Seaduseelnõu algatamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 28.05.2026 nr 2-6/26-01085-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus algatab kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise  seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 28. mai 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 16 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde kaheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 20 lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 271 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kohustatud isikul“ sõnadega „Kohustatud isikul,

kes ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud raha väljavõtmise õigust,“;

2) paragrahvi 271 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Isikul, kellel on käesoleva seaduse §-s 272 sätestatu kohaselt tekkinud uuesti õigus ja

kohustus makset tasuda, ei ole rohkem õigust esitada käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud

makse tasumisest vabastamise avaldust.“;

3) paragrahvi 272 lõikes 1 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „viie“;

4) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kes käesoleva seaduse § 271 alusel makse tasumisest vabastati, tekib uuesti õigus

tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse

tasumise avalduse. Isikul, kes võttis käesoleva seaduse § 431 alusel raha välja, tekib uuesti õigus

tasuda makset viie aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates, kui ta esitab selleks

kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.“;

5) paragrahvi 272 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule

kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava

summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimustel.“;

7) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule

kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi või osa osakute tagasivõtmist ning neile

vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha täielikku või osalist

väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.“;

8) paragrahvi 431 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu finantsvara

või osa sellest olema võõrandatud, sealhulgas peavad finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud

olema lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas kogu kontol oleva raha või sellest soovitud osa

väljamaksmist, ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.“;

9) paragrahvi 431 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2

10) paragrahvi 431 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui isikule ei ole võimalik väljamakset teha, sest üheski raha väljavõtmise avaldusel

märgitud pensionifondis ei ole isikul osakuid ega üheski avaldusel märgitud pensioni

investeerimiskontol raha, loetakse, et isik on käesolevas paragrahvis sätestatud raha

väljavõtmise asemel kasutanud käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud makse tasumisest

vabastamise õigust ja lõpetab maksete tegemise vastavalt § 273 lõikes 5 sätestatule.“;

11) paragrahvi 524 lõiget 41 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isik soovib §-s 431 sätestatud osalist väljamakset, märgitakse raha väljavõtmise avaldusel

ka summa, mille ta soovib välja võtta, selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist

ta selleks soovib, ja pensioni investeerimiskonto number, millelt ta soovib raha välja võtta, koos

konto avanud krediidiasutuse ärinimega.“;

12) paragrahvi 525 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemisel võetakse raha väljavõtmise

avalduse alusel tagasi kõik osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud või osa neist ning

neile osakutele vastava summa eest tehakse väljamakse.“;

13) paragrahvi 525 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei ole esitatud kogu

raha väljamaksmiseks.“;

14) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Osalise ühekordse väljamakse ja käesoleva seaduse §-s 431 osutatud osalise väljamakse

tegemisel kasutatakse avaldusel märgitud summa alusel tagasivõtmisele kuuluvate

pensionifondi osakute arvu leidmisel täisarvuni ülespoole ümardamist ning seetõttu võib

väljamakse osakuomanikule olla suurem tema poolt avaldusel märgitud summast.

(72) Kui ühekordse väljamakse või raha väljavõtmise avaldusel märgitud pensionifondis ei ole

osakuomanikul osakute tagasivõtmise ajal soovitud summas osalise väljamakse tegemiseks

piisavalt osakuid, tehakse väljamakse summas, mida osakuomanikule selles pensionifondis

kuuluvad osakud võimaldavad.“;

15) paragrahvi 526 lõikes 5 asendatakse sõna „väljamakset“ sõnadega „kogu raha väljamakset“;

16) paragrahvi 526 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Enne avalduse esitamist käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise väljamakse

saamiseks teavitab isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust soovist

taotleda osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt.

(62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas käesoleva seaduse §-s 431

sätestatud osalise väljamakse tegemiseks piisavalt raha, tehakse väljamakse summas, mida

pensioni investeerimiskontol olev raha võimaldab.“;

17) paragrahvi 526 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei ole esitatud kogu

raha väljamaksmiseks.“.

3

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41

sätestatud sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele

peab jääma vähemalt viis aastat.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7 ja 8 ning 10–17 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 1. juunil 2026. a nr 2-6/26-01085

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu puudutab kohustuslikku kogumispensionit ja selle eesmärk on muuta II sammas

tugevamaks. Selleks tehakse kogumispensionide seadusesse kolm muudatust, mis hõlbustavad

pensioniks kogumist:

1. lubatakse sambaga kiiremini taasliituda – kümne aasta piirang muudetakse viieks

aastaks, mis võimaldab sambast lahkunud inimestel soovi korral kogumisega kiiremini

uuesti alustada, ja maksete peatamise korral kõnealust piirangut edaspidi enam ei

rakendata;

2. taasliitudes uuesti II sambaga taastub ka põhimõte, et raha kogutakse pensionile

jäämiseni;

3. võimaldatakse osalist väljamakset pensioni kogumise faasis, et sambaga liitunu ei oleks

sunnitud võtma välja kogu oma kogutud raha, vaid saaks valida ka selle osa

väljamaksmise, mida ta tegelikult vajab.

Ühtlasi täiendatakse II sambaga liitunud isikute suhtes õigusselguse huvides, aga ka suurema

stabiilsuse tagamiseks investeeringute tegemiseks Eesti majandusse, maksukorralduse seadust

ja nähakse ette vähemalt viieaastane periood kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku

kahjuks tehtava sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa nelja protsendi määra

muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele.

Eelnõu ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike. II

sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad

peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. novembril 2026. Raha osalist väljavõtmist

puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 2028. aasta 1. jaanuarile, et oleks võimalik

teostada selle uue võimaluse kasutamiseks vajalikud IT arendused pensioniregistris. Suuremaid

arendusi eeldab ka raha väljavõtmise ja lihtsalt maksete peatamise järgse taasliitumise

eristamine, mistõttu on ka selle muudatuse jõustumine, mis lubab pärast maksete peatamist ilma

piiranguteta kogumisega uuesti alustada, planeeritud 2028. aasta 1. jaanuarile.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 58 851 393) ja Tõnu Lillelaid

([email protected]; 58 851 488).

Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Eelnõu

keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303

2849, [email protected]).

2

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (KoPS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 16

ja maksukorralduse seaduse (MKS) redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 4.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4261.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusaktidega.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus

Teise samba reegleid on aja jooksul korduvalt muudetud ja praeguseks on sambal juba palju

tugevusi:

1. Eksisteerib lai valik erineva investeerimisstrateegiaga pensionifonde, seejuures on

paljudes fondides kõrge aktsiariski osakaal, mis võimaldab pikas ajahorisondis

pakkuda kõrgemat tootlust.

2. Suuresti tulenevalt aktsiariski osakaalu kasvust on pensionifondide tootlused

oluliselt paranenud – 2024. aasta tootlusega oli Eesti OECD riikide võrdluses

esimesel kohal.

3. Pensionifondide tasud on tulnud alla – 2025. aastal oli keskmine valitsemistasu

0,5%.

4. Kui algselt olid loosifondideks konservatiivsed pensionifondid, siis alates 2019.

aasta maist loositakse kõrge aktsiariskiga madalaimate tasudega fonde, mis arvestab

noore II sambaga liituja investeerimishorisonti. Nii alustavad noored, kellel jääb

kogumispensioni makse tasumise vanuse saabumisel ja sambaga liitumisel

pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik tegemata, kogumist sobivas

pensionifondis.

5. Iga pensionikoguja saab soovi korral oma panust tõsta – valida vaikimisi kehtiva

2% maksemäära asemele 4% või 6% ja võimendada sellega oma pensionikapitali

kasvu.

6. II sammas on maksuefektiivne investeerimisvõimalus – sissemakseid tehakse enne

tulumaksu kinnipidamist ehk II sambasse läheb rohkem raha kui oleks summa, mille

inimene muidu kätte oleks saanud (tulumaksu vahe). Vähemalt keskmiselt elada

jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension ja eluaegne pension on

tulumaksuvabad, muud pensioni saamise viisid on maksustatud tavapärasest

soodsama maksumääraga (10%).

7. Pensionile jäämine on paindlik – seda saab teha kuni 5 aastat enne riiklikku

vanaduspensioniikka jõudmist (so praegu alates vanusest 60), kuid pensionile

jäämist võib ka edasi lükata.

1 VVTP p 426 aluseks on koalitsioonilepingu punktid 51, 315 ja 413, mis lubavad taastada kolmesambalise

pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku

pensionäride toimetulekut. Täpsemalt säilitada ja tugevdada kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus

pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubada II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel.

3

8. Selle, kuidas pensionile jäädes raha välja võtta, saab igaüks ise valida. Valida võib

eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu summa või osa sellest korraga. Erinevaid

pensioni saamise viise saab ka omavahel kombineerida, näiteks võtta osa rahast

välja korraga ja ülejäänu fondipensionina. Seda valikut saab ka pensioni saamise

ajal muuta, näiteks alustada fondipensioni ehk tähtajalise pensioniga ja võtta hiljem

vajalik summa korraga välja.

9. Kui pensionikogujal tuvastatakse puuduv töövõime, saab ta sõltumata vanusest

jääda II sambast pensionile ja kõik väljamaksed talle on tulumaksuvabad. Kui

töövõime peaks taastuma, on võimalik uuesti kogumist alustada.

II sammas on jätkuvalt populaarseim pensioniks kogumise võimalus Eestis, ületades kasutajate

arvult ja vara mahult ka kõiki teisi investeerimisvõimalusi – seda kasutab ligi 600 tuhat inimest,

kellel kokku on fondides umbes 7 miljardit eurot. Nende kõrval on paraku aga terve hulk

inimesi, kellel investeeringuid enam ei ole. 2026. aasta jaanuari seisuga on II sambast raha välja

võtnud 267 tuhat inimest kogusummas 2,33 miljardit eurot. Avalduse sambast lahkumiseks on

teinud umbes 32% II sambaga liitunutest, kel polnud veel käes õigust pensionile jääda.

Selleks, et aidata sambast lahkunud inimesed kiiremini investeerimise juurde tagasi,

muudetakse nõue, et sambast väljumisel ei või sellega uuesti liituda 10 aasta jooksul eelnõuga

viieks aastaks. Suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil täituks 5 aastat

sambast eemal olemist juba septembris 2026. Kuivõrd eelnõu on kavandatud jõustuma 1.

novembril 2026, saavad nemad ka kohe novembris teha soovi korral avalduse maksete

tegemiseks. Novembrist saavad avaldusi esitama hakata ka need, kes lahkusid II sambast

jaanuaris või mais 2022. Novembris 2026 tehtud avalduse puhul algavad uued sissemaksed

maist 2027 (avalduse esitamise korda ega täitmise tähtaegu eelnõu ei muuda). Neil, kes

lahkusid sambast septembris 2021, jääb sambast väljas olemise aeg seega minimaalselt 5 aasta

ja 8 kuu pikkune ning neil, kes lahkusid jaanuaris 2022, jääb see minimaalselt 5 aasta ja 4 kuu

pikkune. Alates 2022. aasta mai lahkumise lainest jääb sambast väljas olemise aeg 5 aasta

pikkune. Kes taasliitumise avanemisel või hiljem viie aasta möödumisel lahkumisest kohe

taasliitumise võimalust ei kasuta, saab seda teha ka igal ajal hiljem. Nagu ka praegu, saab

avaldusi esitada kogu aeg, kuid vastavalt avalduse esitamise ajale hakatakse sissemakseid

uuesti tegema, kas jaanuarist, maist või septembrist. Seega, kui avaldus jääb kohe novembris

esitamata ja esitatakse näiteks märtsis 2027, hakatakse sissemakseid tegema lihtsalt septembrist

2027.

KoPS võimaldab peatada ka ainult maksete tegemise. Sellisel juhul jääb kogutud raha II

sambasse ja seda saab II sambaga liitunud isik kasutada hiljem. Kehtiva seaduse kohaselt

kaasneb ka maksete peatamisega piirang, et järgmised 10 aastat II sambas enam sissemakseid

teha ei saa. Seoses piirangu muutmisega 10 aastalt 5 aastale vaadati üle selle piirangu

otstarbekus ka maksete tegemise lõpetamise kontekstis ning antakse eelnõuga siia veel rohkem

paindlikkust juurde. Kui lõpetatakse lihtsalt maksete tegemine, aga raha II sambast välja ei

võeta, lubab eelnõu edaspidi maksetega uuesti alustada kohe, kui inimesel selline soov ja

võimalus uuesti tekib. Kuivõrd antud juhul jäävad pensioniinvesteeringud alles, sealhulgas ka

sotsiaalmaksu raha, ei ole põhjust ka rangemaid tingimusi rakendada. Maksetega uuesti

alustamisel tuleb jätkuvalt siiski arvestada avalduste esitamise ja makse tasumise kohustuse

tekkimise tähtaegu. Makseid saab tegema hakata jaanuarist, maist või septembrist ning vastav

avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette. Seda eelnõu ei muuda.

Pensioniks valmistumise ja pikaajaliste investeeringute vaates ei ole raha varasem väljavõtmine

õige – sellega võetakse endalt võimalus saada kasu liitintressist, mis just väga pikaajaliselt

investeerides mõju avaldab, ja jäetakse end ilma osast tulevasest pensionisissetulekust, kui

4

väljavõetud raha muudel eesmärkidel ära kasutatakse. Selleks, et säilitada paindlikkus, mis

sambal juba on, jätab eelnõu paika põhimõtte, et igaühel on kogumisperioodil vajadusel

võimalik koos kogumise peatamisega sambast raha välja võtta. Nii pensionisambaga liituvad

noored kui olemasolevad investorid, kes on seni järjepidevalt oma tulevikku panustanud,

võivad jätkuvalt arvestada, et kui selline möödapääsmatu vajadus peaks tekkima, saavad nad

ühe korra kasutada võimalust võtta II sambast välja oma pensioniinvesteeringud.

Et hoida praegusest konkreetsemalt fookust pikaajalistel investeeringutel ja pensioniks

kogumisel, jäetakse eelnõuga välja võimalus sambast veel teist korda lahkuda. Kehtiv seadus

näeb ette, et sambast lahkumise järel tuleb 10 aastat olla sambast väljas, misjärel võib liituda

uuesti. Kui nüüd on uuest liitumisest möödas omakorda vähemalt 10 aastat, lubab kehtiv seadus

veel teist korda sambast lahkuda (kui selleks hetkeks pole juba jõudnud kätte õigust pensionile

jääda). Seega ei ole teist lahkumisvõimalust ühelgi pensionikogujal seni veel tekkinud – sinna

on veel kehtiva seaduse kohaselt aega rohkem kui 15 aastat. Pärast eelnõu seadusena jõustumist

saavad need, kes sambaga nüüd uuesti liituvad (mis ka saab toimuma esmakordselt) teha oma

teadliku valiku alustada uuesti investeeringuid oma pensionisse. Raha varasemal väljavõtmisel

kehtib loogika, et seda kahjulikum see inimese tulevasele pensionile on, mida pikemat aega on

sissemakseid tehtud. Kahjulikkus ei tulene ainult II samba kadumisest, aga seda väiksem on ka

I samba pension (sissemaksed II sambasse vähendavad mõnevõrra esimese samba

pensioniõigusi). Korduv raha väljavõtmise võimaldamine kogumisperioodil ei ole seega

kuidagi mõistlik.

Säilitades õiguse võtta enne pensionile jäämise õiguse tekkimist ühel korral sambast sinna

kogutud raha välja, kaotatakse eelnõuga piirang, et välja tuleb võtta kõik, mis II sambasse on

kogutud. Kehtiv reeglistik ei arvesta sellega, kui palju raha tegelikult vajatakse. Kui igal

pensionikogujal on õigus kogumisperioodil korra sambast lahkuda, siis saab tal olema õigus ka

valida, milline summa ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt välja

võtta. Muudatus võimaldab pensionikogujal kasutusele võtta just niipalju, kui on talle

hädapärast vajalik, säilitades ülejäänud seni kogutud pensionikapitali II sambas. Sõltumata

sellest, kas välja võetakse kogu raha või vaid osa, peatub maksete tegemine järgmiseks viieks

aastaks.

Sõltumata sellest, kas varasemat raha väljavõtmise võimalust (osaliselt või kogu summas) on

kasutatud või mitte, jääb kõigile õigus võtta kogumisperioodil raha maksuvabalt välja puuduva

töövõime korral, mh näiteks, kui puuduv töövõime on määratud tähtajaliselt vähiravi ajaks

(seda eelnõuga ei muudeta). Pärast töövõime taastumist saab kogumisega uuesti alustada ja

nagu kehtiva seaduse kohaselt, ei tule ka eelnõu järgi siin viie aasta perioodi täitumist oodata.

Samuti säilib kõigile väljamaksete vaba valik pensionieas koos soodsama maksumääraga või

lausa maksuvabastusega (raha võib võtta kasutusele korraga, vabalt määratud osade kaupa,

eluaegse või tähtajalise pensionina või ka osa nii ja osa naa).

II sammas muutub seeläbi kokkuvõttes tugevamaks, kuid säilitab oluliselt suurema

paindlikkuse võrreldes algse II sambaga.

2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Eelnõu on kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele väljatöötamiskavatsust koostatud (hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5). Kiireloomulisus on tingitud nii

poliitilistest kui sisulistest põhjustest. Soov on eelnõu vastu võtta praeguse Riigikogu

koosseisuga, mistõttu väljatöötamiskavatsust koostada ei jõua. Kuna eesmärk on kiirendada

taasliitumise võimalust kümnelt aastalt viiele, on ka oluline, et muudatused võimalikult kiiresti

5

seadusena jõustuda saaksid – suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil

täituks 5 aastat sambast eemal olemist juba septembris 2026.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 – KoPS muutmine

KoPS § 271 lõiked 1 ja 4. Paragrahv reguleerib makse tasumisest vabastamist. Selguse huvides

lisatakse lõikesse 1 täpsustus, et kohustatud isikul, kes ei ole kasutanud raha väljavõtmise

võimalust, on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab sellekohase avalduse. Eelnõu säilitab

sambast lahkumise kontekstis nii makse tasumise lõpetamise kui raha väljavõtmise võimalused,

kuid kaotab teistkordse võimaluse sambast lahkuda. Kui sambast on enne pensionile jäämise

õiguse tekkimist ühe korra võetud raha välja (see lõpetab automaatselt ka maksete tegemise),

siis saab isik sambasse hiljem naasta, kuid uuesti raha välja võtta ega ka lihtsalt maksete

tegemist lõpetada ta enam ei saa. II sambasse maksab liitunu oma palgast 2, 4 või 6% ja riik

lisab sellele 4%, mis võetakse II sambaga liitunud inimese sotsiaalmaksu pensionikindlustuse

osast. Sotsiaalmaksust 4% kandmine II sambasse tähendab, et selle inimese I samba osakud on

väiksemad (vt ka seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui ta võtab II sambast raha välja,

pole tal enam seda raha pensionieas kasutamiseks ja tema I samba pension on samuti väiksem.

Teise lahkumise võimaluse kaotamine tähendab inimesele pensionieas suuremat pensioni ja

hoiab ühtlasi ka sotsiaalmaksu raha kasutamist eesmärgipärasemana. Sotsiaalmaksu kogutakse

pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks.

Pensionikindlustuse on riik omakorda korraldanud selliselt, et ühe osa sellest katab I sammas

ja teise osa II sammas. Kummalgi sambal on omad jäikused ja omad paindlikkused ning need

on mõeldud teineteist täiendama. Seejuures näiteks makstakse I samba pensionit elu lõpuni, II

samba puhul saab aga pensionär ise otsustada, kas ta vajab ka sellest pensionisambast stabiilset

sissetulekut tervel oma pensionil oleku ajal või sobib talle paremini kui II samba pension

hakkab talle lisatuge pakkuma alles elukaare lõpus või vastupidi pensionile jäämise alguses, et

aidata tasandada järsku üleminekut suuremalt töiselt sissetulekult väiksemale pensionile.

Otsustades sambasse naasta tuleb arvestada, et edaspidi kogutakse raha siiski vaid pensioniks

ja kogutud raha saab välja võtma hakata pensionieas või kui määratakse puuduv töövõime, siis

selle määramise järgselt. Seega saab maksete tasumisest vabastamiseks avaldust esitada, kui

sambast pole raha veel välja võetud. Lõpetades lihtsalt maksete tegemise jääb seni kogutud

pensionikapital teise sambasse ja selle saab hiljem pensionile jäädes kasutusele võtta. Nagu

kehtiva seaduse puhul, säilib eelnõu kohaselt maksete tegemise lõpetamise järel võimalus raha

välja võtta ka enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Õigus kogumisperioodil ühe korra raha

välja võtta on kõigil II sambaga liitunud inimestel. Maksete lõpetamise õiguse kasutamine ei

võta õigust raha välja võtta. Praktikas on seega võimalikud järgmised stsenaariumid:

i) kasutatakse õigust võtta sambast välja osa raha või kõik ja 5 aasta möödumisel on

võimalik uuesti II sambasse makseid tegema hakata;

ii) kasutatakse õigust lõpetada üksnes maksete tegemine, misjärel on võimalik uuesti

II sambasse makseid tegema hakata, endiselt saab kasutada raha väljavõtmise

võimalust ja viimane võib aset leida pärast maksete lõpetamist, kuid enne

kogumisega uuesti alustamist või ka alles pärast kogumisega uuesti alustamist,

sellisel juhul maksete tegemine lõpeb jälle automaatselt ja makseid saab uuesti

tegema hakata omakorda 5 aasta möödumisel.

