Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta  

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.2.2026

COM(2026) 102 final

2026/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud

kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260

{SEC(2026) 102 final} - {SWD(2026) 102 final} - {SWD(2026) 103 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ebaseaduslikud tulirelvad kujutavad endast tõsist ohtu ELi kodanike julgeolekule, kuna need

võimaldavad mitmesugust rasket ja organiseeritud kuritegevust, sealhulgas

uimastikaubandust, väljapressimist, röövimist ja jõuguvägivalda(1). Uuringud näitavad, et

nõudlus tulirelvade järele ja tulirelvade kättesaadavus kuritegelikus maailmas on

suurenemas,(2) mis toob kaasa vägivaldsemad vahejuhtumid ja isegi kurjategijate

võidurelvastumise mõnes ELi riigis. Probleemi süvendavad veelgi geopoliitilised sündmused,

mis oma geograafilise läheduse tõttu seavad ohtu liidu julgeoleku. On suur oht, et

käimasolevatest konfliktidest üle jäävad relvad jõuavad lõpuks ebaseaduslikele turgudele, nii

nagu juhtus pärast konflikti Lääne-Balkanil. Lisaks muudab tulirelvade valmistamise

lihtsamaks ja suurendab ohtu tehnoloogia areng, näiteks 3D-printimine, mis suurendab

vajadust tugevamate ennetusmeetmete järele.

EL on võtnud tulirelvade seadusliku siseturu valdkonnas vastu mitu õigusakti, millega

reguleeritakse tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist. 24. märtsi 2021. aasta

direktiivis (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvade

direktiiv)(3) on sätestatud ühised miinimumnõuded tsiviilkasutuseks (nt sportlaskmiseks või

jahipidamiseks) mõeldud tulirelvade omandamiseks, valdamiseks ja kaubanduslikuks

vahetamiseks ELis. 19. detsembri 2024. aasta määrusega (EL) 2025/41 tulirelvade impordi,

ekspordi ja transiidi kohta (uuesti sõnastatud tulirelvade määrus)(4) on kehtestatud nõue, et

tulirelvade liikumiseks üle ELi piiri kolmandasse riiki või kolmandast riigist tuleb hankida

ekspordi- või impordiluba. Mõlemas õigusaktis on määratletud see, mis on seaduslik, ja

seetõttu vältimatult piiritletud ka see, mis on ebaseaduslik, kuid neis ei ole määratud kindlaks,

mis on kuritegelik. Seega tulirelvadega seotud kuritegude kohta ELi õigusnorme veel ei ole.

EL ja selle liikmesriigid osalevad rahvusvahelisel tasandil tehtavates jõupingutustes.

Tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega

ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolliga, mis täiendab rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“),(5) on kehtestatud rahvusvahelised

normid, et võidelda tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku

(1) Europol, Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, Haag, 2025,

lk 61. (2) De Schutter, A., ja Duquet, N., „The nexus between drug markets and gun violence in the European

Union“, Flemish Peace Institute ja EMCDDA, 2023, https://www.euda.europa.eu/drugs-library/nexus-

between-drug-markets-and-gun-violence-european-union_en. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb

tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse

rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja

nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10

(uuesti sõnastatud) (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). (5) 31. mail 2001 sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku

valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO protokoll,

https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-12-

c&chapter=18&clang=_en

ET 2 ET

tulirelvakaubanduse vastu. ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 5 on ette nähtud, et riigid

peavad seonduvad kuriteod kriminaliseerima. Protokolli on ratifitseerinud 25 ELi liikmesriiki

27st ja ka EL ise (2014. aastal). Kuigi EL on ÜRO tulirelvade protokolli sõlminud, tugevdab

täiendav ühtlustamine käesoleva direktiivi kaudu selle protokolli ühetaolist täitmise tagamist.

