Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta 

1

Lisa 3. Huvirühmad: 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avalik konsultatsioon.

Asutus E-post Arenguseire Keskus [email protected]; Eesti Arhitektide Liit [email protected]; Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]; Eesti Ehitusinseneride Liit [email protected]; Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

[email protected];

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit [email protected]; Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]; Eesti Energia [email protected]; Eesti Gaas [email protected]; Eesti Gaasiliit [email protected]; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

[email protected];

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

[email protected];

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]; Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]; Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected]; Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing [email protected]; Eesti Korteriühistute Liit [email protected]; Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing

[email protected];

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]; Eesti Maaülikool [email protected]; Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]: Eesti Omanike Keskliit [email protected]; Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]; Eesti Soojustehnikainseneride Selts

[email protected];

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon

[email protected];

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

[email protected];

Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]; Eesti Teadusagentuur [email protected]; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]; Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]; Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

[email protected];

2

Eesti Transpordikütuste Ühing [email protected]; Elektrilevi [email protected]; Elering [email protected]; Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

[email protected];

Keskkonnainvesteeringute Keskus

[email protected];

Konkurentsiamet [email protected]; Kunda Nordic Tsement [email protected]; Riigi Kinnisvara AS [email protected]; Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

[email protected];

Sunly [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]; Tallinna Tehnikaülikool [email protected]; Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected];

Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected]; Tartu Ülikool [email protected]; Utilitas [email protected]; Viru Keemia Grupp [email protected]; SW Energia OÜ [email protected];

Saarte Energiaagentuur [email protected]; Kaamos Enegy OÜ [email protected];

Eesti Pangaliit [email protected]

Lisa 4. Kaasamistabel: 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avalik konsultatsioon.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile 2030. aasta järgse ELi energiatõhususe õigusraamistiku kohta järgmised ettepanekud.

Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha.

ELi energiatõhususe õigusraamistikku tuleb ühtlustada ja selle rakendamine tuleb muuta paindlikumaks, et vähendada halduskoormust.

Turuosalistele tuleb anda selgemaid suuniseid ja teavet, parandada tuleb programmide kavandamist ja rakendamist, eelkõige reageerimisvõime, ajakohasuse ja tegevuse tõhususe osas. Lihtsustada tuleb energiasäästu seire ja kontrolli meetmeid, et tagada piiriülene koostalitus, vähendada tehingukulusid ning suurendada investeeringuid energiatõhususse ja turu laiendamisse.

Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ehitatud rahastamisraamistikus tehtavad valikud sõltuvad sellest, kui turulähedane on olukord või kui suur on turutõrge. Suure turutõrke korral on vaja toetusi, turulähedase olukorra puhul

Arvestatud.

piisab pehmematest meetmetest. See tähendab, et turutõrgete korral peaks saama rakendada näiteks ka toetusi- ja subsiidiume ning muul juhul peaks piisama ka näiteks energiatõhususega seotud sooduslaenudest või muudest avaliku sektori tagatistest.

Energiatõhusust tuleks suurendada seal, kus on selleks kõige suurem potentsiaal. Taoliste otsuste aluseks peab olema põhjalik analüüs ja teadmine selle kohta, kus täna raisatakse kõige rohkem.

Mis puudutab energiatõhususe direktiivi sätteid avaliku sektori kohta, siis kindlasti tuleb jätkata energiaaudititega, sest need annavadki infot, mida saaks ja mida on mõistlik energiatõhususe suurendamiseks teha. Mis puudutab andmekeskusi, siis tuleks näha ette meetmed, millega toetatakse nende lõimumist energiasüsteemi.

Kui kulu-tulu analüüs näitab, et heitsoojuse või ülemäärase soojuse või tootmisprotsessi käigus tekkivad soojuse kasutamine on mõistlik, siis võiks seda kasutada ka kohustuslikuks tegemata. Samas võib ettevõtte jaoks olla olulisemaid investeeringuid või rahastamispiiranguid, mis ei võimalda heitsoojust jmt kasutusele võtta, isegi kui see oleks mõistlik - ka sel juhul on kohustuslikkus küsitav.

2030. aasta järgse energiatõhususe poliitikakujundamisel

tuleks säilitada teatud ELi tasandi siduv eesmärk ja samal ajal tagada liikmesriikidele paindlikkus vastavalt nende eripäradele. Riikide olukord on erinev ja ühtset lähenemist ei saa kõikjal kasutada. Üks ELi tasandi eesmärk hajutaks vastutust.

Edusamme tuleks jälgida nii energiatarbimise kui ka energiatõhususe seisukohalt, sest need kajastavad erinevaid aspekte ja on olulised. Samas peab arvestama ka energia liigiga – taastuvenergia tarbimine võib ka kasvada, oluline on fossiilsete kütuste tarbimise vähenemine - energiatõhusus on aga asjakohane mõlema energialiigi puhul.

Kõige paremini tagaks 2030. aasta järgsete energiatõhususeesmärkide täitmise senisest parem ja fokusseeritum rahastus ja parem tehniline abi. Keskenduda tuleks nii pakkumise kui ka nõudluse poolele, kui just pole selge, et ühel neist on vähene potentsiaal.

Vähese süsinikuheitega energiasüsteemi kavandamise ja käitamise jaoks tuleks energiatõhususe põhimõtteid siseriikliku energiasüsteemi planeerimisel paremini kohaldada.

Rahandusministeerium Arvestatud.

Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab järgmised Arvestatud osaliselt avalikule konsultatsioonile

Põllumajandusministeerium ettepanekud avaliku konsultatsiooni kohta – energiatõhususe õigusraamistik pärast 2030. aastat:

1. Oluline on tagada, et õigusraamistik ei piiraks tõhusa kaugkütte nõuetega kohalikul biomassil töötavaid väikseid ja keskmisi kaugküttevõrke, mis on oluline energiajulgeolekut toetav lahendus, eriti olukorras, kus elektrifitseerimine ei pruugi olla realistlik alternatiiv.

2. Heitsoojuse taaskasutuse nõuded tuleks sõnastada selliselt, et need ei tekitaks ebaproportsionaalseid kulusid väikestele ettevõtjatele, vaid keskenduksid suurtele heitsoojuse allikatele (suurtööstus, andmekeskused).

3. Energiaauditite ja -juhtimissüsteemide kohaldamise künnised peaksid sõltuma energiatarbimisest, et see ei tekitaks väiksematele ettevõtetele ebaproportsionaalset halduskoormust.

vastamisel ja seletuskirja koostamisel.

Kaugkütet (sh. biomassi) ja heitsoojuse teemat põhjalikult ei kirjeldatud, sisend antakse 2026 II kvartal avaldatavas Euroopa kütte- ja jahutuse strateegias.

Sotsiaalministeerium Energiatõhususe 2030+ raamistiku avaliku konsultatsiooni osas teeksime Sotsiaalministeeriumi poolt ühe üldise kommentaari eluaseme taskukohasuse vaates, mis kuulub meie haldusalasse.

Taskukohaste eluasemete parem kättesaadavus on oluline sotsiaalpoliitika seisukohalt. Paljud inimesed, kes vajavad eluruumi tagamise teenust kohaliku omavalitsuse kaudu, satuvad sellesse vajadusse just seetõttu, et neil ei ole võimalik turutingimustel eluaset üürida või omandada. Seega toetab taskukohase eluasemepoliitika tugevdamine ka sõltumatumat toimetulekut ning vähendab sotsiaalabist sõltuvust.

Arvestatud osaliselt avalikule konsultatsioonile vastamisel ja seletuskirja koostamisel.

Kulutõhusus on läbivalt oluline teema.

Energiatõhususe õigusraamistikul on otsene seos taskukohase elamispinna tagamisega, kuna hoonete energiatõhususe parandamine aitab vähendada leibkondade püsikulusid, eelkõige energiakulusid. Pärast 2030. aastat kavandatavad meetmed hoonete, kütte- ja jahutussüsteemide ning renoveerimise valdkonnas toetavad eluasemete pikaajalist taskukohasust eeldusel, et neid rakendatakse sotsiaalselt õiglaselt ja sobiva rahastusraamistikuga. Seetõttu on oluline, et energiatõhususe eesmärke toetaksid sihitud toetused, finantsinstrumendid ja tehniline abi, et vältida kulude ülekandumist elanikule ning tagada, et energiatõhususe nõuded ei suurendaks eluasemehindu või üürikoormust, vaid aitaksid kaasa taskukohase ja jätkusuutliku elamispinna kättesaadavusele.

MTÜ Saarte Energiaagentuur (EISEA)

Osaliselt arvestatud.

Elering Osaliselt arvestatud.

Narva linn Osaliselt arvestatud.

Otepää vald Osaliselt arvestatud.

Riigi Kinnisvara AS Osaliselt arvestatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Osaliselt arvestatud.

Viljandi linn Osaliselt arvestatud.

Konkurentsiamet Vaatasime küsimustiku läbi ning kuna see on laiema käsitlusega kui Konkurentsiameti fookus, siis jagame seoses (kaug)küttesektoriga enda mõtteid, mida võiks kindlasti energiatõhususe eesmärkide puhul arvesse võtta. Energiatõhususe kõrval on reguleeritud sektorites, nagu kaugküte, oluline ka energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks tehtavate investeeringute otsene mõju lõpptarbijale. Kohalikele omavalitsustele peaks jääma piisav paindlikkus, et otsuste tegemisel arvestada piirkondlike eripäradega. Nii on võimalik tagada, et energiatõhususe nimel tehtavad investeeringud on tarbijate jaoks majanduslikult põhjendatud ja jõukohased. Samuti on sihtfinantseeringute abil tehtud investeeringute puhul oluline vaadata tulevikku – kuidas tagada ettevõtjate võimekus neid investeeringuid edaspidi oma vahenditest hooldada ja jätkusuutlikult hallata.

Arvestatud osaliselt avalikule konsultatsioonile vastamisel ja seletuskirja koostamisel.

Kaugkütet (sh. biomassi kasutamist) ja heitsoojuse teemat põhjalikult ei kirjeldatud, sisend antakse 2026 II kvartal avaldatavas Euroopa kütte- ja jahutuse strateegias.

Kaitseministeerium Palve lisada seisukoht number 7 (riigikaitseliste objektide jt erand) ka küsimustiku juurde.

Arvestatud, küsimustikku lisatud

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon on läbi viimas avalikku konsultatsiooni energiatõhususe järgmise kümnendi ehk 2030. aasta järgse raamistikku koostamiseks, et viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 meetmed kooskõlla Euroopa kliimamääruse all võetud 2040. aasta kliimaeesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Tagasisidet palutakse direktiivi senise rakendamise kohta, võimalike lisameetmete vajaduse ning halduskoormuse kohta. Kuigi antud avalik konsultatsioon ei käsitle eraldi hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275, võtab Eesti seisukoha ka hoonete energiatõhususe direktiivi kestliku liikuvuse nõuete kohta.

Seoses energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 uuendamisega on Eesti seisukohal, et EL tasandi siduv energiatõhususe eesmärk ühes riiklike panustega peab säilima ka 2030. aasta järgselt, kuid peame vajalikuks täiendavaid paindlikkusi, mis võtaks arvesse kohalikke olusid. Samuti peame vajalikult energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte täpsustamist. Leiame ka, et riiklike panuste määramisel tuleb arvestada võimalusega rajada uusi puhtal energial põhinevaid, kuid energiamahukaid ettevõtteid.

Eesti ei toeta energiatõhususkohustuste süsteemide ega valgete sertifikaatide kohustuslikku rakendamist. Peame vajalikuks, et 2030. aasta järgne raamistik keskenduks jätkuvalt peamiselt avaliku sektori hoonetele, kütte- ja jahutussektorile, energiasüsteemidele ja tööstusele. Peame samuti vajalikuks, et auditeerimis- ja energiajuhtimissüsteemide kohustused kehtiksid eelkõige suurima energiasäästu potentsiaaliga ettevõtetele autonoomsuse põhimõttel. Oluline on kooskõla erinevate aruandluskohustustega, sh ESG aruandlusega. Teeme samuti ettepaneku korrigeerida regulaarselt avaliku sektori rekonstrueerimiskohustuse baastaset ning tagada parem kooskõla energiatõhususe direktiivist ja hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite (MEPS) vahel.

Samuti on Eestile on oluline, et 2030. aasta järgselt säiliksid energiatõhususe direktiivis riigikaitseliste objektide, julgeolekuga seotud taristu ning riigi toimepidevuseks oluliste teenuste suhtes kehtivad erandid. Peame samuti vajalikuks, et kütte ja jahutuse valdkonna energiatõhususe võimaldaks jätkuvalt kasutada biomassi kaugküttes ning arvestaks, et soojusmajanduse elektrifitseerimine on pikaajaline ja kulukas protsess.

Seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga (EL) 2024/1275 on Eesti seisukohal, et säilitada tuleks seni kehtinud erandid, mis võtavad arvesse kestliku liikuvuse taristu rajamise majanduslikku mõistlikku teostatavust ja kohalikke olusid. Laadimistaristu rajamise ja eelkaabelduse paigaldamise nõuete rakendamisel tuleb lähtuda kulutõhususe põhimõttest ning võimaldada samaväärsuse põhimõtte rakendamist. Samuti peame vajalikuks tagada paindlikkus jalgrattaparkimiskohtade rajamisel.

2

Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 12. juuni.

Ülevaade ja eesmärk

Euroopa Komisjon on läbi viimas avalikku konsultatsiooni energiatõhususe järgmise kümnendi ehk 2030. aasta järgse raamistiku koostamiseks. Konsultatsiooni järel muudetakse energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 ning laiemaks eesmärgiks on viia olemasolevad meetmed kooskõlla Euroopa kliimamääruse all võetud 2040. aasta kliimaeesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Konsultatsiooni raames ei käsitle komisjon hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 eesmärke ja nõudeid, kuid puutumus on siiski läbi avaliku sektori hoonete renoveerimiskohustuse ning üldise käsitluse, st kuidas hooned aitavad kaasa kumulatiivse energiasäästu saamisele. Kuigi hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) on väljaspool konsultatsiooni skoopi, võtab Eesti seisukoha seoses kestliku liikuvuse nõuetega, täpsemalt laadimistaristu ja jalgrattaparklate majandusliku mõistlikkusega. Seonduvad selgitused ning mõjuhinnangud on vastava seisukoha (9. seisukoht) all.