Sama küsimust reguleerib ka lõige 4, mis uues sõnastuses välistab makse tasumisest

vabastamise regulatsiooni kohaldamise pärast seda, kui isik on sambast lahkumise järel

sambasse uuesti naasnud. Seejuures ei oma tähtsust, kas sambast lahkumisel võeti raha välja

või lõpetati vaid maksete tegemine. Kui alustatakse kogumisega uuesti, siis maksete tasumisest

6

end teist korda vabastada ei saa (ka raha väljavõtmisel lõpeb maksete tegemine – see toimub

automaatselt ja eraldi KoPS §-s 273 sätestatud avaldust selleks ei esitata).

KoPS § 272 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib maksete tegemise jätkamist. See on teemaks,

kui isik soovib pärast sambast lahkumist kogumisega uuesti alustada, kuid ka olukorras, kus

isikul, kellele oli määratud puuduv töövõime, töövõime taastub. Kui isik on sambast lahkunud,

st võtnud raha välja või lõpetanud üksnes sissemaksete tegemise (puuduva töövõime puhul on

isikul õigus minna II sambast pensionile ja seda ei peeta sambast lahkumiseks), saab ta kehtiva

seaduse kohaselt sambasse naasta, kui tema maksete lõppemisest on möödunud vähemalt 10

aastat. Selleks, et tuua inimesi kiiremini pensionikogumise juurde tagasi, lühendatakse

eelnõuga 10-aastast tähtaega 5 aastale. Vastav muudatus tehakse lõikes 1.

Eelnõu muudab lõiget 1 veel ka teist korda ja eraldab siis sambasse naasmise pärast maksete

tegemise lõpetamist sambasse naasmisest pärast raha väljavõtmist. Raha väljavõtmise korral

jääb paika tingimus, et makseid saab uuesti tegema hakata, kui makse tasumise lõppemisest on

möödunud vähemalt 5 aastat (raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka maksete tegemise).

Piirangut ei kohaldata aga juhul, kui lihtsalt lõpetati maksete tegemine, kuid raha välja ei

võetud. Sel juhul on isikul kohe õigus teha avaldus maksete tegemiseks, kui tal selline võimalus

ja soov tekib. Avalduse esitamisel ja maksetega uuesti alustamisel kehtivad KoPS-s sätestatud

tähtajad, mis tähendab, et maksetega saab alustada jaanuarist, maist või septembrist ja vastav

avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette, so hiljemalt juuli lõpuks, novembri lõpuks

või märtsi lõpuks. Inimeste jaoks, kes on vaid lõpetanud sissemaksete tegemise, kuid ei ole raha

välja võtnud, muudab eelnõu maksetega uuesti alustamise seega veelgi paindlikumaks. Kuivõrd

antud juhul on pensioniinvesteeringud alles ja sotsiaalmaksu raha ei ole välja võetud, ei ole ka

põhjust rangemaid tingimusi siin rakendada. Isiku pensionisissetulekut ohustab enim just raha

ennetähtaegne väljavõtmine, mistõttu on siin ka olulisem, et selline otsus väga põhjalikult läbi

oleks kaalutud. Kui lõpetatakse üksnes maksete tegemine, jääb ka II sambasse kantud

sotsiaalmaksu osa oma eesmärgipärast kasutust ootama. Muudatusega kaasneb aga suurem

arendusvajadus, mistõttu on selle jõustumine planeeritud hilisemaks – 2028. aasta 1. jaanuariks.

Lõige 2, mis välistab pärast sambast teistkordset lahkumist sambasse naasmise, tunnistatakse

kehtetuks. Eelnõuga kaob teistkordne lahkumise võimalus, mistõttu ei ole sellise sätte järele

enam vajadust.

KoPS § 431 lõiked 1, 3, 6 ja 7. Paragrahv reguleerib raha väljavõtmist sambast lahkumisel.

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse teistkordne sambast lahkumise võimalus, siis sõnastatakse lõige

1 uuesti ja sätestatakse konkreetselt, et kui isikul ei ole veel õigust pensionile jääda on tal üks

kord siiski õigus oma kogutud raha välja võtta, kui selline vajadus peaks tekkima. Lõikele 1

antakse eelnõuga veel ka teist korda uus sõnastus ja lisatakse sinna viide ka osalisele raha

väljavõtmisele. Nimelt toob eelnõu juurde võimaluse valida, kas võtta välja kõik, mis on

sambasse kogutud või ainult osa sellest, mille järele praktikas tegelikult vajadus võib olla.

Kehtiv seadus on raha väljavõtmise küsimuses jäik ja nõuab, et välja võetaks kõik. Kui

eesmärgiks on pensioniks kogumisest üldse loobuda, siis on mõistetav kogu pensionikonto

tühjaks tegemine, samas võivad elulised olukorrad olla erinevad ja kehtiv regulatsioon liiga

jäik. Eelnõu parandab selle koha. Raha osalist väljavõtmist võimaldav muudatus jõustub eelnõu

teistest sätetest hiljem – 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lõikes 3 on pensioni investeerimiskontolt raha väljavõtmist täpsustav säte, millesse samuti

lisatakse osalisest raha väljavõtmise võimalusest tingitud viide sellele, et raha väljavõtmiseks

pensioni investeerimiskontolt, peab ka olema see osa finantsvarast võõrandatud ja vastav

summa pensioni investeerimiskontole laekunud, mis on vajalik osalise väljamakse tegemiseks.

7

Lõige 6, mis näeb ette õiguse veel teist korda raha välja võtta ja selle tingimused, tunnistatakse

kehtetuks. Kehtiv seadus lubab sambast lahkunud isikul sambaga uuesti liituda 10 aasta

möödumisel, pärast kogumisega uuesti alustamist eeldab kehtiv seadus omakorda veel

vähemalt 10-aastast kogumist, pärast mida on isikul veel võimalik teist korda lahkuda (kui tal

pole vahepeal tekkinud õigust pensionile minna). 2026. aasta septembris täitub esimestel

sambast lahkunud isikutel alles 5 aastat sambast lahkumisest, seega ei ole kellelgi veel praktikas

tekkinud õigust sambast teist korda lahkuda ega pole keegi saanud sambasse ka naasta

teadmisega, et tal on veel üks kord võimalik sambast lahkuda. Teise sambasse ei kogune mitte

ainult isiku enda palgalt kinnipeetavad maksed, aga sinna kantakse ka sotsiaalmaksu raha, mille

eesmärgiks on pensioni maksmine tulevikus. Raha ennetähtaegne väljaviimine vähendab

pensionit. Pensionivaesuse vähendamiseks piiratakse sambast lahkumist ja jäetakse võimalus

ühe korra seda teha.

Lõikega 7 nähakse ette erand olukorraks, mil osalise väljamakse tegemisel selgub, et üheski

raha väljavõtmise avaldusel märgitud pensionifondis ei ole isikul osakuid ega üheski avaldusel

märgitud pensioni investeerimiskontol raha. Selline olukord saab tekkida, kui isik on pärast

raha väljavõtmise avalduse esitamist näiteks vahetanud pensionifonde selliselt, et fondi, kust ta

raha välja võtta soovis, ei jää enam osakuid või on tal pensioni investeerimiskonto puhul jäänud

finantsvara võõrandamata või on ta kontol olnud raha suunanud ekslikult uuesti

investeeringutesse (pensioni investeerimiskontolt väljamakse tegemiseks peab kontol olema

raha). Kuna antud olukorras ei ole isikule osalist väljamakset teha olnud võimalik, täpsustab

lõige 7, et sel juhul loetakse, et isik on raha väljavõtmise asemel kasutanud makse tasumisest

vabastamise õigust ja lõpetab maksete tegemise vastavalt KoPS § 273 lõikes 5 sätestatule. Seega

maksete tegemine küll lõpeb (väljamaksete tegemise ajaks on maksete tegemise lõppemisega

arvestanud juba ka tööandjad ning kuul, mil väljamakse pidanuks toimuma, kogumispensioni

makset isiku palgast enam kinni ei ole peetud ega raha II sambasse suunatud). Tulenevalt

sellest, et antud juhul loetakse, nagu oleks tegemist olnud maksete tegemise lõpetamisega, on

isikul õigus soovi korral esitada avaldus maksete tegemiseks ilma, et tema suhtes kohalduks 5-

aastane sambast eemal olemise piirang. Samuti jääb isikule võimalus esitada vajadusel uuesti

avaldus raha väljavõtmiseks – õigus üks kord raha välja võtta on alles. Muudatus on seotud

raha osalise väljavõtmisega, mistõttu on ka see kavandatud jõustuma 2028. aasta 1. jaanuaril.

KoPS § 524 lõige 41. Paragrahvis on reguleeritud erinevad avaldused, mida kasutatakse raha

väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt sellest, et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde

lisandub võimalus valida, kas võtta välja kõik või vaid osa kogutud rahast täiendatakse

eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete sätet. Sarnaselt

pensionieas tehtavale ühekordsele väljamaksele, kus samuti on võimalik valida kogu raha või

osa väljamaksmine, sätestatakse, et osalise väljamakse puhul tuleb avaldusele märkida ka

summa, mida isik soovib välja võtta ning vastava pensionifondi nimetus. Kui isik kasutab

pensioni investeerimiskontot või mõlemaid ja raha soovitakse välja võtta pensioni

investeerimiskontolt, tuleb avaldusele märkida ka selle konto number koos krediidiasutuse

nimetusega ja summaga, mida sellelt kontolt soovitakse välja võtta. Korraga saab avaldusele

märkida seega mitu pensionifondi ja pensioni investeerimiskontot, kust raha välja võtta

soovitakse. Sellisel juhul tuleb ka eraldi näidata summad iga pensionifondi ja pensioni

investeerimiskonto kohta. Erinevalt osalisest ühekordsest väljamaksest pensionieas ei tule

pensioni investeerimiskonto puhul neid andmeid registripidajale edastada konto avanud

krediidiasutusel, aga need esitab oma avaldusel II sambaga liitunud isik ise, nagu ta teeks seda

juhul, kui sooviks osalist väljamakset pensionifondist. Nagu raha väljavõtmisel pensioni

investeerimiskontolt ka praegu, tuleb II sambaga liitunud isikul esmalt ühendust võtta talle

pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega ja korraldada selle konto kaudu tehtud

investeeringute realiseerimine. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakse teha, kui kontol

on vastav summa rahas olemas. Erisuseks võrreldes kogu raha väljavõtmisega jääb see, et

8

viimasel juhul on avalduse esitamise eeltingimuseks, et kõik pensioni investeerimiskonto kaudu

tehtud investeeringud on realiseeritud (erandiks on KoPS § 526 lõikes 6 sätestatud olukorrad,

kus investeeringute realiseerimine ei ole võimalik). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

KoPS § 525 lõiked 3, 5, 71 ja 72. Paragrahv reguleerib raha väljamaksmist pensionifondist.

Lõike 3 esimene lause sätestab, et väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule

kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.

Seoses osalise väljamakse lisandumisega täpsustatakse, et tagasi võetakse kõik osakud või neist

osa. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Lõikes 5 on reguleeritud, kuidas käitutakse rahaga, mis laekub sambast lahkunud isiku

pensionikontole pärast seda, kui ta on väljamakse juba saanud või mida teha osakutega, mille

tagasivõtmine oli väljamakse tegemise ajal keelatud, kuid enam ei ole. Sellisel juhul näeb

kehtiv seadus ette uue väljamakse tegemise. Juhul, kui välja sooviti võtta kogu raha, mis

sambasse oli kogutud, on selline korraldus õigustatud. Eelnõuga täpsustatakse aga, et sellist uut

väljamakset ei tehta, kui välja võeti vaid osa rahast. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Paragrahvi lisatakse lõiked71 ja 72, millega täpsustatakse, kuidas toimub osaline väljamakse

pensionifondist arvestades, et II sambaga liitunud isik märgib avaldusele summa, mida ta

soovib välja võtta, väljamakse tegemiseks tuleb aga tagasi võtta kindel arv pensionifondi

osakuid. Lõige 71 käsitleb ümardamist osakute arvu leidmisel vastavalt avaldusel märgitud

summale. Pensioniregistri pidaja jagab summa, mille II sambaga liitunud isik on avaldusele

märkinud, vastava pensionifondi osaku väärtusega ja saab nii osakute arvu, mis tuleb

pensionifondis tagasi võtta, et väljamakse teha. Kui nüüd on vajalik ümardamine, siis vastavalt

lõikele 71 tuleb siin kasutada täisarvuni ülespoole ümardamist. See tähendab, et summa, mis

välja makstakse võib olla pisut suurem sellest, mille osakuomanik avaldusele märkis. See

kehtib nii pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava

ennetähtaegse osalise raha väljavõtmise puhul. Kuivõrd väljamakselt peetakse kinni ka

tulumaks (pensionieas 10%, kui osakuomanikul pole just kasutada ka II samba osalise

väljamakse puhul oma maksuvaba tulu; ennetähtaegsel raha väljavõtmisel 22%), siis

osakuomanikule laekub tulumaksu võrra väiksem summa.

Juhuks, kui peaks juhtuma, et osakute tagasivõtmise ajaks ei olegi osakuomanikul avaldusel

märgitud pensionifondis nii palju osakuid, et talle soovitud summas väljamakse teha, lisatakse

selguse huvides lõikega 72 täpsustus ka selleks puhuks. Väljamakse tehakse siis summas, mida

osakuomanikule selles pensionifondis kuuluvad osakud võimaldavad. Ka see kehtib nii

pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava ennetähtaegse

osalise raha väljavõtmise puhul. Selline olukord võib aset leida, kui osakute väärtus peaks

olema oluliselt kukkunud ja välja sooviti võtta suurem summa või ka juhul, kui osakuomanik

on vahepeal pensionifondi osakuid vahetanud ja selle tõttu on osakuid konkreetses fondis

vähemaks jäänud või ei olegi neid enam. Iseenesest mõistetavalt viimasel juhul sellisest

pensionifondist väljamakset teha ei saagi.

Mõlemad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2028.

KoPS § 526 lõiked 5, 61, 62 ja 7. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemist

puudutavas paragrahvis täpsustatakse lõikes 5, et kogu II sambasse kogutud raha

väljavõtmiseks peab pensioni investeerimiskonto kasutamisel olema kogu konto kaudu

soetatud finantsvara võõrandanud ja vastav raha olema pensioni investeerimiskontole

laekunud. Selline põhimõte kehtib ka praegu. Nõuet, et kõik investeeringud peavad olema

realiseeritud, ei ole põhjust rakendada osalise raha väljavõtmise puhul, millest tingituna

täpsustus lõikes 5 tehaksegi. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

9

Lisatava lõikega 61 sätestatakse, et kui II sambaga liitunud isik soovib osalist väljamakset

pensioni investeerimiskontolt, tuleb tal sellest kõige pealt teavitada selle pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakset

teha, kui vastav summa on pensioni investeerimiskontol rahas olemas. Seega tuleb vajadusel

realiseerida enne ka investeeringuid. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Lõikega 62 tehakse eelnõuga lisatava KoPS § 525 lõikele 72 analoogne täpsustus ka pensioni

investeerimiskonto kohta. Pensioni investeerimiskontolt ennetähtaegse osalise väljamakse

tegemisel kehtib samuti põhimõte, et kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas

(so avaldusel märgitud summa) väljamakse tegemiseks piisavalt raha, makstakse välja summa,

mida sellelt kontolt välja maksta saab. Põhjuseks võib olla, et II sambaga liitunu on jätnud osa

finantsvara võõrandamata või vastupidi – on pärast osaliseks väljamakseks avalduse esitamist

suunanud osa rahast investeeringutesse – või on soovinud välja võtta suurema summa ja

finantsvara võõrandamisel selgub, et soovitud summat kokku ei tule (vara väärtus on

vähenenud). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Analoogselt KoPS § 525 lõike 5 täiendamisele lisatakse ka KoPS § 526 lõikesse 7 teine lause,

mis välistab kõnealuse lõike kohaldamise olukorras, kus II sambast võeti välja osa rahast.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Vt täpsemalt KoPS § 525 lõike 5 muudatuse selgitust.

3.2. Eelnõu § 2 – MKS muutmine

MKS § 41 lisatakse uus lõige (senine tekst loetakse lõikeks 1). Kui üldiselt kehtib MKS § 41

kohaselt, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab

jääma vähemalt kuus kuud, kui just ei ole tegemist maksukohustuslast soodustava mõjuga

maksuseaduse või selle muudatusega, siis eelnõuga kehtestatakse kohustusliku

kogumispensioniga liitunud isikute kaitseks pikem etteteatamise aeg. Kui tahetakse vähendada

sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa määra, peab sellise muudatuse vastuvõtmise

ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Kohustusliku kogumispensioni kehtestamisega

on riik pannud isikutele täiendava kohustuse tasuda kogumispensioni makset (määras 2, 4 või

6 protsenti) ja lubanud seejuures kanda sotsiaalmaksust 4 protsenti isiku kohustuslikku

kogumispensionisse. Isikutel, kes on otsustanud II sambaga liituda või teevad pärast eelnõu

jõustumist otsuse II sambaga taasliituda, on õiguspärane ootus, et II sambasse laekub ka lubatud

sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa, määras 4 protsenti. PS § 28 järgi sätestab

seadus küll selle, kuidas on tagatud riigi pakutav abi vanaduse korral (abi liigid, ulatuse ning

saamise tingimused ja korra sätestab seadus), sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa

määra muutmine on aga sedavõrd kaaluka mõjuga isikutele, et siinkohal on põhjendatud

piisavalt pika etteteatamise aja rakendamine. See arvestab muu hulgas ka asjaoluga, et tegemist

on äärmiselt pikaajaliste investeeringutega, millest väljumine on pensionikoguja jaoks

seadusega suhteliselt piiratud. Määra vähendamine hõlmab ka maksete kinni panemist, mida

valitsus on senise II samba ajaloo jooksul kahel korral ajutiselt teinud. Mõlema maksete

peatamise korral on riik hiljem sissemaksed kompenseerinud, mistõttu kajastati maksete

peatamised riigieelarves laenuna ja need ei mõjutanud eelarvepositsiooni. Seega

eelarvepositsiooni parandamiseks maksete peatamist (koos hilisema kompenseerimisega)

nagunii kasutada ei saaks.

II samba puhul on vaieldamatult esimesel kohal pensionikogujate huvid, millest lähtuvalt on ka

pensionifondide eesmärgiks investoritele riskile vastava parima tootluse pakkumine. Jätmata

kõrvale pensionikogujate huve, vaadatakse kogumispensioni puhul ka selle panust kohalikku

majandusse. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute osakaal kasvas tugevalt 2022.

aastani, mil Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse ning Eestisse suunatud investeeringuid

tegevatesse fondidesse investeeriti ligikaudu 20% fondide varast. 2021. aasta muudatused, mis

10

võimaldasid II sambast raha väljavõtmist on muutnud pensionifondide „pika raha“

„lühikeseks“, mis on omakorda mõjutanud oluliselt ka pensionifondide edasist

investeerimisstrateegiat ja otsuseid. Kohalikud investeeringud, sh Tallinna börsil noteeritud

aktsiad, on madalama likviidsusega ja üldiselt pikaajalised, pensionifondide likviidsusvajadus

on raha väljavõtmise tõttu, aga suurenenud. See tähendab, et investeeringuid tuleb juhtida

lühiajalisema horisondiga, mis omakorda pärsib pikaajaliste ja madala likviidsusega kohalike

investeeringute tegemist. Seega on pensionifondidel oluliselt keerulisem jätkata Eesti

majandusse investeerimist samal tasemel kui enne 2021. aasta muudatusi, isegi kui seda

peetakse strateegiliselt kasulikuks nii pensionikogujatele kui ka riigi majandusarengule

tervikuna. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustuslike pensionifondide Eesti suunaliste

investeeringute maht (ilma hoiuseid arvestamata) kukkunud 10,8%-le, mis teeb 734,4 miljonit

eurot.

Likviidsuse probleemi lahendaks ilmselgelt see, kui raha ei saaks II sambast välja võtta enne

pensionile jäämise õiguse tekkimist (so II samba pensioniea saabumine või puuduva töövõime

määramine). Võimalus kasutada ühe korra viimase õlekõrrena II sambast raha väljavõtmist

eelnõuga säilib. Likviidsuse probleemi aitaks teatud määral vähendada ka pensionifondide

mahtude oluline suurenemine, sest nii suureneks ka vara maht, mida saab paigutada

mittelikviidsetesse instrumentidesse. Ja vastupidi – sissemaksete oluline vähenemine

koosmõjus raha väljavooluga (raha ennetähtaegne väljavõtmine II sambast) annaks laastava

hoobi Eesti suunalistele investeeringutele. Seega ei anna eelnõus esitatud MKSi muudatus mitte

ainult suuremat kindlust pensionikogujatele üksi, aga püüab vähemalt teatud määralgi pakkuda

leevendust ka likviidsuse probleemile – järsku sissemaksete vähenemist ei saa toimuda piisava

ettehoiatamiseta – ja anda natukegi juurde Eesti majandusse investeerimiseks vajalikku

stabiilsust.

