharidusõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja

töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed alusharidusõpetajate kinnitatud töötasu

alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30.

jaanuariks.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

peaminister

Hendrik Johannes Terras

regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja ja märkuse sisu HTM

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit (kooskõlastatud märkustega)

1.1 Hetkel koosneb lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus kahest komponendist,

millest üks on lapsepõhine toetus ja teine tasandustoetus. Saku, Harku,

Kuusalu ja Vormsi vallad saavad lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuseks

ainult lapsepõhist toetust ja on sarnaselt ebavõrdses olukorras võrreldes teiste

Eesti kohalike omavalitsustega. 2026. aastal on lastehoiu ja lasteaia õpetajate

tööjõukulude toetus toetusfondist 16 miljonit eurot, millest 6,8 mln eurot on

lapsepõhine toetus ja 9,2 mln eurot tasandustoetus. Näiteks Saku valla puhul

on 2026. aasta toetuse arvestuse aluseks olevaid lasteaialapsi 808 ja

tasandustoetuse summa on 0 eurot. Samas makstakse näiteks Rakvere linnale

809 lapse puhul tasandustoetust 68 056 eurot ja Elva vallale 787 lapse puhul

204 703 eurot. Eelnõu seletuskirjas on lõik: Lõike teises lauses sätestatakse,

et toetuse ülejäänud vahendid jaotatakse proportsionaalselt valla või linna

territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja

eralasteaedades käivate laste arvule. Sättega kirjeldatakse, kuidas lisakulude

osaliseks katmiseks raha eraldatakse. See arvestus on lähtuvalt kehtiva

toetusfondi määruse regulatsioonist tehtud 2017 aasta põhjal. Seda osa

makstakse eelmise aasta mahus, sest see ei muutu. Võrreldes 2017. aastaga

on olukord muutunud ning seetõttu teeme ettepaneku leida 2027. a

riigieelarvest täiendavad lisavahendid, et tagada kõigi kohalike omavalitsuste

rahastamine võrdsetel alustel.

Selgitame. Alusharidusseaduse muutmise eelnõu eesmärk on

tuua õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad

arvnäitajad seadusesse. See on vajalik, kuna riigieelarve

seaduse § 48 lõige 5 tunnistatakse 1. jaanuarist 2027 kehtetuks

ning toetuse jaotamise õiguslik alus peab edaspidi olema

seaduses, mitte toetusfondi määruses.

Oluline on rõhutada: muudatusega ei muudeta toetuse

eesmärki ega seniseid jaotuspõhimõtteid. Toetus jätkub

samadel alustel nagu seni – sh jääb muutumatuna laste arvu

alusel jaotatav osa ning eraldi fikseeritud osa, mis on välja

kujunenud varasemate poliitiliste otsuste tulemusena.

Seetõttu ei ole võimalik käsitleda ELVLi ettepanekut muuta

toetuse sisulist jaotuskorda või eraldada lisavahendeid kõikide

KOVide võrdsemaks kohtlemiseks selle eelnõu raames. Eelnõu

ülesanne ei ole rahastamismudelit ümber kujundada, vaid

tagada õigusselgus pärast RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamist.

Kas ja kuidas riigieelarves tulevikus täiendavaid vahendeid

leida või toetuse struktuuri muuta, kuulub riigieelarveliste

otsuste ja valitsuse poliitiliste valikute valdkonda ning ei ole

käsitletav selle tehnilise seadusemuudatuse käigus.