Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisuse õigusaktide eelnõude paketi kohta  

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 28.05.2026 nr 4-2/25-00837-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisuse õigusaktide eelnõude paketi kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  28.  mai  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Komisjoni  küberturvalisuse  õigusaktide  eelnõude  paketi  kohta,  mis  koosneb küberturvalisuse 2. määruse eelnõust  (edaspidi CSA2)  (COM(2026) 11  final) ning  küberturvalisuse 2. direktiivi (edaspidi NIS2) muudatuste eelnõust (COM(2026) 13 final):   NIS2 muudatuste ja CSA2 üldised põhimõtted   1.1. Eesti  toetab Euroopa Liidu küberturvalisuse  tugevdamist,  kuid peab oluliseks,  et NIS2  muutva ja CSA2 eelnõu nõuded,  terminoloogia ja kohaldumisala  tagavad liikmesriikidele  ja  puudutatud subjektidele selge ja üheselt mõistetava õigusraamistiku, kuna juba kehtiva NIS2  sõnastus on ebaselge ja mitmeti tõlgendatav.   1.2. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) rolli ja ülesannete  kujundamisel  on  tagatud  selge  tööjaotus  liikmesriikidega  ning  välditakse  liikmesriikide  pädevuste  ja  olemasolevate  mehhanismide  dubleerimist  (sealhulgas  varajase  hoiatuse  süsteemide, küberintsidentide käsitlemise üksuste ja riiklike operatiivsete funktsioonide puhul)  ega  piirata  liikmesriikide  pädevate  asutuste  operatiivtööd.  ENISA  uued  ülesanded  peavad  toetama  kehtivaid  koostöömehhanisme,  ei  tohi  luua  paralleelseid  infovahetuskanaleid  ega  mõjutada  negatiivselt  riiklike  küberintsidentide  käsitlemise  üksuste  ja  erasektori  vahelist  koostööd.   CSA2 eelnõuga seotud seisukohad   1.3.  Eesti  peab  oluliseks,  et  liikmesriikidele  säilib  otsustuspädevus  ENISA  kontaktisikute  määramisel ning võimalus otsustada, millises ulatuses ja millise esindatusega nad ENISA töös  osalevad.  Juhul,  kui  liikmesriikidel  tuleb  nimetada  esindaja  ENISA  koostööformaati  või  nõukogusse, peab neil säilima piisav paindlikkus otsustada, millisest asutusest pädev esindaja  määrata. Oluline on vältida väikeriikidele liigse töökoormuse tekkimist.   1.4.  Eesti  toetab  küberoskuste  tõendamise  kavade  ja  küberoskuste  akadeemia  loomist  ning  nendega  seotud  ülesannete  andmist  ENISA-le,  kuid  peab  oluliseks  vältida  liikmesriikide  õppeasutustele lisanduvat halduskoormust. Loodavad küberoskuste tõendamise kavad peavad 

.

2 (4)

õppeasutustele lisanduvat halduskoormust. Loodavad küberoskuste tõendamise kavad peavad  arvestama  olemasolevaid  kompetentsimudeleid  ja  sertifikaate.  Kaasnevad  lisakulud  ja  - ülesanded  peavad  olema  põhjendatud  ning  arvestama  liikmesriikide  olemasolevate  õppekavade  mahtu  ja  korraldust.  Kompetentsiprofiilide  väljatöötamisel  peab  arvestama  ka  Euroopa Liidu tööturu olukorra ning juba kasutusel olevate rahvusvaheliste sertifikaatidega.   1.5. Eesti toetab eelnõu ettepanekut, mille kohaselt jääb küberturvalisuse sertifitseerimine IKT- toodete,  -teenuste  ja  -protsesside  pakkujatele  vabatahtlikuks  ning  küberturvalisuse  sertifitseerimisskeemid ei raskenda mikro- ja väikeettevõtete ja uute ettevõtete turule tulemist  ja turul tegutsemist. Oluline on tagada, et sertifitseerimisega seotud nõuded ei too ettevõtetele  kaasa  põhjendamatut  haldus-  ega  kulukoormust,  kuna  ka  vabatahtlik  sertifitseerimine  võib  praktikas  muutuda  turul  osalemise,  hanketingimustele  vastamise  või  klientide  usalduse  saavutamise eeltingimuseks.   1.6.  Eesti  peab  oluliseks,  et  liikmesriikidele  jääks  piisav  õigus  võimaldada  põhjendatud  juhtudel  kontrollida  küberturvalisuse  sertifikaadi  aluseks  olevate  nõuete  tegelikku  täitmist.  Samuti  peab  olema  liikmesriigil  võimalik  nõuda  sertifikaadi  omanikult  lisanõuete  täitmist  juhul,  kui  sertifikaat  ei kata kogu vajalikku  riskispektrit  või  ei  anna piisavat kindlust kõigi  asjakohaste nõuete täitmise kohta (näiteks julgeoleku valdkond).   1.7. Eesti peab oluliseks, et  IKT  tarneahelate  turvalisuse  tagamisel pöörataks  tähelepanu ka  mittetehniliste  riskide  maandamisele,  kuid  selleks  eelnõus  kavandatavad  meetmed  peavad  olema proportsionaalsed ja sihitud. Küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate kolmandate  riikide  kindlaksmääramisel  peab  liikmesriikidel  olema  tugev  roll,  et  tagada  mittetehniliste  riskide kindlaksmääramise protsessi läbipaistvus ja usaldusväärsus.   1.8. Eesti  peab oluliseks,  et  liikmesriikide  ja  ettevõtjate  jaoks on  eelnõus  IKT  tarneahelate  mittetehniliste riskide maandamise protsessid sätestatud selgelt, läbipaistvalt ja etteaimatavalt.  CSA2  eelnõus  või  selle  alusel  kehtestatavates  rakendusaktides  tuleb  ette  näha  mõistlikud  üleminekuajad  vastavalt  IKT  tarneahelate  riskihinnangutele,  et  liikmeriigid  ja  ettevõtjad  saaksid  oma  IKT  tarneahelatega  seotud  protsessid,  tooted  ja  investeeringud  uute  küberturvalisuse nõuetega kooskõlla viia.   NIS2 muudatuste eelnõuga seotud seisukohad   1.9.  Eesti  toetab  Euroopa  digiidentiteedikukrute  pakkujate  ja  Euroopa  ettevõtluskukrute  pakkujate ning nii strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanike, haldajate ja käitajatena  kindlaks  määratud  üksuste  kui  ka  merealuse  andmeedastustaristu  operaatorite  lisandumist  NIS2  kohaldamisalasse.  Eesti  toetab  mikro-  ja  väikeettevõtjatest  domeeninimede  süsteemi  teenuse osutajate väljajätmist NIS2 kohaldamisalast.   1.10.  Eesti  toetab  NIS2  tähenduses  elutähtsate  üksustega  seotud  lävendi  muudatust,  mille  kohaselt  käsitatakse  edaspidi  elutähtsate  üksustena  NIS2  I  lisas  osutatud  ettevõtjaid,  kes  ületavad väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate (VKTKE) ülemmäärasid.   1.11. Eesti  leiab,  et  elutähtsad üksused,  olulised üksused  ja domeeninimede  registreerimise  teenuse osutajad peavad esitama  liikmesriigi pädevatele asutustele enda kohta käivat  teavet  üksnes  mahus,  mis  on  eesmägipärane  ja  vajalik  pädevate  asutuste  ülesannete  täitmiseks.  Samuti  peaksid  pädevad  asutused  edastama  samadest  andmetest  ENISA-le  üksnes  need  andmed, mis on eesmärgipärased  ja vajalikud ameti ülesannete  täitmiseks. ENISA peetavat 

eelnimetatud üksuste registrit puudutavad nõuded tuleb eelnõus täpsemalt reguleerida, tagades 

3 (4)

eelnimetatud üksuste registrit puudutavad nõuded tuleb eelnõus täpsemalt reguleerida, tagades  muu hulgas selguse nii  registri pidamises,  sellele  juurdepääsus,  registri  ja  selles  sisalduvate  andmete  kaitses,  andmete  säilitamistähtaegades  kui  ka muudes  asjakohastes  korralduslikes  aspektides.   1.12.  Eesti  toetab  muudatust,  mille  kohaselt  peavad  liikmesriigid  enda  küberturvalisuse  strateegia osana võtma vastu postkvantkrüptograafiale üleminekuga seotud poliitikameetmeid.   1.13. Eesti  toetab eelnõus küberturvalisuse  riskijuhtimismeetmete  tagamisega seotud nõuete  sõnastamist  viisil,  mis  võimaldab  liikmesriigil  kehtestada  riigispetsiifilisi  riskijuhtimismeetmete nõudeid ka nende üksuste suhtes, kes on hõlmatud Euroopa Komisjoni  samade nõuete alusel vastu võetud rakendusaktiga.   1.14. Eesti leiab, et NIS2 nõuete ning selle alusel antavate rakendusaktide täitmiseks peavad  olema ette nähtud konkreetsed üleminekuperioodid, kuna üleminekuperioode ei ole sätestatud  kehtivas  NIS2s  ega  selle  alusel  antud  rakendusaktis  ning  neid  pole  ka  ette  nähtud  NIS2  muutvas eelnõus. See on eriti oluline üksuste puhul, kes satuvad esmakordselt NIS2 või selle  alusel  antud  rakendusakti  kohaldamisalasse.  Üleminekuperioodid  peavad  olema  sobilikud  konkreetsete  nõuete  olemuse  ja  keerukusega,  näiteks  võiks  küberturvalisuse  riskijuhtimismeetmetega seotud nõuete rakendamise puhul olla üleminekuperiood kuni kolm  aastat.   1.15.  Eesti  leiab,  et  liikmesriigi  pädevale  asutusele  NIS2  tähenduses  olulisest  intsidendist  teavitamine peab toimuma nii, et varajase hoiatusega esitatakse kogu teave, mis on teavitamise  hetkel  teada.  Järgnevad  teavitused,  sealhulgas  intsidenditeade  ja  vahearuanne,  peavad  täiendama  ja  ajakohastama  varajase  hoiatusega  esitatud  teavet.  Varajase  hoiatuse  andmekoosseis  peab  tagama  piisava  paindlikkuse  teavitajale,  kuid  samal  ajal  võimaldama  pädeval  asutusel  täita  oma  ülesandeid  ning  andma  teavitavale  üksusele  aluse  koostada  lahendatud  intsidendi  lõpparuanne.  Teavitustega  seotud  andmeväljad  peavad  võimaldama  tagada ka teiste Euroopa Liidu õigusaktide alusel sama intsidendi kohta esitatavate teavituste  kohustuste täitmist.   1.16.  Eesti  leiab,  et  küberturvalisuse  valdkonnas  lunavararünnetega  seotud  intsidendist  teavitamise andmeväljade ning küberintsidentide käsitlemise üksustele või pädevale asutusele  täiendava  selgituse  küsimuse  volituse  lisamine  dubleerib  kehtivaid NIS2  nõudeid, mistõttu  tuleks vastavad muudatused eelnõust välja jätta.   1.17.  Eesti  toetab  muudatust,  mille  kohaselt  on  võimalik  küberturvalisuse  sertifitseerimist  kasutada riskijuhtimismeetmete täitmise tõendamiseks. Eesti  leiab, et seda lähenemist  tuleks  rakendada  ka  teiste  Euroopa  Liidu  õigusaktide  puhul,  mis  käsitlevad  küberturvalisuse  riskijuhtimismeetmete või turvameetmete täitmise tõendamist.   1.18.  Eesti  leiab,  et  NIS2  muudatuste  ülevõtmise  tähtaeg  peab  olema  vähemalt  18  kuud.  Direktiivi  ülevõtmise  tähtaeg  peab  arvestama  liikmesriikide  õigusloomeprotsessiga  ning  kaasneva haldus- ja töökoormusega.     Lugupidamisega     

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

(allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri  2. Seletuskirja lisa kaasamise tabel 3. Eelnõu COM(2026) 11 (CSA2) 4. Eelnõu COM(2026) 11 (CSA2) lisa 5. Eelnõu COM(2026) 13 (NIS2 muudatused)      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 20.1.2026

COM(2026) 11 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 (küberturvalisuse 2. määrus)

{SEC(2026) 11 final} - {SWD(2026) 11 final} - {SWD(2026) 12 final}

ET 1 ET

I LISA

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE SUHTES KEHTIVAD NÕUDED

1. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning

olema juriidiline isik.

2. Vastavushindamisasutus ei tohi olla suure riskiga tarnija.

3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, kes on sõltumatu üksusest ja

IKT-tootest, -teenusest, -protsessist või hallatud turbeteenustest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes

on seotud hinnatavate IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside või hallatud

turbeteenuste projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või

hooldamisega, võib käsitada sellise kolmandast isikust asutusena tingimusel, et on

tõendatud selle sõltumatus ja huvide konflikti puudumine.

4. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete

täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatavate IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste projekteerija, tootja, pakkuja,

paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud

esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste kasutamist ega selliste

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste kasutamist isiklikul

otstarbel.

5. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete

täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud hinnatavate IKT-toodete,

-teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste projekteerimise, tootmise

või konstrueerimise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldamisega ega

esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevusega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski

tegevuses, mis võib olla vastuolus tehtavate otsuste sõltumatusega või

ausameelsusega nende vastavushindamistoimingutes. See kehtib eelkõige

nõustamisteenuste kohta.

6. Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate ja

lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust,

objektiivsust ega erapooletust.

7. Kui vastavushindamisasutus kuulub avaliku sektori üksusele või institutsioonile või

on selle hallatav asutus, tuleb tagada selle sõltumatus ning riikliku küberturvalisuse

sertifitseerimise asutuse ja vastavushindamisasutuse vahelise huvide konflikti

puudumine ning see dokumenteerida.

8. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid

suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise

pädevusega, laskmata end mõjutada mis tahes surveavaldustel ja ahvatlustel

(eelkõige rahalistel), millel võib olla mõju nende otsustele või vastavushindamise

tulemustele, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud

toimingute tulemustest.

9. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma kõiki talle käesoleva

määrusega pandud vastavushindamisülesandeid olenemata sellest, kas

vastavushindamisasutus täidab neid ülesandeid ise või neid täidetakse tema nimel ja

vastutusel. Alltöövõtt ja konsulteerimine asutuseväliste töötajatega peab olema

nõuetekohaselt dokumenteeritud ja ellu viidud ilma vahendajateta ning selle kohta

ET 2 ET

tuleb sõlmida kirjalik leping, milles käsitletakse muu hulgas konfidentsiaalsust ja

huvide konflikti küsimusi.

10. Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad alati ja iga IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste liigi, kategooria või alamkategooria

ning iga vastavushindamismenetluse puhul olema järgmised vajalikud vahendid:

(a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus

vastavushindamisülesannete täitmiseks;

(b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis

tagavad nende menetluste läbipaistvuse ja võimaluse neid korrata;

vastavushindamisasutusel peavad olema asjakohased tegevuspõhimõtted ja

menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab artikli 93 kohaselt

teatatud vastavushindamisasutusena, ja muud tegevust;

(c) menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja

suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, IKT-toote, -teenuse või -

protsessi tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või

seeriatootmisega.

11. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid

vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja

haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

12. III jaotise kohaseid vastavushindamistoiminguid tehes ei kasuta ega paigalda

vastavushindamisasutus suure riskiga tarnijatelt saadud IKT-komponente ega IKT-

komponente sisaldavaid komponente artikli 102 kohaselt kindlaks tehtud peamistesse

IKT-varadesse ega integreeri neid sinna muul viisil.

13. Vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema:

(a) heal tasemel tehniline väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid,

millega seoses vastavushindamisasutus on akrediteeritud ja asjakohasel juhul

loa saanud;

(b) piisavad teadmised nende tehtavate vastavushindamistoimingute nõuetest ning

piisav pädevus nimetatud hindamistoimingute läbiviimiseks;

(c) sobilikud teadmised ja arusaam kehtivatest nõuetest ja standarditest ning liidu

ühtlustamisõigusaktide ja nende rakendusaktide asjakohastest sätetest;

(d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad

vastavushindamistoimingute läbiviimist.

14. Vastavushindamisasutused, nende kõrgem juhtkond, vastavushindamistoimingute

teostamise eest vastutavad töötajad ja alltöövõtjad peavad olema erapooletud.

15. Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja hindamispersonali tasu suurus ei

tohi sõltuda tehtud vastavushindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

16. Vastavushindamisasutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud

juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt liikmesriik või kui

vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne.

17. Vastavushindamisasutuse töötajad peavad hoidma ametisaladust teabe osas, mis on

saadud käesoleva määruse või selle täitmise tagamiseks vastu võetud liikmesriigi

õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud juhul, kui teabe

avalikustamine on nõutav selliste isikute suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi

ET 3 ET

õigusega, ja välja arvatud teabevahetus nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus

nad tegutsevad. Omandiõiguste kaitse peab olema tagatud. Vastavushindamisasutusel

peavad olema käesoleva punkti täitmiseks kehtestatud dokumenteeritud menetlused.

18. Vastavushindamisasutus tegutseb vastavalt sidusatele, õiglastele,

proportsionaalsetele ja mõistlikele tingimustele, vältides ettevõtjate liigset

koormamist ja võttes tasude puhul arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate huve.

19. Sertifikaate väljaandev vastavushindamisasutus peab vastama asjakohase, määruse

(EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 9 määratletud harmoneeritud standardi nõuetele

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku

sertifitseerimist läbiviivate vastavushindamisasutuste akrediteerimiseks.

20. Hindamistoiminguid tegev vastavushindamisasutus peab vastama neid toiminguid

tegevate vastavushindamisasutuste akrediteerimist käsitlevate asjakohaste

harmoneeritud standardite nõuetele.

21. Kui vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete

ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, siis peab ta tagama, et

alltöövõtja või tütarettevõtja vastab käesolevas lisas sätestatud nõuetele ja

asjakohasel juhul Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud lisa-

või erinõuetele. Vastavushindamisasutus teavitab sellest riiklikku küberturvalisuse

sertifitseerimise asutust.

22. Vastavushindamisasutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate

täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

23. Vastavushindamisasutus võib alltöövõtjat või tütarettevõtjat kasutada ainult tootja

või pakkuja nõusolekul.

24. Vastavushindamisasutus hoiab riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele

esitamiseks alles dokumente alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamise

kohta ja nende poolt käesoleva määruse kohaselt tehtud tööde kohta.

ET 4 ET

II LISA

Elektroonilise side mobiili- ja püsivõrkude peamised IKT-varad

Elutähtis taristu Olulised IKT-varad

1. Elektroonilise side 5G

võrgud (mitteeraldiseisvad ja

eraldiseisvad)

Mobiilivõrkude tuumikvõrgu funktsioonid

Võrgufunktsioonide virtualiseerimine (NFV) ning

haldamine ja võrgu orkestreerimine (MANO)

Raadio juurdepääsuvõrk

2. Elektroonilise side

püsivõrgud

Elektroonilise side püsivõrkude tuumikvõrgu funktsioonid

Võrguhaldussüsteem

Edastus- ja ülekandevõrk

Juurdepääsuvõrk

3. Elektroonilise side

satelliitvõrgud

Elektroonilise side satelliitvõrkude tuumvõrk

Võrguhaldussüsteem

Kaugjuhtimist/telemeetriat kaitsvad krüptovahendid

Maapealsed jaamad ja täiendavad maapealsed jaamad

ET 5 ET

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EL) 2019/881 Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 teine lõik Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 4

Artikkel 2 Artikkel 2

Artikkel 3 Artikkel 3

Artikkel 4 Artikkel 4

Artikkel 5 Artikkel 5

Artikkel 6 Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1 Artikli 10 lõige 1

Artikli 7 lõige 2 Artikli 68 lõiked 1 ja 2

Artikli 7 lõige 3 Artikli 10 lõige 2

Artikli 7 lõike 4 esimese lõigu punktid a–d Artikli 10 lõige 4

Artikli 7 lõike 4 teine lõik Artikli 68 lõige 3

Artikli 7 lõige 5 Artikli 14 lõiked 3–5

Artikli 7 lõige 6 Artikli 11 lõike 1 punkt f ja lõige 5

Artikli 7 lõige 7 Artikkel 11, artikli 10 lõige 5

Artikli 8 lõige 1 Artikli 17 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõige 2 –

Artikli 8 lõige 3 –

Artikli 8 lõige 4 Artikli 17 lõike 1 punkt d

Artikli 8 lõige 5 Artikli 18 lõige 6

Artikli 8 lõige 6 Artikli 18 lõige 4

Artikli 8 lõige 7 Artikkel 8

ET 6 ET

Artikli 9 punkt a Artikli 11 lõike 2 punkt a

Artikli 9 punkt b Artikli 11 lõike 2 punkt c

Artikli 9 punkt c Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 9 punkt d –

Artikli 9 punkt e –

Artikkel 10 Artikkel 7

Artikkel 11 –

Artikkel 12 Artikkel 9

Artikkel 13 Artikkel 24

Artikkel 14 Artikkel 25

Artikkel 15 Artikkel 28

Artikkel 16 Artikkel 26

Artikkel 17 Artikkel 27

Artikkel 18 Artikkel 29

Artikkel 19 Artikkel 30

Artikkel 20 Artikkel 32

Artikkel 21 Artikkel 35

Artikkel 22 –

Artikkel 23 –

Artikkel 24 Artikkel 44

Artikkel 25 Artikkel 52

Artikkel 26 Artikkel 53

Artikkel 27 Artikkel 54

Artikkel 28 Artikkel 55

Artikkel 29 Artikkel 45

Artikkel 30 Artikkel 46

ET 7 ET

Artikkel 31 Artikkel 48

Artikkel 32 Artikkel 50

Artikkel 33 Artikkel 51

Artikkel 34 Artikkel 56

Artikkel 35 Artikkel 57

Artikkel 36 Artikkel 31

Artikkel 37 Artikkel 59

Artikkel 38 Artikkel 60

Artikkel 39 Artikkel 64

Artikkel 40 Artikkel 65

Artikkel 41 Artikkel 66

Artikli 42 lõige 1 Artikli 70 lõige 1

Artikli 42 lõige 2 Artikli 70 lõige 4

Artikli 42 lõige 3 Artikli 70 lõige 2

Artikkel 43 Artikkel 67

Artikkel 44 Artikkel 62

Artikkel 45 Artikkel 63

Artikli 46 lõiked 1 ja 2 Artikli 71 lõiked 1 ja 2

Artikkel 47 –

Artikkel 48 Artikli 73 lõiked 1 ja 2

Artikli 49 lõige 1 Artikli 74 lõige 1

Artikli 49 lõige 2 –

Artikli 49 lõige 3 Artikli 74 lõige 4

Artikli 49 lõige 4 Artikli 74 lõige 2

Artikli 49 lõige 5 Artikli 74 lõige 3

Artikli 49 lõige 6 Artikli 74 lõige 5

ET 8 ET

Artikli 49 lõige 7 Artikli 74 lõige 9

Artikli 49 lõige 8 Artikli 76 lõige 1

Artikli 49a lõiked 1–3 Artikli 72 lõiked 3–5

Artikli 49a lõige 4 –

Artikkel 50 Artikli 79 lõiked 1 ja 3

Artiklid 51 ja 51a Artikli 80 lõige 1

Artikkel 52 Artikli 82 lõiked 1–7 ja 9

Artikkel 53 Artikkel 83

Artikli 54 lõiked 1 ja 2 Artikli 81 lõiked 1–4

Artikli 54 lõiked 3 ja 4 Artikli 78 lõiked 1 ja 3

Artikli 55 lõige 1 Artikli 84 lõiked 1 ja 2

Artikli 55 lõige 2 Artikli 84 lõige 3

Artikli 56 lõige 1 Artikli 85 lõige 1

Artikli 56 lõige 2 Artikli 71 lõige 3

Artikli 56 lõige 3 –

Artikli 56 lõige 4 Artikli 85 lõige 2

Artikli 56 lõiked 5–9 Artikli 84 lõiked 3, 4, 6, 8 ja 9

Artikli 56 lõige 10 Artikli 71 lõige 4

Artikkel 57 Artikli 86 lõiked 1–4

Artikkel 58 Artikkel 88

Artikkel 59 Artikkel 89

Artikli 60 lõiked 1, 2 ja 4 Artikli 91 lõiked 1–3

Artikli 60 lõige 3 Artikli 92 lõige 1

Artikli 61 lõige 1 Artikli 93 lõige 1

Artikli 61 lõiked 2–4 –

Artikli 61 lõige 5 Artikli 93 lõige 3

ET 9 ET

Artikli 62 lõiked 1, 2, 4 ja 5 Artikli 90 lõiked 1–4

Artikli 62 lõige 3 –

Artiklid 63 ja 64 Artikkel 96

Artikkel 65 Artikkel 97

Artikkel 66 Artikkel 118

Artikkel 67 Artikkel 120

Artikkel 68 Artikkel 121

Artikkel 69 Artikkel 122

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 20.1.2026

COM(2026) 11 final

2026/0011 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 (küberturvalisuse 2. määrus)

{SEC(2026) 11 final} - {SWD(2026) 11 final} - {SWD(2026) 12 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Alates küberturvalisuse määruse vastuvõtmisest 2019. aastal on küberohtude pilt üha

keerukamas geopoliitilises olukorras märkimisväärselt muutunud1. Elutähtsa taristu,

ettevõtjate ja üldsuse vastu suunatud küberründed, eelkõige lunavararünded, on järsult

sagenenud ja muutunud keerukamaks2. Kujunemisjärgus tehnoloogiad, nagu tehisintellekt ja

kvantarvutus, kujundavad ümber kaitsevahendeid ja vastaste taktikat. Mario Draghi rõhutas

oma 2024. aasta aruandes „Euroopa konkurentsivõime tulevik“, et vajadus suurendada

turvalisust ja vähendada sõltuvust on üks peamine valdkond, millega tuleb Euroopa Liidus

tegeleda3. Nii ELi kriisivalmiduse strateegias4 kui ka Euroopa sisejulgeoleku strateegias

(ProtectEU)5 on küberturvalisus seatud liidu vastupanuvõime suurendamise tegevuskava

keskmesse. Neis strateegiates tunnistatakse, et püsivad küberohud ei ole pelgalt tehnilised

probleemid, vaid ka strateegilised riskid meie demokraatiale, majandusele ja eluviisile.

Samamoodi peetakse teatises ELi majandusjulgeoleku tugevdamise kohta6 esmatähtsateks

eesmärkideks juurdepääsu takistamist tundlikule teabele ja andmetele, mis võib kahjustada

ELi majandusjulgeolekut, ning ELi majandust mõjutavate elutähtsa taristu häirete ennetamist

ja leevendamist, milles on oluline koht tulemuslikel küberturvalisuse meetmetel.

Seda arvesse võttes püütakse küberturvalisuse määruse kavandatud läbivaatamisega

lahendada neli peamist probleemi: i) ebakõla liidu küberturvalisuse poliitikaraamistiku ja

sidusrühmade vajaduste vahel üha vaenulikumal ohumaastikul; ii) Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku rakendamise takerdumine; iii) liidu turvaolekut mõjutavate

küberturvalisusega seotud poliitikameetmete keerukus ja mitmekesisus ning iv) suurenevad

turvariskid IKT tarneahelates.

Kindlakstehtud peamisi probleeme arvesse võttes on sekkumise kaks üldeesmärki

suurendada küberturvalisuse alast suutlikkust ja kerksust ning vältida killustumist kogu ühtsel

turul,

 aidates tugevdada küberturvalisuse juhtimist liidus ning aidates tagada, et

asjaomased institutsioonid, asutused ja muud sidusrühmad on paremini ette

valmistatud, et koordineeritud viisil ja tõhusalt ennetada ja avastada küberohte ja

neile reageerida, ning

 toetades liidu ühiste küberturvalisuse vahendite, näiteks sertifitseerimiskavade

väljatöötamist, rakendamist ja kasutuselevõttu ning luues ühtlustatud raamistikud,

mis suurendavad usaldust ja koostalitlusvõimet kõigis liikmesriikides.

1 ENISA, ENISA ohtude kaardistamise aruanne 2024, https://www.enisa.europa.eu/publications/enisa-

threat-landscape-2024. 2 ENISA, ENISA ohtude kaardistamise aruanne 2025. 3 Euroopa Komisjon, „The future of European Competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik),

https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c-

f152a8232961_en?filename=The%20future%20of%20European%20competitiveness%20_%20A%20c

ompetitiveness%20strategy%20for%20Europe.pdf. 4 JOIN(2025) 130 final. 5 COM(2025) 148 final. 6 JOIN(2025) 977 final.

ET 2 ET

Need üldeesmärgid on vastus probleemi püstituses nimetatud peamistele probleemidele. Need

kajastavad üldist poliitilist eesmärki tugevdada liidus küberturvalisuse juhtimist ning toetada

turvalise, vastupidava ja konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu arengut.

Selleks et aidata saavutada eespool nimetatud üldeesmärgid, taotletakse sekkumisega järgmisi

erieesmärke:

 et kaotada ebakõla liidu küberturvalisuse poliitikaraamistiku ja sidusrühmade

vajaduste vahel:

 1. erieesmärk: luua suutlikkus küberturvalisuse alaste liidu poliitikameetmete

tulemuslikuks rakendamiseks ja pidevaks operatiivkoostööks, mis võimaldab

struktureeritumat koostööd liikmesriikide vahel;

 2. erieesmärk: töötada välja ja võtta kasutusele vahendid ja mehhanismid, et

liikmesriike, tööstust ja muid sidusrühmi tulemuslikult toetada ning rahuldada

nende vajadusi;

 et lahendada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku piiratud

kasutamise ja tulemuslikkuse probleem:

 3. erieesmärk: luua eeltingimused turuvajadustest lähtuvate küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade kiiremaks elluviimiseks, laiendades Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohaldamisala, tagades tõhusa

haldamise ja paindlikud menetlused ning suurendades läbipaistvust;

 et vähendada killustatust nõuete täitmisel ning horisontaalsete ja valdkondlike

raamistike keerukust:

 4. erieesmärk: luua mehhanismid ja tingimused, et hõlbustada küberturvalisuse

nõuete täitmist, muutes seeläbi nende rakendamise sidusamaks ja

tulemuslikumaks;

 et vähendada küberriske tarneahelas:

 5. erieesmärk: vähendada riske kriitilise tähtsusega IKT tarneahelates, mis

saavad alguse küberturvalisuse seisukohast muret tekitavates kolmandates

riikides asutatud või sealt pärit üksuste kontrolli all olevatest üksustest (suure

riskiga tarnijad), ning vähendada kriitilist sõltuvust, töötades ELi tasandil välja

sidusa ja tulemusliku raamistiku IKT tarneahelates esinevate turvariskidega

käsitlemiseks.

Küberturvalisuse määruse läbivaatamine on osa õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse

programmist. See aitab olulisel määral suurendada selgust, kaotada ebatõhusust ja ühtlustada

menetlusi eri õigusraamistikes. Küberturvalisuse määruse läbivaatamine aitab kaasa siseturu

nõuetekohasele toimimisele, tagades samal ajal liidu julgeoleku ja strateegilise autonoomia.

Konkreetsemalt hõlmab see ettepanekut täielikult reformida Euroopa Liidu Küberturvalisuse

Ameti (ENISA) volitused, et pakkuda tõhusat tuge poliitika rakendamisel ja lisaväärtust, mis

seisneb liikmesriikidevahelise operatiivkoostöö toetamises.

Arvestades liidu ees seisvate küberriskide ja probleemide kasvu, on ettepaneku eesmärk

suurendada ENISA finants- ja inimressursse, et need vastaksid ENISA ulatuslikumale rollile,

ET 3 ET

ülesannetele ja kriitilise tähtsusega positsioonile liidu digitaalse ökosüsteemi kaitsmisel ja

võimaldaksid ENISA-l tulemuslikult täita talle käesoleva ettepanekuga pandud ülesandeid.

Läbivaatamine aitab ka vähendada tavade killustatust ja parandada koordineerimist,

vähendades samal ajal pikas perspektiivis nõuete täitmise ja tegevuskulusid. Kehtiva

küberturvalisuse määruse kehtetuks tunnistamisega ja reformitud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku kehtestamisega luuakse tulemuslikum ja tõhusam vahend, mis nii

kasvatab usaldust ettevõtjate, üldsuse ja avaliku sektori asutuste seas kui ka lihtsustab

asjakohaste liidu õigusaktide järgimist. Ettepanekuga suurendatakse tõhusust, vaadates läbi

juhtimismudeli ning toetades prognoositavamaid, sidusamaid ja kiiremaid

sertifitseerimismenetlusi, et kavu saaks kiiremini välja töötada ja rakendada .

Suurem koostoime asjakohaste kehtivate liidu õigusraamistikega edendab sertifitseerimist kui

nõuetelevastavuse kinnitamise vahendit ettevõtjate jaoks ja vähendab mitme küberturvalisust

käsitleva õigusakti alusel tegutsevate vastavushindamisasutuste halduskoormust. Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohaldamisala laiendamise ja üksuste turvaoleku

kava koostamise võimaldamise kaudu vähendatakse ettepanekuga nõuete täitmisega seotud

kulusid üksuste jaoks, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid küberturvalisust käsitlevaid

liidu õigusakte, alustades küberturvalisuse 2. direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest

üksustest. See lähenemisviis lihtsustab märkimisväärselt nende üksuste seadusest tulenevaid

kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse mitmeid vastavusnõudeid, ja tagab vahendite tõhusama

kasutamise riiklikes asutustes. Lisaks käesolevale läbivaatamisele püütakse küberturvalisuse

2. direktiivi sihipäraste muudatuste tegemise direktiivi ettepanekuga, lihtsustada

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku konkreetsete aspektide järgimist ning tagada

nende ühtlustatud ja sidus rakendamine, muuhulgas seoses kohaldamisala, määratluste,

lunavarast teatamise ja piiriüleseid teenuseid osutavate üksuste järelevalvega.

Uue määrusega luuakse ka ühtlustatud raamistik IKT tarneahelaid mõjutavate mittetehniliste

riskidega tegelemiseks, et vähendada liikmesriikide lähenemisviiside praegust killustatust.

See kõik kokku tähendab liidu küberturvalisuse õigusraamistiku märkimisväärset

lihtsustamist ja ajakohastamist, mis on täielikult kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja

tulemuslikkuse programmis sätestatud selguse, tõhususe ja digivalmiduse põhimõttega.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Liit on laiendanud oma õiguslikke ja poliitilisi vahendeid, võttes vastu mitu õigusakti ja

poliitikameedet: i) küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on tugevdada elutähtsa taristu

küberturvalisust; ii) selle nn sõsardirektiivis, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivis, on määratletud füüsilise turvalisuse meetmed; iii) küberkerksuse määrusega

suurendatakse toodete küberturvalisust; iv) kübersolidaarsuse määrusega parandatakse kogu

ELis reageerimissuutlikkust; v) ELi kübervaldkonna tegevuskavaga7 toetatakse ELi tasandi

koostööd kriisiohje valdkonnas, kus komisjonil ja kõrgel esindajal on oluline roll ulatuslikeks

küberintsidentideks valmistumisel ja neile reageerimisel; vi) 5G küberturvalisuse

meetmepaketiga toetatakse 5G-võrkude küberturvalisust; vii) Euroopa haiglate ja

tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisuse tegevuskava8 aitab parandada haiglate ja

7 COM(2025) 66 final. 8 COM(2025) 10 final.

ET 4 ET

teenuseosutajate küberturvalisust ning viii) küberturbeoskuste akadeemia9 kaudu lahendatakse

üha suuremat küberturvalisuse valdkonna talendinappuse probleemi.

Eespool kirjeldatud küberturvalisuse õigusraamistikku on täiendatud valdkondlike

õigusaktidega, nagu digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA määrus) finantssektori jaoks,

võrgueeskiri piiriüleste elektrivoogude küberturvalisust käsitlevate sektoripõhiste normide

kohta elektri allsektori jaoks ning infoturbe eeskirjad10 lennutranspordi allsektori jaoks.

Küberturvalisuse määruse läbivaatamine on kooskõlas küberturvalisuse 2. direktiiviga ja

tugevdab selle sätteid selles osas, mis puudutab ENISA toetavat rolli direktiivi rakendamisel,

sh operatiivkoostöö toetamisel. Läbivaatamine on kooskõlas ka küberkerksuse määrusega,

muu hulgas selles osas, mis puudutab ülevaadet siseturu nõrkustest ja nende nõrkuste

haldamist, ning suurendab ühise olukorrateadlikkuse lisaväärtust. Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku osas on küberkerksuse määruse läbivaatamine kooskõlas

küberkerksuse määrusega, mis puudutab toodete turvalisuse eesmärke ja nõrkuste käsitlemist,

ning akrediteerimist käsitleva uue õigusraamistikuga. Peale selle on olemas tugev koostoime,

mis tuleneb turvaoleku sertifitseerimise väljatöötamisest küberturvalisuse 2. direktiivi jaoks

ning võimalik et ka selle jaoks, et hõlbustada muude asjakohaste liidu õigusaktide, näiteks

isikuandmete kaitse üldmääruse järgimist, ilma et see piiraks neis õigusaktides sätestatud

sertifitseerimisnõuete kohaldamist. Samuti toetab horisontaalne raamistik, mis käsitleb IKT

tarneahelates esinevaid küberriske, küberturvalisuse 2. direktiivi üldeesmärki saavutada

küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ning tugineb selle direktiivi riskipõhisele

lähenemisviisile.

Lisaks tagab küberturvalisuse määruse läbivaatamine koos küberturvalisuse 2. direktiivi

sihipäraste muudatuste tegemise direktiivi ettepanekuga vajalikud vahendid, et suurendada

selle tervikliku raamistiku tulemuslikkust ja tõhusust oodatavate tulemuste saavutamisel,

tagada tugevam Euroopa mõõde ja täita allesjäänud regulatiivsed lüngad.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Küberturvalisuse määruse läbivaatamine täiendaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivi, mis hõlmab tarneahelaga seotud kaalutlusi kui osa elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevusmeetmetest. Peale selle täiendaks läbivaatamine tulevasi algatusi, nagu i) ELi

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt, mille üks eesmärke on tegeleda

probleemiga, et liidus ei pakuta piisavas ulatuses konkurentsivõimelisi

pilvandmetöötlusteenuseid, et rahuldada eriti kriitilise tähtsusega kasutusjuhtude või sektorite

vajadusi; ii) digivõrkude õigusakti ettepanek; iii) määruse (EL) 2023/178111 eelseisev

läbivaatamine; iv) riigihangete raamistik,12 mida praegu hinnatakse,13 ning ettepanek võtta

vastu määrus digivaldkonna õigusaktide lihtsustamise kohta (digivaldkonna koondpakett),14

9 COM(2023) 207 final. 10 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/203 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1645. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1781, millega

kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust

(EL) 2021/694 (kiibimäärus) (ELT L 229, 18.9.2023, lk 1–53). 12 Eelkõige direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. 13 Euroopa Komisjon, „Commission launches call for evidence and public consultation on the evaluation

of the Public Procurement Directives“ (Komisjon kuulutab välja tagasisidekorje ja avaliku

konsultatsiooni seoses riigihankedirektiivide hindamisega), https://single-market-

economy.ec.europa.eu/news/commission-launches-call-evidence-and-public-consultation-evaluation-

public-procurement-directives-2024-12-13_en. 14 COM(2025) 837 final.

ET 5 ET

milles on sätestatud ENISA kohustus luua intsidentidest teatamiseks ühtne kontaktpunkt, mis

võimaldab üksustel samaaegselt täita mitme õigusakti kohaseid intsidentidest teatamise

kohustusi. Lisaks tugevdaks läbivaatamine liidu ametiasutuste ja ettevõtjate positsiooni

suhtlemisel Vahemere lõunapiirkonna partneritega, eelkõige parandades kogu Vahemere

piirkonnas ühendatust turvaliste ja usaldusväärsete digitaristute kaudu, mis on üks Vahemere

pakti põhieesmärke.

Küberturvalisuse määruse läbivaatamine on kooskõlas ka liidu strateegiliste dokumentidega,

eelkõige mis puudutab IKT tarneahela turvalisuse raamistikku. Komisjon on strateegias

ProtectEU märkinud, et ühtlustatud lähenemisviis IKT tarneahela turvalisusele võib

vähendada siseturu praegust killustatust, mille on põhjustanud erinevad lähenemisviisid

riikide tasandil, aidata vältida kriitilist sõltuvust ja muuta IKT tarneahelad suure riskiga

tarnijate osas riskikindlamaks, kindlustades seeläbi elutähtsat taristut. Majandusjulgeoleku

strateegias on samuti rõhutatud vajadust suurendada ELi majanduse ja tarneahelate

vastupanuvõimet, et edendada ELi konkurentsivõimet15. Vajadust käsitleda häireid

tarneahelates ja küberründeid on rõhutatud ka ELi kriisivalmiduse strateegias ja valges

raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta16. Küberturvalisuse määruse läbivaatamine on

kooskõlas ka Mario Draghi aruandega Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta, nagu on

märgitud eespool. Ja veel, küberturvalisuse määruse läbivaatamine IKT tarneahela turvalisuse

osas on kooskõlas hiljuti vastu võetud ühisteatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi

majandusjulgeoleku tugevdamise kohta17.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi

toimimise leping“) artikkel 114. ELi toimimise lepingu artikliga 114 on ette nähtud meetmete

võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Selle sätte alusel on vastu võetud ka määrus

(EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

küberturvalisuse sertifitseerimist,18 tuntud kui küberturvalisuse määrus.

IKT tarneahela küberturvalisuse valdkonnas avaldab siseturu toimimisele kahjulikku mõju

mittetehnilisi riskitegureid käsitlevate riiklike raamistike killustatus, kuna erinevused riiklikes

lähenemisviisides võivad lõppkokkuvõttes suurendada mõne liikmesriigi haavatavust, millel

võib olla üldist vastupanuvõimet ja ka usaldusväärsust kahjustav ülekanduv mõju kogu liidus.

Võttes arvesse küberohtude muutuvat olemust ja liikmesriikide digisüsteemide üha suuremat

vastastikust sõltuvust, on ELi toimimise lepingu artikkel 114 jätkuvalt põhjendatud õiguslik

alus küberturvalisuse määruse läbivaatamiseks. Kavandatud määrus kajastab viimaseid

arengusuundumusi küberturvalisuse õigusmaastikul, eriti pidades silmas ENISA suurenevaid

kohustusi ning sertifitseerimise ja riskijuhtimise ulatuse laienemist.

15 JOIN(2023) 20 final. 16 JOIN(2025) 120 final. 17 JOIN(2025) 977 final. 18 Määrus – 2019/881 – ET – EUR-Lex.

ET 6 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleb hinnata liidu meetme vajalikkust ja lisaväärtust.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimist selles valdkonnas tunnistati juba kehtiva küberturvalisuse

määruse vastuvõtmisel.

Nagu leiti küberturvalisuse määruse puhul, on liidu sekkumine väga oluline, kuna küberohud

ja nendega seotud probleemid ulatuvad üksikutest liikmesriikidest kaugemale. Killustatud

riiklikud lahendused on osutunud ebapiisavaks, et saavutada usaldus ja koordineerimine kogu

turul. Selleks et kõrvaldada tõkked, tagada järjekindel rakendamine ja toetada liikmesriike üha

keerukamas regulatiivses ja ohukeskkonnas on vaja läbivaadatud liidu õigusraamistikku.

Küberturvalisus on liidule ühist huvi pakkuv küsimus.

Kavandatud määrusega hõlmatud meetmed pakuvad selget lisaväärtust, toetades ühtlustamist,

õigusselgust ja koordineeritud reageerimist küberturvalisusega seotud probleemidele.

ENISA ülesandeid on hiljem vastu võetud õigusaktidega laiendatud, ilma et oleks põhjalikult

läbi vaadatud ameti põhikohustusi ja vahendeid. See on tekitanud ebatõhusust ja toonud kaasa

selle, et liikmesriikide toetamisega seotud põhiülesandeid pole peetud piisavalt prioriteetseks.

Seepärast püütakse sekkumisettepanekuga ENISA praeguseid ülesandeid täpsustada ja

prioriseerida, et tugevdada ENISA volitusi, võimaldades tal tegutseda liidu tasandi ühtse

küberturvalisuse eksperdikeskusena. Selles küsimuses ei ole subsidiaarsuse vaatenurgast

märkimisväärseid erinevusi võrreldes küberturvalisuse määrusega. Lisaks põhjustavad

liikmesriikide erinevad sertifitseerimiskavad ja regulatiivsed lähenemisviisid turu killustatust

ja täiendavat nõuete täitmisega seotud koormust, mis kahjustab konkurentsivõimet.

Ettepanekuga nähakse ette ka uued meetmed seoses tarneahela poliitika ja

lihtsustamispüüdlustega liidu tasandil. Sellega tugevdatakse veelgi tarneahela turvalisust ja

küberturvalisuse sektorit liidus ning suurendatakse liikmesriikide ja tööstusharu valmisolekut

ja vastupanuvõimet.

Sõltuvus üksustest, mis on asutatud küberturvalisuse seisukohast muret tekitavates

kolmandates riikides või mida sellised kolmandad riigid, neis asutatud üksused või nende

kodanikud kontrollivad (suure riskiga tarnijad), mõjutab üksusi kogu liidus, kuna tarneahelas

aset leidvad olulised küberintsidendid levivad sageli üle riigipiiride. Lisaks, võttes arvesse

IKT tarneahelate piiriülest olemust, kahjustab vastavusnõuete killustatus siseturul üksuste

õiguskindlust. Peale selle on mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate ettepanekutega ette

nähtud suure riskiga tarnijate väljajätmine, et kaitsta ELi eelarve terviklikkust ja

julgeolekuhuve. Kavandatud määruses sisalduv tarneahela raamistik hõlmab mehhanismi, et

selgitada välja küberturvalisuse seisukohast muret tekitavad riigid, mida saab tulemuslikult

teha vaid ELi tasandil. Mis puudutab IKT tarneahela turvalisust, siis ühesuguse minimaalse

turvalisuse taseme kogu liidus ja lähenemisviiside vajaliku ühtlustamise tagab vaid ELi

tasandi sekkumine.

Läbivaatamisel säilitatakse kehtiva küberturvalisuse määruse eesmärk ja seda tugevdatakse

veelgi. Liikmesriigid ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, küll aga saab seda saavutada

liidu tasandil kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5.

• Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed ei lähe ettepaneku poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikust

kaugemale. Liidu sekkumise ulatus ei takista täiendavate riiklike meetmete võtmist riikliku

ET 7 ET

julgeoleku valdkonnas. Seega on liidu meede subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast

põhjendatud.

Ettepaneku eesmärk on kajastada õiguslikult paremini ENISA volitusi ning Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatide väljatöötamise, vastuvõtmise ja haldamise protsessi. Kuigi

ettepanek sisaldab ENISA jaoks teatavaid uusi ülesandeid, on nende eesmärk toetada

liikmesriike valdkondades, kus on kindlaks tehtud märkimisväärsed lüngad. ENISA ei asenda

liikmesriikide küberintsidentidele reageerimise üksuseid (CSIRT). Mis puudutab Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku, siis sertifitseerimine jääb vabatahtlikuks ja see

võib aidata üksustel tõendada vastavust liidu küberturvalisuse nõuetele. Selline lähenemisviis

tagab proportsionaalsuse põhimõtte järgimise.

Mis puudutab lahendusi, mis on kavandatud seoses IKT tarneahela turvalisusega, siis

raamistikus nähakse ette tõendite kogumine selle kohta, mis on olulised varad ning millised

meetmed oleksid proportsionaalsed ja vajalikud, et vähendada riske kriitilise tähtsusega

tarneahelates. Enne nende meetmete kindlaksmääramist tehakse majandusliku mõju

hindamine, mille raames vaadeldakse muu hulgas majanduslikku teostatavust, turul

kättesaadavaid alternatiive ja konkreetsete toodete elutsüklit. See hindamine võimaldab saada

teavet selle kohta, millised riskipõhised meetmed on vajalikud ja kõige asjakohasemad.

• Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga vaadatakse läbi määrus (EL) 2019/881, milles on sätestatud ENISA

praegused volitused ja ülesanded ning Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik.

Seetõttu on kõige parem kehtestada ENISA läbivaadatud volitused ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku muudatused, kasutades sama õiguslikku

vahendit, st määrust. Kavandatud õigusakt hõlmab ka tõhusat ELi tasandi raamistikku IKT

tarneahela turvariskide käsitlemiseks, mille puhul kindlakstehtud probleemide lahendamise ja

sõnastatud eesmärkide saavutamise jaoks oles määrus tulemuslikum, kuna vaid ELi tasandi

sekkumine tagab ühesuguse turvalisuse taseme kogu liidus ja lähenemisviiside vajaliku

ühtlustamise. Sellise sekkumise jaoks direktiivi kasutamise korral võib ülevõtmisprotsessis

olla riigi tasandil liiga palju kaalutlusruumi, mis võib põhjustada teatavate oluliste

küberturvalisuse nõuete ebaühtlust, õiguskindlusetust, täiendavat killustumist või isegi

diskrimineerivaid piiriüleseid olukordi.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Euroopa Komisjon hindas kooskõlas määruse (EL) 2019/881 artikliga 67 ENISA ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku asjakohasust, mõju, tulemuslikkust, tõhusust,

sidusust ja lisaväärtust, võttes arvesse muutuvat tehnoloogiamaastikku ja regulatiivset

keskkonda. Hindamine, mis viidi lõpule 2024. aasta detsembris, hõlmas ajavahemikku 2017–

2023 ning selle eesmärk oli vaadata läbi ENISA volitused ja tegevus ning hinnata Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku rolli turvalise küberkeskkonna edendamisel kogu

ELis. Peamised tähelepanekud saab kokku võtta järgmiselt.

 Asjakohasus. ENISA asjakohasust küberturvalisuse valdkonnas kinnitab tema

võime reageerida sidusrühmade muutuvatele vajadustele ja kohaneda muutuva

olukorraga. Kuigi sidusrühmade rahulolu on üldiselt hea, on ENISA mõju võimalik

suurendada. Seda saab teha, parandades pakutavat tuge ja nähtavust eri sektorite

ET 8 ET

jaoks, eelkõige pidades silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd),

kellel on sageli raskusi küberturvalisuse nõuete täitmisel. Oluline on vahendite parem

korraldus ja selgem koordineerimine riiklike asutustega. Prioriteetide muutmine ja

olemasolevate vahendite optimeerimine viib ENISA tegevuse paremini kooskõlla

dünaamiliste vajadustega Euroopa küberturvalisuse maastikul.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku puhul leitakse, et ehkki

raamistik on paljutõotav, on sel endiselt rohkem potentsiaali kui praktilist mõju, kuna

viimasel ajal on kasutusele võetud ainult üks sertifitseerimiskava.Raamistik on

kavandatud integreeruma sujuvalt muude liidu õigusaktidega, et ühtlustada menetlusi

ja hõlbustada piiriülest kaubandust. Raamistiku olulisust rõhutatakse sellistes suurt

kindlust nõudvates valdkondades nagu pilvteenused ja 5G-taristud.

 Tulemuslikkus. ENISA on täitnud edukalt oma volitusi ja saavutanud peaaegu kõik

kavandatud väljundid, näidates üles paindlikkust ja vastupanuvõimet selliste kriiside

ajal nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda.

Tulemuslikkuse suurendamiseks on siiski vaja paremat prioriteetide seadmist, selget

fookust ja vahendite strateegilist jaotamist. Selleks et kohaneda muutuvate

vajadustega küberturvalisuse valdkonnas ja minimeerida viivitusi, on oluline

paindlikum lähenemisviis sisejuhtimisele.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikuga on püütud ühtlustada

küberturvalisuse sertifitseerimist kogu liidus, kuid selle rakendamisel on seistud

silmitsi märkimisväärsete probleemide, sh menetluslike piirangute ja killustatusega,

mis on põhjustanud viivitusi ja ebatõhusust, näiteks lükanud edasi Euroopa

ühiskriteeriumidel põhineva küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastuvõtmise.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku eesmärkide saavutamist on

veelgi raskendanud välised tegurid, nagu geopoliitilised pinged ja COVID-19

pandeemia, mis osutab sellele, et vaja on kohandatavaid meetmeid ja vahendite

järjekindlat jaotamist sidusrühmade vahel, et saavutada ühetaoline ja tulemuslik

küberturvalisuse sertifitseerimine. Neist takistustest hoolimata on saavutatud

rõõmustavaid tulemusi, eelkõige on suurendatud liikmesriikide teadlikkust

küberturvalisuse sertifitseerimise tähtsusest ja üksikasjadest.

 Tõhusus. ENISA on tegutsenud oma maatriksipõhises organisatsioonilises

raamistikus tõhusalt, edendades koostööd ja ülesannete prioriseerimist. Samas on

ENISA seisnud kasvavate vajaduste rahuldamisel ja spetsiifilisemate ametikohtade

täitmisel silmitsi raskustega (mida on süvendanud IT-spetsialistide ülemaailmne

nappus), mis on põhjustanud viivitusi ja suurt töökoormust. Nende probleemide

lahendamiseks saaks ENISA optimeerida oma asutusesisest tööjõudu ja jaotada

vahendid tulemuslikult ümber, mida näitavad tehtud strateegilised kohandused, nagu

vahendite ümberpaigutamine küberturvalisuse toetusmeetmesse 2022. aastal. Lisaks

saaks muuta ENISA tegevuse veelgi tõhusamaks, kui parandada eelarve haldamist ja

vähendada halduskulusid.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku tõhusust on kritiseeritud

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade vastuvõtmise pikale venitatud ajakava ja

seonduva keerukuse tõttu – esimene kava võeti vastu alles 2024. aasta alguses, st

peaaegu viis aastat pärast küberturvalisuse määruse vastuvõtmist. Muu hulgas on

viivitusi põhjustanud poliitilised ja tehnilised probleemid, nagu arutelud

andmesuveräänsuse üle ja raskused eelnõude õigusaktideks muutmisel. Poliitilised

probleemid ja tehnilised nõudmised on takistanud edasiminekut, nagu on näha ELi

pilvandmetöötluse sertifitseerimise kava ja kava EU5G puhul. Sellest ebatõhususest

ET 9 ET

hoolimata võib raamistikuga seoses täheldada mitut positiivset aspekti.

Sidusrühmade kaasamist ja sisejuhtimist on siiski vaja parandada, et tagada

optimaalne toimimine ja strateegiline panus.

 Sidusus. ENISA sidusust toetab sidusrühmade märkimisväärne kaasamine ja

vastavusseviimine hiljutiste õigusraamistikega. Sidususe ja vahendite eraldamise

edendamiseks on siiski oluline parandada koostoimet teiste liidu organitega, nagu

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa

pädevuskeskus, ja riiklike asutustega. Peale selle tuleb täiustada ENISA-sisest

suhtlust ja vahendite haldamist ning läbipaistvat suhtlust erasektori sidusrühmadega.

ENISA ülesannete selge piiritlemine kooskõlas küberkerksuse määruse ja

küberturvalisuse 2. direktiiviga parandab nii tõhusust kui ka regulatiivset

järjepidevust.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku puhul on küberturvalisuse

vallas ühtse lähenemisviisi tagamiseks väga oluline täielik kooskõla muude liidu

õigusaktidega, sh küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberkerksuse määrusega. Kuigi

raamistik on nende seadusandlike meetmetega teoreetiliselt kooskõlas, on tegelik

integratsioon endiselt keeruline ja nõuab hoolikat järelevalvet. Oluliseks proovikiviks

saab olema vastu võetud Euroopa ühiskriteeriumidel põhineva küberturvalisuse

sertifitseerimise kava rakendamine küberkerksuse määruse raamistikus.

 ELi lisaväärtus. ENISA on andnud märkimisväärse panuse liidu küberturvalisuse

ökosüsteemi, edendades koostööd ja kooskõlastades tavasid. Ametil on olnud väga

oluline roll riikide jõupingutuste hõlbustamisel ja esilekerkivate ohtude kohta teabe

andmisel. Erasektori sidusrühmade kriitika, milles osutatakse vajadusele paremini

kohandatud toetuse järele, näitab siiski, et vaja on sidusrühmade paremat kaasamist

ja tööstusharu koostööd. Vahendite haldamise strateegiline ümberhindamine

võimaldaks ENISA-l paremini kohaneda muutuvate küberturvalisuse alaste

probleemidega ja teenida tulemuslikumalt eri sidusrühmade huve. Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku eesmärk oli kehtestada ühtlustatud

sertifitseerimisprotsessid, kuid selle rakendamisel on esinenud pikale venitatud

ajakavast ja killustatusest tingitud probleeme. Seoses vajakajäämistega eesmärkide

saavutamisel ja vähese tõhususega on raamistiku lisaväärtus olnud piiratud. Neist

probleemidest hoolimata on raamistik parandanud liikmesriikidevahelist ühtlustamist

ja toonud kaasa paremad koostöövõimalused, eelkõige tänu loodud sidusrühmade

koostööfoorumitele, nagu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Aastatel 2023–2025 peeti küberturvalisuse määruse hindamise ja läbivaatamise raames

sidusrühmadega mitmeid konsultatsioone, nagu on näha allpool.

– 2023. aastal korraldati 65 intervjuud (52 neist keskendusid rohkem ENISA-le ja 13

peamiselt Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikule), viidi läbi uuring, mille

raames saadi 209 vastust (neist 70 Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku

kohta), viidi lõpule avalik konsultatsioon ning korraldati kaks seminari, kus käsitleti

tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi (SWOT-analüüs) ning soovitusi

(vastavalt 26 ja 70 osalejat). Nende ettevõtmiste konkreetne eesmärk oli koguda

sidusrühmade seisukohti, et hinnata ENISA mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. PwC,

Intellera Consulting ja PPMI tegid komisjoni jaoks ENISA ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku hindamist toetava uuringu, mille lõpparuanne valmis

2024. aasta detsembris.