Eelnõus oleva viieaastase etteteatamise aja rakendamist ei eeldata sotsiaalmaksu kohustusliku

kogumispensioni osa määra tõstva muudatuse puhul. Seda põhjusel, et antud muudatus oleks II

sambaga liitunud isiku kasuks.

3.3. Eelnõu § 3 – seaduse jõustumine

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi

ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja

lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja eraldi

rakendusaega teise lahkumisvõimaluse väljajätmine. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline

võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused on

kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad

raha osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada

pärast maksete peatamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb,

jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril. Taasliitumise puhul kehtiks

siis 5-aastane ooteperiood 2026. aasta 1. novembrist kuni 2028. aasta 1. jaanuarini kõigi

sambast lahkunud isikute puhul. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist jääb 5 aasta piirang kehtima

raha väljavõtmisel. Maksete peatamise järel 5 aastat (kehtiva seaduse 10 aastat) siis enam

ootama ei pea.

3.4. Muudatuste kooskõla põhiseadusega

Kohustuslik kogumispension kuulub põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on

Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva

omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki laia

kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra

seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kitsendused

seadus.

11

Eelnõus esitatud KoPS-i muudatustest kaks on paindlikkust juurde andvad ja üks paindlikkust

vähendav. Eelnõu võimaldab sambast lahkunud inimesel kiiremini sambaga uuesti liituda, kuid

kaotab võimaluse sambast enne pensioniiga veel teist korda lahkuda. Lisaks annab eelnõu neile,

kes pole sambast lahkumise võimalust veel kasutanud, õiguse valida kogu raha väljavõtmise

asemel osalise väljamakse. Kiirem sambaga uuesti liitumise ja raha osalise väljavõtmise

võimalused on paindlikkust juurde andvad muudatused. Teistkordse sambast lahkumise

kaotamist saab käsitleda täiendava piiranguna. Pikaajalise investeerimise ja pensioniks

valmistumise kontekstis ei ole raha varasem väljavõtmine õige – see võtab ära võimaluse

lõigata kasu liitintressist ja kui väljavõetud raha kasutatakse muudeks väljaminekuteks, jääb

tulevane pension väiksem. II sambaga liitumise järel suunatakse osa isiku eest tasutavast

sotsiaalmaksust tema II sambasse, seega kogub ta I sambas pensioniõigusi mõnevõrra vähem.

Nii on kahju pensionile seda suurem, mida pikema aja jooksul kogutud raha II sambast enne

pensioniiga kokkuvõttes välja võetakse. Võimalust sambast veel teist korda lahkuda ei ole

ühelgi isikul veel tekkinud. Kehtiva seaduse kohaselt tekiks selline võimalus esimest korda

alles enam kui 15 aasta pärast. Neile, kes ei ole sambast lahkunud, säilib õigus vajaduse korral

seda teha. Sambast lahkunud inimestele avab eelnõu võimaluse sambaga kiiremini uuesti

liitumiseks. Otsustamisel saavad nad teha teadliku valiku oma pensionisse investeerimisel –

tingimused, et kogutud raha saab nüüd kasutama hakata pensionile jäädes, sh kui isikut peaks

tabama puuduv töövõime, on ette teada.

Eelnõus esitatud MKS-i muudatus on II sambaga liitunud isikuid kaitsva iseloomuga. See

annab kindluse, et riik peab oma lubadust maksta lubatud 4% sotsiaalmaksust II sambaga

liitunud isiku II sambasse. MKS-i ettenähtud 5-aastane periood kujundab suuremat

etteennustatavust, kuid ei piira Riigikogu edasist otsustusõigust.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

4. Terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega

Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. II samba tugevdamine

Eelnõuga tugevdatakse II sammast – lühendatakse II sambast lahkunud isikute sambaga uuesti

liitumise aega, võimaldatakse osalist raha väljavõtmist ja kaotatakse võimalus võtta raha teist

korda välja enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Neil muudatustel on majanduslikud

mõjud.

Suurima mõjuga on uuesti liitumise perioodi lühendamine 10 aastalt 5 aastale ja osalise raha

väljavõtmise võimaluse andmine. 2028. aastal jõustuv võimalus hakata pärast maksete

lõpetamist raha II sambas uuesti koguma ilma 5 aasta piirangu rakendumiseta avaldab

positiivset mõju küll inimese enda tulevasele pensionile (kui see toob ka praktikas kiirema

maksetega uuesti alustamise), kuid selle muudatuse laiem mõju jääb tagasihoidlik, sest maksete

lõpetamist (raha välja võtmata) on kasutatud väga vähe. Teist korda raha väljavõtmise

võimaluse kaotamise mõjusid on keeruline numbriliselt hinnata, sest lühiajaliselt see

sihtrühmasid ei mõjuta (selline võimalus tekiks alles pika aja pärast). Pikaajalistes

pensioniprognoosides ei ole võimaliku teise lahkumise mõju seni otseselt arvestatud, kuna

puudub kogemus, kas ja kui palju seda võimalust kasutataks. Teist korda raha väljavõtmine

12

mõjutab juba oluliselt inimese I ja II samba kogupensioni, sest tõenäoliselt on tal sel juhul I

samba pensioniosakud vähendatud väga pikal perioodil ja II sambast ta ka enam ei saa

pensionieas pensioni.

Sihtrühmaks 1 on II sambas raha koguvad inimesed ja II sambast lahkunud inimesed, kes ei

ole veel II samba pensionieas. 2025. aasta lõpu seisuga oli neid vastavalt 466 ja 268 tuhat

inimest. Lisaks ka kõik noored, kes tulevikus liituvad II sambaga. Täpsem prognoos inimeste

arvust, kes eelnõus pakutud võimalusi võiksid lähiaastatel kasutada, on toodud tabelis nr 1.

Seletuskirja lisas 1 on toodud statistikaülevaade II sambast raha väljavõtnud inimeste profiili

kohta.

Mõju ulatus ja suurus. II sambaga liitunud inimestel suureneb paindlikkus II sambast raha

väljavõtmisel, sest enam ei pea kogu kogutud summat välja võtma, välja saab võtta selle osa

summast, mida tegelikult vaja on. Teisest küljest jääb alles võimalus võtta raha välja ainult üks

kord, mistõttu tuleb otsust senisest veelgi põhjalikumalt kaaluda. Osalise raha väljavõtmisega

jääb ülejäänud raha pensionifondi alles ning seda saab kasutada pensionieas. Kui palju jäetakse

raha pensionifondi alles ja mil määral mõjutab see pensioni suurust on väga individuaalne ja

seega keeruline prognoosida. Mõju sõltub summast, mis jääb pensionifondi, inimese vanusest,

kas ta liitub uuesti II sambaga või mitte, palgast, tootlusest jm teguritest.

II sambast lahkunud inimesed saavad eelnõu kohaselt liituda uuesti II sambaga viie aasta pärast

senise 10 aasta asemel. Sõltuvalt vanusest tähendab see kuni viis aastat täiendavat kogumist

pensioniks. Keskmise palga korral võib see tähendada umbes 10 000 euro suurust summat viie

aasta pärast. Juhul, kui inimene tõstab II samba maksemäära, siis veelgi rohkem. II sambaga

liitumine vähendab küll I samba pensioniosakuid, kuid arvutused näitavad, et kaotus I samba

pensionis on väiksem võrreldes II sambast saadava pensioniga. I samba ühendosak 20% võrra,

sest osa sotsiaalmaksust kantakse II sambasse. Samas keskmise pensioni korral moodustab

osakute väärtus umbes pool või natuke rohkem keskmisest pensionist. Ülejäänud on kõigile

võrdne baasosa, mille väärtus ei sõltu inimese palgalt makstud sotsiaalmaksust. Seega väheneb

I samba pension ainult umbes 10% võrra, kuigi tema sotsiaalmaksust läks I sambasse 20% võrra

vähem. II sambaga liitumine vähendab lisaks inimese palka 2–6% võrra, sõltuvalt valitud

maksemäärast.

Ebasoovitavat mõju inimese jaoks II sambaga liitumisel otseselt ei ole. Arvestades I samba

pensioni suurust on täiendav kogumine pensioniks kindlasti vajalik. Ebasoovitav mõju tekib,

kui inimesed hakkavad II sambast rohkem raha välja võtma kui see on praegu ning sel juhul on

nende pensionid tulevikus väiksemad. Antud riski aitab maandada inimeste teadlikkuse

suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest. Pensioniteadlikkuse suurendamisega

tegelevad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja Rahandusministeerium,

koordineerides rahatarkuse edendamist.

Sihtrühmaks 2 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on viis.

Mõju ulatus ja suurus. Mõju pensionifondi valitsejatele tekib eelkõige pensionifondide

mahtude muutusest, mis omakorda sõltub inimeste käitumisest – II sambaga liitumisest ja II

sambast raha väljavõtmisest. Baasstenaariumi kohaselt on eeldatud, et 2027. aastal taasliitub

II sambaga 26 tuhat inimest, mis on 16% inimestest, kes saavad potentsiaalselt uuesti II

sambaga liituda, sest neil on viis aastat möödunud II sambast raha väljavõtmisest.

Potentsiaalsete liitujate koguarvu hulka on arvatud ainult inimesed, kes on elus, elavad Eestis

ja kes pole veel II samba pensionieas (so vanaduspensioniiga miinus 5 aastat). 2030. aastaks on

13

taasliitujate arv suurenenud 22%-ni potentsiaalsetest liitujatest. Alates 2031. aastast eelnõust

tingitud nö täiendav mõju oluliselt väheneb, sest 2021. aastal raha välja võtnud inimestel täituks

siis 10 aastat lahkumisest, mis tähendab, et nad oleksid siis nagunii saanud II sambaga

taasliituda.

II sambast osalise raha väljavõtmise lubamine tõenäoliselt mõnevõrra suurendab inimeste arvu,

kes võtavad raha välja, sest võib eeldada, et osale inimestest on praegune kogu II samba raha

väljavõtmise tingimus siiski olnud piiranguks, mille tõttu nad pole soovinud seda teha.

Baasstsenaariumi kohaselt on nende arv kokku 17 tuhat inimest 2030. aastaks. Samas on

eeldatud, et inimeste arvu suurenemine ei mõjuta II sambast väljavõetavat kogusummat, sest

paljud võtavad välja senise kogu summa asemel ainult osa ja ülejäänud raha jääb neil II

sambasse alles. Mõju hindamisel on arvestatud, et võimalus võtta kogumisperioodil välja vaid

osa II samba raha rakendub eelnõu kohaselt aastal 2028.

2028. aastal on planeeritud jõustuma ka muudatus, mis lubab maksete tegemise lõpetamise järel

taasliituda kohe, kui inimesel selleks soov ja võimalus tuleb. Arvestades, et 2026. aasta

novembrist saavad juba taasliituda need maksete tegemise lõpetajad, kellel hiljemalt maist 2027

täituks 5 aastat maksete lõppemisest, ja neid, kes on lõpetanud ainult maksete tegemise, on

sambast lahkunud isikutest vaid väga väike osa (umbes 1 490 inimest 2025. aasta lõpu seisuga,

so u 0,6% II sambast lahkunutest), on selle muudatuse mõju prognoosimisel ebaoluline.

Kokku suureneks pensionifondide maht võrreldes praeguse olukorraga 2030. aasta lõpuks

umbes 223 miljoni euro võrra. Täpne suurus sõltub tegelikust liitujate ja lahkujate arvust, nende

sissetulekust, pensionifondide tootlusest, valitud maksemäärast ja muudest teguritest.

Pensionifondide mahtude suurenemine mõjutab omakorda ka fondide valitsemistasu määrasid,

sest mahtude kasvades tasumäärad vähenevad. Lühiajaliselt on tegemist siiski väikese mõjuga

(kuni 0,1% tasumäärade vähenemine). Teisalt mõjutab mahtude kasv ka fondivalitsejate

valitsemistasu tulu, mis 2030. aastal on hinnanguliselt +1 miljon eurot kõigi fondivalitsejate

peale kokku. Varasematel aastatel jääb mõju alla 1 miljoni euro.

Tabel nr 1. „Mõju II sambaga liitunute arvule ja II samba pensionifondide mahule

(kumulatiivne)“

2027 2028 2029 2030

II sambaga uuesti liitujad (tuhat inimest) 26 33 40 46

II samba fondide täiendav maht (miljon eurot) 28 79 144 223

II sambast täiendavad lahkujad (tuhat inimest) 0 -7 -12 -17

II sambast täiendavalt väljavõetud raha (miljon

eurot) 0 0 0 0

Liitujate ja lahkujate vahe (tuhat inimest) 26 26 28 29

Fondi maht kokku (miljon eurot) 28 79 144 223

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Ebasoovitav mõju võib tekkida kui II sambast raha väljavõtjate arv prognoositust oluliselt

suureneb ja II sambaga liitujate arv jääb oodatust oluliselt väiksemaks. Sellisel juhul võib

tekkida olukord, kus mõju pensionifondide mahule on kokkuvõttes negatiivne. Antud riski aitab

maandada inimeste teadlikkuse suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest.

Pensioniteadlikkust suurendavad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja

Rahandusministeerium, koordineerides rahatarkuse edendamist.

14

Sihtrühmaks 3 on II samba kontohaldurid ja AS Pensionikeskus. II samba kontohaldureid on

Eestis kuus – SEB, Swedbank, Tuleva, Compensa, Luminor ja LHV.

Mõju ulatus ja suurus. Kontohaldurite roll II samas on avalduste vastuvõtmine ja edastamine

registrile (Pensionikeskus). II sambast lahkumise ja taas liitumise süsteem ja vastavad avalduste

vormid on juba praegu olemas. Täiendada tuleb raha väljavõtmise avalduse vormi, kus tuleb

edaspidi osalise raha väljavõtmise korral täita ka lahtrid selle kohta, millist summat soovitakse

välja võtta ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt seda teha tahetakse.

Pensionikeskus, kes on II sambas keskne register, peab edaspidi arvestama, et inimesed saavad

II sambasse tagasi tulla senise 10 aasta asemel 5 aasta järel, mis eeldab nende infosüsteemis

väikest muudatust. Suuremaid muudatusi pensioniregistris eeldavad raha osaline väljavõtmine

ja võimalus pärast maksete lõpetamist kogumisega uuesti alustada ilma 5 aasta piirangu

rakendumiseta. Vajalike IT-arendustega pensioniregistris riigieelarve kulu ei kaasne, sest

Pensioniregistrit ei finantseerita riigieelarvest. Pensionikeskuse tegevust finantseeritakse

turuosalistelt võetud tasudest ja hinnakirja kooskõlastab rahandusminister.

Ebasoovitavat mõju kontohalduritele ja Pensionikeskusele ei ole.

6.2. Muudatuste mõju halduskoormusele

Muudatused ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike.

II sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad

peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas.

6.3. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele

Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui

andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega

eesmärke. Asjaolud, et sambast lahkumise võimalust saab kasutada vaid ühel korral,

lahkumisel saab välja võtta ka vaid osa kogutud rahast ja II sambaga saab varem taasliituda, ei

kätke täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Pensioniregistris rakendatavad

privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri

pidaja veebilehelt2.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Mõju riigieelarvele saab hinnata lühikeses ja pikas perspektiivis. Lühikeses perspektiivis on

hinnatud 10 aasta taas liitumise piirangu viiele aastale muutmise mõju ja II sambast osalise raha

väljavõtmise mõju. Teist korda raha väljavõtmise kaotamise mõju lühiajaliselt ei hinnata, kuna

sellist võimalust ei olnud järgmise viie aasta jooksul ka praeguste reeglite kohaselt. Mõju

hindamisel on lähtutud seletuskirja punktis 6 toodud eeldustest. Samuti ei hinnata eraldi mõju

muudatusel, mis võimaldab alates 2028. aastast maksete tegemise lõpetamise järel maksetega

jätkata ilma viie aasta piirangu rakendumiseta (arvestades maksete lõpetamise võimaluse

vähest kasutust, on mõju eelarvele ebaoluline).

II sambast osaliselt raha väljavõtmise lubamine mõjutab alates 2028. aastast tarbimismaksude

ja tulumaksu laekumist ning sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagunemist I ja II samba

vahel. Baasstsenaariumi kohaselt II sambast väljavõetud summad kokku ei suurene ja seega

tulumaksu laekub väljavõetud summadelt sama palju nagu praeguse olukorra jätkudes. Samas

suureneb inimeste arv, kes võtavad II sambast raha välja (vt tabel 1). Raha väljavõtmisega

2 https://www.pensionikeskus.ee/meist/isikuandmete-tootlemine/

15

peatuvad ühtlasi ka sissemaksed II sambasse, mis tähendab, et riik ei kanna nende eest enam

sotsiaalmaksu II sambasse ja inimesele endale jääb alles tema enda sissemakse, millelt ta

edaspidi tasub tulumaksu. 2028. aastal on mõju veel väike (umbes 4 miljonit eurot), kuid 2030.

aastaks suurenevad I sambasse laekuva sotsiaalmaksu ja tulumaksu tulud kokku

prognoositavalt 17 miljoni euroni.

II sambaga taas liitumisel hakkavad riik ja inimene ise tegema sissemakseid II sambasse,

mistõttu vähenevad tarbimismaksude ja tulumaksu laekumine ning sotsiaalmaksu laekumine I

sambasse. 2027. aastal on mõju kokku umbes -22 miljonit eurot, mis 2030. aastaks suureneb -

69 miljoni euroni.

Mõlema muudatuse mõjud osaliselt tasakaalustavad üksteist, kuid prognoositavalt maksutulud

siiski vähenevad (vt tabel 2 rida „Kokku“), sest II sambaga liitub rohkem inimesi, kui sealt

lahkub.

Tabel nr 2. „Muudatuste mõju sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumistele (miljon EUR, miinus

märgiga on kulu“

2027 2028 2029 2030

II sambast osalise raha väljavõtmine 3,8 9,8 16,8

sh tulumaksu laekumine 0,4 1 1,7

sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse 3,2 8,4 14,4

sh tarbimismaksude laekumine 0,2 0,4 0,7

II sambaga taasliitumine -22,1 -43,7 -55,4 -68,6

sh tulumaksu laekumine -2,3 -4,5 -5,7 -7,0

sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse -18,8 -37,2 -47,2 -58,5

sh tarbimismaksude laekumine -10 -2,0 -2,5 -3,1

KOKKU -22,1 -39,9 -45,6 -51,7

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Pikas perspektiivis on numbriliselt täpset mõju keeruline hinnata. II sambaga taas liitumise

mõju eelarvele vähendab asjaolu, et alates 2031 saab ka praeguste reeglite kohaselt taas liituda,

mis tähendab, et sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumine oleks ka siis vähenenud. Eeldatavalt on

selleks ajaks siiski rohkem inimesi taas liitunud, kui praeguste reeglite järgi, sest vanuse tõttu

poleks hiljem liitumine paljudele enam mõistlik (pensioniiga on saabunud) ja seega on eelarve

mõju siiski olemas. II sambast osaliselt raha väljavõtmise eelarve mõju on keerulisem hinnata

ja pigem on see pikas perspektiivis väike. Eelduslikult peaksid mõlema meetme tulemusena

siiski II sambasse kogutud summad olema suuremad võrreldes praeguse olukorra jätkumisega,

mis tähendab, et ka inimeste pensionid II sambast on suuremad. Viimane tähendab omakorda,

et tulevikus väheneb surve I samba pensionide tõstmiseks.

Riigiasutustele täiendavaid kulusid ei kaasne.

Eelnõuga kaasnevat kulu ei ole arvestatud kehtivas riigi eelarvestrateegias.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust

muuta olemasolevaid rakendusakte.

16

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi

ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja

lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja teise

lahkumisvõimaluse väljajätmine eraldi rakendusaega. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline

võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused kavandatud

jõustuma samuti 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad raha

osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada pärast

maksete tegemise lõpetamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb,

jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0113/01. Samuti

Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus,

Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja Eesti Kindlustusseltside Liidult.

Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Pangaliit, AS LHV Varahaldus, AS Pensionikeskus,

Luminor Pensions Estonia, AS Tuleva Fondid, AS Eesti Kindlustusseltside Liit, Swedbank

Investeerimisfondid ja AS SEB Varahaldus.

Ülevaate märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta leiab seletuskirja lisas 2 esitatud

märkuste tabelist.