Ettevalmistavas uuringus leiti, et liikmesriikide vahel on tulirelvadega seotud kuritegude

määratlemise ja nende eest karistamise osas märkimisväärseid erinevusi, mille tagajärjel on

ELi õigusraamistik killustunud. Vähene ühtlustatus takistab valdkonnas, mis on oma olemuse

tõttu rangelt reguleeritud, piiriülest koostööd, raskendab uurimist ja süüdistuste esitamist ning

vähendab õiguskaitse üldist tõhusust võitluses ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude

tulirelvadega seotud kuritegude vastu.

Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise peamiseks kiirendajaks on saanud digivaldkond, mis

võimaldab levitada internetis 3D-printimise tehnilist dokumentatsiooni, ent tagab ka vajaliku

taristu tänapäevaseks täitmise tagamiseks. Selleks et tegeleda tehnoloogilistest muutustest

tulenevate uute riskidega, on vaja täitmise tagamise strateegiat, kus on seatud esikohale

digitaalne luure, et vähendada andmelünka, mis praegu takistab tulirelvadest tulenevast ohust

tervikliku ülevaate saamist. Nende julgeolekuprobleemide lahendamiseks püütakse käesoleva

ettepanekuga edendada teabevahetuse jaoks ühtlustatud digikeskkonda, kandes hoolt selle

eest, et tõendite kogumisel ja strateegilise analüüsi tegemisel rakendatakse rangeid

küberturvalisuse ja andmekaitse standardeid.

Lisaks julgeolekuriskidele ja piiriülese koostööga seotud probleemidele seisab EL

ebaseaduslike tulirelvadega seoses silmitsi suure andmelüngaga. Usaldusväärse ja põhjaliku

statistika puudumise tõttu on õiguskaitseametnikel ja poliitikakujundajatel raske hinnata

probleemi ulatust ja poliitika tõhusust ning teha teadlikke otsuseid(6). Samuti on andmete

nappus üks põhjuseid, miks üldsuse teadlikkus on väike, poliitiline prioriseerimine piiratud ja

puuduvad piisavad vahendid õiguskaitsealasteks jõupingutusteks võitluses tulirelvadega

seotud kuritegevuse vastu.

Tuleks tugevdada koostööd kandidaatriikidega, et tagada nende täielik kaasamine liidu

koordineerimismehhanismidesse, kui see on vajalik konkreetsete piiriüleste juhtumite puhul.

Selleks tuleb hõlbustada edasist koostööd piirkondlike ja operatiivalgatuste, sealhulgas

kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT)

raames, ning koostööd liidu ametitega, teiste seas Europoli, Eurojusti, CEPOLi ja Frontexiga,

kes aitavad kaasa ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ennetamisele ja tõkestamisele.

Kandidaatriikide õigusaktide järkjärguline vastavusse viimine liidu õiguse, vabaduse ja

turvalisuse valdkonna acquis’ga suurendab liidu ja liikmesriikide vahelise koostöö tõhusust

ning tugevdab liidu üldist vastupanuvõimet tulirelvade kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku

liikumise suhtes.

Käesoleva ettepanekuga püütakse kaitsta ELi kodanikke ebaseaduslikest tulirelvadest

tuleneva ohu eest, vähendades ebaseaduslike relvade ja nendega seotud kuritegude arvu,

ühtlustades tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja nende eest määratavaid karistusi

kõigis liikmesriikides ning parandades andmete kvaliteeti ja kättesaadavust, et seda ohtu

paremini mõista ja vähendada. Ettepanekus ei sõnastata ümber tulirelvade juriidilist

omandiõigust käsitlevaid norme.

Kindlakstehtud probleemide lahendamiseks on ettepanekul neli erieesmärki:

(6) Schutter, A., „Criminal gun violence in the European Union“, Flemish Peace Institute, Brüssel, 2023,

lk 2, ja Varisco, A. E., „Types of Firearms Used in Violence in the European Union“, SIPRI, ELi

rahastatud projekt INSIGHT, Brüssel, 2023, lk 2.