ET 10 ET

– 2025. aastal kuulutas komisjon välja tagasisidekorje. Sidusrühmadel paluti esitada kirjalik

tagasiside, sh seisukohavõtud, tehnilised aruanded ja märkused konkreetsete

reformiettepanekute kohta.  Mitmesugustelt sidusrühmadelt, sh tööstusliitudelt,

küberturvalisuse ettevõtetelt, VKEdelt, akadeemilistelt asutustelt ja avaliku huvi

organisatsioonidelt, saadi kokku 184 vastust.

– 2025. aasta aprillist juunini korraldas komisjon küberturvalisuse määruse läbivaatamise

raames avaliku konsultatsiooni ja sai 193 vastust. Konsultatsioon hõlmas 38 suletud ja

avatud küsimust ENISA volituste, Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku,

IKT tarneahela turvalisuse ja lihtsustamise kohta.

– Sihtkonsultatsioon (intervjuud). Viidi läbi mitu poolstruktureeritud intervjuud valitud

sidusrühmadega. Nende hulka kuulusid ENISA esindajad ja riikliku teatamisplatvormi

välja töötanud või seda haldavad riikide ametiasutused. Intervjuudes keskenduti ENISA

rollile ja suutlikkusele, Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku toimimisele,

praktilistele probleemidele riiklike ja liidu tasandi sertifitseerimisprotsesside ühtlustamisel,

aruandluskoormusele ja rakendamistakistustele. Vestluste käigus saadi kvalitatiivset teavet,

mis võimaldas paremini tõlgendada avaliku konsultatsiooni tulemusi ja täpsustada

poliitikavariante.

– Konsultatsioonid liikmesriikide esindajatega nõukogu töörühma19 raames ja

kahepoolsetel aruteludel võimaldasid liikmesriikidel väljendada oma seisukohti

küberturvalisuse määruse läbivaatamise kohta.

– Sihtkonsultatsioon Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga ja

sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga. Komisjon kui mõlema

rühma eesistuja tutvustas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma koosolekutel

12. märtsil ja 3. juulil 2025 ning sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühma

koosolekul 17. märtsil 2025 küberturvalisuse määruse läbivaatamise seisu. Lisaks koguti

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma liikmetelt täiendavaid eksperdiarvamusi,

kasutades küsimustikke.

Konsulteerimisel keskenduti viiele liidu küberturvalisuse raamistiku tulevase toimimise ja

sidususe seisukohast kesksele põhivaldkonnale:

 ENISA volitused ja operatiivroll, sh liikmesriikide toetamine ja eksperditeadmised

kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas;

 Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku, sh juhtimis- ja

arendusprotsesside tulemuslikkus;

 küberturvalisusega seotud kohustuste keerukus ja killustatus, pöörates

tähelepanu aruandluskoormusele ja lihtsustamisvõimalustele;

 nõuete proportsionaalsus VKEde jaoks ja nõuete täitmise eri viiside võimalus ning

 küberturvalisust käsitlevate ühtlustatud normide sotsiaalne ja majanduslik mõju, sh

mõju tarbijatele, õigustele, innovatsioonile ja konkurentsivõimele.

• Mõjuhinnang

Küberturvalisuse määruse läbivaatamist ning küberturvalisuse 2. direktiivi sihipäraste

muudatuste tegemise direktiivi ettepanekut toetab mõjuhinnang (vt kokkuvõte allpool).

19 Horisontaalne küberküsimuste töörühm.

ET 11 ET

Õiguskontrollikomitee esitas küberturvalisuse määruse20 läbivaatamisega seotud esialgse

mõjuhinnangu uuesti esitatud aruande kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse.

Õiguskontrollikomitee soovituste ja märkuste arvesse võtmiseks mõjuhinnangut kohandati.

Lõplik poliitikaettepanek ei kaldu kõrvale mõjuhinnangus hinnatud poliitikavariantidest.

Komisjon uuris saavutatavaid konkreetseid eesmärke silmas pidades poliitikavariante neljas

sekkumisvaldkonnas: 1) ENISA volitused (mis on ka kehtiva küberturvalisuse määruse osa);

2) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik (mis on samuti kehtiva

küberturvalisuse määruse osa); 3) küberturvalisuse 2. direktiivi sihipärased muudatused, et

direktiivi lihtsustada, mis on seotud ka ENISA volituste ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistikuga, ning 4) IKT tarneahela turvalisus, mis on oluline nii

küberturvalisuse 2. direktiivi ökosüsteemi kui ka Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistiku jaoks. Kõik kindlaksmääratud poliitikavariandid on eraldiseisvad

sekkumisvaldkonnad, mis on samal ajal omavahel seotud ja vastastikku olulised.

Poliitikavariandid ELi küberturvalisuse poliitikaraamistiku ja sidusrühmade vajaduste

kooskõlastamiseks üha vaenulikumas keskkonnas

Variant A.1: ENISA volituste täpsustamine ja prioriteetide seadmine – see variant tagaks

selge ja stabiilse raamistiku ENISA ülesannete täitmiseks, sest hõlmaks ka muudes

õigusaktides sätestatud ülesandeid.

Variant A.2: ENISA volituste reform – selle variandiga tunnistataks küberturvalisuse määrus

kehtetuks ja asendataks see, korraldades ameti volitused põhjalikult ümber.

Variant A.3: ENISA volituste reform, milles pööratakse suurt tähelepanu operatiivtoetusele –

see variant oleks variandi A.2 edasiarendus. Täiendavalt arendataks ENISA suutlikkust, et

pakkuda küberturvalisuse 2. direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele liikmesriigi

taotlusel otsest tuge küberintsidentidele reageerimisel ja neist taastumisel.

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikuga seotud poliitikavariandid

Variant B.1: Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohaldamisala, elementide

ja eesmärkide täpsustamine ning haldusmehhanismi kasutuselevõtt – selle variandiga nähakse

ette uus kavade haldamise mehhanism, mida ENISA hakkaks rakendmaa pärast kavade

vastuvõtmist.

Variant B.2: Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku reform, mille käigus

vaadatakse läbi raamistiku menetlused ja laiendatakse selle kohaldamisala, et aidata

lihtsustada õigusnormide järgimist – selle variandi puhul tunnistataks küberturvalisuse

määrus kehtetuks ja asendataks uue määrusega. Lisaks variandis B.1 kavandatule vaadataks

läbi kavade taotlemise, väljatöötamise ja vastuvõtmisega seotud menetlused, et suurendada

vastutust ja tõhusust.

Variant B.3: Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku reform, nagu on ette

nähtud variandi B.2 korral, ja turvaoleku sertifitseerimise kohustuse kehtestamine – see

variant põhineks variandil B.2, kuid selle eesmärk on raamistiku mõju veelgi tugevdada,

kehtestades elutähtsate üksuste sertifitseerimise kohustuse, võttes arvesse konkreetseid

riskistsenaariume, selle asemel, et tugineda ainult üksuste vabatahtlikule sertifitseerimisele.

Lihtsustamisega seotud poliitikavariandid

20 Määrus (EL) 2019/881 (http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).

ET 12 ET

Variant C.1: pehmel õigusel ja muudel kui seadusandlikel vahenditel põhineva lähenemisviisi,

sh olemasolevate volituste kasutamine (rakendusaktide vastuvõtmine küberturvalisuse

2. direktiivi artikli 21 lõike 5 ja artikli 23 lõike 11 alusel) – selle variandi kohaselt võetaks

vastu rakendusaktid, kasutades olemasolevaid küberturvalisuse 2. direktiivis sätestatud

volitusi, et tagada küberriskide juhtimise meetmete, intsidentidest teatamise künniste ning

teabe liigi, vormi ja teatamise korra parem ühtlustamine. Samuti on kavandatud suuniste

vastuvõtmine, et suurendada õiguskindlust ja ühtlustada rakendamist.

Variant C.2: sihipärane sekkumine – asjaomase liidu küberturvalisuse õigusraamistiku

järgimise edasine lihtsustamine – see variant hõlmab piiratud sekkumist küberturvalisuse

määruse ja küberturvalisuse 2. direktiivi muutmise kaudu, mille eesmärk on lihtsustada

küberturvalisuse raamistiku konkreetseid aspekte, sh kohandada kohaldamisala, rakendusakte

võimalikult palju ühtlustada, tõendada nõuete täitmist sertifitseerimise kaudu ja võtta vastu

variandi C.1 all ette nähtud suunised.

Variant C.3: liidu õiguses sätestatud küberturvalisuse meetmete ühtlustamine – see variant

põhineks variandil C.2 ja sellega eemaldataks kõik valdkondlikes õigusaktides sätestatud

küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed ja nende seotud volitused. Selle asemel muudetaks

küberturvalisuse 2. direktiivi ökosüsteemi, et näha ette ühtlustatud nõuded igat liiki üksustele,

tagades sel viisil suurema ühtlustamise.

IKT tarneahela turvalisusega seotud poliitikavariandid

Variant D.1: pehme õiguse lähenemisviisi kasutamine IKT tarneahelate küberriskide

käsitlemiseks – see variant ei näeks ette ELi tasandi regulatiivset sekkumist. Selle asemel

suurendaks komisjon koordineeritud riskihindamiste ja vabatahtlike abivahendite arvu.

Variant D.2: sihtotstarbeline regulatiivne sekkumine, millega kodifitseeritakse 5G

meetmepakett – selle variandiga kodifitseeritaks 5G meetmepaketi meetmed. Sellega

kehtestataks liikmesriikidele kohustus tagada, et võrgu olulistes varades ei kasutata suure

riskiga tarnijate komponente.

Variant D.3: terviklik ja horisontaalne raamistik IKT tarneahelate küberriskide

käsitlemiseks – selle variandiga loodaks IKT tarneahelates esinevate mittetehniliste

küberriskide käsitlemiseks tehnoloogia- ja sektorineutraalne horisontaalne õigusraamistik.

Põhjaliku analüüsi tulemusel osutus eelistatud poliitikapaketiks järgmine

poliitikavariantide kombinatsioon:variant A.2 (ENISA volituste reform), variant B.2

(Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku reform, mille käigus vaadatakse läbi

raamistiku menetlused ja laiendatakse selle kohaldamisala, et aidata lihtsustada õigusnormide

järgimist), variant C.2 (sihipärane sekkumine – asjaomase liidu küberturvalisuse

õigusraamistiku järgimise edasine lihtsustamine) ja variant D.3 (terviklik ja horisontaalne

raamistik IKT tarneahelate küberriskide käsitlemiseks).

Need poliitikavariandid võimaldavad kindlakstehtud poliitikaprobleemidele tasakaalustatult

reageerida ja suurendavad märkimisväärselt tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kogu liidus.

Eelistatud variantide rakendamisega õigusraamistikus kaasnevad kulud nii ENISA-le uute

ülesannete täitmisel (hinnanguliselt kuni 161,3 miljonit eurot viie aasta jooksul) kui ka

avaliku sektori asutustele kogu liidus järelevalve tegemisel (hinnanguliselt kuni 80 miljonit

eurot viie aasta jooksul, võttes arvesse asjakohast kulude kokkuhoidu). Mis puudutab

ettevõtjaid, siis suure riskiga seadmete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine võib tuua

mobiilsideoperaatoritele viie aasta jooksul kaasa kulud suurusega 3,4–4,3 miljardit eurot

ET 13 ET

aastas ning investeeringud usaldusväärsetesse tarnijatesse võivad kasvada kuni 2 miljardile

eurole aastas.

Samal ajal peaksid lihtsustatud ja vähendatud vastavuskohustused võimaldama ettevõtjatel

viie aasta jooksul kokku hoida kuni 15,3 miljardit eurot. Lisaks tooks liidu üldise turvaoleku

ja tehnoloogilise suveräänsuse parandamine ning innovatsiooni ja konkurentsivõime

edendamine märkimisväärset kasu üldsusele, avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele. See

peaks esialgsed kulutused pikas perspektiivis suures osas tasakaalustama.

Turu killustatuse vähendamisega ja regulatiivsete nõuete ühtlustamisega suurendatakse

eelistatud variantidega konkurentsialast võrdsust liidus ning pakutakse ettevõtjatele selgemaid

võimalusi nõuete täitmiseks ja innovatsiooniks.

Samuti aitaksid eelistatud variandid selgete suuniste ja integreeritud süsteemide kaudu kaasa

lihtsustamisele, vähendades halduskoormust. Variandid on kooskõlas põhimõttega „üks sisse,

üks välja“, kuna uute kohustuste tasakaalustamiseks vähendatakse mujal kohustusi.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Küberturvalisuse määruse läbivaatamine valitud poliitikavariantide A.2, B.2, C.2 ja D.3

rakendamisega aitab olulisel määral suurendada selgust, kaotada ebatõhusust ja ühtlustada

menetlusi õigusraamistikes. Täpsemalt on variandis A.2 kavandatud ENISA volituste täielik

reformimine, millega toetatakse tulemuslikult poliitika rakendamist ja liikmesriikide

operatiivkoostööd. Selline konsolideerimine aitab ka vähendada tavade killustatust ning

parandada koordineerimist ja vähendada samal ajal pikas perspektiivis nõuete täitmise ja

tegevuskulusid. Variandiga B.2, mis hõlmab kehtiva küberturvalisuse määruse kehtetuks

tunnistamist ja reformitud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku

kasutuselevõttu, suurendatakse tõhusust tänu juhtimismudeli läbivaatamisele ning

prognoositavamate, sidusamate ja kiiremate sertifitseerimismenetluste toetamisele. See

võimaldab kavade kiiremat vastuvõtmist ja paremat vastavusse viimist valdkonnaüleste

õigusaktidega, vähendades regulatiivset killustatust ning nii avaliku kui ka erasektori

sidusrühmade koormust. Variandiga C.2 vähendatakse asjaomaste küberturvalisust käsitlevate

liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate üksuste nõuete täitmisega seotud kulusid,

muutes küberturvalisuse raamistiku kohaldamisala ning võimaldades töötada küberturvalisuse

2. direktiivi ja muude õigusaktide kohaldamisalasse jäävate üksuste jaoks välja

organisatsiooni küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid. See lähenemisviis lihtsustab

märkimisväärselt nende üksuste seadusest tulenevaid kohustusi, kelle suhtes kohaldatakse

mitmeid nõudeid, ja tagab vahendite tõhusama kasutamise riiklikes asutustes. Variandiga D.3

luuakse ühtlustatud raamistik tegelemiseks IKT tarneahelaid mõjutavate mittetehniliste

riskidega tegelemiseks ühtlustatud raamistik, millega vähendada liikmesriikide

lähenemisviiside praegust killustatust. Need variandid kokku tähendavad liidu

küberturvalisuse õigusraamistiku märkimisväärset lihtsustamist ja ajakohastamist, mis on

täielikult kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis sätestatud selguse,

tõhususe ja digivalmiduse põhimõttega.

Ettepanek on kooskõlas digikontrolliga, kuna selle rõhuasetus ühtlustatud digitaalsetele

protsessidele näitab liidu pühendumust lähenemisviisile „kõigepealt digitaalne“, mis tagab

kiirema ja usaldusväärsema andmevahetuse ja otsuste tegemise. Variandil D.3 võib olla suur

mõju ka digiüleminekule, kuna see toob kaasa küberturvalisuse seisukohast muret tekitavates

kolmandates riikides asutatud üksuste või selliste üksuste kontrolli all olevate üksuste (suure

riskiga tarnijad) komponentide asendamise.

ET 14 ET

• Põhiõigused

Seadusandliku ettepaneku hindamisel vaadeldi ettepaneku potentsiaali tugevdada või seada

ohtu põhiõigusi ning edendada võrdõiguslikkust ja usaldust, pöörates erilist tähelepanu

sotsiaalmõjule ja -õigustele, sh eraelu puutumatusele, andmekaitsele ning üksikisikute

võimele mõista, kasutada ja panna maksma oma õigusi.

ENISA volituste laiendamine aitab suurendada küberkerksust kogu majanduses ja ühiskonnas

üldiselt, mis toob kaasa inimeste eraelu puutumatuse ja isikuandmete parema kaitse.

Ettepanekuga toetatakse ka küberturvalisuse alast haridust ja koolitust, kuna sellega

muudetakse selgemaks ENISA roll küberturvalisuse valdkonna töötajate oskuste arendamisel.

Lisaks suurendab Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik ELi üldsuse ja

ettevõtjate usaldust igapäevaelu toetavate sertifitseeritud IKT-lahenduste vastu. Seda mõju

võimendaks täiendavate kavade kehtestamine.

Ettepanek aitab suurendada inimeste usaldust, innustades kriitilise tähtsusega sektorite üksusi

hankima küberturvalisuse sertifikaate ja näitama seeläbi avalikult oma küberturvalisuse kõrget

taset. Tagades ühtlustatud teatamise lunavaraintsidentidest ja nähes ette meetmed

üleminekuks postkvantkrüptograafiale, aitab ettepanek suurendada üldsuse usku tundlike

andmete kaitsesse kriitilise tähtsusega sektorites.

Tarneahela turvalisust käsitlevad sätted mõjutavad teataval määral põhiõiguste kaitset, piirates

välissekkumist. Sellised tegevused nagu spionaaž ja jälgimine kahjustavad oluliselt kodanike

põhiõigusi. Kõnealune horisontaalne raamistik võib suurendada usaldust, turvalisust ja eraelu

puutumatust mitmesuguste tehnoloogiate ja digilahenduste puhul.

4. MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) eelarveks, millega panustatakse ELi

turvalisuse märkimisväärsesse suurendamisse, hinnati 341 miljonit eurot seitsme aasta

jooksul, mis teeb keskmiseks aastaeelarveks 49 miljonit eurot (prognoos aastateks 2028–

2034). See tähendab, et ameti 2025. aasta eelarvet suurendatakse 81,5 %. Kavandatud

algatusest saadav kasu, mida on analüüsitud mõjuhinnangus, on märkimisväärne, kuna

ettevõtjate kulud vähenevad kuni 14,6 miljardit eurot. Kuigi võimalikku kulude kokkuhoidu

seoses liidu küberintsidentideks valmisoleku üldise paranemisega on keeruline

kvantifitseerida, võib kiirema reageerimise ja küberintsidentide leviku aeglustamisega seotud

kulude kokkuhoid viie aasta jooksul jääda hinnanguliselt vahemikku 3,7–4,4 miljardit eurot.

Komisjon uurib tulevaste poliitikaalgatuste raames vahendite üldist jaotust küberturvalisuse

valdkonnas tegutsevate Euroopa institutsioonide, organite ja asutuste vahel ja sees, et

võimendada üldisi teadmisi ja eksperditeadmisi ning teha kindlaks ja arendada koostoimet. ENISA tugevdamiseks kavandatud lisavahendid teisendatakse 118 täistööajale taandatud

töötaja ametikohaks ja täiendavateks tegevuskuludeks ENISA ja komisjoni vaheliste kehtivate

rahalist toetust käsitlevate lepingute jaoks, näiteks ühtse teatamisplatvormi haldamiseks, ELi

küberreservi käitamise ja haldamisega tegelevate täistööajale taandatud töötajate jaoks ning

olulisteks komisjoni algatusteks, nagu digivaldkonna koondpaketi ettepaneku kohase ühtse

kontaktpunkti loomine. Tegevuskulud on seotud ka nõrkuste koordineeritud avalikustamise

programmiga, küberohuteadmuse kogumise ja analüüsimisega, turvalise sidega ja ENISA

küberturvalisuse küpsuse suurendamisega. Lisaks sisaldab see eelarve Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise, küberturbeoskustega seotud lubade ja

testimisvahendite teenustega seotud tegevuskulusid, ehkki nende kulude katmiseks

kasutatakse tasude kaudu ka omafinantseerimist.

ET 15 ET

Ettepaneku oluline aspekt on kasutusele võetavad tasude mehhanismid, mis lisaks muudele

poliitikaeesmärkidele toetavad kestlikku raharinglust ametis. Läbivaadatud küberturvalisuse

määrus sisaldab kolme liiki tasusid, millega panustatakse ENISA eelarvesse, nimelt oskuste

tõendamise lubade väljaandmise tasud, testimisvahendite teenustega seotud tasud ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise toetamise tasud. Eeldatav kasu ELi

eelarvele on hinnanguliselt 18,5 miljonit eurot seitsme aasta jooksul (2028–2034).

Komisjoni eelarvetaotlus hõlmab 50 täiendavat täistööajale taandatud töötaja ametikohta

tarneahela raamistiku rakendamiseks, aga ka ülesandeid, mis on seotud muu hulgas tasude

mehhanisme käsitlevate rakendusaktide koostamisega, sertifitseerimiskavade haldamisega,

standardimisega ja operatiivkoostöö toetamisega. Komisjoni kulusid tarneahela raamistiku

rakendamisel mõjutab eeldatavasti eriti see, kui palju teeb komisjon omandi ja kontrolli

hindamisi. Samas aitavad nende hindamiste tulemused liikmesriikidel küberturvalisuse

2. direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes raamistikuga kehtestatud

leevendusmeetmete rakendamise ja kohustuste täitmise üle järelevalve tegemisel oluliselt

kokku hoida. Liikmesriigid saavad kasutada omandi ja kontrolli hindamiste tulemusi, selle

asemel et kulutada vahendeid samade hindamisvajaduste rahuldamiseks.

Üksikasjalikum teave on esitatud küberpaketile lisatud finantsselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib kavandatud määruse kohaldamist ning esitab iga viie aasta tagant Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande selle hindamise kohta. Need aruanded on avalikud ning

neis kirjeldatakse üksikasjalikult määruse tegelikku kohaldamist ja täitmise tagamist.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata, kuna ettepanek on määrus.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekus selgitatakse ENISA rolli ning antakse ametile konkreetsed ülesanded, et toetada

sidusrühmi, iseäranis liikmesriike, eelkõige liidu poliitika ja õigusaktide rakendamisel,

operatiivkoostöö tegemisel, suutlikkuse suurendamisel, küberturvalisuse sertifitseerimisel ja

standardimisel ning küberturvalisuse valdkonna tööjõu arendamisel ja selle liikuvuse

parandamisel kogu liidus. Samuti püütakse ettepanekuga tugevdada ja tõhustada Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku, et tõsta küberturvalisuse taset liidus ja

võimaldada klientidel teha IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside ning hallatud turbeteenuste

puhul kogu siseturul teadlikke valikuid. Koos küberturvalisuse 2. direktiivi sihipäraste

muudatuste tegemise direktiivi ettepanekuga on käesoleva ettepaneku eesmärk hõlbustada

küberturvalisusega seotud kohustuste täitmist ja vabastada vahendeid, et tugevdada liidu

kriitilise tähtsusega sektorite üksuste operatiivset küberturvalisuse alast valmisolekut. Lisaks

käsitletakse ettepanekus vajadust muuta liidu majandus ja IKT tarneahel vastupidavamaks, et

edendada liidu julgeolekut ja konkurentsivõimet. Üksikasjalikum kirjeldus on esitatud allpool.

I JAOTIS. ÜLDSÄTTED

Kavandatud määruse I jaotis sisaldab üldsätteid: reguleerimisese (artikkel 1) ja mõisted

(artikkel 2), sh viited asjakohastele määratlustele muudes liidu õigusaktides, nagu direktiiv

ET 16 ET

(EL) 2022/255521 (küberturvalisuse 2. direktiiv), määrus (EÜ) nr 765/200822 ja määrus (EL)

nr 1025/201223.

II JAOTIS. ENISA (EUROOPA LIIDU KÜBERTURVALISUSE AMET)

Kavandatud määruse II jaotis sisaldab ENISAga seotud põhisätteid.

I peatükis kirjeldatakse ENISA missiooni (artikkel 3) ja eesmärke (artikkel 4).

II peatükis kirjeldatakse kolmes jaos ENISA ülesandeid.

1. jagu sisaldab sätteid ülesannete kohta, mis on seotud liidu poliitikameetmete ja õiguse

rakendamise toetamisega. Selles määratakse kindlaks, milliseid üksusi ja organisatsioone

tuleb toetada ja kuidas seda tuleks teha (artikkel 5). Artiklis 6 piiritletakse ameti kohustused

suutlikkuse suurendamisel, sh liikmesriikidele küberohtude ennetamiseks ja nendega

tegelemiseks teadmiste ja eksperditeadmiste pakkumine, küberturvalisuse strateegiate

ajakohastamine ja küberturvalisuse valdkonna töötajate arvu suurendamine. ENISA abistab

liikmesriike ka nende teadlikkuse suurendamise alases tegevuses (artikkel 7), analüüsib

peamisi turusuundumusi küberturvalisuse valdkonnas ning levitab tehnilisi nõuandeid ja

analüüse (artikkel 8). Samuti toetab ja edendab ENISA rahvusvahelist koostööd

küberturvalisusega seotud küsimustes, nagu kirjeldatakse artiklis 9.

2. jaos sätestatakse ENISA ülesanded seoses liikmesriikide, liidu üksuste ning liidu

institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistuse (CERT-EU),

küberintsidentidele reageerimise üksuste (CSIRTide) võrgustiku, Euroopa küberkriisiga

tegelevate kontaktasutuste võrgustiku (EU-CyCLONe) ja muude sidusrühmade vahelise

operatiivkoostööga, sh suuniste andmine ja turvaliste sidevahendite rakendamine

(artikkel 10). Samuti aitab ENISA parandada küberohtude ja -intsidentide alast

olukorrateadlikkust, luues (muu hulgas) ühe või mitu küberohuteadmuse hoidlat, tehes

analüüse ja esitades varajasi hoiatusi (artikkel 11). Varajasi hoiatusi (sisu, ajastust,

kättetoimetamist) käsitlevad normid sätestatakse artiklis 12. Selleks et aidata elutähtsatel ja

olulistel üksustel valmistuda lunavaraintsidentideks, neile reageerida ja neist taastuda, käitab

ENISA ELi küberreservi, nagu selgitatakse artiklis 13, ning teeb vajaduse korral koostööd

Europoli ja CSIRTide või muude pädevate asutustega. Artikkel 14 sisaldab sätteid ENISA

rolli kohta liidu tasandi küberturvalisuse õppuste korraldamisel, sh nende õppuste iga-aastase

jooksva programmi koostamisel. Lisaks neile ülesannetele peaks ENISA tagama vahendid ja

platvormid, eelkõige määruse (EL) 2024/2847 artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud ühtse

teatamisplatvormi (artikkel 15). Samuti peab amet arendama liidu ühist suutlikkust

nõrkusehalduse valdkonnas ja osutama nõrkusehalduse teenuseid (artikkel 16).

3. jaos küberturvalisuse sertifitseerimise ja standardimise kohta sätestatakse ENISA

asjaomased ülesanded. Artiklis 17 kirjeldatakse ENISA rolli Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku arendamisel ja rakendamisel, sh ameti juhtivat rolli kavade

ettevalmistamisel ja nende haldamise tagamisel ning suutlikkuse suurendamisel. Artiklis 18

kirjeldatakse, kuidas ENISA peaks osalema tehniliste kirjelduste koostamises ning panustama

standardimisse Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, sh krüptoalgoritmide valdkonnas.

21 http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj. 22 http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj. 23 http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj.

ET 17 ET

4. jaos kirjeldatakse üksikasjalikult ENISA ülesandeid seoses küberturbeoskuste

akadeemiaga. Artikkel 19 sisaldab sätteid, mis puudutavad ENISA rolli Euroopa

küberturbeoskuste raamistikus, artiklis 20 sätestatakse ENISA ülesanded seoses Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamise ja haldamisega.

Artiklis 21 sätestatakse nõuded, mis peavad olema täidetud volitatud tõendajaks saamiseks, ja

artiklis 22 nõuded, mis on seotud taotluste menetlemisega. ENISA peab andma Euroopa

küberturbeoskuste raamistiku ja individuaalsete küberturbeoskuste tõendite kohta avalikku

teavet (artikkel 23).

III peatükis käsitletakse ENISA töökorraldust. Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuulub ka

tegevdirektori asetäitja (artikkel 24). 1. jaos on sätted haldusnõukogu, selle koosseisu,

esimehe, koosolekute, ülesannete ja hääletuskorra kohta (artiklid 25–29). 2. jao artiklis 30

sätestatakse, et haldusnõukogu abistab juhatus. 3. jagu sisaldab tegevdirektori ametisse

nimetamise, ametist vabastamise ja ametiaja pikendamise korda (artikkel 31) ning

tegevdirektori ülesandeid ja vastutust käsitlevaid norme (artikkel 32). Haldusnõukogu võib

otsustada luua tegevdirektori abistamiseks tegevdirektori asetäitja ametikoha (4. jagu,

artiklid 33 ja 34). Haldusnõukogu peab looma ENISA nõuanderühma, mis peab ENISAt

nõustama vastavalt artiklis 35 sätestatud normidele. 6. jaos sätestatakse normid, mis

käsitlevad apellatsiooninõukogu moodustamist ja koosseisu (artikkel 36) ja selle liikmeid

(artikkel 37). Artiklis 38 määratakse kindlaks asjaolud, mille korral apellatsiooninõukogu

liikmed peavad kaebuse menetlemisest hoiduma, ning esitatakse apellatsiooninõukogu liikme

osalemise suhtes vastuväite esitamise põhjused. Apellatsiooninõukogule võib esitada kaebuse

ENISA otsuse kohta või ENISA tegevusetuse korral (artikkel 39). Artikkel 40 sisaldab sätteid

kaebeõigusega isikute, kaebetähtaja ja kaebuse vormi kohta. Artiklites 41–43 sätestatakse

normid, mis käsitlevad esialgset läbivaatamist, kaebuste kohta tehtud otsuste läbivaatamist ja

asja andmist Euroopa Kohtusse. Artiklis 44 kirjeldatakse ühtse programmdokumendiga

seotud protsessi.

IV peatükis käsitletakse ENISA eelarve koostamist ja struktuuri ning selle esitamise ja

täitmise norme (artiklid 45–55). Peatükk sisaldab ka sätteid, mis hõlbustavad võitlust pettuste,

korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu (artikkel 51).

V peatükis käsitletakse ENISA personali. See sisaldab üldsätteid personalieeskirjade ja muude

teenistujate teenistustingimuste kohta ning privileege ja immuniteete reguleerivaid norme

(artiklid 56 ja 57). Samuti on selles sätted, mille kohaselt liikmesriigid peavad määrama

riiklikud eksperdid, kes lähetatakse ENISAsse kontaktametnikeks, ning milles kirjeldatakse

nende kontaktametnike rolli ametis (artikkel 58). Lisaks sisaldab peatükk sätteid, millega

reguleeritakse riikide lähetatud ekspertide ja muude ametiväliste töötajate kasutamist

(artikkel 59).

VI peatükk sisaldab ENISAga seotud üldsätteid. Selles kirjeldatakse ameti õiguslikku

seisundit (artikkel 60) ja määratakse kindlaks ameti asukoht (artikkel 61) ning selles on sätted

ameti peakorterilepingu ja tegutsemistingimuste ning ombudsmani tehtava halduskontrolli

kohta (artiklid 62 ja 63). Peatükk sisaldab sätteid, millega reguleeritakse selliseid küsimusi

nagu vastutus, keelekasutuse kord ja isikuandmete kaitse (artiklid 64–66), ning tundliku

salastamata teabe ja salastatud teabe kaitset käsitlevaid turvanorme (artikkel 67). Selles

sätestatakse normid koostöö tegemiseks liidu üksuste ja riiklike asutustega (artikkel 68) ning

muude sidusrühmadega (artikkel 69). Selles on normid, mis reguleerivad ameti koostööd

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (artikkel 70).

ET 18 ET

III JAOTIS. EUROOPA KÜBERTURVALISUSE SERTIFITSEERIMISE

RAAMISTIK

Kavandatud määruse III jaotisega kehtestatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistik.

I peatükis tutvustatakse raamistiku eesmärke, kohaldamisala ja menetlusi. Raamistiku

eesmärkideks on tugevdada küberturvalisust kogu liidus ning hõlbustada ühtlustatud

lähenemisviisi IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste

turvaoleku sertifitseerimisele (artikkel 71). Samuti peaks raamistik kasutama sertifitseerimist,

et lihtsustada kohaldatavate liidu õigusaktide järgimist nõuetele vastavuse eelduse kaudu, tänu

millele väheneb ettevõtjate koormus (artikkel 78). Järgmisena kirjeldatakse I peatükis

üksikasjalikult menetluslikke aspekte, mille hulka kuuluvad konsultatsioonid Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise strateegiliste prioriteetide üle, komisjoni antav avalik teave

kavade väljatöötamise kohta ning uue Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise assamblee

loomine (artikkel 72). Pärast komisjonilt üksikasjaliku taotluse saamist peaks ENISA esitama

ettevalmistava kava 12 kuu jooksul (artikkel 73). Artiklis 74 sätestatakse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühma arvamuse ja kava esitamise tähtajad, pidades silmas

kava vastuvõtmist komisjonis. Artikliga 75 kehtestatakse selge kord olemasolevate kavade

haldamiseks, mis võib kaasa tuua kava läbivaatamise (artikkel 76). Kava läbivaatamisel võib

tugineda kava tulemuslikkuse ja ühtsele turule avaldatava mõju korrapärasele hindamisele.

Artikliga 77 luuakse ENISA-le alus, et koostada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavade väljatöötamise ja haldamise toetamiseks tehnilisi kirjeldusi. Komisjon võib viidata

nendele tehnilistele kirjeldustele kava vastuvõtmisel või läbivaatamisel (artikkel 74).

Erinevate menetluste abil tagatakse läbipaistvus ja tulemuste kvaliteet, kaasates

sertifitseerimiskavade kavandamise, väljatöötamise, vastuvõtmise ja haldamise eri etappidesse

eksperte ja üldisi sidusrühmi. Artikliga 79 nähakse ette ENISA spetsiaalne Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade veebisait, mis peaks sisaldama teavet vastuvõetud

kavade ning nende alusel välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide kohta.

II peatükis sätestatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade sisu käsitlevad

üldeeskirjad.

Artiklis 80 esitatakse loetelu turbe-eesmärkidest, mille alusel ENISA kava koostab, ning

sellega tagatakse kooskõla asjakohaste küberturvalisust käsitlevate õigusaktidega. Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava võib sisaldada artiklis 81 sätestatud elemente. Need

elemendid peavad olema kooskõlas liidu õigusaktidega ja neid võib kavades ühtlustada,

kasutades näidissätteid. Mõlemad artiklid tagavad vajaliku paindlikkuse eri liiki kavade jaoks.

Järgmistes artiklites sätestatakse normid, mis on seotud usaldusväärsuse tasemetega

(artikkel 82) ja vastavuse enesehindamisega (artikkel 83). Lisaks esitatakse selles peatükis

loetelu täiendava teabe kohta, mille IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja

peab kättesaadavaks tegema (artikkel 84).

III peatükis, mis koosneb kolmest jaost, kehtestatakse Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku juhtimist käsitlevad normid.

1. jagu sisaldab norme Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljastamise kohta, muu hulgas

kõrge usaldusväärsuse taseme korral (artikkel 85). Lisaks sätestatakse selles normid Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ühtlustamiseks riiklike küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade ja küberturvalisuse sertifikaatidega (artikkel 86) ning nähakse ette

ET 19 ET

võimalus Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvaheliseks tunnustamiseks

samaväärsuse põhimõtte alusel (artikkel 87). Selles jaos kirjeldatakse ka riiklike

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste rolli ja nende suhtes kohaldatavaid norme

(artikkel 88) ning sätestatakse normid, mis käsitlevad nende asutuste vahelise vastastikuse

hindamise mehhanismi, millega tagatakse samaväärsed standardid kogu liidus (artikkel 89),

ning nende asutuste vahelist koostööd Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmas

(artikkel 90).

2. jaos sätestatakse i) vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja nendele asutustele lubade

andmise ühtlustatud eeskirjad (artiklid 91–92); ii) teavitamiseeskirjad, sh õigused, et tagada

edasine kooskõla asjakohase liidu õiguse ja uue õigusraamistikuga (artikkel 93), ning

iii) vaidlustamismenetlus, millega tagatakse vastavushindamisasutustele kehtestatud nõuete

täitmine (artikkel 94).

3. jaos sätestatakse õigused ja õiguskaitsevahendid seoses sertifitseerimisotsustega

(artikkel 96) ning nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid ja jõustaksid proportsionaalsed

karistused õigusnormide rikkumiste eest.

IV JAOTIS

I peatüki artiklis 98 sätestatakse usaldusväärse IKT tarneahela raamistiku kohaldamisala.

Raamistikus käsitletakse mittetehnilisi riske direktiivis (EL) 2022/2555 osutatud kriitilise

tähtsusega sektorites ja muudes kriitilise tähtsusega sektorites. Selle mehhanismiga

määratakse kindlaks kriitilise tähtsusega IKT tarneahelate olulised IKT-varad ning

sätestatakse asjakohased ja proportsionaalsed leevendusmeetmed direktiivi (EL) 2022/2555 I

ja II lisas osutatud liiki üksuste jaoks. Raamistik põhineb komisjoni või vähemalt kolme

liikmesriigi taotlusel korraldatavatel liidu tasandi koordineeritud turvariskide hindamistel.

Artiklis 99 kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas neid riskihindamisi tehakse, ja nähakse ette, et

nende raames tuleks välja pakkuda ka leevendusmeetmeid. Riskihindamine tuleks lõpule viia

kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Komisjoni taotlusel võib võrgu- ja infoturbe

koostöörühm nõustuda lühema tähtajaga. Raamistikuga nähakse ette võimalus rakendada

kiirmenetlust, kui viivitamatu sekkumine on põhjendatud, et säilitada siseturu nõuetekohane

toimimine, ja kui komisjonil on piisavalt põhjust arvata, et seoses kriitilise tähtsusega IKT

tarneahelatega ähvardab liigu julgeolekut märkimisväärne küberoht. Sellisel juhul

konsulteerib komisjon liikmesriikidega ühe või mitme leevendusmeetme võtmise vajaduse üle

ja viib läbi riskihindamise. Artiklis 100 sätestatakse, et kui artiklis 99 osutatud

riskihindamisest või muust allikast, näiteks liidu või liikmesriigi nimel tehtud avalikust

avaldusest ilmneb, et kolmas riik põhjustab IKT tarneahelatele tõsiseid ja struktuurseid

mittetehnilisi riske, kontrollib komisjon asjaomasest riigist tulenevat ohtu, võttes arvesse

artiklis 100 loetletud elemente. Juhuks, kui komisjon jõuab järeldusele, et kolmas riik

põhjustab IKT tarneahelatele tõsiseid ja struktuurseid mittetehnilisi riske, sätestatakse

artiklis 100 menetlus, mille kohaselt komisjon nimetab asjaomase kolmanda riigi IKT

tarneahelate küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks riigiks. Üksustel, mis on asutatud

selle artikli kohaselt küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks nimetatud kolmandas riigis

või on sellise kolmanda riigi, selles asutatud üksuse või selle kodaniku kontrolli all, ei ole

lubatud tegeleda mitme selles artiklis kindlaks määratud tegevusega. Artikliga 101 nähakse

ette üldine IKT tarneahela mehhanism, mille kohaselt võib komisjon pärast turvariski

hindamist, mille on teinud artikli 99 kohaselt võrgu- ja infoturbe koostöörühm või komisjon

ise, võtta artiklites 102 ja 103 sätestatud meetmeid.

ET 20 ET

Komisjon saab rakendusaktidega kindlaks määrata olulised IKT-varad, mida direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud üksused kasutavad toodete tootmiseks ja teenuste

osutamiseks. Artiklis 102 kirjeldatakse üksikasjalikumalt elemente, mida tuleb arvesse võtta

oluliste IKT-varade kindlaksmääramisel. Artikliga 103 kehtestatakse võimalikud

leevendusmeetmed IKT tarneahelas. Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu otsuseid, et

kriitilise tähtsusega sektorites ja muudes kriitilise tähtsusega sektorites tegutsevate üksuste

suhtes tuleb kohaldada selles artiklis kirjeldatud konkreetseid leevendusmeetmeid.

Komisjon kehtestab rakendusaktidega loetelud suure riskiga tarnijatest, kelle suhtes

kohaldatakse artikli 103 lõike 1 või 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud keelde

või artikli 110 lõikes 1 osutatud keeldu, olles hinnanud tarnijate tegutsemist ning omandi- ja

kontrollistruktuure. Komisjon peaks konsulteerima asjaomaste tarnijate ja pädevate asutustega

(artikkel 104).

Üksus, mis on asutatud artikli 100 kohaselt küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks

nimetatud kolmandas riigis või on sellisest kolmandast riigist pärit üksuse kontrolli all, võib

taotleda luba pakkuda direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste oluliste

IKT-varade IKT-komponente ning osaleda selliste IKT-komponentidega seotud riigihangetes.

Artiklis 105 täpsustatakse, mida selline taotlus peaks sisaldama ja milline on sellise erandi

tegemise kord. Artiklis 106 sätestatakse kõnealuste üksuste kaitseõigus. Komisjon peab

erandeid käsitlevate otsuste avalikku registrit (artikkel 107). Artiklites 108 ja 109 sätestatakse

erandi tegemisega seotud konfidentsiaalsuseeskirjad ja tasud.

II peatükis nähakse ette usaldusväärse IKT tarneahela raamistiku kohaldamine elektroonilise

side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude suhtes, millega tagatakse kooskõla kavandatava

digivõrkude õigusaktiga.

Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude olulised IKT-varad sätestatakse II lisas.

Üleminekuperiood suure riskiga tarnijatelt mobiilivõrgu oluliste IKT-varade jaoks saadud

IKT-komponentide järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ei tohi olla pikem kui 36 kuud

alates käesoleva määruse jõustumisest. Üleminekuperioodid elektroonilise side püsi- ja

satelliitvõrkude jaoks määrab komisjon kindlaks rakendusaktidega. Komisjonil on õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kindlaksmääratud olulisi IKT-varasid ja

üleminekuperioode, sh tulevaste mobiilsidepõlvkondade jaoks (artikkel 110). Artiklis 111

sätestatakse, et elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude pakkujad ei tohi mingil

kujul kasutada, paigaldada ega integreerida suure riskiga tarnijate IKT-komponente ning et

neile ei saa anda üldist ega individuaalset luba.

Pädevad asutused, järelevalve ja täitmise tagamine, jurisdiktsioon, kaitseõigus

(III peatükk)

III peatükis sätestatakse normid pädevate asutuste, järelevalve, täitmise tagamise ja

jurisdiktsiooni kohta.

Artiklites 112–114 määratakse kindlaks liikmesriikide volitused, vahendid ja vastutus

IV jaotise sätete rakendamise ja täitmise tagamisel. Liikmesriigid peavad määrama ühe või

mitu pädevat asutust, millest tuleb komisjonile teatada. Artikliga 113 nähakse ette, et

komisjon loob liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni koostöövõrgustiku, et hõlbustada

nõuete täitmist, ning artiklis 114 määratakse kindlaks järelevalve- ja täitemeetmed, mida

pädevatel asutustel on õigus võtta. Artiklis 115 sätestatakse karistused IV jaotise sätete

rikkumise eest. Artiklis 116 kirjeldatakse üksikasjalikult liikmesriikide võimalust üksteist

abistada, kui üksuste tegevus on piiriülene või kui nende olulised IKT-varad asuvad mitmes

liikmesriigis. Artiklis 117 sätestatakse kohtualluvust ja territoriaalsust käsitlevad normid.

ET 21 ET

VI JAOTIS. LÕPPSÄTTED

Kavandatud määruse VI jaotis sisaldab lõppsätteid, mis käsitlevad rakendusaktide ja

delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, kavandatud määruse hindamist ning määruse

(EL) 2019/881 kehtetuks tunnistamist ja jätkamist. Selles sätestatakse ka kavandatud määruse

jõustumise kuupäev.

ET 22 ET

2026/0011 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 (küberturvalisuse 2. määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust24,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust25,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/88126 vastuvõtmist on

geopoliitiline olukord ning tehnoloogia- ja poliitikamaastik märkimisväärselt

muutunud. Küberintsidendid, olgu need põhjustatud süsteemirikkest, inimlikust

eksimusest, pahatahtlikust tegevusest või loodusnähtustest, on järsult sagenenud ja

küberründed on muutunud keerukamaks, kahjustades elutähtsaid üksusi, ettevõtjaid ja

üldsust. Küberkuritegevuse ökosüsteem on laienenud, kusjuures selle keskmes on

lunavararünded. Sagedamaks on muutunud ka tarneahelat kahjustavad intsidendid,

mida põhjustavad kurjategijad rahalise kasu saamiseks või riiklikud osalejad häirete,

spionaaži, desinformatsiooni või sõjategevuse huvides. Olles osa laiemast

hübriidstrateegiast, levivad pahatahtlikust kübertegevusest ja süsteemiriketest

tulenevad intsidendid kaugemale ning häirivad olulisi teenuseid, õõnestavad usaldust

institutsioonide vastu ning mõjutavad liidu ühiskonna valmisolekut ja kaitsevalmidust.

Sellised intsidendid on tõestanud oma potentsiaali mõjutada majandustegevust,

finantsstabiilsust ja inimeste elu. Samal ajal seab elutähtsa tsiviiltaristu ja elutähtsate

tsiviilsüsteemide haavatavus ohtu tsiviiltaristule ja -süsteemidele tugineva

kaitsevõime.

24 ELT C […], lk […]. 25 ELT C […], lk […]. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 7.6.2019, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).

ET 23 ET

(2) Samaaegselt avaldavad küberturvalisusele ja küberkaitsele murrangulist mõju

kujunemisjärgus tehnoloogiad, nagu tehisintellekt ja kvantarvutus. Need toovad kaasa

kaitsevahendite ja vastaste taktika ümberkujundamise, seades niiviisi ohtu

küberturvalisuse ja küberkaitse, ent pakuvad samuti võimalusi tehnoloogia arenguks.

Kujunemisjärgus tehnoloogiad võivad aidata küberturvalisust parandada, tõhustades

ohtude avastamist või automaatset reageerimist intsidentidele, kuid need suurendavad

ka organisatsioonide üldist ründepinda, need võivad olla manipuleerimise sihtmärk

ning need võivad kahjustada turbemeetmete, näiteks krüpteerimise pikaajalist

elujõulisust.

(3) Selle arengu arvessevõtmiseks on liit tõhustanud oma õiguslikke ja poliitilisi

vahendeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/255527

tugevdatakse elutähtsa taristu küberturvalisust; füüsilise julgeoleku osas täiendab seda

direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/255728. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/284729 edendatakse digielemente

sisaldavate toodete küberturvalisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2025/3830 suurendatakse liidu ühist reageerimissuutlikkust ning nõukogu 6. juuni

2025. aasta soovitusega ELi küberkriiside ohjamise tegevuskava kohta31 (edaspidi

„kübervaldkonna tegevuskava käsitlev soovitus“) toetatakse liidu tasandi koostööd

kriisiohje valdkonnas. 5G küberturvalisuse meetmepakett32 on esimene samm liidu

tasandi koordineeritud lähenemisviisi suunas 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks.

Komisjoni teatises küberturbeoskuste akadeemia kohta33 käsitletakse küberturvalisuse

valdkonna talendinappuse üha suuremat probleemi. Peale selle on küberturvalisuse

raamistikku tõhustatud valdkondlike õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2022/255434 finantssektori puhul, komisjoni delegeeritud

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb

digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse

määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus)

(ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/38, millega nähakse ette

meetmed, et tugevdada liidus solidaarsust ja suurendada suutlikkust küberohtude ja intsidentide

avastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks, ning millega muudetakse määrust

(EL) 2021/694 (kübersolidaarsuse määrus) (ELT L, 2025/38, 15.1.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2025/38/oj). 31 ELT C, C/2025/3445, 20.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3445/oj. 32 Võrgu- ja infoturbe koostöörühm, „Cybersecurity of 5G networks – EU Toolbox of risk mitigating

measures“ (5G-võrkude küberturvalisus – ELi riskimaandamismeetmete pakett), CG Publication

1/2020, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/cybersecurity-5g-networks-eu-toolbox-risk-

mitigating-measures. 33 Komisjoni 18. aprilli 2023. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Korvata küberturvalisuse

valdkonna talendinappus edendamaks ELi konkurentsivõimet, majanduskasvu ja kerksust

(„Küberturbeoskuste akadeemia“), COM(2023) 207 final. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL)

nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj).

ET 24 ET

määrusega (EL) 2024/136635 elektri allsektori puhul, komisjoni delegeeritud

määrusega (EL) 2022/164536 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/203,37

samuti asjakohaste lennundusjulgestusnormidega, mis on sätestatud komisjoni

määruses (EL) 2019/158338 lennutranspordi allsektori jaoks, ning muude

poliitikadokumentidega, nagu komisjoni teatis Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuse

osutajate küberturvalisuse tegevuskava kohta39. Liidu üksusi tugevdatakse ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2023/2841,40 millega on nähtud ette

meetmed, mille eesmärk on saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase liidu

institutsioonides, organites ja asutustes. Selle küberturvalisust käsitleva tõhustatud

õigusraamistikuga on veelgi täpsustatud ENISA ülesandeid.

(4) Sellega seoses – nagu on öeldud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU,41 mis

täiendab ELi kriisivalmiduse strateegiat,42 – on liidu ühiskonna ja majanduse

valmisoleku, turvalisuse ja vastupanuvõime tagamiseks vaja tugevat koordineerimist

Euroopa tasandil, usaldust ja teabevahetust sidusrühmade vahel, tugevaid raamistikke

IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside ning hallatud turbeteenuste turvalisuse

tagamiseks ning küberturvalisuse valdkonna tööjõu suurendamist ja tugevdamist.

Strateegias kutsutakse ka üles tugevdama IKT tarneahelaid, tagades oluliste varade

puhul Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse, mis suurendaks liidu vastupanuvõimet ja

35 Komisjoni 11. märtsi 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/1366, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning kehtestatakse võrgueeskiri piiriüleste

elektrivoogude küberturvalisust käsitlevate sektoripõhiste normide kohta (ELT L, 2024/1366,

24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/1366/oj). 36 Komisjoni 14. juuli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1645, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendamise eeskirjad nõuete osas, mis on seotud

selliste infoturvariskide juhtimisega, mis võivad mõjutada komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja

(EL) nr 139/2014 hõlmatud organisatsioonide lennuohutust, ning muudetakse komisjoni määrusi (EL)

nr 748/2012 ja (EL) nr 139/2014 (ELT L 248, 26.9.2022, lk 18–31,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/1645/oj). 37 Komisjoni 27. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/203, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendamise eeskirjad nõuete osas, mis on seotud

selliste infoturvariskide juhtimisega, mis võivad mõjutada lennuohutust ning mida kohaldatakse

komisjoni määrustega (EL) nr 1321/2014, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 1178/2011, (EL) 2015/340 ning

komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664 hõlmatud organisatsioonide ning

komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012, (EL) nr 1321/2014, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 1178/2011,

(EL) 2015/340 ja (EL) nr 139/2014, komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664

hõlmatud pädevate asutuste suhtes, ning muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 1178/2011, (EL)

nr 748/2012, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 139/2014, (EL) nr 1321/2014, (EL) 2015/340 ning komisjoni

rakendusmäärusi (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664 (ELT L 31, 2.2.2023, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/203/oj). 38 Komisjoni 25. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1583, millega muudetakse komisjoni

rakendusmäärust (EL) 2015/1998 (millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite

rakendamise üksikasjalikud meetmed) küberkaitsemeetmete osas (ELT L 246, 26.9.2019, lk 15–18,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1583/oj). 39 Komisjoni 15. jaanuari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuse osutajate

küberturvalisuse tegevuskava“, COM(2025) 10 final. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL, Euratom) 2023/2841, millega

nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides,

organites ja asutustes (ELT L, 2023/2841, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj). 41 Komisjoni 1. aprilli 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“,

COM(2025) 148 final. 42 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele ELi kriisivalmiduse strateegia kohta, JOIN(2025) 130 final.

ET 25 ET

millest võiks olla kasu küberkaitsealaste jõupingutuste tegemisel. Peale selle peetakse

ELi majandusjulgeoleku tugevdamist käsitlevas teatises43 esmatähtsaks vajadust

takistada juurdepääsu tundlikule teabele ja andmetele, mis võib kahjustada ELi

majandusjulgeolekut, ning ennetada ja leevendada ELi majandust mõjutavaid ELi

elutähtsa taristu häireid. Teatises tunnistatakse, et selles mängivad olulist rolli tõhusad

küberturvalisuse meetmed.

(5) Ulatuslikud küberintsidendid, mis kahjustavad elutähtsat taristut, digiteenuseid või

olulisi ühiskondlikke funktsioone, võivad avaldada mõju elanikkonnale, mistõttu on

vaja võtta liidu tasandil koordineeritud elanikkonnakaitse- ja kriisiohjemeetmeid.

Kooskõlas kõiki ohte hõlmava lähenemisviisiga, mis on sätestatud Euroopa

kriisivalmiduse strateegias ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitlevas otsuses

nr 1313/2013/EL, tuleks käesoleva määruse kohast olukorrateadlikkuse, intsidentidele

reageerimise ja õppuste korda kasutada liidu kriisiohjes, eelkõige hädaolukordadele

reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) kaudu.

(6) Käesolev ettepanek on kooskõlas seda täiendava [ettepanekuga võtta vastu direktiiv,

millega täiendatakse [määruse (EL) 2019/881 läbivaatamist] ja muudetakse direktiivi

(EL) 2022/2555 seoses küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamise meetmete

rakendamise lihtsustamisega kogu liidus] ning [ettepanekuga võtta vastu määrus

digivaldkonna õigusaktide lihtsustamise kohta (digivaldkonna koondpakett)],44

millega nähakse ette ENISA kohustus luua intsidentidest teatamise jaoks ühtne

kontaktpunkt, mis võimaldab üksustel samaaegselt täita mitme õigusakti kohaseid

intsidentidest teatamise kohustusi.

(7) ENISA loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 460/200445 selleks,

et aidata kaasa kõrgetasemelise ja toimiva võrgu- ja infoturbe tagamisele liidus ning

arendada võrgu- ja infoturbekultuuri kodanike, tarbijate, ettevõtete ja ametiasutuste

heaks. ENISA volitusi pikendati kolm korda, enne kui talle anti määrusega

(EL) 2019/881 alalised volitused. Selleks et paremini rahuldada muutuval ohu- ja

tehnoloogiamaastikul tekkivaid vajadusi, eelkõige mis puudutab operatiivkoostööd ja

suurenenud vajadust küberturbespetsialistide järele, tuleks ENISA volitusi veelgi

tugevdada. Õiguskindluse huvides tuleks määrus (EL) 2019/881 asendada.

(8) Muutuval ohumaastikul, kus küberintsidendid on üha märkimisväärsemad, on olulisem

kui kunagi varem suurendada üksikisikute, avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate

usaldust igapäevaselt kasutatava tehnoloogia vastu. Usalduse suurendamisele saab

kaasa aidata Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohase kogu liitu

hõlmava sertifitseerimise tõhustamisega, et tagada ühised küberturvalisuse nõuded ja

hindamiskriteeriumid kõigi liikmesriikide turgudel ja kõigis sektorites. Uues

raamistikus tuleks sätestada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade

peamised horisontaalsed nõuded ning võimaldada tunnustada ja kasutada Euroopa

küberturvalisuse sertifikaate ja ELi vastavusdeklaratsioone kõigis liikmesriikides.

Sellega tuleks kehtestada menetlus ja juhtimisraamistik, mis võimaldab Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade õigeaegset ja prognoositavat väljatöötamist

ja haldamist. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavu tuleks kohaldada

43 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“,

JOIN(2025) 977 final. 44 COM(2025) 837 final. 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/460/oj).

ET 26 ET

kõikides liikmesriikides ühetaoliselt, et tagada küberturvalisuse nõuete ühtlustatud

rakendamine, luua võrdsed tingimused ja vältida soodsama sertifitseerimise otsimist,

mida põhjustaks nõuete erinev rangus liikmesriikides. ENISA-l peaks olema kavade

väljatöötamisel keskne roll tänu tehnilistele kirjeldustele ja selle tagamisele, et kavad

püsivad tehniliselt ajakohased. Selleks et rahuldada tulemuslikult turu vajadusi, tuleks

raamistikuga näha lisaks ette võimalus sertifitseerida üksustele suunatud küberriskide

juhtimise meetmeid ja hõlbustada küberturvalisuse valdkonnas kohaldatavate muude

liidu õigusaktide järgimist. Kooskõla kehtiva liidu õigusega, näiteks määrusega

(EL) 2024/2847 ja direktiiviga (EL) 2022/2555, on oluline selleks, et Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavad aitaksid vähendada ettevõtjate nõuete

täitmisega seotud koormust, suurendada kavade atraktiivsust ja tugevdada liidu

küberkerksust.

(9) ENISA missioon peaks olema toetada liikmesriike ja liidu üksusi, et saavutada liidus

küberturvalisuse, vastupanuvõime ja usalduse kõrge tase. Selleks peaks ENISA

tegutsema küberturvalisuse alast nõu ja eksperditeadmisi pakkuva kontaktüksusena

ning keskenduma oma liidu tasandil tehtavas töös neljale küberturvalisuse

põhivaldkonnale. Esiteks peaks ENISA toetama liikmesriike küberturvalisust käsitleva

liidu poliitika ja õigusaktide järjekindlal rakendamisel ning abistama liikmesriike

suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu, et pidevalt parandada liikmesriikide

valmisolekut, vastupanuvõimet ja reageerimissuutlikkust. Teiseks peaks ENISA

aitama liidu tasandil kaasa liikmesriikide operatiivkoostööle ning küberohtude ja -

intsidentide alase ühise olukorrateadlikkuse suurendamisele liikmesriikide ja liidu

üksuste seas. Kolmas põhivaldkond peaks olema küberturvalisuse sertifitseerimine ja

standardimine ning neljas küberturbeoskuste akadeemia rakendamine, mis peaks

aitama kaasa liikmesriikide vahel ülekantavaid oskusi omava Euroopa

küberturvalisuse valdkonna töötajaskonna jõudsale arengule.