Energiatõhususe direktiivi uuendamise avaliku konsultatsiooni raames palutakse avalikkuselt tagasisidet direktiivi praeguse rakendamise ja mõju, sh võimalike probleemide, ning lisanduvate meetmete võtmise vajaduse kohta. Teisalt soovitakse kindlaks teha, kas 2040. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks peab EL võtma täiendavaid meetmeid energiatõhususe vallas. Samuti uuritakse energiatõhususe eesmärkide rakendamise halduskoormuse kohta. Konkreetseid uusi 2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid ning mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku konsultatsiooni raames veel ei esitata.

Komisjoni hinnangul on 2040. aasta kliimaeesmärgi kulutõhusaks saavutamiseks vaja oluliselt muuta energiatõhususe valdkonda ja lõimida see süstemaatiliselt kõikidesse sektoritesse ning kuigi viimastel aastatel on energiatõhususe valdkonnas tehtud mõningaid edusamme, on vaja enam kulutõhusaid meetmeid, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning saavutada 2040. aasta kliimaeesmärk ja 2050. aasta kliimaneutraalsuseesmärk. Komisjoni hinnangul nõuab energiatõhususe kulutõhus ja kiire tõstmine, energiasüsteemi lõimimine ja elektrifitseerimine kooskõlastatud ja koordineeritud lähenemist ning eeskirju EL-üleselt, vältimaks killustumist, kiirendamaks kasvuhoonegaaside vähendamist ja varustuskindluse tugevdamist. Energiatõhususe edendamine liiduülese õigusraamistiku kaudu toetab ka siseturu ühtsust ning aitab tagada investeerimiskindluse. Ühine energiatõhususraamistik annab strateegilise suuna, kuid jätab liikmesriikidele õiguse määrata kindlaks poliitika ja meetmed, mis aitavad kaasa siseriiklike ja ELi eesmärkide saavutamisele, austades riikide pädevust oma energiasüsteemide ja poliitikavalikute osas.

Seniste energiatõhususe eesmärkide ellu viimise struktuursete probleemidena nähakse õigusnormide mittetäielikku täitmist, rahastamise killustatust, erainvesteeringute kaasamise raskusi, „energiatõhusus esimesena“ põhimõtte rakendamise puudulikkust jne. Samuti tuuakse välja andmekeskuste sektori laienemine ning lisameetmete vajadus.

3

Algatus tugineb taskukohase energia tegevuskavale ning toetab konkurentsivõime kompassi, Euroopa võrgupaketi, puhta tööstuse kokkuleppe ja 2040. aasta kliimamääruse eesmärke. Uuendatud õigusraamistiku väljatöötamisel arvestatakse ka teiste käimasolevate ja kavandatavate ELi kliima- ja energiaalgatustega, sealhulgas juhtimismääruse läbivaatamise, 2030. aasta järgsete liikmesriikide kliimaeesmärkide ja paindlikkusmeetmete, ajakohastatud taastuvenergiaraamistiku, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ning muude asjakohaste energiapoliitika meetmete ja tugivahenditega.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm ([email protected]), energeetikaosakonna soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark ([email protected]), ehituse ja elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus ([email protected]). Valdkonna eest vastutab elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ([email protected]).

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud järgnevatest riiklikest arengukavadest, raamdokumentidest ja Vabariigi Valitsuse seisukohtadest:

· Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027;

· Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021;

· „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 5. aprillil 2017;

· “Energiamajanduse arengukava 2035”2, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 8. jaanuar 2026 istungil.

· „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“3, mille ajakohastatud versioon kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2025 istungil;

· Eesti seisukohad uuendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse energiatõhusust4, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 istungil;

· Eesti seisukohad Eesti seisukohad Euroopa komisjoni teatise „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“ kohta, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 istungil.

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050–Riigi Teataja 2 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 3 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 4 Toimikud - Riigikogu

4

Taust

Kehtiv energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 jõustus 10. oktoobril 2023 ning direktiivi peamiste sätete riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 11. oktoober 2025. Direktiiviga anti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele esmakordselt õiguslik tähendus, mis tähendab, et energiatõhusust tuleb arvesse võtta asjakohastes poliitika- ja suuremates investeerimisotsustes nii energiasektoris kui ka muudes sektorites.

Kehtiva direktiivi keskne eesmärk on vähendada ELi lõppenergia tarbimist 2030. aastaks 11,7% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosiga. See tähendab, et 2030. aastal ei tohiks ELi primaarenergia tarbimine ületada 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni ning lõppenergia tarbimine 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Liikmesriigid peavad panustama ühise eesmärgi saavutamisse soovituslike riiklike panuste kaudu, mille kujundamisel võetakse arvesse muu hulgas energiamahukust, SKPd elaniku kohta, energiasäästu potentsiaali ja varasemaid pingutusi.

Direktiiv suurendab liikmesriikide iga-aastast energiasäästukohustust. Aastatel 2021-2023 tuli saavutada uut iga-aastast säästu vähemalt 0,8% lõppenergia tarbimisest; aastatel 2024-2025 on vastav määr 1,3%, aastatel 2026-2027 1,5% ning aastatel 2028–2030 1,9%. Lisaks näeb direktiiv ette, et vähemalt 1,9% suuruse iga-aastase uue energiasäästu saavutamist tuleb jätkata ka järgnevatel kümneaastastel kohustusperioodidel pärast 2030. aastat. Sääst peab olema kumulatiivne ehk ühel aastal saavutatud sääst peab püsima kogu kohustusperioodi lõpuni.

Eesti puhul tähendaks see praeguste arvestusloogikate jätkumisel hinnanguliselt ligikaudu 640 GWh uut energiasäästu aastas ning kokku umbes 35 TWh kumulatiivset energiasäästu perioodil 2031-2040, mis ületaks märkimisväärselt Eesti praegust 2021-2030 kohustust (21,28 TWh).

Lisaks üldisele tarbimis- ja säästukohustusele sisaldab kehtiv energiatõhususe raamistik ka sektoripõhiseid nõudeid. Avalikule sektorile on seatud eesmärk vähendada iga-aastaselt energiatarbimist 1,9%, samuti sätestas direktiiv nõude, et liikmesriigid peavad renoveerima aastas 3% oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused) vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Lisaks nähakse ette haavatavate tarbijate ja sotsiaalelamute prioriseerimine energiasäästumeetmetes, ettevõtete energiajuhtimissüsteemide ja energiaauditite kohustuste sidumine energiatarbimise mahuga, andmekeskuste energiatõhususe seire, kohalike kütte- ja jahutuskavade edendamine suuremates kohalikes omavalitsustes ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse arendamine.

Eesti energiatõhususe eesmärgid ja meetmed on koondatud riiklikku energia- ja kliimakavasse aastani 2030. Kava eesmärk on anda ülevaade sellest, milliste meetmetega Eesti kavandab ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist. 2025. aastal ajakohastatud REKKi kohaselt peab Eesti energia lõpptarbimine 2030. aastani püsima kuni 29,419 TWh aastas ning üldine energiasäästukohustus perioodil 2021-2030 on kuni 21,28 TWh.

Statistikaameti 2024. aasta andmetel oli Eesti tegelik energia lõpptarbimine 119 131 TJ ehk ligikaudu 33,1 TWh, mis oli 10,9% suurem kui aasta varem. Taastuvenergia osakaal energia

5

summaarses lõpptarbimises oli 2024. aastal 42,2% ning energiasõltuvuse määr 4,6%. Need näitajad viitavad, et Eesti energiatõhususe eesmärkide täitmine sõltub lisaks üksikmeetmetele ka tarbimise üldisest arengust, majanduse struktuurist, transpordi elektrifitseerimisest, hoonete renoveerimise tempost ja fossiilkütuste kasutuse vähenemisest.

Kehtiv energiatõhususe direktiiv laiendab 3% rekonstrueerimise kohustuse kõigile avaliku sektori asutuste hoonetele alates 2026. aastast. Kohustus arvutatakse avaliku sektori omandis olevate üle 250 m2 üldpõrandapinnast, sisekliima tagamisega ja alla C-klassi olevad hoonete pindalast. Esialgse mõjuhinnangu järgi on avaliku sektori asutuste kasutuses ligikaudu 3800 hoonet alla C-klassi, kogupõrandapinnaga umbes 6,55 mln m² ning 3% aastane rekonstrueerimismaht oleks ligikaudu 196 000 m².

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

EL 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku muutmisel avalduvad Eestis olulised mõjud energeetika, majanduse, regionaalarengu, sotsiaal-, riigirahanduse ja halduskorralduse valdkondades. Eesti hinnangul peab Euroopa Komisjon 2030. aasta järgse energiatõhususe raamistiku ettevalmistamisel koostama täiendava põhjaliku mõjuanalüüsi, mis käsitleb eelkõige eesmärkide kulutõhusust, halduskoormust, investeerimisvajadust ning energiasäästu ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide omavahelist koostoimet.

Eesti peab oluliseks, et energiatõhususe eesmärkide kujundamisel võetakse senisest rohkem arvesse liikmesriikide eripärasid, energiakandjate erinevat mõju kliimaeesmärkidele, energiajulgeolekut, regionaalseid erisusi ning investeeringute kulutõhusust. Eesti hinnangul tuleb vältida olukorda, kus energiasäästu eesmärgid ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid kujunevad omavahel osaliselt vastuoluliseks või tekitavad ebaproportsionaalseid kulusid võrreldes saavutatava kasuga.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on üldjoontes positiivne. Energiatõhususe parandamine vähendab energiakasutust ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemisele. Positiivne mõju avaldub eelkõige hoonefondi rekonstrueerimisel, energiasüsteemide tõhustamisel ning fossiilkütuste kasutamise vähenemisel.

Mõju majandusele

Mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid sõltub energiatõhususe eesmärkide kulutõhususest, rahastuse olemasolust ning rakendusmudelist. Energiasäästu ja hoonete rekonstrueerimisega seotud investeeringud toetavad ehitus-, projekteerimis-, tehnosüsteemide, energiaauditite ja energiateenuste sektorit ning loovad täiendavat majandusaktiivsust ja maksutulu. Kehtiva energiatõhususe direktiivi kohaselt on Eesti üldine kumulatiivne energiasäästu kohustus perioodil 2021-2030 ligikaudu 21,3 TWh. Praegu kehtivate meetmete ja rahastusotsustega on sellest hinnanguliselt kaetud umbes 15,3 TWh, mistõttu on täiendavate

6

meetmetega vaja saavutada veel ligikaudu 6 TWh energiasäästu. Sõltuvalt meetmete valikust tähendab see hinnanguliselt 2,5-3 miljardi euro suurust täiendavat investeerimisvajadust.

Suurim investeerimisvajadus on seotud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise, elamufondi uuendamise, transpordi elektrifitseerimise, kaugkütte- ja elektrivõrkude arendamise ning energiasüsteemi paindlikkust toetavate lahendustega, sealhulgas energiasalvestuse, nõudluse juhtimise ja heitsoojuse kasutamisega. Avaliku sektori 3% rekonstrueerimiskohustuse täitmine tähendaks Eestis ligikaudu 196 000 m² hoonete rekonstrueerimist aastas ning investeeringuvajadust suurusjärgus 470 miljonit eurot aastas. Keskvalitsuse otsene investeerimisvajadus on hinnanguliselt umbes 100 miljonit eurot aastas. Eesti hinnangul tuleb selliste investeeringute mahtu juhtida tasakaalukalt, näiteks ehitussektori tööjõu ja spetsialistide võimekus on piiratud. Liiga kiire investeeringute kasv võib suurendada ehitus- ja tööjõukulusid, vähendada projektide kulutõhusust ning tekitada majanduses täiendavat inflatsioonisurvet.

Ettevõtete jaoks aitavad energiatõhususe investeeringud vähendada energiakulusid, parandada ressursitõhusust ja tugevdada pikaajalist konkurentsivõimet. Samas peab Eesti oluliseks, et energiatõhususe nõuete rakendamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalset haldus- ega investeerimiskoormust (nt. üüripindade kohustuslik renoveerimine).

Energia hinnad ja maksud mõjutavad otseselt seda, kui kiiresti ja millises mahus energiasäästu saavutatakse ning kui tasuvad ja kuluefektiivsed on energiatõhususe investeeringud. Seetõttu peab energiamaksustamise raamistik olema paremini kooskõlas energiatõhususe eesmärkide ja teiste EL energia- ja kliimapoliitika instrumentidega.

Eesti hinnangul tuleb energiatõhususe eesmärkide saavutamisel rohkem keskenduda suurima süsteemse mõjuga lahendustele, sealhulgas heitsoojuse kasutamisele, energia salvestamisele, nõudluse juhtimisele, tööstuslikele soojuspumpadele ja energiasüsteemi paindlikkusele.

Oluline on ka andmekeskuste lõimimine energiasüsteemi. Kuigi andmekeskused suurendavad elektritarbimist ja võrguvõimsuste vajadust, on neil oluline heitsoojuse potentsiaal, mida saab kasutada kaugküttesüsteemides. Eesti hinnangul tuleks heitsoojuse kasutamise nõuded suunata eelkõige suurtele heitsoojuse allikatele, vältides ebaproportsionaalset koormust väikestele ettevõtjatele.

Mõju regionaalarengule

Mõju regionaalarengule võib olla positiivne, kui energiatõhususe eesmärgid on seotud kohalike vajaduste, regionaalse planeerimise ja energiajulgeolekuga. Rekonstrueeritud avaliku sektori asutuste hooned ja korrastatud elamufond aitavad säilitada kohalikke teenuseid ning parandada elukeskkonda ka väljaspool suuremaid tõmbekeskusi. Seda eeldusel, et investeeringud realiseeritakse regionaalselt tasakaalustatud moel ja jõukohases tempos ning energiasäästukohustuse täitmine ei tule olulisel määral muude põhiülesannete täitmiseks vajalike vahendite arvelt.

Eesti vaates on oluline, et energiatõhususe raamistik ei piiraks kohalikel biomassiressurssidel põhinevate väikeste ja keskmiste kaugküttevõrkude arengut piirkondades, kus elektrifitseerimine ei pruugi olla realistlik või kulutõhus alternatiiv.