ET 3 ET

1. võimaldada ja hõlbustada tulirelvadega seotud kuritegude uurimist ja süüdistuste

esitamist;

2. tagada tulirelvadega seotud kuritegude eest määratud karistuste tulevikukindel

täitmine;

3. tagada tulirelvadega seotud kuritegude puhul mõjusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad;

4. parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning ühtlustatud andmekogumist

tulirelvadega seotud kuritegude valdkonnas.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Komisjon on järjekindlalt tõdenud, et ebaseaduslik tulirelvakaubandus on ELi

sisejulgeolekule suur oht. 2025. aasta strateegias ProtectEU(7) ja [uues terrorismivastases

tegevuskavas] on tähelepanu all ebaseadusliku tulirelvakaubanduse suhtes kohaldatavate

kriminaalõigusnormide ühtlustamine. See on tähtsal kohal ka ELi organiseeritud kuritegevuse

vastu võitlemise strateegias aastateks 2021–2025(8) ja aastateks 2026–2029 uuendatud

EMPACTi raamistikus(9).

Peamine käesoleva algatuse eesmärke hõlmav poliitikavahend on ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025(10). Selles keskendutakse eelkõige

sellistele küsimustele nagu kontrolli tugevdamine ebaseaduslike tulirelvade turu üle, ELi

õigusaktides esinevate lünkade kõrvaldamine, luureteabe jagamise parandamine ja täielikult

toimivate riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine kõigis liikmesriikides. Samuti toetab

tegevuskava arestitud tulirelvi käsitlevaid andmeid sisaldava ELi andmehoidla loomist. Lisaks

on algatus kooskõlas ÜRO tulirelvade protokollist tulenevate ELi kohustustega: selles

selgitatakse ÜRO soovituste rakendamist, eriti mis puudutab tulirelvade 3D-printimise

tehnilise dokumentatsiooni koostamise kriminaliseerimist(11).

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ka järgmiste poliitika- ja seadusandlike

dokumentidega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541

terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu

raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK;

• nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete

sisu;

(7) Komisjoni 1. aprilli 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“,

COM(2025) 148 final. (8) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final. (9) Nõukogu 13. juuni 2025. aasta järeldused, mis käsitlevad EMPACTi tõhustamist ja ELi

kuritegevusvastase võitluse prioriteete EMPACTi järgmiseks, 2026.–2029. aasta tsükliks, nõukogu

dokument 9397/25. (10) Komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi

tegevuskava 2020–2025“, COM(2020)608 final. (11) 2024. aastal toimunud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi 12. istungjärgul vastu võetud resolutsioon 12/3,

https://www.unodc.org/documents/treaties/COP12/Resolutions/E/Resolution_12_3.pdf.

ET 4 ET

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937

liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja arestimist;

• nõukogu raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise

põhimõtte kohaldamise kohta;

• nõukogu raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise

kohta kriminaalmenetluses;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011,

mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist;

• nõukogu 13. juuli 2021. aasta järeldused, mis käsitlevad riiklike tulirelvade

kontaktasutuste (NFFPd) rakendamist ELi liikmesriikides, nõukogu

dokument 10726/21;

• nõukogu 12. juuni 2025. aasta järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning

tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate ohtude vastu võitlemise kohta,

nõukogu dokument 9907/25;

• nõukogu järeldused „Eurooplaste kaitsmine terrorismi eest: saavutused ja edasised

sammud“, mille punktis 47 kutsutakse komisjoni üles alustama tööd käesoleva

algatusega;

• nõukogu raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu;

• konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta

kriminaalasjades.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Kavandatud direktiivi õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 83 lõiked 1 ja 2. ELi

toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus, mille kohaselt kehtestada

miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega

kuriteoliikide puhul. Selles sättes on nimetatud ühe sellise eriti raske kuriteona

ebaseaduslikku relvakaubandust.