Algatab Vabariigi Valitsus 1. juunil 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

II sambast raha välja võtnud inimeste statistika

Järgnevalt on eelkõige vaadatud sünniaastatel 1964-2002 sündinud inimeste statistikat ilma

numbreid või põhjuseid interpreteerimata. Antud sünniaastatega inimesed on need, kus inimeste

tööhõive määr on kõrgem ja lahkumine on olnud aktiivsem. Nooremates vanustes on II sambast

lahkumine olnud väga madala osakaaluga ja vanemates vanustes on tööhõive määr madal.

Andmed põhinevad Sotsiaalkindlustusameti, Rahvastikuregistri ja Pensionikeskuse andmetel.

33% selles vanuses inimestest, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametil andmed, ei ole olnud

kunagi liitunud II sambaga. 1983 ja varem sündinud inimestest on enamus seda teinud teadliku

otsusena, kuna neil oli liitumine vabatahtlik.

2025. aasta mai seisuga on II sambast raha välja võtnud 256 tuhat inimest kogusummas 2,26

miljardit eurot. Avalduse on esitanud umbes 35% II sambaga liitunutest, kes ei ole veel

pensionieas.

Joonis 1. II sambast raha välja võtnud inimeste arv aastate ja soo lõikes.

Nooremates vanuserühmades on II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal väiksem kui

ülejäänutes, kus see on suhteliselt võrdne. Kõikides vanuserühmades on palju inimesi, kellel

pole olnud otsest seost tööjõuturuga – kas on kolinud välismaale, pole kunagi Eestis töötanud

2

vms. 43% antud vanuses inimestest on endiselt II sambaga liitunud ja 24% on II sambast raha

välja võtnud.

Joonis 2. 1964-2002. aastal sündinud naiste jaotus II sambaga liitumise järgi.

Meeste, kes pole kunagi olnud II sambaga liitunud, osakaal on mõnevõrra suurem kui naistel

– vastavalt 35% ja 30%. Samas II sambaga liitunutest on mehed ja naised suhteliselt võrdselt

raha väljavõtmise avaldusi esitanud – vastavalt 36,3% ja 36,8% algselt liitunutest.

Joonis 3. 1964-2002. aastal sündinud meeste jaotus II sambaga liitumise järgi.

II sambaga taas liitumise mõjude hindamiseks on oluline kui palju lahkujatest on liitumise

hetkeks veel elus. 2025. aasta alguseks oli elus 99% naisi ja 98% mehi, kes II sambast olid raha

3

välja võtnud. Vanemates vanustes on see osakaal suurem ja nooremates väiksem. Suremus

peegeldab naiste ja meeste üldist suremuse erinevust.

Joonis 4. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud,

meeste osakaal sünniaastate lõikes.

Joonis 5. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud,

naiste osakaal sünniaastate lõikes.

94% II sambast raha välja võtnud inimestest on eestlased ja ainult 6% välismaalased. Nendest

omakorda suurem osa on soomlased (3,6% kõikidest raha välja võtnud inimestest). Ülejäänutest

enamuse moodustavad Ukraina, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa kodanikud.

4

Joonis 6. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus kodakondsuse järgi.

Hariduse lõikes on umbes pooled alg- ja põhiharidust omavatest inimestest II sambast raha välja

võtnud. Samas kõrgharidust omavatest inimeste hulgas on see osakaal 25%. Sealjuures

magistrikraadi omavatest inimestest 20% ja doktorikraadi omavatest inimestest ainult 13%.

Joonis 7. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus hariduse järgi.

Joonisel 8. on toodud II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal 2024. aasta palga lõikes.

Seetõttu tuleb arvestada, et osadel inimestel võis raha väljavõtmise hetkel jääda palk mõnda

teise vahemikku võrreldes joonisel tooduga. Raha väljavõtnute osakaal on suhteliselt sarnane

1-4000 eurot teenivate inimeste hulgas. Mõnevõrra väiksem on osakaal nende hulgas, kes ei

töötanud või kes said üle 4000 euro suurust palka 2024. aastal.

Naised

Eesti Soome Muu

Mehed

Eesti Soome Muu

5

Joonis 8. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal palga vahemike lõikes.

I samba osakute arv sõltub inimese palgast ja töötamise ajast. Andmete tõlgendamisel tuleb

arvestada, et näiteks 20 osakuga inimene võib olla töötanud kas ühe aasta (väga kõrge palgaga)

või 40 aastat (väga madala palgaga), mistõttu ei saa ainult ühe joonise põhjal teha liiga

põhjalikke järeldusi. Siiski on olemas tendents, et mida rohkem on inimestel I sambas osakuid,

seda väiksema tõenäosusega on nad II sambast raha välja võtnud. Tõenäoliselt on seega

tulevikus II sambaga liitunutel ka I sambas keskmiselt suurem pension.

Joonis 9. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal I samba osakute arvu lõikes.

26% naistest ja 22% meestest, kes on II sambaga liitunud, koguvad ka III samba

pensionifondidesse. II sambast raha välja võtnud inimeste hulgas on see osakaal pea poole

väiksem ehk 13%. Eraldi on joonisel 10 välja toodud inimesed, kes pole olnud kunagi II

sambaga liitunud, nendest on III sambaga liitunud ainult 1,5%.

6

Joonis 10. III sambaga liitunute osakaal II sambaga liitumise lõikes.

Lasteta inimeste hulgast (37% liitunutest) on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks

korda väiksem (24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%). Laste arvu kasvades

suureneb II sambast raha väljavõtnute osakaal ja tõuseb 50-60%ni.

Joonis 11. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal laste arvu lõikes.

Aktiivseimad II sambast raha väljavõtjad on senini olnud Ida-Virumaal, kus osakaal ainsana

ületab 50%-i. Väikseima osakaaluga on Harjumaa, Tartumaa, Hiiumaa ja ka Saaremaa.

Ülejäänud maakondades on olnud raha väljavõtmise aktiivsus pigem sarnane. Samas inimeste

arvult on kõige rohkem raha väljavõtmisi tehtud Harjumaal (44% kõikidest raha väljavõtjatest).

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed

Liitunud Raha väljavõtnud Pole kunagi olnud liitunud

Ei Jah

7

Joonis 12. II sambast raha välja võtnud meeste osakaal maakondade lõikes.

Joonis 13. II sambast raha välja võtnud naiste osakaal maakondade lõikes.

Kokkuvõttes:

1. II sambast enne pensionile jäämist raha väljavõtjate arv väheneb, kuid vähenemise kiirus on

hetkel aeglane.

2. Umbes kolmandik II sambaga tööealistest liitunutest on II sambast raha enne pensioniiga

välja võtnud.

3. II sambast raha välja võtnud inimestest 6% on välismaalased, kellest omakorda üle poolte on

soomlased.

8

4. Alg- ja põhiharidust omavate inimeste hulgas on kõige suurem osakaal II sambast raha

väljavõtnuid. Haridustaseme tõustes see osakaal väheneb.

5. Palgavahemike lõikes on raha väljavõtnuid suhteliselt ühtlaselt, ainult kõrget palka saavate

inimeste hulgas on osakaal mõnevõrra väiksem.

6. II sambast raha väljavõtnute hulgas on III sambaga liitunute osakaal kaks korda madalam

(13%) võrreldes II sambaga liitunutega (25%).

7. Lasteta inimeste hulgas on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks korda väiksem

(24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%).

8. Keskmisest rohkem on II sambast raha väljavõtnuid Ida-Virumaal ning keskmisest vähem

Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal.

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

MÄRKUSTE TABEL

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatud/

Mitte-

arvestatud/

Teadmiseks

võetud

Rahandusministeeriumi seisukoht

II. KOOSKÕLASTUSRING

EESTI PANGALIIT

1. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. novembril 2026.

Seletuskirja järgi on selle tähtaja valikul lähtutud muu

hulgas soovist võimaldada neil isikutel, kes lahkusid II

sambast 2021. aasta septembris ja kellel täitub viieaastane

periood 2026. aasta septembris, esitada maksete uuesti

tegemise avaldus juba 2026. aasta novembris. Sellisel

juhul algaksid uued sissemaksed 2027. aasta maist.

Samuti on seletuskirjas märgitud, et avalduse esitamise

korda ega tähtaegu eelnõuga ei muudeta.

Mõistame eelnõu eesmärki võimaldada II sambast

lahkunud isikutel kogumisega kiiremini uuesti alustada.

Samas tähendab 1. novembri 2026 jõustumistähtaeg, et

isikutel, kes soovivad alustada makseid 2027. aasta maist,

on avalduse esitamiseks aega vaid 2026. aasta novembris.

See võib II sambast lahkunud isikute jaoks jääda

lühikeseks, arvestades vajadust muudatustega tutvuda,

hinnata taasliitumisega kaasnevaid tagajärgi ja esitada

avaldus ettenähtud tähtajaks.

Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda, kas kogumispensioni

maksete uuesti alustamise võimalust puudutav muudatus

võiks jõustuda 1. jaanuaril 2027. Sellisel juhul oleks

isikutel, kellel on viieaastane periood II sambast

lahkumisest möödunud, avalduse esitamiseks rohkem

aega ning avalduse saaks esitada kuni 2027. aasta märtsi

lõpuni, et maksed algaksid 2027. aasta septembrist.

Meie hinnangul toetaks 1. jaanuari 2027 jõustumistähtaeg

õigusselgust ning annaks II sambast lahkunud isikutele

mõistliku aja muudatustega tutvumiseks ja teadliku

otsuse tegemiseks.

Ühtlasi annab see finantsjärelevalveasutusele võimaluse

vajadusel kehtestada täiendavaid suuniseid või muuta

olemasolevaid sellises olukorras kliendi nõustamisele

ning turuosalistele aega nende enda protsessidesse

sisseviimiseks.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik

Pangaliidu arvamuse ja ettepanekuga arvestada.

Mitte

arvestatud /

selgitatud

Eelnõu lõplik jõustumise kuupäev selgub veel

Riigikogus menetluse käigus. Eelnõus on

praegu arvestatud võimaliku kiireima

jõustumisega.

Esimesel II sambast lahkumise lainel täitub 5

aastat juba käesoleva aasta sügisel. Seaduse

jõustumisega ei ole tahetud ekstra viivitada, et

inimesed, kellel selline õigus tekib, saaksid

soovi korral esimesel võimalusel II sambas

uuesti sissemakseid tegema hakata.

Taasliitumise võimaluse tekkimisest

teavitamisel saab tähelepanu juhtida ka sellele,

et avaldusi maksete tegemiseks saab esitada

kogu aeg. See tähendab, et ka juhul, kui eelnõu

jõustuks 1. novembril, ei ole neil inimestel, kel

on õigus avaldust esitada, november ainsaks

kuuks, mil nad seda teha saavad. Küll annab see

võimaluse neile, kes juba teavad, et nad

soovivad uuesti liituda, esimesel võimalusel

maksetega uuesti alustada (novembris esitatud

avalduse puhul oleks see mai 2027).

Eelnõu menetluse ajal Riigikogus kaalume

jõustumise kuupäeva küsimust uuesti.

AS LHV VARAHALDUS

2. Üldine kommentaar eelnõuga kavandatavate

muudatuste osas

Selgitatud Pensionifondi osakute turustamist seaduse

tasandil sellisel kujul reguleeritud tõesti ei ole.

See, et raha ei saa välja võtta enne pensioniikka

2

Juhul, kui sellise lahendusega (taasliitujad enam

väljamakseid teha ei saa) siiski edasi liigutakse, oleks

meie hinnangul oluline, et turuosalistele oleks antud

selged suunised kliendi nõustamise kohta enne makse

tasumise avalduste vastuvõtmist isikutelt, kes on oma §

43-1 alusel ette nähtud ühekordse raha väljavõtmise

õiguse juba ära kasutanud. Hetkel reguleeritakse

kohustuslike pensionifondide osakute turustamist seaduse

tasandil minimaalselt ning praktikas tulenevad täpsemad

ootused eeskätt Finantsinspektsiooni soovituslikust

juhendist „Kohustusliku pensionifondi osakute

turustamise nõuded“. Võimalusel võiks õigusakte või

vähemasti suuniseid selles osas täiendada, et tagada

õigusselgus ja ühtlane praktika ning vähendada riski, et

nõustamispraktika (nii järelevalve kui ka turuosaliste

vaates) suunaks inimesi tegema läbimõtlemata otsuseid.

See aitaks ennetada olukordi, kus inimene esitab makse

tasumise või raha väljavõtmise avalduse osalise

väljamakse tegemiseks sellise avalduse tagajärgi lõpuni

mõistmata ja jääb hiljem süsteemi “lukku” ning

rahulolematuks. Eesmärk ei ole tekitada täiendavat

halduskoormust, vaid maandada ebaselgust ja vältida

vaidlusolukordi.

jõudmist (või nüüd juba mõnda aega ka enne

puuduva töövõime määramist) ei ole iseenesest

uudne situatsioon. Kuni 2010. aasta 31.

oktoobrini liitusid teatud generatsioonid II

sambaga vabatahtlikult ja ka siis tekkis raha

väljavõtmise õigus alles pensioniea saabumisel.

Samuti on nt III sambas olemas pensionifondid,

millest enne pensioniea saabumist väljuda ei

saa.

Oleme valmis Finantsinspektsiooniga arutama

soovitusliku juhendi „Kohustusliku

pensionifondi osakute turustamise nõuded“

täiendamise vajadust.

3. Tehniline kommentaar 0 euro raha väljavõtmise

avalduse osas

Probleemile on algselt tähelepanu juhtinud

Pensionikeskus (märkuste tabelis kommentaar 3),

kirjeldades erandolukorda, kus raha osalise väljavõtmise

avalduse täitmise hetkel võib isikul avaldusel märgitud

fondis olla 0 osakut (nt osakute vahetamise avalduse või

ülekande tõttu) ning väljamakse summa võib seetõttu

kujuneda 0 euroks.

Eelnõusse on vahepeal lisandunud võimalus üksnes

sissemaksete peatamise korral (tavapäraseid avalduste

jõustumise tähtaegu arvestades) sissemaksete tegemist

jätkata. Sellega seonduvalt palume uuesti kaaluda ka 0

eurose väljamaksega seotud erandi kehtestamist.

Meie hinnangul oleks sellise raha väljavõtmise avalduse

puhul võimalikud järgmised lahendused:

a) Kui väljamakse summa on 0, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud (st ei rakendu ka sissemaksete peatumine).

Kuigi see oleks kliendi pensionikogumise mõttes kõige

eelistatum lahendus, oleks see tehniliselt väga keeruline,

kuna sissemaksete peatumist on tema puhul juba arvesse

võetud;

b) Sissemaksed küll peatuvad, kuid väljavõtmise korda

(üks kord) ei loeta kasutatuks ning isik saab ilma

täiendavate piiranguteta esitada makse tasumise avalduse.

See oleks kliendile arusaadav ja proportsionaalne:

esitatud raha väljavõtmise avaldusel on küll mõju

(sissemakse peatub ajutiselt), kuid pelgalt tehnilise

eksimuse tõttu ei kaasneks pöördumatuid tagajärgi;

c) Väljavõtmise kord loetakse kasutatuks (st rohkem

väljamakseid teha ei saa), kuid makse tasumise avalduse

saab esitada piiranguteta (st 5-aastast makse tasumise

avalduse esitamise piirangut ei kohaldata juhul, kui

tegelik väljamakse oli 0). See annaks eelnõu

Arvestatud Eelnõusse on lisatud muudatus, mis reguleerib

olukorda, kus raha osalisel väljamaksmisel

selgub, et väljamakset teha ei saagi. Sel juhul

loetakse, et raha väljavõtmise asemel on isik

kasutanud võimalust lõpetada maksete

tegemine. Seega jääb talle alles õigus vajadusel

üks kord raha välja võtta ning tal on õigus soovi

korral esitada avaldus kogumisega uuesti

alustamiseks ilma, et rakenduks 5-aastane

sambast eemal olemise piirang.

3

hetkesõnastusega võrreldes rohkem paindlikkust ja

vähendaks ebaõiglaseid tagajärgi.

Meie eelistus: praktikast ja proportsionaalsuse vaatest

näeme kõige mõistlikumana varianti (b). Kuna klient

reaalselt väljamakset ei teinud, võiks tal tulevikus säilida

ühekordne raha väljamakse tegemise õigus. Kasvõi uuesti

osalise väljamakse tegemise üritamiseks, kui ta neid

vahendeid siiski vajama peaks. Sellega välditakse ka

ebaproportsionaalset tagajärge pelgalt tehnilise probleemi

tõttu.

Juhul, kui variant (b) eelnõuga kavandatavate muudatuste

raamistikku ei sobi, palume vähemalt variant (c)-s toodud

lähenemist kaaluda, et klient saaks sellises olukorras

võimalikult kiiresti uuesti II sambasse sissemakseid teha.

I. KOOSKÕLASTUSRING

AS PENSIONIKESKUS

1. 1. Eelnõu punkt 9 – muudatusettepanek

Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 9 sõnastust

järgmiselt:

Asendada lauses 1 lauseosa „summa, mille ta soovib välja

võtta, ja selle pensionifondi nimetus, mille osakute

tagasivõtmist ta selleks soovib.“ sõnadega „selle

pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik

soovib, ja soovitav tagasivõetavate osakute osakaal selles

pensionifondis. “.

Lauses 2 võtta välja sõnad „ning summa, mille isik soovib

pensioni investeerimiskontolt välja võtta, “.

Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku muuta punkti 9

sõnastust järgmiselt:

paragrahvi 52 4 lõiget 4 1 täiendatakse teise ja kolmanda

lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isik soovib osalist väljamakset pensionifondist,

märgitakse raha väljavõtmise avaldusel ka selle

pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik

soovib, ja soovitav tagasivõetavate osakute osakaal selles

pensionifondis. Kui isik soovib osalist väljamakset

pensioni investeerimiskontolt, esitab konto avanud

krediidiasutus registripidajale viivitamata pärast isikult

avalduse saamist selliseks väljamakseks kogu kontol

oleva raha või selle osaliseks väljamaksmiseks avalduse,

milles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike

2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed koos pensioni

investeerimiskonto numbri ja konto avanud

krediidiasutuse ärinimega.“

Selgitus esimese lause muudatusettepanekule:

• Pensionifondist raha väljavõtmise korral

hoitakse pensioniregistris pensionifondi osakuid

3 komakoha täpsusega ning osaku puhasväärtus

registreeritakse 5 komakoha täpsusega. Osakute

puhasväärtus muutub igal pangapäeval.

• Isiku pensionikontol on registreeritud isikule

kuuluvad osakud ning raha väljavõtmiseks annab

ta korralduse osakute tagasivõtmiseks. Kui isik

annab korralduse kindla summa ulatuses

väljamakse tegemiseks, tuleb kehtestada

täiendavad reeglid, mis kirjeldavad, kuidas

lahendada olukorda, kui osakute väärtus

Mitte

arvestatud

Mõistame, et summa märkimine avaldusele

muudab tehingu korraldamise keerulisemaks.

Sel juhul võib tõepoolest tekkida ka olukord,

kus osakute tagasivõtmise hetkeks on

pensionifondis osakuid vähem või nende

väärtus väiksem kui oleks vaja avaldusel

märgitud summa väljamaksmiseks. Sel juhul

polegi midagi teha ja välja tuleb maksta nii

palju, kui sel hetkel välja maksta saab.

Samuti nõustume, et summal põhineva

väljamakse puhul tuleb osakute tagasivõtmisel

nende arvu reeglina ümardada. Sama kehtib

aga ka siis, kui summa asemel märkida

avaldusele osakaal (%), mida välja võtta

soovitakse. Ka see eeldab reeglina tagasi

võetavate osakute arvu ümardamist. Seega ei

muuda osakaalu määramine protsessi

lihtsamaks, teeb aga andmete esitamise

avaldusel teise sambaga liitunud inimese jaoks

keerulisemaks.

Eelnõusse on lisatud täpsustus, et oleks

edaspidi üheselt selge, et osakute arvu

määramisel, mis on vajalik osalise ühekordse

väljamakse või osalise raha väljavõtmise

avaldusel märgitud summas väljamakse

tegemiseks vajalik, ei toimu ümardamist

üldiste matemaatika ümardamise reeglite järgi,

aga ümardatakse osakute arv alati üles poole.

See tähendaks, et üldjuhul ei saaks avalduse

esitanud isik väiksemat summat, kui oli

avaldusele märkinud. Erandiks jääks vaid

olukord, kus raha on II sambas vähem ja sel

põhjusel ei ole võimalik välja maksta seda

summat, mida küsiti.

Teine sammas on mõeldud kõigile Eesti

inimestele, mistõttu oleme seda meelt, et

avalduse esitamine võiks olla teise sambaga

liitunud inimese jaoks võimalikult lihtne ja

arusaadav. Veelgi enam kehtib see inimeste

puhul, kes on jõudnud pensioniikka.

Vaatamata sellele, et Pensionikeskus osaliseks

väljamakseks esitataval raha väljavõtmise

4

tagasivõtmise hetkel on väiksem kui avaldusel

märgitud summa. Samuti on vaja täpsustada

summa alusel tagasivõtmisele kuuluvate osakute

arvutamise ümardusreeglid.