(10) Määruses (EL, Euratom) 2023/2841, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse

ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes, on

sätestatud CERT-EU kui liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse

teenistuse volitused, et aidata kaasa liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna

turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, toetades neid intsidentide

ennetamisel, avastamisel, käsitlemisel, leevendamisel, neile reageerimisel ja neist

taastumisel ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja

intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena. Peale selle on CERT-EU

ülesanne pakkuda liidu üksustele asjakohaseid küberturbeteenuseid. Osana oma

missioonist peaks ENISA toetama ka liidu üksusi. Eelkõige peaks ta selleks tegema

CERT-EUga struktureeritud koostööd suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja

küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi valdkonnas. Kui see on asjakohane, võib

ENISA struktureeritud koostööd CERT-EUga võimendada, et pakkuda oma

küberturbeteenuseid või tuge, millel võib olla liidu üksuste jaoks lisaväärtus, tehes

seda koordineeritud viisil, et tagada CERT-EU jõupingutuste koostoime.

(11) ENISA üks põhiülesandeid peaks olema toetada liikmesriike küberturvalisust

käsitlevate liidu poliitikameetmete ja õiguse, eelkõige direktiivi (EL) 2022/2555,

määruse (EL) 2024/2847 ja määruse (EL) 2025/38 järjekindlal rakendamisel. Selleks

et aidata saavutada liidu küberturvalisuse acquis’ järjekindel ja tõhus rakendamine,

peaks ENISA avaldama tehnilisi suuniseid ja aruandeid, andma nõu ja jagama

parimaid tavasid ning hõlbustama parimate tavade vahetamist pädevate asutuste vahel.

Lisaks hindab ENISA küberturvalisuse olukorda liidus ja võtab selle kohta vastu

aruande kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 18. Samuti peaks ENISA-l

ET 27 ET

olema võimalik reageerida liikmesriikide ja vajaduse korral liidu üksuste nõuande- ja

abitaotlustele enda pädevusse kuuluvates küsimustes.

(12) Selleks et soodustada avaliku ja erasektori vahelist ning erasektori sisest koostööd,

eelkõige eesmärgiga toetada elutähtsa taristu kaitset, peaks ENISA toetama teabe

jagamist sektorite sees ja vahel, eriti mis puudutab direktiivi (EL) 2022/2555 I ja

II lisas loetletud sektoreid, ning teabe jagamist määruse (EL) 2024/2847

kohaldamisalasse kuuluvate digielemente sisaldavate toodete kohta. Pakutav tugi võib

seisneda olemasolevate vahendite ja menetlustega seotud parimate tavade ja suuniste

jagamises ning suuniste andmises selle kohta, kuidas lahendada teabe jagamisega

seotud regulatiivseid küsimusi näiteks hõlbustades valdkondlike teabe jagamise ja

analüüsimise keskuste loomist.

(13) Strateegilise koostöö ja teabevahetuse toetamiseks ja lihtsustamiseks peaks ENISA

aitama kaasa direktiiviga (EL) 2022/2555 loodud võrgu- ja infoturbe koostöörühma

tööle, eelkõige pakkudes eksperditeadmisi ja andes nõu ning hõlbustades parimate

tavade vahetamist riskide ja intsidentide kohta, muu hulgas seoses piiriüleste

sõltuvustega. ENISA peaks aitama kaasa ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 910/201446 loodud Euroopa digiidentiteedi koostöörühma, Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ja määrusega (EL) 2024/2847 loodud

halduskoostöörühma tööle.

(14) Avatud interneti avalik tuum, nimelt selle põhilised protokollid ja taristu, mis on

üleilmne avalik hüve, tagab interneti kui terviku põhifunktsionaalsuse ja toetab selle

tavapärast toimimist. ENISA peaks oma volituste piires toetama avatud interneti

avaliku tuuma turvalisust ja kerksust ning selle toimimise stabiilsust, sh

põhiprotokollide (eelkõige domeeninimede süsteem, piirilüüsi protokoll ja

internetiprotokolli versioon 6) turvalist kasutuselevõttu ja käitamist ning

domeeninimede süsteemi (nt kõigi tippdomeenide) käitamist, edendades parimaid

tavasid, suuniseid ja koostööd kooskõlas väljakujunenud ülemaailmse mitut

sidusrühma hõlmava interneti haldamise korraga ning asjaomaste rahvusvaheliste

tehniliste ja operatiivasutuste vastavate rollide ja kohustustega.

(15) ENISA tegutseb küberturvalisuse alast nõu ja eksperditeadmisi pakkuva

kontaktüksusena. Seepärast peaks ENISA komisjoni taotlusel abistama komisjoni

eksperditeadmiste, tehnilise nõu, teabe, analüüside, sh teostatavusuuringute, arvamuste

ja ettevalmistava tööga mis tahes konkreetses küberturvalisusega seotud küsimuses, et

anda komisjonile teavet poliitika kujundamiseks ja hõlbustada komisjoni järelevalvet

küberturvalisust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise üle.

(16) Samamoodi, võttes arvesse ENISA eksperditeadmisi, peaks ENISA abistama

liikmesriike nende püüdlustes luua ja parandada suutlikkust ja valmisolekut ennetada

ja avastada küberohte ja -intsidente ning neile reageerida, ning seoses võrgu- ja

infosüsteemide turvalisusega. Eeskätt peaks ENISA toetama direktiiviga

(EL) 2022/2555 ette nähtud küberintsidentidele reageerimise üksuste (CSIRTid)

arendamist ja tõhustamist, et saavutada nende ühtmoodi kõrge küpsuse tase kogu

liidus.

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-

tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).

ET 28 ET

(17) ENISA on toetanud ja peaks ka edaspidi toetama liikmesriike riiklikke

küberturvalisuse strateegiaid käsitlevate suuniste koostamisel ja rakendamisel, aidates

niiviisi kaasa nende strateegiate vastuvõtmisele ja rakendamisele kõigis

liikmesriikides. ENISA peaks edendama kõnealuste strateegiate levitamist

interaktiivse riiklike küberturvalisuse strateegiate kaardi kaudu ning peaks jätkuvalt

jälgima strateegiate rakendamisel tehtavaid edusamme, sealhulgas toetama sellega

seoses peamiste tulemusnäitajate väljatöötamist.

(18) Määrusega (EL, Euratom) 2023/2841 on antud institutsioonidevahelisele

küberturvalisuse nõukojale ülesanne toetada liidu üksusi nende turvaoleku taseme

tõstmisel ning CERT-EU-le ülesanne aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-

keskkonna turvalisusele. Tuginedes oma kogemustele küberturvalisuse valdkonnas,

peaks ENISA seda nõukoda ja CERT-EUd nende ülesannete täitmisel toetama

vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2023/2841, sh aidates kaasa küberohtude

analüüsile, olukorrateadlikkusele, küberturvalisuse õppustele, intsidentidele

reageerimise koordineerimisele ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamisele.

(19) Võttes arvesse ENISA eksperditeadmisi, peaks ENISA liikmesriikide ja liidu avaliku

sektori asutuste suutlikkuse täiendamiseks pakkuma Euroopa küberturbeoskuste

raamistikku kasutades koolitusi, eelkõige et toetada poliitikameetmete tulemuslikku

rakendamist, operatiivkoostööd ja teadlikkuse suurendamist.

(20) Selleks et tagada koostoime küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja

teadusuuringute Euroopa pädevuskeskusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/88747 kohaselt loodud riiklike koordineerimiskeskuste

võrgustikuga, peaks ENISA neid toetama, jagades teavet praeguste ja tekkivate riskide

ja küberohtude, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide ja ohtude

kohta.

(21) Kriisivalmiduse strateegias rõhutatakse, et selleks, et suurendada kodanike võimet

panna vastu võimalikele kriisidele, on oluline digikirjaoskus, mis sõltub

elementaarsete digioskuste omandamisest. Nagu on rõhutatud komisjoni teatises

oskuste liidu kohta,48 ei ole peaaegu pooltel täiskasvanutel paraku elementaarseid

digioskusi, kuigi neid on vaja rohkem kui 90 % töökohtadest. Kandmaks hoolt selle

eest, et praegustel ja potentsiaalsetel tulevastel töötajatel on kiiresti arenevas

digikeskkonnas vajalikud oskused, ning aitamaks kaasa Euroopa küberturvalisuse

talendireservi väljaarendamisele, peaks ENISA toetama küberturvalisuse alase

teadlikkuse suurendamise meetmeid, nagu Euroopa küberturvalisuse võistlus, mille

eesmärk on meelitada ligi talente ning aidata teavitada haridusest ja oskustest, mida

küberturvalisusega seoses vaja läheb. Sellega seoses peaks ENISA koordineerima

küberturvalisuse võistlusi, küberlahinguid ja sarnaseid praktilisi õppusi, et parandada

küberturvalisusega seotud oskusi ja edendada suutlikkuse suurendamist kogu liidus.

Teadlikkuse suurendamise meetmete võtmisel peaks ENISA tagama, et elluviidavad

meetmed vastavad riikide ametiasutuste ja liidu üksuste, ent samuti ettevõtjate,

eelkõige VKEde, ning haridus- ja koolitusasutuste vajadustele, pakkudes praktilisi

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/887, millega luuakse

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning

riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 8.6.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/887/oj). 48 Komisjoni 5. märtsi 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Oskuste liit“,

COM(2025) 90 final.

ET 29 ET

raamistikke ja koolitusi, nagu terviklikud teadlikkuse suurendamise töövahendid.

ENISA peaks ka tulevikus koostama praktilisi ja rakendatavaid suuniseid, et toetada

küberturvalisust käsitleva liidu poliitika ja õigusaktide rakendamist. Samuti peaks

ENISA püüdma pakkuda asjakohast teavet kohaldatavate sertifitseerimiskavade kohta,

näiteks andes suuniseid ja soovitusi.

(22) Selleks et toetada küberturvalisuse sektoris tegutsevaid ettevõtjaid ja küberturvalisuse

lahenduste kasutajaid ning tagada käesoleva määruse III jaotise tõhus rakendamine,

peaks ENISA välja töötama n-ö turuseirekeskuse ja seda alal hoidma, analüüsides

korrapäraselt peamisi suundumusi nii küberturvalisuse turu nõudluse kui ka

pakkumise poolel ja levitades selle kohta teavet. Peale selle peaks ENISA selleks, et

toetada määruse (EL) 2025/38 kohaselt loodud ELi küberreservi kasutajad, koostama

ülevaate selliste kasutajate jaoks vajalikest teenustest ja nende teenuste

kättesaadavusest kooskõlas kõnealuse määrusega.

(23) Küberohud on üleilmne probleem. Küberturvalisuse parandamiseks, sh ühiste

käitumisnormide ja lähenemisviiside kindlaksmääramiseks, on vaja tihedamat

rahvusvahelist koostööd. Sellega seoses peaks ENISA toetama liidu koostööd

kolmandate riikidega, keskendudes liidu kandidaatriikidele, ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega, näiteks NATOga, pakkudes vajaduse korral komisjonile ja

asjaomastele liidu üksustele vajalikke eksperditeadmisi ja analüüse. ENISA tegevus

rahvusvahelisel areenil peaks olema alati kooskõlas liidu prioriteetidega.

(24) Selleks et aidata saavutada küberturvalisuse kõrge tase liidus, peaks ENISA toetama

operatiivkoostööd liikmesriikide seas (koostöös CERT-EUga) ning liidu üksuste ja

sidusrühmade seas. Selleks tuleks ENISA rolli tugevdada. ENISAst peaks saama

CSIRTide võrgustiku liige, kes aitab kaasa võrgustikus toimuvale teabevahetusele ja

analüüsile. ENISA peaks veelgi edendama ja toetama asjaomaste CSIRTide vahelist

koostööd CSIRTide hallatavates või kaitstavates võrgustikes või taristutes esinevate

intsidentide, rünnete või häirete korral. ENISA aktiivne toetus CSIRTide võrgustiku ja

Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku (EU-CyCLONe) tööle

peaks võimaldama neil võrgustikel jätkata oma küpsustaseme tõstmist. ENISA roll

sellise koostöö toetamisel hõlmab võitlust ohtude vastu, mis ähvardavad

demokraatlike institutsioonide, valimiste ja muude protsesside turvalisust ja

terviklikkust ning elutähtsat taristut, millest need sõltuvad, kooskõlas teatisega

„Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike

riikide võimestamine“49.

(25) Selleks et toetada suutlikkuse suurendamist, operatiivkoostööd ja küberohtude

pikaajalist strateegilist analüüsi, peaks ENISA kasutama struktureeritud koostöö

raames, näiteks spetsiaalsete kokkulepete alusel, CERT-EU olemasolevaid tehnilisi ja

operatiivseid eksperditeadmisi.

(26) Selleks et tugevdada küberturvalisust kogu liidus ning tagada kiire ja tulemuslik

reageerimine küberohtudele, peaks ENISA pakkuma liikmesriikidele nende taotluse

korral tuge, sh andma nõu, kuidas parandada liikmesriikide intsidentide ennetamise,

avastamise, neile reageerimise ja neist taastumise suutlikkust, hõlbustama direktiivis

(EL) 2022/2555 määratletud oluliste intsidentide tehnilist käsitlemist, eelkõige

toetades tehniliste lahenduste vabatahtlikku jagamist liikmesriikide vahel, või tagama

küberohtude ja -intsidentide analüüsimise. ENISA peaks samuti abistama EU-

CyCLONe-t aruannete koostamisel liidu ja liikmesriikide poliitilise tasandi jaoks.

49 JOIN(2025) 791 final.

ET 30 ET

(27) Selleks et vähendada avatust välistele sekkumistele, manipuleerimist tarneahelaga ja

strateegiliste andmete väljaimbumist, peaks ENISA kasutama CSIRTide võrgustikus

ja EU-CyCLONe-s turvalisi sidevahendeid. Kübervaldkonna tegevuskava käsitleva

soovituse põhjal peaksid neid vahendeid pakkuma juriidilised isikud, kes on asutatud

liidus või keda loetakse liidus asutatuks ja kes on liikmesriigi või selle kodanike

kontrolli all.

(28) Selleks et parandada liidu tasandi valmisolekut ja reageerimist ulatuslike

küberintsidentide ja kriiside korral, peaks ENISA võtma küberturvalisuse alase

olukorrateadlikkusega seotud meetmeid.

(29) Juurdepääs kontrollitud ja usaldusväärsele küberohuteadmusele reaalaja on otsustava

tähtsusega, et suurendada liidus ühist olukorrateadlikkust. ENISA, komisjon, CERT-

EU ja Europoli juures tegutsev küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus on

juba loonud küberohuteadmuse hoidlad, lähtudes oma konkreetsetest vajadustest.

ENISA ja muud asjaomased liidu üksused peaksid tegema vabatahtlikult koostööd, et

arendada kontrollitud ja usaldusväärse reaalaja küberohuteadmuse hoidlaid, ning

püüdma saavutada koostoimet, et tagada mastaabisääst ja tugevdada usaldusväärset

finantsjuhtimist. Sellesse töösse tuleks kaasata ka liidu valdkondlikud üksused, nagu

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet. Üksused peaksid jagama ainult tuletatud

analüüse ja suundumusi ning taktikaid, meetodeid ja menetlusi, mitte töötlemata

andmeid, ning austada tuleks üksuste sõltumatust hallata oma küberohuteadmuse

elutsüklit kooskõlas oma volituste ja teadmisvajadust käsitlevate eeskirjadega.

(30) Selleks et aidata kaasa õigeaegsele ja koordineeritud reageerimisele, peaks ENISA-l

olema võimalik saata asjaomasele CSIRTile või asjaomastele CSIRTidele ning

vajaduse korral CSIRTide võrgustikule ja EU-CyCLONe-le varajasi hoiatusi

võimaliku või käimasoleva olulise või ulatusliku intsidendi või potentsiaalselt

piiriülese küberohu kohta, eelkõige seoses direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

loetletud üksustega. Sellistes varajastes hoiatustes sisalduv teave võib hõlmata

avalikult teadaolevaid nõrkusi ja teavet selle kohta, kas need nõrkused mõjutavad

määruse (EL) 2024/2847 kohaldamisalasse kuuluvaid digielemente sisaldavaid

tooteid, samuti meetodeid ja menetlusi, rikkeindikaatoreid, kahjulikke taktikaid,

ohusubjektipõhist teavet ja soovitusi leevendusmeetmete kohta.

(31) Selleks et säilitada usaldus ja vältida teabe jagamise ohtu seadmist, on oluline, et

ENISA kasutaks nähtavaid märgiseid, mis näitavad, millises ulatuses võib tema

koostatud või saadud dokumenti või teavet edasi jagada. Samuti peaks ENISA oma

tegevuse eluviimiseks saadud dokumente või teavet kasutades võtma arvesse nähtavast

märgisest tulenevaid teabe edasise levitamise piiranguid.

(32) Selleks et aidata suurendada teadlikkust küberohu indikaatoritest ja soovitustest

leevendusmeetmete kohta, peaks ENISA tegema direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

loetletud sektorites tegutsevatele üksustele kättesaadavaks varajase hoiatamise

teenuse. Sellised üldised vabatahtlikud varajased hoiatused peaksid tooma kasu

eelkõige VKEdele ja need tuleks esitada üldsusele kättesaadavas masinloetavas

vormingus. Selline vabatahtlik teenus on igal juhul eraldiseisev teenus, mis ei ole

seotud ühegi ENISA loodava või juba loodud avaliku ja erasektori partnerlusega.

(33) Selleks et toetada liidu küberturvalisuse alast ühist olukorrateadlikkust, peaks ENISA

koostama tihedas koostöös liikmesriikidega korrapäraselt ELi küberturvalisuse

tehnilise olukorra põhjalikke aruandeid intsidentide ja küberohtude kohta, võttes

aluseks avalikult kättesaadava teabe, omaenda tehtud analüüsid ja aruanded, mida on

temaga jaganud liikmesriikide CSIRTid või direktiivis (EL) 2022/2555 ettenähtud

ET 31 ET

riiklikud võrgu- ja infosüsteemide turbe ühtsed kontaktpunktid (mõlemad

vabatahtlikkuse alusel), Europol ja CERT-EU. Koostatud aruanne tuleks teha

kättesaadavaks nõukogule, Euroopa välisteenistusele, EU-CyCLONe-le, CSIRTide

võrgustikule, komisjonile ja Europolile.

(34) Selleks et suurendada sidusrühmade seas küberohtude ja -intsidentide alast ühist

olukorrateadlikkust, peaks ENISA analüüsima küberohtude ja -intsidentidega seotud

suundumusi. See peaks hõlmama korrapärast analüüsi, milles vaadeldakse direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud kriitilise tähtsusega sektoreid ja muid kriitilise

tähtsusega sektoreid, sh tervishoiu-, energia- ja transpordisektorit. Muu hulgas tuleks

analüüsida sektorite küpsuse taset ja teha kindlaks konkreetsele sektorile omased

võimalikud probleemid. Kui see on asjakohane, tuleks analüüsis käsitleda määruse

(EL) 2024/2847 kohaldamisalasse kuuluvate tootekategooriatega seotud küberohte ja

suundumusi, et teha kindlaks mõju tarneahelale. ENISA peaks arendama

eksperditeadmisi taristute küberturvalisuse ja kriitilise tähtsusega tarneahela sõltuvuse

valdkonnas, eelkõige et toetada direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II isas loetletud

sektoreid ning määruse (EL) 2024/2847 rakendamist. Selleks peaks ENISA tegema

asjakohasel juhul koostööd teiste asjaomaste liidu üksustega.

(35) Selleks et paremini mõista küberturvalisuse valdkonnas esinevaid probleeme, peab

ENISA lisaks analüüsima olemasolevaid ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid ning andma

teemakohaseid hinnanguid küberturvalisuse valdkonna tehnoloogiliste uuenduste

eeldatava ühiskondliku, õigusliku, majandusliku ja regulatiivse mõju kohta. Selleks et

tagada üldsuse lihtsam juurdepääs teabele küberriskide ja võimalike vastumeetmete

kohta, võib ENISA esitada oma veebisaidil asjakohast teavet kasutajasõbralikul ja

hästi struktureeritud viisil.

(36) ENISA tugevdatud roll olukorrateadlikkuse parandamisel, ohtude analüüsimisel ja

tehnilise nõu andmisel aitab suurendada ühiseid jõupingutusi digielemente sisaldavate

toodete küberturvalisuse valdkonnas ja toetab määruse (EL) 2024/2847 rakendamist.

Vastavalt määrusele (EL) 2024/2847 võib ENISA teha turujärelevalveasutustele

ettepanekuid ühismeetmete kohta, et kontrollida digielemente sisaldavate toodete

nõuetelevastavust ja määrata kindlaks digielemente sisaldavate toodete kategooriad,

mille puhul võib korraldada lauskontrolle. Küberohtude analüüsist ja varajastest

hoiatustest saadav teave peaks tugevdama ENISA poolt neile asutustele pakutavat

toetust ning aitama tagada määruse (EL) 2024/2847 tulemusliku täitmise, et ennetada

küberrünnete mõju tarneahelale kogu siseturul ja suurendada liidu üldist valmisolekut.

(37) Märkimisväärne küberoht liidus on lunavararünded. Selleks et edendada liidu

küberturvalisust ja võidelda lunavara vastu, peaks ENISA suurendama

olukorrateadlikkuse alast suutlikkust ning intsidentidele reageerimiseks ja neist

taastumiseks pakutavat tuge. Aidates individuaalsetel elutähtsatel ja olulistel üksustel

lunavararünnetele reageerida ja neist taastuda, peaks ENISA tegema tihedat koostööd

Europoli ja vastavalt vajadusele CSIRTide või pädevate asutustega, et kasutada ära

Europoli kogemusi lunavarakuritegude vastu võitlemisel. Selline abi peaks täiendama

CSIRTide tegevust, millega toetatakse intsidentidele reageerimist. Lunavaravastases

töös koostoime saavutamiseks peaks ENISA looma kasutajatoe, mille jaoks võiks ta

koondada asjakohase suutlikkuse ja lunavaravastased teenused ning teha kergesti

kättesaadavaks teabe, suunised ja vahendid, mis võivad aidata elutähtsatel ja olulistel

üksustel lunavaraintsidentidele reageerida ja neist taastuda.

(38) ENISA peaks pakkuma komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi ja tuge liidu tasandi

küberturvalisuse õppuste iga-aastase jooksva programmi koostamisel kooskõlas

ET 32 ET

kübervaldkonna tegevuskava käsitleva soovitusega, et valmistuda küberkriisideks,

testida sellistel õppustel osalevate üksuste küberturvalisuse taset ja minimeerida

jõupingutuste dubleerimist. ENISA peaks näiteks andma nõu õppuste asjakohase liigi

kohta (lauaõppus, hübriidõppus või täismahus reaalajas õppus), aga ka eesmärkide,

stsenaariumide ja osalemise kohta.

(39) Küberturvalisuse kõrge taseme tagamiseks siseturul on hädavajalikud juurdepääs

korrektsele ja õigeaegsele teabele nõrkuste kohta ning usaldusväärne nõrkusehaldus.

Seetõttu peaks ENISA pidama Euroopa nõrkuste andmebaasi vastavalt direktiivile

(EL) 2022/2555 ja looma liidu ühise nõrkusehalduse teenuste alase suutlikkuse,

tagades vastupidava ja kestliku teenuste taseme ning vähendades häirete riski. Selleks

peaks ENISA uurima võimalusi süvendada struktureeritud koostööd Euroopa nõrkuste

andmebaasiga sarnaste programmide, registrite või andmebaaside haldajatega, et

vältida jõupingutuste dubleerimist ja püüda asjakohasel juhul saavutada vastastikune

täiendavus rahvusvahelisel tasandil. Peale selle peaks ENISA toetama mitut osapoolt

puudutavate nõrkuste koordineeritud avalikustamist liidu tasandil ja pakkuma

lisaväärtusega teenuseid, nagu nõrkustega seotud nõustamine, raskusastme hindamine

ja toodete loetelud, ning pakkuma Euroopa teadaolevate ärakasutatavate nõrkuste

täiustatud kataloogi, et aidata üksustel hallata oma nõrkusi.

(40) ENISA volituste üks põhiaspekte peaks olema tema roll Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku arendamisel. ENISA peaks pakkuma tehnilisi

eksperditeadmisi kogu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade elutsükli

vältel. ENISA peaks kindlaks tegema olemasolevad standardid või tehnilised

kirjeldused, mida saab aluseks võtta tulevaste kavade väljatöötamisel, ja vajaduse

korral koostama tehnilised kirjeldused, millele neis kavades viidata. ENISA peaks

juhtima ettevalmistava kava koostamist pärast komisjon sellekohast taotlust. ENISA

peaks vastutama olemasolevate kavade haldamise eest. Seda tehes peaks ENISA

aitama kujundada ja arendada sellist sertifitseerimise ökosüsteemi, kus küsitakse

liikmesriikidelt ja erasektori sidusrühmadelt tagasisidet ning suurendatakse nende

sertifitseerimissuutlikkust. See peaks hõlmama spetsiaalse sertifitseerimise veebisaiti,

kus on vabalt ja avalikult kättesaadav asjakohane teave vastuvõetud kavade, sh

sertifikaatide ja vastavusdeklaratsioonide kohta.

(41) ENISA peaks kujundama küberturvalisuse valdkonna tehnika taset, pakkudes tehnilisi

kirjeldusi, et toetada asjakohaste liidu õigusaktide rakendamist, muu hulgas selleks, et

neile saaks viidata Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades. Samuti peaks

ENISA jälgima standardite loomist ja arendamist asjaomastes

standardiorganisatsioonides, et olla kursis standardimissuundumustega Euroopa ja

ülemaailmsel tasandil ning vajaduse korral asjaomaseid standardeid kujundada,

osaledes standardiorganisatsioonide töös, muu hulgas sisendite koostamisega, ja

juhtides nende tegevust. Seda tehes peaks ENISA jääma erapooletuks. Näiteks võib

tekkida olukordi, kus ENISA peaks loobuma osalemisest standardiorganisatsiooni

asjaomases tegevuses, kui tal palutakse hinnata Euroopa standardeid, mida komisjon

on taotlenud liidu õigusaktide toetamiseks. ENISA ei tohiks kaasa aidata selliste

standardite koostamisele, mille hindamise eest ta vastutab.

(42) Selleks et toetada liidu poliitikameetmete rakendamist ja potentsiaalse standardimise

ettevalmistamist, peaks ENISA aitama kaasa krüptoalgoritmide väljatöötamisele ja

hindamisele, eelkõige kvanttehnoloogiajärgse krüptograafia valdkonnas. Sellega

seoses võib ENISA kehtestada komisjoni taotlusel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

ET 33 ET

määruses (EL, Euratom) 2024/250950 määratletud rahalist toetust käsitleva lepingu

alusel protsessi, et küsida asjaomastelt sidusrühmadelt, eelkõige krüptograafia-,

akadeemilistelt ja teadusringkondadelt, samuti tootjatelt, CSIRTidelt, riiklikelt

küberturvalisuse sertifitseerimise asutustelt ja direktiivis (EL) 2022/2555 määratletud

pädevatelt asutustelt krüptoalgoritmide jaoks algoritme ja neid hinnata. Kui ENISA

osaleb selliste protsesside kehtestamises, peaks ta edendama koostööd asjaomaste

sidusrühmade vahel ja rakendama korralduslikke aspekte. Protsess peaks olema

ametlik, avatud, läbipaistev ja kaasav, hõlmates konsulteerimist asjaomaste

sidusrühmadega kavandatavate miinimumnõuete ning hindamisprotsessi ja -

kriteeriumide üle, eelkõige hindamise turvalisuse ja teostamise huvides.

(43) Selleks et toetada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ja muude

asjakohaste liidu õigusaktide kohast vastavushindamist, võib ENISA pakkuda

liikmesriikide, ettevõtjate ja vastavushindamisasutuste hindamistegevuse toetamiseks

asjakohaseid tehnilisi testimisvahendeid. Nende vahenditega tuleks püüda tagada liidu

tasandil koostoime ja vastavushindamismenetluste tõhus toimimine, et rahuldada

liikmesriikide ja turu vajadusi. Sellised vajadused võivad tekkida näiteks

sisseprojekteeritud turbe valdkonnas, et toetada ettevõtjaid, sh VKEsid, töös, mida nad

teevad määruse (EL) 2024/2847 rakendamiseks. Seoses sellega peaks ENISA nõudma

tasu, et katta kulud, mis on seotud selliste testimisvahendite jaoks vajaliku tark- ja

riistvara projekteerimise, väljatöötamise, arendamise, hooldamise ja ajakohastamisega.

(44) Selleks et toetada liikmesriike nende püüdlustes vähendada küberturbespetsialistide

nappust ning rahuldada kasvavat vajadust kvalifitseeritud, mitmekesise (sh soolise

tasakaalu vaatenurgast) ja paindliku tööjõu järele ning võimaldada tööjõu liikuvust ja

valmisolekut kõigis liikmesriikides, peaks ENISA arendama edasi küberturbeoskuste

akadeemia põhimõtteid ja tööd. Eelkõige peaks ENISA looma Euroopa

küberturbeoskuste raamistiku kui küberturvalisuse valdkonna rollikirjelduste ühise

raamistiku. Peale sellel peaks ENISA toetama liikmesriike küberturvalisusega seotud

rollide soolise ebavõrdsuse vähendamisel. See lähenemisviis on kooskõlas oskuste

liitu käsitlevas komisjoni teatises esitatud visiooniga ja aitaks kaasa selle eesmärkide

saavutamisele. Lisaks tuleks edasi tegeleda Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendi kvaliteedimärgisega.

(45) Euroopa küberturbeoskuste raamistik peaks olema vabatahtlikkuse alusel kasutatav

praktiline ja paindlik vahend, mis tagab ühise terminoloogia ja arusaama

küberturvalisusega seotud rollidest ja nendega seotud ülesannetest ning enamasti

vajaminevatest oskustest ja teadmistest, et toetada töötajate kriitilise tähtsusega

oskuste, sh valdkonnaüleste oskuste kindlaksmääramist, võimaldada koolitajatel, sh

ettevõtjatel, kõrgharidusasutustel ning kutsehariduse ja -õppe pakkujatel kavandada

programme ning aidata poliitikakujundajatel töötada välja algatusi oskuste nappuse

leevendamiseks. Kuna Euroopa küberturbeoskuste raamistikku võidakse kasutada

võrdlusraamistikuna oskuste tunnustamisel, peaks see olema koostalitlusvõimeline

oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga

(ESCO), et aidata personaliosakondadel mõista küberturvalisuse vajadusi toetava

vahendite planeerimise, värbamise ja karjääri arendamise nõudeid. Kui Euroopa

kodanike digipädevuse raamistikus (DigComp 3.0) kirjeldatakse teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mida on vaja, et olla igapäevaelu, ühiskonnaelus osalemise, töötamise ja

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.09.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

ET 34 ET

õppimise jaoks digitaalselt pädev, ning seda saavad kasutada nii täiskasvanud kui ka

lapsed, siis Euroopa küberturbeoskuste raamistik on lihtne raamistik, milles

määratakse kindlaks küberturvalisusega seotud rollid, nendega seotud ülesanded ning

nende täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega on see mõeldud

küberturvalisusele spetsialiseerunud sihtrühmadele alates olemasolevatest või

potentsiaalsetest küberturbespetsialistidest ja haridusasutustest kuni tööandjateni.

Euroopa küberturbeoskuste raamistik peaks olema toeks ka Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise arendamisel kui asjaomaste kavade väljatöötamise

oluline vahend, mis võimaldab uute turuosaliste esilekerkimist ja toetab

turukonkurentsi ühises raamistikus. Raamistikku tuleks korrapäraselt hinnata ja

ajakohastada, kandmaks hoolt selle eest, et see kajastab asjakohaselt küberturvalisuse

tööturu vajadusi ning tehnoloogia ja poliitika arengut. ENISA peaks toetama Euroopa

küberturbeoskuste raamistiku kasutuselevõttu liikmesriikide ja liidu üksuste poolt ja

nende sees ning pakkuma piisavat tuge, kui seda vajatakse.

(46) Küberturvalisuse alased oskused ja kvalifikatsioonid tuleks muuta võrreldavaks,

läbipaistvaks ja usaldusväärseks kogu siseturul. Sel eesmärgil peaksid Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendid51 aitama tööandjatel, sh VKEdel ja

idufirmadel, liikmesriikides ja eri liikmesriikide vahel tulemuslikult värvata

olemasolevaid või potentsiaalseid küberturbespetsialiste kooskõlas oskuste liitu

käsitlevas teatises sätestatud eesmärkidega. Selleks et tagada järjekindel rakendamine

kõigis liikmesriikides, peaksid Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendid

põhinema liidu tasandi ühisel arusaamal nende eesmärkide saavutamiseks vajalikest

oskustest ning tõendeid peaksid väljastama ENISA poolt ühiste kriteeriumide alusel

volitatud tõendajad. See lähenemisviis peaks olema kooskõlas tulevase oskuste

ülekantavuse algatuse eesmärkidega ja aitama neid eesmärke saavutada.

(47) Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamisega tuleks

täiendada liikmesriikide meetmeid, pakkudes avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele

võimalust kasutada Euroopa tõendamismehhanismi kooskõlas liidu toetava

pädevusega hariduse ja kutseõppe valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise

lepingu artikli 6 punktis e, artikli 165 lõikes 1 ja artikli 166 lõikes 1.Kõnealused

kavad koos küberturbeoskuste akadeemia tööga võivad olla aluseks ka

kõrgharidusprogrammidele, nagu valdkondlikud Euroopa kraadid, ja

mikrokvalifikatsioonide arendamisel. Seepärast ei tuleks Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavadega püüda ühtlustada liikmesriikide õigusnorme,

vaid neid tuleks pigem pidada võimaluseks, mida liikmesriigid ja ettevõtjad võivad

soovida kasutada ja edendada.

(48) ENISA peaks tagama, et Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavad

järgivad turu vajadusi ning tuginevad nii avaliku kui ka erasektori individuaalsete

tõendite väljaandjate, sh liikmesriikide, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -

õppeasutuste ning ettevõtjate kogemustele. ENISA peaks konsulteerima Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade prioriseerimise küsimuses

komisjoniga, võttes nõuetekohaselt arvesse poliitika rakendamist ja turu vajadusi.

51 Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendid peaksid järgima sarnast lähenemisviisi kui

küberturvalisuse sertifikaadid. Selleks et vältida segiajamist Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistikuga, eelistatakse väljendit „tõendamine“, mida on juba kasutatud küberturbeoskuste

akadeemiat käsitlevas teatises.

ET 35 ET

(49) Selleks et tagada kooskõla Euroopa küberturbeoskuste raamistiku ja Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade vahel, peaks Euroopa

küberturbeoskuste raamistiku rollikirjelduse muutmine tooma automaatselt kaasa

asjaomas(t)e Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava(de)

sobivuse hindamise, mis võib viia kava läbivaatamiseni.

(50) Võttes arvesse küberturvalisusega seotud rollide ning nendega seotud ülesannete,

oskuste ja teadmiste mitmekesisust, võib juhtuda, et üksikisikute hindamist ja

hindamismeetodeid on vaja igas Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kavas kohandada. Iga kava peaks tagama, et isikult nõutavate oskuste

hindamist õpitulemuste, sh vajaduse korral oskuste taseme osas hinnatakse

süstemaatiliselt Euroopa küberturbeoskuste raamistiku rollikirjelduse või selle osa

põhjal. Hindamismeetodid võivad hõlmata teoreetiliste teadmiste kontrolli, praktilist

eksamit, eeltingimusi ja vastastikust hindamist. Üksikisikute kogemusi tuleks

nõuetekohaselt arvesse võtta.

(51) Selleks et tagada Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade

järjepidev rakendamine, eelkõige üksikisikute hindamise osas, peaks ENISA pakkuma

üksikisikute hindamise eest vastutavatele töötajatele kohustuslikku koolitust. Sellistel

töötajatel peaks olema küberturvalisuse valdkonnas kogemus, mida saab tõendada

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendiga, mis kinnitab hindaja vastavust

selle rolli kirjeldusele, mida ta hindab, ja oskuste taset, mis on vähemalt samaväärne

hinnatava isiku oskuste tasemega.

(52) Volitatud tõendaja ülesanne on tõendada ja anda tööandjatele kogu liidus kindlus, et

isikul on teadmised ja pädevus, mis võimaldavad tal täita Euroopa küberturbeoskuste

raamistikus kindlaks määratud rolli. Kuna kinnitusele Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendi saanud isikute oskuste ja pädevuse kvaliteedi kohta

pööravad tähelepanu ka liidu elutähtsat taristut käitavad tööandjad, peaksid oskuste ja

pädevuse taset tõendavad volitatud tõendajad olema küberturvalisuse seisukohast

usaldusväärsed ning neid ei tohiks lubamatult mõjutada kolmas riik, kelle puhul on

põhjust muret tunda küberturvalisuse pärast. Seepärast ei tohiks üksused, mis on

asutatud käesoleva määruse kohaselt küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks

nimetatud kolmandas riigis või on sellise kolmanda riigi, selles asutatud üksuse või

selle kodaniku kontrolli all (suure riskiga tarnijad), saada volitatud tõendajaks, kes

annab välja II jaotise 4. jao kohaseid Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendeid.

(53) Tagamaks, et isikud, kellel on Euroopa küberturbeoskuste tõend, saaksid seda

tunnistust hõlpsasti kasutada ja jagada kõigis liikmesriikides, peaksid volitatud

tõendajad tagama, et asjaomase isiku taotlusel väljastatakse Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõend elektroonilisel kujul määrusega (EL) nr 910/2014 loodud

Euroopa digiidentiteedikukrusse. Volitatud tõendajaid tuleks käsitada usaldusteenuse

osutajatena ning nende suhtes tuleks kohaldada määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud

järelevalve- ja vastutuskorda. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/156952 kohaselt

kasutatav atribuutide tõendamise kava tuleks registreerida selles rakendusmääruses

sätestatud atribuutide tõendamise kavade kataloogis.

52 Rakendusmäärus – EL – 2025/1569.

ET 36 ET

(54) Selleks et aidata kaasa küberturvalisuse valdkonna tööjõu arendamisele ja oskuste

ülekantavusele kogu liidus, peaks ENISA tegema Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavad ja volitatud tõendajate loetelu üldsusele

kättesaadavaks spetsiaalse veebisaidi kaudu.

(55) ENISA juhtimisel ja tegevuses tuleks arvesse võtta 19. juulil 2012 Euroopa

Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt vastu võetud liidu detsentraliseeritud asutusi

käsitleva ühise lähenemisviisi53 põhimõtteid. Samuti peaksid ühises lähenemisviisis

sisalduvad soovitused asjakohaselt kajastuma ENISA tööprogrammides, hindamistes

ning aruandlus- ja haldustavades.

(56) Selleks et haldusnõukogu saaks tõhusalt oma ülesandeid täita, eelkõige ENISA

tegevuse üldisel suunamisel ja strateegiliste prioriteetide seadmisel, on oluline, et

haldusnõukogu koosneks liikmesriikide ja komisjoni kõrgetasemelistest esindajatest.

Seega peaks iga liikmesriik nimetama haldusnõukogu liikmeks direktiivi

(EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud küberturvalisuse eest vastutava

riikliku pädeva asutuse juhi.

(57) Tagamaks, et haldusnõukogu asendusliikmed saavad nõuetekohaselt oma rolli täita,

peaksid liikmesriigid nimetama asendusliikmed, kellel on asjakohased

eksperditeadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma

asendusliikmete puhul saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse

haldusnõukogus ning piirama liikmete vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö

järjepidevus.

(58) Selleks et ENISA saaks tulemuslikult oma missiooni täita, peaks liikmesriikide ja

komisjoni esindajatest koosnev haldusnõukogu määrama kindlaks ENISA tegevuse

üldsuuna, sh strateegilised prioriteedid, ning tagama, et ENISA täidab oma ülesandeid

vastavalt käesolevale määrusele. Haldusnõukogule tuleks anda õigus koostada ENISA

eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantsreeglid, kehtestada

ENISA otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu ENISA ühtne

programmdokument, võtta vastu oma kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor,

otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle ning otsustada

tegevdirektori asetäitja ametikoha loomise üle ning selle loomise korral tegevdirektori

asetäitja ametisse nimetamise ning tema ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle.

Seega peaks iga isiku, kellel on ENISAs täidesaatev funktsioon, nimetama ametisse

haldusnõukogu. Haldusnõukogu peaks vastutama ka apellatsiooninõukogu liikmete

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise eest ning nende liikmete huvide

konfliktide ennetamise ja lahendamise eeskirjade kehtestamise eest.

(59) Selleks et aidata tagada, et ENISA määrab kindlaks oma strateegilised prioriteedid ja

hoiab neid ajakohasena, peaks haldusnõukogu pidama aastas vähemalt ühe koosoleku,

kus keskendutakse ENISA strateegilistele prioriteetidele. Haldusnõukogu koosolekute

tulemuslikkuse ja haldusnõukogu liikmete informeerituse tagamiseks võib

haldusnõukogu kutsuda oma koosolekule arvamusi, eksperditeadmisi või nõu jagama

mis tahes isiku, kelle seisukoht võib olla arutatavate teemade vaatenurgast oluline ja

huvipakkuv. Selline isik on hääleõiguseta ajutine vaatleja.

53 Ühine lähenemisviis, mis on lisatud 19. juulil 2012 vastu võetud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu

Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud asutuste kohta, https://european-

union.europa.eu/document/download/d4199ff4-1e3d-45e6-af7e-

90cf1a7b10bc_en?filename=joint_statement_on_decentralised_agencies_en.pdf.

ET 37 ET

(60) Haldusnõukogu peaks võtma otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete absoluutse

häälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Otsused eelarve- ja

personaliküsimuste kohta, eelkõige aastaeelarve, iga-aastase tegevusaruande,

pettustevastase strateegia, personalieeskirjade rakenduseeskirjade, tegevdirektori,

tegevdirektori asetäitja ja peaarvepidaja ametisse nimetamise, Euroopa Pettustevastase

Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri järelduste järelmeetmete ning ENISA

finantseeskirjade vastuvõtmisega seotud küsimustes, peaks haldusnõukogu nende

küsimuste olulisuse tõttu vastu võtma üksnes juhul, kui komisjoni esindaja hääletab

otsuse poolt. Lõpliku ühtse programmdokumendi vastuvõtmise otsuse tegemisel pärast

komisjoni arvamuse arvessevõtmist on komisjoni esindaja poolthääl vajalik ainult

nende otsuse elementide puhul, mis ei ole seotud ENISA iga-aastase ja mitmeaastase

tööprogrammiga.

(61) Juhatus peaks aitama kaasa haldusnõukogu tõhusale toimimisele. Osana

haldusnõukogu otsustega seotud ettevalmistustööst peaks juhatus põhjalikult

analüüsima asjakohast teavet ja olemasolevaid võimalusi ning pakkuma nõu ja

lahendusi haldusnõukogu asjakohaste otsuste ettevalmistamiseks. Samuti peaks ta

abistama ja nõustama tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel.

(62) ENISA sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektori ametisse nimetamisel

lähtutakse tema teenetest, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskusest ning

küberturvalisuse alastest teadmistest ja kogemustest. Tegevdirektori ülesandeid tuleks

täita täiesti sõltumatult. Haldusnõukogu peaks nimetama tegevdirektori komisjoni

koostatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat menetlust, kus

austatakse soolise tasakaalu põhimõtet.

(63) Tegevdirektor peaks pärast komisjoniga konsulteerimist koostama ettepaneku ENISA

ühtse programmdokumendi kohta ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada

programmdokumendi nõuetekohane rakendamine. Tegevdirektor peaks koostama

haldusnõukogule esitatava aastaaruande ENISA iga-aastase tööprogrammi

rakendamise kohta, koostama ENISA tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning

vastutama eelarve täitmise eest. Lisaks peaks tegevdirektoril olema võimalik

moodustada ajutisi töörühmi, et käsitleda konkreetseid, eeskätt teaduslikku, tehnilist,

õiguslikku või sotsiaal-majanduslikku laadi küsimusi. Ajutise töörühma moodustamist

peetakse vajalikuks eelkõige seoses Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

ettevalmistava kava koostamisega. Ajutise töörühma moodustamine võib olla vajalik

ka konkreetsete vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade

haldamiseks. Ajutised töörühmad tuleks moodustada ka selleks, et koostada ja hallata

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavasid ning abistada ENISAt

Euroopa küberturbeoskuste raamistiku juhtimisel, rakendamisel ja arendamisel.

Tegevdirektor peaks tagama, et ajutiste töörühmade liikmed valitakse kõige

põhjalikumate eksperditeadmiste põhjal, püüdes tagada soolise tasakaalu ning selle, et

seal oleksid (konkreetse küsimuse puhul asjakohasel viisil) tasakaalustatult esindatud

liikmesriikide ametiasutused, liidu üksused ning erasektor, sh tööstusharu, kasutajad

ning võrgu- ja infoturbe valdkonna ja digielemente sisaldavate toodete valdkonna

teaduseksperdid.

(64) Haldusnõukogu võib otsustada luua tegevdirektori abistamiseks tegevdirektori

asetäitja ametikoha, kui ta leiab, et selline ametikoht on vajalik, et tagada või säilitada

ENISA sujuv toimimine. Selle ametikoha loomise üle otsustamisel võib

haldusnõukogu võtta arvesse tegevdirektori arvamust.

ET 38 ET

(65) ENISA-l peaks olema nõuanderühm, et tagada korrapärane dialoog erasektori,

tarbijaorganisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. ENISA nõuanderühm,

mille moodustab tegevdirektori ettepanekul haldusnõukogu, peaks keskenduma

sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima nendele küsimustele ENISA

tähelepanu. Eelkõige tuleks ENISA nõuanderühmaga konsulteerida ENISA iga-aastase

tööprogrammi kavandi üle. ENISA nõuanderühma koosseis ja ülesanded peaksid

tagama sidusrühmade piisava esindatuse ENISA töös. ENISA nõuanderühmas peaksid

olema esindatud liikmesriikide ja liidu õiguskaitse-, andmekaitse- ja

turujärelevalveasutuste esindajad.

(66) Isikutel, kes soovivad saada volitatud tõendajateks või oma volitust uuendada, peaks

olema neid mõjutava ENISA otsuse korral juurdepääs vajalikele

õiguskaitsevahenditele. Seepärast tuleks luua asjakohane edasikaebamismehhanism, et

ENISA asjakohaseid otsuseid saaks vaidlustada apellatsiooninõukogus, kelle otsuseid

on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse kooskõlas

aluslepingutega. Nõue kasutada enne asja Euroopa Liidu Kohtusse andmist ENISA-

sisest kaebemenetlust on kohaldatav üksnes isikutele, kellel on apellatsiooninõukogus

kaebeõigus.

(67) Selleks et tagada ENISA täielik autonoomia ja sõltumatus ning võimaldada tal täita

oma ülesandeid, tuleks ENISA-le eraldada piisav ja autonoomne eelarve, mida

rahastatakse peamiselt liidu rahalisest toetusest, ent samuti ENISA töös osalevate

kolmandate riikide rahalisest osalusest ning tasudest, mida maksavad kavades

osalevad ning Euroopa küberturvalisuse sertifikaate ja ELi vastavusdeklaratsioone

välja andvad volitatud tõendajad ja vastavushindamisasutused. Asukohaliikmesriigil ja

mis tahes muul liikmesriigil peaks olema lubatud teha ENISA eelarvesse

vabatahtlikult sissemakseid. Liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või teistelt

üksustelt või isikutelt saadud rahalised või mitterahalised panused ei tohiks kahjustada

ENISA sõltumatust ja erapooletust. Liidu rahalise toetuse ja muude liidu üldeelarvest

makstavate toetuste suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Kontrollikoda

peaks auditeerima ENISA raamatupidamisarvestust, et tagada läbipaistvus ja vastutus.

Selleks et võimaldada ENISA-l osaleda kõigis asjakohastes tulevastes projektides,

peaks tal olema võimalik saada toetusi.

(68) Selleks et tagada ENISA suutlikkus rahuldada oma tegevusega seotud nõudlust,

eelkõige seoses otsustega, millega antakse luba väljastada Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendeid, ning seoses Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavade ja testimisvahendite haldamisega, tuleks ENISA-le anda õigus nõuda tasu.

Volitatud tõendajaks saamise taotluste menetlemisega seotud tasud tuleks kindlaks

määrata nii, et need aitaksid piisaval määral katta prognoositud kulusid, mis on seotud

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamise ja

haldamisega ning selle hindamisega, kas volitatud tõendajaks saamise ja sellena

tegutsemise nõuded ja kohustused on (jätkuvalt) täidetud. Tasud, mis on seotud

volitatud tõendajatele lubade väljaandmise ja nende lubade uuendamise kuludega,

peaksid hõlmama ENISA läbiviidavate või tema järelevalve all tehtavate hindamiste

kulusid. Tasud, mis on seotud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades

osalemisega ja nende kavade alusel sertifikaatide välja andmisega, tuleks kindlaks

määrata nii, et need aitaksid piisavalt kaasa nende kavade haldamise prognoositud

kulude katmisele. Tasude maksmine peaks võimaldama teatatud

vastavushindamisasutustel ja asjakohasel juhul kava kohaste sertifikaatide omanikel

osaleda kõnealuses tegevuses ning asjakohases suutlikkuse suurendamises ja

ET 39 ET

edendustegevuses, et edendada parimate tavade vahetamist ning kavade ja

sertifitseeritud lahenduste kasutuselevõttu.

(69) Proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks tasud kehtestada

läbipaistvalt ja õiglaselt. Neis kuludes peaksid kajastuma kõik ENISA kulud, mis on

seotud tasulistes toimingutes osalevate töötajatega, eelkõige tööandja

proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, ja kulud, mis on seotud

apellatsiooninõukoguga. Tasud ei tohi põhjustada taotlejatele tarbetut finants- või

halduskoormust. Tasude maksmiseks tuleks kehtestada mõistlikud tähtajad.

(70) On vaja kehtestada näitajad, et mõõta ameti töökoormust, tulemuslikkust ja tõhusust

tasudest rahastatavate toimingute tegemisel. Neid näitajaid silmas pidades peaks

ENISA kohandama oma personaliplaneerimist ja tasudega seotud vahendite haldamist,

et oleks võimalik asjakohaselt reageerida asjaomasele nõudlusele ja tasudest saadava

tulu kõikumisele.

(71) Selleks et teha kindlaks tegelike ja tajutavate huvide konflikti risk ja seda riski

nõuetekohaselt juhtida, peaksid ENISA-l olema eeskirjad huvide konfliktide

ärahoidmise ja kõrvaldamise kohta. ENISA peaks kohaldama ka dokumentidele

juurdepääsu käsitlevaid norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1049/200154. ENISA peaks töötlema isikuandmeid kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172555. ENISA peaks järgima

teabe, eelkõige tundliku salastamata teabe ja Euroopa Liidu salastatud teabe

käitlemisel liidu üksuste suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(72) ENISA-l võib olla oma ülesannete täitmisel juurdepääs tundlikule teabele, näiteks

teabele küberohtude ja -intsidentide kohta. Seetõttu on oluline, et ENISA säilitaks

käideldava teabe konfidentsiaalsuse. Eelkõige, kooskõlas ELi toimimise lepingu

artikliga 339, ei tohiks ENISA ametnikud ja muud teenistujad isegi pärast oma

ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla

kuuluvat teavet, iseäranis teavet ettevõtjate, nende ärisuhete või nende

kulukomponentide kohta.

(73) Tagamaks, et ENISA saavutab oma eesmärgid täies ulatuses, peaks ta suhtlema

asjaomaste liidu järelevalve- ja muude pädevate asutustega, asjaomaste liidu

üksustega, kelle hulka kuuluvad CERT-EU, Europoli juures tegutsev

küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (ECCC), küberturvalisuse

valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus, Euroopa

Kaitseagentuur (EDA), Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA),

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC), Vabadusel,

Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide

Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA), Euroopa Keskpank (EKP),

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Liidu

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER), Euroopa Liidu

Lennundusohutusamet (EASA) ja muud liidu üksused, kes tegelevad

küberturvalisusega. Samuti peaks ENISA suhtlema direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu

kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 40 ET

pädevate asutustega, turujärelevalveasutustega ja andmekaitsega tegelevate

ametiasutustega, et vahetada oskusteavet ja parimaid tavasid ning anda nõu

küberturvalisuse küsimustes, mis võivad mõjutada nende asutuste tööd.

(74) Europolil on oluline roll küberkuritegevuse, sh võrgu- ja infoturbeintsidentidega

seotud küberkuritegevuse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.Selleks et luua

koostoime Europoli ja ENISA vastavate ülesannete vahel, peaks ENISA tegema

Europoliga koostööd, eelkõige jagama teavet lunavararünnete meetodite, nõuete ja

mõju kohta. See koostöö võib hõlmata direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud

üksuste vastu suunatud kõige levinumate lunavaratüvede kindlakstegemist, et toetada

elutähtsaid ja olulisi üksusi intsidentidele reageerimisel ja neist taastumisel.

(75) Selleks et toetada operatiivkoostööd ning küberohtude ja -intsidentide alast ühist

olukorrateadlikkust, on oluline, et ENISA teeks koostööd sidusrühmadega, eelkõige

erasektori ettevõtjate ja organisatsioonidega, kellega ENISA võib luua avaliku ja

erasektori partnerlusi.

(76) Selleks et saavutada tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud eesmärgid, võib

ENISA teha koostööd eeskätt selliste akadeemiliste asutustega, kes viivad asjaomastes

valdkondades ellu teadusalgatusi, ning luua kanalid, mis võimaldavad saada sisendit

tarbijaorganisatsioonidelt- ja muudelt organisatsioonidelt.

(77) Küberohud ja -intsidendid ei hooli riigipiiridest, mistõttu võib liidu üksusi mõjutada

kolmandate riikide küberturvalisuse ja valmisoleku tase. Seepärast peaks ENISA-l

olema võimalik pakkuda kolmandatele riikidele suutlikkuse suurendamise meetmeid,

sh koolitust, suutlikkuse suurendamist ja mestimist, ning eelkõige kohandatud

suutlikkuse suurendamise meetmeid liidu kandidaatriikidele või muudele

partnerriikidele kooskõlas liidu prioriteetidega. Neid meetmeid tuleks võtta, kui

esitatakse konkreetne taotlus, et pakutaks asjakohast tuge, võttes arvesse liidu

prioriteete, ning neid tuleks rakendada konkreetsete kokkulepete, sh määruses (EL,

Euratom) 2024/2509 osutatud rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu. Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku eesmärk on kaitsta küberohtude eest,

nagu pahatahtlikult ärakasutatavad küberturvalisusega seotud nõrkused või

küberintsidendid, mis mõjutavad IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside ning hallatud

turbeteenuste funktsionaalsust (disainilahendust ja toimimist) või üksuste turvaolekut.

Keskendudes IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside, hallatud turbeteenuste ning

üksuste turvaolekuga seotud tehnilistele riskidele, peaks Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistik täiendama IKT tarneahelate turvalisuse raamistikku, mille

eesmärk on tagada liidu tasandi ühtlustatud lähenemisviis tegelemiseks mittetehniliste

riskidega kriitilise tähtsusega sektorites ja muudes kriitilise tähtsusega sektorites.

(78) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimist riigihangete kontekstis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2014/24/EL56.

(79) Selleks et oleks hõlpsam üksuste jaoks nõuete täitmist lihtsustada, tuleks Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus ette näha üksuste turvaoleku

sertifitseerimise võimalus. Üksustel, eelkõige neil, kes osutavad mitut liiki teenuseid

mitmes liikmesriigis, võivad olla erinevad küberturvalisuse ja andmeturbega seotud

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj).

ET 41 ET

kohustused, mis tulenevad horisontaalsetest õigusaktidest, nagu Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) 2016/67957 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2022/2555,58 aga ka valdkondlikest õigusaktidest. Selleks et ühtlustada üldise

küberturvalisuse õigusraamistiku rakendamist ja lihtsustada selle järgimist, peaks

olema võimalik anda üksustele liidu õigusaktiga võimalus tõendada küberriskide

juhtimise nõuete täitmist Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise sertifikaadi abil.

Asjakohane kava võiks aidata ühtlustada eri õigusaktidest tulenevaid vastavusnõudeid,

piiramata neis sätestatud sertifitseerimisnõudeid. Sellised lihtsustamismeetmed võivad

aidata vähendada halduskoormust ning vabastada vahendeid, et tugevdada liidu

kriitilise tähtsusega sektorite üksuste operatiivset küberturvalisuse alast valmisolekut.

(80) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus väljatöötatud küberriskide

juhtimise nõuete Euroopa sertifitseerimine peaks võimaldama üksustel tõendada

asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmist, kui sertifitseerimiskava

hõlmab selles õigusaktis sätestatud õigusnõudeid ja õigusaktiga on taoline võimalus

ette nähtud. Selle põhjal võib liidu õigusaktiga ette näha neile nõuetele vastavuse

eelduse. Sellised kavad võiksid aidata parandada liidu õigusaktides sätestatud

küberturvalisuse nõuete sidusat rakendamist, et tagada kõigis liikmesriikides võrdsed

tingimused ja vähendada nõuete täitmisega seotud koormust.

(81) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus tuleks näha ette võimalus

sertifitseerida IKT-protsesse, mis on määratletud kui IKT-toote või -teenuse

projekteerimiseks, arendamiseks, tarnimiseks või hooldamiseks tehtavate toimingute

kogum. Näiteks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/48259 määratletud

kaitseprofiil on IKT-protsess. Teise IKT-protsessi näitena võib nimetada toiminguid,

mida tootja teeb IKT-toote turvaliseks projekteerimiseks ja arendamiseks, sh

füüsilised, loogilised, menetluslikud, personaliga seotud ja muud turbemeetmed, mis

on vajalikud IKT-toote disainilahenduse ja rakendamise konfidentsiaalsuse ja

tervikluse kaitsmiseks selle arenduskeskkonnas. Sellise tegevuse sertifitseerimist

nimetatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/482 kohase

sertifitseerimisprotsessi kontekstis sageli tegevuskoha sertifitseerimiseks.