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 2 on sätestatud ELi pädevus kehtestada

miinimumnormid, kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub

möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika tulemuslik elluviimine valdkonnas, kus on

rakendatud ühtlustamismeetmeid. Tulirelvi käsitlevat poliitikat, eelkõige tulirelvade, nende

oluliste osade ja laskemoona omandamise ja valdamise, nendega ELis kauplemise ning nende

importimise ja eksportimise tingimusi on juba ühtlustatud tulirelvade direktiivi ja uuesti

sõnastatud tulirelvade määrusega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Koordineeritud ELi tasandi meetmed tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimiseks ja

karistuste ühtlustamiseks on tõhusamad kui eraldiseisvad riiklikud meetmed. Kogu liitu

ET 5 ET

hõlmav õigusraamistik aitaks kõrvaldada liikmesriikides ÜRO tulirelvade protokolli

rakendamise puudused, parandaks piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste

esitamisel, edendaks turvalisust ja vähendaks tulirelvadega seotud vägivalda.

Lisaks suurendaks ELi õigusakt, mis sisaldab nõuet koguda järjepidevalt ja ühtlustatud viisil

andmeid arestitud tulirelvade kohta, õiguskaitseametnike ja poliitikakujundajate suutlikkust,

võimaldades paremini jaotada vahendeid ning hinnata ohtu ja poliitikat. Tugevamad ja

ühtlustatud ELi meetmed toetaksid ka laiemaid julgeolekueesmärke, võttes arvesse, et

tulirelvadega seotud kuriteod on tihedalt seotud terrorismi, rahapesu, uimastikaubanduse ja

muud liiki organiseeritud kuritegevusega, ning tugevdaks lõppkokkuvõttes Euroopa üldist

sisejulgeolekut.

• Proportsionaalsus

ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse

kavandatud direktiivis sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kehtestada kõnealuses

valdkonnas toime pandavaid kuritegusid käsitlev õigusakt. Täpsemalt võetakse

ebaseaduslikku valdust käsitlevates sätetes arvesse riikide haldusõiguse traditsioone, mille

kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks on tahtlus, jättes kõrvale hooletusest põhjustatud

teod . Lisaks nähakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona tehnilise

dokumentatsiooni ebaseaduslikus valdamises, koostamises ja levitamises seisnevate

kuritegude määratluste kavandatud ühtlustamisega seoses ette meetmed, millega tagatakse

proportsionaalsus tööstuse ja kodanike õigustatud huvidega. Selliste kuritegude puhul on

tähelepanu keskmes ebaseaduslik kasutamine, mis tähendab, et volitatud relvakaupmehi ei

tohiks takistada tehnilist dokumentatsiooni kasutamast.

Direktiiv sisaldab uurimisvahendite kasutamist ja teabevahetust käsitlevaid meetmeid üksnes

niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks

toimimiseks.

• Vahendi valik

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 83 lõigetele 1 ja 2 võib miinimumnormid kuritegude

ja karistuste määratlemiseks ELi poliitikavaldkondades, kus on rakendatud

ühtlustamismeetmeid, kehtestada üksnes seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetava

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata – puudub ELi direktiiv, milles käsitletaks konkreetselt tulirelvadega seotud

kuritegusid ja vastavaid karistusi. Kavandatud õigusakt on esimene omataoline. Sellega ei

muudeta tulirelvi käsitlevaid kehtivaid ELi õigusakte.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

12 nädalat kestnud avaliku konsultatsiooni ja tagasisidekorje käigus koguti teavet

mitmesugustelt sidusrühmadelt. Lisaks korraldati liikmesriikidele, õiguskaitseasutustele,

erasektorile, kohtusüsteemile ja rahvusvahelistele partneritele suunatud konsultatsioone.

Konsultatsioonide eesmärk oli teha kindlaks kõige tulemuslikumad lähenemisviisid

tulirelvadega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tugevdamiseks ning

selle valdkonna spetsialistide toetamiseks.