7

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori energiatõhususe kohustused avaldavad olulist mõju riigi- ja kohalike omavalitsuste korraldusele, investeerimisvajadusele ning halduskoormusele. Senine kogemus näitab, et avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustuste täitmine on keeruline ning nõuab märkimisväärset rahastust, tehnilist võimekust ja ka andmehaldust.

Täielik rekonstrueerimine ei pruugi reaalsuses alati olla kõige kulutõhusam viis energiasäästu saavutamiseks. Suuremahulised rekonstrueerimisprojektid nõuavad märkimisväärseid alginvesteeringuid, mistõttu väheneb sama eelarve juures tegelikkuses rekonstrueeritavate hoonete arv. Mõõdukad energiasäästumeetmed suuremas hulgas hoonetes võivad teatud juhtudel anda suurema koguenergiasäästu väiksema kuluga. Näiteks võib energiatõhususe raamistik soosida väga suure investeeringumahuga täisrekonstrueerimisi üksikobjektidel, kuigi sama ressursi eest oleks võimalik saavutada suurem koguenergiasääst või kasvuhoonegaaside vähenemine suuremas hulgas hoonetes või energiasüsteemi tasandil.

Energiatõhususe direktiivist tulenev avaliku sektorite hoonete 3% rekonstrueerimise kohustus tähendab investeeringute vajadust suurusjärgus 470 miljonit eurot aastas. Samal ajal rakendub ka avaliku sektori asutustele hoonete energiatõhususe direktiivist tulenev nõue viia kõige kehvemad mitte-eluhooned aastaks 2033 vähemalt E-energiaklassi. Avaliku sektori asutustel on u. 2 mlj m2, mis on alla E-klassi hetkel. Selle investeeringu vajadus on 196 mln eurot kokku.

Eri direktiividest tulenevad nõuded teevad avaliku sektori asutuste kinnisvara planeerimise keerukaks, ehk millised hooned on mõistlik renoveerida C-klassi ja millised ainult E-klassi, võttes arvesse näiteks hoonete tühjenemist, teenuste muutumist jt. mõjusid. Läbi hoonete renoveerimise on mõjud ka kohalikele kaugküttesüsteemidele.

Avaliku sektori energiatõhususe kohustused avaldavad olulist mõju riigi- ja kohalike omavalitsuste investeerimisvajadusele, kinnisvara planeerimisele ning halduskoormusele. Senine kogemus näitab, et avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine nõuab väga suuri investeeringuid, pikaajalist planeerimist ning tehnilise võimekuse olemasolu nii projekteerimises, ehituses kui andmehalduses.

Kehtiva energiatõhususe direktiivi kohaselt tuleb Eestis rekonstrueerida ligikaudu 196 000 m² avaliku sektori hooneid aastas. Esialgsete hinnangute järgi tähendaks see investeeringuvajadust suurusjärgus 470 miljonit eurot aastas, sh. keskvalitsusel u. 100 miljonit eurot aastas. Püsikulude hinnanguline kokkuhoid 2030 oleks kuni 12,2 miljonit eurot aastas (sõltuvalt säästust).

Samal ajal tuleb avaliku sektori hoonete puhul täita ka hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevad mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS5). Hinnanguliselt on avaliku sektori kasutuses ligikaudu 2 miljonit m² hooneid, mille energiatõhusus jääb alla E- klassi. Püsikulude hinnanguline kokkuhoid oleks kuni 23,9 miljonit eurot aastas.

Senine praktika, sealhulgas RKAS-i kogemus, näitab, et oluline osa energiasäästust saavutatakse lisaks hoonete täielikule rekonstrueerimisele ka tehnosüsteemide uuendamise,

5 Kõik mitte-eluhooned peavad saavutama aastaks 2033 vähemalt E-energiaklassi.

8

automaatika, energiajuhtimise ja hoonete kasutuse optimeerimise kaudu. Täielik rekonstrueerimine ei pruugi alati olla kõige kulutõhusam lahendus, kuna väga suure investeeringumahu tõttu väheneb sama eelarve juures rekonstrueeritavate hoonete arv. Piiratud eelarve tingimustes võivad mõõdukamad energiasäästumeetmed suuremas hulgas hoonetes anda suurema koguenergiasäästu ja väiksema kuluga.

Õppetunnina on oluline välja tuua ka vajadus siduda energiatõhususe eesmärgid paremini kinnisvara pikaajalise kasutusvajaduse, demograafiliste muutuste ja kohalike energiasüsteemidega. Kõiki hooneid ei ole otstarbekas rekonstrueerida samale tasemele, eriti piirkondades, kus hoonete kasutus väheneb või teenuste vajadus muutub. Samuti mõjutavad hoonete rekonstrueerimine ja energiatarbimise vähenemine kohalike kaugküttesüsteemide toimimist ja soojuse hinda.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Mõju riigi julgeolekule on üldiselt positiivne. Energiatõhusus vähendab sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning toetab energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Samuti aitab energiatõhusam energiasüsteem vähendada tiputarbimist ning võrgu koormust.

Eesti peab oluliseks, et energiatõhususe poliitika ei vähendaks kriitilise taristu toimepidevust ega piiraks kohalike energialahenduste kasutamist piirkondades, kus alternatiivid puuduvad või ei ole kulutõhusad.

Mõju riigirahandusele

Mõju riigirahandusele võib olla märkimisväärne, kuna energiatõhususe eesmärkide täitmine eeldab suuri investeeringuid avalikus sektoris, hoonefondis, transpordis, tööstuses ja energiasüsteemides. Suurim investeerimisvajadus on seotud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise, elamufondi uuendamise, transpordi elektrifitseerimise, kaugkütte- ja elektrivõrkude arendamise ning energiasüsteemi paindlikkust toetavate lahendustega, sealhulgas energiasalvestuse, nõudluse juhtimise ja heitsoojuse kasutamisega.

2030 eesmärkidest on meil hetkel puudu 6 TWh eest energiatõhususe meetmeid, mille investeeringu vajadus on 2-3.5 miljardit.

Hetkel kehtiv direktiiv näeb ette, kui eesmärke ei muudeta siis tuleb jätkata sama sammuga, mis täna ehk iga aasta tuleb täiendavalt investeerida energiatõhususe meetmetesse, mis annavad säästu ligikaudu 640 GWh. Näiteks mootorsõiduki maks andis kumulatiivset säästu 800 GWh/a.

Eesti senine kogemus näitab, et energiasäästu saavutamisel on kõige suurema mõjuga olnud maksupoliitika, investeeringutoetused ja suuremahulised investeeringud. Seetõttu sõltub eesmärkide täitmine otseselt nii avaliku kui erasektori investeerimisvõimekusest.

Avaliku sektori jaoks tähendab energiatõhususe raamistik täiendavat survet riigieelarvele olukorras, kus samaaegselt kasvavad kaitsekulud ning investeerimisvajadus transpordi- ja energiataristusse. Eesti hinnangul tuleb 2030. aasta järgses raamistikus rohkem arvestada

9

liikmesriikide tegelikku investeerimisvõimekust, eelarvereegleid ja avaliku sektori laenuvõimekust.

Oluline on, et EL energiasäästu- ja kliimaeesmärke kavandatakse koos taastuvenergia-, puhta energia- ja kliimaeesmärkidega, kuna praktikas kasutatakse nende saavutamiseks sageli samu meetmeid. Tuleb vältida olukorda, kus erinevad EL õigusaktid annavad vastuolulisi investeerimissignaale või suunavad vahendeid lahendustesse, mille mõju kogu energiasäästule on väiksem. Näiteks avaliku sektori hoonete renoveerimine C-klassi (3% täitmise nõue) või siis keskenduda algul kõige kehvematele ja tuua kõik korraga E-klassi (hoonete energiatõhususe MEPS-ide nõue).

Näiteks näitab Eesti analüüs, et piiratud eelarve tingimustes on mõistlikum hoonete tehnosüsteemide uuendamine rohkemates hoonetes kui üksikute hoonete oluline rekonstrueerimine, seejuures koguenergiasääst ja kulutõhusus on suurem.

Eesti seisukohad ja –nende põhjendused

1. Eesti toetab 2030. aasta järgses raamistikus Euroopa Liidu tasandi siduva energiatõhususe eesmärgi säilitamist koos riiklike panustega. Samas peab Eesti vajalikuks eesmärkide saavutamisel suuremat paindlikkust, mis arvestaks liikmesriikide erinevaid energiasüsteeme, majanduse ülesehitust, reaalset investeerimisvõimekust ja tasuvusaegu. Peame vajalikuks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte täpsustamist energiataristu, võrguarenduse, transpordi, tööstuse ja julgeolekuga seotud investeeringute puhul. Energiatõhususe riikliku panuse määramisel tuleb arvestada võimalusega rajada uusi puhtal energial põhinevaid, kuid energiamahukaid ettevõtteid.

Selgitus: Eesti toetab energiatõhususe eesmärke kui olulist osa Euroopa energiajulgeoleku, konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Samas on liikmesriikide energiasüsteemid, kliimatingimused, hoonefond ja investeerimisvõimekus väga erinevad. Seetõttu peab liikmesriikidele jääma paindlikkus valida eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamad ja kulutõhusamad lahendused.

Eesti peab oluliseks: · säilitada EL tasandi siduv energiatõhususe eesmärk koos riiklike panustega; · võimaldada energiatõhususe eesmärkide ja riiklike panuste täitmisel arvestada erinevaid

tehnoloogilisi ja sektoripõhiseid lahendusi, sealhulgas heitsoojuse kasutamist, energiasalvestust, tarbimise juhtimist ja tõhusat kaugkütet;

· hinnata energiatõhusust rohkem süsteemse mõju kaudu, arvestades elektrifitseerimist, fossiilkütuste kasutamise vähenemist ja energiasüsteemi töökindlust;

· arvestada eesmärkide kujundamisel liikmesriikide investeerimisvõimekust ning avaliku ja erasektori rahastamisvõimalusi.

Eesti hinnangul vajab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine täiendavat täpsustamist. Mitmes valdkonnas puuduvad jätkuvalt selged ja võrreldavad metoodikad

10

põhimõtte praktiliseks rakendamiseks. See puudutab eelkõige energiataristu, võrguarenduse, transpordi, tööstuse ja julgeolekuga seotud investeeringuid. Põhimõtte rakendamine peab olema praktiline, proportsionaalne ja põhinema Euroopa Komisjoni selgetel juhistel ning see ei tohi põhjustada põhjendamatuid viivitusi strateegiliselt oluliste investeeringute tegemisel.

Pärast 2030. aastat tuleks energiatõhususe eesmärkide täitmist hinnata rohkem energiatarbimise, energiamahukuse ja süsteemse mõju kaudu. Eesmärke tuleb kavandada koos taastuvenergia-, puhta energia- ja kliimaeesmärkidega, kuna praktikas kasutatakse nende saavutamiseks sageli samu meetmeid.

Energiatõhususe raamistik peab käsitlema energiasüsteemi tervikuna. Energiatõhusus, hoonete renoveerimine, süsteemi paindlikkus ja heitsoojuse kasutamine aitavad vähendada energianõudlust, energiasüsteemi kogukulusid ning vajadust täiendavate võrgu- ja tootmisinvesteeringute järele.

Oluline on arvestada ka võimalusega rajada uusi puhtal energial põhinevaid, kuid energiamahukaid ettevõtteid. Energiasäästu eesmärgid ei tohiks takistada majanduse arengut olukorras, kus lõppenergia tarbimise kasvuga kaasneb fossiilkütuste kasutamise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine.

2. Eesti ei toeta energiatõhususkohustuste süsteemide ega valgete sertifikaatide kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides ning peab vajalikuks säilitada liikmesriikidele võimalus energiasäästukohustuse täitmise mehhanisme ise valida.

Selgitus: Eesti hinnangul peab energiasäästukohustuse süsteem olema proportsionaalne liikmesriigi turumahu, majanduse ülesehituse ja haldusvõimekusega. Eesti ei ole täna energiatõhususekohustuse süsteemi rakendanud, sest meie majanduses domineerivad eelkõige VKEd. Valgete sertifikaatide süsteemi kohustuslik rakendamine võib kaasa tuua ebamõistliku halduskoormuse ja kõrged tehingukulud, kui samas on tegeliku kasu energiasäästu saavutamisele piiratud.

Valge sertifikaadi süsteem on energiatõhususkohustuse mehhanism, kus energiaettevõtjad (nt Eesti Energia või Utilitas) või muud kohustatud osapooled peavad saavutama või tõendama kindla koguse energiasäästu ja nad nn. ostavad kokku turult energiasäästu tõendeid ehk „valgeid sertifikaate“ (nt. korterelamu renoveerimine või ettevõtte investeering uutesse tõhusamatesse seadmetesse). Selle rakendamine on teistes liikmesriikides võtnud 2-3 aastat, ning eeldab väga tugevat meetmete sertifitseerimise süsteemi loomust.

Eesti peab oluliseks:

· säilitada liikmesriikidele paindlikkus energiasäästukohustuse täitmise mehhanismide valikul;

· võimaldada kasutada alternatiivseid meetmeid, sealhulgas toetusi, finantsinstrumente, maksumeetmeid ja regulatiivseid lahendusi;

11

· hinnata energiasäästukohustuse süsteemide puhul rohkem nende tegelikku kulutõhusust ja administratiivset mõju.

Keerukad sertifikaadi- või kauplemissüsteemid ei sobi ühtviisi kõikidele liikmesriikidele ning kumulatiivse energiasäästu saavutamisel tuleb arvestada riikide kohati väga erinevate oludega, seda nii turu ja energiasüsteemi kui ka haldusvõimekuse poolelt.

3. Eesti peab vajalikuks, et 2030. aasta järgne energiatõhususe raamistik keskenduks jätkuvalt energiatõhususe direktiivis juba käsitletud peamistele valdkondadele ehk avaliku sektori hooned, kütte- ja jahutussektor, energiasüsteemid ning tööstus. Eesti ei toeta täiendavate transpordispetsiifiliste energiatõhususe eesmärkide seadmist energiatõhususe direktiivi raames pärast 2030. aastat. Liikmesriikidele peab jääma paindlikkus valida, millistes sektorites energiasäästu kõige kulutõhusamalt saavutatakse.