• Kuna avalduse esitamise ja selle täitmise

vaheline aeg võib olla kuni 9 kuud, on isikul

keeruline hinnata, kui suure osa oma portfellist

ta kindla summa märkimisega osalise

väljamaksega välja võtab. Pensionikeskuse

ettepanek on rakendada sama praktikat, mis on

juba kasutusel osakute vahetamise ja osalise

ühekordse väljamakse avalduse esitamisel.

Varasemate analüüside tulemusel on leitud, et

kõige ühesemalt ja isikule arusaadavamalt on

võimalik avaldust täita, kui isik märgib

tehinguks kasutatavate fondiosakute osakaalu.

• Lisaks soovitame ettepanekus toodud sõnastuse

muudatuse viia sisse ka pensionieas osalise

väljamakse avalduse esitamise juurde (§ 52 4 lg 4

teine lause muuta järgmiselt: „Kui soovitakse

osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse

ühekordse väljamakse avaldusel ka selle

pensionifondi nimetus, mille osakute

tagasivõtmist isik soovib, ja soovitav

tagasivõetavate osakute osakaal selles

pensionifondis.“).

Selgitus teise lause muudatusettepanekule:

Pensionikeskusel puudub info pensioni

investeerimiskonto varade ja jäägi kohta, mistõttu ei ole

väljamakse summa investeerimiskonto halduri poolt

registripidajale teatamine vajalik, kuna registripidaja ei

saa mõjutada ega sundida PIK haldurit, et vastav summa

PIK-lt registripidajale isikule väljamaksmiseks kantakse.

avaldusel märgitud summat, mis PIKi

puudutab, väljamakse tegemisel ei kasuta,

peame siiski õigeks summa märkimise

võimaluse säilitamist. See aitaks ka

pensionikoguja jaoks paremini eristada kogu

raha väljavõtmist ja osalist väljamakset.

Esimesel juhul piisab tõesti märkest, et välja

soovitakse võtta kõik. Teisel juhul tuleks iga

pensionifondi kohta märkida, kui palju sealt

välja soovitakse võtta ja sama kehtiks siis ka

PIKi puhul. Meie hinnangul pakub lahendus,

kus avaldus täidetakse pensionifondi ja PIKi

kohta sarnaselt, rohkem selgust.

2. Lisaks juhime tähelepanu:

Osakute osalise tagasivõtmise avalduse täitmisel võib

tekkida olukord, kus isikul ei ole tagasivõtmise hetkel

avaldusel märgitud fondis ühtegi osakut (näiteks on isik

vahetanud osakud teise fondi osakute vastu või kandnud

üle PIK-le). Sel juhul on väljamakse summa osalise

avalduse täitmisel 0 eurot. Sellises olukorras ei saa isik

raha välja võtta, kuid peatab oma sissemaksed ning kaotab

võimaluse uuesti enne pensioniiga väljamakse saamiseks.

Kas selliseid olukordi tuleks ka kuidagi reguleerida või on

eeldus, et piisab teavitamisest?

Selgitatud Sellise olukorra ennetamiseks võiks piisata

vastavast teavitusest. Alternatiiv oleks, et raha

osalise väljavõtmise avalduse esitanud isikul ei

olekski võimalik vahetamise avaldust teha, mis

oleks aga ebaproportsionaalne.

Üheks võimaluseks oleks, et kõigile isikutele,

kes on teinud osalise raha väljavõtmise

avalduse, mille alusel ei ole väljamakset veel

tehtud, ja hakkavad esitama vahetamise

avaldust, kuvatakse soovitus/hoiatus, et tuleks

üle kontrollida millise pensionifondi osakuid

ära vahetada soovitakse, arvestusega, millisest

fondist osalist väljamakset oodatakse.

Vahetamise avaldust saab küll ka muuta ja

osalise raha väljavõtmise avaldust tagasi võtta,

need oleksid aga praktilised lahendused vaid

juhul, kui info, et avaldused on tehtud sama

fondi kohta, jõuaks teise sambaga liitunud

isikuni enne avalduse muutmise/tagasivõtmise

tähtaja saabumist.

3. 2. Eelnõu punkt 10 – kommentaar

Selle muudatuse rakendamine on tehniliselt võimalik,

kuid juhime tähelepanu, et olukord, kus isik saab samas

perioodis esitada RAVA (näiteks kogu vara) ja seejärel

uue RAVA (näiteks osaline), mis tühistab eelmise, võib

tekitada segadust PIK klientidele ja PIK halduritele.

Selgitatud Raha väljavõtmise avalduse muutmise

võimalusest osalise väljamakse puhul on

eelnõus loobutud. Seega saab pensionikoguja

soovi muutumine tulla kõne alla vaid

olukorras, kus ta teeb esmalt, kas avalduse

kogu raha või osalise raha väljavõtmiseks,

võtab selle avalduse tagasi ning jõuab samas

5

• Praegu peab PIK klient enne RAVA esitamist

andma oma PIK haldurile korralduse varade

müügiks. PIK haldur kinnitab teadlikkust isiku II

sambast lahkumisest registripidajale, muutes

PIK konto staatuse pensioniregistris (uus staatus

R).

• PIK haldur võtab teadmiseks, et isiku RAVA

väljamakse päeval peab ta kandma

registripidajale PIK-st väljavõetava summa, kui

isikul on RAVA avaldus esitatud, vastavalt

registripidaja poolt väljastatud unikaalse

viitenumbriga maksejuhisele.

• Isik võib esitada RAVA avalduse kas PIK

halduri (kontohaldur), Pensionikeskuse

iseteeninduse keskkonna või mõne teise

kontohalduri vahendusel.

• Kui isik esitab RAVA ja seejärel uue RAVA,

millega soovib väljuda osaliselt PIK-st, kuid ei

teavita sellest oma PIK haldurit, siis ei pruugi

PIK haldur teada, et isik soovib välja kanda

ainult osalise summa, mitte kogu vara. Sama

kehtib ka juhul, kui isik soovib esialgset

väljavõetavat summat muuta – PIK haldur ei tea,

et välja võtta soovitav summa on muutunud.

• PIK haldur ei pea kontrollima ega saa

kontrollida, kas isiku eelmine RAVA on

vahepeal muutunud. Kogu informeerimise

vastutus jääb isikule.

avalduste tsüklis teha asemele uue osalise

väljamakse või kogu raha väljamaksmiseks

avalduse.

Antud olukord oleks aga sarnane kehtivale

korrale, kus raha väljavõtmise avaldust on

samuti võimalik tagasi võtta. Ehk enne raha

kandmist peab PIKi pank ka praegu üle

kontrollima, kas raha väljavõtmise avaldus on

jõus.

Kehtima jääb ka see põhimõte, et enne kogu

raha väljavõtmist peab PIKi puhul kogu

finantsvara olema võõrandatud ja raha PIKile

laekunud. Enne seda ei saagi avaldust esitada,

et kogu raha välja võtta.

Samuti jääb kehtima see, et uue raha

väljavõtmise avalduse esitamiseks (ükskõik,

kas osa või kogu raha väljavõtmiseks) tuleb

raha väljavõtmise avaldus, mis on juba

esitatud, kuid mida ei ole veel realiseeritud,

tagasi võtta.

Kui lisandub osaline raha väljavõtmise

võimalus, siis juhul, kus pensionikoguja on

esmalt esitanud avalduse osalise raha

väljavõtmiseks, selle tagasi võtab ja soovib

teha avalduse kogu raha väljavõtmiseks, tuleb

tal enne viimast oma PIKi pangaga ühendust

võtta, kogu PIKi finantsvara võõrandada ja

alles seejärel tekiks tal võimalus teha avaldus

kogu raha väljavõtmiseks. Seega oleks antud

juhul PIKi panga teadmatus välistatud.

Küsimus saaks praktikas tekkida vaid juhul,

kui esmalt tehakse avaldus kogu raha

väljavõtmiseks, see võetakse tagasi ning

esitatakse seejärel samas tsüklis avaldus

osalise raha väljavõtmiseks. Selle

lahendamiseks võiks PIK pank avalduse

staatust kontrollides näha infot muu hulgas ka

selle kohta, kas tegemist on avaldusega kogu

raha väljavõtmiseks või avaldusega osalise

raha väljavõtmiseks.

Kui see ei peaks olema võimalik, saab olukorra

vajadusel lahendada Pensionikeskusele liigselt

kantud summa tagastamisega PIK pangale

(osalise väljamakse puhul Pensionikeskusel

muu hulgas teada avalduselt ka summa, mida

PIK-lt sooviti välja võtta).

4. 3. Täiendav ettepanek kaalumiseks

Klientidelt saadud tagasiside põhjal teeme ettepaneku

kaaluda võimalust pensionieas ühekordse väljamakse

tegijatele võimaldada pensioni II sambas kogumist

jätkata.

Põhjendus/selgitus:

• Praktikas on registripidajale korduvalt laekunud

pensionieas osalise väljamakse avalduse

esitajatelt soov, et avaldusele lisataks valik, kas

isik soovib sissemaksete peatamist või mitte.

• Paljud pensionieas isikud soovivad osaliselt raha

välja võtta, kuid samal ajal jätkata kogumist II

sambasse.

Mitte

arvestatud

Mõte, et pensioniks saaks soovi korral

maksimaalselt kaua koguda, on sümpaatne,

aga siin tuleb arvestada ka maksuaspektidega.

Teise samba väljamaksed pensioniealistele on

maksuvabad või maksustatud madalama

määraga (10%). Nii tekiks võimalus saata

maksuvaba raha (eeldusel, et töötamisel tuleb

(mingis osas) tasuda tulumaksu), II sambasse,

et see siis soovi korral kohe soodsamalt välja

võtta. Ettepanek vajab rohkem analüüsimist,

mistõttu ei ole sellega antud eelnõu raames

arvestatud. Väljamaksed pensionieas ei ole ka

selle eelnõu fookuses praegu.

6

• Sellise valiku lisamine avaldusele suurendaks

paindlikkust ja vastaks paremini isikute

erinevatele vajadustele.

AS LHV VARAHALDUS, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS ja AS SEB VARAHALDUS

5. 1. Taasliitumise lubamine senise 10 aasta asemel 5

aasta pärast ning teise väljumiskorra kaotamine

Taasliitumise aja lühendamine poole võrra võimaldab

nendel, kes väljusid süsteemist olude sunnil, otsust

korralikult läbi mõtlemata või kes on kogumise osas

pärast avalduse esitamist meelt muutnud, süsteemiga

kiiremini taas liituda. See ei kohusta neid, kes enda

esialgsele otsusele kindlaks jäid, taas liituma. Ka 5 aasta

pikkune periood on seejuures piisavalt pikk, et hoida ära

II samba kasutamine sotsiaalmaksukohustuse

vähendamiseks.

Taasliitumise aja lühendamisega koos on aga eelnõus

tehtud ettepanek ära kaotada teine väljumiskord nende

isikute jaoks, kes mingil põhjusel tulevikus otsustavad II

samba süsteemist väljuda. See tähendab juba ühe raha

väljamakse avalduse esitanud taasliitujatele seda, et

nemad uuesti raha väljavõtmise avaldust esitada ei saa

ning kaotab ära teise väljumiskorra nendele, kes

praeguseni süsteemist väljunud ei ole. See on võrreldes

kehtiva lahendusega paindlikkust vähendav muudatus

ning eelnõu seletuskirjast ei tule väga selgelt välja, miks

nii piirava meetme kasuks otsustati.

Meie hinnangul võib see esiteks süsteemist korra väljunud

isikute huvi taasliitumise vastu vähendada – taasliitumise

avalduse esitamise järgselt nemad edaspidi süsteemist

kuni pensionieani lahkuda ei saa. Isegi kui meie allolevat

ettepanekut makse tasumise või tasumisest vabastamise

avalduse lahti sidumise kohta raha väljamakse avaldusest

võetakse arvesse, ei ole neil inimestel võimalik juba

kogutud summat välja võtta. Seega võib selline piirang

vähendada taasliitujate hulka.

Pensionikontole kogutavad vahendid on mõeldud

kasutamiseks pensionieas ning on igati arusaadav, et

kogutud vahendite varasemat kasutamist soovitakse

piirata – pensionisäästude tarbimisse suunamist ei poolda

ka meie. Küll aga tundub teistkordse väljamakse tegemise

võimaluse kaotamine liiga piirav meede. Inimestele, kellel

on näiteks haigus, mis ei too kaasa töövõime kaotamist,

aga mille ravimisega seonduvaid kulusid Tervisekassa ei

hüvita või muu ootamatu elujuhtumi puhul võiks säilida

võimalus nende vahendite kasutamiseks. Teiseks, juhul

kui II samba süsteemis tehakse pärast selliste isikute, kes

enam väljuda ei saa, taasliitumist uusi põhimõttelisi

muudatusi või turul pakutavate teenuste tingimused

muutuvad koguja jaoks mitte atraktiivseks, tekib grupp

inimesi, kes ei ole rahul, aga ei saa väljuda. See võib

omakorda tuua kaasa vajaduse uute muudatuste järele

süsteemis, mis mõjutavad negatiivselt ka neid, kes

soovivad pensionivara II sambas koguda.

Kehtiv seadus lubab isikul väljumisavaldusi esitada kahel

korral ning kasutab 10-aastaseid tsükleid, mil kogumine

on kas peatatud või uue väljumisavalduse esitamine ei ole

lubatud. See tähendaks lihtsustatud näite korral, kus 10-

aastase kogumise järel väljamakse tehakse, 10-aasta

pikkust eemalolekut, uuesti 10 aasta pikkust

kogumisperioodi (kui isik seda soovib) ja eemalolekut

Mitte

arvestatud

Eelnõu lähtub koalitsioonilepingus

kokkulepitust (punktid 51, 315 ja 413), millega

lubati taastada kolmesambaline

pensionisüsteem algsest paindlikumana,

parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist

jätkusuutlikkust ja tuleviku pensionäride

toimetulekut. Täpsemalt: säilitada ja

tugevdada kolme sambaga pensionisüsteemi,

et tulevikus pensionile jääjad saaksid

inimväärset pensioni, ning lubada II sambast

lahkunutel taasliituda 5 aasta möödumisel.

Eelnõus esitatud muudatused kiirendavad

taasliitumist 10 aastalt 5 aastale, säilitavad

algselt loodud II sambaga võrreldes

paindlikumad väljamaksete tingimused –

pensionile saab jääda kuni 5 aastat enne

vanaduspensioniiga ja väljamaksete valik on

vaba, sõltumata vanusest saab II sambast

pensionile jääda puuduva töövõime korral

(väljamaksed on sel juhul tulumaksuvabad)

ning säilib ka võimalus kasutada äärmise

vajaduse korral ühe korra II sambasse kogutud

raha väljavõtmist enne pensioniea saabumist.

Täiendava lisapaindlikkusena pakub eelnõu

neile, kes on mingil põhjusel sunnitud II

sambast raha välja võtma enne pensionile

jäämist, võimaluse võtta välja vaid see osa

kogutud rahast, mida tegelikult vajatakse.

Nagu automaatse liitumisega

pensioniskeemide puhul üldiselt, jääb ka II

sambaga liitumisel kõigile õigus valida

pensioniskeemist väljaastumine. Seda õigust

saab kasutada enne, kui maksete tasumise

kohustus tekib, kes on kogumisega juba

alustanud, siis vabalt valitud hetkel. Kõigil, kes

on valinud pensioniskeemist väljaastumise, on

võimalus ümber mõelda ja II sambaga uuesti

liituda.

Eelnõusse on lisatud muudatus, mis hakkab

eristama maksete tegemise lõpetamist ja raha

väljavõtmist ning lubab tulevikus maksete

tegemise lõpetamise järel veelgi paindlikumalt

uuesti kogumise juurde naasta. Reegel, et

taasliituda saab 5 aasta möödumisel, jääb

edaspidi (eelnõu kohaselt alates 1.01.2028)

kehtima raha ennetähtaegsel väljavõtmisel.

Kui on kasutatud võimalust lõpetada ainult

maksete tegemine, saab avalduse maksete

tegemisega uuesti alustamiseks esitada kohe,

kui selline võimalus ja soov tekib.

Muudatus, mille järgi saab II sammast

kasutada muul eesmärgil kui pensioniks, ühe

korra, vähendab küll mõnevõrra paindlikkust,

kuid on eelnõus eesmärgiga parandada

7

(40-aastase kogumisperioodi korral oleks pensionieani ka

10 aastat).

10-aastase tsükli asendamisel 5-aastase tsükliga peaks

vähemasti säilima teine väljumisvõimalus. Samas võiks

kaaluda ka nende kordade arvu üldse mitte piiramist.

Eelmises lõigus toodud näite puhul lubaks see nendel

isikutel, kes sooviks väljuda ja ka taasliitumise avaldusi

esitada kohe kui selleks võimalus tekib, 40 aasta pikkuse

kogumisperioodi korral samuti koguda kokku 20 aastal

ning on olla süsteemist väljas 20 aastat. Viie aasta pikkune

tsükkel on piisavalt pikk, et hoida mõistlikult ära II samba

kasutamine üksnes sotsiaalmaksu määra vähendamiseks –

lisaks avaldab süsteemi selliselt kasutamine vähemalt

käesolevaks hetkeks vastu võetud õigusaktide kohaselt

mõju ka I samba kogumisele. Samuti tuleb kogutult

maksta tulumaks.

Alternatiivsed ettepanekud:

a) loobuda teise väljumiskorra kaotamisest ning

mitte muuta sellega seotud sätteid. Seejuures võiks säilida

eelnõus kasutatud loogika, mille kohaselt

väljumiskordade arvestusele ei avalda mõju sissemakse

tegemise või mitte tegemise avalduste esitamine - s.t

arvestatakse üksnes (kogu summa) väljamakseid

süsteemist;

b) kaaluda väljumiskordade arvule üldse mitte

piirangu kehtestamist, asendades kehtivas seaduses

kasutatud lahenduse 5-aastase eemaloleku ja uuesti

liitumisel 5-aastase kohustusliku kogumise perioodidega.

tuleviku pensionäride toimetulekut ja

pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust.

II sambasse maksab liitunu oma palgast 2, 4

või 6% ja riik lisab sellele 4%, mis võetakse II

sambaga liitunud isiku sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse osast. Sotsiaalmaksust 4%

kandmine II sambasse tähendab, et selle

inimese I samba osakud on väiksemad (vt ka

seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui ta

võtab II sambast raha välja, pole tal enam seda

raha pensionieas kasutamiseks ja tema I samba

pension on samuti väiksem. Teise lahkumise

võimaluse kaotamine tähendab inimesele

pensionieas suuremat pensioni ja hoiab ühtlasi

ka sotsiaalmaksu raha kasutamist

eesmärgipärasemana. Sotsiaalmaksu

kogutakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks.

Pensionikindlustuse on riik omakorda

korraldanud selliselt, et ühe osa sellest katab I

sammas ja teise osa II sammas. Võimalus

kogumise ajal ühel korral raha välja võtta II

sambast on nö viimaseks õlekõrreks, aga II

sammas ei ole meelerahufond, mida olemasolu

korral igal ajal kasutada saab. Sotsiaalmaksu

raha kantakse II sambasse selleks, et inimestel

oleks tulevikus vara, mis annaks neile

pensionisissetuleku.

Kuivõrd inimesed, kes on sattunud sellisesse

olukorda, et nad peavad oma II sambast raha

välja võtma, ei pea edaspidi enam kogu oma

pensionikontot tühjaks tegema, pärast sambast

lahkumist saab kogumise juurde kiiremini

naasta ja taasliitumisel kogutakse raha selgelt

pensioniks, muutub II sammas tugevamaks

ning pakub I ja II samba koosmõjus inimestele

tulevikus paremat pensionit.

Mis puudutab ohtu, et regulatsiooni võidakse

II sambaga liitunud isiku jaoks ebasoodsaks

muuta, siis siinkohal tuleb arvestada kindlasti

ka õiguspärase ootuse printsiibiga ning iga

sellise muudatuse puhul tõsiselt kaaluda, kas ja

kui suur on see riive ning vajadusel näha ette

meetmed, mis võimaldavad isikul end sellise

ebasoodsa muutuse eest kaitsta.

6. 2. Osalise väljamakse õiguse lisandumine

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatus § 431 lg 1 lisab

kogumisperioodil raha osalise väljamakse võimaluse.

Osalise väljamakse võimaldamine lisab süsteemi juurde

paindlikkust, võimaldades isikul, kellel on tekkinud

vajadus pensioniks kogutavaid vahendeid enne

pensioniiga kasutada, võtta neid välja üksnes ulatuses,

milles ta neid vajab.

Samaaegselt jäetakse isikule aga võimalus kogutu

väljavõtmiseks avaldust esitada üksnes ühe korra

kogumisperioodi jooksul. Osaline väljavõtmine on

siinkohal võrdsustatud täieliku väljavõtmisega. Lisaks ei

kohaldu osalisele väljavõtmisele täielikuga võrreldes ka

muus osas mingeid leebemaid tagajärgi – sissemakseid

Mitte

arvestatud

Raha osalist väljavõtmist puudutava

muudatuse eesmärk ei ole II sambast rohkem

raha välja viia ja inimeste tulevast

pensionisissetulekut sellega vähendada.