ET 6 ET

Enamik vastanutest toetas seadusandlikku algatust, milles keskendutakse peamistele

tulirelvadega seotud kuritegudele, mõni aga soovitas laiemat kohaldamisala. Õiguskaitse

sidusrühmad rõhutasid vajadust pöörata tähelepanu eraviisilise valmistamise, eeskätt relvade

3D-printimisega seotud ettevalmistavatele toimingutele. Osalejad rõhutasid ka vajadust

parandada ressursse, koordineerimist ja koostööd õiguskaitseahelas. Komisjon võttis

ettepaneku koostamisel arvesse kogu saadud tagasisidet.

Lisateavet konsultatsioonide kohta leiab mõjuhinnangu lisadest (2. ja 3. lisa).

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tellis ettevalmistava uuringu, et hinnata tulirelvadega seotud kuritegude

kriminaliseerimise praegust seisu liikmesriikides. Uuring näitas, et ÜRO tulirelvade protokolli

ülevõtmisel esineb ebaseadusliku valmistamise ja kauplemise ning märgistuse ebaseadusliku

muutmise ja võltsimise kriminaliseerimise osas märkimisväärseid lünki. Viimati nimetatud

kuritegu ei ole kriminaliseerinud 14 liikmesriiki.

Lisaks kõnealusele uuringule vaatas komisjon põhjalikult läbi asjaomase kirjanduse. Peale

selle pidas komisjon arvukalt kohtumisi õiguskaitseasutuste, õigusasutuste, ELi ametite ja

muude asutuste ekspertidega. Komisjon korraldas ka selleteemalise kohtumise ELi

kriminaalpoliitika eksperdirühmaga.

• Mõjuhinnang

Mõju hindamisel kaaluti tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemiseks ELis nelja

poliitikavarianti:

• 1. variandis keskendutakse muudele kui seadusandlikele meetmetele, selgitades

kehtivaid norme, parandades täitmise tagamist ja tõhustades piiriülest koostööd. See

sisaldab soovitusi tegeleda 3D-printimisega seotud ohtudega ja luua minimaalne

andmestik tulirelvade arestimise kohta;

• 2. variandis on ette nähtud peamisi tulirelvadega seotud kuritegusid (ebaseaduslik

tulirelvakaubandus, ebaseaduslik valmistamine, märgistuse ebaseaduslik muutmine

ja ebaseaduslik valdamine) käsitlevate õigusnormide ühtlustamine ning nende

kuritegude määratluste ja seonduvate karistuste kooskõlastamine. See hõlmab

piiriülese koostöö tugevdamist, uute tehnoloogiate kasutamise reguleerimist, muutes

kuriteoks tehnilise dokumentatsiooni ebaseadusliku valdamise, koostamise ja

levitamise, kohustust kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset

andmestikku ja esitada asjaomased andmed Europolile ning nõuet, et iga liikmesriik

peab looma riikliku tulirelvade kontaktasutuse. Lisaks sisaldab see liikmesriikide

kohustust koguda ja esitada iga viie aasta tagant komisjonile andmeid tulirelvadega

seotud kuritegude kohta;

• 3. variandis on kombineeritud seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed.

Sellega laiendatakse kõik 2. variandi õiguslikud kohustused koos selgitustega ka

laiemalt määratletud kuritegudele. Muude kui seadusandlike meetmete keskmes on

teadmiste jagamine uute tehnoloogiate kohta, 3D-printimise tehnilise

dokumentatsiooni ühine testimine ja tõhustatud õigusalane koostöö uue fookusrühma

raames;

• 4. variandis laiendatakse 3. varianti, et hõlmata täiendavad süüteod (nt ebaseaduslik

taas laskekõlblikuks muutmine, ebaseaduslik vahendamine, embargo rikkumine ja

relvade registreerimisega seotud väärkäitumine), ning nähakse ette kohustus esitada

komisjonile igal aastal andmeid.