Selgitus: Eesti hinnangul tuleb energiatõhususe raamistikus keskenduda sektoritele, kus energiasäästu potentsiaal ja süsteemne mõju on kõige suuremad. Eestis on selleks eelkõige hooned, küte ja jahutus, energiasüsteem ning suure energiatarbimisega tööstus.

Energiatõhususe vaatest on Eestis olulised ning suure potentsiaaliga valdkonnad: · hoonete renoveerimine ja energiatõhususe parandamine; · heitsoojuse kasutamine ja lokaalsete küttelahenduste arendamine;

· energiasüsteemi paindlikkus, energiasalvestus ja tarbimise juhtimine;

· tööstuse energiatõhusus;

· andmekeskuste parem lõimimine energiasüsteemi.

Transpordisektor on võtmetähtsusega EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, kuid antud valdkonda reguleerivad mitmed teised EL õigusaktid ja laiemad raamistikud, sh mõjutavad antud valdkonda näiteks elektrifitseerimise ja alternatiivkütustega seotud poliitikad ja eesmärgid, üldisem maksupoliitika, piiriülene konkurents ja transporditaristu tehnoloogilised arengud. Seetõttu ei pea Eesti põhjendatuks eraldi transpordispetsiifiliste energiatõhususe eesmärkide seadmist energiatõhususe direktiivi kaudu.

Liikmesriikidele peab jääma paindlikkus valida, milliste sektorite ja meetmete kaudu kumulatiivse energiasäästu eesmärke saavutatakse.

4. Eesti peab vajalikuks, et 2030. aasta järgne energiatõhususe rahastamisraamistik põhineks toetuste, finantsinstrumentide, tehnilise abi ja erasektori kapitali kombineeritud kasutamisel ning arvestaks liikmesriikide erinevat turu arengutaset, investeerimisvõimekust ja tasuvusaegu.

Selgitus: Eesti hinnangul ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik tugineda energiatõhususe eesmärkide saavutamisel ainult toetuspõhisele mudelile (nt renoveerimistoetused kortermajadele,

12

ressursitõhususe toetus ettevõtetele). Samas ei ole võimalik rakendada kogu Euroopa Liidus ühtset rahastusmudelit, kuna liikmesriikide finantsturud, energiasüsteemid ja investeerimisvõimekus on erinevad.

Eesti peab oluliseks:

· kombineerida energiatõhususe toetused, finantsinstrumendid, tehniline abi ja projektide ettevalmistamise tugi;

· tugevdada avaliku ja erasektori koostööd ning riskijagamise mehhanisme energiatõhususe investeeringute rahastamisel;

· suurendada energiatõhususlaenude, garantiide ja segarahastuse lahenduste kättesaadavust;

· toetada energiateenuste ja energiatõhususlepingute (EPC/ESCO) arengut, arvestades siiski liikmesriikide turu suurust ja arengutaset;

· tagada suurem paindlikkus energiatõhususe investeeringute bilansikäsitluses ja avaliku sektori investeerimisreeglites;

· lihtsustada kestlikkusaruandluse, taksonoomia ja energiatõhususe investeeringutega seotud nõudeid.

Eesti hinnangul tuleb energiatõhususe investeeringuid käsitleda pikaajalist energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja majanduslikku vastupidavust toetavate investeeringutena.

Eesti kogemus näitab, et energiatõhususe rahastamise vajadused ja turutõrked erinevad valdkonniti märkimisväärselt. Näiteks korterelamute sektoris on Eestis pangalaenude kättesaadavus üsna hea ning peamine vajadus on seotud toetuste, tehnilise abi ja projektide ettevalmistamisega. Samas on energiateenuste ja EPC/ESCO mudelite areng olnud piiratud eelkõige väikse turumahu, kõrgete tehingukulude, keerukate lepingumudelite ning rahastamise ja riskijaotusega seotud takistuste tõttu. Avalikus sektoris lisanduvad sellele täiendavalt eelarve-, hanke- ja finantsreeglitest tulenevad piirangud.

5. Eesti peab vajalikuks, et ettevõtete energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kohustused kehtiksid eelkõige ettevõtetele, mille energiatarbimine ja energiasäästu potentsiaal on kõige suuremad. Kohustused tuleb kehtestada autonoomsete ettevõtete põhimõttel. Uued kohustused peavad vähendama ettevõtete halduskoormust ja olema kooskõlas erinevate aruandluskohustustega, sh keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite (ESG) aruandlusega.

Selgitus: Eesti toetab ettevõtete energiatõhususe parandamist ning energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide rakendamist eelkõige ettevõtetes, kus energiatarbimine ja energiasäästu potentsiaal on kõige suuremad (nt tööstus ja kinnisvarahaldus).

Eesti peab oluliseks:

13

· säilitada energiatarbimisel põhinev lähenemine ettevõtete kohustuste määramisel;

· arvestada rohkem sektori eripära ja tegelikku energiasäästu potentsiaali;

· rakendada kohustusi eelkõige autonoomsete ettevõtete põhimõttel seni, kuni puudub toimiv ja usaldusväärne liikmesriikide ülene andmevahetus partner- ja sidusettevõtete seoste (sh energiaandmete) kontrollimiseks;

· vältida väiksematele või madala energiatarbimisega ettevõtetele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekkimist;

· ühtlustada energiaauditite, energiajuhtimissüsteemide ja ESG aruandluse andmestandardid, mõõdikud ning tähtajad.

Eesti hinnangul võib partner- ja sidusettevõtete põhine kohustuste määramine ilma toimiva liikmesriikide ülese andmevahetuseta põhjustada õiguslikku ebakindlust, suurendada halduskoormust ning viia liikmesriikide vahel ebaühtlase rakendamiseni.

Eesti hinnangul peab ettevõtete energiatõhususe raamistik toetama samaaegselt energiasäästu, ettevõtete konkurentsivõimet ja halduskoormuse vähendamist.

6. Eesti teeb ettepaneku korrigeerida regulaarselt avaliku sektori rekonstrueerimiskohustuse baastaset ning tagada parem kooskõla energiatõhususe direktiivist ja hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite (MEPS) vahel. Samuti tuleb võimaldada osaliste rekonstrueerimiste arvestamist 3% rekonstrueerimiskohustuse täitmisse.

Selgitus: Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiskohustuse rakendamisel tuleb arvestada, et rekonstrueerimisotsused ei lähtu praktikas ainult energiatõhususest, vaid ka avalike teenuste kvaliteedist, hoonete kasutusvajadusest, ligipääsetavusest ning ruumiprogrammi muutustest. Seetõttu moodustavad energiatõhususega otseselt mitteseotud tööd sageli olulise osa investeeringu kogumaksumusest ning pikendavad energiasäästumeetmete tasuvusaega.

Eesti peab vajalikuks korrigeerida avaliku sektori rekonstrueerimiskohustuse baastaset regulaarselt, näiteks iga 3-5 aasta järel, et võtta arvesse avaliku sektori hoonefondi tegelikku muutumist ajas. Praegune fikseeritud baasaasta ei arvesta piisavalt olukordi, kus hooneid lammutatakse, müüakse, asutused ühendatakse või kolitakse kokku või hoonete kasutusvajadus väheneb demograafiliste muutuste tõttu. Näiteks on Eestis aastatel 2018-2025 lammutatud ainuüksi energiasäästu eesmärgil ligikaudu 40 000 m² ebaefektiivset hoonepinda. Sarnase trendi jätkumisel võib fikseeritud baastase viia ebaproportsionaalse rekonstrueerimiskohustuseni.

Eesti hinnangul ei ole energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi vahel piisavat kooskõla avaliku sektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise nõuete osas. Kui hoonete energiatõhususe direktiiv liigub mitteeluhoonete puhul energiatõhususe miinimumstandardite (MEPS) suunas, siis energiatõhususe direktiivi artikli 6 rekonstrueerimiskohustus eeldab praktikas sageli kõrgema energiatõhususe taseme saavutamist.

14

Eesti analüüs näitab, et paindlikum lähenemine rekonstreerimissügavusele võimaldaks võimaldaks sama investeeringumahu juures energiatõhusamaks muuta suuremat hulka hooneid ning saavutada süsteemi tasandil suurema koguenergiasäästu ja kasvuhoonegaaside vähenemise. Samuti võimaldaks see vähendada avaliku sektori investeerimisvajadust ning suunata rohkem vahendeid suurema süsteemse mõjuga meetmetesse. Vahendite optimaalseks kasutamiseks tuleks võimaldada erinevat rekonstrueerimissügavust hoonetele, mille pikaajaline kasutusse jäämine on vajalik ning hoonetele, mille osas on kavandatud nende kasutusest väljaarvamine, näiteks kasutusvajaduse järkjärgulise vähenemise tõttu.

Eesti teeb ettepaneku võimaldada avaliku sektori asutuste hoonete 3% rekonstrueerimiskohustuse täitmisse osalise koefitsiendiga (näiteks 0,5-0,7) arvestada ka selliseid rekonstrueerimisi, mis saavutavad hoonete energiatõhususe direktiivist tuleneva MEPS taseme, kuid ei saavuta täielikku liginullenergiahoone taset. See võimaldaks paremini arvestada hoonete tegelikku kasutusperspektiivi ning suunata piiratud investeerimisvahendeid suurema süsteemse mõjuga lahendustesse.

7. Eesti peab vajalikuks säilitada energiatõhususe direktiivis riigikaitseliste objektide, julgeolekuga seotud taristu ning riigi toimepidevuseks oluliste teenuste suhtes kehtivad erandid.

Selgitus: Eesti hinnangul tuleb 2030. aasta järgses energiatõhususe raamistikus jätkuvalt arvestada liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsevajadustega ning tagada, et energiatõhususe kohustused ei kahjustaks riigikaitseliste objektide, elutähtsa taristu ega riigi toimepidevuseks vajalike teenuste toimimist.

Eesti peab oluliseks säilitada kehtivad erandid avaliku sektori energiatarbimise vähendamise, hoonete rekonstrueerimiskohustuse ja energiasäästukohustuse rakendamisel juhtudel, kus nõuete täitmine võib mõjutada riigikaitset, julgeolekut või toimepidevust.

Samuti peab Eesti vajalikuks, et samad põhimõtted laieneksid andmekeskustele ja digitaristule, mis osutavad teenuseid riigi toimimiseks olulistele süsteemidele või avalikele teenustele. Vältida tuleb olukorda, kus energiatõhususe kohustused või aruandlusnõuded võivad mõjutada selliste teenuste toimepidevust, töökindlust või julgeolekut.

8. Eesti peab vajalikuks, et kütte ja jahutuse valdkonna energiatõhususe poliitika võimaldaks jätkuvalt kasutada biomassi kaugküttes ning arvestaks, et soojusmajanduse elektrifitseerimine on pikaajaline ja kulukas protsess. Prioriteediks tuleb seada lahendused, mis parandavad kogu energiasüsteemi tõhusust, toetavad heitsoojuse kasutamist ja tagavad varustuskindluse.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et kütte ja jahutuse valdkonda hinnataks energiasüsteemi tervikuna, mitte ainult üksiku hoone energiatarbimise kaudu. Arvestada tuleb kaugkütte, elektrivõrkude, elektrifitseerimise, heitsoojuse kasutamise ja varustuskindluse omavahelist mõju.

15

Eestis on kaugküte oluline osa energiasüsteemist ning biomass jääb lähikümnenditel oluliseks kohaliku soojusvarustuse allikaks. Elektrifitseerimise osakaal suureneb järk-järgult, kuid selleks on vaja ulatuslikke investeeringuid tootmisse, elektrivõrkudesse ja tarbimistaristusse.

Eesti peab oluliseks: · heitsoojuse suuremat kasutamist; · lokaalset soojusplaneerimist; · kaugkütte ja elektrisüsteemi paremat koordineerimist; · paindlikkust kohalike lahenduste valikul; · varustuskindluse ja taskukohase soojuse säilitamist tarbijatele.

Näiteks võib väiksemates kaugküttevõrkudes suuremate hoonete renoveerimine või lokaalküttele üleminek vähendada võrgu tarbimist määral, mis seab ohtu kogu võrgu majandusliku jätkusuutlikkuse. Sellisel juhul võib ülejäänud tarbijate jaoks soojuse hind märgatavalt tõusta.

9. Leiame, et uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 all tuleks säilitada seni kehtinud erandid, võttes arvesse kestliku liikuvuse taristu rajamise majanduslikku mõistlikkust, tehnilist teostatavust ja kohalikke olusid. Laadimistaristu rajamise ja eelkaabelduse paigaldamise nõuete rakendamisel tuleb lähtuda kulutõhususe põhimõttest ning võimaldada samaväärsuse põhimõtte rakendamist. Samuti peame vajalikuks tagada paindlikkus jalgrattaparkimiskohtade rajamisel, näiteks võimaldades nende etapiviisilist rajamist vastavalt tegelikule nõudlusele.

Selgitus: Uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv, mis hakkas kehtima 28. mail 2024, seab artiklis 14 nõuded kestliku liikuvuse arendamisele. Kuigi direktiiviga kehtestatakse ühine õigusruum, erinevad liikmesriigid märkimisväärselt oma elektritaristu ja majandustingimuste poolest. Mitmetes Eesti piirkondades on elektrivõrgu võimekus piiratud ning uute tarbijate liitumiskulud võivad ulatuda sadadest tuhandetest kuni miljonite eurodeni. Sellised piirangud võivad muuta artikli 14 lõigete 1, 2 ja 4 järgimise paljudel juhtudel majanduslikult põhjendamatuks ja tehniliselt võimatuks.

Arvestades, et EPBD artiklis 14 ei arvestata liikmesriikide eripäradega, sealhulgas nende tehnilise ja majandusliku võimekusega muutuvas geopoliitilises olukorras, on direktiiviga sätestatud nõuete rakendamine keeruline. Kuigi komisjon avaldas 2025. aasta lõpus juhise, ei ole sellega antud leevendused praktikas rakendatavad ilma täiendava halduskoormuse kasvuta. Kuivõrd 2024. aasta kevadel vastu võetud direktiivi avamise suhtes ei paista liikmesriikide seas olevat laiemat valmidust, siis toetame direktiivi paindlikkuste lisamist nii selle kui ka järgnevate punktide juures.