Seepärast ei ole seda kavandatud

lisavõimalusena kogu raha väljavõtmisele. Uus

võimalus on mõeldud neile, kes väärtustavad II

sambas kogumist ja soovivad olla selle

pensioniskeemiga hõlmatud, kuid on sattunud

mingil põhjusel olukorda, kus ainsaks

lahenduseks on raha väljavõtmine II sambast.

Kui kogumisperiood on olnud pikk ja

investeeringute väärtus on piisavalt suur, on

kehtiv reegel, et välja tuleb võtta kõik ja

midagi ei saa pensioniinvesteeringuna II

8

fondi ei saa ta teha järgmised 5 aastat ka osalise

väljavõtmise korral.

Sellise lisavõimaluse puhul tekib paratamatult küsimus,

kas selle õiguse eeldatavate kasutajate arv õigustab

muudatusega kaasnevaid IT-kulusid. Juhul, kui isikul on

ainult 1 võimalus raha väljavõtmiseks ning osalise

väljavõtmise õiguse kasutamisel teeb ta samaaegselt

otsuse, et ülejäänud osa saab kasutada alles pensionieas,

seejuures osa pensionivara kontole jätmise otsuse

tegemise eest mingeid eeliseid saamata, motiveerib

lahendus isikut kasutama pigem täieliku väljavõtmise

õigust.

Eelnevast tulenevalt oleks sisulise paindlikkuse

tekitamiseks meie hinnangul mõistlik osaline väljamakse

täpsemalt määratleda, seades sellele ülempiiri kogutud

vara väärtuse suhtes ning kohaldada kuni selle piirmäärani

raha väljavõtmisele soodsamaid tingimusi. Ülempiiri

suurus võiks sõltuda sellest, millised piirangud sellise

avalduse esitamisele oleksid (avalduse esitamise kordade

arvule, perioodil pikkusele, mille jooksul uut avaldust

esitada ei saa, jne). See võiks jääda vahemikku 10%-25%

kogutu väärtusest.

Osalise väljamakse avalduse esitamisel selliselt, et

väljamakstav summa ei ületa seatud lävendit, võiks

kohaldada leebemaid tagajärgi – näiteks isik saab jätkata

sissemakseid ning ei kohaldata 5-aastast eemaloleku

perioodi. Juhul kui täieliku väljamakse avalduste arv on

piiratud, ei tohiks osalise väljamakse esitamise avaldus

nende kordade arvestuses arvesse minna.

Juhul kui osalise raha väljavõtmise avaldusi on võimalik

esitada rohkem kui ühel korral, peaks uue osalise raha

väljavõtmise avalduse esitamisele muidugi kehtima ka

ajaline piirang, mille jooksul raha väljavõtmise avaldust

esitada ei saa (kas osaliseks või täielikuks raha

väljavõtmiseks). Sellisel juhul ei saaks osalise väljamakse

võimalust ka väärkasutada. Tulumaksu tasumise kohustus

ning asjaolu, et avalduse jõustumist ja väljamakse saamist

tuleb mitmeid kuid oodata, vähendavad eeldatavasti ka

osalise väljamakse avalduse mõtlematut esitamist.

Samas looks vähemalt 1 korra osalise väljamakse

tegemise võimaldamine selliselt, et tavapäraseid nö

trahvimeetmeid ei kohaldata, kogujatele võimaluse

ettenägematute kulude korral kogumisperioodi jooksul

kasutada osa kogutud vahenditest, jätkates samas siiski

pensioniks kogumist.

Ettepanekud:

Jätta eelnõus alles osalise väljavõtmise õigus, aga

pakkuda kogujale formaalse paindlikkuse asemel ka

sisulist paindlikkust:

a) määrata kindlaks lävend, mille ulatuses on

võimalik kasutada osalise väljavõtmise õigust (nt 25%);

b) mitte kohaldada raha osaliselt väljavõtmise

avalduse esitamisele samu piiranguid nagu avaldusele

raha täielikuks väljavõtmiseks – s.t lubada osalise

väljavõtmise korral kogumise jätkamist ja mitte arvestada

seda raha täieliku väljavõtmise kordade arvestamisel kui

nende avalduste esitamise arv on piiratud.

sambasse alles jätta, oma tagajärgedelt liiga

karm ja põhjendamatult paindumatu. Vt ka

põhjalikumat selgitust eesmärkide kohta

märkuste tabeli punktis 6 (AS LHV

Varahaldus, Swedbank Investeerimisfondid

AS ja AS SEB Varahaldus punkt 1).

7. Lisaks reguleerib eelnõu § 1 punkti 7 KoPS § 43¹ lõike 3

kavandatav muudatus sisuliselt pensioni

investeerimiskontolt väljamaksete tegemise korda,

sätestades väljamakse eeltingimusena pensioni

Mitte

arvestatud

Selgitame, et peame õigeks kehtiva seaduse

struktuuri. KoPS § 431 sätestab ennetähtaegse

raha väljavõtmise üldpõhimõtted. Asjaolu, et

PIKi puhul peab kogu finantsvara olema

9

investeerimiskonto kaudu soetatud kogu finantsvara või

osalise võõrandamise ning vastava raha laekumise

pensioni investeerimiskontole. Sama probleem on ka

kehtivas seaduses. Normitehniliselt oleks põhjendatud

koondada vastav säte § i 526, mis käsitleb pensioni

investeerimiskontolt väljamaksete tegemise korda.

Ettepanek:

Arvestades, et kogu raha väljavõtmise tingimusi puudutav

samasisuline regulatsioon on juba ette nähtud eelnõu § 1

punktis 13, tagaks vastava muudatuse viimine KoPS §-i

526 regulatsiooni süsteemsuse ja selguse. Palume muuta

KoPS §-i 526 vastavalt.

võõrandatud (sh finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingud lõppenud) ja võõrandamise

käigus saadud raha PIK-le laekunud,

kvalifitseerub üheks raha väljavõtmise

aluspõhimõteteks. Siinkohal on oluline

eristada, et pensionifondi puhul reeglina

osakute tagasivõtmine takistatud ei ole ja II

sambaga liitunud isik osakute tagasivõtmist ise

korraldama ei pea, PIKi puhul aga sõltub

varast, millises ajaraamis seda võõrandada on

võimalik ja II sambaga liitunud isik peab

vastavad tehingud ise enne algatama (ei piisa

raha väljavõtmiseks avalduse esitamisest).

Kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt ei olnud ka

muud varianti, kui kogu raha väljavõtmine, siis

tähendas see, et PIKi kasutamisel võimalust

esitada raha väljavõtmiseks avaldus enne üldse

ei tekigi, kui kogu PIKi vara on võõrandatud.

Eelnõu järgi saab kogu raha väljavõtmise

asemel küll kasutada edaspidi ka osalist

väljavõtmist, kuid ka see tugineb PIKi puhul

sellele, et II sambaga liitunu on teinud

vajalikud tehingud, et tema PIKi kontol oleks

raha, mida on võimalik välja maksta.

8. 3. Maksemäära muutmise avalduse loogika

ülevaatamine

Kuigi eelnõu ei puuduta otseselt maksemäära muutmise

avaldust, muudetakse eelnõuga avalduste esitamise

loogikat ja lisatakse täiendavaid võimalusi, mis

paindlikkuse kõrval suurendavad paratamatult ka

süsteemi keerukust. Sellest tulenevalt võiks makse

tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise

loogika kõrval üle vaadata ka makse määra muutmise

avalduse sätted. Praegu kehtib nende kahe avalduse suhtes

erinev esitamise ja jõustumise kord, mille tulemusel saab

suurema mõjuga avaldust esitada ja see jõustub

sagedamini kui väiksema mõjuga avaldus.

Kuna makse tasumise või tasumisest vabastamise

avalduse 3 korda aastas jõustumise võimalikkus tekitab

tööandjatele niikuinii kohustuse kolm korda aastas enda

töötajate osas maksemäära kontroll teostada, võiks ka

maksemäära saada muuta senisest sagedamini ning selle

avalduse esitamise, tühistamise ning jõustumise loogika

võiks tähtaegade mõttes olla sama või leebem.

Kuna hetkel kehtiva KoPSi kohaselt läheb makse määra

muutmise avaldus nö lukku kuu aega enne jõustumist, ei

ole eeldatavasti vajalik sellele sama pika ette teatamise

kohaldamine nagu makse tasumise või tasumisest

vabastamise avalduse puhul. Seega oleks isegi sobivam

makse määra muutmise avalduse esitamisele ja

jõustumisele samade põhimõtete kohaldamine nagu

kohaldatakse osakute vahetamise avaldusele.

Ettepanek:

muuta KoPS § 172 lõiget 8 selliselt, et 1 kord aastas

jõustumise asemel kohaldataks samu põhimõtteid nagu §

273 lõikes 5 on toodud makse tasumise või tasumisest

vabastamise avalduse puhul või eelistatuna § 25 lõikes 8

toodud osakute vahetamise avalduse puhul.

Mitte

arvestatud

Makse määra muutmise sageduse küsimuses

jääme oma varasema seisukoha juurde, mida

on selgitatud 14.12.2022. a vastu võetud

kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite

registri pidamise seaduse muutmise seaduse

seletuskirjas (vt p 2.2, algusega lk 7 viimasest

lõigust:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eel

nou/4573abab-b17f-4b49-baf9-

c3a2d3b68400/).

Asjaolu, et pensionikogujal on võimalik makse

määra muuta, mõjutab oluliselt nii tööandjaid,

kes peavad korrektses määras makseid kinni

pidama kui Maksu- ja Tolliametit, kellel tuleb

makse tasumist kontrollida. Makse määra

muutumine sagedusega kord aastas vähendab

ühtlasi võimalikku vigade hulka Maksu- ja

Tolliametile esitatavates deklaratsioonides ja

maksete kinnipidamisel, mis on samuti väga

oluline.

Võimalus muuta makse määra kord aastas

arvestab üldist maksuloogikat, et

kalendriaastas kehtib üks maksumäär.

Kohustusliku kogumispensioni makse ei ole

küll maks, kuid KoPS § 13 lõike 1 kohaselt

rakendatakse selle makse kohta siiski

maksukorralduse seaduses maksu kohta

sätestatut. Kui uute makse määrade kasutamise

praktika hiljem näitab, et siiski eksisteerib

vajadus lisapaindlikkuse järele, on võimalik

makse määra muutmise sageduse küsimust

uuesti kaaluda.

9. 4. Makse tasumise või tasumisest vabastamise

avalduse lahti sidumine raha väljavõtmise avalduse

esitamise piirangutest nendes olukordades, kus

väljamakse õigust ei kasutata

Arvestatud

osaliselt

Nõustume ettepanekutega osas, mis puudutab

makse tasumise õiguse tekkimist pärast makse

tegemise peatamist. Eelnõusse on lisatud

muudatused, millega võimaldatakse makse

10

Olukorras, kus isik kasutab (täieliku) väljamakse tegemise

õigust, on igati mõistlik rakendada talle mingi perioodi

jooksul sissemaksete tegemise keeldu. Samas ei ole aga

üheselt arusaadav, miks üksnes makse mitte tasumise

õiguse kasutamine ilma seejuures kogutu väljavõtmise

õigust kasutamata peaks isikule tooma kaasa edaspidise

piirangu sissemaksete tegemisele. Algselt oli piirangu

peamine mõte ära hoida olukorda, kus II samba kaudu

enda sotsiaalmaksu välja võtma hakatakse, seejuures

pidevalt fondi sotsiaalmaksu arvelt uusi vahendeid edasi

kogudes.

Üksnes sissemakse mitte tegemine tekitab isiku jaoks

niikuinii olukorra, kus riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt

tasutav 4% fondi ei laeku, mistõttu võiks selle perioodi

pikkus kokku langeda perioodi pikkusega, mil isik II

samba pensionifondi sissemakseid ei tee. Piirangud

oleksid õigustatud olukorras, kus isik on kasutanud

väljamakse õigust. Sellisel juhul võiks tal tõesti säilida

kehtiva KoPSiga sarnaselt keeld makse tasumise

avaldusele teatud perioodil (eelnõuga vähendatakse 5

aastale).

Samuti võiks säilida kehtiv loogika ka ses osas, et raha

väljavõtmise järgselt süsteemist eemal olemisele

kohaldatakse ühekordset kohustuslikku vähemalt 5 aasta

pikkust süsteemis olemise perioodi, mille vältel isik ei

saaks esitada uut makse tasumisest vabastamise avaldust.

Kõik need erandjuhud peaksid aga olema seotud (täieliku)

väljamakse tegemise õiguse kasutamisega ja ei tohiks

piiranguid seada muudel juhtudel.

Eelnõu § 1 punktis 1 KoPS § 271 lõikes 1 tehtava

muudatuse kohaselt makse tasumise või tasumisest

vabastamise avalduse esitamise õiguse sidumine

asjaoluga, et isik on kasutanud raha väljavõtmise õigust,

on positiivne. Toetame selle lahenduse säilitamist ka siis,

kui ei vähendata raha väljavõtmiste arvu kordi, nagu

oleme oma kommentaaris (vaata punkti 1) märkinud.

Kogutu väljavõtmist ja maksete peatamist võiks vaadata

eraldiseisvalt ja üksnes makse peatamine, seejuures

kogutut välja võtmata, ei tohiks mõjutada nende kordade

arvu, mil isik saab kasutada kogutu väljavõtmise õigust.

Ettepanekud:

a) muuta KoPS § 272 lg 1 sõnastust nii, et viieaastane

ooteaeg rakenduks üksnes juhul, kui isik on kasutanud

KoPS § 43-1 alusel raha väljavõtmise õigust (kogu

väljamakse), mitte aga juhul, kui ta on üksnes esitanud

KoPS § 273 alusel makse tasumisest vabastamise

avalduse;

b) muuta KoPS § 271 lõiget 4 (võrreldes kehtiva ja mitte

eelnõu sõnastusega – eeldusel, et ka väljamakse avalduse

osas esitatud kommentaare võetakse arvesse) täpsustades,

et piirangut kohaldatakse üksnes isikutele, kes on esitanud

KoPS § 431 alusel raha väljavõtmise avalduse.

tasumisest vabastamise avalduse esitanud

isikutel esitada soovi korral avaldus maksete

tegemiseks kohe, ilma kohaldamata 5 aastast

sambast väljas olemise piirangut. Muudatus on

planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2028, sest

eeldab pensioniregistris suuremaid arendusi.

Üldine loogika on, et kõigile jääb üks võimalus

sambast lahkumiseks. Seega need, kes on raha

välja võtnud või teevad seda tulevikus ja

naasevad siis sambasse, on oma võimaluse ära

kasutanud ning hiljem raha välja võtta või

maksete tegemist lõpetada rohkem ei saa. Raha

kogutakse siis edaspidi vaid pensioniks (sh

puuduv töövõime). Seega ei ole maksetega

uuesti alustamisele järgnenud kohustusliku

kogumise perioodi pikkus (kehtivas seaduses

10 aastat) edaspidi enam üldse relevantne ja

selline nõue kaob KoPS-st. Mõneti erandlikuks

jääb vaid olukord, kus isik lõpetab esmalt

ainult sissemaksete tegemise. Sellisel puhul ei

võta eelnõu sellelt isikult õigust vajadusel

hiljem ka kogutud raha välja võtta. Nii on see

ka kehtivas seaduses – isik võib kõige pealt

lõpetada maksete tegemise ning siis teha ka

avalduse raha väljavõtmiseks. Eelnõu seda

põhimõtet ei muuda. Praktikas on seega

võimalikud nii stsenaarium, kus raha võetakse

välja pärast maksete tegemise lõpetamist kui

stsenaarium, kus isik otsustab vahepeal

kogumisega uuesti alustada, kuid võtab siis

raha välja (kõigil on õigus üks kord raha välja

võtta).

10. 5. Tehnilised märkused

5.1. Osalise raha väljamakse avaldusele summa

märkimine

Eelnõu § 1 punkt 9 KoPS § 524 lg 41 muudatus näeb hetkel

ette raha osalise väljamakse avalduse korral väljavõetava

summa märkimist. Muude avalduste puhul, millega isik

liigutab kogutud vahendeid erinevate fondide või pensioni

investeerimiskontode (PIK) vahel või taotleb

väljamakseid ja mille puhul avalduse esitamise ja

jõustumise vahele jääb kuu või rohkem, ei ole üldjuhul

Selgitatud,

mitte

arvestatud

Osalise väljamakse puhul (kehtivas seaduses

pensionieas ja eelnõus ka enne pensioniiga

osalise raha väljavõtmise puhul) märgib teise

sambaga liitunud isik vastavale väljamakse

avaldusele ka summa suuruse, mida ta soovib

välja võtta (vt KoPS § 524 lg 4).

Osalise ühekordse väljamakse puhul PIK-lt

avaldusel, mille esitab teise sambaga liitunud

isik PIK pangale, esitatavate andmete

11

ette nähtud summa märkimist. See tekitab praktikas

probleemi, kus avalduse esitamise hetkel võib nimetatud

summa või selle väärtuses väärtpabereid küll kliendi

pensionikontol olemas olla, aga avalduse jõustumise

hetkel enam mitte.

Juhul, kui osalise raha väljamakse avalduse osas esitatud

kommentaare lävendi seadmise ja soodsamate tagajärgede

osas arvesse ei võeta, tuleks vähemasti ära reguleerida see,

mis saab olukorras, kus kliendi/isiku poolt avaldusele

märgitud summa ületab kliendi pensionivara väärtust

avalduse jõustumise hetke seisuga. Nendime, et vastav

risk on küll pigem teoreetiline, kuid olukorras, kus osalise

väljamakse taotlemine ei ole lävendiga piiratud, on see

siiski olemas ja vajab reguleerimist.

PIK-i puhul on hetkel raha väljavõtmise avalduse

esitamise jaoks vajalik eelnevalt PIK-il olev vara

võõrandada. Seega sisuliselt tagatakse väljamakseks

vahendite olemasolu juba avalduse esitamise hetkel.

KoPS § 523 lõikesse 4 on lisatud osalise väljamakse

võimalus, aga selle infovahetuse ajahetke muudetud ei

ole. Samas on küsitav, kas osalise väljamakse avalduse

esitamine on võimalik olukorras, kus avalduse esitamise

hetke seisuga avaldusele märgitava summa ulatuses raha

kontol ei ole. Selle võiks vähemasti seletuskirjas ära

täpsustada.

Juhul, kui meie muid kommentaare osalise väljamakse

osas võetakse arvesse, tekiks osalise raha väljamakse

avaldusele ülempiir. Selle osas oleks vaja hinnata, et

väljavõetav summa ei ületa lävendit. Tagada tuleks see, et

väljamakse ei ületaks, kas avalduse esitamise hetke või

avalduse jõustumise hetke seisuga isiku pensionivara

väärtuse suhtes lävendit.

Muus osas on küsimused suuresti samad:

a) Mis hetke seisuga summat hinnatakse;

b) Kas on vajalik kogutu ulatuses paindlikkuse

andmine või saaks PIK-i ja pensionifonde ka erinevalt

kohelda, millisel juhul isik ei saaks kummastki

eraldiseisvalt lävendit ületavat väljamakset teha

(sarnaneks väljamakse faasis proportsionaalsele

võõrandamisele);

c) Kelle kohustus on PIK-i puhul kontrolli

teostamine, kas kontohalduri või registripidaja;

d) Mis tagajärg kohaldub siis kui kindlaksmääratud

ajahetke seisuga lävendit ületatakse (eriti oluline, kui

kontroll on jõustumise hetke seisuga).

Meie hinnangul oleks mõistlik kaaluda vähemalt

pensionifondide puhul osalise raha väljamaksete avalduse

osas jätkuvalt osakaalu (mitte summa) kasutamist.

Ettepanekud:

a) Muuta eelnõu § 1 punkti 9 (KoPS § 524 lg 41)

sõnastust nii, et osalise väljamakse korral märgitakse

avaldusel „summa“ asemel „osakaal“ vähemasti

pensionifondide puhul;

b) Juhul kui PIK-i puhul ei ole tehnilistel põhjustel

võimalik märkida osakaalu, võib PIK-i puhul jääda

summa, aga sellisel juhul tuleks (eriti juhul kui meie

osalise väljamakse avalduse osas esitatud kommentaare

arvesse võetakse) sätestada kontohaldurile või

registripidajale kohustus vähemasti avalduse esitamise

hetke seisuga kontrollida, et avaldusele märgitud summa

vastab nõuetele;

koosseisu KoPS-s reguleeritud ei ole. Küll

sätestab KoPS § 524 lõike 4 viimane lause, et

osalise ühekordse väljamakse puhul PIK-lt

esitab PIK pank viivitamata pärast isikult

vastava avalduse saamist registripidajale PIK-

l oleva raha või sellest osa väljamaksmiseks

avalduse, milles peab muu hulgas olema

märgitud ka summa, mille isik soovib PIK-lt

välja võtta.

Sama loogikat on eelnõus kasutatud osalisel

raha väljavõtmisel PIK kontolt enne

pensioniiga.