ET 7 ET

Eelistatakse 3. varianti, kuna selles käsitletakse kõiki kindlakstehtud probleeme ja eesmärke

proportsionaalsel ja tõhusal viisil. 1. varianti ei peeta eraldi võetuna piisavalt tõhusaks, kuna

muud kui seadusandlikud meetmed ei anna küllaldast tõuget olulisteks muutusteks.

2. variandis käsitletakse kõiki probleeme ja eesmärke, kuid seda peetakse vähem tõhusaks,

kuna selle rakendamiseks puudub täiendav toetus. 4. varianti peetakse seatud eesmärkide

saavutamiseks tõhusaks, kuid selle rakendamine tekitab liikmesriikidele ebaproportsionaalselt

suurt koormust.

Kuigi kvantitatiivsete andmete puudumine ei võimaldanud täpset mõju arvutada, võib teha

mõned üldised järeldused. Peamine sotsiaalne mõju seisneb ELi kodanike julgeoleku

suurenemises tänu sellele, et väheneb praegune suur ebaseaduslike tulirelvade arv ELis.

Eelistatud variandil on väike või olematu mõju kodanikele, kes juba omavad seaduslikult

tulirelva, kuna ettepanekus keskendutakse ebaseaduslikule turule.

Peamine eeldatav majanduslik mõju seisneb tulistamisjuhtumitega seotud kulude

vähenemises. Ehkki ühtki veenvat uuringut tulirelvadega seotud vägivallast tulenevate

majanduslike kulude kohta ELis ei ole, näitab ELi rahastatud projekti INSIGHT(12) raames

tehtud uuringute ja Rootsis aset leidnud tulistamisjuhtumite kulusid käsitleva uuringu(13)

tulemuste kombineeritud analüüs, et 2024. aasta esimeses pooles läksid tulistamisjuhtumid

Rootsi ühiskonnale maksma ligikaudu 120–140 miljonit eurot. See summa on puhtalt

teoreetiline, kuna see tugineb hüpoteesile, et konkreetse tulistamisjuhtumi kulu saab

ekstrapoleerida ja kohaldada kõigi 2024. aasta esimesel poolel Rootsis toimunud

tulistamisjuhtumite suhtes. Sellegipoolest on sellest näha, et tulirelvadega seotud vägivallast

tulenevad kulud – kuigi neid on keeruline hinnata – ei ole tühised.

Õiguskontrollikomitee esitas 5. mail 2025 esimese negatiivse arvamuse.

Õiguskontrollikomitee leidis, et mõjuhinnangus esineb puudusi, mis tuleb enne järgmiste

sammude astumist kõrvaldada. Eelkõige jõudis õiguskontrollikomitee järeldusele, et aruandes

ei kirjeldatud usaldusväärsetele tõenditele viidates veenvalt probleemi ulatust,

kiireloomulisust ja põhjuseid, ei näidatud selgelt, kuidas algatus sobib kehtivasse ELi

õigusraamistikku või annab sellele lisaväärtust, ega põhjendatud väiteid selle kohta, et

liikmesriigid kohaldavad õigusnorme erinevalt või et õigusrikkujaid kasutavad ära

regulatiivseid lünki. Samuti leidis õiguskontrollikomitee, et eesmärgid ei ole piisavalt

konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised, põhjuslikke seoseid

poliitikavariantide ja eesmärkide vahel ei ole piisavalt tõendatud ning majandusliku ja

sotsiaalse mõju, kulude ja proportsionaalsuse hindamine ning variantide võrdlus on puudulik

ja ebapiisavalt tõendatud. Seetõttu nõudis õiguskontrollikomitee, et komisjon vaataks analüüsi

põhjalikult läbi ja täiustaks seda ning esitaks aruande uuesti uue arvamuse saamiseks.