Direktiiviga sätestatakse nõuded ka laadimistaristu rajamisele. Laadimistaristu rajamise ja kasutamise vajadused on erinevate hoonetüüpide puhul väga erinevad. Laadimistaristu rajamine ja eelkaabelduse paigaldamine on kõige otstarbekam elamute lähedal, kus sõidukeid laetakse üleöö, ning kontorihoonete (töökohtade) läheduses, kus inimesed viibivad keskmiselt 8 tundi päevas.

16

Näeme, et sellistele mitteeluhoonetele nagu näiteks kaubanduskeskused, meelelahutuskohad ja ärihooned, mille kasutusprofiil on eelnimetatud elamutest ja kontorihoonetest väga erinev, tuleb läheneda praktilisemalt ja ette näha paindlikkus. Selliste hoonete juurde suure hulga standardsete laadimispunktide paigaldamine võib olla ebatõhus ja -praktiline.

Lahendusena näeme võimalust nõude täitmiseks paigaldada üks 240 kW kiirlaadija, mis vastaks kümnele standardsele 22 kW laadijale (kokku 220 kW) – teisisõnu, asendada direktiivis sätestatud nõutav arv (tava)laadijaid samaväärse arvu kiirlaadijatega (nn samaväärsuse põhimõte). Selline paindlikkus võimaldab rakendada direktiivi nõudeid kohalike olusid (sh tehnilist võimekust ja kohalikku nõudlust) arvesse võttes. Ühtlasi on selline lähenemine kooskõlas tehnoloogilise arenguga, tänu millele jõuab turule üha enam kiirlaadimise võimekusega elektriautosid.

Seisukoha koostamisel on arvesse võetud turuosaliste poolt efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale tehtud ettepanekuid, leides erinevate ettepanekute eesmärkide vahel tasakaalu ning püüdes puudutatud huvirühmade huve parimal viisil esindada. Seisukoht arvestab osaliselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekut taotleda hoonete energiatõhususe direktiivist välja jätta nõue, mis kohustab mitteeluhoonetel rajama elektriautode laadimistaristu. Seisukohas väljendub see hoonete energiatõhususe direktiivi varasemate paindlikkuste säilitamise toetamise kaudu, samuti majandusliku mõistlikkuse ja kulutõhususe põhimõtte toetamise kaudu. Osaliselt on arvestatud ka Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanekut hoida ärihoonete parklate ja parkimismajade eelkaabeldamise kohustust 20% tasemel ning et toetada majanduslikku mõistlikkust ja efektiivsust laadimispunktide rajamisel, st rajada laadimispunkte vähem, kui nende koguvõimsus on suurem. Arvesse ei ole võetud Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekut loobuda kaubandushoonete parklate eelkaabeldamise kohustusest, sest hoonete energiatõhususe direktiiv on EL tasandil kokku lepitud ning selle sisu ega nõudeid enam ei avata.

EPBD seab kohustuse rajada mitteeluhoonete juurde ka jalgrattaparkimiskohad. Eesti ettevõtjate ja kaubandushoonete omanike vaatest ei ole direktiivis nõutav jalgrattaparkimiskohtade arv mõistlikult saavutatav ega ka vajalik, arvestades juba loodud jalgrattaparkimiskohtade vähest kasutust.

Peame vajalikuks, et nõutav jalgrattaparkimiskohtade arv peab olema proportsionaalne ja vastama kohalikele vajadustele ja piirkondlikele eripäradele (sh demograafilised ja klimaatilised tingimused). Seetõttu soovime nõude täitmisel täiendavat paindlikkust, võimaldades rajada parkimiskohad vastavalt tegelikele vajadustele etappide kaupa. Näiteks selliselt, et algselt rajataks 50% jalgrattaparkimiskohtadest, tagades samaaegselt, et vajalik ala on nõudluse kasvades täies ulatuses kõikide ettenähtud jalgrattaparkimiskohtade rajamiseks (nõude täitmiseks) olemas.

Seisukoha koostamisel on osaliselt arvestatud Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanekut lähtuda hoonete energiatõhususe direktiivis jalgrattaparklate osas subsidiaarsuspõhimõttest ning leppida iga kaubandushoone jaoks kokku KOV-le erandi tegemise õigus, mis lähtuks antud hoone asukohast ja reaalsest nõudlusest jalgrattaparkimise vastu.

17

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohtade koostamisel küsiti sisendit Rahandusministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ning vastavatelt allasutustelt. Avalik konsultatsioon saadeti arvamuse saamiseks ka lisas 3 loetletud huvirühmadele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud välja seletuskirja lisas 4 esitatud kaasamistabelis. Täidetud avaliku konsultatsiooni küsimustik ja täiendavate ettepanekute dokument on esitatud vastavalt lisas 5 ja 6.

1

Lisa 6. Täiendavad ettepanekud: 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avalik konsultatsioon.

Energiatõhususe direktiiv (EL) 2023/1791:

Eesti teeb ettepaneku:

a) korrigeerida avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiskohustuse (artikkel 6) baastaset regulaarselt, näiteks iga 3–5 aasta järel, et arvestada hoonete lammutamist, müüki, asutuste ühendamist, kasutusvajaduse vähenemist ja demograafilisi muutusi;

b) võimaldada avaliku sektori hoonete 3% rekonstrueerimiskohustuse täitmisse osalise koefitsiendiga (nt 0,5–0,7) arvestada ka rekonstrueerimisi, mis saavutavadhoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite (MEPS) taseme, kuid mitte täielikku liginullenergiahoone tase. See aitab tagada parema kooskõla energiatõhususe direktiivi artikli 6 ning hoonete enrgiatõhususe direktiivi artikkel 9 (MEPS) nõuete täitmisel.

Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiskohustuse rakendamisel tuleb arvestada, et rekonstrueerimisotsused ei lähtu praktikas ainult energiatõhususest, vaid ka avalike teenuste kvaliteedist, hoonete kasutusvajadusest, ligipääsetavusest ning ruumiprogrammi muutustest. Seetõttu moodustavad energiatõhususega otseselt mitteseotud tööd sageli olulise osa investeeringu kogumaksumusest ning pikendavad energiasäästumeetmete tasuvusaega.

Eesti peab vajalikuks korrigeerida avaliku sektori rekonstrueerimiskohustuse baastaset regulaarselt, näiteks iga 3-5 aasta järel, et võtta arvesse avaliku sektori hoonefondi tegelikku muutumist ajas. Praegune fikseeritud baasaasta ei arvesta piisavalt olukordi, kus hooneid lammutatakse, müüakse, asutused ühendatakse või kolitakse kokku.

Kuigi kehtiv energiatõhususe direktiiv võimaldab erinevaid rekonstrueerimissügavusi, piiravad avaliku sektori eelarvevõimalused praktikas tehtavaid valikuid. Eesti analüüs näitab, et paindlikum lähenemine võimaldaks sama investeeringumahu juures energiatõhusamaks muuta suuremat hulka hooneid ning saavutada suuremat koguenergiasäästu ja kasvuhoonegaaside vähenemist. Samuti võimaldaks see vähendada avaliku sektori investeerimisvajadust ja suunata vahendeid suurema süsteemse mõjuga meetmetesse. Erinev rekonstrueerimissügavus vastavalt hoonete kasutusvajadusele ja energiasäästu potentsiaalile peaks kajastuma ka 3% rekonstrueerimiskohustuse arvestuses, võimaldades osalise koefitsiendiga (nt. 0,5- 0,7) arvesse võtta ka MEPS taseme saavutavaid rekonstrueerimisi.

Hoonete energiatõhususe direktiiv (EL) 2024/1275:

a) Leiame, et uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 all tuleks säilitada seni kehtinud erandid, võttes arvesse kestliku liikuvuse taristu rajamise

2

majanduslikku mõistlikkust, tehnilist teostatavust ja kohalikke olusid. Laadimistaristu rajamise ja eelkaabelduse paigaldamise nõuete rakendamisel tuleb lähtuda kulutõhususe põhimõttest ning võimaldada samaväärsuse põhimõtte rakendamist. Samuti peame vajalikuks tagada paindlikkus jalgrattaparkimiskohtade rajamisel, näiteks võimaldades nende etapiviisilist rajamist vastavalt tegelikule nõudlusele.

Liikmesriigid erinevad märkimisväärselt oma elektritaristu ja majandustingimuste poolest. Mitmetes Eesti piirkondades on elektrivõrgu võimekus piiratud ning uute tarbijate liitumiskulud võivad ulatuda sadadest tuhandetest kuni miljonite eurodeni. Sellised piirangud võivad muuta artikli 14 lõigete 1, 2 ja 4 järgimise paljudel juhtudel majanduslikult põhjendamatuks ja tehniliselt võimatuks.

Arvestades, et EPBD artiklis 14 ei arvestata liikmesriikide eripäradega, sealhulgas nende tehnilise ja majandusliku võimekusega muutuvas geopoliitilises olukorras, on direktiiviga sätestatud nõuete rakendamine keeruline.

Samuti ei ole Eesti hinnangul komisjoni juhises avaldatud leevendusi võimalik järgida ilma halduskoormuse märkimisväärse kasvuta.

Laadimistaristu:

 Laadimistaristu rajamise ja kasutamise vajadused on erinevate hoonetüüpide puhul väga erinevad. Laadimistaristu rajamine ja eelkaabelduse paigaldamine on kõige otstarbekam elamute lähedal, kus sõidukeid laetakse üleöö, ning kontorihoonete (töökohtade) läheduses, kus inimesed viibivad keskmiselt 8 tundi päevas.

 Näeme, et sellistele mitteeluhoonetele nagu näiteks kaubanduskeskused, meelelahutuskohad ja ärihooned, mille kasutusprofiil on eelnimetatud elamutest ja kontorihoonetest väga erinev, tuleb läheneda praktilisemalt ja ette näha paindlikkus. Selliste hoonete juurde suure hulga standardsete laadimispunktide paigaldamine võib olla ebatõhus ja -praktiline.

 Lahendusena näeme võimalust nõude täitmiseks paigaldada üks 240 kW kiirlaadija, mis vastaks kümnele standardsele 22 kW laadijale (kokku 220 kW) – teisisõnu, asendada direktiivis sätestatud nõutav arv (tava)laadijaid samaväärse arvu kiirlaadijatega (nn samaväärsuse põhimõte). Selline paindlikkus võimaldab rakendada direktiivi nõudeid kohalike olusid (sh tehnilist võimekust ja kohalikku nõudlust) arvesse võttes. Ühtlasi on selline lähenemine kooskõlas tehnoloogilise arenguga, tänu millele jõuab turule üha enam kiirlaadimise võimekusega elektriautosid.

Jalgrattaparkimiskohad:

 Eesti ettevõtjate ja kaubandushoonete omanike vaatest ei ole direktiivis nõutav jalgrattaparkimiskohtade arv mõistlikult saavutatav ega ka vajalik, arvestades juba loodud jalgrattaparkimiskohtade vähest kasutust.

3

 Peame vajalikuks, et nõutav jalgrattaparkimiskohtade arv peab olema proportsionaalne ja vastama kohalikele vajadustele ja piirkondlikele eripäradele (sh demograafilised ja klimaatilised tingimused).

 Seetõttu soovime nõude täitmisel täiendavat paindlikkust, võimaldades rajada parkimiskohad vastavalt tegelikele vajadustele etappide kaupa. Näiteks selliselt, et algselt rajataks 50% jalgrattaparkimiskohtadest, tagades samaaegselt, et vajalik ala on nõudluse kasvades täies ulatuses kõikide ettenähtud jalgrattaparkimiskohtade rajamiseks (nõude täitmiseks) olemas.

1

Avalik konsultatsioon järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku kohta

Sissejuhatus

Nagu Euroopa Komisjoni 2026. aasta tööprogrammi s on märgitud, kavatseb komisjon oma

kliimaeesmärkide saavutamisel püsida ettenähtud ajakavas ja tulla välja eelolevat kümnendit

hõlmava tugiraamistikuga, mis tagab Euroopa konkurentsivõime ja kestlikkuse, ning muu hulgas

töötada välja energiatõhususraamistiku ja järk-järgult kaotada fossiilkütuste toetused. Algatuse

eesmärk on aidata valmistada ette tulevikukindel energia- ja kliimapoliitika raamistik, mis toetab ELi

jõupingutusi süsinikuheite vähendamise, taskukohase energia, julgeoleku ja konkurentsivõime

eesmärkide saavutamisel.

Algatus aitab saavutada Euroopa kliimamääruse algselt kokkulepitud muudatuses esildatud eesmärki

vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aastaga.

Energiatõhususel peaks eeldatavasti olema keskne roll selle eesmärgi kulutõhusal saavutamisel ning

samal ajal peaksid tänu sellele suurenema konkurentsivõime ja energiajulgeolek ning olema tagatud

taskukohane energia kodanike ja ettevõtjate jaoks. Järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku

väljatöötamisel võetakse arvesse muid kogu ELi kliima- ja energiaõigust käsitlevaid käimasolevaid ja

kavandatud algatusi, sealhulgas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse

läbivaatamist, 2030. aasta järgseks perioodiks liikmesriikides seatud kliimaeesmärke ja võetavaid

paindlikkusmeetmeid, ajakohastatud taastuvenergiaraamistikku, ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi (EL HKS), energialiidu sotsiaalset mõõdet ning muid asjakohaseid energiapoliitika algatusi ja

toetavaid vahendeid.

Energiatõhususe direktiivis on sätestatud terviklik raamistik energiatõhususe edendamiseks kogu

ELis, sealhulgas siduvad ELi tasandi eesmärgid, riikide panused, valdkondlikud meetmed, avaliku

sektori juhtroll ning planeerimis-, järelevalve- ja aruandluseeskirjad. See toetab strateegilist

keskpikka ja pikaajalist energiaalast planeerimist, sidudes selle energialiidu ja kliimameetmete

juhtimist käsitlevas määruses sätestatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega, ning aitab kaasa

ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Samuti

annab see komisjonile aluse jälgida ELis ja liikmesriikides tehtavaid edusamme ning võtta

parandusmeetmeid, kui ambitsioonid või rakendamine ei ole piisavad.