(82) Käesolevas määruses sätestatud mõiste „hallatud turbeteenused“ määratlus peaks

olema kooskõlas direktiivis (EL) 2022/2555 kasutatud mõiste „hallatud turbeteenuse

osutaja“ määratlusega. Kõnealused teenused seisnevad klientide küberriskide

juhtimisega seotud tegevuse korraldamises või toetamises ning need on muutunud

intsidentide ennetamisel ja leevendamisel üha olulisemaks. Seega käsitatakse selliste

teenuste osutajaid elutähtsate või oluliste üksustena, mis kuuluvad direktiivi

(EL) 2022/2555 kohaselt kriitilise tähtsusega sektorisse. Sellistes valdkondades nagu

57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj). 59 Komisjoni 31. jaanuari 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/482, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 rakenduseeskirjad seoses Euroopa ühiskriteeriumidel

põhineva küberturvalisuse sertifitseerimise kava (EUCC) vastuvõtmisega (ELT L, 2024/482, 7.2.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/482/oj).

ET 42 ET

intsidentidele reageerimine, läbistustestimine, turvaaudit ja konsultatsioonid on

hallatud turbeteenuse osutajatel eriti oluline roll, et aidata üksustel intsidente ennetada,

avastada, lahendada ja neist taastuda. Paraku on hallatud turbeteenuse osutajad olnud

ka ise küberrünnete sihtmärgiks ja kuna nad on tihedalt lõimitud oma klientide

tegevusse, kujutavad nad endast erilist riski. Seepärast on vajalik, et elutähtsad ja

olulised üksused direktiivi (EL) 2022/2555 tähenduses oleksid hallatud turbeteenuse

osutajate valimisel iseäranis hoolikad.

(83) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad on olulised paljude sidusrühmade

jaoks, nagu IKT-lahenduste pakkujad, vastavushindamisasutused ja kasutajad.

Sidusrühmade laialdase kaasamise edendamiseks tuleks vähemalt kord aastas kokku

kutsuda Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise assamblee, et edendada koostööd

komisjoni, ENISA, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel. Assambleel on

keskne roll uute küberturvalisuse probleemide ja sertifitseerimise strateegiliste

prioriteetide kindlakstegemisel ja käsitlemisel ning selle tagamisel, et

sertifitseerimiskavad hõlbustavad digitehnoloogia turvalist integreerimist ja vastavad

kasutajate vajadustele. Assamblee peaks tugevdama liidu juhtpositsiooni

sertifitseerimistegevuses ning aitama säilitada sertifitseerimisraamistiku

usaldusväärsuse ettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja üldsuse silmis.

(84) Komisjon peaks haldama spetsiaalset veebisaiti, et tagada läbipaistvus, avaldades

ajakohastatud teavet Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku

rakendamisel tehtud edusammude kohta. Veebisait peaks sisaldama teavet koostamisel

olevate sertifitseerimiskavade kohta, tulevaste sertifitseerimiskavade strateegilisi

prioriteete, ENISA-le esitatud ettevalmistavate sertifitseerimiskavade koostamise

taotlusi ja teavet sertifitseerimiskavade vastuvõtmise kohta. Komisjoni veebisait

täiendab ENISA hallatavat Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade

veebisaiti, mis peaks sisaldama üksikasjalikku teavet ettevalmistavate kavade tehnilise

ettevalmistamise ja kavade haldamise kohta, keskendudes välja antud Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatidele ja ELi vastavusdeklaratsioonidele.

(85) Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide vahel ning aidata kaasa ametlikule,

avatud, läbipaistvale ja kaasavale konsultatsiooniprotsessile, peaks komisjon võtma

käesoleva määruse hindamisel arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise assamblee väljendatud seisukohti.

(86) ENISA tehtud teostatavusuuringud peaksid aitama teha ettevalmistusi küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks. Uuringud peaksid

hõlmama asjaomaste sidusrühmade vaatenurki ja nende abil tuleks viia tulevased

sertifitseerimiskavad kooskõlla käimasoleva teadus- ja arendustegevusega ning

tehnoloogia hindamisega, võttes arvesse eelkõige liidu ja liikmesriikide

teadusalgatuste panust. Sellised uuringud võivad aidata kindlaks teha olemasolevaid

standardeid ja tehnilisi kirjeldusi. Neid tuleks teha komisjoni taotlusel või kooskõlas

liidu strateegiliste prioriteetidega, et tagada areneva tehnoloogiamaastiku ja muutuvate

küberturvalisuse vajaduste piisav käsitlemine ja kajastamine kavade taotlemisel ja

väljatöötamisel.

(87) Ettevalmistava kava ülesehitus ning turvaeesmärkide ja -elementide hõlmatus peaks

olema vastavuses sertifitseerimisobjekti sisu ja ulatusega. Seega võib näiteks

pilvteenuste sertifitseerimise kavas käsitleda turvaeesmärke, mis on asjakohased IKT-

teenuste ja organisatsiooni turvalisuse seisukohast. Teise näitena võib märkida, et

IKT-protsesside sertifitseerimisel ei ole tõenäoliselt asjakohane turvaeesmärk, mis on

seotud teadaolevate ärakasutatavate nõrkuste väljajätmisega.

ET 43 ET

(88) Selleks et tagada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ühtlustatud

rakendamine kõigis liikmesriikides, on vaja ette näha eeskirjad nende kavade

haldamise kohta. Kavade haldamine on vajalik muu hulgas selleks, et tagada kavade ja

neile lisatud dokumentide ajakohasus, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas, kus ohud

ja tehnoloogia pidevalt muutuvad. Seepärast peaks sertifitseerimiskavade

kavandamine ja haldamine toimuma viisil, millega välditakse ohtu, et kava aegub

kiiresti. Kavade haldamine peaks üldjuhul hõlmama lisadokumentide, sh tehniliste

kirjelduste ja suuniste koostamist ja ajakohastamist ning asjakohaste standardite või

tehniliste kirjelduste kindlakstegemist. Samuti tuleks kava haldamise raames

analüüsida kava toimimist, selle võimalikke puudusi ja vajalikke täiustusi. Lisaks

peaks haldamine hõlmama liikmesriikidevahelist teabevahetust kavade rakendamise

kohta ning panustamist vastastikustesse eksperdihinnangutesse ja vastastikuse

hindamise mehhanismidesse.

(89) Kuna tegemist on laadilt tehnilise tegevusega, peaks ENISA haldama kavu koostöös

komisjoniga ning teda peaksid toetama Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

rühm ja selle kavade haldamise allrühm. Kõnealuse kavade hindamise allrühma

loomine võimaldab koguda liikmesriikidelt lähenemisviiside ühtlustamiseks tehnilist

teavet ja seisukohti.

(90) Kavade haldamise raames tuleks suhelda asjaomaste sidusrühmadega, et tagada muu

hulgas tehnilise panuse jagamise ja vastuvõtmise kaudu, et kavad vastavad jätkuvalt

turu vajadustele ja on ajakohased. Nendeks sidusrühmadeks võivad olla

standardiorganisatsioonid, vastavushindamisasutused, müüjad, kasutajad, avaliku

sektori asutused või kutseorganisatsioonid. Iga kava, sh asjaomaste tehniliste

foorumite ja tööstusharude iseärasuste tõttu peaks olema võimalik koguda tehnilisi

panuseid eri kavade puhul erinevalt. Mõne kava puhul peaks ENISA saama tugineda

ajutisele töörühmale, mis koondab liikmesriikide ametiasutuste, liidu üksuste ja

erasektori eksperte. Tehnilise panuse võivad anda ka teabe jagamise ja analüüsimise

keskused ja standardiorganisatsioonid. ENISA peaks analüüsima, milline vorm on iga

kava jaoks kõige sobivam, ja sätestama igas ettevalmistavas kavas kava haldamise

strateegia.

(91) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad peaksid tuginema standarditele või

tehnilistele kirjeldustele, eelkõige turvanõuete ja hindamismetoodika

kindlaksmääramise osas. ENISA-le tuleks anda võimalus koostada tehnilisi kirjeldusi,

et toetada kavade väljatöötamist ja haldamist, eelkõige juhul, kui

standardiorganisatsioonide koostatud dokumendid puuduvad või ei sobi need kava

eesmärkide saavutamiseks. Teksti koostamisel peaks ENISAt toetama Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühm ja vajaduse korral asjaomase kava jaoks

loodud ajutine töörühm. ENISA peaks küsima sisendit ka sidusrühmadelt. Lisaks

peaks ENISA kaaluma, kas tehniline kirjeldus on turule vastuvõetav, ning võtma

arvesse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Arvestades tehniliste kirjelduste

kvaliteeti ja kava eesmärke, peaks komisjonil olema võimalik viidata Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavas ENISA koostatud tehnilistele kirjeldustele.

(92) ENISA koostatud ja kavas viidatud tehnilised kirjeldused tuleks teha kättesaadavaks

ENISA hallataval Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade veebisaidil, et

neile pääseksid ligi kõik huvitatud isikud. Mõnel konkreetsel juhul võib veebisaidil

avaldamine seada ohtu sertifitseeritud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud

turbeteenuste küberturvalisuse või üksuste turvaoleku ja seega ka avaliku julgeoleku.

Näiteks võivad tehnilised kirjeldused sisaldada täpset teavet uute ründevektorite kohta

ja selle teabe avalik kättesaadavus võimaldaks pahatahtlikel isikutel neid kasutada.

ET 44 ET

Sellist teavet tuleks levitada piiratult ja teadmisvajaduse alusel asjaomastele

sidusrühmadele, nagu riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused,

vastavushindamisasutused ja sertifitseeritavad müüjad. Seoses piiratud levitamisega ei

tohiks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades sellistele tehnilistele

kirjeldustele viidata, mistõttu peaksid need kirjeldused olema mittesiduvad.

(93) Turvaoleku sertifitseerimise kavad tuleks üles ehitada modulaarselt, et oleks võimalik

tõendada nõuete täitmist ja eeldada vastavust muudes liidu õigusaktides sätestatud

asjakohastele küberturvalisuse nõuetele, kui asjaomase õigusaktiga on selline

võimalus ette nähtud. Seega saab muus õigusaktis sätestatud nõuetele vastavuse

eeldust kasutada nõuete täitmise tõendamiseks vaid siis, kui asjaomane õigusakt seda

võimaldab. Turvaoleku sertifitseerimise Sellise kava üksikasjad, nimelt otstarve,

eesmärk või elemendid, erinevad tõenäoliselt teiste kavade üksikasjadest. Eeskätt

tuleks turvaoleku sertifitseerimise kavad välja töötada selleks, et oleks võimalik

hinnata, kas üksus järgib järjekindlalt liidu õigusakte. Seetõttu ei ole vaja, et üksuste

turvaoleku sertifitseerimise kavad hõlmaksid kõiki Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade elemente, näiteks usaldusväärsuse tasemeid, ning see peaks

kajastuma ka neid kavu käsitlevates õigusnormides.

(94) Raamistik turvaoleku sertifitseerimiseks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistikus võimaldab töötada välja kava, mis annab mitmes liikmesriigis teenuseid

osutavatele üksustele võimaluse tõendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2022/2555 sätestatud küberriskide juhtimise kohustuste täitmist. See võimalus

tõendada nõuetelevastavust tähendab üksuste jaoks sidusamat ja vähem koormavat

järelevalvet kogu siseturul. Sellise sertifitseerimiskava väljatöötamist tuleks

hõlbustada rakendusaktide vastuvõtmisega direktiivi (EL) 2022/2555 alusel. Tänu

laiendusprofiilidele võimaldab turvaoleku sertifitseerimise kava tõendada

nõuetelevastavust olukorras, kus liikmesriik on kooskõlas direktiiviga (EL) 2022/2555

vastu võtnud või jätnud kehtima sätted, millega tagatakse küberturvalisuse kõrgem

tase. Üksus, kes osutab teenuseid mitmes liikmesriigis, saab tõendada ühtse Euroopa

küberturvalisuse sertifikaadi abil vastavust kõigile asjakohastele laiendusprofiilidele.

(95) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades sätestatud turvaeesmärgid ja -

nõuded, mis on seotud toodete turvalisusega, peaksid olema kooskõlas määruse

(EL) 2024/2847 I lisas sätestatud oluliste küberturvalisuse nõuetega. See sidusus on

vajalik selle tagamiseks, et tootjate suhtes, kelle tooted kuuluvad määruse

(EL) 2024/2847 kohaldamisalasse, ei kohaldata üksteisele vastukäivaid nõudeid, kui

nende tooteid sertifitseeritakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel.

Lisaks hõlbustab nõuete järjepidevus nõuetele vastavuse eeldamist kooskõlas määruse

(EL) 2024/2847 artikliga 27, mille kohaselt võidakse tootjate puhul, kes toodavad

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel sertifitseeritud digielemente

sisaldavaid tooteid, teatavatel tingimustel eeldada kõnealuse määruse I lisas sätestatud

oluliste küberturvalisuse nõuete täitmist.

(96) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas peaks olema võimalik määrata

kindlaks laiendusprofiil, nähes kasutusjuhtude jaoks ette lisa- või erinõuded, sh

lisasuutlikkus, nagu täiustatud tooteomadused, eriteenuste pakkumine või

eriotstarbelised varad, optimeeritud protsessid ja täiustatud turbemeetmed. Kuna

laiendusprofiilid ei vasta konkreetsele usaldusväärsuse tasemele, tuleks neis

üksikasjalikult kirjeldada taotletavat eesmärki, sh käsitletavaid küberohte.

Laiendusprofiilid on mõeldud eeskätt selleks, et tõendada vastavust konkreetsetele

standarditele ja regulatiivsetele nõuetele, sh vajaduse korral vastavust nõuetele, mis on

seotud küberriskide juhtimise meetmetega, mille liikmesriik on täiendavalt

ET 45 ET

kehtestanud, järgides kooskõlas direktiiviga (EL) 2022/2555 minimaalse ühtlustamise

põhimõtet.

(97) Ilma et see piiraks üldist vastastikuse hindamise süsteemi, mis kehtestatakse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku raames kõigis riiklikes küberturvalisuse

sertifitseerimise asutustes, peaks olema võimalik lisada Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavadesse vastastikuse hindamise mehhanism asutustele, kes

väljastavad IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste

turvaoleku kohta Euroopa küberturvalisuse sertifikaate, eelkõige neile asutustele, kes

annavad selliste kavade alusel välja sertifikaate kõrge usaldusväärsuse taseme kohta.

Nende asutuste hulka peaksid kuuluma ka kõrge usaldusväärse taseme kohta

sertifikaate välja andvad riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused. Selliste

vastastikuse hindamise mehhanismide rakendamist peaks toetama Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühm. Vastastikuse hindamise käigus tuleks hinnata

eeskätt seda, kas asjaomased asutused täidavad oma ülesandeid ühtlustatud viisil, ja

see võib hõlmata edasikaebamise mehhanisme.

(98) Sertifitseerimistegevusele võivad avaldada kahjulikku mõju kriisid, näiteks sõjad,

loodusõnnetused ja pandeemiad. Sellises kriisiolukorras ei pruugi taristu hävimise,

küberrünnete, töötajate kättesaamatuse või tegevuskoha ligipääsmatuse tõttu olla

võimalik tagada näiteks tegevuskoha turvalisust. Seepärast tuleks Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestada ajutised eeskirjad

sertifitseerimistegevuse järjepidevuse tagamiseks selliste stsenaariumide korral.

(99) Tehniliste ettevalmistavate kavade muutmine rakendusaktideks nõuab põhjalikke

tehnilisi ja juriidilisi teadmisi ning võib tekitada märkimisväärse halduskoormuse.

Lisaks on Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade teatavad elemendid, nagu

nõrkusehaldus või märkide või märgistuste kasutamise tingimused,

valdkondadevahelised ja nende puhul võiksid olla kasulikud ühtlustatud

viitamissätted. Selleks et tagada vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade kvaliteet ja vähendada ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega

seotud koormust, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu sertifitseerimiskavade

teatavaid elemente käsitlevad näidissätted.

(100) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku järjepidevuse tagamiseks peaks

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas saama täpsustada asjaomase kava

alusel välja antavate Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide usaldusväärsuse tasemed. Euroopa küberturvalisuse

sertifikaat peaks osutama ühele usaldusväärsuse tasemele: usaldusväärsuse

baastasemele, märkimisväärsele usaldusväärsuse tasemele või kõrgele usaldusväärsuse

tasemele, ELi vastavusdeklaratsioon aga üksnes baastasemele. Usaldusväärsuse

tasemed peaksid kajastama IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või

turvaoleku hindamise rangust ja põhjalikkust ning nende kirjeldamisel tuleks viidata

asjaomastele tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sh tehnilistele

kontrollidele, mille eesmärk on vähendada või ennetada intsidente. Iga

usaldusväärsuse tase peaks olema järjepidev eri valdkondade lõikes, kus

sertifitseerimist kohaldatakse.

(101) Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kasutajad peaksid valima asjakohase

sertifitseerimise ja seonduvad turvanõuded, lähtudes IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside või hallatud turbeteenuste kasutamisega seotud riskide või üksuste

sertifitseerimise konteksti analüüsist. Seega peaks usaldusväärsuse tase vastama

riskitasemele, mida seostatakse IKT-toote, -teenuse, -protsessi või hallatud

ET 46 ET

turbeteenuse kavandatud kasutamisega või selle üksuse tegevuskeskkonna ja laadiga,

kelle turvaolekut sertifitseeritakse.

(102) Usaldusväärsuse baastaseme hindamisel tuleks juhinduda vähemalt järgmistest

usaldusväärsuse komponentidest: hindamine peaks sisaldama vähemalt seda, et

vastavushindamisasutus vaatab läbi IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud

turbeteenuse või üksuse turvaoleku tehnilise dokumentatsiooni. Kui sertifitseerimine

hõlmab IKT-protsesse, peaks tehnilist läbivaatamist kohaldama ka protsesside suhtes,

mida on kasutatud IKT-toote, -teenuse, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku

projekteerimiseks, arendamiseks ja hooldamiseks. Kui Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavaga on ette nähtud vastavuse enesehindamine, peaks piisama

sellest, kui IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või

pakkuja või üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, on viinud läbi enesehindamise,

et hinnata oma IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse

turvaoleku vastavust sertifitseerimiskavale.

(103) Märkimisväärse usaldusväärsuse taseme jaoks tuleks hindamisel lisaks

usaldusväärsuse baastaseme puhul ette nähtule kontrollida vähemalt IKT-toote, -

teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku turvafunktsioonide

vastavust asjaomasele tehnilisele dokumentatsioonile.

(104) Kõrge usaldusväärsuse taseme jaoks tuleks hindamisel lisaks märkimisväärse

usaldusväärsuse taseme puhul nõutule teha vähemalt tõhususe kontroll, mille käigus

hinnatakse turvafunktsioonide võimet panna vastu küberrünnetele, mida panevad

toime isikud, kellel on selleks märkimisväärsed oskused ja vahendid. Kõrge

usaldusväärsuse taseme jaoks või juhul, kui kava eesmärk on tõendada vastavust ja

anda alus eeldada vastavust muudele liidu õigusaktidele, tuleks vastavushindamine

teha Euroopa Majanduspiirkonnas. Seda nõuet õigustab asjaolu, et väljaspool Euroopa

Majanduspiirkonda tehtavad hindamistoimingud põhjustavad küberturvalisusele,

eelkõige hinnatavate IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või

üksuste intellektuaalomandile, täiendavaid ohte. Näiteks võidakse kolmanda riigi piiri

ületamisel kontrollida IKT-toote lähtekoodi, mis kujutab endast riski

intellektuaalomandile. Lisaks ei tegutse kolmandates riikides asutatud katselaborid

keskkonnas, mille suhtes kohaldatakse ELi õigusaktidega, näiteks direktiiviga

(EL) 2022/2555 või määrusega (EL) 2024/2847 ette nähtud küberturvalisuse

meetmeid. Näiteks võib katselabor kasutada kolmandast isikust pilvteenuse osutajat,

kes ei täida direktiivis (EL) 2022/2555 sätestatud küberturvalisuse nõudeid.

Sellegipoolest peaks olema lubatud näha sertifitseerimiskavas ette mehhanism erandite

tegemiseks, näiteks tegevuskoha sertifitseerimisel või muudel juhtudel, kui

vastavushindamist ei ole võimalik mõistlikult teha Euroopa Majanduspiirkonnas.

(105) Mõnel juhul võib konkreetse usaldusväärsuse taseme turvaeesmärkide saavutamiseks

olla vaja erinevaid lähenemisviise, et võtta arvesse IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuse turvaoleku spetsiifikat. Üksikasjalikuma

lähenemisviisi võimaldamiseks peaks olema võimalik määrata Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks üks või mitu ühele usaldusväärsuse

tasemele vastavat hindamistaset. See võimaldaks koostada kavu, kus konkreetse

usaldusväärsuse tasemega seotud turvalisuse tasemele vastavad mitu eri eesmärgil

kavandatud hindamistaset.

(106) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas peaks olema lubatud näha ette

vastavushindamise läbiviimine nii, et selle eest vastutab vaid IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või pakkuja või üksus, kelle turvaolekut

ET 47 ET

sertifitseeritakse („vastavuse enesehindamine“). Sellistel juhtudel peaks selle

tagamiseks, et IKT-toode, -teenus, -protsess, hallatud turbeteenus või üksuse turvaolek

vastab Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale, piisama sellest, kui tootja,

pakkuja või üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, teeb ise kõik kontrollid.

Vastavuse enesehindamist tuleks pidada asjakohaseks IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuse turvaoleku puhul, mis on vähekeerukad,

kujutavad endast avalikkusele väikest riski ning on lihtsa disainilahenduse või

tootmismehhanismiga.

(107) Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava võimaldab nii IKT-toodete, -

teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste turvaoleku vastavuse

enesehindamist kui ka sertifitseerimist, tuleks sertifitseerimiskavas ette näha selged ja

arusaadavad vahendid, mille abil saaksid tarbijad või muud kasutajad teha vahet tootja

või pakkuja enda hinnatud ja kolmanda isiku sertifitseeritud IKT-toodetel, -teenustel, -

protsessidel, hallatud turbeteenustel ja üksuste turvaolekul.

(108) IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või pakkuja või

üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, peaks saama vastavushindamismenetluse

raames väljastada ja allkirjastada ELi vastavusdeklaratsiooni. ELi

vastavusdeklaratsioon on dokument, mis kinnitab, et konkreetne IKT-toode, -teenus, -

protsess, hallatud turbeteenus või üksuse turvaolek vastab Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas esitatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsiooni väljastamise ja

allkirjastamisega võtab IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste

tootja või pakkuja või üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, endale vastutuse selle

eest, et IKT-toode, -teenus, -protsess, hallatud turbeteenus või turvaolek vastab

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud turvanõuetele. ELi

vastavusdeklaratsiooni koopia tuleks esitada riiklikule küberturvalisuse

sertifitseerimise asutusele ja ENISA-le.

(109) IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootjad ja pakkujad

ning üksused, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, peaksid tegema ELi

vastavusdeklaratsiooni, tehnilise dokumentatsiooni ja kogu muu teabe, mis puudutab

vastavust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale, pädevale riiklikule

küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele kättesaadavaks asjaomases

sertifitseerimiskavas kindlaks määratud tähtaja jooksul kooskõlas kohaldatavate liidu

õigusaktidega. Tehnilistes dokumentides tuleks kindlaks määrata kava kohaselt

kohaldatavad nõuded, mis on vastavuse enesehindamise seisukohast asjakohased.

Tehnilised dokumendid peaksid olema koostatud nii, et need võimaldavad hinnata

IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku vastavust

kava kohaselt kohaldatavatele nõuetele.

(110) Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid ja ELi vastavusdeklaratsioonid peaksid aitama

kasutajatel teha teadlikke valikuid. Seepärast tuleks asjakohane teave avaldada ENISA

hallataval veebisaidil. Lisaks tuleks koos sertifitseeritud või ELi

vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -teenuste ja -protsessidega esitada

struktureeritud teave, mis on kohandatud kavandatud kasutaja eeldatavale tehnilisele

tasemele. Kõigil kasutajatel peaks olema juurdepääs sellisele teabele nagu

sertifitseerimiskava viitenumber, sertifikaadi välja andnud asutus või organ ja

asjakohasel juhul usaldusväärsuse tase, või neil peaks olema võimalus saada Euroopa

küberturvalisuse sertifikaadi koopia. Seda teavet tuleks korrapäraselt ajakohastada ja

see peaks olema kättesaadav spetsiaalsel Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavade veebisaidil. Selleks et tagada teabe pidev kättesaadavus, tuleks tootjatelt ja

ET 48 ET

pakkujatelt nõuda, et nad teavitaksid asjaomast sertifitseerimisasutust, kui veebis

esitatud või asjakohasel juhul füüsilise teabe asukoht muutub.

(111) Vastavushindamine on protseduur, mille käigus hinnatakse, kas IKT-toote, -teenuse, -

protsessi, hallatud turbeteenuse või üksusega seotud konkreetsed nõuded on täidetud.

Selle protseduuri teostab sõltumatu kolmas isik, kes ei ole sertifitseeritava IKT-toote, -

teenuse, -protsessi või hallatud turbeteenuse tootja ega pakkuja ega üksus, kelle

turvaolekut hinnatakse. IKT-tootele, -teenusele, -protsessile, hallatud turbeteenusele

või üksuse turvaolekule positiivse hinnangu andmise tulemusel tuleks välja anda

Euroopa küberturvalisuse sertifikaat. Euroopa küberturvalisuse sertifikaati tuleks

käsitada kinnitusena selle kohta, et hindamine on toimunud nõuetekohaselt.

(112) Selleks et vältida moonutusi ja häireid, mis võivad tekkida olukordades, kus

turujärelevalvet teostav üksus ka ise sama turul konkureerib, on väga oluline hoida

järelevalve- ja sertifitseerimistegevus rangelt lahus. Tegevusi, mida ellu viies riiklik

küberturvalisuse sertifitseerimise asutus üksnes täidab oma järelevalverolli (nt annab

eelneva heakskiidu sertifikaadi väljaandmiseks), ei peaks olema vaja täiendavalt

eraldada muust järelevalvetegevusest. Nende tegevuste hulka kuulub ka see, kui riiklik

küberturvalisuse sertifitseerimise asutus kogub eraõigusliku vastavushindamisasutuse

läbiviidava protsessi jooksul aktiivselt teavet ja esitab seejärel oma arvamuse selle

kohta, kas vastavushindamisasutus peaks sertifikaadi välja andma (edaspidi „eelneva

heakskiidu mudel“).

(113) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades tuleks kindlaks määrata

tingimused, mille korral võib tekkida vajadus sertifitseerida IKT-toode, -teenus, -

protsess, hallatud turbeteenus või üksuse turvaolek uuesti või vähendada konkreetse

Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kohaldamisala. Lisaks tuleks Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavades arvesse võtta sertifitseeritud IKT-toote, -

teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaolekuga seotud hiljem

avastatud nõrkuse või mittevastavuse võimalikku kahjulikku mõju vastavusele

asjaomase sertifikaadi turvanõuetega.

(114) Range küberturvalisuse tagamiseks ja ettevõtjate turulepääsu parandamiseks on tähtis

ühtlustamine. Killustatus ja sertifikaatide vastastikune mittetunnustamine takistavad

märkimisväärselt andmete sujuvat liikumist, suurendades seeläbi liidu tootmisharu

tegevuskulusid. Nende probleemide leevendamiseks on oluline vältida kogu liidus

killustatust nii turvakontrollimeetmete kohaldamisala kui ka

vastavushindamismeetodite puhul.

(115) Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühma piisavalt aegsasti enne uue riikliku küberturvalisuse

sertifitseerimise kava vastuvõtmist IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste või üksuste turvaoleku jaoks, et aidata komisjonil ja sel rühmal hinnata

uue riikliku kava mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning pidades silmas mis

tahes strateegilist huvi taotleda Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava.

(116) Liikmesriikide õigusaktides sisalduvad viited riiklikele standarditele, mida Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava jõustumise tõttu enam ei kohaldata, võivad

põhjustada segadust. Seetõttu peaksid liikmesriigid asjakohasel juhul kajastama

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastuvõtmist oma siseriiklikes

õigusaktides.

(117) Selleks et hõlbustada usaldusväärse siseturu kasvu ja luua samal ajal partnerlusi

kolmandate riikidega, tuleks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus

ET 49 ET

kehtestatud sertifitseerimismenetlust rakendada viisil, mis hõlbustab rahvusvahelist ja

vastastikust tunnustamist ning kooskõlastamist rahvusvaheliste standarditega.

(118) Selleks et veelgi enam lihtsustada kaubandust ja tunnistades, et IKT tarneahelad on

rahvusvahelised, võib liit sõlmida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218

Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide vastastikuse tunnustamise lepinguid.

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, et ühepoolselt tunnistada

kolmandate riikide sertifikaatide samaväärsust Euroopa küberturvalisuse

sertifikaatidega. Kolmandate riikide sertifikaatide selliseks tunnustamiseks peaks

olema võimalik kehtestada eritingimused.

(119) Selleks et saavutada raamistiku samaväärne rakendamine kogu liidus, hõlbustada

vastastikust tunnustamist ning edendada Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide üldist aktsepteerimist, tuleb kehtestada riiklike

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste vaheline vastastikuse hindamise süsteem.

Vastastikune hindamine peaks hõlmama menetlusi, et kontrollida, kas IKT-tooted, -

teenused, -protsessid, hallatud turbeteenused ja üksuste turvaolek vastavad Euroopa

küberturvalisuse sertifikaadi nõuetele, teha vastavuse enesehindamist läbiviivatee

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside ja hallatud turbeteenuste tootjate ja pakkujate ja

sertifitseeritud üksuste kohustuste järelevalvet, vastavushindamisasutuste järelevalvet

ning kontrollida, kas kõrge usaldusväärsuse taseme kohta sertifikaate väljaandvate

asutuste töötajatel on sobivad eksperditeadmised. ENISA peaks osalema vastastikuses

hindamises vaatlejana ning toetama vastastikuse hindamise mehhanismi rakendamist

ja vastastikuse hindamise korraldamist, sh töötama koostöös komisjoni ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga välja asjakohased juhenddokumendid ja

vormid. Samuti peaks ENISA tegema enda hallataval Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade veebisaidil üldsusele kättesaadavaks teabe vastastikuste

hindamiste ajakava kohta ja loetelu vastastikuse hindamise läbinud riiklikest

küberturvalisuse sertifitseerimise asutustest, kes peavad selle ajakava ellu viima.

Vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades kasutatav vastastikuse

hindamise kava on kehtestatud määruse (EL) 2019/881 alusel vastu võetud komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2025/254060. On vaja tagada vastastikuse hindamise

jätkumine. Komisjonil peaks siiski olema võimalik vajaduse korral kehtestada

rakendusaktiga vähemalt viieaastane uus vastastikuse hindamise kava ning sätestada

vastastikuse hindamise süsteemi töö kriteeriumid ja metoodikad.

(120) Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastu võetakse, siis peaks IKT-

toodete, -teenuste, -protsesside ja hallatud turbeteenuste tootjatel või pakkujatel või

üksustel, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, olema võimalik esitada oma IKT-toodete,

-teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või turvaoleku sertifitseerimise taotlusi

nende valitud vastavushindamisasutusele kõikjal liidus. Vastavushindamisasutused

peaks akrediteerima riiklik akrediteerimisasutus, kui nad vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ja, kui see on kohaldatav, käesoleva määruse kohaselt

komisjoni kindlaks määratud nõuetele. Käesolevas määruses kindlaks määratud

60 Komisjoni 9. detsembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2540, milles sätestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 rakenduseeskirjad seoses vastastikuse hindamise kava

koostamisega (ELT L, 2025/2540, 12.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2540/oj).

ET 50 ET

süsteemi peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)

nr 765/200861 sätestatud akrediteerimissüsteem.

(121) Vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud või millest on teatatud kehtivate

liidu õigusaktide alusel, eelkõige määruse (EL) 2024/2847 või rakendusmääruse

(EL) 2024/482 alusel, võivad omada uute vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade jaoks asjakohast pädevust. Põhjendamatu finants- ja

halduskoormuse vältimiseks on asjakohane luua koosmõju käesoleva määruse alusel

vastavushindamisasutuste akrediteerimiseks. Seetõttu tuleks kehtestada kavade

akrediteerimise nõuded selliselt, et tagada võimalikult suures ulatuses vastavus

määruses (EL) 2024/2847 sätestatud nõuetele, mis puudutavad teada antud asutusi,

ning rakendusmääruses (EL) 2024/482 sätestatud akrediteerimisnõuetele. Lisaks

sellele peaks käesoleva määruse alusel akrediteerimisprotsessi läbinud

vastavushindamisasutustel olema võimalik tugineda nende pädevuse hindamise

varasematele tulemustele, mis on saadud muude liidu õigusaktide alusel, kui

akrediteerimisnõuded kattuvad.

(122) Liidus ühtlustatud vastavushindamisteenuste soodustamiseks peaks olema võimalik

määrata Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas vastavushindamisasutuste

jaoks lisa- või erinõudeid. Sertifitseerimise kontekstis tuleks luba käsitada riikliku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse otsusena, mille kohaselt vastab

vastavushindamisasutus Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava lisa- või

erinõuetele konkreetse vastavushindamistoimingu elluviimiseks.

(123) Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas on kooskõlas käesoleva

määrusega sätestatud lisa- või erinõuded, peaks riiklikud küberturvalisuse

sertifitseerimise asutused andma vastavushindamisasutustele loa sellise kava alusel

ülesannete täitmiseks. Mitmekordse lubade andmise vältimiseks, loa andmise otsuste

aktsepteerimise ja tunnustamise lihtsustamiseks ning loa saanud

vastavushindamisasutuste tulemuslikuks järelevalveks peaksid

vastavushindamisasutused taotlema asukohaliikmesriigi riikliku küberturvalisuse

sertifitseerimise asutuse luba. Sellegipoolest tuleb tagada, et vastavushindamisasutusel

oleks võimalik taotleda luba teises liikmesriigis, juhul kui tema asukohaliikmesriigis ei

ole riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust või kui riiklik küberturvalisuse

sertifitseerimise asutus ei ole taotletava loa andmise teenuste osutamiseks pädev.

Sellisteks juhtudeks tuleks tagada riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste

asjakohane koostöö ja teabevahetus. Komisjonil peaks olema volitus võtta vastu

rakendusakte, millega kehtestatakse loa andmise menetlused, sh loa andmisega seotud

piiriülese koostöö jaoks.

(124) IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku vajaliku

kaitsetaseme tagamiseks on hädavajalik, et vastavushindamise alltöövõtjatelt ja

tütarettevõtjatelt nõutakse vastavushindamise ülesannete täitmise puhul samade nõuete

täitmist kui teada antud vastavushindamisasutustelt. Seega peaks

vastavushindamisasutusel olema sobilik pädevus ja ta peaks suutma kontrollida, et

tema alltöövõtjad täidavad kohaldatavaid nõudeid.

(125) Teavitav ametiasutus peaks nõuetekohaselt hindama seda, kui suures ulatuses kavatseb

vastavushindamisasutus kasutada väljaspool liitu asuvaid alltöövõtjaid või mil määral

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse

akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj).

ET 51 ET

tal on juurdepääs väljaspool liikmesriiki asuvatele töötajatele või rajatistele.

Liikmesriigi avaliku sektori asutusel peaks olema võimalik otsustada, et ta ei saa võtta

riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusena üldist vastutust kõnealuse

korralduse eest, ning teatamisest keelduda või selle ulatust piirata.

(126) IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuste turvaoleku

küberturvalisuse nõuete hindamiseks peaksid riiklikud küberturvalisuse

sertifitseerimise asutused teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele akrediteeritud

vastavushindamisasutustest. Akrediteeritud ja, kui see on kohaldatav, loa saanud

vastavushindamisasutustest teatamine näitab, et neid asutusi saab usaldada käesoleva

määruse ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaste hindamis- ja

sertifitseerimistegevuse elluviimisel, millega panustatakse Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise üldisesse mainesse. Seetõttu on hädavajalik tagada, et

vastavushindamisasutused, millest on teatatud, täidavad nende suhtes kehtivaid

nõudeid ja kohustusi pidevalt ning et teatatud vastavushindamisasutuste loetelu

hoitakse ajakohasena.

(127) Määruse (EL) 2019/881 kohaselt vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega

(EL) 2024/314362 on ette nähtud teadete esitamise asjaolud, vormingud ja menetlused,

mida kasutatakse vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades.

Seetõttu on vaja tagada teavitamistegevuse jätkumine. Sellest hoolimata tuleks

komisjonile anda volitus võtta vastu rakendusakte, et kohandada neid asjaolusid,

menetlusi ja vorminguid vastavushindamisasutuste teavitamise otstarbel. Selles

kontekstis peaks komisjon tuginema olemasolevate kavade käigus omandatud

kogemustele ja proovima tagada vastavuse muudele asjakohastele liidu õigusaktidele

ja raamistikele, eelkõige määrusele (EL) 2024/2847 ning uuele õigusraamistikule, et

vähendada eri õigusaktide alusel tegutsevate vastavushindamisasutuste regulatiivset

koormust.

(128) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) tarneahelad koosnevad

ettevõtjatevaheliste ressursside ja protsesside omavahel seotud kogumist. IKT

tarneahelatel on ülioluline roll sotsiaalse stabiilsuse säilitamisel ja majandustegevuse

edendamisel kogu liidus. Ühtlasi on neil on kriitilise tähtsusega roll liidu digitaristu

võimaldamisel ning need on liidu ühiskonna ja majanduse toimimise alus. IKT

tarneahelad võimaldavad mitmesuguste kriitilise ja eriti kriitilise tähtsusega sektorite

(sh tervishoid, rahandus, transport, telekommunikatsioon, energeetika ja toll) aluseks

olevate IKT-teenuste, -süsteemide ja -toodete valmistamist, tootmist, levitamist ja

hooldamist. Nende kriitilise tähtsusega sektorite IKT tarneahelate turvalisus võib

mõjutada ka kaitse- ja sõjalise taristu turvalisust, kui kõnealune taristu tugineb

tsiviilvaldkonna kriitilise tähtsusega sektoritele ja nende IKT tarneahelatele. ENISA

välja antud küberohtude olukorda käsitleva aruande (edaspidi „ENISA ohtude

kaardistamise aruanne 2025“)63 kohaselt on ründed tarneahelate vastu siiski üks viiest

peamisest küberturvalisust ähvardavast ohust, mis näitab, et ründajad kasutavad

aktiivselt kaudseid mõjuahelaid kolmandast isikust teenuseosutajate ja sõltuvuste

kaudu. IKT tarneahelate häirimine võib tõkestada majandustegevust siseturul,

62 Komisjoni 18. detsembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/3143, millega nähakse ette teadete

esitamise asjaolud, vormingud ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist) artikli 61 lõikele 5 (ELT L,

2024/3143, 19.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3143/oj). 63 ENISA ohtude kaardistamise aruanne 2025, oktoober 2025.

ET 52 ET

põhjustada rahalist kahju, õõnestada kasutajate usaldust ning tekitada suurt kahju liidu

majandusele ja ühiskonnale. Seetõttu on küberturvalisuse alane valmisolek ja tõhusus

siseturu tõrgeteta toimimiseks olulisem kui kunagi varem.

(129) Lisaks tehnilistele riskidele, mida maandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2022/55,64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2024/284765 ning määrusega (EL) 2019/881 loodud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistikuga, on IKT tarneahelad üha enam avatud mittetehnilise

olemusega riskidele. Kõnealused mittetehnilised riskid võivad muu hulgas olla seotud

teatavate komponentide tarnija suhtes kohaldatava jurisdiktsiooniga, eelkõige kui

kolmas riik või sellest riigist kontrollitavad ohusubjektid tegelevad

majandusspionaažiga, viivad ellu pahatahtlikku kübertegevust või -kampaaniaid liidu

või selle liikmesriikide vastu või käituvad riigina küberruumis vastutustundetult.

Mittetehnilised riskid võivad samuti olla seotud varjatud nõrkuste, tagauste või

võimalike süsteemsete tarnehäiretega, eelkõige tehnoloogilise kinnistumise või

tarnijatest sõltuvuse puhul. Näiteks võidakse kasutada hädaseiskamislüliteid, et

negatiivselt mõjutada side- ja elektrivõrkude kättesaadavust.

(130) Ühisteatises ELi majandusjulgeoleku tugevdamise kohta66 rõhutati riski, et kolmandad

riigid saavad juurdepääsu liidu või selle liikmesriikide tundlikule teabele ja andmetele

kas tööstusspionaaži või teatavates toodetes kasutatava riist- või tarkvara tarnimise

tulemusena või seetõttu, et nad on omandanud ja kontrollivad teatavaid tundlikku

teavet ja andmeid omavaid ettevõtteid. Selles toodi samuti esile risk, et välismaised

osalejad põhjustavad häiringuid ELi elutähtsas taristus (sh elutähtis transporditaristu,

kosmosesüsteemid, energia- ja sidetaristu, eelkõige need, mida käsitletakse sõjalise

liikuvuse seisukohast strateegilisena), mis võib tekitada ahelmõju liidu majandusele.

Häired võivad tekkida füüsiliste või hübriidrünnakute või küberrünnete tulemusena, sh

tervete rajatiste või nende osade või alakomponentide sabotaaži tõttu. Need võivad

olla seotud ka IKT tarneahelatega, millel põhinevad elutähtsa taristu ülitähtsad

komponendid või teenused.

(131) Selleks, et reageerida IKT tarneahela turvalisuse probleemidele, mille on põhjustanud

mittetehnilised riskid, on teatavad liikmesriigid võtnud regulatiivseid meetmeid, sh

määranud suure riskiga tarnijad, ning teiste liikmesriikide puhul on nende meetmete

võtmine tõenäoline. See võib põhjustada riiklike lähenemisviiside üha suuremat

lahknevust ja kokkuvõttes teatavate liikmesriikide suuremat nõrkust, mille ülekanduv

mõju võib avalduda kogu liidus. Seetõttu on vaja ühtlustada teatavaid aspekte, mis on

seotud IKT tarneahelale avalduvate mittetehniliste küberriskidega. Kõnealune

sekkumine liidu tasandil on samuti põhjendatud, võttes arvesse vajadust tagada

küberturvalisuse kõrge tase kogu liidus. IKT tarneahela turvalisust käsitlevate sätete

eesmärk on kõrvaldada kõnealused suured erinevused liikmesriikide vahel, eelkõige

64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj). 65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb

digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse

määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus)

(ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj/est). 66 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“, 3. detsember

2025, JOIN(2025) 977 final.

ET 53 ET

kehtestades liidu tasandil IKT tarneahela turvalisuse riskide hindamise mehhanisme

käsitlevad normid ning IKT tarneahela riskide eest kaitsmise miinimumnõuded.

(132) Kriitiliste sõltuvuste ja nõrkuste vähendamiseks on vaja luua usaldusväärne IKT

tarneahela raamistik, mis peaks aitama lahendada suure riskiga tarnijate ja

sõltuvustega seotud mittetehnilisi riske kriitilise tähtsusega sektorites ja muudes

kriitilise tähtsusega sektorites. Seega on vaja tagada liidu tasandil objektiivne,

riskipõhine, tulevikukindel ja tehnoloogianeutraalne raamistik, et määrata kindlaks

olulised IKT-varad ning näha riskide vähendamiseks ette proportsionaalsete

leevendusmeetmete kogum.

(133) Küberriske, sh riske, mis on seotud sõltuvusega suure riskiga tarnijatest, võib

täheldada mitmes kriitilise tähtsusega IKT tarneahelas liidus, sh tuvastamisseadmed,

ühendatud ja automatiseeritud sõidukid, elektrivarustuse süsteemid ja elektri

salvestamine, veevarustuse süsteemid, mehitamata õhusõidukid ja mehitamata

õhusõidukite vastased süsteemid, pilvandmetöötlusteenused, meditsiiniseadmed,

jälgimisseadmed, kosmoseteenused ja pooljuhid. Näiteks nõrkused turvaseadmetes

võivad anda juurdepääsu IKT-süsteemidele, mis võimaldavad kuritahtlikel osalejatel

manipuleerida skannereid viisil, mis võimaldab tuua keelatud objekte läbi

turvakontrolli ilma neid avastamata, mille tagajärjed võivad olla katastroofilised.

(134) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike vastu võtmast või kehtima jätmast

sätteid, millega tagatakse IKT tarneahela küberturvalisuse kõrgem tase, tingimusel et

sellised sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu

õiguses. Kõnealused sätted võivad näiteks hõlmata oluliste IKT-varade puhul

rangemate leevendusmeetmete kehtestamist.

(135) Konkreetseid IKT tarneahelaid mõjutavate võimalike küberriskide kindlaks

tegemiseks võib direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 14 loodud koostöörühm (edaspidi

„võrgu- ja infoturbe koostöörühm“) hinnata konkreetseid IKT tarneahelaid liidu

tasandi koordineeritud turvariski hindamiste teel. Liidu tasandi koordineeritud

turvariski hindamiste käigus tuleks muu hulgas kontrollida peamisi ohusubjekte,

peamisi ohte ja nõrkusi, mis mõjutavad olulisi IKT-varasid. Liidu tasandi

koordineeritud turvariski hindamiste käigus tuleks koostada riskistsenaariumide

loetelu ja riskide maandamise meetmete loetelu. Liidu tasandi koordineeritud

turvariski hindamised tuleks läbi viia kuue kuu jooksul. Eriti kiireloomulistes

olukordades peaks olema võimalik tähtaegu lühendada.

(136) Kui komisjonil on piisavalt põhjust olla seisukohal, et seoses elutähtsate IKT

tarneahelatega ähvardab liidu julgeolekut märkimisväärne küberoht ning siseturu

nõuetekohase toimimise säilitamiseks võib olla vaja võtta meetmeid, peaks komisjon

viivitamata konsulteerima liikmesriikidega leevendusmeetmete võtmise vajaduse asjus

ning viima läbi turvariski hindamise, võttes arvesse liikmesriikidega konsulteerimist.

(137) Kui võrgu- ja infoturbe koostöörühma või komisjoni läbiviidud turvariski hindamise

tulemusena nähtub, et konkreetne kolmas riik põhjustab IKT tarneahelatele tõsiseid ja

struktuurseid mittetehnilisi küberriske, siis peaks komisjon kontrollima selle riigi

põhjustatud ohtu. Komisjon võib selle kontrolli algatada ka muude allikate alusel,

nagu liidu või liikmesriigi nimel tehtud avaldus, millega reageeritakse küberruumis

riigi vastutustundetule käitumisele, mis on põhjustanud küberintsidendi. Ohutaseme

hindamiseks peaks komisjon võtma arvesse selliseid elemente nagu see, kas

kolmandas riigis on õigusakte või tavasid, millega nõutakse nende jurisdiktsiooni

kuuluvatelt üksustelt teabe esitamist tark- või riistvara nõrkuste kohta kõnealuse

kolmanda riigi asutustele, enne kui on teada, et kõnealuseid nõrkusi on ära kasutatud.

ET 54 ET

Teine oluline element on tulemuslike õiguskaitsevahendite ning sõltumatute ja

demokraatlike kontrollimehhanismide puudumine, mis aitavad turvalisuse probleeme

lahendada, sh kehtivate tavade puhul, põhjendatud teave kõnealuse riigi territooriumil

tegutsevate ning kuritahtlikku kübertegevust või -kampaaniaid ellu viivate

ohusubjektidega seotud intsidentide kohta ning kolmanda riigi võime või valmiduse

puudumine teha komisjoni või liikmesriikidega koostööd kõnealuste ohusubjektide

tegevusest tuleneva riski maandamiseks. Komisjon peaks samuti võtma arvesse teavet,

mis tuleneb liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamistest või liikmesriikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide (nt NATO) esitatud aruannetest.

(138) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks käsitada kontrolli võimena avaldada otsustava

tähtsusega mõju juriidilisele isikule kas otseselt või kaudselt ühe või enama vahendava

juriidilise isiku kaudu. Küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate kolmandate

riikide üksuste kontroll tuleks kehtestada ka olukordades, kus kõnealusel üksusel

tegutsevad selles riigis juhatuse struktuurid.

(139) Liit ei tohiks rahastada suure riskiga tarnijaid hõlmavaid projekte, mis ohustaksid liidu

turvalisust ning õõnestaksid liidu huve ja usaldusväärsust. Käesoleva määruse alusel

kindlaks määratud suure riskiga tarnijatel ei tohiks seega olla õigust osaleda üheski

liidu rahastamisprogrammis ja -vahendis, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse

täitmise alusel kooskõlas määruse (EL/Euratom) 2024/2509 artikliga 136 ja liidu

sektoripõhiste normidega, ega üheski eelarve jagatud täitmise alusel rakendatavas liidu

rahastamistegevuses, sh järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel seoses selliste

IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide pakkumisega,

mida hakatakse kasutama kindlaksmääratud olulistes IKT-varades. Liidu

rakenduspartnerid, nagu Euroopa Investeerimispanga Grupp ja riiklikud tugipangad ja

-asutused ei tohiks toetada eespool märgituga vastuolus olevaid projekte, sh omal

vastutusel toimuva tegevuse puhul.

(140) Riigihanked võivad olla tugev vahend, mille abil avaliku sektori asutused saavad

panustada innovatiivsemasse, kestlikumasse ja konkurentsivõimelisemasse

majandusse, ning mis aitab riigi raha strateegiliselt kasutada. IKT tarneahelatega

seotud riigihankeid ei tohiks kasutada liidu elutähtsa taristu turvalisust ohustavate

tarnijate huvides. Käesoleva määruse alusel kindlaks määratud suure riskiga tarnijatel

ei tohiks seega olla õigust osaleda kindlaks määratud olulistes IKT-varades

kasutatavate IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide

tarnimise riigihangetes.

(141) Küberturvalisuse sertifitseerimisel on roll üldise turvalisuse suurendamisel ja

küberohtude tõkestamisel ning seega on see usalduse näitaja. Kõnealune usaldus võib

väheneda, kui küberturbeoskuste tõendeid väljastavad suure riskiga tarnijad, kellel ei

tohiks seega olla õigust kandideerida liidu individuaalsete küberturbeoskuste volitatud

tõendajaks saamiseks. Samal moel on asjakohane välistada suure riskiga tarnijate

puhul küberturvalisuse sertifikaadi saamine Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistiku alusel ja kõnealuseid sertifikaate väljastavaks akrediteeritud

vastavushindamisasutuseks saamine.

(142) Küberturvalisuse standarditel on ülioluline roll digitaristu turvalisuse ja

usaldusväärsuse tagamisel. On vaja võtta sobilikke meetmeid, et tagada standardimine

küberturvalisuse valdkonnas. Kui osalevad üksused, mis on asutatud riikides või mida

kontrollivad riigid, mis on kooskõlas käesoleva määrusega tehtud kindlaks IKT

tarneahelale küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate riikidena, võib see

ET 55 ET

mõjutada küberturvalisuse standardeid nende turvalisust ja usaldusväärsust õõnestaval

viisil.

(143) Komisjon võib määrata turvariski hindamise tulemuste põhjal rakendusaktidega

kindlaks, milliseid IKT-varasid tuleks nende kriitilise tähtsuse tõttu käsitada oluliste

IKT-varadena, mille suhtes kohaldatakse konkreetseid leevendusmeetmeid. Juba

puhtalt vara ühendamisvõimaluse olemasolu peaks olema piisav alus küberriski

hindamiseks.

(144) Kui see on liidus küberturvalisuse, küberkerksuse ja usalduse kõrge taseme tagamiseks

vajalik, siis võidakse üksuste suhtes kohaldada leevendusmeetmeid nende IKT

tarneahela puhul ja eelkõige kindlaks tehtud oluliste IKT-varade puhul. Väljapakutud

leevendusmeetmed peaksid põhinema kõnealuste meetmete võimalike riskide ja

sõltuvuste, sh kriitilise tähtsusega või muudes kriitilise tähtsusega sektorites

tegutsevatele üksustele ning eelkõige VKEdele avalduva võimaliku majandusliku ja

sotsiaalse mõju hindamisel. Majandusliku mõju puhul tuleks analüüsida

leevendusmeetmete rakendamise kulusid, sh oluliste IKT-varade asjaomaste

komponentide elutsükli kestust juhul, kui meetmed hõlmavad tarnijate asendamist.

Samuti tuleks hinnata alternatiivsete tarnijate kättesaadavust turul, et tagada teenuste

jätkuv osutamine.

(145) Kuna leevendusmeetmed võivad avaldada piiravat mõju rahvusvahelisele

kaubandusele ja teenuskaubandusele, peaksid need olema proportsionaalsed ja

sihipärased, et saavutada õiguspärane eesmärk, milleks on tagada IKT tarneahelate

küberturvalisus direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste puhul

kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(146) Suure riskiga tarnijate pakutud komponentide kasutamine, paigaldamine või muud

liiki integreerimine oluliste IKT-varade käitamisse võib olla seotud riskiga, et andmed

edastatakse hiljem kolmandasse riiki. Eelkõige võib riske tekitada kolmandas riigis

andmetele pakutava kaitse ebapiisav tase, näiteks põhiõiguste, intellektuaalomandi või

ärisaladuste kaitse puhul, või ebaseaduslik juurdepääs andmetele ja nende

ebaseaduslik kasutamine võimalikeks tulevasteks tarneahela häireteks ning spionaaži

eesmärgil. Selliste riskide maandamiseks võib konkreetset liiki andmete

kolmandatesse riikidesse edastamise suhtes kohaldada piiranguid.

(147) Märkimisväärsed nõrkused tulenevad direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud

liiki üksuste kasutatavate seadmete ebapiisavast mitmekesisusest. Kui tuginetakse

ühele tarnijale, siis tekib sõltuvus konkreetsetest seadmetest või lahendustest. Kui ei

ole piisavalt erinevaid tarnijaid, siis suureneb elutähtsa taristu üldine nõrkus, eriti kui

üksused hangivad oma tundlikes IKT-varades kasutatavaid IKT-komponente suure

riskiga tarnijalt. Sõltuvus mõjutab märkimisväärselt ka riikide ja kogu ELi kerksust

ning tekitab nõrku lülisid. Selliste riskide maandamiseks võidakse kohaldada nõuet

kasutada konkreetsete oluliste IKT-varade jaoks rohkem kui ühte tarnijat.

(148) Käesolevas määruses määratletud olulisi varasid võivad kasutada ka liidu üksused.

Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud norme, mis käsitlevad IKT tarneahela

turvalisust, kohaldada ka nende suhtes. Selleks et võtta arvesse liidu üksuste

iseärasusi, on oluline võtta liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamisel arvesse

liidu üksustele tekkivaid mittetehnilisi riske, mis tulenevad IKT tarneahelatest.

(149) Erandlike asjaolude korral, kui siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks on

põhjendatud viivitamatu sekkumine ning kui on selgeid tõendeid, mis annavad

komisjonile piisava põhjuse olla seisukohal, et konkreetselt tarnijalt pärit IKT-

ET 56 ET

komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide kasutamine põhjustab

märkimisväärse küberohu vähemalt kolme liikmesriigi majanduslikule või

ühiskondlikule tegevusele, võib komisjon teha tihedalt liikmesriikidega konsulteerides

ettepaneku keelata direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksustel

kasutada, paigaldada või kaasata selliseid komponente, mis pärinevad kõnealuselt

tarnijalt.

(150) Kohaldatavate meetmete proportsionaalsuse tagamiseks võivad üksused, mis on

asutatud käesoleva määruse kohaselt küberturvalisuse seisukohast muret tekitavaks

nimetatud kolmandas riigis või mida kontrollib kõnealune kolmas riik, sellises

kolmandas riigis asutatud üksus või sellise kolmanda riigi kodanik, esitada taotluse, et

neile tehtaks erand keelust pakkuda direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki

üksustele IKT-komponente või IKT-komponente sisaldavaid komponente, et

kõnealune üksus saaks neid oma olulistes IKT-varades kasutada, neid sinna paigaldada

või integreerida, ning et neil oleks õigus osaleda riigihankemenetlustes, mis on

korraldatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/24/EL67 ja

2014/25/EL68 ülevõtmise õigusaktidega ning mis käsitlevad IKT-komponentide või

IKT-komponente sisaldavate komponentide pakkumist kindlaks määratud olulistes

IKT-varades kasutamise otstarbel. Selleks peaks üksus selgete tõendite alusel

näitama, et ta kohaldab tulemuslikke meetmeid mittetehniliste riskide maandamiseks

ning tagab, et küberturvalisuse seisukohast muret tekitav kolmas riik ei avalda talle

mingit sobimatut mõju.

(151) Elektroonilise side võrgud on aluseks väga mitmesugustele teenustele, mis on olulised

siseturu toimimiseks ning ühiskonna ja majanduse eluliselt tähtsate funktsioonide (nt

energeetika, transport, pangandus, tervishoid, kaitsevaldkond ja tööstuslikud

juhtimissüsteemid) haldamiseks ja toimimiseks. Seetõttu on need väga kriitilise

tähtsusega võrgud atraktiivsed sihtmärgid igasuguste küberrünnete ja hübriidohtude,

häirete, spionaaži, luureandmete kogumise ning samuti pettuste ja finantskuritegude

jaoks. Võrgu- ja infoturbe koostöörühma läbiviidud Euroopa sidetaristu ja -võrkude

küberturvalisuse ja -kerksuse riskihindamise tulemusena tehti kindlaks mitu liidu

seisukohast strateegilise olulisusega riski ja ohtu, näiteks pühkur/lunavara, ründed,

tarneahela ründed, võrkutungid ja hajusad teenusetõkestusründed.

(152) Võttes arvesse eri riikide elektroonilise side võrkude omavahelist ühendatust ja

sõltuvust, on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid sobilikke meetmeid oma võrkude

turvalisuse tagamiseks. Samadel põhjustel on vaja võtta liidu tasandil kasutusele

tulemuslik õigusraamistik, mis aitab käsitleda ka mittetehnilisi riske ning tagada

omavahel ühendatud elektroonilise side võrkude tervikliku turvalisuse.

(153) Eeskätt 5G võrkude küberturvalisus on liidu jaoks strateegilise olulisusega, kuna need

võrgud on mitmesuguste siseturu toimimise jaoks määrava tähtsusega teenuste alus

ning samuti määrava tähtsusega kaitsevalmiduse tagamiseks, sh sõjalise liikuvuse

puhul. 5G-võrkude kaudu saab pakkuda usaldusväärset ja ülikiiret ühenduvust näiteks

67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj/est). 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-

, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj).

ET 57 ET

andmete ja teabe jagamiseks, mehitamata õhusõidukite avastamiseks ning lahinguvälja

koordineerimiseks reaalajas.