10. novembril 2025 esitas õiguskontrollikomitee ümber tehtud mõjuhinnangu kohta teise

arvamuse. Seekord esitas ta positiivse arvamuse reservatsioonidega. Reservatsioonides juhiti

tähelepanu eeskätt sellele, et probleemi kirjelduses puudusid endiselt mõned andmed, et

eesmärgid võiksid olla konkreetsemad, mõõdetavamad, saavutatavamad, realistlikumad ja

tähtajalisemad ning et eri poliitikavariantide erinev mõju ei olnud piisavalt selge. Nende

märkuste arvessevõtmiseks täiustati mõjuhinnangut veelgi.

(12) ELi rahastatud projekt INSIGHT (projektikonkurss ISFP-2020-AG-FIRE),

https://vlaamsvredesinstituut.eu/en/project-

insight/#:~:text=This%20online%20knowledge%20platform%20offers%20policymakers%2C%20polic

e%20officers%2C,information%20about%20firearms%20violence%20in%20the%20European%20Uni

on. (13) Erixon, O., „Living with the Aftermath: Consequences of Gun Violence for Affected Residential Areas

and Individuals“.

ET 8 ET

Sellele lisati selgitus, et ükski mõju hindamisel kaalutud poliitikavariant ei mõjuta keskkonda,

mistõttu on käesolev seadusandlik ettepanek kooskõlas Euroopa kliimamääruses sätestatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata – puudub ELi direktiiv, milles käsitletaks konkreetselt tulirelvadega seotud

kuritegusid ja vastavaid karistusi. Kavandatud õigusakt on esimene omataoline. Sellega ei

muudeta tulirelvi käsitlevaid kehtivaid ELi õigusakte.

• Põhiõigused

Ettepanekul on positiivne mõju ELi kodanike julgeoleku tagamisele, sest sellega

vähendatakse ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ohtu.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust „liidu õiguse

ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt“. Algatus ei mõjuta ettevõtlusvabadust, kuna

normid, mis käsitlevad relvakaupmeestele tulirelvadega kauplemise loa andmist, on sätestatud

tulirelvade direktiivis. Need normid käesoleva algatuse tõttu ei muutu.

Harta artiklis 17 tunnustatakse õigust omandile. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole

harta artiklis 17 ette nähtud õigus omandile absoluutne – seda võib proportsionaalsuse

põhimõtet järgides piirata, ent vaid juhul, kui see on vajalik ja vastab tegelikult liidu

tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja

vabadusi. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona juriidilist omandiõigust käsitlevad

normid on kehtestatud tulirelvade direktiiviga. Need normid käesoleva algatuse tõttu ei

muutu.

4. MÕJU EELARVELE

Seadusandliku ettepaneku rakendamise korral viidaks läbi rohkem tulemuslikke uurimisi ning

laiendataks tulirelvade ja nende oluliste osadega seotud kuritegude kohaldamisala. Seetõttu

vajaksid liikmesriigid lisatöötajaid, et toime tulla tulirelvadega seotud kuritegude uurimise ja

süüdistuste esitamise potentsiaalse suurenemisega. Töötajate arvu suurendamiseks on

vähemalt esimesel viiel aastal vaja kõikide liikmesriikide peale kokku hinnanguliselt

4 069 175 eurot aastas.

Seoses arestitud tulirelvade arvu suurenemisega kasvavad eeldatavasti liikmesriikide

kriminalistikaüksuste halduskulud. Need on hinnanguliselt 574 564 eurot aastas kõigi

27 liikmesriigi ballistiliste aruannetega seotud halduskuludeks ja 332 107 eurot aastas

digitaalset tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate ballistiliste aruannetega seotud kuludeks.

Lisaks on riikliku tulirelvade kontaktasutuse loomise ja arendamisega seotud halduskulud

kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 12 070 917 eurot ning riiklikes

andmebaasides sisalduvate tulirelvadega seotud andmete ühtlustamisega seotud halduskulud

kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 10 800 000 eurot.