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

2

Võttes arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja üleminekut 2030. aasta järgsesse perioodi, hindab

komisjon energiatõhususraamistiku senist toimimist ja selgitab välja valdkonnad, kus raamistikku

saaks järgmiseks kümnendiks veelgi ühtlustada, tugevdada või kohandada. Hindamisel võetakse

arvesse energiatõhususe suurenevat tähtsust vähese süsinikuheitega, keskkonnahoidlikuma,

elektrifitseerituma ja integreerituma energiasüsteemi kavandamisel ja käitamisel, vajadust toetada

tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning sotsiaalse õigluse ja õiglase ülemineku tähtsust,

lõpetades samal ajal ELi sõltuvuse fossiilkütuste impordist ning vähendades fossiilkütuste toetusi,

halduskoormust ja kulusid.

Sellele hinnangule ja komisjoni 2024.-2029. aasta poliitilistele prioriteetidele tuginedes uurib

komisjon võimalusi ELi energiatõhususraamistiku edasi arendamiseks, et tagada järgmiseks

kümnendiks tõhus, paindlik ja tulevikku suunatud raamistik.

Sellega seoses käivitab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi kõigilt huvitatud

isikutelt. Konsulteerimiseks kasutatakse kaheosalist küsimustikku:

1. osa sisaldab küsimusi vastaja kohta.

2. osas keskendutakse järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku peamistele aspektidele,

täpsemalt järgmisele:

 energiatõhususpoliitika praeguse raamistiku tulemuslikkus ja sidusus;

 energiatõhususe roll uues kliima- ja energiaraamistikus (poliitiline ja strateegiline

suund, valdkondlikud normid ja rahastamisraamistik ning tugivahendid);

 õigusraamistiku ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine (sektorite ja

poliitikavaldkondade tegevuse tõhusam koordineerimine).

Saate salvestada oma vastused mustandina ja esitada need hiljem. Lisaks mõnele kohustuslikule

küsimusele võite vastata enda jaoks oluliste jaotiste küsimustele. Kui küsimustele vastates kasutate

vaba teksti välja lisamärkuste esitamiseks, siis tehke seda lühidalt. Küsimustiku lõpus on võimalik

laadida üles kas üksikasjalikumaid märkusi või arvamusi sisaldav dokument.

3

Järgmise kümnendi energiatõhususraamistik

1. Energiatõhususpoliitika praeguse raamistiku tulemuslikkus ja sidusus

Praegune energiatõhususpoliitika raamistik võiks järgmise kümnendi strateegilisi eesmärke

laialdasemalt toetada. See hõlmab kiiremat üleminekut kliimaneutraalsusele, ELi konkurentsivõime

tugevdamist, energiajulgeoleku ja energiasüsteemi vastupanuvõime suurendamist, strateegilise

autonoomia toetamist ning keskkonnahoidliku tehnoloogia ja nullnetotehnoloogia väärtusahelate

probleemide lahendamist.

Energiatõhususpoliitika peaks tagama energiatõhususe tulevase vähese süsinikuheitega

energiasüsteemi kavandamisel ja käitamisel, et lõimida süsteemi suures mahus taastuvenergiat,

lõpetada energia raiskamine, suurendada ülemäärase soojuse ja heitsoojuse korduskasutust ning

minimeerida üleminekukulusid. Samuti võiks energiatõhususpoliitika aidata kaasa fossiilkütuste

järkjärgulisele kasutuselt kõrvaldamisele ja neile kütustele makstavate toetuste kaotamisele ning

oskuste, tööjõu arendamise ja töökohtade loomise aspektide süstemaatilisemale lõimimisele.

Energiatõhususel on keskne roll ka kliimamuutustele vastupanu suurendamisel ja kliimamõjudega

kohanemise toetamisel paremini lõimitud energiasüsteemis.

Lisaks on võimalik suurendada sidusust ja koostoimet energiatõhususraamistiku ja muude

poliitikavaldkondade vahel, sealhulgas keskkonna- (eelkõige õhukvaliteet) ja kliimapoliitika,

transpordi-, tööstus-, ehitus- ja linnaarengu-, põllumajandus-, makromajandus- ja tööstuspoliitika

ning energialiidu sotsiaalse mõõtme vahel, et maksimeerida üldist tulemuslikkust ja kulutõhusust

4

1. Mil määral nõustute järgmise väitega?

Energiatõhususe direktiivi peamised eesmärgid, eelkõige energiatõhususe rakendamine prioriteedina kõigis sektorites, takistuste kõrvaldamine energiaturul ja energiatõhusust negatiivselt mõjutavate turutõrgete kõrvaldamine, on 2030. aasta järgse raamistiku puhul endiselt asjakohased.

Palun selgitage oma vastust.

2. Mil määral on energiatõhususe direktiiv oma eesmärgid seni saavutanud?

Palun selgitage oma vastust.

Ei nõustu

üldse

Ei

nõustu

Jään

erapooletuks Nõustun

Nõustun

täielikult

Arvamus

puudub

* Palun valige

vastusevariant. X

Eesti leiab, et energiatõhususe direktiivi peamised eesmärgid on ka pärast 2030. aastat jätkuvalt asjakohased. Energiatõhusus aitab vähendada energiatarbimist, tugevdada varustuskindlust, parandada konkurentsivõimet ning vähendada energiakulusid ja keskkonnamõju. Samas peab tulevane raamistik olema paindlikum ja praktilisem, arvestades liikmesriikide erinevaid lähteolusid, piirkondlikke eripärasid, investeerimisvõimekust ning muutuvat geopoliitilist ja majanduslikku olukorda. Eesti rõhutab, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleb rakendada tasakaalustatult, võttes arvesse ka julgeoleku, majanduskasvu ja energiasüsteemi töökindlusega seotud vajadusi.

Eesti hinnangul on energiatõhususe direktiiv aidanud oluliselt suurendada teadlikkust energiatõhususest ning andnud liikmesriikidele selge strateegilise suuna energiasäästu, hoonete renoveerimise ja energiasüsteemide tõhustamise edendamisel. Direktiiv on toetanud energiatõhususe integreerimist avaliku sektori tegevustesse ning aidanud kaasa pikaajaliste investeeringute ja turuarengute kujunemisele.

Samas on rakendamise mõju olnud liikmesriigiti ja sektoriti erinev ning kogu energiasäästu potentsiaal ei ole veel täielikult realiseerunud. Suuremateks väljakutseteks on jätkuvalt investeerimisvõimekus, projektide ettevalmistamise suutlikkus, haldusvõimekus ning vajadus tagada piisav tehniline ja finantsiline tugi kohaliku tasandi rakendamisel. Eesti leiab, et tulevane raamistik peaks olema paindlikum ning toetama senisest enam praktilisi, kulutõhusaid ja piirkondlikke eripärasid arvestavaid lahendusi.

Üldse

mitt

e

Vähese

l

määral

Mõningal

määral

Mõõdukal

määral

Suurel

määra

l

Arvamus

puudub

* Palun valige

vastusevariant. X

5

3. Mis on ELi energiatõhususepoliitika raamistiku tulemuslikkusele kõige rohkem kaasa

aidanud? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab

väga väikest ja 5 väga suurt panust.)

6

1 2 3 4 5 Arvamus puudub

* Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte

X

* ELi tasandi eesmärgid ja/või riikide panused X

* Siseriiklikud planeerimis- ja aruandlusnõuded X

* Energiasäästukohustus X

* Avaliku sektori eeskuju X

* Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid X

* Tarbijate teavitamine ja mõõtmine X

* Kütte ja jahutuse energiatõhusus X

* Kohalikud kütte- ja jahutuskavad X

* Rahaline ja tehniline abi X

Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

4. Millised tegurid on piiranud praeguse raamistiku tõhusust? (Andke igale allpool

esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab väga väikest ja 5 väga suurt

panust.)

…

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

* Ebapiisavad eesmärgid X

* Siseriiklike energiatõhususraamistike vähene

ühtlustamine ja vähene piiriülene koostalitlus X

* Normide keerukus ja suur halduskoormus X

* Ebaühtlane rakendamine liikmesriikides X

* Ebapiisav täitmise tagamine X

* Piiratud juurdepääs rahastamisallikatele X

7

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

Eesti hinnangul on praeguse raamistiku tõhusust mõjutanud eelkõige liikmesriikide erinevad sotsiaal-majanduslikud ja regionaalsed tingimused, investeerimisvõimekus ning rakendamise keerukus riigisiseses õigus- ja haldusruumis. Täiendavat tähelepanu vajab kohaliku tasandi suutlikkus, sealhulgas tehniline nõustamine, projektide ettevalmistamine ja ühe kontaktpunkti teenuste arendamine, mis aitavad viia energiatõhususe eesmärgid praktiliste investeeringuteni.

Eesti hinnangul peaks tulevane raamistik rohkem toetama isetasuvaid ja turupõhiseid investeeringuid ning vältima olukorda, kus energiatõhususe eesmärkide saavutamine sõltub peamiselt avaliku sektori toetustest. Samuti peab raamistik rohkem arvestama piirkondlike eripärade ja õiglase ülemineku vajadustega.

* Piiratud majanduslik põhjendatus X

* Oskuste nappus X

Muu X

8

5. Mil määral on energiatõhususe direktiiv soodustanud energiatõhususalaseid jõupingutusi järgmistes sektorites?

Üldse mitte Vähesel määral Mõningal määral Mõõdukal määral Suurel määral Arvamus puudub

* Hooned X

* Küte ja jahutus X

* Tööstus X

* Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

X

* Transport X

* Kommertsteenused X

* Avalikud teenused X

6. Mil määral on energiajuhtimissüsteemid ja energiaauditid osutunud tõhusaks viisiks, kuidas optimeerida ettevõtete energiatõhusust ja

aidata kaasa kulude kokkuhoiule?

Palun selgitage oma vastust.

Üldse

mitte

Vähesel

määral

Mõningal

määral

Mõõdukal

määral

Suurel

määral

Arvamus

puudub

* Palun valige

vastusevariant.

X

9

7. Millised energiasäästukohustuse täitmiseks rakendatud siseriiklikud poliitikasuunad ja -meetmed (energiatõhususe direktiivi artiklid 8-10) on

osutunud praeguses raamistikus kõige tõhusamaks? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab ebatõhusat ja 5

väga tõhusat varianti.)

Eesti hinnangul on energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid olulised tööriistad ettevõtete energiatõhususe parandamisel ning energiakulude vähendamisel. Need aitavad tuvastada energiasäästu võimalusi, parandada energiakasutuse läbipaistvust ning toetavad teadlikumat investeerimisotsuste tegemist. Eriti energiajuhtimissüsteemid võimaldavad energiatarbimist pidevalt jälgida ja tõhustada hoonete ning protsesside toimivust.

Samas sõltub nende tegelik mõju suuresti sellest, kas auditite tulemused viiakse edasi konkreetsete investeeringute ja rakendusmeetmeteni. Eesti hinnangul peaks tulevane raamistik senisest enam toetama terviklikku lähenemist, mis ühendab energiaauditid, tehnilise toe, investeeringud ja rakendamise, et saavutada reaalseid ja pikaajalisi energiasääste.

10

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

8. Millised tegurid on mõjutanud energiatõhususe direktiivi V lisa kohaldamise tulemuslikkust energiasäästukohustuse täitmisel?

Valikud vahemikus 1 – 3

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

* Energiatõhususkohustuse süsteemid X

* Valgete sertifikaatide süsteemid X

* Energiatõhususe rahastamise programmid, sealhulgas

finantsinstrumendid ja -toetused X

* Teavituskampaaniad ja käitumuspõhised kampaaniad X

* Tööstusprogrammid X

* Avaliku sektori sekkumismeetmed X

* Maksustamine, sealhulgas CO 2 -maksud X

Muu X

Eesti hinnangul on kõige tõhusamaks osutunud meetmed, mis ühendavad investeeringutoetused, regulatiivsed nõuded ja erasektori investeeringute kaasamise. Oluline on, et energiatõhususe investeeringud oleksid võimalikult suures ulatuses majanduslikult tasuvad ning avaliku sektori toetus aitaks eelkõige lühendada investeeringute tasuvusaega. Eesti peab vajalikuks, et energiasäästukohustuse meetmete kujundamisel kasutataks rohkem tasuvusanalüüse ja kulutõhususe põhimõtteid.

11

a. Sätete keerukus

b. Erinevad energiasäästu arvutamise meetodid

c. Ebaühtlane rakendamine liikmesriikides d. Piiratud arv erandeid täiendavuse põhimõttest

e. Ebapiisavad suunised

f. Fossiilkütuste otsese põletamisega seotud meetmetest tuleneva säästu väljajätmine

g. Vähene huvi energiasäästuga seotud rahalise kasu teenimise vastu tulenevalt keerukusega seotud suurtest tehingukuludest

h. Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

9. Millised energiatõhususe direktiivi sätted on olnud kütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamisel kõige tõhusamad?

Valikud vahemikus 1 – 3

a. Kohalikud kütte- ja jahutussüsteemi planeerimist käsitlevad sätted

b. Tõhusa koostootmise arendamist käsitlevad sätted

c. Kaugkütte ja -jahutuse energiatõhusust käsitlevad sätted

d. Heitsoojuse taaskasutust käsitlevad sätted

e. Mõõtmist ja arvetel esitatavat teavet käsitlevad sätted

f. Muu

…

12

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

2. Energiatõhususe roll uues kliima- ja energiaraamistikus

a. Poliitiline ja strateegiline suund

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise raames palus komisj o n ajavahemikul 18. detsembrist 2025 kuni 12. märtsini 2026

tõendeid selle kohta, milline peaks eelistatavalt olema 2030. aasta järgse raamistiku sihiks seatav ülesehitus, sealhulgas seoses energiatõhususega.

Komisjon palub sidusrühmadel kõnealuse konsultatsiooni käigus vastata selleteemalistele küsimustele, kuni see konsultatsioon on veel avatud.

Siin on korratud küsimused energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise kohta, kui Teil ei ole võimalik osaleda energialiidu ja

kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse teemalises konsultatsioonis, mis kestab 12. märtsini 2026.

1. ELis on praegu seatud 2030. aasta energiatõhususeesmärk koos soovituslike riiklike panustega. Kuidas Teie arvates tuleks energiatõhusust

väljendada ja milline peaks olema süsteemi struktuur, et see toetaks energiatõhususe vajalikku kasutuselevõttu ELi 2040. aasta kliimaeesmärkide

saavutamiseks? (Järjestage järgmised variandid või nõustuge algse järjestusega.)