(154) 5G kasutuselevõtt hõlmab peamiselt mitteeraldiseisvaid võrke, mille puhul

täiustatakse 5G-tehnoloogiaga ainult raadio juurdepääsuvõrku, kuid ülejäänud võrk

tugineb jätkuvalt olemasolevale 4G-tuumikvõrgule. Mitteeraldiseisvad 5G-võrgud

tuginevad peamiselt juba kasutusel olevale taristule, mis tähendab, et tulevaste 5G-

võrkude turvalisuse määravad teatavas ulatuses kindlaks juba kasutusel olevad

võrguseadmed ja selliste seadmete seadistus. Seetõttu peaksid leevendusmeetmed

hõlmama ka 4G-võrke, millele 5G kasutuselevõtt tugineb.

(155) 5G-võrkude oluliste turvaprobleemide lahendamiseks viisid liikmesriigid võrgu- ja

infoturbe koostöörühma raames koos komisjoni ja ENISAga läbi 5G-võrkude liidu

tasandi koordineeritud turvariski hindamise, analüüsides nii tehnilisi kui ka

mittetehnilisi riske. Selle hindamise käigus tehti kindlaks mitu riski, sh kolmandate

riikide või kolmandate riikide osalejate potentsiaalsed sekkumised tarneahela kaudu,

ning liigitati varad lähtuvalt nende olulisusest. Sellest hindamisest tuleks lähtuda 5G

sidevõrkude jaoks oluliste IKT-varade kindlaksmääramisel.

(156) 5G-võrkude liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamise käigus kindlaks tehtud

riskide maandamiseks võttis võrgu- ja infoturbe koostöörühm kasutusele 5G

küberturvalisuse ELi meetmepaketi, milles on kindlaks määratud strateegilised ja

tehnilised meetmed. Kuigi enamikul liikmesriikidest on õigusraamistikud, mis

võimaldavad suure riskiga tarnijate piiranguid või välistamist, nagu on soovitatud 5G

meetmepaketis, ei ole neid raamistikke ühtselt rakendatud. Seetõttu varustavad

märkimisväärset osa 5G objektidest liidus suure riskiga tarnijad, nagu on osutatud

komisjoni teatises 5G meetmepaketi rakendamise kohta69. See olukord tekitab nõrkusi,

sh strateegilist sõltuvust ja võimalikku avatust kolmandate riikide sekkumisele, mis

võib samuti mõjutada olemasolevatele 5G-võrkudele rajatavat tulevast 6G-taristut. 5G

meetmepaketi soovitatud meetmete killustatud rakendamine, eelkõige suure riskiga

tarnijate piirangute kohaldamisala puhul, on põhjustanud liikmesriikidevahelisi

erinevusi, millest tulenevad ebavõrdsed tingimused, mis jaotavad siseturu osadeks ja

õõnestavad võrkude üldist turvalisust. Euroopa Kontrollikoda on toonud esile

kõnealused erinevused ja hoiatanud et kooskõlastatud lähenemisviisi puudumine

õõnestab siseturu toimimist. Püsiv sõltuvus suure riskiga tarnijatest tekitab

märkimisväärseid riske liidu elutähtsa taristu turvalisusele ning võib õõnestada

usaldust siseturul, kuna erinevad turvalisuse tasemed võivad ajendada tarbijaid ja

ettevõtteid hoiduma 5G-l põhinevatele toodetele ja teenustele tuginemisest kogu liidus.

Seetõttu on hädavajalik kehtestada liidu tasandi meetmed, et tagada ühtlustatud

lähenemisviis 5G-võrkude turvalisusele.

(157) Elektroonilise side püsi- ja satelliitvõrkude oluliste IKT-varade järkjärgulise kasutuselt

kõrvaldamise ajavahemiku kehtestamiseks peaks komisjon viima läbi hindamise,

võttes nõuetekohaselt arvesse püsi- ja satelliitvõrkude iga konkreetse olulise IKT-

varaga seotud turvariskide ulatust, asjakohaste komponentide kasutusaega ja

majanduslikku mõju, mida kõnealuste komponentide kõrvaldamine asjaomastele

ettevõtjatele avaldaks. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon kaaluda

erinevate järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajavahemike kehtestamist

konkreetsetele olulistele IKT-varadele ja nende lahutamatutele osadele.

69 Komisjoni teatis 5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamise kohta, 15. juuni 2023,

C(2023) 4049 final.

ET 58 ET

(158) Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude pakkujaid puudutavate kohustuste

tulemusliku järelevalve ja täitmise tagamise otstarbel peaksid asjaomased käesoleva

määruse kohaselt pädevad asutused tagama tiheda koostöö [digivõrkude õigusakti

ettepaneku] kohaselt pädevate asutustega. Käesoleva määruse kohaselt määratud

pädeva asutuse taotluse korral peaksid riigi reguleerivad asutused või muud

raadiospektri pädevad asutused tunnistama vajaduse korral kehtetuks [digivõrkude

õigusakti ettepaneku] artiklis 9 ja artiklis 20 osutatud õigused, kui üldkasutatavate

elektroonilise side võrkude pakkuja ei täida käesolevast määrusest tulenevaid

kohustusi, sh kui pakkuja ei kõrvalda järk-järgult kasutuselt suure riskiga tarnijatelt

pärinevaid IKT-komponente või IKT-komponente sisaldavaid komponente, mida

kasutatakse oluliste IKT-varade käitamiseks, käesolevas määruses kindlaks määratud

ajavahemiku jooksul.

(159) Võttes arvesse riiklike juhtimisstruktuuride erinevusi, peaksid liikmesriigid määrama

või asutama pädeva(d) asutuse(d), mis vastutab või vastutavad käesoleva määruse

kohaste järelevalve- ja täitemeetmete eest.

(160) Pädevad asutused peaksid toetama direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki

üksusi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel. Sel otstarbel peaks

komisjon hindama, kas tarnijad, keda konkreetsed keelud võivad mõjutada, on

asutatud küberturvalisuse seisukohast muret tekitavas kolmandas riigis või on

kõnealuse kolmanda riigi või kõnealuses kolmandas riigis asutatud üksuse või selle

kodaniku kontrolli all. Pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd komisjoni ja

muude pädevate asutustega käesoleva määruse alusel loodud võrgustikus. Pädevad

asutused peaksid komisjoni hindamise põhjal jagama suure riskiga tarnijaid käsitlevat

asjakohast teavet direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki asjaomaste

üksustega. Üksustelt ei eeldata selle kontrollimist, kas tarnija on välisriigi kontrolli all,

vaid nad võivad täielikult tugineda pädevatelt asutustelt saadud teabele. Pädevad

asutused peaksid tagama, et kõnealustele üksustele ei tekitata põhjendamatut

halduskoormust.

(161) Tulemusliku nõuete täitmise tagamiseks tuleks käesolevas määruses ette näha

järelevalve- ja täitemeetmed, mille abil pädevad asutused saavad teha direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste järelevalvet. Kui pädevad asutused

täidavad kõnealuste üksuste puhul oma järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise

kohustusi, siis ei tohiks nad minna kaugemale sellest, mis on kindlaks tehtud riskide

jaoks vajalik ja proportsionaalne.

(162) Selleks et muuta nõuete täitmise tagamine liidus tulemuslikuks ja järjepidevaks, on

vaja ette näha nõuete täitmise tagamise volitused, mida pädevad asutused saavad

kasutada käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise korral. Kõnealuste

nõuete täitmise tagamise volituste rakendamisel peaksid pädevad asutused võtma

nõuetekohaselt arvesse mitmesuguseid tegureid, sh rikkumise laadi, tõsidust ja kestust,

põhjustatud varalist või mittevaralist kahju, seda, kas rikkumine oli tahtlik või tingitud

hooletusest, varalise või mittevaralise kahju vältimiseks või leevendamiseks võetud

meetmeid, vastutuse taset ja varasemaid asjaomaseid rikkumisi, pädeva asutusega

tehtud koostöö ulatust ning muid raskendavaid või leevendavaid tegureid. Sellised

täitemeetmed, sh karistused, peaksid olema proportsionaalsed ja nende määramise

suhtes tuleks kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja Euroopa Liidu põhiõiguste

hartaga kohaldada asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sh õigust tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja

kaitseõigust.

ET 59 ET

(163) Samuti on oluline näha ette õigus määrata sunniraha, mille eesmärk on sundida

direktiivi (EL) 2022/2555 I või II lisas osutatud liiki üksust käesoleva määruse

rikkumist lõpetama, kooskõlas pädeva asutuse eelneva otsusega.

(164) Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste tulemuslik täitmine,

peaks igal pädeval asutusel olema õigus karistusi määrata või nende määramist

taotleda.

(165) Kui karistusi määratakse direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksusele,

mis on ettevõtja, siis käsitatakse ettevõtjana ettevõtjat kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Kui trahv määratakse isikule, kes ei ole

ettevõtja, peaks pädev asutus karistuse sobiva suuruse määramisel arvesse võtma

üldist sissetulekutaset selles liikmesriigis ja isiku majanduslikku olukorda. See, kas ja

kui palju tuleks avaliku sektori asutustele karistusi määrata, peaks olema

liikmesriikide otsustada. Karistuse määramine ei tohiks mõjutada pädevate asutuste

muude volituste kohaldamist.

(166) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks anda

komisjonile rakendamisvolitused, et võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse

üksikasjalikud normid ENISA nõutavate tasude kohta, rakendusaktid, millega nähakse

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku

jaoks ette Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava, rakendusaktid, millega

kehtestatakse ühised põhimõtted ja viitamissätted, mille eesmärk on näha ette Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade elemendid, rakendusaktid, millega

täpsustatakse eelneva heakskiidu või üldise delegeerimise mudelite menetlused,

rakendusaktid, mis käsitlevad kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni

küberturvalisuse sertifikaatide tunnustamist Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega

võrdväärsena, rakendusaktid, millega kehtestatakse vastastikuste eksperdihinnangute

kava, rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, sh piiriülese koostöö

menetlused vastavushindamisasutustele lubade väljastamiseks, rakendusaktid, millega

määratakse kindlaks vastavushindamisasutustest teatamise asjaolud, vormingud ja

menetlused, rakendusaktid, millega nimetatakse kolmas riik IKT tarneahelate

küberturvalisuse seisukohast muret tekitaks riigiks, rakendusaktid, millega määratakse

kindlaks direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste poolt toodete

valmistamiseks või teenuste osutamiseks kasutatavad olulised IKT-varad,

rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, et kriitilise tähtsusega sektorites ja

muudes kriitilise tähtsusega sektorites tegutsevate üksuste suhtes kohaldatakse

konkreetseid leevendusmeetmeid, ning millega määratakse kindlaks suure riskiga

tarnijate tarnitavate IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate

komponentide järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajavahemikud, rakendusaktid,

millega täpsustatakse küberturvalisuse seisukohast muret tekitavas kolmandas riigis

asutatud üksustele või sellisest riigist pärit üksuste kontrolli all olevate üksustele

erandi tegemise tingimused, ning samuti rakendusaktid, millega kehtestatakse

üksikasjalikud normid komisjoni nõutavate tasude kohta. Neid volitusi tuleks

rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011

ning kasutada tuleks kontrollimenetlust. Käesoleva määruse rakendamisel ühtsete

tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile samuti anda rakendusvolitused, et koostada

suure riskiga tarnijate loetelu, mis on asjakohane teatavate käesolevas määruses

sätestatud meetmete puhul.

(167) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad peavad kajastama tehnoloogia

uusimaid arengusuundi, uusi asjakohaseid ohte ja uute liidu õigusaktide vastuvõtmist,

millega kehtestatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kaudu vastavuse

ET 60 ET

tõendamine ja nõuetele vastavuse eeldus kõnealuste õigusaktide asjakohaste

küberturvalisuse nõuete puhul. Neil põhjustel tuleks komisjonile delegeerida õigus

võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290vastu õigusakte, et lisada või

muuta Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade turvaeesmärke. Samal moel

tuleks usaldusväärse IKT tarneahela raamistiku huvides delegeerida komisjonile õigus

võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta

käesoleva määruse II lisa selle kohandamiseks tehnoloogia arenguga. On eriti oluline,

et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone,

sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama

kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks

olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(168) ENISA tööd tuleks hinnata korrapäraselt ja sõltumatult. Hindamisel tuleks pidada

silmas ENISA eesmärke ja ülesannete asjakohasust, eelkõige seoses liidu tasandil

operatiivkoostööga seotud ülesannetega. Läbivaatamise korral peaks komisjon

hindama seda, kuidas on võimalik tugevdada ENISA rolli nõu ja eksperditeadmisi

pakkuva kontaktüksusena.

(169) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/482 on sätestatud normid Euroopa

ühiskriteeriumidel põhineva küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastuvõtmiseks.

Euroopa ühiskriteeriumidel põhinev küberturvalisuse sertifitseerimise kava on

esimene ja ainus määruse (EL) 2019/881 kohaselt vastu võetud Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava. See käsitleb IKT-toodete sertifitseerimist, sh

tehnilistesse valdkondadesse „Kiipkaardid ja samalaadsed seadmed“ ning

„Turvaümbrisega riistvaraseadmed“ kuuluvate toodete ning kaitseprofiilide (kui IKT-

protsesside) puhul. Seetõttu on vaja tagada sertifitseerimistegevuse ja ameti tegevuse

jätkumine.

(170) Vastavalt määruse (EL) 2018/172570 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa

Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma

ühisarvamuse [kuupäev].

(171) Määrus (EL) 2019/881 tuleks kehtetuks tunnistada.

(172) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga

saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit

võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 61 ET

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse järgmine:

a) Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (edaspidi „ENISA“) missioon,

eesmärgid, ülesanded ja organisatsioonilised aspektid,

b) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kehtestamise raamistik, et

kindlustada liidus IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste

või üksuste turvaoleku piisav küberturvalisuse tase ning vältida siseturu

killustatust seoses küberturvalisuse sertifitseerimise kavadega liidus, ning

c) usaldusväärse IKT tarneahela raamistik.

2. Lõike 1 punktis b osutatud raamistiku kohaldamine ei piira muude liidu õigusaktide

erinormide kohaldamist, mis käsitlevad vabatahtlikku või kohustuslikku

sertifitseerimist.

3. Lõike 1 punktis c osutatud raamistikku kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2555 I või

II lisas osutatud liiki avaliku või erasektori üksuste suhtes, mis osutavad oma

teenuseid või viivad ellu oma tegevust liidus.

4. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide põhifunktsioone riigina, sealhulgas riigi

territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku

kaitsmist. Eelkõige jääb riigi julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutusse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „küberturvalisus“ – tegevused, mis on vajalikud selleks, et kaitsta võrgu- ja

infosüsteeme, selliste süsteemide kasutajaid ja muid küberohtudest mõjutatud

isikuid;

2) „liidu üksused“ – direktiivi (EL) 2023/2841 artikli 3 punktis 1 määratletud üksused;

3) „volitatud tõendaja“ – avaliku või erasektori üksus, mille kohta ENISA on teinud

otsuse, millega on kõnealune üksus volitatud andma Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendeid, nagu on sätestatud Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavas;

4) „Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõend“ – digitaalne või füüsiline kirje,

mis tõendab, et üksikisik teab, mõistab ja on suuteline täitma ülesandeid, mis on

seotud Euroopa küberturbeoskuste raamistiku ametikirjelduse või ametikirjelduste

alamkogumiga, pärast Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavas

sätestatud hindamist;

5) „Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava“ – terviklik normide,

nõuete, standardite ja menetluste komplekt, mille on kehtestanud ENISA ja mis on

seotud Euroopa küberturbeoskuste raamistiku ametikirjelduse või selle

alamkogumiga ja mida kohaldatakse volitatud tõendajate suhtes ja mida kohaldavad

volitatud tõendajad;

6) „võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud

võrgu- ja infosüsteem;

ET 62 ET

7) „riiklik küberturvalisuse strateegia“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 4

määratletud riiklik küberturvalisuse strateegia;

8) „intsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 6 määratletud intsident;

9) „ulatuslik küberintsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 7 määratletud

ulatuslik küberintsident;

10) „intsidendi käsitlemine“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 punktis 6 määratletud

intsidendi käsitlemine;

11) „küberoht“ – võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida

võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid või neile muul viisil halba

mõju avaldada;

12) „Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava“ – liidu tasandil kindlaks määratud

reeglite, tehniliste nõuete, standardite ja menetluste põhjalik kogum, mida

kasutatakse konkreetsete IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste

või üksuste turvaoleku sertifitseerimiseks või nende vastavuse hindamiseks;

13) „riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise kava“ – riigi ametiasutuse välja töötatud ja

kehtestatud reeglite, tehniliste nõuete, standardite ja menetluste põhjalik kogum,

mida kasutatakse konkreetse kava kohaldamisalasse kuuluvate IKT-toodete, -

teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku

sertifitseerimiseks või nende vastavuse hindamiseks;

14) „Euroopa küberturvalisuse sertifikaat“ – asjakohase asutuse välja antud dokument,

mis kinnitab, et hinnatud on asjaomase IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud

turbeteenuse või üksuse turvaoleku vastavust Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas kindlaks määratud turvalisuse erinõuetele;

15) „ELi vastavusdeklaratsioon“ – dokument, mille on väljastanud IKT-toote, -teenuse, -

protsessi, hallatud turbeteenuse tootja või pakkuja või üksus, kelle turvaolekut

sertifitseeritakse, ja milles on märgitud, et vastavuse enesehindamise teel on

tõendatud nõuete täitmist, mis vastavad usaldusväärsuse baastasemele, mis on

sätestatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas;

16) „IKT-toode“ – võrgu- või infosüsteemi element või elementide rühm;

17) „IKT-teenus“ – teenus, mis koosneb täielikult või peamiselt võrgu- ja infosüsteemide

kaudu teabe edastamisest, säilitamisest, väljavõtmisest või töötlemisest;

18) „IKT-protsess“ – tegevused, mille käigus projekteeritakse või töötatakse välja IKT-

toode või -teenus, seda tarnitakse või hooldatakse;

19) „hallatud turbeteenus“ – kolmandale isikule osutatav teenus, mis seisneb

küberriskide juhtimisega seotud tegevuse, näiteks intsidentide käsitlemise,

läbistustestimise, turvaauditite ja tehnilise toega seotud konsultatsioonide, sh

eksperdinõu pakkumise korraldamises või nende korraldamiseks toe pakkumises;

20) „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud

akrediteerimine;

21) „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11

määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

22) „vastavushindamine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 12 määratletud

vastavushindamine;

ET 63 ET

23) „vastavushindamisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13

määratletud vastavushindamisasutus;

24) „standard“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/201271 artikli 2

punktis 1 määratletud standard;

25) „tehniline kirjeldus“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4 määratletud

tehniline kirjeldus;

26) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1

alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

27) „usaldusväärsuse tase“ – alus kindlustundele, et IKT-toode, -teenus, -protsess,

hallatud turbeteenus või üksuse turvaolek vastab konkreetse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava turvanõuetele, näidates ühtlasi, millisel

tasemel on seda hinnatud, aga usaldusväärsuse tase ei mõõda IKT-toote, -teenuse, -

protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku enda turvalisust;

28) „vastavuse enesehindamine“ – IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuse tootja või pakkuja või sertifitseeritava turvaolekuga üksuse läbiviidav

tegevus, mille käigus hinnatakse nende IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste või üksuste turvaoleku vastavust teatavatele Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas kindlaks määratud nõuetele;

29) „üksuste turvaolek“ – üksuste küberturvalisuse tase turvalisuse erinõuete puhul;

30) „eelneva heakskiidu mudel“ – mudel, mille alusel võib vastavushindamisasutus

väljastada Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi lähtuvalt riikliku küberturvalisuse

sertifitseerimise asutuse hindamisest, mis on läbi viidud asjaomase kava konkreetse

sertifitseerimisprotsessi kontekstis;

31) „üldise delegeerimise mudel“ – mudel, mille alusel võib vastavushindamisasutus

väljastada Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi, mis põhineb riikliku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse delegeeritud sertifitseerimistegevusel;

32) „küberintsidentidele reageerimise üksus“ ehk „CSIRT“ – küberintsidentidele

reageerimise üksus (edaspidi „CSIRT“), mis on määratud või asutatud vastavalt

direktiivi (EL) 2022/2555 artiklile 10;

33) „IKT-komponendid“ – IKT-tooted, -teenused või -protsessid, mida võidakse

kasutada IKT-varade käitamiseks;

34) „IKT-varad“ – võrgu- ja infosüsteemide tark- ja riistvara, mida kasutab direktiivi

(EL) 2022/2555 I või II lisas osutatud üksus;

35) „olulised IKT-varad“ – artiklis 102 määratletud IKT-varad;

36) „elektroonilise side võrk“ – määruse (EL) XX/XXXX [digivõrkude õigusakti

ettepanek] artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrk;

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb

Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ,

2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316,

14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj).

ET 64 ET

37) „kontroll“ – võime otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või

mitme vahepealse õigussubjekti kaudu;

38) „tegutsemine“ – tegevuse tegelik elluviimine püsivate korralduste alusel riigis, kus

asub üksuse keskne haldusasutus või peamine tegevuskoht;

39) „suure riskiga tarnija“ – üks järgmistest:

a) üksus, mis tegutseb kolmandas riigis, mis on nimetatud küberturvalisuse

seisukohast muret tekitavaks riigiks vastavalt artiklile 100, või on kõnealuse

kolmanda riigi või kõnealuses kolmandas riigis asutatud üksuse või kõnealuse

kolmanda riigi kodaniku kontrolli all;

b) kooskõlas artikli 103 lõikega 7 määratud üksus ja kõnealuse üksuse kontrolli

all olevad üksused;

40) „IKT tarneahel“ – IKT-teenuste, -toodete ja -protsesside kogum, mis hõlmab kõigi

turul kättesaadavaks tehtava toote või osutatava teenuse eelneva etapi tegevusi ja

osalejaid;

41) „kolmas riik“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/267572 artikli 3

punktis 4 määratletud kolmas riik;

42) „mittetehniline risk“ – tõenäosus, et tarnija on kolmanda riigi mõju all, mis võib

põhjustada osutatava teenuse kaotamise või häirimise või kahjustada üksuse

valmistatud toodet või põhjustada andmete väljatoimetamise, sh spionaaži või tulu

saamise eesmärgil;

43) „oluline mittetehniline küberrisk“ – mittetehniline küberrisk, mille puhul võib

eeldada suurt tõenäosust sellise intsidendi tekkeks, mis võib põhjustada tõsist

negatiivset mõju, muu hulgas olulist varalist või mittevaralist kahju või häiret;

44) „elektroonilise side mobiilivõrkude tuumikvõrgu funktsioonid“ – elektroonilise side

mobiilivõrkude arhitektuuri keskne element, mis ühendab peamisi võrgusõlmi

internetiga ja haldab olulisi süsteemifunktsioone, mis hõlmab kasutaja seadmete

autentimist, seadusliku infopüügi funktsioone, turvalüüse (SeGW) võrgu serval,

signaalimise turvafunktsioone, rändluse ja seansihaldust, kasutaja ja juhttasandi

andmeedastust, juurdepääsupoliitika haldamist, võrguteenuste registreerimist ja

lubade väljastamist, lõppkasutaja ja võrguandmete salvestamist, kriitilise tähtsusega

võrguteenuseid, sh domeeninimede süsteemi (DNS), omavahelist ühendamist

kolmandate isikute mobiilivõrkudega, tuumikvõrgu funktsioonide avatus

välisrakendustele ning tükeldatud võrguosade valimist ja haldamist;

45) „elektroonilise side mobiilivõrkude võrgufunktsioonide virtualiseerimine (NFV) ning

haldamine ja võrgu orkestreerimine (MANO)“ – tarkvara- ja arhitektuuriraamistik,

millega tagatakse virtualiseeritud võrgufunktsioonide (VNF) ja pilvepõhiste

võrgufunktsioonide (CNF) elutsükli haldamine, orkestreerimine ja automatiseerimine

ning tükeldatud võrguosade valimine ja haldamine elektroonilise side

mobiilivõrkudes;

46) „elektroonilise side mobiilivõrkude raadio juurdepääsuvõrk (RAN)“ – võrk, mis

ühendab mobiilikasutaja seadmeid tuumikvõrguga, sh tugijaamad (eNodeB 4G

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja

selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (ELT L,

2023/2675, 7.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2675/oj).

ET 65 ET

puhul, gNodeB 5G puhul), kaugtransiiverid (RRH) ja põhiribaseadmed (BBU),

aktiivsed antennisüsteemid (AAS) ning, kui see on kohaldatav, eraldiseisvad raadio

juurdepääsuvõrgu komponendid, nagu kesküksused (CU) ja hajusüksused (DU) ning

raadio juurdepääsuvõrgu arukas kontroller (RIC);

47) „elektroonilise side püsivõrkude tuumikvõrgu funktsioonid“ – võrgu tuumandmed,

mis ühendavad peamisi sõlmi ja täidavad mitmesuguseid olulisi funktsioone, sh

kasutajate autentimine ja volitamine (AAA), seadusliku infopüügi (LI) funktsioonid,

domeeninimede süsteem (DNS) ning IP-aadresside määramise teenused (DHCP),

juurdepääsupoliitika haldamine, lõppkasutaja ja võrguandmete salvestamine, IP

kommutatsioon ja IP marsruutimine ning rahvusvahelised netilüüsid (IIG);

48) „elektroonilise side püsivõrkude haldamise süsteem“ – kõik keskplatvormid ja

tarkvarakomponendid, mis on vajalikud võrgu käitamiseks, haldamiseks,

hooldamiseks ja tagamiseks (OAM&P) ning võrguga seotud teabe seireks;

49) „elektroonilise side püsivõrkude edastus- ja ülekandefunktsioonid“ – kõik

komponendid, mis on vajalikud võrguliikluse tagasiühenduse ja agregeerimise jaoks,

sh optilised edastusseadmed, mikrolaineühendused, ning merekaablisüsteemid, mis

hõlmavad veealuseid seadmeid ning veelause liini lõppseadmeid (SLTE) ja füüsilise

maabumispunkti rajatisi;

50) „elektroonilise side püsivõrgu juurdepääsuvõrk“ – võrk, mis ühendab lõppkasutaja

ruume agregeerimis- või tuumikvõrguga, sh kiudoptiliste võrkude optilise liini

terminal (OLT) ja optilise võrgu terminal (ONT); koaksiaalkaabelmodemi

terminalisüsteem (CMTS) ja kaabelmodemid koaksiaalkaabelvõrkude jaoks ning

traadita püsijuurdepääsu komponendid, kui neid kasutatakse püsivõrgu liini

asendajana.

II JAOTIS

EUROOPA LIIDU KÜBERTURVALISUSE AMET

I peatükk

Missioon ja eesmärgid

Artikkel 3

ENISA missioon

1. ENISA missioon on toetada liikmesriike ja liidu üksusi liidus küberturvalisuse,

küberkerksuse ja usalduse kõrge taseme saavutamisel.

2. ENISA tegutseb küberturvalisuse vallas liikmesriikidele ja liidu muudele

sidusrühmadele nõu ja eksperditeadmisi pakkuva kontaktüksusena.

3. ENISA aitab käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmisega kaasa siseturu

killustatuse vähendamisele.

4. ENISA täidab talle liidu õigusaktidega määratud ülesandeid.

5. ENISA arendab oma võimekusi, sh tehnilist ja inimvõimekust ning oskusi, mis on

vajalikud käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks.

ET 66 ET

Artikkel 4

ENISA eesmärgid

1. ENISA on küberturvalisuse alaste eksperditeadmiste keskus tänu oma sõltumatusele,

antava nõu, panuse ja abi ning levitatava teabe teaduslikule ja tehnilisele kvaliteedile,

töökorra läbipaistvusele, töömeetoditele ja oma ülesannete hoolikale täitmisele.

2. ENISA aitab liikmesriike ja vajaduse korral liidu üksusi küberturvalisusega seotud

horisontaalsete ja valdkondlike liidu poliitikameetmete ja õigusaktide rakendamisel,

sh turujärelevalve tegevuse puhul.

3. ENISA pakub oma eksperditeadmisi ja aitab komisjonil välja töötada liidu

küberturvalisusega seotud poliitikat ja õigusakte.

4. ENISA toetab suutlikkuse suurendamist ja valmisolekut liidus, aidates liikmesriikidel

ja liidu üksustel määruse (EL, Euratom) 2023/2841 IV peatükis osutatud liidu

institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistuse (edaspidi „CERT-

EU“) kaudu ning avaliku ja erasektori sidusrühmadel suurendada nende võrgu- ja

infosüsteemide kaitset ning arendada ja täiustada küberkerksust ja

reageerimisvõimekust.

5. ENISA aitab rakendada küberturbeoskuste akadeemiat ja suurendada

küberturvalisuse valdkonna töötajate arvu liidus, toetades jõupingutusi liidus oskuste

ülekantavuse arendamiseks, sh Euroopa küberturbeoskuste raamistiku haldamise ja

kasutuselevõtu teel ning Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise

kavade väljatöötamise, haldamise ja kasutuselevõtu teel kooskõlas käesoleva jaotise

4. jao II peatükiga ning tagades koolituste pakkumise kooskõlas artikli 6 punktiga 8.

6. ENISA edendab liidu tasandil küberturvalisusega seotud küsimuste alast koostööd,

sh teabe jagamist ning koordineerimist liikmesriikide ja liidu üksuste seas kooskõlas

määrusega (EL, Euratom) 2023/2841 ning asjaomaste era- ja avaliku sektori

sidusrühmade seas.

7. ENISA aitab kaasa küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamisele liidu tasandil,

et toetada liikmesriikide tegevust küberohtude ennetamisel ja neile reageerimisel.

8. ENISA toetab operatiivkoostööd liidu tasandil, sh panustades küberohtude ja

intsidentide maastiku alasesse ühisesse olukorrateadlikusse liikmesriikide hulgas

ning koos CERT-EUga liidu üksuste hulgas.

9. ENISA teeb tihedat koostööd Europoli, CSIRTide ja muude asjaomaste riiklike

asutustega, et parandada küberturvalisuse alast valmisolekut ja reageerimist lunavara

intsidentidele.

10. ENISA aitab luua ja kasutusel hoida Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistikku kooskõlas käesoleva määruse III jaotisega. ENISA propageerib Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kasutamist, et vältida siseturu killustatust.

11. ENISA aitab ühtlustada digitaalset ühtset turgu, osaledes standardimistegevuses, mis

on küberturvalisusega seotud liidu poliitika seisukohast oluline, ning töötades välja

tehnilisi kirjeldusi.

12. ENISA edendab küberturvalisusealase teadlikkuse kõrget taset organisatsioonide ja

ettevõtete hulgas.

ET 67 ET

II peatükk

Ülesanded

1. jagu

Liidu poliitikameetmete ja õiguse rakendamise toetamine

Artikkel 5

Liidu poliitikameetmete ja õiguse rakendamise toetamine

1. ENISA aitab liidu poliitikameetmete ja õiguse rakendamisele kaasa järgmiselt:

a) aitab liikmesriikidel järjekindlalt rakendada küberturvalisusega seotud liidu

poliitikameetmeid ja õigust, sh väljastades tehnilisi suuniseid ja aruandeid,

andes nõu ja jagades parimaid tavasid ning soodustades parimate tavade

vahetamist pädevate asutuste vahel seoses sellega;

b) toetab teabe jagamist sektorite piires ja vahel, eelkõige direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektorite puhul ning määruse

(EL) 2024/2847 kohaldamisalasse kuuluvate digielemente sisaldavate toodete

puhul, pakkudes parimaid tavasid ja suuniseid kättesaadavate vahendite ja

menetluste kohta;

c) aitab komisjoni taotluse korral liikmesriike, andes toetust, nt tehnilisi suuniseid

muu hulgas küberriski juhtimise meetmete kohta, vahendeid küberturvalisuse

küpsustaseme hindamiseks ning küberintsidentidele reageerimise

käsiraamatuid, mis on kohandatud direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

loetletud sektoritele, või toetades digielemente sisaldavate toodete

sisseprojekteeritud turbe rakendamist kooskõlas määrusega (EL) 2024/2847, et

edendada küberturvalisuse küpsustaseme parandamist ning küberturvalisuse

valdkonnas liidu õiguse järgimist;

d) panustab direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 lõike 1 kohaselt loodud

koostöörühma (edaspidi „võrgu- ja infoturbe koostöörühm“), määruse (EL)

nr 910/2014 artikli 46e lõike 1 kohaselt loodud Euroopa digiidentiteedi

koostöörühma, käesoleva määruse artiklis 90 osutatud Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ning määruse (EL) 2024/2847

artikli 52 lõike 15 kohaselt loodud halduskoostöörühma tegevusse;

e) aitab liikmesriikidel ja asjaomastel liidu üksustel välja töötada ja edendada

küberturvalisuse alaseid poliitikameetmeid, mis on seotud interneti avaliku

tuuma üldise kättesaadavuse ja terviklikkuse säilitamisega;

f) annab liikmesriikidele ja komisjonile kõnealuse määruse rakendamisega seotud

küsimustes tehnilist nõu ja toetust kooskõlas määrusega (EL) 2024/2847;

g) aitab liikmesriikidel anda vastastikust abi ning edendada elutähtsate ja oluliste

üksuste koostööprotsesse kooskõlas [direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 37a];

h) annab Euroopa Andmekaitsenõukogu taotlusel nõu liidu poliitikameetmete ja

õiguse konkreetsete küberturvalisuse aspektide rakendamise kohta andmekaitse

ja privaatsuse valdkonnas.

2. ENISA panustab liidu tasandi küberriski koordineeritud hindamistesse, sh kui neid

viiakse ellu kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 22.

ET 68 ET

3. ENISA väljastab suunised teabe jagamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide

koostalitlusvõime kohta, sh määruse (EL) 2025/38 artikli 6 lõikes 3 osutatud

piiriüleste küberkeskustega.

4. ENISA on direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 lõike 3 kohaselt loodud võrgu- ja

infoturbe koostöörühma liige.

5. ENISA pakub komisjoni taotlusel eksperditeadmisi, tehnilist nõu, teavet ja

analüüsitulemusi või teeb ettevalmistavat tööd konkreetsetes küberturvalisuse

küsimustes, et komisjon saaks neist lähtuda poliitikakujundamisel ja liidu

õigusaktide rakendamise järelevalves.

Artikkel 6

Suutlikkuse suurendamine

ENISA abistab:

1) liikmesriike nende tegevuses, et parandada küberohtude ja intsidentide

ennetamist, avastamist, analüüsimist ja neile reageerimise suutlikkust,

pakkudes liikmesriikidele üldisi ja eksperditeadmisi;

2) liikmesriike nende taotlusel turvanõrkuste avalikustamise poliitikameetmete

vabatahtlikkuse alusel loomisel ja rakendamisel;

3) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2023/2841 CERT-EUd ja

institutsioonidevahelist küberturvalisuse nõukoda, kui nad toetavad liidu

üksusi, et suurendada nende küberturvalisust, täiustada küberohtude ja

intsidentide ennetamist, avastamist ja analüüsimist ning suurendada nende

võimekust reageerida kõnealustele küberohtudele ja intsidentidele;

4) liikmesriike riiklike CSIRTide väljatöötamisel, kui nad seda taotlevad vastavalt

direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 10 lõikele 10;

5) liikmesriike riikliku küberturvalisuse strateegia ja kõnealuse strateegia

hindamiseks kasutatavate peamiste tulemusnäitajate väljatöötamisel või

ajakohastamisel, kui nad seda taotlevad vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555

artikli 7 lõikele 4, ning edendab nimetatud strateegiate levitamist ja sedastab

nende rakendamisel tehtavad edusammud kogu liidus, et edendada parimaid

tavasid;

6) liidu institutsioone, kui nad seda taotlevad, liidu küberturvalisuse alaste

strateegiate väljatöötamisel ja läbivaatamisel, nende levitamisel ning nende

rakendamisel tehtavate edusammude jälgimisel;

7) riiklikke CSIRTe nende suutlikkuse arendamisel, muu hulgas edendades

dialoogi ja teabevahetust tagamaks vastavalt tehnika tasemele, et iga CSIRTi

võimekus vastab ühistele miinimumsuutlikkuse nõuetele ning et iga CSIRT

toimib kooskõlas parimate tavadega;

8) liikmesriike, liidu üksusi ning avaliku ja erasektori sidusrühmi, kui nad

hindavad küberturvalisuse valdkonna töötajaid, suurendavad nende arvu ja

täiustavad nende oskusi, sh arendades asjakohaseid vahendeid, nagu Euroopa

küberturbeoskuste raamistik ja Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kavad, hallates neid ja edendades nende kasutuselevõttu kooskõlas

käesoleva peatüki 4. jaotisega;

ET 69 ET

9) asjaomaseid avaliku sektori asutusi ja erasektori sidusrühmi sihtotstarbeliste

koolituste korraldamisel, kui see on asjakohane, siis koostöös sidusrühmadega;

10) võrgu- ja infoturbe koostöörühma parimate tavade ja teabe vahetamisel,

eelkõige direktiivi (EL) 2022/2555 rakendamise kohta kooskõlas kõnealuse

direktiivi artikli 14 lõike 4 punktiga c;

11) määruse (EL) 2024/2847 kohaselt määratud turujärelevalveasutusi tegevuses,

mille eesmärk on tagada kõnealuse määruse tulemuslik rakendamine, sh

toetada suuniseid ja tehnilisi nõuandeid ettevõtjatele, toetada nõuetele

vastavuse kontrolle, riskide hindamist, ühismeetmeid ning lauskontrolle nagu

on sätestatud määruses (EL) 2024/2847;

12) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma liikmeid parimate tavade

vahetamisel ning individuaalsete liikmesriikide taotluse korral abistab riiklikke

küberturvalisuse sertifitseerimise asutusi Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade rakendamisel riiklikul tasandil;

13) avaliku sektori asutusi ja erasektori sidusrühmi vastavushindamisel ja

hindamistegevuses, sh vastavushindamisasutusi ning väikeseid ja keskmise

suurusega ettevõtjaid, et toetada kindlat, konkurentsivõimelist, kaasavat ja

ühtlustatud vastavushindamise ökosüsteemi, mis toetab määruse

(EL) 2024/2847 ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku

rakendamist;

14) küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa

pädevuskeskust ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikku, mis on loodud

määruse (EL) 2021/887 kohaselt, jagades teavet praeguste ja tekkivate riskide

ning küberohtude kohta, sh uue ning esilekerkiva info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia puhul;

15) liikmesriike, pakkudes tehnilist tuge, sh küberturvalisuse valdkonnas

regulatiivliivakastide loomiseks ja käitamiseks kooskõlas asjakohaste liidu

õigusaktidega.

Artikkel 7

Teadlikkuse suurendamine ja talendireserv

ENISA abistab liikmesriike, kui nad suurendavad teadlikkust liidu poliitikameetmetest ja

õigusaktidest küberturvalisuse valdkonnas ning edendavad nende märgatavust, töötades välja

rakendatavaid vahendeid ja suuniseid. ENISA toetab algatusi, mille eesmärk on suurendada

Euroopa küberturvalisuse alast talendireservi, eelkõige koordineerides konkursse.

Artikkel 8

Turuteadmised ja -analüüsid

1. ENISA viib läbi peamiste turusuundumuste analüüse küberturvalisuse turu nõudluse

ja pakkumise poolel ning levitab nende tulemusi, eelkõige valdkondades, mille puhul

on kasutusele võetud või kavas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad,

direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektorites ning määrusega

(EL) 2024/2847, sh selle määruse III ja IV lisaga hõlmatud tootekategooriate puhul.

2. ENISA viib läbi tehnoloogiliste küberturvalisuse suundumuste analüüse ja levitab

nende tulemusi, eelkõige direktiivi (EL) 2022/2555 kohaldamisalasse kuuluvate

ET 70 ET

tegevuste ja üksuste ning määruse (EL) 2024/2847 kohaldamisalasse kuuluvate

digielementidega toodete puhul.

3. ENISA kogub teadmisi ning levitab tehnilisi nõuandeid ja analüüse tipptasemel

küberturvalisuse vahendite, raamistike, standardite ja parimate tavade kohta.

Artikkel 9

Rahvusvaheline koostöö

ENISA annab panuse liidu jõupingutustesse teha koostööd kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega ning asjaomastes rahvusvahelistes koostööraamistikes, et

edendada rahvusvahelist koostööd küberturvalisusega seotud küsimustes, sh:

a) osaleb asjakohasel juhul vaatlejana rahvusvaheliste õppuste korraldamises ning

analüüsib selliste õppuste tulemusi ja annab nende kohta aru haldusnõukogule;

b) soodustab komisjoni taotluse korral parimate tavade vahetamist kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega;

c) pakub komisjonile taotluse korral eksperditeadmisi;

d) annab komisjonile eksperdinõuandeid ja toetust Euroopa küberturvalisuse

sertifikaatide rahvusvahelise tunnustamise küsimustes kooskõlas artikliga 87;

e) annab komisjonile eksperdinõuandeid ja pakub komisjonile toetust küsimustes, mis

käsitlevad rahvusvahelist standardimist ja rahvusvaheliste

standardiorganisatsioonidega suhtlemist, vajaduse korral koostöös artikli 90 kohaselt

moodustatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga.

2. jagu

Operatiivkoostöö

Artikkel 10

Operatiivkoostöö liidu tasandil

1. ENISA toetab operatiivkoostööd liikmesriikide, CERT-EU kaudu liidu üksuste ning

muude sidusrühmade vahel.

2. ENISA on direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud riiklike

CSIRTide võrgustiku liige ning tagab CSIRTide võrgustiku sekretariaaditeenused

kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõikega 2.

3. ENISA tagab Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku (edaspidi

„EU-CyCLONe“) sekretariaaditeenused kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555

artikli 16 lõike 2 teise lõiguga.

4. ENISA toetab liikmesriikide tehnilist ja operatiivkoostööd, eelkõige CSIRTide

võrgustiku ja EU-CyCLONe kaudu. Kõnealune toetus hõlmab järgmist:

a) nõuandeid intsidentide ennetamise, avastamise, neile reageerimise ja neist

taastumise võimekuste suurendamise kohta;

b) ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral nõuannete andmist konkreetse

võimaliku või käimasoleva intsidendi või võimaliku või avalduva küberohu

kohta ning nende hindamist, sh pakkudes eksperditeadmisi ja edendades

ET 71 ET

kõnealuste intsidentide tehnilist käsitlemist, ning toetades asjakohase teabe ja

tehniliste lahenduste vabatahtlikku jagamist liikmesriikide vahel;

c) nõrkuste, ohtude ja intsidentide analüüsimist;

d) ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23

lõike 3 tähenduses oluliste intsidentide tehnilise järeluurimise toetamist;

e) ulatuslike küberintsidentide ja kriiside koordineeritud haldamise toetamist

operatiivtasandil, eelkõige aidates EU-CyCLONe-t poliitilise tasandi jaoks

aruannete koostamisel ning edendades õigeaegset teabe jagamist CSIRTide

võrgustiku ja EU-CyCLONe vahel.

5. ENISA toetab liikmesriigi või liidu üksuse taotlusel koostöös CERT-EUga

järjepidevat avalikku suhtlust intsidendi või küberohu asjus.

6. ENISA toetab liikmesriikide ja CERT-EU kaudu liidu üksuste koostööd turvaliste

sidevahendite kasutuselevõtu valdkonnas. ENISA kasutab CSIRTide võrgustikus ja

EU-CyCLONes turvalisi sidevahendeid, mida pakuvad juriidilised isikud, mis on

asutatud liidus või mida loetakse liidus asutatuks ja mis on liikmesriigi või selle

kodanike kontrolli all.

Artikkel 11

Küberturvalisuse alane ühine olukorrateadlikkus

1. ENISA teeb liikmesriikide ja liidu üksuste hulgas küberohtude ja intsidentide

olukorra alase suurema ühise olukorrateadlikkuse tagamiseks järgmist:

a) töötab koostöös EU-CyCLONe, CSIRTide võrgustiku, komisjoni, CERT-EU,

Europoli ja muude asjaomaste liidu üksustega välja kontrollitud ja

usaldusväärse küberohuteadmuse hoidlad, mis sisaldavad teavet intsidentide

suundumuste, taktika, meetodite ja menetluste kohta;

b) esitab kooskõlas artikliga 12 varajasi hoiatusi potentsiaalsete või käimasolevate

oluliste või ulatuslike intsidentide või potentsiaalse piiriülese olemusega

küberohu kohta, eelkõige direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud

sektorite puhul;

c) esitab CSIRTide võrgustiku, EU-CyCLONe või komisjoni taotluse korral

aegsasti vajaduspõhised analüüsid intsidentide uute suundumuste kohta;

d) esitab liikmesriikide või komisjoni taotluse korral analüüsi või muu teabe

tegeliku või tajutud küberriski või -ohu kohta;

e) esitab digielementidega toodete küberriski analüüsi ja annab nende kohta

tehnilist nõu, sh turujärelevalve toetamiseks ning koostades iga kahe aasta

tagant esitatava tehnilise aruande uute suundumuste kohta kooskõlas määruse

(EL) 2024/2847 artikli 17 lõikega 3;

f) koostab korrapäraselt põhjaliku ELi küberturvalisuse tehnilise olukorra

aruande intsidentide ja küberohtude kohta ning teeb aruande kättesaadavaks

nõukogule, EU-CyCLONe-le, CSIRTide võrgustikule, komisjonile, Euroopa

välisteenistusele ja Europolile;

g) jälgib lunavararünnete meetodite, nõudmiste ja mõju suundumusi ning esitab

teabe kõnealuste suundumuste kohta komisjonile, CSIRTide võrgustikule, EU-

CyCLONe-le ja Europolile.

ET 72 ET

2. ENISA teeb sidusrühmade hulgas küberohtude ja intsidentide keskkonna kohta

suurema ühise olukorrateadlikkuse tagamiseks järgmist:

a) teeb küberohtude, intsidentide, suundumuste, kujunemisjärgus tehnoloogia ja

nende mõju analüüse, sh korrapäraseid analüüse direktiivi (EL) 2022/2555 I ja

II lisas loetletud sektorite ning määrusega (EL) 2024/2847 hõlmatud

asjaomaste tootekategooriate kohta;

b) väljastab koostöös komisjoni ja vajaduse korral CSIRTide võrgustikuga

nõuandeid, suuniseid ja parimaid tavasid võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse

kohta, eelkõige direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektoreid

toetava taristu turvalisuse kohta;

c) koostab pikaajalisi strateegilisi analüüse küberohtude ja intsidentide kohta, et

teha kindlaks uued suundumused ja aidata ennetada intsidente.

3. ENISA võib avalikustada lõikes 2 osutatud analüüse, nõuandeid, suuniseid, parimaid

tavasid ja aruandeid kokkuleppel nendesse panustanud üksustega, millele on osutatud

lõikes 2.

4. ENISA kasutab lõike 1 punktides a–d ja f ja lõikes 2 osutatud tegevuse elluviimisel

enda analüüse ja vajaduse korral oma ülesannete täitmisel saadud teavet, sh:

a) üldsusele kättesaadavates allikates esitatud teave, sh IKT-toodete või -teenuste

üldsusele teadaolevad nõrkused, mis on saadaval direktiivi (EL) 2022/2555

artikli 12 lõike 2 kohaselt koostatud Euroopa nõrkuste andmebaasis;

b) liikmesriikide, liidu üksuste, CERT-EU, erasektori või valitsusväliste

partnerite, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide jagatud

teave mis tahes piirangutega kõnealuse teabe edasi jagamiseks, mis on

silmapaistval viisil märgistatud.

5. ENISA teeb lõike 1 punktis e osutatud ELi küberturvalisuse tehnilise olukorra

aruande koostamisel tihedat koostööd liikmesriikidega. See aruanne põhineb

üldsusele kättesaadaval teabel, ENISA enda tehtud analüüsil ja aruannetel, mida

jagavad muu hulgas liikmesriikide CSIRTid või direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt

loodud ühtsed kontaktpunktid (mõlemad vabatahtlikkuse alusel), ning

küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ja CERT-EU. ENISA võib

panustanud üksustega kokkuleppel teha aruande koondversiooni üldsusele

kättesaadavaks.

Artikkel 12

Varajased hoiatused

1. Käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud varajased

hoiatused sisaldavad asjakohast teavet potentsiaalsete või käimasolevate oluliste või

ulatuslike intsidentide või potentsiaalse piiriülese olemusega küberohu kohta

direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektorite puhul. Kõnealune teave võib

hõlmata üldsusele teadaolevaid nõrkusi ja seda, kas need mõjutavad määrusega

(EL) 2024/2847 hõlmatud digielemente sisaldavaid tooteid, meetodeid ja menetlusi,

turvarikke indikaatoreid, kahjulikke võtteid, konkreetsete ohusubjektidega seotud

teavet ja soovitusi leevendusmeetmete kohta.

2. Artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud varajased hoiatused esitatakse

esimesel võimalusel asjaomas(t)ele CSIRTi(de)le ning vajaduse korral CSIRTide

võrgustikule ja EU-CyCLONe-le.

ET 73 ET

3. ENISA pakub varajase hoiatuse teenust direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

loetletud sektorites tegutsevatele üksustele.

4. Lõikes 3 osutatud teenust osutatakse üksuse taotluse korral ja see tehakse

masinloetavas vormingus üldsusele kättesaadavaks. See teenus hõlmab teabe

jagamist küberohu indikaatorite kohta ja soovitusi leevendusmeetmete kohta.

5. ENISA kehtestab menetluse varajaste hoiatuste levitamiseks lõikes 3 osutatud

üksustele.

Artikkel 13

Intsidentidele reageerimise ja nende läbivaatamise toetus

1. ENISA käitab ja haldab kas täielikult või osaliselt ELi küberreservi kooskõlas

määrusega (EL) 2025/38.

2. ENISA vaatab komisjoni või EU-CyCLONe taotlusel, CSIRTide võrgustiku toetusel

ja asjaomaste liikmesriikide heakskiidul läbi olulised küberintsidendid või

ulatuslikud küberintsidendid ning hindab neid kooskõlas määruse (EL) 2025/38

artikliga 21.

3. ENISA aitab koostöös Europoli ja CSIRTide või muude pädevate asutustega, nagu

on kohaldatav, direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud individuaalseid

elutähtsaid ja olulisi üksusi lunavaraintsidentideks valmistumisel, neile reageerimisel

ja nendest taastumisel. Sel otstarbel loob ENISA kasutajatoe ja eelkõige kasutab

täiustatud küberohu ja intsidentide keskkonna alast ühist olukorrateadlikkust

kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktidega a ja g.

Artikkel 14

Küberturvalisuse õppused liidu tasandil

1. ENISA toetab komisjoni liidu tasandi küberturvalisuse õppuste iga-aastase jooksva

programmi koostamisel.

2. ENISA haldab lõikes 1 osutatud õppustest omandatud kogemuste andmehoidlat ning

annab liikmesriikidele ja vajaduse korral liidu üksustele soovitusi saadud

õppetundide tulemusliku ja tõhusa rakendamise kohta.

3. EU-CyCLONe ja komisjoni taotlusel korraldab ENISA liidu tasandil

küberturvalisuse õppusi või panustab nende korraldamisse, sh testib valmisolekut

reageerida ulatuslikele küberintsidentidele ja kriisidele liidu tasandil.

4. Liikmesriikide taotlusel toetab ENISA neid riiklike küberturvalisuse õppuste

korraldamisel.

5. CERT-EU taotlusel panustab ENISA selliste küberturvalisuse õppuste korraldamisse,

mille CERT-EU korraldab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2023/2841 artikli 13

lõikega 7.

Artikkel 15

Vahendite ja platvormide pakkumine

1. ENISA loob operatiivsed tehnilised vahendid, sh liidu tasandil küberturvalisusega

seotud platvormid, eelkõige määruse (EL) 2024/2847 artikli 16 lõike 1 kohaselt

loodud ühtse teatamisplatvormi [ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt

loodud intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti] ning testimisvahendid, et

ET 74 ET

toetada vastavushindamismenetluste rakendamist kooskõlas asjakohaste liidu

õigusaktidega, pakub ja käitab neid, hoiab neid kasutuses ja ajakohastab neid

vastavalt vajaduse.

2. Kui see on lõike 1 kohaldamiseks asjakohane, teeb ENISA koostööd ja vahetab

teavet CSIRTide võrgustikuga ning, kui see on kohaldatav,

turujärelevalveasutustega.

Artikkel 16

Nõrkusehalduse teenused

ENISA töötab välja liidu ühise nõrkusehalduse teenuse võimekuse ja pakub sidusrühmadele

nõrkusehalduse teenuseid järgmiselt:

a) pidades direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõike 2 kohaselt loodud Euroopa

nõrkuste andmebaasi;

b) pakkudes sidusrühmadele nõrkusehalduse teenuseid, tuginedes Euroopa nõrkuste

andmebaasile ja kasutades ENISA-le kättesaadavat asjakohast teavet;

c) kui see on asjakohane, siis tehes struktureeritud koostööd Euroopa nõrkuste

andmebaasile sarnaseid programme, registreid või andmebaase pakkuvate

organisatsioonidega;

d) toetades aktiivselt CSIRTe, mis on määratud koordineerijateks kooskõlas direktiivi

(EL) 2022/2555 artikli 12 lõikega 1, selliste nõrkuste koordineeritud avalikustamise

haldamisel, millel võib olla märkimisväärne mõju rohkem kui ühe liikmesriigi

üksustele;

e) töötades välja ja hoides kasutuses metoodikaid ning juhtimismehhanisme nõrkuste

kindlaksmääramiseks ja koordineeritud avalikustamiseks koostöös riiklike pädevate

asutuste, CSIRTide, tööstuse ja teaduskogukonnaga.

3. jagu

Küberturvalisuse sertifitseerimine ja standardimine

Artikkel 17

Küberturvalisuse sertifitseerimine

1. ENISA panustab liidu küberturvalisuse sertifitseerimise poliitika väljatöötamisse ja

rakendamisse ning edendab seda, nagu on märgitud käesoleva määruse III jaotises.

ENISA vastutab järgmise eest:

a) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistavate kavade (edaspidi

„ettevalmistavad kavad“) koostamine IKT-toodetele, -teenustele, -

protsessidele, hallatud turbeteenustele ja üksuste turvaolekule kooskõlas

artikliga 74 ning, kui see on kohaldatav, tehniliste kirjelduste koostamine

kooskõlas artikliga 77;

b) vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamine

kooskõlas artikliga 75, sh võttes arvesse vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade võimalikku läbivaatamist kooskõlas artikliga 76;

c) vastuvõetud kavade kasutuselevõtu edendamine ning sihtotstarbelise veebisaidi

haldamine, millel esitatakse teavet Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

ET 75 ET

kavade, Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide kohta kooskõlas artikliga 79 ning tutvustatakse neid;

d) sertifitseerimisprotsesside, hindamistegevuste, vastastikuste

eksperdihinnangute ja vastastikuste hindamiste alase suutlikkuse suurendamise

korraldamine, sh toetades liikmesriike, kui nad esitavad vastava taotluse,

kooskõlas artikli 6 punktiga 12.

2. ENISA toetab komisjoni järgmises tegevuses:

a) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma juhtimine kooskõlas

artikliga 90;

b) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise assamblee korraldamine kooskõlas

artikli 72 lõikega 1;

c) Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvaheline tunnustamine

kooskõlas artikliga 87;

d) vastastikuste eksperdihinnangute korraldamine kooskõlas artikliga 89;

e) näidissätete koostamine, millele osutatakse IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste turvaoleku Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavades kooskõlas artikli 81 lõikega 5.

Artikkel 18

Standardimine, tehnilised kirjeldused ja suunised

1. ENISA koostab tehnilised kirjeldused ja suunised, et toetada liidu õigusaktide

rakendamist küberturvalisuse valdkonnas. Kõnealuste tehniliste kirjelduste

koostamisel võtab ENISA arvesse kehtivaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid

ning muid asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi. ENISA tagab oma tehniliste kirjelduste ja

suuniste järjekindluse.

2. ENISA seirab liidu tasandil ning kooskõlas artikliga 9 rahvusvahelisel tasandil

standardite koostamise tegevust ning vajaduse korral osaleb selles ja juhib seda, et

toetada küberturvalisusega seotud liidu poliitikat.

3. ENISA toetab krüptoalgoritmide väljatöötamist ja hindamist. Kui ENISA annab

krüptoalgoritmile positiivse hinnangu, teeb ENISA kooskõlas määrusega (EL)

nr 1025/2012 koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, et toetada selle

standardimist.

4. ENISA annab komisjonile ja vajaduse korral liikmesriikidele tehnilist nõu liidu

küberturvalisuse poliitikat toetavate asjakohaste standardite või tehniliste kirjelduste

kohta, sh küberturvalisuse valdkonna liidu ühtlustamisõigusaktide, eelkõige määruse

(EL) 2024/2847, direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 25 kohaldamise tehniliste

valdkondade ning artikli 81 lõike 1 punkti d kohaste Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade osas.

5. ENISA abistab komisjoni harmoneeritud standardite projektide hindamisel, et

toetada liidu ühtlustamisõigusaktide rakendamist küberturvalisuse valdkonnas.

6. ENISA edendab küberturvalisuse valdkonna Euroopa ja rahvusvaheliste standardite

kasutuselevõttu.

7. ENISA täidab lõigetes 1–6 osutatud ülesandeid usaldusväärselt, sõltumatult ja

konfidentsiaalselt, sh lõpetades või peatades oma osalemise konkreetsetes tehnilistes

ET 76 ET

organites, kui kõnealune osalemine on vastuolus muude ülesannete või

eesmärkidega.

4. jagu

Küberturbeoskuste akadeemia rakendamine

Artikkel 19

Euroopa küberturbeoskuste raamistik

1. ENISA töötab välja ja teeb üldsusele kättesaadavaks Euroopa küberturbeoskuste

raamistiku. ENISA konsulteerib komisjoniga enne Euroopa küberturbeoskuste

raamistiku üldsusele kättesaadavaks tegemist või ajakohastamist kooskõlas lõikega 4.