Eelnõus esitatud KoPS § 431 muudetud lõige

3 täpsustab, et kui isik on soetanud finantsvara

PIK kaudu, peab kogu finantsvara või osa

sellest olema võõrandatud, sealhulgas peavad

finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud

olema lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas

kogu kontol oleva raha või sellest soovitud osa

väljamaksmist, ja võõrandamise käigus saadud

raha PIK-le laekunud.

Seega peaks isik, kes soovib võtta osa rahast

PIK-lt välja, esmalt laskma võõrandada

vajalikus koguses finantsvara, kui tema PIK-l

ei olnud enne juba rahas olemas summat, mille

ta soovib välja võtta. Eelnõusse on lisatud

KoPS § 526 täiendamine lõikega 61, mis

sätestab, et enne avalduse esitamist osalise

väljamakse saamiseks teavitab isik talle PIKi

avanud krediidiasutust soovist taotleda osalist

väljamakset PIK-lt. Selles mõttes kehtib sama

loogika, mis kogu raha väljavõtmisel, et PIK

pank peaks olema kõige pealt kursis, et

soovitakse PIK-lt raha välja võtta. Erisusena

jääb see, et kogu raha väljavõtmisel on kogu

finantsvara võõrandamine ja raha PIKi kontole

laekumine eelduseks, et sellist avaldust üldse

saaks esitada. Et PIK-lt saaks teha osalise

väljamakse, see eeldab küll ka, et selleks peab

PIK-l olema piisav summa rahas, sh siis

vajadusel finantsvara vastavalt võõrandatud,

aga see ei ole avalduse esitamise võimaluse

tekkimise eeltingimuseks. Kui ajal, mil

väljamakse tegemiseks tuleb PIK-lt kanda raha

pensioniregistri pidajale, kontol piisavat

summat ei ole, kantakse summa, mida kanda

saab. Vastav täpsustus on selguse huvides

lisatud ka eelnõusse KoPS §-i 526 lõike 62

lisamisega:

„(62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole

soovitud summas käesoleva seaduse §-s 431

sätestatud osalise väljamakse tegemiseks

piisavalt raha, tehakse väljamakse summas,

mida pensioni investeerimiskontol olev raha

võimaldab.“.

Osalise väljamakse lävendit puudutavat

ettepanekut ei ole arvestatud.

12

c) Juhul kui jäädakse summa kasutamise juurde,

täpsustada, mis saab olukorras, kui avalduse jõustumise

hetke seisuga isiku pensionivara väärtus on väiksem kui

avaldusele märgitud summa.

Summa näitamise kohta vt selgitust märkuste

tabeli punktis 2 (Pensionikeskus punkt 1).

11. 5.2. Vabatahtlik liitumine valikuavalduse esitamisega

Kehtiv KoPSi sõnastus näeb enne 1983. aastat sündinud

isikule ette võimaluse liituda läbi valikuavalduse

esitamise (KoPS § 725 lg 1). Samas on sellise

valikuavalduse esitajale järgnevad 10 aastat piiratud nii

makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse kui

ka raha väljavõtmise avalduse esitamine.

Kuivõrd muude olukordade puhul on kümme aastat

asendatud viiega, võiks ka valikuavalduse puhul

vähemasti sama perioodi kohaldada. Samas kui meie

ettepanekuid sissemaksete tegemise ja raha väljavõtmise

senisest suuremas ulatuses lahti sidumise kohta arvesse

võetakse, võiks ka siinkohal kaaluda selle piirangu

kaotamist.

Eraldi võiks kaaluda, kas KoPS §-s 725 peaks üldse olema

rakendussätete all. Sellel sättel ei ole lõpptähtaega ning

sisuliselt lõpetatakse selle sätte alusel avalduste esitamine

alles siis, kui enne 1983. aastat sündinud inimesed

jõuavad pensioniikka. Praegune lahendus seaduse tekstis

on suhteliselt raskesti loetav.

Alternatiivsed ettepanekud:

a) asendada KoPS § 725 lõikes 8 viide kümnele

aastale viitega viiele aastale; või

b) kaotada KoPS § 725 lõikes 8 toodud piirang

üldse.

Mitte

arvestatud

Kõnealused perioodid ei ole üksteisest

sõltuvad. Seega ei pea taasliitumise 10 aasta

muutumisel 5 aastaks tingimata muutma KoPS

§ 725 lõikes 8 sätestatud 10 aastat. Viimasel

juhul ei läheks perioodi muutmine kooskõlla

eelnõu eesmärkidega kiirendada teise sambaga

taasliitumist ja muuta teine sammas

tugevamaks, et parandada tuleviku

pensionäride toimetulekut ja pensionisüsteemi

pikaajalist jätkusuutlikkust.

LUMINOR PENSIONS ESTONIA AS

12. Eelnõu punkt 3. Toetame kogumisega uuesti alustamise

perioodi lühendamist viiele aastale ning võimalusel võiks

seda perioodi veelgi lühendada.

Teadmiseks

võetud

13. Samuti palume kaaluda sätestada võimalus jätkata

kogumisega kohe pärast osakute osalist väljavõtmist ja

pensioni investeerimiskontodel oleva raha osalist

väljamaksmist. Kui isikul on tekkinud eluline vajadus

kasutada teise sambasse kogutud raha (nt eluasemelaenu

sissemakse, tervislikud põhjused), kuid ta soovib

pensionikogumisega jätkata (mitte lahkuda teisest

sambast), siis võiks olla tal võimalus jätkata kohe, mitte

oodata 5 aastat. Osakute osalise tagasivõtmise ja pensioni

investeerimiskontodel oleva raha osalise väljamaksmise

avaldusele võiks vastavalt olla lisatud valik makse

tasumise jätkamise või tasumisest vabastamise kohta.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS

LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

TULEVA FONDID AS

14. 1. Teistkordse lahkumisvõimaluse kaotamine takistab

taasliitumist

Toetame igati II sambaga taasliitumise ooteaja

lühendamist 10 aastalt 5 aastale. Paljud inimesed, kes

pidid elulistel põhjustel raha välja võtma, soovivad nüüd

kogumist jätkata ning pikk ooteaeg on neile

põhjendamatuks karistuseks.

Samas ei toeta me plaani keelata taasliitujatel edaspidi II

sambast uuesti lahkuda (eelnõu § 1 p 1 ja p 5). Kui

taasliitujate raha pannakse pärast uuesti liitumist täielikult

“lukku”, muudab see nende jaoks otsuse pöördumatuks

ning kasvatab oluliselt otsusega seotud riski.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS

LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 1).

Märkuses esitatud ebavõrdsuse argumendiga

me ei saa paraku nõustuda. Kõigil II sambaga

liitunutel on eelnõu järgi õigus ja võimalus üks

kord kogumise ajal II sambast raha välja võtta.

Need, kes nüüd on sambaga taasliitumas, on

oma õiguse lihtsalt juba ära kasutanud. Need

aga, kes seni on jätkanud kogumist, ei ole oma

õigust kasutanud. See ei tähenda aga kuidagi,

et neid kahte gruppi inimesi oleks ebavõrdselt

13

Taasliitujad on inimesed, kes on juba kord eelistanud

pensionivara kättesaadavust pikaajalisele lukustamisele.

Seejuures on pensionivara kättesaadavus oluline viis

maandamaks riski, et II samba regulatsioon muutub

tulevikus kogujale ebasoodsaks (näiteks kui peatatakse

riigi maksed II sambasse). Seetõttu tõstab taasliitujate

uuesti lahkumise keeld (eelnõu § 1 p 1 ja p 5) taasliitumise

barjääri ning tõenäoliselt vähendab taasliitujate hulka. See

töötab vastu eelnõu eesmärgile tugevdada II sammast ja

tuua inimesed uuesti koguma.

Lisaks tekitaks selline muudatus tajutud ebavõrdsust:

püsivalt kogunud inimestel säilib võimalus raha

ennetähtaegselt kasutada, taasliitujatel aga mitte.

Seetõttu teeme ettepaneku jätta seadus muutmata osas,

mis piirab taasliitujate võimalust uuesti II sambast

lahkuda.

koheldud (kui on 2 last ja kummalegi antakse

1 komm, siis ei ole tegemist ebavõrdsusega,

kui üks lastest sööb oma kommi kohe ära ja

teisel lapsel tema komm veel alles on).

15. 2. Sissemaksete peatamine osalise väljamakse korral

on ebaproportsionaalne

Tervitame eelnõu soovi luua võimalus võtta soovi korral

välja vaid osa kogutud rahast.

See on vajalik muudatus, sest praegune süsteem sunnib

inimesi katkestama pensionikogumise täielikult ka siis,

kui vajatakse vaid väiksemat summat. Näiteks võib olla

inimesel vaja võtta osa pensionivarast kasutusele, et

tasuda esimese kodu ostmisel omafinantseering. Selleks ei

pruugi olla vaja võtta kasutusele kogu II samba vara.

Eelnõu § 1 p 2 töötab sellele muudatusele vastu, sest

eelnõu kohaselt peatuvad sotsiaalmaksu kanded (4%) II

sambasse viieks aastaks ka osalise väljamakse korral.

See piirang takistab säästmist. Kui inimene võtab elulistel

põhjustel välja väikese osa säästudest, peatab riik

sissemaksed täies mahus. See toob väikese väljamakse

korral kaasa suure kaotuse tulevases pensionivaras.

Näiteks Eesti keskmise palga juures jääks nii inimesel

täiendavalt II sambasse kogumata üle 5000 euro.

Piirang võib luua vale ajendi. Kui tagajärg (maksete

peatamine 5 aastaks) on sama nii 100 euro kui ka 10 000

euro väljavõtmisel ning nii enda sissemaksete peatamisel

kui ka selle mitte tegemisel, motiveerib see inimest võtma

välja pigem kogu raha ja peatama ka oma sissemaksed.

See töötab osalise väljamakse loogikale vastu.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 2

selliselt, et osalise väljamakse korral sotsiaalmaksu

sissemaksed II sambasse ei peatu. Sissemaksed tuleks

meie hinnangul peatada vaid juhul, kui isik võtab kokku

välja enamiku (rohkem kui 50% varast) kogutud varast

või lõpetab ise 2% maksete tegemise.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS

LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

EESTI PANGALIIT

16. 1. Üldine tagasiside eelnõus toodud ettepanekutele

a. Taasliitumise ajapiirangu lühendamine kümnelt

aastalt viiele aastale

Eelnõuga nähakse ette, et II sambast väljunud isik saab

praeguse 10 aasta pikkuse ooteaja järel II sambaga uuesti

liituda 5 aasta möödudes. Kui hinnata selle muudatuse

võimalikku mõju süsteemile, tuleks eristada kahte tüüpi

võimalikke süsteemist lahkujaid.

Esimese grupi moodustavad isikud, kes on üldiselt

skeptilised II samba süsteemi osas ning ei soovi seda

kasutada pikaajaliseks kogumiseks. Selliseid isikuid ei

Mitte

arvestatud

II sambast raha väljavõtmine mõjutab

negatiivselt isiku tulevast pensionit (kaob või

väheneb II sammas ning I sammas on samuti

väiksem) ja mõjub negatiivselt

pensionisüsteemi pikaajalisele

jätkusuutlikkusele (sotsiaalmaksu raha

kasutamine muuks kui pensioniks ning

inimeste väiksemad pensionid). Seega peab

raha väljavõtmine pensioni kogumise ajal

jääma selgelt viimaseks õlekõrreks ja olema

väga põhjalikult läbi kaalutud II sambaga

14

hoidnud lahkumast ka pensionireformiga kehtestatud 10

aasta pikkune taasliitumise piirang, mistõttu muu tähtaeg

(nii pikem kui ka eelnõuga välja pakutud lühem tähtaeg)

ei mõjuta ilmselt nende põhimõttelist otsust kas jääda või

lahkuda.

Teise grupi möödutavad isikud, kes on II samba süsteemi

osas üldiselt positiivselt meelestatud ja näevad seda ühe

võimalusena pikaajaliseks kogumiseks. Selliste isikute

jaoks on II sambast lahkumine nö viimane õlekõrs – seda

tehakse juhul, kui ilmneb oluline rahavajadus ning muud

võimalused ei ole kättesaadavad või neid ei soovita mingil

põhjusel kasutada. Taasliitumise piirangut – sõltumata

selle pikkusest – tajuks antud grupp karistusena. Samuti

antaks piiranguga kaudselt signaal, et II sambast

lahkumiseks ei ole adekvaatseid põhjuseid (mis õigustaks

ka sanktsioneerivat meedet). Süsteemi osas üldiselt

positiivselt meelestatud isikute jätkuvat

kogumisinitsiatiivi ei ole otstarbekas piirata, kui isikud

II sambasse kogumist katkestada ei soovi.

Ettepanek: II sambaga peaks saama taasliituda koheselt

pärast sellest lahkumist.

liitunud isiku poolt. See on põhjus, miks

piirang on siinkohal jätkuvalt vajalik.

Eelnõusse on aga lisatud muudatus, mis

hakkab eristama maksete tegemise lõpetamist

ja raha väljavõtmist ning lubab tulevikus

maksete tegemise lõpetamise järel veelgi

paindlikumalt uuesti kogumise juurde naasta.

Reegel, et taasliituda saab 5 aasta möödumisel,

jääb edaspidi (eelnõu kohaselt alates

1.01.2028) kehtima raha ennetähtaegsel

väljavõtmisel. Kui on kasutatud võimalust

lõpetada ainult maksete tegemine, saab

avalduse maksete tegemisega uuesti

alustamiseks esitada kohe, kui selline võimalus

ja soov tekib.

17. b. Taasliitumisel II sambast teistkordselt välja ei saa

Antud muudatusettepaneku kommenteerimisel viitame

tagasi oma tagasiside sissejuhatuses toodud seisukohale,

et II samba süsteemi ei ole otstarbekas proovida taas

muuta suletud või nö poolsuletud süsteemiks. See ei

muuda süsteemi atraktiivsemaks. Kui tänasel päeval keegi

kaalub süsteemiga taasliitumist, siis asjaolu, et sealt enam

välja ei saa, kallutaks sellist isikut tõenäolisemalt uuesti

mitte liituma. Samas ei tundu selliste kõhklejate

süsteemist eemal hoidmine loogiline eesmärk, mille

saavutamise poole riik peaks püüdlema.

Ettepanek: Loobuda ettepanekust mitte lubada II sambast

lahkuda sellega taasliitunud isikutel.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS

LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 1).

18. c. Osalise väljamakse võimaldamine (ja sellega

kaasnev 5a piirang)

Viitame siinkohal oma vastuse punktis 1(a) toodud

seisukohtadele, mille kohaselt ei ole meie hinnangul

otstarbekas piirata nende isikute jätkuvat kogumissoovi,

kes on II samba osas üldiselt positiivselt meelestatud.

Lisaks on antud ettepanek meie hinnangul kontseptuaalses

vastuolus ka eelmise ettepanekuga (mille kohaselt II

sambast uuesti välja ei saaks), kuivõrd osalisel

väljamaksel puudub summaline või väärtuseline ülempiir;

see võib olla ka 99% II samba väärtusest. Kuid meie

ettepanek ei ole proovida seda piiri seada, vaid loobuda

piirangust tervikuna. Ettepanek:

(i) Toetame II sambast raha osalise väljavõtu lubamist. (ii)

Ei toeta ettepanekut, mille kohaselt II sambast raha osaline

väljavõtt tooks kaasa 5a piirangu; alternatiivselt, kui

karistusmeetme säilitamine on ministeeriumi hinnangul

hädavajalik, võiks see piirduda riigipoolsete sissemaksete

(4%) peatamisega viieks aastaks, ent isiku enda

sissemaksed jätkuksid automaatselt, välja arvatud juhul,

kui isik eraldi avaldusega nende peatumist või lõpetamist

ei taotle.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS

LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

19. 2. Detailne tagasiside eelnõus toodu ettepanekutele

a. Avalduse vorm raha väljavõtmiseks enne

pensioniiga

Enne pensioniiga osalise väljamakse avaldus võiks olla

samuti eraldiseisev avaldus, mitte olemasoleva muutmine.

Nii klientide kui ka kontohalduri seisukohast on oluliselt

Selgitatud KoPS avalduste vorme eraldi ei reguleeri.

Eelnõuga üksnes täpsustatakse, millised

andmed tuleb avaldusel lisaks esitada, kui

soovitakse raha välja võtta osaliselt. II

sambaga liitunud isiku jaoks oleks ilmselt

lihtsam, kui tegemist oleks ühe avaldusega,

15

lihtsam avalduse tüübi järgi eristada konkreetse avalduse

sisu. Kui erisuse määrab ainult avalduse sisus toodud üks

konkreetne väli või tingimus, siis tähendab see palju

segadust klientide jaoks ning lisab see nii II samba

süsteemi kui ka IT süsteemidesse oluliselt keerukust

juurde ning suure tõenäosusega on klientidele arusaamatu.

Kuna kliendid saavad avaldusi esitada iseseisvalt ilma

kontohalduriga konsulteerimata, siis on vajalikud

võimalikult lihtsad avaldused, et vältida mitmeti

mõistetavust ja eksimist.

Ettepanek: Tekitada eraldi vorm raha väljavõtmiseks

enne pensioniiga.

millel saab siis vastavalt märkida, kas

soovitakse välja võtta kõik, mis on kogutud või

vaid osa sellest ning viimasel juhul siis ka

täpsustada, kui palju ja kust täpselt (milline

pensionifond ja/või pensioni

investeerimiskonto) välja võtta soovitakse.

Raha väljavõtmisel (enne, kui pole tekkinud

õigust jääda II sambast pensionile) on samad

ka tagajärjed – järgmised 5 aastat ei saa II

sambas raha koguda ja kogumisega uuesti

alustamise järel tekib uus võimalus raha välja

võtta pensionile jäämise õiguse tekkimisel.

Avalduse vormi täpsem kujundamine leiab

aset juba rakendamise käigus. Eelnõu ei välista

kahe eraldi avalduse vormi kasutamist, kui see

praktikas siiski otstarbekamaks peaks

kujunema.

20. b. KoPS § 524 lõiked 41 ja 52 vajavad täpsustamist

Seletuskirjas on antud sätte kohta kirjas järgnev:

“Paragrahvis on reguleeritud erinevad avaldused, mida

kasutatakse raha väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt

sellest, et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde lisandub

võimalus valida, kas võtta välja kõik või vaid osa kogutud

rahast täiendatakse eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha

väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete sätet.

Sarnaselt pensionieas tehtavale ühekordsele väljamaksele,

kus samuti on võimalik valida kogu raha või osa

väljamaksmine, sätestatakse, et osalise väljamakse puhul

tuleb avaldusele märkida ka summa, mida isik soovib

välja võtta ning vastava pensionifondi nimetus. Pensioni

investeerimiskonto puhul tuleb vajalikud andmed

registripidajale edastada konto avanud krediidiasutusel.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Tulenevalt osalise väljamakse võimaluse lisamisest vajab

täpsustamist ka lõike 52 sõnastus, mis reguleerib avalduse

muutmist. Kehtiva seaduse järgi, kui ennetähtaegselt sai

välja võtta vaid kogu raha, raha väljavõtmise avaldust

muuta ei saa, sellise avalduse saab vaid tagasi võtta.

Osalise väljamakse valiku lisandumisega antakse II

sambaga liitunud isikule võimalus ka oma avaldust muuta

– see osutub vajalikuks, kui on soovi muuta summat, mida

soovitakse välja võtta või nt pensionifondi, kust seda

summat võtta soovitakse. Nagu teiste avalduste puhul,

saab ka raha väljavõtmise avaldust muuta kuni avalduse

esitamise kuu viimase kuupäevani (so 31. märtsini, 31.

juulini või 30. novembrini sõltuvalt sellest, millal avaldus,

mida muuta soovitakse esitati) ja selleks tuleb lihtsalt

esitada uus raha väljavõtmise avaldus. Muudatus jõustub

2028. aasta 1. jaanuaril.”

Antud muudatusega tekib meie hinnangul võimalik

probleemkoht:

• Kehtiva seaduse kohaselt oli enne osalise väljamakse

võimaluse lisandumist ennetähtaegne väljumine võimalik

üksnes kogu raha ulatuses ning sellisel juhul ei olnud raha

väljavõtmise avalduse muutmine lubatud - avaldust sai

üksnes tagasi võtta. Osalise väljamakse lisandumisel

antakse II sambaga liitunud isikule võimalus oma raha

väljavõtmise avaldust muuta, mis on põhjendatud eeskätt

olukordades, kus isik soovib muuta väljavõetavat summat

või pensionifondi, millest väljamakse tehakse.

• Eelnõu kohaselt on raha väljavõtmise avaldust võimalik

muuta kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani,

Arvestatud Nõustume, et osalise raha väljavõtmise puhul

tekivad tehnilised keerukused, kui sellist

avaldust saaks lisaks tagasivõtmisele ka

muuta.