Järjestage

 (1) 2. variant. Säilitatakse 1. variandiga samalaadne siduvate ELi eesmärkidega struktuur ja samal ajal tagatakse liikmesriikidele paindlikkus

vastavalt nende eripärale.

 (2) 1. variant. Jätkatakse ELi siduva energiatõhususeesmärgi praeguse struktuuriga, mida toetavad valemitega kindlaks määratud riiklikud

panused.

…

13

 (3) 4. variant. Kogu ELi jaoks kehtestatakse üks üldine geofitseerimiseesmärk koos peamiste parameetrite (nt taastuvenergia ja energiatõhusus) miinimumkünnistega

 (4) 1., 2., 3. või 4. varianti täiendatakse/kombineeritakse energiasüsteemi põhikomponentide (nt elektrifitseerimine, heitsoojusenergia

vähendamine või korduskasutamine) põhiliste tulemusnäitajate seirega ning ühtlasi tagatakse läbipaistvus ja võrreldavus.

 (5) 3. variant. Kogu ELi jaoks kehtestatakse üks üldine puhta energia eesmärk koos peamiste energiaparameetrite, sh energiatõhususe

miinimumkünnistega.

 Muu variant või variantide kombinatsioon

Kui sidusrühmadel on midagi lisada või täpsustada seoses 2030. aasta järgse eesmärgi ülesehitusega, siis seda saab teha siin:

Kui valisite variandi „muu variant või variantide kombinatsioon“, siis täpsustage:

kuni 1000 tähemärki

Eesti toetab ELi siduva energiatõhususeesmärgi säilitamist koos riiklike panustega, tagades samal ajal liikmesriikidele suurema paindlikkuse nende erinevate lähteolude, kliimatingimuste, energiasüsteemide ja regionaalsete eripärade arvestamiseks. Eesti hinnangul peaks tulevane raamistik olema tehnoloogianeutraalne, praktiline ja võimaldama valida kulutõhusaid lahendusi riiklike eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks energiatõhususe üldeesmärkidele peab tulevane süsteem senisest enam arvestama energiasüsteemi terviklikku toimimist ning toetama võtmenäitajate seiret, sealhulgas elektrifitseerimist, süsteemi paindlikkust, heitsoojuse kasutamist, renoveerimise edenemist ja energiapuuduse vähendamist. Eesti peab oluliseks ka kohaliku tasandi rolli tugevdamist energiatõhususe eesmärkide rakendamisel.

…

14

2. Kuidas tuleks võrrelda/jälgida pärast 2030. aastat energiatõhususe valdkonnas

tehtavaid edusamme?

 Energiatarbimise seisukohast

 Energiamahukuse seisukohast

 Muu

 Arvamus puudub

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

3. Millised meetmed tagaksid kõige paremini 2030. aasta järgsete

energiatõhususeesmärkide saavutamise?

Valikud vahemikus 1 – 3

 Parem jälgimine ja aruandlus  Parandusmeetmed või täitmise tagamise meetmed  Parem energiatõhususe rahastamise raamistik

 Parem tehniline abi

 Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte parem kohaldamine

 Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

Eesti hinnangul tuleks pärast 2030. aastat energiatõhususe valdkonnas tehtavaid edusamme hinnata kombineeritud lähenemise kaudu, mis arvestab nii energiatarbimist kui ka energiamahukust. Energiatarbimise näitajad võimaldavad hinnata absoluutset energiasäästu ja süsteemi tõhusust, samas kui energiamahukus aitab paremini arvestada majanduskasvu, sektoraalseid eripärasid ja struktuurimuutusi.

Lisaks peaks tulevane raamistik senisest enam toetuma täiendavatele süsteemi tulemusnäitajatele, sealhulgas elektrifitseerimisele, renoveerimise edenemisele, heitsoojuse kasutamisele, energiasüsteemi paindlikkusele ja energiapuuduse vähenemisele. Eesti peab oluliseks ka lõpp- ja primaarenergia tarbimise selget eristamist edusammude jälgimisel.

15

4. Kas tulevane ELi energiatõhususpoliitika peaks tagama kogu energiasüsteemi tõhususe,

keskendudes võrdselt energiatõhususpotentsiaalile nii pakkumis- kui ka nõudluspoolel?

 Peaks küll

 Ei peaks

 Arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust:

5. Millised poliitikameetmed on tõhusad energiatõhususe tagamisel tulevase vähese

süsinikuheitega energiasüsteemi kavandamise ja käitamise jaoks? (Andke igale allpool

esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab ebatõhusat ja 5 väga tõhusat

varianti.)

Eesti leiab, et energiasüsteemi tuleb käsitleda tervikuna, sidudes omavahel nii nõudlus- kui pakkumispoole meetmed. Energiatõhususe parandamine, hoonete renoveerimine, tarbimise paindlikkus, lokaalne kütte planeerimine ning heitsoojuse tõhusam kasutamine aitavad vähendada energianõudlust, alandada kogu energiasüsteemi kulusid ning vähendada vajadust täiendavate võrgu- ja tootmisinvesteeringute järele. Samas tuleb tagada tasakaal energiatõhususe, energiatootmise, varustuskindluse ja süsteemi töökindluse vahel. Leiame, et terviklik energiasüsteemi planeerimine saavutada kulutõhusama, kiirema ja paremini koordineeritud energiasiirde.

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

* Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte parem

kohaldamine siseriikliku energiasüsteemi planeerimisel X

* Kogu süsteemi kulude arvutamine, et seada

energiatõhususvõimalused pakkumis- ja nõudluspoolel

esikohale

X

* Tehisintellekti kasutamise soodustamine energiasüsteemi

projekteerimisel ja käitamisel X

16

Kui valisite „eespool nimetatud meetmete kombinatsioon“ või „muu“, siis täpsustage:

6. Milliseid vahendeid tuleks seoses võimaliku energiasäästukohustusega eelistada, et

saavutada kokkuhoid lõppkasutuses riigi tasandil ja lõpptarbimissektorites?

 Energiatõhususkohustuse süsteemid

 Valgete sertifikaatide süsteemid

 Energiatõhususoksjonid

 Riiklikud energiatõhususfondid ja sihtotstarbelised energiatõhususe rahastamise

programmid, sealhulgas finantsinstrumendid

 Maksustamine ja rahalised stiimulid

 Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

Meetmete kombinatsioon, kus olulisel kohal on meetmete majanduslik tasuvus ja rahastus ning meetmete lihtne ja bürokraatiavaba rakendamine, eelkõige energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisel.

…

* Energiasüsteemi planeerimise detsentraliseerimine ning

kohaliku tasandi mõjuvõimu suurendamine süsteemi

tõhusal projekteerimisel ja lõimimisel

X

* Põhiline tulemusnäitaja või eesmärk, näiteks heitsoojuse

vähendamiseks X

Eespool nimetatud meetmete kombinatsioon X

Muu

17

b. Valdkondlikud erisätted

1. Millistes sektorites või valdkondades tuleks energiatõhususe suurendamiseks rohkem

pingutada?

Valikud vahemikus 1 – 3

 Hooned

 Küte ja jahutus

 Tööstus

 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), sealhulgas andmekeskused

 Energiasüsteem

 Transport

 Kommertsteenused

 Avalik sektor

 Finantssektor

 Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

2. Millised energiatõhususe direktiivi sätted avaliku sektori kohta on tulevikus kõige

asjakohasemad ja millega tuleks jätkata / mida tuleks tugevdada?

Valikud vahemikus 1 – 3

 Energiajuhtimissüsteemid ja avaliku sektori asutuste energiaauditid

 Energiatarbimise vähendamise eesmärgid avalikus sektoris

 Liikmesriikide abi piirkonna ja kohaliku tasandi asutustele

 Kohustus renoveerida igal aastal 3 % üldkasutatavatest hoonetest

 Energiasääst üldkasutatavates hoonetes

 Kohustuslikud energiatõhususkriteeriumid riigihangetes

18

3. Kas energiajuhtimissüsteemide ja energiaauditite rakendamine ettevõtetes peaks

jätkuma / kas seda tuleks tugevdada?

a. Peaks küll

b. Ei peaks

c. Arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust:

4. Milline peaks olema energiajuhtimissüsteemide ja energiaauditite rakendamise põhikriteerium ettevõtetes?

 Ettevõtte suurus (nt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), muud kui VKEd)

 Energiatarbimine

 Tegevussektor (nt tööstus, transport, teenused)

 Kasvuhoonegaaside heide

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

5. Missuguste ettevõtjate suhtes tuleks energiajuhtimissüsteeme ja energiaauditeid kohaldada? (Tingimuste kohta vt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 3 lõige 1)

 Ainult autonoomsed ettevõtjad

 Autonoomsed ettevõtjad ja sidusettevõtjad

 Autonoomsed ettevõtjad, partnerettevõtjad ja sidusettevõtjad

 Muu

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

Need meetmed aitavad ettevõtetel tuvastada energiasäästu võimalusi, parandada ressursitõhusust, vähendada energiakulusid ning suurendada ettevõtete vastupanuvõimet energiahindade kõikumisele.

Tulevases raamistikus tuleks suuremat tähelepanu pöörata energiamahukatele ja suure energiatarbimisega ettevõtetele ning siduda energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid senisest tugevamalt investeeringute, tegevuskavade, tehnilise nõustamise ning finantseerimisvõimalustega. Samuti peab raamistik arvestama ettevõtete suuruse, energiatarbimise ja sektori eripäraga. Eesti peab oluliseks ka hoonete energiajuhtimissüsteemide laiemat kasutuselevõttu, et toetada energiatõhususe pidevat jälgimist ja optimeerimist.

19

6. Millised energiatõhususe direktiivi sätted kütte ja jahutuse kohta on kõige

asjakohasemad tulevikus ja fossiilkütuse kasutamise järkjärgulise kaotamise puhul ning

millega tuleks jätkata / mida tuleks tugevdada?

Valikud vahemikus 1 – 3

 Kohalikud kütte- ja jahutuskavad, mis on seotud riiklike energia- ja

kliimakavadega ning riiklike õhusaaste kontrolli programmidega, samuti

õhukvaliteedikavad

 Tõhusat kaugkütet ja -jahutust käsitlevad sätted

 Keskkonnasäästlikku kütte- ja jahutustehnoloogiat, sealhulgas soojuspumpasid,

geotermilise energia süsteeme ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat

käsitlevad sätted

 Tõhusat koostootmist käsitlevad sätted

 Elektrienergiasektorist, tööstusest, teenustest ja andmekeskustest pärit

heitsoojuse taaskasutamist käsitlevad sätted

 Mõõtmist ja arvetel esitatavat teavet käsitlevad sätted

 Muud (või uued) sätted

Täpsustage, kui vastasite „muud (või uued) sätted“:

7. Kas heitsoojuse / ülemäärase soojuse / tootmisprotsessi käigus tekkiva soojuse

taaskasutamine peaks muutuma kohustuslikuks, kui kulude-tulude analüüsi või

energiaauditite abil on kindlaks tehtud kulutõhusad korduskasutusvõimalused?

a. Peaks küll

b. Ei peaks

c. Arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust:

…

Heitsoojuse ja tootmisprotsessides tekkiva ülemäärase soojuse taaskasutamist tuleks võimalusel edendada, eelkõige juhtudel, kus kulude-tulude analüüs või energiaaudit kinnitab lahenduse tehnilist ja majanduslikku põhjendatust. Sellised lahendused aitavad vähendada energia raiskamist, parandada energiasüsteemi tõhusust ning vähendada primaarenergia kasutust ja energiakulusid.

Samas peab tulevane raamistik jääma piisavalt paindlikuks ning arvestama kohalike eripärade, taristu olemasolu, võimalike tarbijate paiknemise ning tegeliku kulutõhususega. Eesti hinnangul tuleks vältida ebaproportsionaalset haldus- ja investeerimiskoormust olukordades, kus heitsoojuse kasutamine ei ole praktiliselt või majanduslikult teostatav.

20

8. Kas linnapiirkondades tuleks tõhususe suurendamiseks seada esikohale küttevõrgud

(nt kaugküte) ja vältida olukorda, kus kohaliku elektrivõrgu võimsust napib või

elektrienergia jaotamise kulud suurenevad hüppeliselt?

 Jah, küttevõrkudel peaks olema miinimumosakaal kogu kütte- ja jahutusvarustuses -

 Jah, kohalikele omavalitsustele tuleks anda õigus otsustada, milliseid linnapiirkondi

küttevõrgud varustavad

 Jah, tuleks nõuda küttevõrkude tarnitava soojuse madalamat siseriiklikku

maksustamist (käibemaksu ja aktsiisi miinimum- või nullmäär)

 Jah, küttevõrke tuleks arendada investeeringuid võimaldava rahastamisraamistiku

kaudu

 Jah, hoonete ja tööstuse tekitatava süsinikuheite vähendamiseks mõeldud

keskkonnahoidlikku kütte- ja jahutustehnoloogiasse investeerimist võimaldava

rahastamisraamistiku kaudu

 Muud prioriseerimismeetmed

 Prioriseerimine ei ole vajalik

Täpsustage, kui vastasite „muud prioriseerimismeetmed“:

…

21

9. Kuidas tuleks andmekeskusi pärast 2030. aastat reguleerida? (Andke igale allpool esitatud

variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab variandiga kindlat mittenõustumist ja 5 kindlat

nõustumist.)

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

c. Rahastamisraamistik ja tugivahendid

1. Millist liiki rahastamisraamistik on Teie arvates energiatõhususeesmärkide

saavutamiseks kõige sobivam?

 Normatiivne rahastamisraamistik, mis konkreetselt seob finantsstiimulid

siduvate energiatõhususe parandamise meetmetega kooskõlas regulatiivsete

nõuetega

 Toetav rahastamisraamistik, mille puhul avaliku sektori poolne rahastamine

Loamenetluste puhul tuleb pigem vaadata neid reguleerivaid õigusakte, ehk kaaluda kus kestlikkuse nõuded peaks olema - kas EED või mõni muu õigusakt.