2. Euroopa küberturbeoskuste raamistikus määratakse kindlaks küberturvalisuse

spetsialistide ametikirjeldused ning konkreetse ametikirjeldusega seotud konkreetsed

ülesanded, oskused ja teadmised. Euroopa küberturbeoskuste raamistiku kasutamine

on avaliku ja erasektori üksustele vabatahtlik.

3. ENISA võib konsulteerida Euroopa küberturbeoskuste raamistiku väljatöötamise ja

kasutuselevõtu asjus sidusrühmadega.

4. ENISA hindab Euroopa küberturbeoskuste raamistiku ajakohastamise vajadust

korrapäraselt ning vajaduse korral ajakohastab seda.

Artikkel 20

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamine, vastuvõtmine

ja haldamine

1. ENISA töötab välja, võtab vastu ja haldab Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavasid. Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kavade kasutamine on riiklikele avaliku sektori asutustele ja erasektori

üksustele vabatahtlik, kui liikmesriigi õiguses ei ole määratud teisiti.

2. ENISA konsulteerib enne uue Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kava algatamist komisjoniga. ENISA võtab sellise kava vastu ainult

juhul, kui komisjon on esitanud selle kohta positiivse arvamuse. ENISA võib

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade koostamisel

konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega.

3. Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava hõlmab järgmist:

a) tõendamise kava reguleerimisese ja kohaldamisala kooskõlas Euroopa

küberturbeoskuste raamistiku ametikirjelduste ja nende alamkogumitega;

b) hindamisi tegema koolitatud üksikisikute (edaspidi „hindajad“) suhtes

kohaldatavad nõuded kooskõlas artikliga 21, vajalikud oskused, teadmised ja

kogemused ning koolitusmeetodid;

c) iga tõendamiskava põhine turul kasutuselevõtu analüüs;

d) õppetulemused, hindamismeetodid ja tingimused, mida volitatud tõendajad

kasutavad, et hinnata seda, kuidas üksikisik tõendab nõutavaid oskusi

kooskõlas artikliga 21;

e) asjakohasel juhul üks või mitu pädevustaset;

ET 77 ET

f) normid, mis käsitlevad aruannete säilitamist volitatud tõendajate poolt;

g) Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendite sisu ja vorm, võttes

nõuetekohaselt arvesse artikli 21 lõike 5 punkti e;

h) tõendamiskava kohaselt välja antud Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendi maksimaalne kehtivusaeg.

4. Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava võib sisaldada Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendi hinnangulist maksumust.

5. ENISA tagab Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade

koostamise vältel tiheda koostöö liikmesriikidega.

6. Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava muutmine ei mõjuta

artikli 22 lõike 3 punkti a kohaselt väljastatud tõendeid, mis jäävad kehtima kogu

ajavahemikuks, milleks need on antud.

Artikkel 21

Volitatud tõendajad

1. Volitatud tõendajad hindavad, kas üksikisikud vastavad Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kava nõuetele ning, kui need nõuded on täidetud, siis

väljastavad Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendi. Tõendajal võib olla

mitu volitust, neist igaüks ühe Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kava jaoks.

2. ENISA annab hindajatele suuniseid ja korraldab nende kohustusliku koolitamise

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavas sisalduvate nõuete ja

hindamismeetodite kohta, nagu on osutatud artikli 20 lõike 3 punktis b.

3. Üksused, kes soovivad saada volitatud tõendajaks või oma volitust uuendada

(edaspidi „taotluse esitajad“) esitavad ENISA-le taotluse. Nad peavad vastama

järgmistele nõuetele:

a) nad on juriidilised isikud;

b) nad on suutelised täitma käesolevas määruses seoses Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõenditega sätestatud ülesandeid olenemata sellest, kas

hindamise teeb volitatud tõendaja ise või tehakse see tema nimel ja tema

vastutuse all;

c) neil on Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavaga seotud

tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud vahendid

ning juurdepääs kõigile vajalikele seadmetele ja vahenditele.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks peab alltöövõtt ja konsulteerimine

asutuseväliste töötajatega olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja toimuma ilma

vahendajateta ning selle kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, milles käsitletakse muu

hulgas konfidentsiaalsust ja huvide konflikti küsimusi.

4. Taotluse esitajad ei tohi olla suure riskiga tarnijad.

5. Volitatud tõendajad peavad täitma järgmisi kohustusi:

a) iga Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kava rakendamisel:

i) peavad neil olema vajalikud hindajad ja töötajad nende tegevuse

elluviimiseks kõnealuses kavas märgitud viisil ja õigeaegselt;

ET 78 ET

ii) peavad nad tagama, et hindajad järgivad ametisaladuse hoidmise nõuet,

nad on erapooletud ja viivad oma tegevust läbi sõltumatult ning suurima

erialase kohusetundega;

iii) peavad neil olema kirjalikud menetlused oma tegevuse elluviimiseks

selle kava alusel, milleks nad on volitatud;

b) nad ei hinda oma hindajaid ega väljasta neile Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendeid;

c) nad tagavad vajaduse korral nõuetekohaste kaitsemeetmete kasutuselevõtu teel,

et nende hindajad saavad teha oma tööd sõltumatult, eelkõige kui kõnealused

üksikisikud kuuluvad nende enda struktuuri või on kõnealuse struktuuri

töötajad või õppijad;

d) nad ei osale tegevuses, mis võib olla vastuolus nende hindajate otsuste

sõltumatuse või usaldusväärsusega;

e) nad tagavad, et Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste elektrooniline tõend

väljastatakse üksikisiku taotlusel elektroonilise tõendina sellises vormingus,

mille saab salvestada määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud Euroopa

digiidentiteedikukrusse.

6. Volitatud tõendajad teavitavad ENISAt viivitamata, kui mõni lõigetes 3 ja 4 loetletud

nõuetest või lõikes 5 loetletud kohustustest ei ole enam täidetud või kui tekib kahtlus,

et kõnealused nõuded või kohustused ei ole täidetud, sh hindajate sõltumatuse osas.

7. Volitatud tõendajad võivad küsida üksikisikutelt hindamise ja Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendi väljastamise eest tasu, võttes arvesse

Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendite hinnangulist maksumust

kooskõlas artikli 20 lõikega 4, ning avalikustada selle sihtotstarbelisel veebisaidil

kooskõlas artikli 23 punktiga d.

8. Taotluse esitajad ja volitatud tõendajad lubavad ENISA-l teha taotlusprotsessi või loa

säilitamise raames hindamisi ning jagavad kogu asjakohast teavet, et tagada

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete või lõikes 5 sätestatud kohustuste täitmine või jätkuv

täitmine kooskõlas artikli 22 lõikega 2.

Artikkel 22

Volitatud tõendajaks saamise taotluste läbivaatamine ja lubade säilitamine

1. Taotluse esitajad maksavad oma taotluse läbivaatamise eest ENISA-le tasu.

Volitatud tõendajad maksavad oma volituse säilitamise eest ENISA-le tasu.

2. ENISA hindab, kas taotluse esitaja või volitatud tõendaja täidab või täidab jätkuvalt

artikli 21 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ning artikli 21 lõikes 5 sätestatud

kohustusi.

3. Pärast seda, kui ENISA on taotluse artikli 21 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuete alusel

läbi vaadanud, võib ta teha ühe järgmistest otsustest:

a) anda taotluse esitajale volitatud tõendaja õigused või neid õigusi uuendada;

b) lükata volitatud tõendajaks saamise taotluse tagasi või volitatud tõendaja õigusi

mitte uuendada;

c) lõpetada taotluse menetlemise ENISA lisateabe nõudele järgnenud taotluse

esitaja tegevusetuse tõttu.

ET 79 ET

ENISA võib kõnealuseid otsuseid muuta, need peatada või tühistada artikli 22 lõike 2

kohase hindamise põhjal või artikli 21 lõikes 6 osutatud juhul.

4. ENISA teeb lõikes 3 osutatud otsuse kolme kuu jooksul alates artikli 21 lõike 3

kohaselt taotluse esitamise kuupäevast. Kui ENISA on nõudnud taotluse esitajalt

lisateavet, siis teeb ENISA lõikes 3 osutatud otsuse ühe kuu jooksul alates lisateabe

saamisest.

5. Lõike 3 punktis a osutatud otsuse maksimumkestus on kolm aastat ja selles

märgitakse volituse iga-aastase säilitamisega seotud tasu.

6. ENISA tagab, et tema tegevus, mis on seotud Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamise ja vastuvõtmisega, nagu on

sätestatud artiklis 20, on rangelt eraldatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud

taotluste läbivaatamise ja hindamise tegevusest ning seda viiakse ellu sellest

sõltumatult.

Artikkel 23

Avalik teave

ENISA haldab ja ajakohastab korrapäraselt sihtotstarbelist veebisaiti, millel on esitatud avalik

teave järgmise kohta:

a) Euroopa küberturbeoskuste raamistik, sh selle ajakohastamise struktuur ja ajakava;

b) Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavad, nende kulg ja nende

väljatöötamise ajakava;

c) iga käesoleva määruse artikli 47 kohaselt vastu võetud Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavaga seotud tasud;

d) Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendi hinnanguline maksumus

kooskõlas artikli 20 lõikega 4;

e) volitatud tõendajate loetelu.

III peatükk

ENISA töökorraldus

Artikkel 24

ENISA haldus- ja juhtimisstruktuur

ENISA haldus- ja juhtumisstruktuuri kuuluvad:

a) haldusnõukogu, mis täidab artiklis 28 sätestatud ülesandeid;

b) juhatus, mis täidab artiklis 30 sätestatud ülesandeid;

c) tegevdirektor, kes täidab artiklis 32 sätestatud kohustusi;

d) tegevdirektori asetäitja, kes täidab artiklis 34 sätestatud kohustusi;

e) ENISA nõuanderühm;

f) apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklites 39–42 sätestatud ülesandeid.

1. jagu

Haldusnõukogu

ET 80 ET

Artikkel 25

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks liige, kelle on määranud

liikmesriik, ning kaks liiget, kelle on määranud komisjon. Kõigil liikmetel on

hääleõigus.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliikmed esindavad täisliikmeid

nende puudumise korral.

3. Iga liikmesriik määrab haldusnõukogu liikmeks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8

lõike 1 kohaselt määratud riikliku pädeva asutuse juhataja. Kui see ei ole teostatav,

siis määravad liikmesriigid haldusnõukogu liikmeks direktiivi (EL) 2022/2555

artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud riikliku pädeva asutuse kõrgetasemelise esindaja.

4. Komisjoni määratud liikmed ja haldusnõukogu asendusliikmed nimetatakse ametisse

lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid

juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Komisjon ja liikmesriigid püüavad

asendusliikmete puhul saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse

haldusnõukogus ning teevad jõupingutusi nende vahetumise piiramiseks, et tagada

haldusnõukogu töö järjepidevus.

5. Liikmesriikide määratud liikmete ametiaeg on võrdväärne nende ülesannete

kestusega, millele on osutatud lõikes 3.

6. Komisjoni määratud liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib

ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 26

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete

kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda automaatselt aseesimees.

3. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat ja seda võib üks kord pikendada. Kui

nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb

nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 27

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb

haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe

kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Määrusega (EL) 2021/887 loodud küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia

ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse esindaja on haldusnõukogu koosolekutel

ilma hääleõiguseta alaline vaatleja.

ET 81 ET

5. Haldusnõukogu võib kooskõlas haldusnõukogu kodukorraga kutsuda koosolekul või

selle osal ilma hääleõiguseta sihtotstarbelise vaatlejana osalema mis tahes isikut,

kelle arvamus võib huvi pakkuda.

6. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu

kodukorrale kasutada haldusnõukogu koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

Artikkel 28

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu teeb järgmist:

a) määrab kindlaks ENISA tegevuse üldise suuna ja tagab, et ENISA tegutseb

kooskõlas käesolevas määruses sätestatud normide ja põhimõtetega; samuti

tagab haldusnõukogu, et ENISA tegevus on kooskõlas liikmesriikide ja liidu

tasandi tegevusega;

b) võtab vastu artiklis 44 osutatud ENISA ühtse programmdokumendi kavandi,

enne kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;

c) võtab komisjoni arvamust arvesse võttes vastu ENISA ühtse

programmdokumendi kooskõlas artikli 29 lõike 2 punktiga a;

d) teeb järelevalvet ühtses programmdokumendis sisalduva iga-aastase ja

mitmeaastase programmi rakendamise üle;

e) võtab kooskõlas artikli 29 lõike 2 punktiga b vastu ENISA aastaeelarve ja

täidab muid ENISA eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

f) annab hinnangu konsolideeritud aastaaruandele ENISA tegevuse kohta, mis

hõlmab raamatupidamisaruannet ja milles kirjeldatakse, kuidas ENISA on

täitnud oma tulemuslikkuse näitajaid, ja võtab selle vastu; esitab nii

aastaaruande kui ka sellele antud hinnangu järgmise aasta 1. juuliks Euroopa

Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale; teeb

aastaaruande üldsusele kättesaadavaks;

g) võtab vastavalt artiklile 50 vastu ENISA suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

h) võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses

pettuste riskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete kulude-tulude

analüüsi;

i) tagab, et sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest ning Euroopa

Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“) ja Euroopa Prokuratuuri (edaspidi

„EPPO“) uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal võetakse

piisavaid järelmeetmeid;

j) võtab vastu oma kodukorra, milles muu hulgas käsitletakse esialgsete otsuste

tegemist konkreetsete ülesannete delegeerimise kohta vastavalt artikli 30

lõikele 7;

k) kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ENISA töötajate suhtes volitusi,

mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule nõukogu määruses

(EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/6873 sätestatud Euroopa Liidu ametnike

personalieeskirjadega (edaspidi „personalieeskirjad“) ja töölepingute

73 EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj.

ET 82 ET

sõlmimiseks volitatud asutusele Euroopa Liidu muude teenistujate

teenistustingimustega (edaspidi „teenistustingimused“) (edaspidi „ametisse

nimetava asutuse või ametiisiku volitused“);

l) võtab vastu personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendusnormid

kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;

m) määrab tegevdirektori ja, kui ta otsustab luua tegevdirektori asetäitja

ametikoha, siis tegevdirektori asetäitja, ning vajaduse korral pikendab nende

ametiaega või vabastab nad ametist kooskõlas artikliga 31;

n) nimetab vastavalt personalieeskirjadele ning teenistustingimustele ametisse

peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

o) teeb kõik otsused ENISA sisestruktuuri kehtestamise ja vajaduse korral selle

muutmise kohta, võttes arvesse ENISA tegevusega seotud vajadusi ja

usaldusväärset eelarvehaldust;

p) annab loa leppida kokku koostöökorras seoses artikliga 68;

q) annab loa leppida kokku koostöökorrasseoses artikliga 70;

r) määrab apellatsiooninõukogu liikmed ja vabastab nad ametist kooskõlas

artikli 29 lõike 2 punktiga d;

s) võtab vastu normid apellatsiooninõukogu liikmete huvide konfliktide

vältimiseks ja lahendamiseks.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu

personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste

artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava

asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel

võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi

delegeerida.

3. Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse, millega ajutiselt

peatatakse tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse

nimetava asutuse või ametiisiku volitused ning täidetakse kõnealuseid volitusi ise või

delegeeritakse need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud

tegevdirektorile.

Artikkel 29

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Haldusnõukogu võtab otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete absoluutse

häälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

2. Haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulist häälteenamust nõutakse

järgmistel juhtudel:

a) artikli 28 lõike 1 punktis c osutatud ühtse programmdokumendi vastuvõtmine;

b) artikli 28 lõike 1 punktis e osutatud aastaeelarve vastuvõtmine;

c) tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja määramine, ametiaja pikendamine või

ametist vabastamine, nagu on osutatud artiklites 31 ja 33;

d) apellatsiooninõukogu liikmete määramine ja ametist vabastamine, nagu on

osutatud artiklis 36.

ET 83 ET

3. Eelarvet või personali käsitlevad otsused, eelkõige artikli 28 lõike 1 punktides c, e, f,

g, h, i, k, l, m ja n osutatud küsimustes, võetakse vastu ainult juhul, kui komisjoni

esindajad hääletavad otsuse poolt. Artikli 28 lõike 1 punktis c osutatud ENISA ühtset

programmdokumenti käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks nõutakse komisjoni

esindajate poolthäält ainult otsuse nende elementide puhul, mis ei ole seotud ENISA

iga-aastaste tööprogrammide ja mitmeaastase tööprogrammiga.

4. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusliku liikme puudumise korral

võib tema eest hääletada tema asendusliige.

5. Haldusnõukogu esimees osaleb hääletamisel.

6. Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

7. Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige

tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. jagu

Juhatus

Artikkel 30

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus:

a) valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b) tagab koos haldusnõukoguga auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -

hinnangutest, samuti OLAFi ja EPPO uurimistest tulenevate järelduste ja

soovituste põhjal piisavate järelmeetmete võtmise;

c) abistab ja nõustab tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel

eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see

piiraks tegevdirektori kohustuste täitmist, mis on sätestatud artiklis 32.

3. Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja

haldusnõukogus ning kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma

hääleõigusega liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees.

Juhatuse liikmete ametisse nimetamisel püütakse saavutada tasakaalustatud sooline

esindatus juhatuses. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

4. Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega

haldusnõukogus.

5. Juhatus peab vähemalt ühe korralise koosoleku kvartalis. Lisaks toimuvad juhatuse

koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

6. Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

7. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel

teatavaid esialgseid otsuseid, eeskätt haldusküsimustes, sh ametisse nimetava asutuse

volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta. Haldusnõukogu

teavitatakse sellistest esialgsetest otsustest viivitamata. Haldusnõukogu otsustab

seejärel hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast esialgse otsuse tegemist, kas see

heaks kiita või tagasi lükata. Juhatus ei tee haldusnõukogu nimel otsuseid, mille

ET 84 ET

tegemiseks on vaja haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulist

häälteenamust.

3. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 31

Ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu pädevuse ja oskuste alusel

komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat

valikumenetlust.

2. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama parlamendiliikmete

küsimustele.

3. Tegevdirektor võetakse tööle ENISA ajutise teenistujana vastavalt

teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

4. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on ENISA esindajaks haldusnõukogu esimees.

5. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle ajavahemiku lõppu koostab

komisjon aegsasti hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud

hinnangut ning ENISA edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib

haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

7. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma teise ametiaja lõpus

osaleda uues sama ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

8. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti kavatsusest pikendada tegevdirektori

ametiaega kooskõlas lõikega 6. Kolme kuu jooksul enne ametiaja pikendamist esineb

tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kutsel selle ees ja vastab

parlamendiliikmete küsimustele.

9. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb

komisjoni ettepanekul.

Artikkel 32

Tegevdirektori ülesanded ja kohustused

1. Tegevdirektor juhib ENISAt ja annab aru haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ning ei küsi ega saa

juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile oma ülesannete täitmisest aru, kui temalt

seda palutakse. Nõukogu võib tegevdirektorilt tema ülesannete täitmise kohta aru

pärida.

4. Tegevdirektor on ENISA seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega ENISA-le pandud ülesannete täitmise

eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a) tagab ENISA igapäevase töö juhtimise;

ET 85 ET

b) rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c) tagab ENISA finantsreeglite täitmise;

d) koostab ühtse programmdokumendi kavandi ja esitab selle heakskiitmiseks

haldusnõukogule enne, kui see esitatakse komisjonile arvamuse saamiseks;

e) rakendab ühtset programmdokumenti ja annab haldusnõukogule aru selle

rakendamise kohta;

f) koostab ENISA konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande, sh ENISA iga-

aastase tööprogrammi rakendamise kohta, ning esitab selle hindamiseks ja

vastuvõtmiseks haldusnõukogule;

g) koostab artiklis 121 osutatud ENISA järelhindamise järelduste põhjal võetavaid

järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel

komisjonile aruande edusammude kohta;

h) koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning OLAFi

ja EPPO juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab

komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud

edusammude kohta;

i) koostab artiklis 50 osutatud ENISA suhtes kohaldatavate finantsreeglite

kavandi;

j) koostab ENISA tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab ENISA

eelarvet;

k) kaitseb liidu finantshuve, rakendades pettuste, korruptsiooni ja muu

ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ennetusmeetmeid, ilma et see

piiraks OLAFi ja EPPO juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes

õigusnormide rikkumise avastamise korral sisse alusetult makstud summad

ning rakendades vajaduse korral mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid

haldus- ja rahalisi karistusi;

l) koostab ENISA pettustevastase võitluse strateegia, tõhususe kasvu ja

koostoime strateegia, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia ning organisatsiooni juhtimise

ja sisekontrollisüsteemide strateegia ning esitab need haldusnõukogule

heakskiitmiseks;

m) arendab ja hoiab kontakte äriringkondade ja tarbijaorganisatsioonidega, et

tagada korrapärane dialoog asjaomaste sidusrühmadega;

n) vahetab korrapäraselt arvamusi ja teavet asjaomaste liidu üksustega nende

tegevuse kohta, mis on seotud küberturvalisusega, et tagada selles valdkonnas

liidu poliitika rakendamise sidusus;

o) edendab mitmekesisust ja soolist tasakaalu ENISA töötajate värbamisel;

p) võtab vastu Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavad,

nagu on osutatud artikli 20 lõikes 1;

q) võtab vastu otsused, mille alusel taotluse esitajad saavad volitatud tõendajaks,

või uuendab nende volitusi, nagu on osutatud artikli 22 lõikes 3;

r) täidab muid käesoleva määrusega tegevdirektorile pandud ülesandeid.

ET 86 ET

6. Vajaduse korral ning kooskõlas ENISA eesmärkide ja ülesannetega võib

tegevdirektor moodustada ajutisi töörühmi, kuhu kuuluvad eksperdid, sealhulgas

liikmesriikide pädevate asutuste eksperdid. Tegevdirektor teavitab sellest eelnevalt

haldusnõukogu. ENISA sise-eeskirjas sätestatakse eeskätt töörühmade koosseisu,

tegevdirektori poolt töörühmade ekspertide määramist ja töörühmade tegevust

käsitlev kord.

7. Vajaduse korral ja kohasele kulude-tulude analüüsile tuginedes võib tegevdirektor

otsustada ENISA ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks asutada ühes või

mitmes liikmesriigis kohaliku(d) kontori(d). Enne kui tegevdirektor otsustab asutada

kohaliku kontori, peab ta küsima asjaomaste liikmesriikide, sh ENISA

asukohaliikmesriigi arvamust ning saama komisjonilt ja haldusnõukogult eelneva

nõusoleku. Kui konsulteerimise käigus lähevad tegevdirektori ja asjaomaste

liikmesriikide arvamused lahku, esitatakse küsimus arutamiseks nõukogule.

Töötajate koguarv kõigis kohalikes kontorites peab olema minimaalne ega tohi

moodustada kokku rohkem kui 40 % ENISA asukohaliikmesriigis asuvate ENISA

töötajate koguarvust. Ühegi kohaliku kontori puhul ei tohi töötajate arv olla suurem

kui 10 % ENISA asukohaliikmesriigis asuvate ENISA töötajate koguarvust.

8. Kohaliku kontori asutamise otsuses määratakse kindlaks kohaliku kontori tegevuse

ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ENISA haldusülesannete dubleerimist.

4. jagu

Tegevdirektori asetäitja

Artikkel 33

Tegevdirektori asetäitja

1. Haldusnõukogu võib otsustada luua tegevdirektorit tema töös abistava asetäitja

ametikoha.

2. Kui haldusnõukogu otsustab luua tegevdirektori asetäitja ametikoha, kohaldatakse

tegevdirektori asetäitja suhtes artikli 31 sätteid.

Artikkel 34

Tegevdirektori asetäitja ülesanded ja kohustused

Tegevdirektori asetäitja abistab tegevdirektorit ENISA juhtimisel ja artiklis 32 osutatud

ülesannete täitmisel. Kui tegevdirektor ei ole kohal või ei saa oma kohustusi täita või

ametikoht on vaba, täidab tema puudumise ajal või kuni ametikoha täitmiseni tema ülesandeid

tegevdirektori asetäitja.

5. jagu

ENISA nõuanderühm

Artikkel 35

ENISA nõuanderühm

1. Haldusnõukogu loob tegevdirektori ettepanekul läbipaistval viisil ENISA

nõuanderühma. ENISA nõuanderühm koosneb tunnustatud ekspertidest, kes

esindavad asjaomaseid sidusrühmi, nagu küberturvalisuse tööstus, IKT-tööstus,

ET 87 ET

VKEd, direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektorites tegutsevad üksused,

digielemente sisaldavate toodete valmistajad ja avatud lähtekoodiga tarkvara

korraldajad määruse (EL) 2024/2847 tähenduses, vastavushindamisasutused, millest

on teavitatud artiklis 93 osutatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistiku ja määruse (EL) 2024/2847 alusel, e-identimise vahendite valdkonnas

tegutsevad üksused, tarbijarühmad, küberturvalisuse valdkonna akadeemilised

eksperdid, Euroopa standardiorganisatsioonid ning samuti õiguskaitse ja andmekaitse

järelevalveasutused. Kõnealused tunnustatud eksperdid peavad olema liikmesriikide

kodanikud. Haldusnõukogu eesmärk on tagada asjakohane sooline ja geograafiline

tasakaal ning tasakaal erinevate sidusrühmade vahel.

2. ENISA sise-eeskirjas sätestatakse eeskätt ENISA nõuanderühma koosseisu, lõikes 1

osutatud tegevdirektori ettepanekut, liikmete arvu ja nimetamist ning ENISA

nõuanderühma tegevust käsitlev kord ning see avalikustatakse.

3. ENISA nõuanderühma juhatab tegevdirektor või isik, kelle tegevdirektor nimetab

igal üksikjuhul eraldi.

4. ENISA nõuanderühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat ja seda saab ühe

korra pikendada. Haldusnõukogu liige ei või olla ENISA nõuanderühma liige.

Komisjoni ja liikmesriikide ekspertidel on õigus viibida ENISA nõuanderühma

koosolekutel ning osaleda selle töös. Tegevdirektor võib kutsuda ENISA

nõuanderühma koosolekutel ning selle töös osalema teiste asutuste esindajaid, kes ei

ole ENISA nõuanderühma liikmed.

5. ENISA nõuanderühm nõustab ENISAt tema ülesannete täitmisel, välja arvatud

seoses käesoleva määruse III, IV ja V jaotise kohaldamisega. Eelkõige annab ENISA

nõuanderühm tegevdirektorile nõu ENISA iga-aastase tööprogrammi ettepaneku

koostamise kohta ning teabevahetuse tagamise kohta asjaomaste sidusrühmadega

iga-aastase tööprogrammiga seotud küsimustes.

6. ENISA nõuanderühm teavitab korrapäraselt haldusnõukogu oma tegevusest.

7. ENISA annab ENISA nõuanderühmale vajalikku logistilist abi ning tagab

koosolekuteks sekretariaaditeenused.

6. jagu

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 36

Apellatsiooninõukogu moodustamine ja koosseis

1. ENISA asutab haldusnõukogu otsusega apellatsiooninõukogu.

2. Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kolmest liikmest. Igal

apellatsiooninõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab täisliiget tema

puudumise korral.

3. Haldusnõukogu nimetab esimehe, ülejäänud liikmed ja nende asendusliikmed

komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast. Kvalifitseeritud

kandidaatide nimekiri kehtib neli aastat. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku

alusel pikendada nimekirja kehtivust täiendavate nelja-aastaste ajavahemike kaupa.

ET 88 ET

4. Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse puhul seda vajalikuks, võib ta

haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase juhtumi menetlemiseks lõikes 3

osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendusliikmed.

5. Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Artikkel 37

Apellatsiooninõukogu liikmed

1. Apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat.

Haldusnõukogu võib nende ametiaega komisjoni ettepaneku alusel pikendada

täiendavate nelja-aastaste ajavahemike kaupa.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud ega täida ENISAs ühtki muud

ülesannet. Otsuste tegemisel ei või nad taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki

valitsuselt, muult organilt ega erasektori üksuselt.

3. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda

ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui

selleks on mõjuvad põhjused ja kui haldusnõukogu teeb komisjoni soovituse alusel

sellekohase otsuse.

Artikkel 38

Väljaarvamine ja vastuväidete esitamine

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei osale kaebemenetluses, kui neil on menetlusega

seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või

kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse vastuvõtmises.

2. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 loetletud põhjusel või mis tahes

muul põhjusel, et ta ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab ta sellest

apellatsiooninõukogule.

3. Kaebemenetluse osaline võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist

kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses.

Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui kaebemenetluse osaline on juba

alustanud menetlust, olles samas teadlik taandamistaotluse põhjusest. Vastuväited ei

tohi põhineda apellatsiooninõukogu liikmete kodakondsusel.

4. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võetavate

meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle

otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga.

Artikkel 39

Otsuste ja tegevusetuse peale kaebamine

1. Apellatsiooninõukogule võidakse esitada kaebus:

a) otsuste kohta, mille ENISA on vastu võtnud vastavalt artikli 22 lõikele 3;

b) ENISA suutmatuse kohta tegutseda artikli 22 lõikes 4 sätestatud kohaldatava

tähtaja jooksul.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus kuulub kooskõlas artikliga 41 esialgsele

läbivaatamisele, enne kui see esitatakse apellatsiooninõukogule läbivaatamiseks.

3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

ET 89 ET

Artikkel 40

Kaebeõigusega isikud, kaebetähtaeg ja kaebuse vorm

1. Taotluse esitajad artikli 21 lõike 3 tähenduses võivad esitada kaebuse järgmise kohta:

a) artikli 22 lõike 3 kohaselt neile adresseeritud ENISA otsus;

b) ENISA suutmatus tegutseda nende poolt ENISA-le esitatud taotluse suhtes

artikli 22 lõikes 4 sätestatud kohaldatava tähtaja jooksul.

2. Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitatakse kaebus koos selle põhjendustega

kirjalikult kooskõlas artikli 36 lõikes 5 osutatud kodukorraga kahe kuu jooksul alates

otsuses asjaomasele taotluse esitajale teatavaks tegemisest või selle puudumise korral

päevast, kui taotluse esitaja sai otsusest teada.

3. Lõike 1 punktis b osutatud juhul esitatakse kaebus ENISA-le kirjalikult kooskõlas

artikli 36 lõikes 5 osutatud kodukorraga kahe kuu jooksul alates artikli 22 lõikes 4

sätestatud tähtaja möödumise kuupäevast.

Artikkel 41

Esialgne läbivaatamine

1. Kui ENISA leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, parandab ta artikli 40

lõikes 1 viidatud otsust või tegevusetust.

2. Kui ENISA ei paranda otsust ühe kuu jooksul alates kaebuse laekumisest, otsustab ta

viivitamata, kas peatada otsuse kohaldamine, ning edastab kaebuse edasiseks

lahendamiseks apellatsiooninõukogule.

Artikkel 42

Kaebuste kohta tehtud otsuste läbivaatamine

1. Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, kas

rahuldada kaebus või lükata see tagasi. Kaebuse läbivaatamisel tegutseb

apellatsiooninõukogu selle kodukorras sätestatud tähtaegade piires. Ta kutsub nii

sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul

märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta.

Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

2. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus on põhjendatud, saadab ta juhtumi tagasi

ENISA-le. ENISA teeb kooskõlas apellatsiooninõukogu järeldustega oma lõpliku

otsuse ja põhjendab seda. ENISA teavitab asjakohaselt kaebemenetluse osalisi.

Artikkel 43

Asja andmine Euroopa Liidu Kohtusse

1. Artikli 22 lõike 3 kohaselt vastu võetud ENISA otsuste tühistamist või artikli 22

lõike 4 kohaselt kohaldatavate tähtaegade jooksul tegevuse puudumist käsitlevad

hagid võib esitada Euroopa Liidu Kohtusse pärast artiklites 39–42 sätestatud ENISA

apellatsioonimenetluse lõppu või kui artikli 41 lõike 2 kohaselt ei ole tegutsetud

kohaldatava tähtaja piires.

2. ENISA võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

ET 90 ET

7. jagu

Tegevus

Artikkel 44

Ühtne programmdokument

1. ENISA tegutseb kooskõlas ühtse programmdokumendiga, mis sisaldab ENISA iga-

aastast ja mitmeaastast tööprogrammi ning mis hõlmab kõiki ENISA kavandatud

tegevusi.

2. Tegevdirektor koostab igal aastal lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi

kavandi ning sellele vastava finants- ja inimressursside kavandamise kooskõlas

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2019/71574 artikliga 32, võttes arvesse

komisjoni kehtestatud suuniseid.

3. Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi vastu iga aasta

30. novembriks, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikli 32

lõikes 7 osutatud komisjoni arvamust. Kui haldusnõukogu otsustab komisjoni

arvamuse mis tahes aspekti mitte arvesse võtta, peab ta seda otsust põhjalikult

põhjendama. Haldusnõukogu saadab ühtse programmdokumendi Euroopa

Parlamendile, nõukogule ja komisjonile hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks ja

edastab neile ka kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid.

4. Ühtne programmdokument muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku

vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

5. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi,

sh tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale

meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt

tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm

peab olema kooskõlas lõikes 7 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles

näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või

välja jäetud või mida on muudetud.

6. Kui ENISA-le pannakse uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-

aastast tööprogrammi. Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse

vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu

võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis

vähetähtsaid muudatusi.

7. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sh

eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite

eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

8. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi

ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, eeskätt artiklis 120 osutatud hindamise

tulemuste arvesse võtmiseks.

74 Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).

ET 91 ET

IV PEATÜKK

ENISA eelarve koostamine ja struktuur

Artikkel 45

ENISA eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal ENISA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude

esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle

haldusnõukogule.

2. Esialgne eelarvestuse projekt põhineb iga-aastase tööprogrammi eesmärkidel ja

oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nende eesmärkide ja oodatavate

tulemuste saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid, järgides usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtet ja tulemuspõhisust.

3. Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu ENISA järgmise

eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga

aasta 31. jaanuariks.

4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos

liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka ENISA-

le.

5. Selle eelarvestuse projekti põhjal kannab komisjon liidu üldeelarve projekti

kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ning liidu

üldeelarvest eraldatava toetuse summa, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise

lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest ENISA toetuseks

eraldatavad assigneeringud.

7. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ENISA ametikohtade loetelu.

8. Haldusnõukogu võtab vastu ENISA eelarve. See muutub lõplikuks pärast liidu

üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja kui see on vajalik, tehakse selles vastavad

kohandused.

9. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ENISA

eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) 2019/715.

Artikkel 46

ENISA eelarve struktuur

1. Igal eelarveaastal koostatakse ENISA kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis

esitatakse ENISA eelarves. Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2. ENISA eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ENISA tulud järgmistest

vahenditest:

a) liidu osamaks, mis on kantud liidu üldeelarvesse;

b) tulu, mis on ette nähtud konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks kooskõlas

artiklis 50 osutatud finantsreeglitega;

c) liidu rahalised vahendid rahalise toetuse andmise kokkulepete või

sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 50 osutatud ENISA

ET 92 ET

finantsreeglite ja liidu poliitikavaldkondade toetamiseks mõeldud

rahastamisvahendeid käsitlevate asjaomaste sätetega;

d) artikli 22 lõikes 1 osutatud Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste

tõendamise kavadega seotud tegevuse eest taotluse esitajatelt nõutavad tasud;

e) tasud, mida nõutakse vastavushindamisasutustelt artikli 47 lõikes 2 osutatud

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas osalemise ja selle alusel

Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljastamise eest;

f) avaliku või erasektori asutustelt artikli 47 lõikes 3 osutatud testimisvahendite

eest nõutavad tasud;

g) ENISA töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artikli 70

lõikele 4;

h) liikmesriikide vabatahtlikud rahalised või mitterahalised osamaksed.

4. Lõike 3 punktis g osutatud vabatahtlikke osamakseid tegevatel liikmesriikidel ei ole

õigust nõuda sellest tulenevalt konkreetseid õigusi või teenuseid.

5. ENISA kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning

tegevuskulusid.

Artikkel 47

Tasud

1. Iga artikli 22 lõikes 1 osutatud Euroopa tõendamiskava tegevuse puhul nõutakse

artikli 21 lõike 3 tähenduses taotluse esitajatelt või volitatud tõendajatelt järgmisi

tasusid, et katta ENISA tehtud toimingute täielikud kulud:

a) lubade andmine pärast artikli 21 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete läbivaatamist,

sh hindamine;

b) lubade iga-aastane säilitamine;

c) Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tõendajate volituste uuendamine, sh

hindamine.

2. Sertifitseerimise puhul nõutakse vastavushindamisasutustelt Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatide väljastamise aluseks olevate Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade haldamise eest järgmisi tasusid:

a) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas osalemise iga-aastane tasu;

b) tasu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alusel Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatide väljastamise eest.

Punktis b osutatud tasusid nõutakse, kui vastavushindamisasutus esitab Euroopa

küberturvalisuse sertifikaadid ENISA-le tema veebisaidil avaldamiseks kooskõlas

artikliga 79.

3. Artikli 15 lõikes 1 osutatud testimisvahendite puhul nõutakse nende kasutamise eest

tasu mis tahes avaliku või erasektori asutuselt.

4. Tasud esitatakse ja tasutakse eurodes.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid

ENISA nõutavate tasude kindlaksmääramiseks, määrates eelkõige kindlaks lõigete 1,

2 ja 3 kohaselt maksmisele kuuluvate tasude igale elemendile omistatavad

ET 93 ET

hinnangulised kulud ja maksmisele kuuluvad individuaalsed tasusummad ning tasude

maksmise viisid ja tingimused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli

118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon konsulteerib kõnealuste

rakendusaktide eelnõude koostamisel ENISAga.

6. Lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kindlaks määratud tasud määratakse eelnevalt

kindlaks, et need oleksid proportsionaalsed elluviidava tegevuse või osutatavate

teenuste hinnanguliste kuludega, mis on määratud kindlaks kulutõhusal viisil ja on

piisavad kõnealuste kulude katmiseks. Kõik ENISA kulud, mis on omistatavad

lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevuses osalevatele töötajatele, kajastatakse kaetavates

kuludes. Tasud kehtestatakse sellisel tasemel, millega hoitakse ära ENISA eelarve

puudujääk või märkimisväärse ülejäägi tekkimine. Tasude läbi tekkinud

eelarveülejääk kantakse üle, et rahastada ENISA tegevust, eelkõige tasudega seotud

tulevast tegevust, või tekkinud kahju katmiseks. Kui tasudega hõlmatud tegevusest

tulenev märkimisväärne positiivne eelarvesaldo muutub korduvaks, või kui tasudega

kaetud teenuste osutamisest tuleneb märkimisväärne negatiivne saldo, siis muudab

komisjon lõikes 5 osutatud rakendusakte, et korrigeerida kõnealuste tasude

arvutamise meetodit kooskõlas artikli 118 lõikega 2.

Lõikes 1 osutatud ülesannete tasude summa määratakse kindlaks sellisel tasemel, et

tagada nendest tekkiva tulu abil Euroopa individuaalsete tõendamiskavade

koostamise ja haldamisega seotud tegevuse kulude piisav katmine, taotluste

menetlemine ning lubade väljastamine ja uuendamine ning ENISA vajalik

järelevalvetegevus.

Lõikes 2 osutatud ülesannete tasude summa määratakse kindlaks sellisel tasemel, et

tagada nende tulu abil artiklis 75 sätestatud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade haldamisega soetud tegevuse täielike kulude piisav katmine.

Lõikes 3 osutatud ülesannete tasude summa määratakse kindlaks sellisel tasemel, et

tagada nendest tekkiva tulu abil artikli 15 lõikes 1 sätestatud testimisvahendite

pakkumisega seotud tegevuse kulude piisav katmine.

7. ENISA esitab aruande nõutavate tasude ja neist eelarvele tekkiva mõju kohta osana

artiklis 50 sätestatud raamatupidamisarvestuse esitamise menetlusest.

8. ENISA võtab kasutusele näitajate komplekti, et mõõta tasudest rahastatava

tegevusega seotud töökoormust, tulemuslikkust ja tõhusust. ENISA kohandab oma

personali kavandamist ja ressursside haldamist seoses tasudega vastavalt, et ta

suudaks piisavalt reageerida kõnealusele nõudlusele ning tasudest saadava tulu mis

tahes kõikumistele. ENISA jagab komisjoniga aruannet, mida komisjon võib

kasutada artikli 120 lõikes 1 osutatud hindamise otstarbel.

Artikkel 48

ENISA eelarve täitmine

1. ENISA eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor, kes tegutseb ka eelarvevahendite

käsutajana.

2. Komisjoni siseaudiitoril on ENISA suhtes samad volitused kui komisjoni talituste

suhtes.

3. Tegevdirektor saadab eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal kogu asjaomase

teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

ET 94 ET

Artikkel 49

Raamatupidamisaruannete esitamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. ENISA peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise

aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta

(aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. ENISA peaarvepidaja esitab konsolideerimise otstarbel vajaliku

raamatupidamisteabe aasta N + 1 1. märtsiks nõutaval viisil ja nõutavas vormingus

komisjoni peaarvepidajale.

3. ENISA saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa

Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale 31. märtsiks aastal N + 1.

4. Kui on laekunud kontrollikoja märkused aasta N ENISA esialgsete raamatupidamise

aastaaruannete kohta, siis koostab ENISA peaarvepidaja omal vastutusel ENISA

lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule

arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab ENISA lõpliku raamatupidamise aasta N aruande kohta

arvamuse.

6. ENISA peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise

aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule,

komisjonile ja kontrollikojale.

7. Link ENISA lõplikku raamatupidamise aastaaruannet sisaldavatele veebilehtedele

avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud

tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal N + 1. Tegevdirektor saadab kõnealuse

vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendi taotluse korral parlamendile kogu teabe,

mida on vaja aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta

kohaldamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 267 lõikele 3.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab

Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele

aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 50

Finantsreeglid

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ENISA suhtes

kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest

(EL) 2019/715, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ENISA

toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2. ENISA koostab oma eelarve ja täidab seda kooskõlas oma finantsreeglite ja

määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.

ET 95 ET

Artikkel 51

Pettustevastane võitlus

1. Pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks

kohaldatakse ENISA tegevuse suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL, Euratom) nr 883/201375.

2. ENISA ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa

Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust,76 kuue kuu jooksul

alates [Väljaannete Talitus: palun lisada artiklis 127 osutatud täpne kuupäev] ja

võtab kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormis viivitamata vastu kõigi tema

töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida

kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda ENISA on rahastanud

liidu vahenditest.

4. OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom,

EÜ) nr 2185/9677 sätestatud korra kohaselt läbi viia uurimisi, sh kohapealseid

kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ENISA rahastatud toetuse

või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve

kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

5. Ilma et see piiraks lõigete 1–4 kohaldamist, sisaldavad ENISA ning kolmandate

riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised töökokkulepped ning ENISA

lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad

kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse

piires sellist auditeerimist ja uurimist.

6. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib EPPO uurida pettusi ja muid

ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta

süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2017/137178.

Artikkel 52

Huvide deklaratsioon

1. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ja liikmesriikide poolt

ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste deklaratsiooni ning deklaratsiooni,

milles nad kinnitavad, et neil puudub või on olemas otsene või kaudne huvi, mida

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999

(ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 76 EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/1999/531/oj. 77 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).

ET 96 ET

võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Deklaratsioon peab olema täpne ja

täielik, see esitatakse kirjalikult kord aastas ja vajaduse korral seda ajakohastatakse.

2. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ning ajutistes

töörühmades osalevad väliseksperdid esitavad hiljemalt iga koosoleku alguses täpse

ja täieliku deklaratsiooni oma huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimusega

seoses nende sõltumatust kahjustavaks, ning nad ei võta osa selliste küsimuste

arutamisest ega hääletusest.

3. ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklaratsioone

käsitlevate normide rakendamise praktilise korra.

Artikkel 53

Läbipaistvus

1. ENISA viib oma tegevust läbi maksimaalselt läbipaistvalt ning kooskõlas

artikliga 55.

2. ENISA tagab üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse

ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige ENISA töötulemuste kohta.

Samuti teeb ENISA avalikkusele kättesaadavaks artikli 52 kohaselt esitatud huvide

deklaratsioonid.

3. Haldusnõukogu võib tegevdirektori ettepanekul lubada huvitatud isikutel jälgida

ENISA mõne tegevusega seotud menetlust.

4. ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud läbipaistvusnormide

rakendamise praktilise korra.

Artikkel 54

Konfidentsiaalsus ENISAs

1. Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, ei avalikusta ENISA kolmandatele

isikutele teavet, mida ta töötleb või mille on saanud ja mille kohta on esitatud

põhjendatud taotlus käsitleda seda teavet konfidentsiaalsena.

2. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja, ENISA

nõuanderühma liikmed, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ja ENISA

töötajad, sh liikmesriikide poolt ajutiselt lähetatud ametnikud järgivad ELi toimimise

lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid, ning seda ka pärast nende

töökohustuste lõppemist.

3. ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuse nõuete

rakendamise praktilise korra.

Artikkel 55

Juurdepääs dokumentidele

1. ENISA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ)

nr 1049/2001.

2. Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud ENISA otsuste peale võib

esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse Euroopa ombudsmanile

või pöörduda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

ET 97 ET

V PEATÜKK

Töötajad ja kontaktametnikud

Artikkel 56

Üldsätted

1. ENISA töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate

teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste

täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2. ENISA töötajad, kontaktametnikud ja ENISAsse lähetatud riiklikud eksperdid

läbivad nõuetekohase julgeolekukontrolli.

Artikkel 57

Privileegid ja immuniteedid

ENISA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 58

Kontaktametnikud

1. Iga liikmesriik määrab direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud

riiklikust pädevast asutusest vähemalt kaks kontaktametnikku, kes lähetatakse

riiklike ekspertidena ENISAsse ning kes töötavad selle tegevuskohas või kohalikus

büroos kooskõlas artikli 59 lõikega 2. Komisjon võib samuti määrata

kontaktametniku.

2. Kontaktametnikud panustavad ENISA ülesannete täitmisesse, sh edendades

operatiivkoostööd ja teabevahetust, nagu on osutatud artiklis 11. Kontaktametnikud

toetavad ENISAt selle tegevuse, järelduste ja soovituste kohta teabe levitamisel

asjakohastele sidusrühmadele liidus. Nad tegelevad riiklike kontaktpunktidena ka

oma liikmesriigist saabunud küsimuste või liikmesriiki käsitlevate küsimustega,

vastates kõnealustele küsimustele kas otse või suheldes riiklike haldusasutustega.

3. Nende liikmesriigi määratud kontaktametnikel on õigus küsida ja saada oma

liikmesriigist käesoleva määruse kohaldamisalas kogu asjakohast teavet täielikus

kooskõlas oma liikmesriigi õiguse või tavadega, eelkõige andmekaitse ja

konfidentsiaalsuse osas.

Artikkel 59

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. ENISA võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ENISA-väliseid töötajaid

kõigis oma tegevusvaldkondades. Nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata

personalieeskirju ega teenistustingimusi.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide, sh

kontaktametnike ENISAsse lähetamist käsitlevad normid.

VI PEATÜKK

ENISAt KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

ET 98 ET

Artikkel 60

ENISA õiguslik seisund

1. ENISA on liidu asutus ja juriidiline isik.

2. ENISA-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle

liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja

võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. ENISAt esindab tegevdirektor.

Artikkel 61

Tegevuskoht

ENISA tegevuskoht on Kreekas Ateenas.

Artikkel 62

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ENISA-le vastuvõtvas liikmesriigis

antavaid ruume ja pakutavat taristut ning vastuvõtvas liikmesriigis tegevdirektori,

haldusnõukogu liikmete, ENISA töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid

erinorme, sätestatakse ENISA ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises

peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

2. ENISA vastuvõttev liikmesriik tagab ENISA-le parimad võimalikud

tegutsemistingimused, et tagada ENISA nõuetekohane toimimine, võttes arvesse

asukoha ligipääsetavust, sobivate haridusasutuste olemasolu töötajate laste jaoks ning

töötajate laste ja abikaasade piisavat juurdepääsu tööturule, sotsiaalkindlustusele ja

arstiabile.

Artikkel 63

Halduskontroll

ENISA tegevuse üle teeb järelevalvet Euroopa ombudsman ELi toimimise lepingu artikli 228

kohaselt.

Artikkel 64

ENISA vastutus

1. ENISA lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. ENISA sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine

kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ENISA vastavalt liikmesriikide õiguse

ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ENISA või tema töötajad on oma

ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju ülemäärase hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine

kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklik vastutus ENISA ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate

personalieeskirjade või teenistustingimustega.

ET 99 ET

Artikkel 65

Kasutatavad keeled

1. ENISA suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 179. Liikmesriigid ja nende poolt

määratud asutused võivad pöörduda ENISA poole ja saada vastuse nende poolt

valitud liidu institutsioonide ametlikus keeles.

2. ENISA tegevuseks vajalikke tõlke- ja muid keeleteenuseid, välja arvatud suuline

tõlge, osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 66

Isikuandmete kaitse

1. ENISA kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EL) 2018/1725.

2. Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikes 3 osutatud

rakenduseeskirjad. Haldusnõukogu võib võtta vastu täiendavaid meetmeid, mida on

vaja ENISA poolt määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks.

Artikkel 67

Julgeolekunormid salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe kaitse kohta

Kokkuleppel komisjoniga võtab ENISA vastu julgeolekunormid, mille abil kohaldatakse

julgeolekupõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni julgeolekunormides, mis käsitlevad

salastamata tundliku teabe ja ELi salastatud teabe kaitset, nagu on sätestatud otsustes (EL,

Euratom) 2015/44380 ja 2015/44481. Nimetatud julgeolekunormid hõlmavad kõnealuse teabe

vahetust, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 68

Koostöö liidu üksuste ja riikide ametiasutustega

1. Järjepidevuse tagamiseks, koosmõju tekitamiseks ja ühiste probleemide

lahendamiseks teeb ENISA küberturvalisusega seotud küsimustes koostööd CERT-

EU ja asjaomaste liidu üksustega, sh Europoliga, määruse (EL) 2021/887 kohaselt

loodud küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa

pädevuskeskuse ja määruse (EL) 2016/679 artikli 68 lõike 1 kohaselt loodud

Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö võidakse tagada järgmiselt:

a) oskusteabe ja parimate tavade vahetamine;

b) nõu ja suuniste andmine küberturvalisusega seotud küsimustes;

c) konkreetsete ülesannete täitmise praktilise korra kehtestamine pärast

komisjoniga konsulteerimist.

79 Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled

(EÜT 17, 6.10.1958, lk 385, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1958/1(1)/oj). 80 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj). 81 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj).

ET 100 ET

3. ENISA osaleb struktureeritud koostöös CERT-EUga, eelkõige küberohtudega seotud

suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja pikaajaliste strateegiliste analüüside

valdkonnas.

4. ENISA teeb koostööd ja vahetab teavet asjaomaste turujärelevalve- ja

järelevalveasutustega, mis on määratud küberturvalisuse valdkonna liidu õigusaktide,

sh määruse (EL) 2024/2847 alusel.

Artikkel 69

Koostöö sidusrühmadega

1. Kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, teeb ENISA

koostööd asjaomaste sidusrühmadega, nagu küberturvalisuse tööstus, IKT-tööstus,

VKEd, direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas loetletud sektorites tegutsevad üksused,

digielemente sisaldavate toodete tootjad, importijad või turustajad määruse

(EL) 2024/2847 tähenduses, vastavushindamisasutused, millest on teavitatud

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku ja määruse (EL) 2024/2847

alusel, e-identimise vahendite valdkonnas tegutsevad üksused, tarbijarühmad ning

küberturvalisuse valdkonna akadeemilised eksperdid. Selleks võib ENISA luua

avaliku ja erasektori partnerlused.

2. ENISA toetab komisjoniga konsulteerides koostööd teada antud

vastavushindamisasutuste vahel kooskõlas artikliga 93. Eelkõige võib ta luua teada

antud vastavushindamisasutuste rühma parimate tavade jagamiseks, luues koosmõju

muude asjakohaste liidu õigusaktidega, eelkõige määrusega (EL) 2024/2847.

Artikkel 70

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, võib

ENISA teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste või rahvusvaheliste

organisatsioonide või mõlemaga kooskõlas liidu prioriteetidega. Selleks võib ENISA

komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega kokku koostöökorras. See koostöökord ei too liidule ega selle

liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega ENISA pädevusse kuuluvates küsimustes

kooskõlas lõikes 1 osutatud prioriteetidega. Komisjon tagab, et ENISA tegutseb oma

volituste piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus, leppides

tegevdirektoriga kokku asjakohases töökorras.

3. Kolmandate riikidega tehtava koostöö toetamiseks, eelkõige liiduga ühinemise

kandidaatriikide puhul, võib ENISA jagada oma suutlikkuse suurendamise

oskusteavet, eelkõige järgmistes valdkondades:

a) küberturvalisuse võimekuse ja ressursside küpsustaseme hindamine;

b) küberturvalisuse valdkonna tööjõu suurenemine ja täiustamine, sh edendades

Euroopa küberturbeoskuste raamistikku ja Euroopa individuaalsete

küberturbeoskuste tõendamise kavasid ning pakkudes õppe- ja

koolitustegevust;

c) küberturvalisuse õppuste kavandamise ja elluviimise toetamine.

ET 101 ET

4. ENISA on selle töös osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on

sõlminud liiduga vastavad lepingud. Kolmandate riikide ja liidu vahel sõlmitud

lepingute asjakohaste sätete alusel lepitakse komisjoni eelneva nõusoleku alusel

kokku koostöökorras, milles täpsustatakse eelkõige nende kolmandate riikide poolt

ENISA töös osalemise olemus, ulatus ja viis, sh sätted, mis käsitlevad ENISA

käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab

kõnealune koostöökord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade ja muude

teenistujate teenistustingimustega.

5. ENISA annab nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aru lõigetes 1 ja 4 osutatud

koostöökorra rakendamisest.

III JAOTIS

EUROOPA KÜBERTURVALISUSE SERTIFITSEERIMISE RAAMISTIK

I PEATÜKK

Eesmärgid, kohaldamisala ja menetlused

Artikkel 71

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku eesmärgid ja kohaldamisala

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik kehtestatakse eesmärgiga luua

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste digitaalne

ühtne turg. Selleks suurendab raamistik liidus küberturvalisuse taset ja võimaldab

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ühtlustatud lähenemisviisi ning

kasutab sertifitseerimist, et edendada vastavust kohaldatavatele liidu õigusaktidele.

2. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik tagab mehhanismi Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade loomiseks ja järgmise tõendamiseks:

a) et selliste kavade kohaselt hinnatud IKT-tooted, -teenused ja -protsessid

vastavad kindlaksmääratud turvanõuetele eesmärgiga kaitsta salvestatud,

edastatud või töödeldud andmete või kõnealuste toodete, protsesside ja teenuste

funktsioonide või nende poolt pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate

teenuste käideldavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust kogu nende

elutsükli kestel;

b) et kooskõlas selliste kavadega hinnatud hallatud turbeteenused vastavad

kindlaksmääratud turvanõuetele, mille eesmärk on kaitsta hallatud

turbeteenuste pakkumisega seoses juurdepääsetavate, töödeldavate,

salvestatavate või edastatavate andmete käideldavust, autentsust, terviklust ja

konfidentsiaalsust, ning et neid hallatud turbeteenuseid pakuvad pidevalt

vajaliku pädevuse, erialateadmiste ja kogemustega töötajad, kellel on piisaval

ja sobival tasemel tehnilised teadmised ning erialane kohusetunne;

c) et kõnealuste kavade kohaselt hinnatud üksuse turvaolek vastab kindlaks

määratud küberturvalisuse nõuetele.

3. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriikide

õiguses ei ole sätestatud teisiti.

ET 102 ET

4. Kõik liikmesriigid peavad automaatselt tunnustama Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise raamistiku alusel väljastatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaati ja

ELi vastavusdeklaratsiooni.

Artikkel 72

Üldsuse teavitamine ja konsulteerimine

1. Komisjon korraldab ENISA toetusel vähemalt kord aastas Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise assamblee, kuhu ta kutsub Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühma liikmed ja muud asjaomased eksperdid liikmesriikidest,

asjaomased eksperdid liidu üksustest ning asjaomased sidusrühmad, et arutada

küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas ühtlustamise strateegilisi prioriteete.

2. Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt sihtotstarbelist veebisaiti, millel

esitatakse teavet järgmiste aspektide kohta:

a) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, mille loomise taotlus on

esitatud kooskõlas artikliga 73;

b) strateegilised prioriteedid IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste, üksuste turvaoleku või liidu õigusaktides sätestatud turvanõuete

ühtlustamiseks, sh võimalikud valdkonnad, mille tarbeks võidakse taotleda

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava.

3. Komisjon teeb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud veebisaidil üldsusele

kättesaadavaks teabe taotluse kohta, mille ta on esitanud ENISA-le artiklis 73

osutatud ettevalmistava kava koostamiseks, ja oma otsuse kohta kiita ENISA

edastatud ettevalmistav kava heaks, lükata see tagasi või lõpetada selle kohaldamine

kooskõlas artikli 74 lõikega 7.

4. Selle aja jooksul, mil ENISA koostab artikli 74 kohast ettevalmistavat kava, võivad

Euroopa Parlament ja nõukogu taotleda komisjonilt kui Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühma juhatajalt ja ENISA-lt asjakohase teabe esitamist

ettevalmistava kava projekti kohta. ENISA võib Euroopa Parlamendi või nõukogu

taotlusel ja kokkuleppel komisjoniga ning ilma et see piiraks artikli 54 kohaldamist,

teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks ettevalmistava kava projekti

asjakohased osad nõutava konfidentsiaalsusega kooskõlas oleval ja asjakohasel juhul

piiratud viisil.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda komisjoni ja ENISAt arutama IKT-

toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rakendamisega seotud küsimusi.

Artikkel 73

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava taotlemine

1. Komisjon võib taotleda ENISA-lt IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste või üksuste turvaoleku Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

ettevalmistava kava koostamist.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

rühm soovitada komisjonil esitada lõikes 1 osutatud taotluse.