Tähtaegade osas oli eelnõus algselt teadlikult

seatud muutmise avaldusele varasem tähtaeg

(esitatud raha osalise väljavõtmise avaldusega

sama avalduste vooru tähtaeg). Kuivõrd raha

osaline väljavõtmine ei ole eelnõu järgi

summaliselt piiratud, võib tekkida praktikas

läbi osalise raha väljavõtmise avalduse

muutmise ka olukordi, kus esialgu on

avaldusele märgitud väiksem summa, kuid see

muudetakse hiljem väga suureks (võrduks

sisuliselt kogu raha väljavõtmisega). Sellest

tingituna oli muutmisele tagasivõtmise

avaldusest erinev tähtaeg eelnõus seatud.

Mööname, et praktikas võivad erinevad

tähtajad olla pensionikogujate jaoks mõneti

segadust tekitavad.

Arvestades ka teie tagasisidet, et PIK-lt osalise

raha väljavõtmise puhul oleks avalduse

muutmine praktikas problemaatiline ja tehtud

ettepanekut, oleme eelnõus osalise raha

väljavõtmise puhul loobunud avalduse

muutmise võimalusest. Sarnaselt kogu raha

väljavõtmisele jääks siis ka osalise raha

väljavõtmise puhul võimalus avaldusest

taganeda, mille järel oleks soovi korral

võimalik esitada uus kogu raha või osalise raha

väljavõtmise avaldus. Tulemus oleks

pensionikoguja jaoks sama, mis praegu

eelnõus oleva avalduse muutmise võimaluse

korral. Nt jaanuaris esitatud osalise RAVA

puhul saaks sellest avaldusest taganeda kuni

juuli lõpuni, aga muuta oleks saanud ainult

kuni märtsi lõpuni. Nüüd, kui avaldust muuta

ei saa, kuid soov on tegelikult just muuta (mitte

esitamisest üldse loobuda), siis tuleks

muudetud kujul eelnõu kohaselt samuti esitada

tagasivõtmise ja uus raha väljavõtmise avaldus

enne märtsi lõppu. Kui teha need avaldused

hiljem (antud näites enne juuli lõppu, mis oleks

tagasivõtmise tähtaeg), siis toimuks

väljamakse alles järgmises tsüklis (septembri

16

esitades selleks uue raha väljavõtmise avalduse. Samas ei

ole selline sõnastus kooskõlas kehtiva loogikaga

süsteemis, kus raha väljavõtmise avaldusi esitatakse

kindlate väljamaksevoorude kaupa ning nende

tagasivõtmise või muutmise tähtajad ei ole seotud

avalduse esitamise kuuga, vaid järgneva vooru

tähtpäevadega (31. märts, 31. juuli ja 30. november).

• Seetõttu ei ole selge, millise tähtajani on avalduse

muutmine lubatud ning kuidas see praktikas haakub

kehtiva väljamaksevoorude süsteemiga. Täiendavat

selgust vajab ka see, kas ja millisel ulatusel on avalduse

muutmine praktikas võimalik pensioni

investeerimiskonto puhul, kus raha kantakse pärast

avalduse esitamist viivitamatult Pensionikeskuse kontole.

• Õigusselguse huvides tuleks täpsustada, kas raha

väljavõtmise avalduse muutmise regulatsioon on mõeldud

kohalduma üksnes pensionifondide puhul või ka pensioni

investeerimiskontolt tehtavate väljamaksete korral ning

kuidas see suhestub voorude ja tehnilise

menetlusprotsessiga.

Ettepanek: Täpsustada KoPS § 52⁴ lg 5² selliselt, et

avalduse muutmise tähtaeg oleks üheselt seotud kehtiva

väljamaksevoorude süsteemiga või selgesõnaliselt

määratletud osalise väljamakse kontekstis.

asemel jaanuaris). Sama oleks aga olnud

esialgse eelnõu järgi, sest ka siis ei oleks pärast

märtsi avaldust muuta enam saanud ja ainus

variant oleks samuti olnud avalduse

tagasivõtmine ja uue esitamine, mis

tähendanuks väljamakset järgmises tsüklis

(jaanuaris).

21. c. KoPS § 43¹ ja § 52⁴ regulatsioon vajab täpsustamist

seoses pensioni investeerimiskontolt osalise

väljamakse avalduse muutmatusega

Eelnõuga muudetakse § 431 lõiget 1 ja sätestatakse

järgmiselt: “Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40

lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule

kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi

osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile vastava

summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva

raha või selle osalist väljamaksmist käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimustel.“;

Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 524 lõiget 41 teise ja

kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui isik soovib

osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse raha

väljavõtmise avaldusel ka summa, mille ta soovib välja

võtta, ja selle pensionifondi nimetus, mille osakute

tagasivõtmist ta selleks soovib. Kui isik soovib osalist

väljamakset pensioni investeerimiskontolt, esitab konto

avanud krediidiasutus registripidajale viivitamata pärast

isikult avalduse saamist selliseks väljamakseks kogu

kontol oleva raha või selle osaliseks väljamaksmiseks

avalduse, milles peavad olema märgitud käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed

ning summa, mille isik soovib pensioni Lisaks

muudetakse § 524 lõiget 52 ja sätestatakse järgmiselt:

“Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib

isik muuta oma fondipensioni avaldust, ühekordse

väljamakse avaldust või raha väljavõtmise avaldust,

esitades selleks uue käesolevas paragrahvis nimetatud

fondipensioni avalduse, ühekordse väljamakse avalduse

või raha väljavõtmise avalduse.“;

Antud muudatustega võib tekkida probleemkoht:

• Eelnõu sõnastusest võib järeldada, et mitte-

pensioniealisel isikul on osalise väljamakse korral õigus

muuta raha väljavõtmise avaldust kuni avalduse esitamise

kuu viimase kuupäevani ning et see võimalus kehtiks ka

pensioni investeerimiskontolt tehtava osalise väljamakse

puhul.

Arvestatud Kuigi ettepanekus on mainitud avalduse

tagasivõtmatust, räägitakse kommentaaris vaid

avalduse muutmisest. Nõustume, et avalduse

muutmine võib olla praktikas problemaatiline,

mistõttu on eelnõust selline võimalus välja

jäetud. Vt pikemaid selgitusi märkuste tabeli

punktis 21 (Pangaliidu punkt 2.b.).

17

• Praktikas ei ole pensioni investeerimiskontolt tehtava

väljamakse avalduse muutmine siiski võimalik, kuna

kontohalduril on kohustus kanda vastav summa

viivitamatult Pensionikeskusele. Sama põhimõte kehtib

ka kehtivas korras pensioniealiste pensioni

investeerimiskontol tehtavate väljamaksete puhul ning

vastav hoiatus on lisatud Pensionikeskuse avalduse

vormidele (link, p 4.4).

• Pensionifondist osalise väljamakse puhul on seevastu

võimalik avaldust kuni esitamise kuu lõpuni muuta, kuna

fondiosakute tagasivõtmine toimub hilisemas etapis.

Arvestades, et ka mitte-pensioniealise isiku pensioni

investeerimiskontolt osalise väljamakse korral liigub raha

pärast avalduse esitamist panga poolt viivitamatult

Pensionikeskuse kontole, ei ole kliendil enam võimalik

väljamakstavat summat muuta.

Ettepanek: Täpsustada PIK-ilt osalise väljamakse

avalduse tagasivõtmatus.

22. Lisaks eeltoodule vajab eraldi täpsustamist pensioni

investeerimiskontolt tehtava osalise väljamakse avalduse

õiguslik iseloom, arvestades, et PIK-i puhul kantakse raha

pärast avalduse esitamist krediidiasutuse poolt

viivitamatult Pensionikeskusele, mistõttu ei ole avalduse

muutmine ega tagasivõtmine praktikas võimalik.

Sellisel juhul oleks isikul võimalik ühes

väljamaksevoorus esitada:

• osalise väljamakse avaldus pensioni

investeerimiskontolt (tagasivõtmatu), sh mitme PIK-i

olemasolul iga konto kohta eraldi; ning

• osalise väljamakse avaldus pensionifondist, mida oleks

võimalik kuni avalduse esitamise kuu lõpuni muuta.

Selgitatud Kui väljamakseid tehakse pensionieas, siis

kantakse PIKi puhul tõepoolest väljamakseks

soovitud summa pärast avalduse esitamist

krediidiasutuse poolt viivitamata

Pensionikeskusele. Siinkohal ei ole KoPS aga

näinud ka ette, et avaldust, mille II sambaga

liitunud isik PIK-lt raha osaliseks

väljavõtmiseks krediidiasutusele esitab, peaks

olema võimalik tagasi võtta.

Mis puudutab eelnõus olevat osalist raha

väljavõtmist enne pensioniiga, siis selle

protsess on kavandatud samasugune, nagu see

on kogu raha väljavõtmisel. See tähendab, et

ka siis, kui väljamakse tegemiseks võetakse

raha PIK-lt, toimuvad väljamaksed kolmel

korral aastas, jaanuaris, mais ja septembris

ning hiljemalt 20. kuupäevaks. Avaldus raha

väljavõtmiseks peab olema esitatud vähemalt 5

kuud ette ning seda saab tagasi võtta kuni

väljamaksele eelneva kuuni (so novembri,

juuli ja märtsi lõpuni). PIKi puhul ei toimu siin

raha kohest kandmist krediidiasutuselt

Pensionikeskusele, mistõttu ei peaks avalduse

tagasivõtmise võimalus praktikas probleemiks

olema (raha väljavõtmise avalduse saab tagasi

võtta (samade tähtaegadega) ka praegu, kui

välja tuleb võtta, kõik, mis on kogutud).

23. 3. Ettepanekud KoPS-i muutmiseks, mida eelnõu

hetkel ei hõlma

a. Pensioni investeerimiskonto nn mittelikviidse

väärtpaberi mõiste muutmine

Praktikas on ette tulnud mitmed probleeme olukorras, kus

isik soovib väljamakset pensioni investeerimiskontolt, ent

seda ei ole võimalik teha, sest vähemalt üks väärtpaber ei

ole kontol realiseeritud (kuna seda ei ole võimalik

realiseerida), mis on väljamakset välistav asjaolud KoPS

§ 52-6 lõike 5 tähenduses. Sellistes olukordades ei ole abi

ka KoPS § 52-6 lõikest 6, sest lõige 6 fikseerib

ammendava loetelu olukordadest, kus väärtpaberi

võõrandamine ei ole võimalik. Seega on seaduses loodud

juriidilise, mitte aga faktilise võõrandamiskõlbmatuse

(mittelikviidsuse) definitsioon. See tekitab

pensionikogujates pahameelt, kuna pank peab täitma

Arvestatud

osaliselt

(viidud IFS jt

seaduste

muutmise

seaduse

eelnõusse)

Pakutud uues sõnastuses KoPS § 526 lõike 6

esimene lause jääks meie hinnangul liiga lai ja

ei annaks piisavat õigusselgust (pole võimalik

aru saada, millisel juhul vastavad sätted

rakenduksid). Meie seisukoht selles küsimuses

ei ole muutunud. Õigusselguse huvides

eelistame konkreetsete aluste kehtestamist

seaduses.

Nõustume teie põhjendustega aga osas, mis

puudutavad KoPS § 526 lõike 6 ja TuMS § 171

lõike 2 punkti 2 kooskõlla viimist. Viimane ei

piirdu tõesti üksnes VpTS § 3 kauplemiskoha

mõistega.

Lisame muudatused, millega asendatakse

KoPS § 526 lõike 6 esimeses lauses ja KoPS §

171 lõikes 21 viide VpTS §-s 3 määratletud

18

seadust ning ei saa lasta muude väärtpaberite

realiseerimisest saadud raha isikule välja maksta, kuigi nö

viimase väärtpaberi võõrandamiskõlbmatuses ei ole

mingit kahtlust.

Viimase nelja aasta jooksul on ilmnenud muuhulgas

järgnevad olukorrad, kus seadus on takistanud isikul PIK-

i süsteemist väljuda:

• Väärtpaberi kauplemine peatatakse isiku poolt, kes ei

vasta VPTS §-s 3 toodud kauplemiskoha mõistele (nt

NASDAQ); selle probleemi tekitab vastuolu KoPS § 526

lg 6 ning § 31 lg 3 vahel, kuna esimene räägib

kauplemiskohast (mis on EL-sisene mõiste ning ei kata

näiteks NASDAQi ega NYSE-t), samas kui teine räägib

mistahes tavapäraselt toimivast väärtpaberibörsist (mille

alla NASDAQ ja NYSE kindlasti mahuvad).

• Väärtpaber viiakse nö põhiturult alternatiivturule (eriti

just USA näitel), kuhu kontohalduril puudub juurdepääs

või kus kauplemine toimub vaid teoreetiliselt (sest seal

puuduvad ostu- või müüginoteeringud ning tehinguid

sisuliselt ei tehta).

Teeme ettepaneku sõnastada KoPS § 52-6 lõiget 6

järgnevalt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei

kohaldata pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud

finantsvara suhtes, mille võõrandamine või millest

tuleneva väärtuse muul viisil realiseerimine ei ole

võimalik. Võõrandamist või väärtuse realiseerimist

takistavate põhjuste äralangemise järel pensioni

investeerimiskontole laekuva raha suhtes kohaldatakse

käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.“

Ettepanek: Muuta KoPS § 52-6 lõiget 6 väljapakutud

sõnastuses.

kauplemiskohale viitega TuMS § 171 lõike 2

punktis 2 määratletud reguleeritud

väärtpaberiturule või mitmepoolsele

kauplemissüsteemile, investeerimisfondide

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõusse, mis on paralleelselt menetluses.

Temaatika ei puuduta otseselt eelnõus esitatud

muudatusi, mistõttu eelistame selle

lahendamist teise eelnõuga.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

24. Toetame ettepanekuid muuta II sammas tugevamaks, kuid

teeme alljärgnevalt täiendavad ettepanekud, mis olulisel

määral hõlbustaks ja edendaks pensioniks kogumist.

Probleemi kirjeldus

Eesti pensionisüsteemi üks keskseid väljakutseid on

ebapiisav kogumine vanaduspõlveks. OECD metoodika

kohaselt moodustab keskmist palka teeniva Euroopa

Liidus elava töötaja pension 68,1% tema varasemast

sissetulekust. Eestis on vastav näitaja 34,4%, mis paigutab

Eesti Euroopa Liidu riikide seas viimaste hulka koos

Leeduga. Samal ajal rahvastik vananeb ning surve

riiklikule pensionisüsteemile suureneb. Ilma täiendava

säästmiseta jääb paljude inimeste tulevane pension

ebapiisavaks.

Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on

elatustaseme säilitamiseks vältimatu soodustada

vabatahtlikku kogumist ka III pensionisambasse. 2025.

aasta OECD uuringu kohaselt suurendab vabatahtlik

pension keskmise palga teenija netoasendusmäära Eestis

ligikaudu 25 protsendipunkti võrra. Selle võimaluse

kasutamine on aga ebaühtlane. Rahandusministeeriumi

andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga III samba

pensionikonto 207 800 inimesel, mis tähendab, et vähem

kui igal kolmandal töötajal on vastav kogumisvõimalus

kasutusel.

Tööandjal peab olema senisest olulisem roll

pensionisüsteemis Eesti Kindlustusseltside Liit (edaspidi

EKsL) leiab, et kehtiv maksusüsteem ei toeta piisavalt

Mitte

arvestatud

Nõustume, et pensionisüsteemi aitaks lisaraha

tuua see, kui tööandjad kasutaksid rohkem

võimalust oma töötajate eest pensioniks

koguda.

Tööandja jaoks on töötajate pensionisse

panustamine võrdsustatud palga maksmisega,

seega on võimalus III sambasse sissemakseid

teha täiesti olemas, kuid seda kasutatakse

praktikas vähe. Täiendava maksusoodustuse

tegemiseks tööandjatele riigil võimalused

praegu kahjuks puuduvad.

19

tööandja rolli pikaajalise pensionisäästu ja

säästmisharjumuse kujundamisel. Tööandjal puudub

selge ja atraktiivne võimalus panustada töötajate

pensionikogumisse viisil, mis ei moonutaks

palgasüsteemi ega looks maksusoodustuste

kuritarvitamise riski.

Kehtiva lahenduse korral konkureerivad tööandja

pensioni lahendused otseselt palgaga. Pensionimakse

eesmärk on suurendada töötaja pikaajalist kindlustunnet,

samas kui palk on suunatud kohese tarbimise katmiseks.

Sellises võrdluses eelistab töötaja sageli lühiajalist kasu,

mis ongi Eesti pensionisüsteemi üks keskseid probleeme.

Tööandja pension on seevastu meede, mis aitaks suunata

töötajaid ja tööandjaid pikaajalist lahendust eelistama.

Tööandjatel on märkimisväärne ja suuresti kasutamata

potentsiaal panustada pensionikogumisse.

Vabatahtlik tööandja pensionikindlustus võimaldab ühelt

poolt suunata inimesi suurema finantsteadlikkuse

poole ning teiselt poolt pakkuda töötajatele hüve, mis

suurendab lojaalsust. 2024. aastal tegid III sambasse

sissemakseid 471 tööandjat 5 821 töötaja eest

kogusummas 8,2 miljonit eurot (aastaga suurenes

tööandjate arv 51 ning töötajate arv 714 võrra). Kuigi

mahud on veel tagasihoidlikud, näitavad need selgelt

tööandjate valmisolekut panustada. Sobiv regulatiivne

keskkond soodustaks laiemat ringi ettevõtjaid oma panust

andma.

Lahendusettepanekud

Kiire leevendusmeetmena näeme vajadust kehtestada

maksuvabastus tööandja poolt III pensionisambasse

tehtavatele maksetele. Väikeste muudatustega on

võimalik suurendada inimeste pikaajalist säästmist ja

leevendada tulevast survet riiklikule pensionisüsteemile.

Tööandjapoolsete  III pensionisamba maksete

maksuvabastuse eesmärk peaks olema lihtne mehhanism,

mis: (i) suurendab pensioniks kogumist, (ii) jaotab

vastutust töötaja, tööandja ja riigi vahel; (iii) aitab

ennetada vaesusriski vanemas eas; (iv) vähendab

tulevikus survet riigieelarvele ja sotsiaalkaitsesüsteemile

ning (v) tugevdab tööjõu pikaajalist kindlustunnet ja

tööandjate rolli sotsiaalse vastutuse kandjana.

EKsL-i hinnangul peaks maksusoodustus vastama

järgmistele põhimõtetele:

• Töötajate võrdne kohtlemine. Võimalus liituda tööandja

pensionilahendusega peab olema tagatud kõigile

töötajatele ühtsetel tingimustel. Sarnane lähenemine on

Eesti õiguses juba kasutusel tööandja tervise edendamise

kulude maksuvabastuse puhul.

• Selge ja läbimõeldud piirmäär. Maksusoodustus võib

olla piirmääraga või ilma. Piirmäära kehtestamine võib

anda turule selge signaali riigi toetusest tööandjate

panusele. Praegu kehtib Eestis III samba puhul piirmäär

6000 eurot, mida arvestatakse nii töötaja kui ka tööandja

panuse peale kokku. Keerukuse vähendamiseks võiks

nimetatud piirmäär kehtida vaid penisonikogujale.

Tööandja panusele kehtestataks eraldi piirmäär (nt 6 000

eurot aastas).

• Pikaajalist säästmist soodustav maksustamine.

Väljamaksete maksustamise reeglistik peaks motiveerima

vara hoidmist kuni pensionieani. Ennetähtaegne

väljavõtmine võiks olla maksustatud viisil, mis säilitab

20

süsteemi eesmärgipärasuse ja/või tulla kõne alla

erandjuhtumitele.

• Vabatahtlikkus. Süsteem peab jääma vabatahtlikuks nii

tööandja kui ka töötaja jaoks, võimaldamaks paindlikku

rakendamist ja turupõhist arengut. 

• Halduslihtsus. Tööandja pensionikindlustusega

liitumine peab olema võimalikult lihtne ning

halduskoormus minimaalne. Võimalik on kaaluda nn

automaatse liitumise lahendust, kus töötajal on õigus

süsteemist loobuda. Tööandjale peaks jääma õigus valida

fond või kindlustusandja, et vältida liigset keerukust.

Samuti tuleb lahendada olukorrad, kus töötaja keeldub

pensionikonto avamisest või selle avamine ei ole

objektiivselt võimalik, tagades, et see ei too tööandjale

kaasa täiendavaid kohustusi.

Kokkuvõte

Ettepanekus on toodud kiired meetmed, mis hõlbustaks ja

edendaks pensioniks kogumist läbi tööandjatele

kaasamise, läbi stiimulite seadmise ja maksualaste

takistuste kaotamise. EKsL on valmis panustama ka

pensionisüsteemi põhjalikumasse reformi, kui selleks on

olemas riigipoolne valmisolek ja poliitiline tahe. EKsL-i

kogemus näitab, et uute tööandja kohustuste aga ka

kindlustusliikide juurdumine võtab turul

aega aastaid. Mõju ei pruugi avalduda kiiresti, kuid

avaldub järjepidevalt. Igasuguse pensionilahenduse

mõjud paistavad välja alles aastakümnetega. Palume meie

ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvestada. Oleme

meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid

täiendavalt selgitama.