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

* Reguleerimine ei ole vajalik X

* Säilitada energiatõhususe direktiivi artikli 12 kohane praegu

kehtiv raamistik (andmete avalikustamine,

aruandlussüsteem ja reitingusüsteem)

X

* Muuta energiatõhususe direktiivi artikli 12 kohane praegune

raamistik ja VII lisa kogu ELis ühtsemaks X

* Lisada raamistikku kogu ELi hõlmavad miinimumnõuded

andmekeskuste energiatõhususalase tulemuslikkuse kohta X

* Näha loamenetluse või riikliku rahastamise puhul ette

kestlikkustingimused X

* Näha ette meetmed, millega toetatakse andmekeskuste

lõimimist energiasüsteemi X

Muu X

22

aitab turuosalistel võimendada energiatõhususe ärimudelit ning era- ja avaliku

sektori sidusrühmadel pääseda ligi energiatõhususprojektide rahastamisele

 Seireraamistik, milles keskendutakse energiatõhususalase tulemuslikkuse

jälgimisele sellekohase aruandluse ja vastavate võrdlusuuringute abil, kusjuures

avaliku sektori sekkumine on piiratud

 Ükski eespool nimetatud raamistik ei ole energiatõhususeesmärkide

saavutamisel piisavalt tõhus

 Arvamus puudub

2. Millised on kõige olulisemad rahastamistoetused ja tugivahendid, mis soodustavad

energiatõhususse investeerimist ja energiatõhususlahenduste kasutuselevõttu?

 Energiatõhusustoetused ja -subsiidiumid

 Energiatõhususega seotud sooduslaenud ja pangalaenukõlblikkuse toetus avaliku

sektori rahastamisprogrammide kaudu (nt riigigarantii tagatisena,

laenuintressiga seotud maksusoodustus jne)-

 Segarahastamine, milles on ühendatud toetused, finantsinstrumendid ja

tehniline abi

 Kaubeldavad energiatõhusussertifikaadid (valged sertifikaadid)

 Nõustamisteenused ja projektiarendusabi vahendid

 Avaliku ja erasektori partnerlused, näiteks kontsessioonid ja muud omakapitali

kaasinvesteerimise süsteemid

 Maksusoodustused ja karistamine maksustamise kaudu

 Rahastamine teenuslepingute/tegevuskulude kaudu (energiatõhusus teenusena ja muud

uuenduslikud energiateenused, liisimine jne)

 Rahastamine krediidilepingute kaudu, näiteks energiatõhususega seotud

laenutooted (tagatud ja tagamata laenud)

 Energiateenuse ettevõtja põhine ja kolmanda isiku poolne rahastamine

(bilansiväline)

 Keskkonnahoidlik väärtpaberistamine ja varaga tagatud väärtpaberid

laenutegevuse ja kapitaliturgude hoogustamiseks

 Muu

23

Täpsustage, kui vastasite „muu“:

3. Kui asjakohaseks peate järgmisi ELi energiatõhususe rahastamise ja energiateenuste

raamistiku täiustusi? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1

tähistab täiesti sobimatut ja 5 kõige sobivamat varianti.) 1 2 3 4 5

Arvamus

puudub

* Energiatõhususe rahastamise raamistiku ühtlustamine ja

lihtsustamine, tagades energiatõhususse tehtavate

investeeringute ja energiateenuste rahastamise kõlblikkuse

eeskirjade range ühtlustamise asjaomases

õigusraamistikus (energiatõhusust käsitlevad õigusaktid,

finantsteenuste määrus, ELi taksonoomia, riigiabiraamistik,

ELi rahastamisprogrammid, ELi eelarve-eeskirjad ja olulise

kahju ärahoidmise põhimõte ning muud asjakohased

raamistikud)

X

* Energiatõhususlaenude, energiateenuste (ettevõtjad ja

teenuseosutajad), energiatõhususlepingute ning muude

asjakohaste uuenduslike rahastamisvahendite ja uute

energiateenustel põhinevate mudelite ühtsete ELi tasandi

määratluste ja standardvormide tagamine

X

* Turuosalistele selgemate suuniste ja teabe andmine,

parandades samal ajal programmide kavandamist ja

rakendamist, eelkõige reageerimisvõime, asjakohasuse ja

tegevuse tõhususe osas

X

* ELi raamatupidamiseeskirjade ning energiateenuslepingute

ja teenuspõhise rahastamise finantskäsitluse täpsustamine X

* Energiatõhusussertifikaadi (valge sertifikaat) ühtse vormi

kehtestamine, et suurendada investorite usaldust

energiasäästu rahalise väärtuse vastu ja luua piiriülese

koostalitluse miinimumalus

X

* Energiasäästu seire ja kontrolli meetmete lihtsustamine, et

tagada piiriülene koostalitlus, vähendada tehingukulusid

ning soodustada investeeringuid energiatõhususse ja turu

laienemist

X

…

24

* Energiateenuse ettevõtjate kohta riiklike andmebaaside loomine ning nende piiriülese koostalitluse ja vastastikuse tunnustamise tagamine

X

* Energiateenuse ettevõtjatele (riiklike) täitmistagatiste ja refinantseerimisvõimaluste loomise ning energiatõhususlepingute sõlmimise toetamine

X

* Õigus anda projektiarendusabi ja nõustamistuge, et

soodustada energiatõhususse investeerimist X

* Finantsinstrumentide ja avaliku sektori tagatiste kasutamise toetamine kui põhivahend riiklike energiatõhusustoetuse raamistike loomisel

X

* Finantseerimisasutuste ja turuosaliste tihedama koostöö, näiteks energiatõhususe rahastamise koalitsioonis, soodustamine ja toetamine ning liikmesriikide abistamine riiklike koostööplatvormide, näiteks riiklikke keskuste väljaarendamisel

X

* Riigi või kohaliku tasandi koostöö arendamine konkreetsete sektorite, varade või tehnoloogiaga seotud asjaosaliste vahel, et nad jõuaksid kokkuleppele ühistes eesmärkides (partnerluslepingute näidised, nt heitsoojuse taaskasutamise kohta)

X

25

3. Energiatõhususpoliitika raamistiku ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine

1. Kas energiatõhususraamistikku tuleks ühtlustada või muuta selle rakendamine

paindlikumaks, säilitades samal ajal selle eesmärgid eelseisvaks kümnendiks?

 Peaks küll

 Ei peaks

 Arvamus puudub

Kui valisite „peaks küll“, siis milliseid meetmeid või sätteid tuleks lihtsustada (nt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, energiasäästukohustus, energiajuhtimissüsteemid ja energiaauditid, energiatõhusa kaugkütte ja -jahutuse nõuded jne)?

2. Millised energiatõhususe direktiivi sätted võiks Teie arvates lisada muudesse

määrustesse/direktiividesse (nt riigihankeid, hoonete energiatõhusust,

rahastamiseeskirju, mõõtmist ja arvete esitamist reguleerivad õigusaktid ning

tarbijatemaatikaga seotud sätted jne) ja kuidas?

3. Kas Teie arvates on energiatõhususe direktiivis sätteid, mille rakendamisega seotud

halduskulud on suuremad kui rakendamisest saadav kasu?

Energiatõhususe direktiivi põhimõtteid tuleks senisest tugevamalt lõimida teistesse Euroopa Liidu õigusaktidesse ja poliitikaraamistikesse, eelkõige hoonete energiatõhususe, riigihangete, rahastamise, mõõtmise, tarbijakaitse ning kohaliku energia- ja soojusplaneerimise valdkondadesse. Energiasäästu ja energiatõhususe põhimõtted peaksid kujunema loomulikuks osaks investeerimis-, hanke- ja tarbimisotsustest, mitte eraldiseisvaks lisakohustuseks.

Eesti peab oluliseks erinevate õigusaktide ja aruandlusraamistike paremat koostoimet ning dubleerivate nõuete vähendamist. Samuti tuleks tugevdada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte sidumist avalike hangete, hoonete energiatõhususe, kohaliku soojusplaneerimise ja rahastamisreeglitega. Riigihangete raamistik peaks seejuures keskenduma eelkõige hankemenetluste põhimõtetele, samas kui sisulised energiatõhususe nõuded võiksid olla reguleeritud valdkondlikes õigusaktides.

Energiatõhususraamistikku tuleks järgmise kümnendi vaates ühtlustada ja muuta paindlikumaks, säilitades samal ajal energiatõhususe eesmärkide ambitsiooni. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata aruandlusnõuete, energiasäästu arvestamise metoodikate ja erinevate õigusaktide vahel kattuvate kohustuste lihtsustamisele ning ühtlustamisele.

Peame oluliseks, et raamistik arvestaks paremini liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi erineva haldus- ja investeerimisvõimekusega. Samuti tuleks tugevdada erinevate energiatõhususe poliitikate ja andmevoogude koostoimet, sealhulgas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte, hoonete energiatõhususe, kaugkütte ja -jahutuse ning rahastamisraamistike vahel. Eesti toetab praktilisemat, kulutõhusamat ja energiatarbimise põhisemat lähenemist, et suunata meetmed sinna, kus energiasäästu potentsiaal on suurim ning rakendamine kõige tõhusam.

26

Meie hinnangul ei seisne peamised väljakutsed energiatõhususe direktiivi eesmärkides, vaid nende rakendamise keerukuses ja halduskoormuse proportsionaalsuses. Eriti kohaliku tasandi ja väiksemate turuosaliste jaoks võivad detailne aruandlus, keerukad arvutusmetoodikad ning sama teabe korduv esitamine erinevates formaatides põhjustada ebaproportsionaalselt suuri halduskulusid võrreldes saavutatava lisandväärtusega.

Eesti peab oluliseks aruandlus- ja seirenõuete lihtsustamist, andmevormingute standardiseerimist ning ühtsete digitaalsete andmevahetuslahenduste kasutuselevõttu, et vähendada dubleerimist ja halduskoormust.

Täiendavat tähelepanu vajab energiaostuvõimetusega seotud meetmete rakendamise praktiline korraldus. Näiteks võib üksikute energiaostuvõimetute leibkondade sihistamine korterelamutes olla halduslikult keerukas ning selle mõju kogu hoone energiatõhususele piiratud.

Samuti tuleks hinnata teatud mõõtmisnõuete praktilist ja tehnilist teostatavust. Näiteks võib direktiivi artikliga 15 seotud tarbimispõhine mõõtmine teatud küttesüsteemide puhul olla tehniliselt ebatäpne või ebaproportsionaalselt kulukas võrreldes saavutatava praktilise kasuga.

27

4. Kas energiatõhususe direktiivis on osi või sätteid, mis on aegunud või eesmärkide

saavutamisel osutunud sobimatuks?

5. Kas 2030. aasta järgses raamistikus on energiatõhususest aru andmise kohustusi, mille

võiks laiemast energiapoliitika struktuurist välja jätta, mida võiks lihtsustada või

ühtlustada või mille võiks ühendada muude aruandluskohustustega?

Viimased küsimused

Kas Teil on lisamärkusi mõne aspekti kohta, mida eelmistes küsimustes ei käsitletud?

kuni 1000 tähemärki

Eesti hinnangul ei ole energiatõhususe direktiivi põhieesmärgid aegunud, kuid osa rakendusmehhanisme ja nõudeid vajab ajakohastamist ning paremat kohandamist liikmesriikide ja kohaliku tasandi vajadustega. Tulevases raamistikus tuleks suuremat tähelepanu pöörata terviklikele lahendustele, sealhulgas renoveerimispakettidele, kohalikele tugistruktuuridele, projektide ettevalmistamise võimekusele ning energiasüsteemi terviklikule käsitlusele.

Eesti leiab, et keerukad aruandlus-, seire- ja administratiivnõuded võivad teatud juhtudel põhjustada ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust võrreldes saavutatava lisandväärtusega. Seetõttu tuleks rohkem keskenduda lihtsamatele, tulemuspõhistele ja praktiliselt rakendatavatele lahendustele.

Täiendavalt tuleks hinnata energiateenuste ja energiatõhususlepingute toimimist praktikas ning suurendada nende atraktiivsust turuosaliste jaoks. Samuti võiks üle vaadata fikseeritud perioodilisusega energiaauditite nõuded ning toetada energiatõhususe spetsialistide kvalifikatsioonide paremat ühtlustamist ja vastastikust tunnustamist Euroopa Liidus.

Eesti toetab energiatõhususega seotud aruandluskohustuste lihtsustamist, ühtlustamist ja paremat integreerimist laiemasse energia- ja kliimapoliitika raamistikku. Tulevikus peaks aruandlus põhinema rohkem ühistel digitaalsetel andmepõhjadelt ja standardiseeritud andmevahetusel, kus sama teavet esitatakse üks kord ning kasutatakse erinevates aruandlus- ja seiresüsteemides.

Eesti peab oluliseks vähendada dubleerivaid aruandlusnõudeid ning tugevdada koostoimet energiatõhususe direktiivi, hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD), riikliku energia ja kliimakava (sh. eduaruande), kohaliku kütte- ja jahutusplaneerimise ning muude energia- ja kliimapoliitika raamistikute vahel. Samuti tuleks hinnata, milliseid aruandluskohustusi oleks võimalik lihtsustada või koondada, et vähendada halduskoormust ja parandada aruandluse praktilist väärtust nii ettevõtete, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

28

Ühtlasi võite esitada tõendeid või seisukohti käesoleva läbivaatamise kohaldamisalasse kuuluvate

teemade kohta.

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Contact

[email protected]

Tulevases raamistikus tuleb rohkem arvestada piirkondlike eripäradega, sealhulgas ääre- ja saarepiirkondade kõrgemate kulude, väiksema turumahu ja paindlikumate lahenduste vajadusega.

Eesti peab vajalikuks säilitada energiatõhususe direktiivis kehtivad erandid riigikaitseliste objektide, julgeolekuga seotud taristu ning riigi toimepidevuseks oluliste teenuste suhtes. Energiasäästu-, energiatarbimise vähendamise ja rekonstrueerimiskohustused ei tohi kahjustada riigikaitset, julgeolekut ega elutähtsate teenuste toimepidevust.

Sama põhimõte peab laienema ka andmekeskustele ja digitaristule, mis toetavad riigi toimimiseks olulisi süsteeme või avalikke teenuseid. Vältida tuleb ebaproportsionaalseid nõudeid, mis võivad mõjutada nende töökindlust, julgeolekut või toimepidevust.