3. Lõikes 1 osutatud taotluses kirjeldatakse artiklites 80 ja 81 sätestatud asjakohaste

turvaeesmärkide otstarvet, kohaldamisala ja saavutamise viise. Taotluses

ET 103 ET

täpsustatakse ka Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistava kava plaan

ja kavas osutatavad või kindlaks määratavad asjakohased tehnilised kirjeldused.

4. Lõikes 1 osutatud taotluse koostamisel konsulteerib komisjon nõuetekohaselt ENISA

ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga ning võtab arvesse kõigi

asjaomaste sidusrühmade ja liidu üksuste seisukohti, sh (kui see on kohaldatav) neid,

mis on asjakohased liidu õigusaktide alusel, millele vastavust Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava tõendab ja mille vastavuseelduse see tagab.

Artikkel 74

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamine ja vastuvõtmine

1. Hiljemalt 12 kuud pärast komisjonilt artikli 73 kohase taotluse saamist koostab

ENISA Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistava kava, mis vastab

artiklites 80 ja 81 sätestatud nõuetele, kui taotluses ei ole teisiti märgitud.

2. Iga ettevalmistava kava koostamise puhul moodustab ENISA kooskõlas artikli 32

lõikega 6 ajutise töörühma, et pakkuda ENISA-le spetsiifilist nõu ja oskusteavet.

3. ENISA teeb ettevalmistava kava koostamisel tihedat koostööd Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga. Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühm pakub ENISA-le abi ja eksperdinõu seoses ettevalmistava kava

ning vajaduse korral sellele lisatavate tehniliste kirjelduste koostamisega.

4. Ettevalmistavat kava, sh vajaduse korral sellele lisatavaid tehnilisi kirjeldusi

koostades konsulteerib ENISA aegsasti sidusrühmadega ametliku, avatud, läbipaistva

ja kaasava konsulteerimisprotsessi raames. ENISA teeb samuti koostööd asjaomaste

avaliku sektori asutustega liikmesriikides, et saada neilt eksperdinõuandeid

ettevalmistava kava ja vajaduse korral sellele lisatavate tehniliste kirjelduste

koostamise kohta. Kui ENISA edastab lõike 6 kohaselt komisjonile ettevalmistava

kava, kirjeldab ta seda, mil viisil ta on käesolevat lõiget järginud.

5. Enne ettevalmistava kava ja vajaduse korral lisatavate tehniliste kirjelduste

komisjonile edastamist küsib ENISA Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

rühma liikmetelt kirjalikke arvamusi ettevalmistava kava kohta. Arvamused

esitatakse taotluse esitamise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. ENISA võtab

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma arvamusi võimalikult suurel määral

arvesse. Kui selliseid arvamusi ei esitata, ei takista see ENISA-l ettevalmistava kava

komisjonile saatmist.

6. ENISA edastab ettevalmistava kava komisjonile hiljemalt 60 päeva jooksul alates

lõikes 5 osutatud taotluse esitamise kuupäevast.

7. Kui komisjon saab ettevalmistava kava kätte, siis ta hindab, kas kava vastab

artikli 73 kohaselt esitatud taotlusele. Komisjon käitub 30 päeva jooksul alates

kõnealuse ettevalmistava kava edastamise kuupäevast ühel järgmisel viisil:

a) kiidab ettevalmistava kava heaks;

b) saadab ettevalmistava kava ENISA-le muutmiseks tagasi koos tagasisaatmise

põhjendusega ja kuni 90päevase tähtajaga, mille jooksul ENISA peab esitama

muudetud ettevalmistava kava;

c) lõpetab ettevalmistava kava kohaldamise.

8. Kui komisjon saadab ettevalmistava kava kooskõlas lõike 7 punktiga b ENISA-le

muutmiseks tagasi, siis kohaldatakse vastavalt lõikeid 4, 5 ja 7.

ET 104 ET

9. Komisjonil on ENISA koostatud ettevalmistava kava alusel, mille komisjon on heaks

kiitnud, volitus võtta vastu rakendusakte, millega sätestatakse IKT-toodete, -teenuste,

-protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kava, mis vastab artiklites 80 ja 81 sätestatud nõuetele. Nimetatud

rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

10. Komisjon võib käesoleva artikli lõikes 9 osutatud rakendusaktides osutada ENISA

koostatud tehnilistele kirjeldustele kooskõlas artiklitega 18 ja 77.

11. Komisjon võib täpsustada käesoleva artikli lõikes 9 osutatud rakendusaktides

Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvahelise tunnustamise tingimused

kooskõlas artikliga 87.

Artikkel 75

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava haldamine

1. Igas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas määratakse kindlaks haldamise

strateegia. Haldamise strateegias kirjeldatakse haldamistegevusega seotud ootusi,

eelkõige kui need on seotud kavas osutatud standardite või tehniliste kirjeldustega,

ning mõju asjaomastele sidusrühmadele.

2. ENISA tagab koostöös komisjoniga ning Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

rühma ja selle vastava haldamise alamrühma toetusel Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade haldamise, võttes muu hulgas arvesse kõnealuste kavade

võimalikku läbivaatamist komisjoni poolt. ENISA teeb haldamisega seoses koostööd

ja vahetab teavet asjaomaste liidu üksuste ja rühmadega.

3. ENISA võib korraldada erasektori kaasamise kava haldamisse ajutise töörühma kujul

kooskõlas lõikes 1 osutatud haldamise strateegiaga.

4. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise tegevus hõlmab

järgmist:

a) tehniliste kirjelduste ja suuniste koostamine, ajakohastamine ja toetamine

eesmärgiga toetada kavade ühtlustatud ja ühtset rakendamist;

b) kava jaoks asjakohaste standardite või tehniliste kirjelduste kindlaks tegemine;

c) suhtlus ja vajaduse korral suhete loomine asjaomaste sidusrühmadega, sh

Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, muu hulgas

tehnilise panuse tegemise või saamise eesmärgil;

d) komisjonile soovituste esitamine kavade vajalike täienduste ja ajakohastuste

kohta, sh kavade võimaliku läbivaatamise eesmärgil;

e) liikmesriikide teabevahetus kavade tegelikkuses rakendamise kohta;

f) panused vastastikustesse eksperdihinnangutesse ja vastastikuse hindamise

mehhanismidesse ning kõnealuste hindamiste tulemuste analüüsid, et

parandada kavade toimimist ning toetada nende võimalikku läbivaatamist.

5. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm võib esitada Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise kohta arvamuse.

ET 105 ET

Artikkel 76

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade hindamine, läbivaatamine ja kehtetuks

tunnistamine

1. ENISA hindab vähemalt iga nelja aasta tagant pärast Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kava kohaldamise algust kõnealuse kava mõju ja tulemuslikkust

koostöös Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma asjaomase haldamise

allrühmaga ning võttes arvesse sidusrühmadelt saadud tagasisidet. ENISA viib

hindamise läbi, tehes turuanalüüsi kooskõlas artikli 8 lõikega 1.

2. Komisjon võib pärast lõikes 1 osutatud hindamist vaadata läbi või tunnistada

kehtetuks rakendusaktid, millega nähakse ette Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kava kooskõlas artikli 74 lõikega 9.

3. Komisjon konsulteerib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade

läbivaatamisel või kehtetuks tunnistamisel ENISA, Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühma ja selle asjaomase haldamise allrühmaga ning võtab arvesse

asjaomaste sidusrühmade ja muude liidu üksuste seisukohti.

4. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm võib esitada Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise

kohta arvamuse. Komisjon võtab seda Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kava läbivaatamisel või kehtetuks tunnistamisel nõuetekohaselt arvesse.

Artikkel 77

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades esitatud tehnilised kirjeldused

1. ENISA võib koostada tulevase Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava

eesmärgil või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava haldamise toetamiseks

tehnilised kirjeldused.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnilised kirjeldused koostatakse aegsasti

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ja selle haldamise allrühmade ning

vajaduse korral artikli 75 lõikes 3 osutatud vastava ajutise töörühma toetusel. Sel

otstarbel küsib ENISA samuti sisendeid asjaomastelt sidusrühmadelt, võttes arvesse

artikli 75 lõikes 1 osutatud haldamise strateegiat.

3. Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas osutatakse tehnilistele

kirjeldustele, nagu on märgitud artikli 74 lõikes 10, siis tehakse need kättesaadavaks

artiklis 79 osutatud veebisaidil.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige kui tehnilised kirjeldused sisaldavad

teavet, mis võib kahjustada sertifitseeritud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside,

hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku turvalisust, jaotatakse need ainult

sidusrühmadele, kelle suhtes kava nõudeid kohaldatakse. Sellistele tehnilistele

kirjeldustele ei osutata Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas, nagu on

märgitud artikli 74 lõikes 10.

Artikkel 78

Liidu õigusaktidele vastavuse hõlbustamine

1. Kui konkreetses liidu õigusaktis on nii sätestatud, näitab Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kava kohaselt välja antud sertifikaat vastavust selles õigusaktis

sätestatud asjakohastele nõuetele ja tagab sellele nõuetele vastavuse eelduse.

ET 106 ET

2. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohane hindamine peab olema

kooskõlas liidu vastava õigusaktiga, milles määratakse kindlaks vastavuse

tõendamine ja nõuetele vastavuse eeldus. Kui vastavas liidu õigusaktis ei ole seda

hindamist käsitletud, siis käsitletakse seda kavas. Liidu õigusaktide nõuetele

vastavuse eelduse tagava sertifikaadi vastavushindamise viib läbi kolmandast isikust

asutus.

3. Liidu ühtlustatud õigusaktide puudumisel võidakse liikmesriigi õiguses sätestada, et

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava võib kasutada selleks, et tõendada

vastavust ja tagada nõuetele vastavuse eeldus liikmesriigi õiguses sätestatud

õiguslikele erinõuetele.

Artikkel 79

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kasutuselevõtt, ENISA veebisait ja

sertifikaatide avaldamine

1. ENISA korraldab tegevuse, et edendada vastu võetud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade kasutuselevõttu, muu hulgas hallates käesoleva artikli

lõikes 2 osutatud veebisaiti.

2. ENISA haldab ja ajakohastab korrapäraselt sihtotstarbelist veebisaiti, millel on

esitatud avalik teave järgmise kohta:

a) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad;

b) iga Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava haldamisega seotud tasud;

c) asjakohased ENISA tehnilised kirjeldused;

d) Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid ja ELi vastavusdeklaratsioonid, sh teave

selliste sertifikaatide ja deklaratsioonide kohta, mis enam ei kehti, mis on

peatatud, kehtetuks tunnistatud või aegunud;

e) asjakohane täiendav küberturvalisuse teave, mis on esitatud kooskõlas

artikliga 84;

f) vastastikuste eksperdihinnangute kokkuvõtted kooskõlas artikli 89 lõikega 7;

g) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas märgitud tehnilised

kirjeldused kooskõlas artikli 74 lõikega 10.

3. Kui see on asjakohane, märgitakse lõikes 2 osutatud veebisaidil ära ka riiklikud

küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, mis on asendatud Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavaga.

II PEATÜKK

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade sisu

Artikkel 80

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade turvalisusega seotud eesmärgid

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kaval on kohaldataval juhul järgmised

turvalisusega seotud eesmärgid:

a) tagada, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid ning hallatud turbeteenused on

vaikimisi ja sisseprojekteeritult turvalised;

ET 107 ET

b) kaitsta salvestatud, edastatud või muul moel töödeldud andmeid juhusliku või

volitamata salvestamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest,

kasutades sobilikke tehnilisi vahendid ning võttes arvesse IKT-toote, -teenuse

või -protsessi kogu elutsüklit;

c) kaitsta salvestatud, edastatud või muul moel töödeldud andmete (isikuandmed

või muud andmed), käskude, programmide ja konfiguratsioonide terviklust mis

tahes manipuleerimise või muutmise eest, milleks kasutaja ei ole luba andnud,

ja teatada rikkumistest, võttes arvesse IKT-toote, -teenuse või -protsessi kogu

elutsüklit;

d) tagada asjakohaste kontrollimehhanismide (sh, aga mitte ainult autentimis-,

identimis- või juurdepääsu haldamise süsteemide) abil kaitse loata juurdepääsu

eest ning teatada võimalikust loata juurdepääsust;

e) teha kindlaks ja dokumenteerida komponendid ja nõrkused, sh vajaduse korral

koostades tarkvaramaterjalide loetelu, mis hõlmab vähemalt kõrgeima taseme

sõltuvusi;

f) anda turvalisusega seotud teavet, registreerides ja seirates asjaomaseid

sisetoiminguid, sh juurdepääsu andmetele, teenustele või funktsioonidele või

nende muutmist, kui see on kohaldatav siis koos loobumismehhanismiga

kasutajate jaoks;

g) kontrollida, et IKT-toodetel, -teenustel ja -protsessidel ei ole teadaolevaid

ärakasutatavaid turvanõrkuseid;

h) kaitsta oluliste ja põhifunktsioonide kättesaadavust, seda ka pärast intsidenti,

muu hulgas ummistusrünnete vastu suunatud vastupidavus- ja

leevendusmeetmetega;

i) minimeerida negatiivset mõju muude võrkude ja seadmete osutatavate teenuste

kättesaadavusele füüsilise või tehnilise intsidendi korral;

j) tagada, et IKT-tooteid, -teenuseid ja -protsesse testitakse korrapäraselt ja nende

turvalisus vaadatakse läbi;

k) tagada, et nõrkusi võetakse arvesse ja need kõrvaldatakse viivitamata, sh

turvauuendite abil, ja et teavet kõrvaldatud nõrkuste kohta jagatakse ja see

avalikustatakse, v.a juhul, kui avaldamise riskid on turvalisusele saadavast

kasust kaalukamad;

l) tagada, et kasutusel on poliitika nõrkuste kohta teabe kooskõlastatud

avalikustamiseks;

m) hõlbustada teabe jagamist IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside võimalike

nõrkuste kohta;

n) tagada, et kui kindlaks tehtud turvaprobleemide lahendamiseks on saadaval

turvauuendid, siis levitatakse neid turvauuendeid viivitamata;

o) tagada, et hallatud turbeteenuseid pakutakse vajalikul tasemel pädevuse,

erialateadmiste ja kogemustega; muu hulgas peavad töötajatel, kelle ülesanne

on kõnealuseid teenuseid pakkuda, olema asjaomases valdkonnas piisaval ja

sobival tasemel tehnilised teadmised ja pädevus ning piisav ja asjakohane

kogemus ning suurim erialane kohusetunne;

ET 108 ET

p) tagada, et hallatud turbeteenuste pakkumisel kasutatud IKT-tooted, -teenused ja

-protsessid on sisseprojekteeritult ja vaikimisi turvalised ning kohaldataval

juhul on neile paigaldatud kõige värskem turvauuend ja need ei sisalda

avalikult teadaolevaid nõrkusi;

q) tagada, et sertifitseeritud üksusel on kasutusel sobivad sisemenetlused, mis

tagavad, et teenuseid pakutakse igal ajal piisava ja sobiva kvaliteediga;

r) tagada, et sertifitseeritud üksus suudab intsidente kindlaks teha, nende vastu

kaitsta, neid avastada, neile reageerida ja neist taastuda;

s) tagada, et sertifitseeritud üksus suudab juhtida riske, mis ohustavad üksuse

tegevuses või teenuste osutamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide

turvalisust, ning ennetada või minimeerida intsidentide mõju üksuse teenuste

saajatele ja muudele teenustele;

t) tagada, et sertifitseeritud üksus suudab luua, tagada ja vaadata läbi oma

tegevuse terviklikkust ja usaldusväärsust, tagades kas otseselt või kaudselt

kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate pakutavate teenuste kasutamise

kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida üksus kasutab ning mis

toetavad teenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste

vältel;

u) tagada, et sertifitseeritud üksus suudab rakendada ja säilitada infoturbe halduse

süsteemi;

v) panna vastu mis tahes sündmusele, mis võib ohustada üksuse salvestatud,

edastatud või töödeldud andmete või tema pakutud või tema kasutatava võrgu-

ja infosüsteemi kaudu kättesaadavate andmete käideldavust, autentsust,

terviklust või konfidentsiaalsust ning tagada teenuste jätkuva osutamise ja

nende kvaliteedi, sh katkestuste vältel;

w) tagada, et üksus suudab tagada isikuandmete töötlemise turvalisuse.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 119 vastu delegeeritud õigusakte, et

muuta käesoleva artikli lõiget 1, lisades turvalisuse eesmärke või muutes neid

eesmärgiga tagada, et need kajastavad uusimat tehnoloogia arengut ja sellega seotud

uusi ohte ning uute liidu õigusaktide vastuvõtmist, millega määratakse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kaudu kindlaks vastavuse tõendamine ja nõuetele

vastavuse eeldus kõnealuste õigusaktide asjakohaste küberturvalisuse nõuetega.

3. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava, mis käsitleb määruse

(EL) 2024/2847 artikli 3 punktis 1 määratletud digielemente sisaldavaid tooteid,

koostatakse kooskõlas kõnealuse määruse I lisas sätesatud oluliste küberturvalisuse

nõuetega ja selle puhul võetakse arvesse olemasolevaid harmoneeritud standardeid.

Artikkel 81

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade elemendid

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a) sertifitseerimiskava reguleerimisese ja kohaldamisala, sh sertifitseerimisega

hõlmatud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside, hallatud turbeteenuste või

üksuse varade, teenuste ja funktsioonide liik või kategooria;

ET 109 ET

b) kava eesmärgi selge kirjeldus ja, kui see on kohaldatav, siis nende liidu

õigusaktide kindlaks määramine, milles on märgitud nõuded, millele vastavust

Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid tõendavad ja mille nõuetele vastavuse

eelduse need tagavad;

c) haldamise strateegia, milles määratakse kindlaks artiklis 75 sätestatud

haldamistegevuse lähenemisviis;

d) küberturvalisuse erinõuded, hindamiskriteeriumid ja -meetodid, mida

kasutatakse IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või

üksuste turvaoleku hindamiseks, ning viited rahvusvahelisetele Euroopa või

riiklikele standarditele, mida kohaldatakse IKT-toodete, -teenuste, -protsesside,

hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku hindamiseks, või kui kõnealused

standardid ei ole saadaval või asjakohased, siis viited tehnilistele kirjeldustele,

mille ENISA on koostanud kooskõlas artikliga 77, või kui kõnealused

kirjeldused ei ole saadaval, siis muudele tehnilistele kirjeldustele;

e) kava kohaselt välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide maksimaalne

kehtivusaeg.

2. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava sisaldab vähemalt järgmist

käsitlevaid norme ja tingimusi:

a) IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste

turvaoleku Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuetele või ELi

vastavusdeklaratsiooni nõuetele vastavuse järelevalve, sh mehhanismid,

millega kinnitatakse kindlaksmääratud küberturvalisuse nõuete jätkuvat

täitmist;

b) Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljastamine, kinnitamine, kehtetuks

tunnistamine ja uuendamine, sertifikaatide kohaldamisala suurendamine või

vähendamine ja taassertifitseerimine;

c) tagajärjed sertifitseeritud või ELi vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -

teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste puhul, mis ei järgi

kõnealuse kava nõudeid;

d) kuidas tuleks IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside varem avastamata

küberturvalisuse nõrkustest teada anda ja kuidas neid menetleda;

e) väljaantavate Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide sisu ja vorming;

f) ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilise dokumentatsiooni ning IKT-toodete, -

teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või pakkuja või

sertifitseeritava turvaolekuga üksuse poolt kättesaadavaks tehtava kogu muu

asjaomase teabe kättesaadavuse tähtaeg;

g) kava alusel artikli 85 lõikes 4 käsitletud Euroopa küberturvalisuse sertifikaate

väljastavatele ametitele või asutustele loodud mis tahes vastastikuste

eksperdihinnangute mehhanismid, mis ei piira artiklis 90 sätestatud

vastastikuse eksperdihinnangu kohaldamist;

h) käesolevas jaotises märgitud nõuete rakendamisega seotud ülesannete täitmise

ja tegevuse elluviimise tulemusena kõigi osaliste saadud teabe ja andmete

konfidentsiaalsus;

ET 110 ET

i) vorming ja menetlused, mida kasutavad IKT-toodete, -teenuste või -protsesside

tootjad või pakkujad täiendava küberturvalisuse alase teabe esitamisel ja

ajakohastamisel kooskõlas artikliga 84 ning

j) sertifitseerimistegevuse jätkumine erakorralistes kriisiolukordades, mis ei ole

välditavad ja mis takistavad sertifitseerimiskava normide kohaldamist.

3. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava sisaldab vajaduse korral ka järgmist:

a) usaldusväärsuse tase(med) ja vastavad hindamistasemed;

b) kaitseprofiilid, et täpsustada turvanõuded, mis on kohaldatavad IKT-toodete, -

teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste konkreetse kategooria suhtes;

c) profiilide laiendamine, et kehtestada täiendavaid turvanõudeid, sh asjakohasel

juhul liidu õiguse ülevõtmiseks riiklikes õigusnormides sätestatud

turvanõudeid;

d) selgitus, milline vastavushindamistegevus, sh kalibreerimine, testimine,

sertifitseerimine ja inspekteerimine usaldusväärsuse taseme „kõrge“ puhul või

vastavuse tõendamiseks ja vastavuseelduse tagamiseks, on lubatud väljaspool

Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“);

e) teave sama liiki või samasse kategooriasse kuuluvaid IKT-tooteid, -teenuseid, -

protsesse, hallatud turbeteenuseid või üksuste turvaolekut hõlmavate riiklike

või rahvusvaheliste küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohta;

f) vastavushindamisasutuste suhtes kohaldatavad lisa- või erinõuded, et tagada

nende tehniline pädevus hinnata küberturvalisuse nõudeid;

g) sertifitseerimiseks vajalik teave, mille taotluse esitaja esitab

vastavushindamisasutustele või mille ta teeb neile muul viisil kättesaadavaks;

h) märgid või märgistused ning tingimused kõnealuste märkide või märgistuste

kasutamiseks;

i) Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvahelise tunnustamise

tingimused kooskõlas artikliga 87.

4. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks määratud nõuded peavad

olema kooskõlas liidu õigusaktide nõuetega.

5. Komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühised

põhimõtted ja näidissätted lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud elementide kohta Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade puhul. Kui see on asjakohane ja

kättesaadav, siis võib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava sisaldada

viiteid kõnealustele põhimõtetele ja näidissätetele.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade jaoks ühispõhimõtete ja näidissätete koostamisel või

muutmisel konsulteerib komisjon ENISAga ja võtab vajaduse korral arvesse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühma, asjaomaste sidusrühmade ja muude

asjaomaste asutuste arvamusi.

ET 111 ET

Artikkel 82

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade usaldusväärsuse ja hindamise tasemed

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse määrata IKT-toodetele, -

teenustele, -protsessidele ning hallatud turbeteenustele või üksuste turvaolekule üks

või mitu järgmist usaldusväärsuse taset: baastase, märkimisväärne tase või kõrge

tase. Need usaldusväärsuse tasemed on samaväärsed IKT-toote, -teenuse, -protsessi

või hallatud turbeteenuse ettenähtud kasutusega või sertifitseeritava turvaolekuga

üksuste olemusega ning nende tegevuskeskkonnaga seotud riskitasemega, võttes

arvesse intsidendi toimumise tõenäosust ja mõju.

2. Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid osutavad sellise Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas määratud usaldusväärsuse tasemele, mille alusel kõnealune

sertifikaat välja anti. ELi vastavusdeklaratsioonid osutavad usaldusväärsuse

baastasemele.

3. Asjakohases Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas määratakse kindlaks

igale usaldusväärsuse tasemele vastavad turvanõuded, sh vastavad turvakontrollid

ning IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku

puhul nõutav hindamine.

4. Euroopa küberturvalisuse sertifikaadis või ELi vastavusdeklaratsioonis osutatakse

sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sh tehnilisele

kontrollile, mille eesmärk on vähendada küberintsidentide riski või ennetada

küberintsidente.

5. Euroopa küberturvalisuse sertifikaat või ELi vastavusdeklaratsioon, mis osutab

usaldusväärsuse baastasemele, annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused, -protsessid,

hallatud turbeteenused või üksuste turvaolek, mille kohta kõnealune sertifikaat või

ELi vastavusdeklaratsioon on välja antud, vastavad asjaomastele turvanõuetele, sh

turvakontrollidele, ning et neid on hinnatud tasemel, mille eesmärk on minimeerida

intsidentide ja küberrünnete teadaolevaid põhilisi riske. Hindamine hõlmab vähemalt

tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamist. Kui tehnilise dokumentatsiooni

läbivaatamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel kasutada muud samaväärse

mõjuga hindamist.

6. Euroopa küberturvalisuse sertifikaat, mis osutab märkimisväärsele usaldusväärsuse

tasemele, annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused, -protsessid, hallatud

turbeteenused või üksuste turvaolek, mille kohta kõnealune sertifikaat on välja antud,

vastavad asjaomastele turvanõuetele, sh turvakontrollidele, ning et neid on hinnatud

tasemel, mille eesmärk on minimeerida teadaolevaid intsidentide ja küberrünnete

toimumise riske ning piiratud oskuste ja vahenditega isikute poolt toimepandavate

küberrünnete riske. Hindamine hõlmab vähemalt kontrolli, mis tõendab, et ei esine

avalikult teadaolevaid nõrkusi, ning teste, mis tõendavad, et IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste puhul rakendatakse nõuetekohaselt

vajalikke turvakontrolle. Kui selline hindamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel

kasutada muud samaväärse mõjuga hindamist.

7. Euroopa küberturvalisuse sertifikaat, mis osutab kõrgele usaldusväärsuse tasemele,

annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused, -protsessid, hallatud turbeteenused või

üksuste turvaolek, mille kohta kõnealune sertifikaat on välja antud, vastavad

asjaomastele turvanõuetele, sh turvakontrollidele, ning et neid on hinnatud tasemel,

mille eesmärk on minimeerida intsidentide riski ning märkimisväärsete oskuste ja

ET 112 ET

vahenditega isikute poolt toimepandavate tipptasemel küberrünnete riski. Hindamine

hõlmab vähemalt järgmist:

a) kontroll, mis tõendab, et ei esine avalikult teadaolevaid nõrkuseid;

b) testid, mis tõendavad, et IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside ning hallatud

turbeteenuste või üksuste puhul rakendatakse vajalikke turvakontrolle

korrektselt ja tipptasemel;

c) IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste võime

hindamine panna vastu suurte oskustega ründajatele, kasutades vajaduse korral

läbistustestimist.

Kui selline hindamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel kasutada muud

samaväärse mõjuga hindamist. Kõrge usaldusväärsuse taseme puhul viiakse mis

tahes vastavushindamistegevus, sh kalibreerimine, testimine, sertifitseerimine ja

inspekteerimine ellu Euroopa Majanduspiirkonnas, kui Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas ei ole ette nähtud teisiti.

8. Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava on koostatud, et tõendada

vastavust konkreetsele liidu õigusaktile või tagada selle nõuetele vastavuse eeldus,

siis antakse Euroopa küberturvalisuse sertifikaadiga kindlus, et sertifitseeritud IKT-

tooted, -teenused, -protsessid, hallatud turbeteenused või üksuste turvaolek vastab

kõnealuse õigusakti asjakohastele küberturvalisuse nõuetele. Nõuetele vastavuse

eelduse puhul viiakse mis tahes vastavushindamistegevus, sh kalibreerimine,

testimine, sertifitseerimine ja inspekteerimine ellu Euroopa Majanduspiirkonnas, kui

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas ei ole ette nähtud teisiti.

9. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse täpsustada konkreetse

usaldusväärsuse taseme puhul mitu hindamistaset. Iga hindamistase vastab ühele

usaldusväärsuse tasemele.

Artikkel 83

Vastavuse enesehindamine

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse lubada vastavuse

enesehindamise läbiviimist IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste tootja või pakkuja või sertifitseeritava turvaolekuga üksuse

ainuvastutusel. Vastavuse enesehindamine on lubatud üksnes väikese riskiga IKT-

toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku suhtes,

mis vastavad usaldusväärsuse baastasemele.

2. IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või pakkuja või

üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, võib anda välja ELi

vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas kindlaks määratud nõuete täitmist on tõendatud. ELi

vastavusdeklaratsiooni väljaandmisega võtab tootja, pakkuja või üksus vastutuse

IKT-toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või turvaoleku vastavuse eest

kõnealuses kavas kindlaks määratud nõuetele.

3. IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste tootja või pakkuja või

üksus, kelle turvaolekut sertifitseeritakse, hoiab ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilist

dokumentatsiooni ja muud asjaomast teavet, mis käsitleb IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või turvaoleku vastavust Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavale, asjaomases kavas kindlaks määratud tähtaja

ET 113 ET

jooksul kättesaadavana artikli 89 kohaselt määratud riiklikule küberturvalisuse

sertifitseerimise asutusele. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia esitatakse

põhjendamatu viivituseta riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele ja

ENISA-le.

Artikkel 84

Täiendav küberturvalisuse alane teave sertifitseeritud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside

kohta

1. Nende IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja, mille kohta on

väljastatud ELi vastavusdeklaratsioon või Euroopa küberturvalisuse sertifikaat,

teevad kasutajale kättesaadavaks järgmise täiendava küberturvalisuse teabe:

a) asjaomase IKT-toote, -teenuse või -protsessi ettenähtud kasutusotstarve, sh

tootja või pakkuja tagatud turvakeskkond;

b) suunised ja soovitused, mis aitavad kasutajal IKT-tooteid või -teenuseid

turvaliselt konfigureerida, paigaldada, kasutusele võtta ning neid käitada ja

hooldada;

c) see, millist liiki tehnilist turvatuge tootja või pakkuja pakub, ja selle toe kestuse

lõppkuupäev, mille jooksul võivad kasutajad eeldada, et nõrkustega tegeletakse

ja neile pakutakse turvauuendeid;

d) kui tootja või pakkuja otsustab teha tarkvara koostenimekirja kasutajale

kättesaadavaks, siis teave selle kohta, kust on võimalik seda vaadata.

2. Nende IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja, mille kohta on

väljastatud ELi vastavusdeklaratsioon või Euroopa küberturvalisuse sertifikaat, teeb

üldsusele kättesaadavaks järgmise täiendava küberturvalisuse teabe:

a) ühtne kontaktpunkt, kuhu võib saata ja kus võetakse vastu teavet nõrkuste

kohta ning kust võib leida tootja nõrkuste koordineeritud avalikustamise

põhimõtted;

b) teave parandatud nõrkuste kohta, sh nõrkuste kirjeldus, teave, mille põhjal

kasutaja saab kindlaks teha, milliseid digielemente sisaldavaid tooteid need

mõjutasid, nõrkuste mõju, raskusaste ning selge ja juurdepääsetav teave, mis

aitaks kasutajatel nõrkused kõrvaldada; igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui

tootjad leiavad, et avaldamisest tulenevad turvariskid kaaluvad üles

turvalisusega seotud kasu, võivad nad parandatud nõrkust käsitleva teabe

avalikustamise edasi lükata, kuni kasutajatele on antud võimalus asjaomast

paika kasutada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema kättesaadav elektroonilisel kujul ning see

peab olema kättesaadav ja seda tuleb ajakohastada kehtivuse ajal ja vähemalt viie

aasta jooksul pärast vastava Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi või ELi

vastavusdeklaratsiooni kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ei kohaldata juhul, kui avalikustatav teave võib

asjakohase IKT-toote, -teenuse või -protsessi turvalisust kahjustada.

III PEATÜKK

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku juhtimine

ET 114 ET

1. jagu

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade üldnormid ja haldamine

Artikkel 85

Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljastamine

1. Kui IKT-tooted, -teenused, -protsessid, hallatud turbeteenused või üksuse turvaolek

on sertifitseeritud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaselt,

eeldatakse, et nad vastavad kõnealuse kava nõuetele.

2. Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi annavad välja artiklis 91 osutatud

vastavushindamisasutused artikli 74 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sisalduvate kriteeriumide alusel.

3. Erandina lõikest 2 võib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas ette näha, et

nimetatud kavast tuleneva Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi võivad välja anda

üksnes järgmised avaliku sektori asutused:

a) artiklis 88 osutatud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, mis on

akrediteeritud vastavushindamisasutusena artikli 91 lõike 1 kohaselt;

b) artikli 91 lõike 1 kohaselt vastavushindamisasutusena akrediteeritud avaliku

sektori asutus.

4. Kui artikli 74 kohaselt vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavaga määratakse kindlaks kõrge usaldusväärsuse tase või kui kõnealuses kavas on

märgitud vastupidist, siis annab kõnealuse kava kohase Euroopa küberturvalisuse

sertifikaadi välja ainult artiklis 88 osutatud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise

asutus, mis on akrediteeritud vastavushindamisasutusena artikli 91 lõike 1 kohaselt,

või

a) vastavushindamisasutus eelneva heakskiidu mudeli alusel või

b) vastavushindamisasutus üldise delegeerimise mudeli alusel.

5. Komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud eelneva heakskiidu või üldise delegeerimise

mudelite menetlused. Rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga. Need rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Füüsiline või juriidiline isik, kes esitab oma IKT-tooted, -teenused, -protsessid või

hallatud turbeteenused sertifitseerimiseks või üksus, kes taotleb oma turvaoleku

sertifitseerimist, peab tegema artikli 89 kohaselt määratud riiklikule küberturvalisuse

sertifitseerimise asutusele, kui kõnealune asutus on Euroopa küberturvalisuse

sertifikaati väljaandev asutus, või artiklis 91 osutatud vastavushindamisasutusele

kättesaadavaks kogu sertifitseerimiseks vajaliku teabe.

7. Vastavushindamisasutused ja vajaduse korral riiklikud küberturvalisuse

sertifitseerimise asutused teavitavad ENISAt põhjendamatu viivituseta nende

otsustest, mis mõjutavad Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi

vastavusdeklaratsioonide seisundit kooskõlas artikliga 94.

8. Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi saanud isik teavitab vastavushindamisasutust ja

asjakohasel juhul lõikes 7 osutatud riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust

mis tahes edasistest avastatud nõrkustest või mittevastavustest sertifitseeritud IKT-

toote, -teenuse, -protsessi, hallatud turbeteenuse või üksuse turvaoleku puhul, mis

ET 115 ET

tõenäoliselt mõjutavad selle vastavust sertifikaadile. Kõnealune asutus edastab selle

teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele riiklikule küberturvalisuse

sertifitseerimise asutusele ja hindab sertifikaadi mõju kooskõlas kava tingimustega,

nagu on osutatud artikli 81 lõike 2 punktis d.

9. Nende sertifitseeritud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside või hallatud turbeteenuste

puhul, mis on kas täielikult või osaliselt tehtud kindlaks oluliste varadena kooskõlas

artikliga 102, ei kasuta Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi saanud isikud, paigalda

ega integreeri muul viisil sertifitseeritud IKT-toodetesse, -teenustesse, -

protsessidesse või hallatud turbeteenustesse IKT-komponente või IKT-komponente

sisaldavaid komponente, mis pärinevad suure riskiga tarnijatelt.

10. Euroopa küberturvalisuse sertifikaat antakse Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavas kindlaks määratud tähtajaks ja selle kehtivust võib pikendada,

kui asjakohased nõuded on jätkuvalt täidetud.

11. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada Euroopa küberturvalisuse

sertifikaatide väljastamisega seotud sätete kohaldamisel ka artikli 100 lõike 4

punkti b arvesse võtmine. Vastavushindamisasutus ja vajaduse korral riiklik

küberturvalisuse sertifitseerimise asutus esitavad komisjonile taotluse korral ja

põhjendamatu viivituseta kogu teabe, mis käsitleb asjaomaste Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatide või ELi vastavusdeklaratsioonide väljastamist.

Artikkel 86

Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad ja sertifikaadid

1. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava reguleerimiseseme ja

kohaldamisalaga hõlmatud riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ning

nendega hõlmatud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ning

üksuste turvaolekuga seotud menetluste õiguslik toime lõpeb artikli 74 lõike 9

kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud kuupäeval. Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava reguleerimiseseme ja kohaldamisalaga

hõlmamata riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ning nendega hõlmatud

IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ning üksuste

turvaolekuga seotud menetluste õiguslik toime võib jääda kehtima.

2. Liikmesriigid ei võta kasutusele uusi riiklikke küberturvalisuse sertifitseerimise

kavasid ning nendega seotud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud

turbeteenuste ning üksuste turvaolekuga seotud menetlusi, mis on juba hõlmatud

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava reguleerimiseseme ja

kohaldamisalaga.

3. Riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alusel väljastatud sertifikaadid, mis

on hõlmatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava reguleerimiseseme ja

kohaldamisalaga, jäävad kehtima kuni oma kehtivusaja lõpuni.

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

rühma enne IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste

turvaoleku uute riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade vastuvõtmist.

5. Komisjon võib soovitada liikmesriigil kehtetuks tunnistada IKT-toodete, -teenuste, -

protsesside, hallatud turbeteenuste või üksuste turvaoleku riikliku küberturvalisuse

sertifitseerimise kava, kui on juba esitatud taotlus kõnealuseid tooteid, teenuseid,

protsesse või turvaolekut hõlmava Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava

ET 116 ET

koostamiseks kooskõlas artikliga 73, võttes arvesse kõnealuse kava koostamise

plaani.

Artikkel 87

Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvaheline tunnustamine

1. IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste turvaoleku

kolmandate riikide sertifikaate võib tunnustada võrdväärsena Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatidega rakendusaktiga või liidu ja kõnealuse kolmanda

riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel lepingu sõlmimise teel, kui asjaomase

kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kava nõudeid peetakse Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuetega võrdväärseks. Komisjonil on õigus

selliseid rakendusakte vastu võtta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Rakendusaktid ja lepingud, millele on osutatud lõikes 1, põhinevad artikli 74

lõike 11 kohaselt sätestatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide rahvusvahelise

tunnustamise tingimustel.

3. Lõikes 1 osutatud kolmandate riikide sertifikaatide või rahvusvaheliste

organisatsioonide sertifikaatide tunnustamise lepingud sõlmitakse ainult juhul, kui

nendes tunnustatakse samuti Euroopa küberturvalisuse sertifikaate võrdväärsena

kolmanda riigi sertifikaatidega.

Artikkel 88

Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused

1. Iga liikmesriik määrab oma territooriumil riikliku(d) küberturvalisuse

sertifitseerimise asutuse(d) või vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga

riikliku(d) küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse(d), mis asub või asuvad

nimetatud teises liikmesriigis ja mis vastutab või vastutavad järelevalveülesannete

eest määravas liikmesriigis.

2. Iga liikmesriik teatab komisjonile määratud riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise

asutuse andmed. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe asutuse, teatab ta

komisjonile igale asutusele määratud ülesannetest.

3. Iga riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus peab olema oma korralduse,

rahastamisotsuste, õigusliku struktuuri ja otsustusprotsessi seisukohast sõltumatu

üksustest, mille üle ta järelevalvet teeb.

4. Riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste tegevus, mis on seotud Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatide väljastamisega käesoleva määruse alusel, tuleb rangelt

eristada nende järelevalvetegevusest, mis on sätestatud käesolevas artiklis ja

artikli 85 lõike 4 punktides a ja b, ning neid tegevusi tuleb ellu viia üksteisest

sõltumatult.

5. Liikmesriigid tagavad, et riiklikel küberturvalisuse sertifitseerimise asutustel on

piisavad ressursid oma volituste rakendamiseks ning oma ülesannete tulemuslikuks

ja tõhusaks täitmiseks.

6. Riiklikel küberturvalisuse sertifitseerimise asutustel on järgmised ülesanded:

a) nad osalevad artikli 90 lõike 2 kohaselt Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühmas;

ET 117 ET

b) nad teevad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade üle järelevalvet ja

tagavad nende nõuete täitmise kooskõlas artikli 81 lõike 2 punktiga a

eesmärgiga tagada IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste

ja üksuste turvaoleku vastavus nende Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide

nõuetele, mis on väljastatud nende vastavatel territooriumidel, koostöös

asjaomase turujärelevalve- või järelevalveasutusega, sh pädevate asutustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255582 või määruse

(EL) 2024/2847 alusel;

c) nad teevad nende vastaval territooriumil asutatud ning vastava Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaselt vastavuse enesehindamist

tegevate käesolevas määruses sätestatud IKT-toodete, -teenuste, -protsesside

või hallatud turbeteenuste tootjate või pakkujate või sertifitseeritava

turvaolekuga üksuste kohustuste täitmise üle järelevalvet ning tagavad nende

kohustuste täitmise koostöös asjaomaste turujärelevalveasutustega;

d) nad aitavad aktiivselt ja toetavad riiklikke akrediteerimisasutusi või muid

asjaomaseid asutusi vastavushindamisasutuste poolt käesoleva määruse

kohaldamiseks läbi viidava tegevuse jälgimisel ja järelevalvel, ilma et see

piiraks artikli 91 lõike 3 kohaldamist;

e) nad teevad koostööd komisjoniga, kui vastavushindamisasutuse pädevus

seatakse kahtluse alla kooskõlas artikliga 94;

f) nad jälgivad ja kontrollivad artikli 85 lõikes 3 osutatud avaliku sektori asutuste

tegevust;

g) kui see on kohaldatav, siis nad volitavad vastavushindamisasutusi kooskõlas

artikliga 93, teevad vastavushindamisasutuste kohustuste täitmise üle

järelevalvet ja tagavad nende täitmise artikli 81 lõike 3 punkti f kohaselt

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade lisa- või erinõuete alusel

ning piiravad kehtivaid lubasid, peatavad need või tunnistavad need kehtetuks,

kui vastavushindamisasutused ei täida käesoleva määruse nõudeid;

h) nad käsitlevad füüsiliste või juriidiliste isikute kaebusi seoses Euroopa

küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on välja andnud riiklikud

küberturvalisuse sertifitseerimise asutused, või kooskõlas artikli 85 lõikega 4

vastavushindamisasutused, või seoses artikli 83 kohaselt välja antud ELi

vastavusdeklaratsioonidega, ning uurivad asjakohasel määral nende kaebuste

sisu ja teavitavad kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja

tulemusest;

i) nad esitavad komisjonile, ENISA-le ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühmale igal aastal aastaaruande oma põhitegevuse kohta

31. märtsiks [jõustumise aasta + 12 kuud] ja teevad kõnealused aruanded

kättesaadavaks vastastikuse eksperdihinnangu rühmale, kui riikliku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse suhtes kohaldatakse vastastikust

eksperdihinnangut kooskõlas artikliga 89;

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

(EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

ET 118 ET

j) nad teevad koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste,

turujärelevalveasutuste või muude avaliku sektori asutustega, muu hulgas

jagades teavet IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside, hallatud turbeteenuste ja

üksuste turvaoleku võimaliku mittevastavuse kohta käesoleva määruse või

konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele;

k) nad jälgivad küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonna asjakohast arengut.

7. Igal riiklikul küberturvalisuse sertifitseerimise asutusel on vähemalt järgmised

volitused:

a) anda vastavushindamisasutustele, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi

omanikele ja ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjatele korraldus esitada

teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b) uurida auditi vormis vastavushindamisasutusi, Euroopa küberturvalisuse

sertifikaadi omanikke ja ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjaid, et kontrollida

nende poolt käesolevas jaotises sätestatud nõuete järgimist;

c) võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt liikmesriigi õigusele tagamaks, et

vastavushindamisasutused, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja

ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjad järgivad käesoleva määruse ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõudeid;

d) saada juurdepääs kõigile vastavushindamisasutuste ja Euroopa küberturvalisuse

sertifikaadi omanike ruumidele, et viia läbi uurimisi kooskõlas liidu

õigusaktide või liikmesriigi menetlusõigusega;

e) tunnistada liikmesriigi õiguse kohaselt kehtetuks Euroopa küberturvalisuse

sertifikaadid, mille on välja andnud riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise

asutused või vastavushindamisasutused kooskõlas artikli 85 lõikega 4, kui need

sertifikaadid ei vasta käesolevale määrusele või Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavale;

f) määrata liikmesriigi õiguse kohaselt artiklis 97 osutatud karistusi ning nõuda

käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist.

8. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused teevad omavahel ja komisjoniga

koostööd, eelkõige vahetavad teavet, kogemusi ja häid tavasid seoses IKT-toodete, -

teenuste ja -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste turvaoleku küberturvalisuse

sertifitseerimisega ning küberturvalisust puudutavate tehniliste küsimustega.

9. ENISA koostab [jõustumise kuupäev + kuus kuud] käesoleva artikli lõike 6 punktis i

osutatud aruande vormi koostöös komisjoni ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise rühmaga.

Artikkel 89

Vastastikune eksperdihinnang

1. Riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste suhtes kohaldatakse vastastikust

eksperdihinnangut.

2. Vastastikune eksperdihinnang viiakse läbi mõistlike ja läbipaistvate

hindamiskriteeriumide ja -menetluste alusel, mis käsitlevad eelkõige struktuuridele,

inimressurssidele ja menetlustele kohaldatavaid nõudeid, konfidentsiaalsust ja

kaebusi.

3. Vastastikuse eksperdihinnangu puhul hinnatakse järgmist:

ET 119 ET

a) kas riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse tegevus, mis on seotud

käesolevas määruses osutatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide

väljaandmisega, on rangelt lahus artiklis 88 sätestatud järelevalvetegevusest

ning kas nimetatud tegevusi viiakse läbi üksteisest sõltumatult, kui see on

asjakohane;

b) IKT-toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste ja üksuste

turvaoleku Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuetele vastavuse

jälgimise reeglite järelevalve ja täitmise tagamise menetlused kooskõlas

artikli 88 lõike 7 punktiga a;

c) artikli 88 lõike 7 punkti b kohased IKT-toodete, -teenuste, -protsesside,

hallatud turbeteenuste tootjate või pakkujate või sertifitseeritava turvaolekuga

üksuste kohustuste täitmise järelevalve ja kohustuste täitmise tagamise

menetlused;

d) vastavushindamisasutuste tegevuse jälgimise, selleks loa andmise ja selle üle

järelevalve tegemise menetlused.

4. Vastastikuse eksperdihinnangu viivad vähemalt kord iga viie aasta tagant läbi

vähemalt kaks teiste liikmesriikide küberturvalisuse sertifitseerimise asutust ja

komisjon. ENISA osaleb samuti vastastikuses eksperdihinnangus vaatlejana.

Vastastikuse eksperdihinnangu rühm koostab lõpparuande ja vastastikuse

eksperdihinnangu kokkuvõtte.

5. ENISA toetab vastastikuse eksperdihinnangu mehhanismi ja vastastikuste

eksperdihinnangute korraldamist, sh töötades välja asjakohased suunisdokumendid ja

vormid koostöös komisjoni ning Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga.

6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse vastastikuse

hindamise kava, mis hõlmab vähemalt viit aastat, sätestatakse vastastikuse hindamise

rühma koosseisu kriteeriumid, vastastikuse hindamise metoodika, ajakava, sagedus ja

muud vastastikuse hindamisega seotud ülesanded. Rakendusaktide ettevalmistamisel

konsulteerib komisjon Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga ja

ENISAga. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

7. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm vaatab lõpparuande, sh võimalikud

suunised või soovitused ja vastastikuse eksperdihinnangu kokkuvõtte läbi ning kiidab

kokkuvõtte heaks artikli 79 lõikes 2 osutatud veebisaidil avaldamiseks.

Artikkel 90

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm

1. Moodustatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm.

2. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm koosneb riiklike küberturvalisuse

sertifitseerimise asutuste esindajatest või teiste asjakohaste riiklike asutuste

esindajatest. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma liige võib esindada

üksnes kahte liikmesriiki.

3. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmal on järgmised ülesanded:

a) nõustada ja aidata komisjoni tema töös eesmärgiga tagada käesolevas jaotises

sätestatud normide järjepidev rakendamine ja kohaldamine, küberturvalisuse

ET 120 ET

sertifikaadi poliitikaküsimused ning poliitiliste lähenemisviiside

koordineerimine;

b) nõustada ja abistada komisjoni Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavade taotluste koostamisel kooskõlas artikliga 73;

c) abistada ja nõustada ENISAt ja teha temaga koostööd ettevalmistava kava

koostamisel kooskõlas artikliga 74 ning tehniliste kirjelduste koostamisel

kooskõlas artikliga 77;

d) abistada ja nõustada ENISAt ja komisjoni ning teha nendega koostööd

haldamise tegevuse puhul kooskõlas artikliga 75;

e) abistada ja nõustada komisjoni ja teha temaga koostööd kehtivate Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade läbivaatamisel või kehtetuks

tunnistamisel kooskõlas artikliga 76;

f) soovitada esitada komisjonile taotlus Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

ettevalmistava kava koostamiseks kooskõlas artikli 73 lõikega 2;

g) võtta vastu komisjonile suunatud arvamusi seoses olemasolevate Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise, läbivaatamise ja kehtetuks

tunnistamisega;

h) analüüsida olulisi arenguid küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, sh

riiklikul tasandil kooskõlas artikliga 86, ning vahetada teavet ja häid tavasid

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohta;

i) edendada koostööd riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste vahel

käesolevas jaotises sätestatud normide kohaselt suutlikkuse suurendamise ja

teabevahetuse teel, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimist käsitlevate

küsimuste puhul;

j) toetada vastastikuse eksperdihinnangu mehhanismi rakendamist kooskõlas

artikliga 89 ning vastastikuse hindamise mehhanisme kooskõlas artikli 81

lõike 2 punkti g kohaselt Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas

kehtestatud normidega;

k) hõlbustada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade vastavusse

viimist rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh olemasolevate Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavade haldamise osana, ja asjakohasel juhul

esitada ENISA-le soovitusi teha koostööd asjaomaste Euroopa või

rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, et kõrvaldada kehtivate Euroopa

rahvusvaheliselt tunnustatud standardite puudused ja lüngad.

4. Komisjon juhatab ENISA abiga Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ja

osutab sellele sekretariaaditeenust.

5. Komisjon võib luua Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma allrühmad mis

tahes järgmisel otstarbel:

a) konkreetsete küsimuste läbivaatamiseks komisjoni antud pädevuse alusel;

b) Euroopa sertifitseerimise kavade haldamiseks ja läbivaatamiseks kooskõlas

käesoleva määrusega ning komisjoni antud pädevuse alusel.

6. Allrühmad annavad aru Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale.

7. Komisjon ja ENISA on allrühmade kaaseesistujad ning ENISA tagab allrühmade

sekretariaaditeenused.

ET 121 ET

8. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm ja selle allrühmad võtavad

komisjoni ettepaneku alusel ja kokkuleppel komisjoniga rühma ja allrühmade

liikmete lihthäälteenamusega vastu kodukorra.

2. jagu

Vastavushindamisasutused

Artikkel 91

Vastavushindamisasutuste pädevus

1. Vastavushindamisasutusi akrediteerivad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt

määratud riiklikud akrediteerimisasutused. Vastavushindamisasutus akrediteeritakse

üksnes siis, kui ta vastab käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.

2. Kui Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi annab välja riiklik küberturvalisuse

sertifitseerimise asutus vastavalt käesolevale määrusele, akrediteeritakse lõike 1

kohaselt riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse sertifitseerimise organ

vastavushindamisasutuseks.

3. Lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuste akrediteerimine kehtib maksimaalselt

viis aastat ja selle kehtivust võib pikendada, kui vastavushindamisasutus vastab

käesolevas artiklis sätestatud nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus võtab mõistliku

aja jooksul kõik asjakohased meetmed, et piirata lõike 1 kohast

vastavushindamisasutuse akrediteerimist, see peatada või kehtetuks tunnistada, kui

akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või kui

vastavushindamisasutus ei täida käesoleva määruse nõudeid.

4. Artikli 92 kohaselt IKT-tooteid hõlmava Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kava akrediteerimise lisa- või erinõuete kehtestamisel proovitakse võimaluse korral

tagada koostoime määruse (EL) 2024/2847 alusel teada antud asutusi käsitlevate

nõuete ning akrediteerimisnõuetega juba vastu võetud küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade alusel.

5. Kui vastavushindamisasutus on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EL) 2024/2847,

võivad asjaomased asutused kasutada uuesti varasema akrediteerimise protsessi

tulemusi, mis käsitlevad mis tahes kattuvaid nõudeid, tõenditena käesoleva määruse

alusel läbiviidava akrediteerimisprotsessi vältel.

Artikkel 92

Vastavushindamisasutuste pädevuse täiendav ühtlustamine

1. Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas on artikli 81 lõike 3 punkti f

kohaselt sätestatud lisa- või erinõuded, annavad vastavushindamisasutused artikli 88

lõike 1 kohaselt määratud riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele loa

kõnealuse kava alusel ülesannete täitmiseks. Kõnealune luba antakse ainult juhul, kui

vastavushindamisasutus on akrediteeritud ning vastab lisa- või erinõuetele, mis on

sätestatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas.

2. Kui vastavushindamisasutus taotleb luba käesoleva artikli alusel, esitab ta taotluse

selle asutamise liikmesriigi riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele või

riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele, kelle poole asjaomane

liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 88 lõikele 1.

ET 122 ET

3. Vastavushindamisasutus võib siiski taotleda muu kui lõikes 2 osutatud riikliku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse luba, kui on tegemist ühega järgmistest

olukordadest:

a) kui lõikes 1 osutatud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ei anna

lubasid sellisteks vastavushindamisteks, mille jaoks luba taotletakse;

b) kui lõikes 1 osutatud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ei ole

läbinud artikli 89 kohast vastastikust eksperdihinnangut nende

vastavushindamiste suhtes, mille jaoks luba taotletakse.

4. Kui riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus saab taotluse vastavalt lõikele 3,

teatab ta sellest selle liikmesriigi riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise

asutusele, kus taotluse esitanud vastavushindamisasutus on asutatud. Neil juhtudel

võib kõnealuse liikmesriigi riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus osaleda

loa andmisel vaatlejana.

5. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus võib esitada teisele riiklikule

küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele taotluse viia läbi osa hindamisest. Sellisel

juhul väljastab loa sertifikaadi taotluse esitanud asutus.

6. Lõikes 1 osutatud luba kehtib kuni akrediteerimise kehtivusaja lõpuni ja seda

võidakse uuendada tingimusel, et vastavushindamisasutus vastab lõikes 1 sätestatud

nõuetele ja selle akrediteeringut on samuti uuendatud.

7. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus võtab mõistliku aja jooksul kõik

asjakohased meetmed, et piirata lõike 1 kohast vastavushindamisasutuse luba, see

peatada või kehtetuks tunnistada, kui loa saamise tingimused ei ole täidetud või ei

ole enam täidetud või kui vastavushindamisasutus ei täida käesoleva määruse

nõudeid.

8. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada

vastavushindamisasutustele loa andmise menetlused, sh piiriülese koostöö kohta.

Rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon ENISA ja Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga. Need rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 93

Vastavushindamisasutustest teada andmine

1. Iga Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava puhul annavad liikmesriigi

riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused komisjonile ja muudele

liikmesriikidele teada akrediteeritud ja asjakohasel juhul artikli 92 kohaselt loa

saanud vastavushindamisasutustest.

2. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused viivad lõikes 1 osutatud

teavitamise läbi, kasutades komisjoni väljatöötatud ja hallatud elektroonilist

teavitamisvahendit.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada käesoleva artikli lõikes 1

osutatud teavitamise asjaolud, vormingud ja kord, sh teiste liikmesriikide

vastuväidete esitamise kord teavitamisprotsessi ajal, vastavushindamisasutuste

kordumatu identifitseerimistunnus ning teavitamise piiramise, peatamise või

kehtetuks tunnistamise asjaolud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli

118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 123 ET

Artikkel 94

Vastavushindamisasutuste pädevusega seotud probleemid

1. Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlusi või talle on teatatud

kahtlustest seoses vastavushindamisasutuse pädevusega täita tema suhtes kehtivaid

nõudeid ja kohustusi või seoses sellega, kas vastavushindamisasutus täidab neid

jätkuvalt.

2. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus esitab komisjonile taotluse korral

kogu teabe teavitamise aluse või asjaomase vastavushindamisasutuse pädevuse

säilimise kohta.

3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mis uurimise käigus saadi, käsitletakse

konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon teeb kindlaks, et vastavushindamisasutus ei täida või enam ei täida

temast teada andmise aluseks olevaid nõudeid, teavitab ta sellest riiklikku

küberturvalisuse sertifitseerimise asutust ja nõuab temalt vajalike parandusmeetmete

võtmist, sh vajaduse korral teavitamise tühistamist.

5. Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks on olemas

asjakohane menetlus.

Artikkel 95

Vastavushindamisasutusi käsitlev teave ja teabe säilitamise kohustus

1. Vastavushindamisasutused teavitavad riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise

asutust järgmisest:

a) kõik juhtumid, kui sertifikaat jäetakse andmata, seda kitsendatakse, see

peatatakse või tunnistatakse kehtetuks;

b) artikli 93 lõikes 1 osutatud teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c) kõik turujärelevalveasutustelt saadud teabetaotlused

vastavushindamistoimingute kohta;

d) taotluse korral vastavushindamistoimingud, mis on teavitamisega hõlmatud

valdkonnas läbi viidud, ja muu tegevus, sh piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2. Vastavushindamisasutused esitavad samuti ENISA-le lõike 1 punktis a osutatud

teabe, et lihtsustada selle ülesannete täitmist artikli 79 alusel.

3. Vastavushindamisasutused esitavad muudele vastavushindamisasutustele, mis viivad

käesoleva määruse alusel läbi samalaadset vastavushindamistegevust samade IKT-

toodete, -teenuste, -protsesside, hallatud turbeteenuste või sertifitseeritava

turvaolekuga üksuste puhul, põhjendamatu viivituseta asjakohase teabe küsimuste

kohta, mis käsitlevad vastavushindamise negatiivseid ja taotluse korral positiivseid

tulemusi.

4. Vastavushindamisasutused hoiavad kasutuses aruannete süsteemi, mis sisaldab kõiki

dokumente ja tõendeid, mis on esitatud või saadud iga nende läbiviidud hindamise ja

sertifitseerimise puhul. Aruandeid säilitatakse turvalisel ja juurdepääsetaval viisil

sertifitseerimiseks vajaliku aja jooksul ning vähemalt viis aastat pärast asjaomase

Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi aegumist või kehtetuks tunnistamist.

ET 124 ET

3. jagu

Muud sätted

Artikkel 96

Õigus esitada kaebus ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

1. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada kaebus Euroopa küberturvalisuse

sertifikaadi väljaandjale või asjaomasele riiklikule Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise asutusele, kui kaebus on seotud artikli 85 lõike 4 kohaselt tegutseva

vastavushindamisasutuse välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaadiga.

2. Asutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise

käigust ja tehtud otsusest, samuti lõigetes 3 ja 4 osutatud õigusest tõhusale

õiguskaitsevahendile.

3. Olenemata halduslikest ja muudest kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest on

füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile seoses

järgmisega:

a) lõikes 1 osutatud asutuse otsused, kaasa arvatud seoses Euroopa

küberturvalisuse sertifikaadi ebaõige väljaandmise, välja andmata jätmise ning

nende füüsiliste ja juriidiliste isikute saadud Euroopa küberturvalisuse

sertifikaatide tunnustamisega, kui see on kohaldatav;

b) lõikes 1 osutatud asutusele esitatud kaebusele reageerimata jätmine.

4. Käesoleva artikli kohased menetlused algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus asub

asutus, mille suhtes õiguskaitsevahendit taotletakse.

Artikkel 97

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva jaotise ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

kavade rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid, ning võtavad kõik vajalikud meetmed

nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud

normidest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.

IV JAOTIS

IKT TARNEAHELATE TURVALISUS

I PEATÜKK

Usaldusväärse IKT tarneahela raamistik

Artikkel 98

Raamistiku kohaldamisala

1. Usaldusväärse IKT tarneahela raamistik tagab liidu tasandil turvamehhanismi, et

maandada mittetehnilisi riske väga kriitilise tähtsusega ja muudes kriitilise tähtsusega

sektorites, nagu on osutatud direktiivis (EL) 2022/2555. Mehhanismi alusel

määratakse kindlaks olulised IKT-varad kriitilise tähtsusega IKT tarneahelates ning

ET 125 ET

kehtestatakse asjakohased ja proportsionaalsed leevendusmeetmed direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste jaoks.

2. Käesolevas jaotises sätestatud kohustused ei piira kohustusi mis on sätestatud

määruse (EL) 2024/2847 artiklis 13 ning riiklikes sätetes, millega võetakse üle

direktiivi (EL) 2022/2555 artikkel 21.

3. Käesolevas peatükis kehtestatud sätted ei takista liikmesriike vastu võtmast või

kehtima jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem IKT tarneahelate küberturvalisuse

tase, tingimusel et sellised sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on

sätestatud liidu õiguses.

Artikkel 99

Turvariski hindamine

1. Komisjon või vähemalt kolmest liikmesriigist koosnev rühm võib esitada direktiivi

(EL) 2022/2555 artikli 14 kohaselt loodud koostöörühmale (edaspidi „võrgu- ja

infoturbe koostöörühm“) taotluse viia läbi liidu tasandi koordineeritud turvariski

hindamine kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 22. Kui turvariski hindamine

viiakse kõnealuse taotluse alusel läbi, siis hõlmab see eelkõige vastava IKT

tarneahela oluliste IKT-varade ning samuti kõnealuseid varasid mõjutavate peamiste

ohusubjektide, riskide ja nõrkuste väljapakutud kindlakstegemist. Liidu tasandi

koordineeritud turvariski hindamiste käigus koostatakse riskistsenaariumid ja

pakutakse välja meetmed kindlaks tehtud riskide maandamiseks.

2. Liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamised viiakse läbi kuue kuu jooksul

alates lõikes 1 osutatud taotluse esitamisest. Komisjoni taotlusel võib võrgu- ja

infoturbe koostöörühm nõustuda lühema ajavahemikuga.

3. Kui komisjonil on piisav põhjus olla seisukohal, et IKT tarneahelast tuleneb liidu

turvalisusele oluline küberoht ja et siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks on

vaja võtta meetmeid, siis teeb komisjon viivitamata järgmist:

a) konsulteerib liikmesriikidega vajaduse asjus võtta üks või mitu artiklis 103

osutatud leevendusmeedet ning

b) viib läbi turvariski hindamise, võttes arvesse liikmesriikidega konsulteerimist.

Turvariski hindamine hõlmab oluliste IKT-varade ning samuti kõnealuseid

varasid mõjutavate peamiste ohusubjektide, riskide ja nõrkuste väljapakutud

kindlakstegemist. Turvariski hindamise käigus koostatakse riskistsenaariumid

ja pakutakse välja meetmed kindlaks tehtud riskide maandamiseks.

Artikkel 100

Küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate kolmandate riikide kindlaks määramine

1. Kui artiklis 99 osutatud turvariski hindamise tulemusena või muude allikate, näiteks

liidu või liikmesriigi nimel tehtud avaliku pöördumise alusel näib, et kolmas riik

põhjustab IKT tarneahelatele tõsise ja struktuurse mittetehnilise riski, kontrollib

komisjon kõnealuse riigi põhjustatud riski, võttes arvesse järgmisi elemente:

a) kolmandas riigi õigusaktide olemasolu, millega nõutakse nende jurisdiktsiooni

kuuluvatelt üksustelt teabe esitamist tark- või riistvara nõrkuste kohta

kõnealuse kolmanda riigi asutustele, enne kui on saadud teada kõnealuste

nõrkuste ärakasutamisest;

ET 126 ET

b) sõltumatute allikate alusel tõendatud olemasolevad tavad kolmandas riigis,

millega nõutakse kolmanda riigi jurisdiktsiooni kuuluvatelt üksustelt teabe

esitamist tark- või riistvara nõrkuste kohta kõnealuse kolmanda riigi asutustele,

enne kui on saadud teada kõnealuste nõrkuste ärakasutamisest;

c) tulemuslike õiguskaitsevahendite ning sõltumatute ja demokraatlike

kontrollimehhanismide puudumine, mis võivad kõrvaldada kindlaks tehtud

turvaprobleemid, sh punktis b osutatud kehtivate tavadega seoses;

d) põhjendatud teave kõnealuse riigi territooriumil tegutsevate ning pahatahtlikku

kübertegevust või kampaaniaid ellu viivate ohusubjektidega seotud ühe või

enama intsidendi kohta ning kolmanda riigi puudulik võime või valmidus teha

komisjoni või liikmesriikidega koostööd kõnealuste ohusubjektide tegevusest

tuleneva riski maandamiseks;

e) liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamistest või liikmesriikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetest tulenev asjakohane teave.

2. Kui komisjon järeldab pärast lõikes 1 osutatud kontrolli, et kolmas riik põhjustab

tõsise ja struktuurse mittetehnilise riski IKT tarneahelatele, siis võib ta rakendusakti

abil määrata kõnealuse kolmanda riigi IKT tarneahelate jaoks küberturvalisuse

seisukohast muret tekitavaks riigiks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu

kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon vaatab korrapäraselt läbi lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktid.

4. Suure riskiga tarnijatel ei ole õigust:

a) osaleda määruse (EL) 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 osutatud Euroopa

standardite või Euroopa standardimisdokumentide ning määruse

(EL) 2024/2847 artiklis 27 osutatud ühtsete kirjelduste koostamises, nende

hindamises ning nende asjus konsulteerimises või otsuste tegemises

küberturvalisuse valdkonnas;

b) esitada Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi saamise taotlust või olla selle

omanik kooskõlas III jaotisega;

c) saada akrediteeritud vastavushindamisasutuseks kooskõlas III jaotisega;

d) esitada taotlust, et saada Euroopa individuaalsete küberturbeoskuste tunnistuste

volitatud tõendajaks kooskõlas II jaotise 4. jaoga;

e) osaleda direktiivi 2014/24/EL ja 2014/25/EL ülevõtmise õigusaktide kohaselt

korraldatud riigihankemenetlustes IKT-komponentide või IKT-komponente

sisaldavate komponentide pakkumiseks, mida kasutatakse artikli 102 kohaselt

kindlaks määratud olulistes IKT-varades;

f) osaleda kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136 eelarve

otsese ja kaudse täitmise ning liidu sektoripõhiste normide alusel rakendatavate

liidu rahastamisprogrammide ja -vahendite mis tahes tegevustes ning samuti

mis tahes liidu rahastamistegevuses, mida rakendatakse eelarve jagatud

täitmise alusel, IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate

komponentide pakkumise puhul, mida kasutatakse artikli 102 kohaselt kindlaks

määratud olulistes IKT-varades.

Punktides a–f osutatud menetluste eest vastutavad asutused viivad läbi käesoleva

lõike otstarbel vajalikud hindamised. Asutused võivad sel otstarbel samuti tugineda

artiklis 104 osutatud loetelule.

ET 127 ET

5. Kui suure riskiga tarnija on juba saanud Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi

III jaotise kohaselt, tunnistab pädev asutus selle ilma põhjendamatu viivituseta

kehtetuks.

Artikkel 101

Üldine IKT tarneahela turvamehhanism

Kui võrgu- ja infoturbe koostöörühm on teinud kooskõlas käesoleva määruse artikli 99

lõikega 1 liidu tasandi koordineeritud turvariski hindamise või pärast IKT tarneahela puhul

artikli 99 lõike 3 kohaselt olulise küberohu menetluse lõpuleviimist võib komisjon võtta

artiklis 102 ja artikli 103 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid.

Artikkel 102

Oluliste IKT-varade kindlaksmääramine

1. Kui artikli 99 lõike 1 või 3 kohaselt läbiviidud riskihindamine osutab IKT tarneahela

puhul märkimisväärsetele küberturvalisuse riskidele, on komisjonil õigus võtta vastu

rakendusakte, milles määratakse kindlaks olulised IKT-varad, mida kasutavad

toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

osutatud liiki üksused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva

määruse artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 osutatud oluliste IKT-varade kindlaks tegemisel võtab komisjon arvesse

järgmisi elemente:

a) kas kõnealustel varadel on direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki

üksuse toodetavate toodete või pakutavate teenuste toimimise jaoks olulised ja

tundlikud funktsioonid;

b) kas intsidendid, sh kui need on tekkinud kõnealuste varadega seotud

ärakasutatavate nõrkuste tõttu, võivad põhjustada IKT tarneahelate olulisi

häireid siseturul või viia andmete väljatoimetamiseni;

c) kas kõnealuste varade puhul sõltutakse piiratud arvust tarnijatest;

d) artiklis 99 osutatud riskihindamise tulemused.

Artikkel 103

IKT tarneahelaga seotud leevendusmeetmed

1. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mille kohaselt direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud konkreetset liiki üksused ei tohi kasutada,

paigaldada ega integreerida mis tahes kujul IKT-komponente või IKT-komponente

sisaldavaid komponente suure riskiga tarnijatelt, kes on määratud kindlaks kooskõlas

artikliga 104, artikli 102 kohaselt kindlaks määratud oluliste IKT-varade puhul, kui

see on vajalik liidus kõrgetasemelise küberturvalisuse, küberkerksuse ja usalduse

tagamiseks. Kõnealustes rakendusaktides nähakse ette sobilikud üleminekuperioodid,

mille vältel komisjon avaldab artiklis 104 osutatud suure riskiga tarnijate loetelud,

ning täiendavad ajavahemikud asjaomaste IKT-komponentide ja IKT-komponente

sisaldavate komponentide järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks. Kõnealuses

rakendusaktis võidakse samuti määrata kindlaks kõnealused IKT-komponendid või

IKT-komponente sisaldavad komponendid.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mille kohaselt direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud konkreetset liiki üksuste suhtes kohaldatakse

ET 128 ET

ühte või mitut järgmist leevendusmeedet nende IKT tarneahela puhul ja eelkõige

artikli 102 kohaselt kindlaks määratud nende oluliste IKT-varade puhul, et maandada

artikli 99 kohaselt läbiviidud turvariski hindamistes kindlaks tehtud riske, kui see on

vajalik liidus kõrgetasemelise küberturvalisuse, küberkerksuse ja usalduse

tagamiseks:

a) läbipaistvusnõuete kohaldamine seoses pädevale asutusele teabe esitamisega

IKT tarneahelas kooskõlas artikliga 102 kindlaks määratud oluliste IKT-varade

tarnijate kohta;

b) keelud, mis on seotud andmeedastusega kolmandatesse riikidesse ja andmete

kaugtöötlusega kolmandast riigist;

c) kolmanda isiku auditeeritavad tehnilised meetmed, sh:

i) seadmepõhise töötluse kasutamine;

ii) võrgusüsteemide konkreetne segmentimine;

iii) olulistele IKT-varadele mis tahes kaug- või füüsilise juurdepääsu

keelamine;

iv) mitteoluliste funktsioonide keelamine;

v) operatiivvõrgu seire;

vi) tark- ja riistvara testimine;

d) tegevuskontrolliga seotud piirangud, sh organisatsiooni funktsioonide edasi

andmine hallatud teenuse osutajatele;

e) üksuse ja selle tarnijate lepinguliste suhetega seotud piirangud;

f) nõuded, mille kohaselt võivad teenust käitada, hallata, hooldada või toetada

asjaomase riikliku pädeva asutuse kontrollitud töötajad;

g) IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide tarne

mitmekesistamine.

3. Komisjon võib lõikes 2 osutatud meetmete kehtestamisel kehtestada meetmete

tehnilised ja metodoloogilised nõuded.

4. Komisjon hindab enne lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist

võimalikke riske ja sõltuvusi ning eelkõige:

a) kui see on kohaldatav, siis riskitaset, mis on seotud oluliste IKT-varade suure

riskiga tarnijatelt pärinevate IKT-komponentide või IKT-komponente

sisaldavate komponentide mis tahes kujul kasutamise, paigaldamise või

integreerimisega;

b) direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksustele kohustustest

tekkida võiv majanduslik ja sotsiaalne mõju;

c) muude tarnijate kui suure riskiga tarnijate kättesaadavus;

d) üksuse IKT tarneahelat mõjutavast intsidentist põhjustatud võimalikud häired

piiriüleses majandus- ja sotsiaaltegevuses.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ja need vaadatakse läbi vähemalt

iga 36 kuu tagant.

ET 129 ET

6. Erandolukorras, mis põhjendab sekkumist siseturu nõuetekohase toimimise

säilitamiseks ja kui komisjonil on piisavalt põhjust olla seisukohal, et selliste IKT-

komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide kasutamine,

paigaldamine või integreerimine, mis on pärit üksuselt, mis on asutatud kolmandas

riigis või on selle kontrolli all, või kolmandast riigist pärit üksuste või kolmanda riigi

kodaniku kontrolli all, tekitab olulise mittetehnilise küberriski vähemalt kolme

liikmesriigi majandus- või sotsiaaltegevusele, konsulteerib komisjon viivitamata

liikmesriikidega liidu tasandil meetmete võtmise vajaduse asjus.

7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte eesmärgiga määrata kindlaks, et

direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud konkreetset liiki üksustel keelatakse

kasutada, paigaldada ja integreerida IKT-komponente või IKT-komponente

sisaldavaid komponente lõikes 6 osutatud üksuselt. Selleks konsulteerib ta direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksustega, kes võivad olla keeluga

hõlmatud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega. Asjakohasel juhul hõlmavad need sobivaid ajavahemikke

kõnealuste IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide

järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. Kõnealuses rakendusaktis võidakse samuti

määrata kindlaks kõnealused IKT-komponendid või IKT-komponente sisaldavad

komponendid, mille suhtes keeldu kohaldatakse. Keeld hõlmab samuti IKT-

komponente või IKT-komponente sisaldavaid komponente kõigilt üksustelt, kes on

lõikes 6 osutatud konkreetse üksuse kontrolli all.

8. Lõigetes 1, 2 ja 7 osutatud rakendusaktides võidakse samuti täpsustada, et

leevendusmeetmeid kohaldatakse ainult direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

osutatud liiki üksuste suhtes, mis on konkreetse suurusega.

9. Artikli 100 lõiget 4 kohaldatakse kolmandas riigis asutatud või kolmanda riigi,

kolmanda riigi konkreetse üksuse või kolmanda riigi kodaniku kontrolli all olevate

konkreetsete üksuste suhtes, kellele on osutatud lõikes 7.

10. Lõigete 1, 2 ja 7 kohaselt vastu võetud rakendusakte, mis on kohaldatavad direktiivi

(EL) 2022/2555 I lisa punktis 10 osutatud liiki üksuste suhtes, kohaldatakse mutatis

mutandis Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes.

Artikkel 104

Suure riskiga tarnijate kindlakstegemine

1. Komisjon kehtestab rakendusaktidega loetelud suure riskiga tarnijatest, kelle suhtes

kohaldatakse artikli 103 lõike 1 või 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktides

sätestatud keelde või artikli 111 lõikes 1 osutatud keeldu.

2. Sel otstarbel kaardistab komisjon IKT-komponentide ja IKT-komponente sisaldavate

komponentide tarnijad, mis on asjakohased lõikes 1 osutatud keelu puhul.

Sellest lähtuvalt viib komisjon läbi esialgse hindamise, et teha kindlaks, millised

kaardistatud tarnijad võivad olla asutatud artikli 100 kohaselt kindlaks määratud

kolmandas riigis või olla sellise kolmanda riigi, sellises kolmandas riigis asutatud

üksuse või sellise kolmanda riigi kodaniku kontrolli all. Komisjon viib samuti läbi

artikli 103 lõikes 6 osutatud üksuse kontrolli all olla võivate tarnijate esialgse

kaardistamise.

3. Komisjon hindab lõike 2 teise lõigu kohaselt kindlaks määratud tarnijate

asutamiskohta ning omandi ja kontrolli struktuuri.

ET 130 ET

4. Komisjonil on lõikes 3 osutatud hindamise otstarbel õigus taotleda tarnijatelt

vajalikku teavet. Kui tarnija ei esita vajalikku teavet kindlaks määratud tähtaja

jooksul, võib komisjon järeldada, et tarnija on asutatud artikli 100 kohaselt kindlaks

määratud kolmandas riigis, sellise kolmanda riigi või sellise kolmanda riigi üksuste

või sellise kolmanda riigi kodanike kontrolli all. Kui komisjon viib läbi hindamist

artikli 103 lõike 7 otstarbel ja tarnija ei esita vajalikku teavet kindlaks määratud

tähtpäevaks, võib komisjon järeldada, et tarnija on kõnealuse artikli kohaselt

määratud üksuse kontrolli all. Artiklis 112 osutatud pädevad asutused jagavad samuti

komisjoniga taotluse korral asjakohast teavet.

5. Komisjon jagab asutamise, kontrolli ja omandi hindamise esialgseid tulemusi

asjaomase tarnijaga. Komisjon annab tarnijale võimaluse olla nende esialgsete

tulemuste asjus ära kuulatud.

6. Komisjon võib esitada pädevale asutusele taotluse tarnija asutamise, omandi ja

kontrolli esialgse hindamise läbiviimiseks, kui see on kõnealuse tarnija tegevuse

omadusi arvesse võttes põhjendatud. Pädev asutus võib teha ettepaneku kõnealune

esialgne hindamine läbi viia. Komisjon kontrollib kõnealuseid esialgseid järeldusi, et

otsustada, kas tarnija tuleks lisada suure riskiga tarnijate loetellu.

7. Komisjon ajakohastab korrapäraselt suure riskiga tarnijate loetelu, et kõrvaldada või

lisada suure riskiga tarnijaid. Loetellu lisatud suure riskiga tarnijad võivad esitada

komisjonile taotluse nende asutamise, kontrolli ja omandi struktuuri uuesti

hindamiseks, kui nad on esitanud tõendeid asjassepuutuvate muudatuste kohta.

8. Kui pädev asutus saab teada, sh direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki

üksuse esitatud teabe alusel, et võib olla vaja lisada tarnija suure riskiga tarnijate

loetellu, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

Artikkel 105

Erandi tegemine küberturvalisuse seisukohast muret tekitavas kolmandas riigis asutatud või

sellise kolmanda riigi üksuste kontrolli all olevatele üksustele

1. Artikli 100 kohaselt kindlaks määratud küberturvalisuse seisukohast muret tekitavas

kolmandas riigis asutatud või sellise kolmanda riigi üksuste kontrolli all olev üksus

võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse teha talle erand:

a) direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste suhtes

kohaldatavast keelust, mille alusel nad ei tohi mis tahes kujul kasutada,

paigaldada ega integreerida kõnealuste üksuste oluliste IKT-varade puhul selle

IKT-komponente või IKT-komponente sisaldavaid komponente erandina

artiklist 111 või artikli 103 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktidest;

b) keelust osaleda direktiivi 2014/24/EL ja 2014/25/EL ülevõtmise õigusaktide

kohaselt korraldatud riigihankemenetlustes IKT-komponentide või IKT-

komponente sisaldavate komponentide pakkumiseks, mida kasutatakse

artikli 102 kohaselt kindlaks määratud olulistes IKT-varades, erandina

artikli 100 lõikest 4.

2. Lõikes 1 osutatud taotluses:

a) määratakse kindlaks artikli 100 kohaselt kindlaks määratud küberturvalisuse

seisukohast muret tekitavas kolmandas riigis asutatud või sellise kolmanda riigi

üksuste kontrolli all oleva üksuse huvi talle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud

erandi tegemise vastu ning

ET 131 ET

b) näidatakse selgete tõendite alusel, et võetakse kasutusele tulemuslikud

leevendusmeetmed mittetehniliste riskide maandamiseks ning artikli 100

kohaselt kindlaks määratud kolmanda riigi põhjendamatu võimaliku sekkumise

vältimiseks IKT-komponentide või IKT-komponente sisaldavate komponentide

pakkumisel, mida kasutatakse, mis paigaldatakse või integreeritakse direktiivi

(EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuse oluliste IKT-varade puhul.

3. Komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse lõike 2

punktis b osutatud tingimused, ning sätestada üksikasjalikud normid käesolevas

artiklis osutatud menetluste kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 118 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon hindab lõikes 1 osutatud taotlust õiglase ja läbipaistva protsessi alusel,

võttes arvesse järgmist:

a) artikli 100 lõigetes 1 ja 2 osutatud asjaolud ja täiendavad elemendid, mis on

seotud mõjuga, mida avaldab IKT tarneahelate jaoks küberturvalisuse

seisukohast muret tekitav riik, kus üksus on asutatud või kust seda

kontrollitakse;

b) lõike 2 punktis b osutatud leevendusmeetmete tulemuslikkus;

c) kas IKT tarneahelate jaoks küberturvalisuse seisukohast muret tekitavas

kolmandas riigis asutatud või selle üksuste kontrolli all olevale üksusele tehtav

erand ei kahjustaks liidu huve.

5. Kui komisjon järeldab pärast lõike 3 kohast hindamist, et erandi tegemine on

põhjendatud, teeb ta selleks otsuse, millest teavitab taotluse esitajat üheksa kuu

jooksul alates taotluse laekumisest.

6. Lõikes 4 osutatud otsuse tegemisel võib komisjon piirata erandi tegemist konkreetse

ajavahemikuga ja seada erandi tegemise eelduseks tingimused üksusele, muu hulgas:

a) lõike 2 punktis b osutatud leevendusmeetmete rakendamise ajakava;

b) korrapärased kolmanda isiku auditid eesmärgiga tagada leevendusmeetmete

tulemuslik rakendamine;

c) nõuete täitmisega seotud aruandekohustus.

7. Kui komisjon järeldab pärast lõike 3 kohast hindamist, et erandi tegemine ei ole

põhjendatud, teeb ta selleks otsuse, millest teavitab taotluse esitajat üheksa kuu

jooksul alates taotluse laekumisest.

8. Komisjon võib enda algatusel tunnistada lõikes 4 osutatud otsuse kehtetuks või seda

muuta järgmistes olukordades:

a) asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b) erandit taotlenud üksus ei täida oma kohustusi;

c) erand põhines taotluse esitanud üksuse esitatud mittetäielikul, valel või

eksitaval teabel.

Artikkel 106

Kaitseõigus

Komisjon tagab, et enne artikli 103 lõike 7 kohaselt rakendusakti vastuvõtmist või enne

otsuse tegemist, millega keeldutakse artikli 105 lõike 7 kohaselt erandi tegemisest taotluse

ET 132 ET

esitaja esitamata jäetud elementide põhjal, või enne kooskõlas artikli 105 lõikega 8 otsuse

kehtetuks tunnistamist, antakse asjaomasele üksusele võimalus olla ära kuulatud, võttes

teatavatel juhtudel arvesse vajadust kiirmenetluse järele.

Artikkel 107

Register

Komisjon peab artikli 105 lõikes 5 osutatud otsuste kohta avalikku registrit. Registris

märgitakse nende üksuste nimed, mille suhtes on sellised otsused tehtud. Komisjon

ajakohastab registrit korrapäraselt.

Artikkel 108

Konfidentsiaalsus

Teavet, mille komisjon on artiklite 105 ja 106 kohaselt saanud, kasutatakse ainult sel

otstarbel, milleks see hangiti.

Artikkel 109

Tasud

1. Komisjon võtab artikli 105 lõike 1 kohaselt esitatud taotluste eest tasu.

2. Tasud esitatakse ja tasutakse eurodes.

3. Tasu vastab kuludele, mis on seotud artikli 105 lõikes 1 osutatud taotluste

töötlemisega, artikli 105 lõikes 2 osutatud kriteeriumide ja teabe hindamisega ning

artiklis 107 osutatud registri loomise, haldamise ja käitamisega. Kõnealused kulud

hõlmavad kõiki komisjoni kulusid, mis on omistatavad kõnealuses tegevuses

osalevatele töötajatele.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid,

mis käsitlevad tasusid ja millega määratakse kindlaks tasude summa ning nende

maksmise viis. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 2

osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

Elektroonilise side võrkude IKT tarneahelad

Artikkel 110

Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude olulised IKT-varad

1. Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude olulised IKT-varad on määratud

kindlaks II lisas.

2. Suure riskiga tarnijate tarnitud IKT-komponendid või selliseid IKT-komponente

sisaldavad komponendid kõrvaldatakse järkjärgult kasutuselt elektroonilise side

mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude olulistes IKT-varades.

3. Elektroonilise side mobiilivõrkude puhul ei ületa suure riskiga tarnijate tarnitud IKT-

komponentide või selliseid IKT-komponente sisaldavate komponentide järkjärgulise

kasutuselt kõrvaldamise aeg 36 kuud alates artiklis 104 osutatud elektroonilise side

mobiilivõrkude puhul suure riskiga tarnijate loetelu avaldamisest.

ET 133 ET

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 118 lõikega 2 vastu rakendusakte, et

täpsustada elektroonilise side püsi- ja satelliitvõrkude puhul suure riskiga tarnijate

tarnitud IKT-komponentide või selliseid IKT-komponente sisaldavate komponentide

järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajavahemik.

5. Komisjonil on kooskõlas artikliga 119 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et

muuta käesoleva määruse II lisa eesmärgiga kohandada seda tehnoloogia arenguga,

võttes arvesse artikli 103 lõikes 4 osutatud elemente.

Artikkel 111

Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude puhul kehtestatavad keelud

1. Elektroonilise side mobiili-, püsi- ja satelliitvõrkude pakkujad ei tohi II lisas osutatud

oluliste IKT-varade käitamisel ühelgi kujul kasutada, paigaldada ega integreerida

IKT-komponente või IKT-komponente sisaldavaid komponente, mis on saadud suure

riskiga tarnijatelt.

2. Juhul kui käesoleva määruse kohaselt liikmesriigis määratud pädev asutus erineb

määruse (EL) XX/XXXX [digivõrkude õigusakti ettepanek] kohaselt määratud

pädevast asutusest, teavitab käesoleva määruse kohaselt määratud pädev asutus

viivitamata määruse (EL) XX/XXXX [digivõrkude õigusakti ettepanek] kohast

pädevat asutust artikli 114 kohaselt elektroonilise side mobiili-, püsi- ja

satelliitvõrkude pakkujate suhtes kehtestatud meetmetest. Ametiasutused tagavad

tiheda koostöö kõnealuste meetmete tulemusliku järelevalve ja täitmiste tagamise

otstarbel.

III PEATÜKK

Pädevad asutused, järelevalve ja täitmise tagamine, jurisdiktsioon, kaitseõigus

Artikkel 112

Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 8 osutatud pädevad

asutused artiklis 114 osutatud järelevalve- ja täitemeetmete võtmise eest vastutava

asutusena.

2. Pädevad asutused peavad olema struktuurselt ja funktsionaalselt täiesti sõltumatud ja

vabad mis tahes otsesest või kaudsest välismõjust ning eelkõige ei või nad taotleda

ega vastu võtta juhiseid üheltki avaliku sektori asutuselt ega erasektori üksuselt.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on sobilikud volitused, piisavad

inim- ja tehnilised ressursid ning asjakohased eksperditeadmised, et tulemuslikult

rakendada artiklis 114 osutatud järelevalve- ja täitemeetmeid.

4. Iga liikmesriik teavitab komisjoni põhjendamatu viivituseta lõike 1 kohaselt

määratud pädevate asutuste nimedest, nende asutuste vastavatest ülesannetest ning

nende mis tahes edasistest muudatustest. Iga liikmesriik avalikustab samuti lõike 1

kohaselt määratud pädevate asutuste nimed.

ET 134 ET

Artikkel 113

Komisjoni koostöö- ja tugiteenuste võrgustik

Komisjon loob tulemusliku järelevalve tagamiseks artiklis 112 osutatud liikmesriikide

pädevate asutuste ja komisoni koostöövõrgustiku, millest saab koostöö- ja

teabevahetusplatvorm, eelkõige artiklis 104 osutatud asutamise, kontrolli ja omandi

hindamise otstarbel. Komisjon pakub võrgustikule haldustuge.

Artikkel 114

Järelevalve- ja täitemeetmed

1. Artiklis 112 osutatud pädevatel asutustel on õigus võtta direktiivi (EL) 2022/2555 I

ja II lisas osutatud liiki üksuste suhtes järelevalve- ja täitemeetmeid. Liikmesriigid

tagavad, et eespool nimetatud meetmed on tulemuslikud, proportsionaalsed ja

hoiatavad, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid. Liikmesriigid teavitavad

komisjoni sel otstarbel kehtestatud normidest ja nende edasistest muudatustest.

2. Direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud üksustega seotud

järelevalveülesannete täitmisel on pädevatel asutustel õigus teha kõnealuste üksuste

puhul järgmist:

a) nõuda nende asjaomaste tarnijate ja teenuseosutajate üksikasjalikku ja

ajakohast loetelu;

b) nõuda juurdepääsu andmetele, dokumentidele ja teabele, mida on vaja

käesolevale määrusele vastavuse kontrollimiseks;

c) teha kohapealset kontrolli ja kaugjärelevalvet, sh pistelisi kontrolle, mida

teevad eriväljaõppe saanud spetsialistid;

d) esitada taotlused riist- või tarkvaratoodete koosseisu kohta, mis on paigaldatud

või integreeritud mis tahes kujul võrku või süsteemi, sh komponendid ja

transitiivsed sõltuvused, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus.

3. Direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuste suhtes nõuete täitmise

tagamise ülesannete täitmisel on pädevatel asutustel õigus teha järgmist:

a) esitada hoiatusi asjaomaste üksuste poolsete käesoleva määruse rikkumiste

kohta, nimetades asjakohased faktid ja õiguslikud kaalutlused;

b) võtta vastu otsuseid, millega nõutakse, et asjaomased üksused lõpetaksid

käesoleva määruse rikkumise või kõrvaldaksid leevendusmeetmete

rakendamisel kindlaks tehtud puudused;

c) anda asjaomastele üksustele korraldus lõpetada tegevus, mis rikub käesolevat

määrust, ja hoiduda sellist tegevust kordamast ning

d) kehtestada karistusi kooskõlas normidega, mis käsitlevad artiklis 115 sätestatud

summat, või taotleda asjaomastelt asutustelt, kohtutelt või vahekohtutelt

kõnealuste karistuste kehtestamist kooskõlas liikmesriigi õigusega.

4. Eelmises lõikes osutatud täitemeetmete võtmisel arvestavad pädevad asutused iga

individuaalse juhtumi asjaolusid ning võtavad nõuetekohaselt arvesse järgmisi

tegureid:

a) rikkumise raskusaste ja rikutud sätete tähtsus;

b) rikkumise kestus;

ET 135 ET

c) kõnealuse üksuse asjakohane käive;

d) asjaomase üksuse mis tahes asjassepuutuvad varasemad rikkumised;

e) asjakohasel juhul rikkumisest põhjustatud mis tahes varaline või mittevaraline

kahju, sh rahaline või majanduslik kahju, mõju teistele üksustele ja mõjutatud

kasutajate arv;

f) asjaomase üksuse tahtlus või hooletus;

g) meetmed, mida üksus on võtnud varalise või mittevaralise kahju ennetamiseks

või vähendamiseks;

h) vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute koostöö pädevate asutustega.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel käsitatakse tõsise rikkumisena järgmist:

i) korduv rikkumine;

j) olulistest intsidentidest teatamata jätmine või parandusmeetmete võtmata

jätmine;

k) pädevatelt asutustelt saadud siduvate juhiste järel puuduste kõrvaldamata

jätmine.

5. Pädevad asutused teavitavad enne täitemeetmete võtmist asjaomaseid üksuseid oma

esialgsetest järeldustest. Asjaomastele üksustele antakse mõistlik aeg esialgsete

järelduste kohta märkuste esitamiseks. Pädevad asutused esitavad oma täitemeetmete

üksikasjaliku põhjenduse.

6. Pädevad asutused peavad austama konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladuse

hoidmise põhimõtet.

7. Pädevad asutused teevad käesoleva jaotise alusel järelevalve ja täitmise tagamise

otstarbel omavahel ja komisjoniga koostööd kooskõlas artikliga 116.

Artikkel 115

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad

karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

2. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest ning

teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

3. Karistused määratakse lisaks artikli 114 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud

meetmetele.

4. Karistuse määramise ja selle suuruse üle otsustamisel võetakse iga üksikjuhtumi

puhul nõuetekohaselt arvesse vähemalt artikli 114 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud

asjaolusid.

5. Artikli 103 lõike 2 punkti a rikkumiste suhtes kohaldatakse kooskõlas käesoleva

artikli lõikega 3 karistusi kuni 1 % ulatuses selle ettevõtja eelmise majandusaasta

kogu ülemaailmsest aastakäibest, kuhu üksus kuulub.

6. Artikli 103 lõike 2 punktide b–g rikkumiste suhtes kohaldatakse kooskõlas käesoleva

artikli lõikega 3 karistusi kuni 2 % ulatuses selle ettevõtja eelmise majandusaasta

kogu ülemaailmsest aastakäibest, kuhu üksus kuulub.

ET 136 ET

7. Artikli 103 lõike 1 ja artikli 111 rikkumiste suhtes kohaldatakse kooskõlas käesoleva

artikli lõikega 3 karistusi kuni 7 % ulatuses selle ettevõtja eelmise majandusaasta

kogu ülemaailmsest aastakäibest, kuhu üksus kuulub.

Artikkel 116

Vastastikune abi

1. Kui direktiivi (EL) 2022/2555 I või II lisas osutatud liiki üksus osutab teenuseid

rohkem kui ühes liikmesriigis või osutab teenuseid ühes või enamas liikmesriigis

ning selle olulised IKT-varad asuvad ühes või enamas muus liikmesriigis, siis teevad

asjaomase liikmesriigi pädevad asutused üksteisega ja komisjoniga koostööd ning

nad abistavad üksteist ja komisjoni, et tagada määruse tulemuslik ja tõhus

kohaldamine. Sel eesmärgil kohaldatakse vähemalt järgmisi norme:

a) liikmesriigis järelevalve- või täitemeetmeid kohaldavad pädevad asutused

teavitavad teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud järelevalve-

ja täitemeetmetest ning konsulteerivad nendega;

b) liikmesriigi pädev asutus võib teise liikmesriigi teiselt pädevalt asutuselt

taotleda järelevalve- või täitemeetmete võtmist;

c) liikmesriigi pädev asutus osutab teise liikmesriigi teise pädeva asutuse

põhjendatud taotluse korral teisele pädevale asutusele enda võimaluste piires

vastastikust abi, et järelevalve- või täitemeetmeid saaks rakendada

tulemuslikult, tõhusalt ja järjepidevalt.

2. Lõike 1 punktis c osutatud vastastikune abi võib hõlmata teabenõudeid ja

järelevalvemeetmeid, sh taotlusi teha kohapealseid kontrolle või kaugjärelevalvet või

sihipäraseid turvaauditeid. Abitaotluse saanud pädev asutus ei või taotlust tagasi

lükata, välja arvatud juhul, kui leitakse, et asutus ei ole pädev taotletud abi andma või

et taotletav abi ei ole pädeva asutuse järelevalveülesannete suhtes proportsionaalne

või kui taotlus käsitleb teavet või sisaldab tegevust, mille avalikustamine või

läbiviimine oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi riikliku julgeoleku, avaliku

julgeoleku või riigikaitse oluliste huvidega. Enne sellise taotluse rahuldamata jätmist

konsulteerib pädev asutus teiste asjaomaste pädevate asutustega ning ühe asjaomase

liikmesriigi taotluse korral ka komisjoniga.

3. Asjakohasel juhul võivad eri liikmesriikide pädevad asutused omavahelisel

kokkuleppel võtta järelevalvemeetmeid ühiselt.

4. Võttes arvesse artikli 114 lõikes 6 osutatud kohustust järgida konfidentsiaalsuse ning

ameti- ja ärisaladuse põhimõtet, kasutatakse abitaotluse kontekstis vahetatud ja

käesoleva artikli kohaselt esitatud mis tahes teavet ainult selle küsimuse eesmärgil,

milleks seda taotleti.

Artikkel 117

Jurisdiktsioon ja territoriaalsus

1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid direktiivi (EL) 2022/2555 I ja

II lisas loetletud liiki üksusi loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks,

kus on nende tegevuskoht või kus nad on asutatud, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujaid või üldkasutatavate

elektroonilise side teenuste osutajaid loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvaks, kus nad oma teenuseid osutavad;

ET 137 ET

b) domeeninimede süsteemi teenuse osutajaid, tippdomeeninimede registreid,

pilvandmetöötlusteenuse osutajaid, andmekeskusteenuse osutajaid,

sisulevivõrgu pakkujaid, hallatud teenuse osutajaid, hallatud turbeteenuse

osutajaid ning internetipõhiste kauplemiskohtade, internetipõhiste

otsingumootorite ja sotsiaalvõrguteenuse platvormide pakkujaid loetakse selle

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on nende lõike 2 kohane

peamine tegevuskoht liidus;

c) avaliku halduse üksusi loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks,

kus nad tegutsevad;

d) lennuettevõtjaid loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, mille

lennutegevusluba väljaandev pädev asutus väljastas üksusele tegevusloa

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/200883

või, kui tegevusluba või võrdväärset luba ei ole antud kooskõlas kõnealuse

määrusega, siis loetakse neid selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks,

kus on nende peamine tegevuskoht liidus kooskõlas lõikega 2.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse lõike 1 punktis b osutatud üksuse

peamise tegevuskohana seda liidu liikmesriiki, kus küberriski juhtimise meetmeid

käsitlevad otsused valdavalt tehakse. Kui sellist liikmesriiki ei ole võimalik kindlaks

teha või kui selliseid otsuseid ei tehta liidus, käsitatakse peamise tegevuskohana seda

liikmesriiki, kus toimub suurem osa küberturvalisuse alasest tegevusest. Kui sellist

liikmesriiki ei ole võimalik kindlaks teha, käsitatakse peamise tegevuskohana seda

liikmesriiki, mille territooriumil on asjaomasel üksusel liidus kõige suurema arvu

töötajatega tegevuskoht.

3. Direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud liiki üksuse tegevuskoht ei ole liidus

või ta ei ole seal asutatud, kuid ta pakub liidus oma teenuseid, määrab ta endale liidus

esindaja. Esindaja peab olema asutatud ühes nendest liikmesriikidest, kus teenuseid

osutatakse. Kõnealust üksust loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla

kuuluvaks, kus esindaja on asutatud. Kui selline üksus on lõike 1 punktis a osutatud

üksus, loetakse ta selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus ta oma

teenuseid osutab. Kui käesoleva lõike kohast esindajat liidus määratud ei ole, võib

üksuse vastu, kes rikub käesolevat määrust, võtta õiguslikke meetmeid iga

liikmesriik, kus üksus teenuseid osutab.

4. Esindaja määramine lõike 1 punktis b osutatud üksuse poolt ei piira õiguslike

meetmete võtmist üksuse enda vastu.

5. Liikmesriik, kes on saanud seoses lõike 1 punktis b osutatud üksusega vastastikuse

abi taotluse, võib võtta kõnealuse üksuse suhtes, mis osutab selle riigi territooriumil

teenuseid või millel on seal võrgu- ja infosüsteem, taotluse ulatuses asjakohaseid

järelevalve- ja täitemeetmeid.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses

lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20, ELI:

https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj/est).

ET 138 ET

Artikkel 118

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Komiteel on kaks koosseisu. II ja III jaotise puhul

abistab komisjoni komitee esimeses koosseisus ning IV jaotise puhul abistab

komisjoni komitee teises koosseisus. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 119

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 80 lõikes 2 ja artikli 110 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 80 lõikes 2 ja artikli 110 lõikes 5

osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega

lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel

päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud

hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide

kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 80 lõike 2 ja artikli 110 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt

jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul

pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle

kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja

möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või

nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 120

Hindamine ja läbivaatamine

1. [PP KK AAAA] ja seejärel iga viie aasta tagant tellib komisjon hindamise, mis

viiakse läbi kooskõlas komisjoni suunistega.

2. Lõikes 1 osutatud hindamine peab hõlmama järgmist:

a) ENISA tulemused selle eesmärkide, volituste, missiooni, ülesannete, juhtimise

ja asukoha puhul;

b) käesoleva määruse II jaotise II peatüki 4. jaos sätestatud Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade tulemuslikkus, tõhusus

ja ELi lisaväärtus;

ET 139 ET

c) käesoleva määruse III jaotise sätete mõju, tulemuslikkus ja tõhusus seoses

eesmärgiga tagada IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside, hallatud

turbeteenuste ja üksuste piisav küberturvalisuse tase liidus ning parandada

siseturu toimimist;

d) käesoleva määruse IV jaotise sätete mõju, tulemuslikkus ja tõhusus

usaldusväärse IKT tarneahela raamistiku eesmärkide seisukohast.

3. Lõike 1 punktis a osutatud hindamise eesmärk on eelkõige võtta arvesse võimalikku

vajadust muuta ENISA volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

4. Lõike 1 punktis a osutatud iga teise hindamise käigus hindab komisjon samuti

ENISA saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi, missiooni,

juhtimist ja ülesandeid, muu hulgas seda, kas ENISA tegevuse jätkamine on neid

eesmärke, volitusi, missiooni, juhtimist ja ülesandeid silmas pidades endiselt

põhjendatud.

5. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja

haldusnõukogule. Hindamise järeldused avalikustatakse.

Artikkel 121

Kehtetuks tunnistamine ja õigusjärglus

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/881 tunnistatakse kehtetuks

alates PP.KK.AAAA.

2. Viited määrusele (EL) 2019/881, ENISA-le ja Euroopa küberturvalisuse

sertifitseerimise kavadele, nagu on määratud kindlaks kõnealuse määrusega,

käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva

määruse III lisas esitatud vastavustabeliga.

3. Käesoleva määrusega reguleeritud ENISA on omandiõiguse, lepingute, õiguslike

kohustuste, töölepingute, finantskohustuste ja vastutuse osas määrusega

(EL) 2019/881 asutatud ENISA õigusjärglane. Kõik määruse (EL) 2019/881 kohaselt

vastu võetud haldusnõukogu ja juhatuse otsused jäävad kehtima, tingimusel et nad on

kooskõlas käesoleva määrusega.

4. Määruse (EL) 2019/881 artikli 15 lõike 1 punkti n alusel ametisse nimetatud

tegevdirektor jääb ametisse ning täidab käesoleva määruse artiklis 32 osutatud

tegevdirektori ülesandeid ja kohustusi oma ametiaja lõpuni. Tema lepingu muud

tingimused ei muutu.

5. Ettevalmistavaid kavasid, mille koostamise taotlus on esitatud määruse

(EL) 2019/881 artikli 49 alusel, käsitatakse sellisena, nagu nende taotlus oleks

esitatud käesoleva määruse vastavate sätete alusel. Käesoleva määruse III jaotise

sätteid kohaldatakse vastavalt kõnealuste ettevalmistavate kavade suhtes.

6. Määruse (EL) 2019/881 artikli 14 alusel komisjoni ametisse nimetatud

haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed jäävad ametisse ja täidavad

käesoleva määruse artiklis 27 osutatud haldusnõukogu liikmete ülesandeid oma

ametiaja lõpuni. Määruse (EL) 2019/881 artikli 14 alusel liikmesriikide poolt

ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed jäävad ametisse

ja täidavad käesoleva määruse artiklis 27 osutatud haldusnõukogu liikmete

ülesandeid, kui nad täidavad artikli 24 lõikes 3 osutatud ülesandeid.

ET 140 ET

Artikkel 122

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [...] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise

raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2019/881 (küberturvalisuse 2. määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

Lühipealkiri: Küberturvalisuse 2. määrus (KTM2)

ja

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi

(EL) 2022/2555 seoses lihtsustamismeetmetega ja vastavusse viimisega

[küberturvalisuse 2. määruse ettepanekuga]

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: 09 – Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

Meede: 09.02 digitaalne ühtne turg

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Sekkumise peamised eesmärgid on järgmised:

1) suurendada küberturvalisuse alast suutlikkust ja vastupanuvõimet

Aidata tugevdada liidu küberturvalisuse juhtimist ning aidata tagada, et asjaomased

institutsioonid, asutused ja muud sidusrühmad on paremini ette valmistatud, et

koordineeritud viisil ja tõhusalt ennetada ja avastada küberohte ja neile reageerida.

2) hoida ära siseturu killustumist

Toetades ühiste liidu küberturvalisust käsitlevate õigusaktide, näiteks

sertifitseerimiskavade väljatöötamist, rakendamist ja kasutuselevõttu ning tagada

ühtlustatud raamistikud, mis suurendavad usaldust ja koostalitlusvõimet kõigis

liikmesriikides.

Need üldeesmärgid vastavad peamistele probleemidele, mis tehti kindlaks

kavandatud algatuse mõjuhinnangus esitatud probleemimääratluses. Need kajastavad

üldist poliitilist eesmärki tugevdada liidus küberturvalisuse juhtimist ning toetada

turvalise, vastupidava ja konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu arengut.

1.3.2. Erieesmärgid

Kõrvaldada ebakõla ELi küberturvalisuse poliitikaraamistiku ja sidusrühmade

vajaduste vahel

Erieesmärk nr 1: luua suutlikkus liidu küberturvalisuse poliitika tulemuslikuks

rakendamiseks ja järjepidevaks operatiivkoostööks, mis võimaldab struktureeritumat

liikmesriikidevahelist koostööd.

Erieesmärk nr 2: töötada välja ja võtta kasutusele vahendid ja mehhanismid, et

tõhusalt toetada liikmesriike, tööstust ja muid sidusrühmi ning rahuldada nende

vajadusi;

ET 4 ET

Tegeleda Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku vähese

kasutuselevõtu ja tulemuslikkusega.

Erieesmärk nr 3: luua eeltingimused turuvajadustest lähtuvate küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade kiiremaks väljatöötamiseks, laiendades Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohaldamisala, tagades raamistiku

tõhusa haldamise ja kiired menetlused ning suurendades raamistiku läbipaistvust.

Vähendada killustatust nõuete täitmisel ning horisontaalsete ja valdkondlike

raamistike keerukust:

Erieesmärk nr 4: luua mehhanismid ja tingimused, et hõlbustada küberturvalisuse

nõuete täitmist, muutes seeläbi nende rakendamise sidusamaks ja tõhusamaks.

Vähendada küberriske tarneahelates:

Erieesmärk nr 5: vähendada riske kriitilise tähtsusega IKT tarneahelates, mis saavad

alguse üksustest, mis on asutatud küberturvalisuse seisukohast muret tekitavates

riikides, või nende üksuste kontrolli all olevatest üksustest (suure riskiga tarnijad),

ning vähendada kriitilist sõltuvust, töötades välja sidusa ja tõhusa ELi tasandi

raamistiku tegelemiseks IKT tarneahelates esinevate turvariskidega.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Oodatavad tulemused on järgmised:

1) ENISA tegevuse reformimine;

2) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku reformimine –

kohaldamisala laiendamine, uus kord ja täiustatud juhtimine;

3) liidu asjakohase küberturvalisusealase õigusraamistikuga vastavuse tagamise

edasine lihtsustamine;

4) terviklik ja horisontaalne raamistik IKT tarneahelate küberohtude

käsitlemiseks.

Üldine mõju

Ettepanekul on tohutu mõju liidu küberturvalisusele, kuna selles käsitletakse mitut

valdkonda, nagu Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti vajalik tugevdamine,

tugevdatakse toetust liidu õiguse rakendamisele, kehtestatakse reformid Euroopa

sertifitseerimise raamistiku sujuvaks rakendamiseks, toetatakse liidu ühist arusaamist

küberohtudest ja käsitletakse küberohtude leevendamist, arvestades geopoliitilist

tegelikkust. Kavandatavate sätete rakendamine tagab suure tulemuslikkuse ja

sidususe ning hoiab ära liigse regulatiivse koormuse. Pakett on koostatud nii, et see

oleks rakendamisprobleemide esinemise korral paindlik ning toetaks pikaajalist

poliitikavaldkondade sidusust kogu digi- ja küberturvalisuse ökosüsteemis. See

suurendab selgust, kõrvaldades ebatõhususe ja ühtlustades eri õigusraamistikes

sätestatud kordi, samal ajal aidates kaasa kõrgtasemel küberturvalisuse saavutamisele

kogu ELis. Euroopa Komisjoni ühe peamise prioriteetse eesmärgina toovad

kavandatud lihtsustamispüüdlused ettevõtjatele, sh VKEdele märkimisväärset

majanduslikku kasu enam kui 14,63 miljardi euro ja avaliku sektori asutustele

7,5 miljoni euro ulatuses.

Konkreetsed tulemused on järgmised:

ET 5 ET

– suurem teadlikkus ja tegevuse parem koordineerimine, mis võib tagada

ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele märkimisväärse kulude

kokkuhoiu intsidentide kiirema avastamise ja neile reageerimise vallas;

– ENISA kohaldamisala ja volituste täpsustamine, samal ajal tagades tema

põhiülesannete vajaliku prioriseerimise;

– selle tagamine, et sidusrühmad saavad piisavat toetust poliitika rakendamiseks,

operatiivtegevuseks ja üldiseks koordineerimiseks;

– liidu ühise olukorrateadlikkuse toetamine;

– tõhustatud koostöö EU-CyCLONe, CSIRTide võrgustiku, komisjoni, Europoli

ja CERT-EU ning asjaomaste liidu üksustega, et töötada välja kontrollitud ja

usaldusväärse küberohuteadmuse hoidlad;

– lunavararünnete leevendamiseks tehtavate jõupingutuste toetamine;

– tõhustatud koordineerimine erasektoriga küberturvalisusega seotud teemadel;

– varajase hoiatamise kaudu õigeaegse teabe levitamine olulise või ulatusliku

intsidendi või piiriülese küberohu kohta direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas

loetletud sektorite puhul;

– tõhusa koostoime edendamine teiste ELi organite ja asutustega;

– oskuste sertifitseerimise hinna alandamine, muu hulgas suurendades pakkumist

turul, võttes kasutusele Euroopa oskuste tõendamise kavad;

– oskuste nappuse kaotamise toetamine Euroopas individuaalsete

küberturbeoskuste tunnistuste abil ning liikmesriikide ja tööstuse toetamine

nende tööjõu tugevdamisel;

– Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku ebaselguse ja vähese

mõju käsitlemine, selle kohaldamisala laiendamine ja juhtimismudeli

parandamine;

– vastuvõetud kavade maine tõstmine, kehtestades haldussüsteemi ning võttes

kasutusele õigeaegse ja läbipaistva arendusprotsessi;

– tasude mehhanismi kehtestamine seoses kuludega, mis tekivad seoses Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tõendamise kavade väljatöötamise ja

haldamisega, taotluste menetlemisega ja tõendajatele lubade andmisega ning

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku raames vastu võetud

kavade haldamisega, mis aitab kaasa ameti finantsstabiilsusele ja säästab ELi

eelarvet;

– Euroopa sertifitseerimiskavade kooskõlastamine kehtiva õigusraamistikuga, et

seeläbi paremini toetada rakendamispüüdlusi ja toetada ettevõtjate nõuete

täitmisega seotud vajadusi;

– hetkel külmutatud kavade vastuvõtmise võimaldamine;

– Euroopa ettevõtete konkurentsivõime soodustamine, edendades

rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ühtlustamist;

– küberturvalisuse meetmete ja nõuete killustatuse vähendamine;

– õigusselguse tagamine ja halduskoormuse olulisel määral vähendamine, ilma et

see tooks kaasa märkimisväärset õiguskindlusetust sidusrühmade seas, kes on

hiljuti vastu võetud õigusraamistikega kohanemas;

ET 6 ET

– küberturvalisuse 2. direktiivi kohaste üksuste nõuetele vastavuse hõlbustamine,

mis aitaks kaasa ka üldisele nõuetele vastavuse parandamisele ja sisukamate

küberturvalisuse meetmete kehtestamisele, samal ajal muutes

järelevalveprotsessi ametiasutuste jaoks tõhusamaks.

Muu

– VKEdele kaasneks algatusest laialdane positiivne mõju, arvestades suuremat

konkurentsivõimet ELi küberturvalisuse turul ning väiksemaid kulusid ja

halduskoormust:

1. positiivne mõju VKEdele, kelle küberkerksus suureneks tänu ENISA tõhustatud rollile ja ameti

koostatavatele tehnilistele suunistele;

2. VKEd kui volitatud tõendajad, kes annavad välja tõendeid Euroopa oskuste tõendamise kava

alusel, suurendavad nähtavust, mainet ja võidavad juurde kliente. Lisaks aitavad Euroopa

individuaalsete küberturbeoskuste tunnistused VKEdel leida nõuetekohaste oskustega kandidaate;

3. hästitoimivad Euroopa sertifitseerimiskavad võivad lihtsustada usaldusväärsete IKT-

tehnoloogiate valimist VKEde puhul ning aidata suurendada nende üldist küberkerksust;

4. domeeninimede süsteemi teenuse osutajatena saavad VKEd kasu meetmetest, mis on seotud

küberturvalisuse 2. direktiivi rakendamisega, kuna nad on domeeninimede süsteemi teenuse

osutajate kohaldamisalast välja jäetud;

5. VKEd saaksid kasu kohaldamisala täpsustamisest, mis piiraks kohustuste kohaldamist teatavatele

üksustele mõne küberturvalisuse 2. direktiivis loetletud sektori puhul;

6. IKT tarneahela turbemeetmete puhul saaksid VKEd üldiselt kasu usaldusväärsete tehnoloogiate

kasutamisest. Tarnijatena, kes tegutsevad sektorites, mille suhtes kohaldatakse piiranguid,

mõjutaksid asendamised ja tehingukulud neid oluliselt rohkem kui suuremaid ettevõtteid. VKEd

kui usaldusväärsed tarnijad saavad siiski kasu uutest turuvõimalustest.

– Ühegi eesmärgi puhul ei eeldata märkimisväärse keskkonnamõju tekkimist.

– ELi eelarve puhul võib eeldada, et tõhusus suureneb tänu paremale koostööle ja

tegevuse koordineerimisele ELi institutsioonide, organite ja asutuste vahel. Pikas

perspektiivis oodatakse kokkuhoidu tänu tasude mehhanismi kehtestamisele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Eesmärk: luua suutlikkus küberturvalisuse alaste liidu poliitikameetmete

tulemuslikuks rakendamiseks ja pidevaks operatiivkoostööks, mis võimaldab

struktureeritumat koostööd liikmesriikide vahel.

– ENISA asjakohaste panuste arv ELi ja liikmesriikide poliitika ja seadusandlike

algatuste rakendamisse

– Sidusrühmade positiivne tagasiside ENISA asjakohaste panuste kohta

– 25 % kasv võrreldes 2023. aasta lähtetasemega, nagu on esitatud ENISA iga-

aastases tegevusaruandes (asjakohaste panuste arvu kohta) ja ENISA iga-aastases

rahulolu-uuringus (positiivse tagasiside kohta)

– ELi nõrkuste andmebaasi kasutamise statistika

ET 7 ET

– Kasutajate arvu suurenemine 25 % võrreldes 2025. aastaga

Küberkerksuse määruse platvormi kättesaadavus, turvalisus ja toimimine

– Platvormi seisakute ja intsidentide arvu vähenemine 25 % võrreldes 2025. aasta

statistikaga platvormi seisakute ja intsidentide kohta

Eesmärk: töötada välja ja võtta kasutusele vahendid ja mehhanismid, et tõhusalt

toetada liikmesriike, tööstust ja muid sidusrühmi ning rahuldada nende vajadusi;

– ENISA toetatud sidusrühmade arv ja pakutava toetuse kvaliteet

– Sidusrühmade toetamiseks võetud meetmete arv

– Toetatud sidusrühmade arvu kasv 10 % ja toetatud sidusrühmade rahulolutaseme

kasv 10 % võrreldes 2025. aastaga

Eesmärk: luua eeltingimused turuvajadustest lähtuvate küberturvalisuse

sertifitseerimise kavade kiiremaks väljatöötamiseks, laiendades Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohaldamisala, tagades raamistiku

tõhusa haldamise ja kiired menetlused ning suurendades raamistiku läbipaistvust.

– Vastuvõetud kavade arv

– Kava väljatöötamiseks kuluva aja lühenemine 50 % võrreldes 2025. aastaga

– Igal aastal välja antavate kehtivate sertifikaatide arv

– 25 % kasv võrreldes 2025. aasta lähtestsenaariumiga