Komisjoni kulud hõlmavad algatuse rakendamise ja järelevalvega seotud personalikulusid,

mis tuleks katta vastutava talituse olemasolevast eelarvest. Peale selle peab komisjon

korraldama õigusvaldkonna esindajate fookusrühma koosolekuid, et toetada teabevahetust.

Veel tekitab kulusid komisjoni koostatav aruanne. Aruanne hõlmab uuringut, mille alusel

analüüsida mitmesuguste näitajate abil direktiivi toimimise tulemuslikkust. See uuring, mis

tehakse pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu, läheb maksma ligikaudu

420 000 eurot.

ET 9 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Liikmesriikidel on direktiivi riigisisesesse õigusse ülevõtmiseks aega kaks aastat alates

direktiivi jõustumisest. Komisjon jälgib ülevõtmist.

Komisjon esitas mõjuhinnangu 10. lisas järelevalveraamistiku, millega on kehtestatud näitajad

algatuse iga eesmärgi rakendamise jälgimiseks. Lisaks on sellega kindlaks määratud

võrdlusalus ja nõutavad sihttasemed, mille saavutamise korral saab rakendamist pidada

edukaks. Algatuse rakendamise jälgimisel vaadeldakse kokku 15 näitajat, nagu kuritegudega

seotud juhtumite arv, madalaimate karistusmäärade tõstmine, kriminaaltulu konfiskeerimine,

riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine ja toimimine, Euroopa tulirelvaandmekeskusele

saadetud teave jne.

Kaheksa aastat pärast direktiivi jõustumist (et direktiivi saaks üle võtta ja esimese andmete

kogumise lõpule viia) ning seejärel iga viie aasta tagant koostab komisjon viimase viie aasta

rakendusandmeid sisaldava hindamisaruande, milles käsitletakse direktiivi lisaväärtust

võitluses tulirelvadega seotud kuritegude vastu. Aruanne sisaldab eespool nimetatud

järelevalveraamistikus saadud tulemusi. Selles antakse ka teavet eri sätete rakendamise kohta

liikmesriikides ja ülevaade saadud statistilistest andmetest. Liikmesriigid on kohustatud

esitama selle aruande koostamiseks kogu asjakohase teabe. Hindamise põhjal otsustab

komisjon, kas on vaja võtta asjakohaseid meetmeid.

Selleks et liikmesriike ettepaneku rakendamisel toetada, hõlbustab komisjon uute

tehnoloogiatega seotud kogemuste jagamist ja nende tehnoloogiatega seotud tehnilise

dokumentatsiooni ühist testimist. Peale selle hõlbustab komisjon õigusasutuste vahelist

koostööd, luues teabe vahetamiseks fookusrühma.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1. Reguleerimisese

Selles sättes määratakse kindlaks direktiivi eesmärk. Täpsemalt nimetatakse selles kolm

seatud sihti: ühtlustada tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja karistusi, parandada

piiriülest koostööd ja kehtestada minimaalne andmestik tulirelvade arestimise kohta.

Artikkel 2. Mõisted

See säte sisaldab direktiivis kasutatud mõistete määratlusi. Mitmes määratluse osutatakse

direktiivile (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kohta.

Artikkel 3. Kuriteod

Selles sättes kirjeldatakse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid. Tulirelvade

ebaseadusliku valmistamise, nendega ebaseadusliku kauplemise ning nende märgistuse

võltsimise ja muutmise kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev nõue.

Ebaseadusliku valduse kriminaliseerimine tuleneb tulirelvade direktiivist (EL) 2021/555. Uute

kuritegudena käsitletakse tehnilise dokumentatsiooniga seotud kuritegusid. Neid võib käsitada

ettevalmistavate toimingutena.

Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse

Artikliga 4 kriminaliseeritakse artikli 3 lõikes 1 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile

kaasaaitamine. Nende kuritegude kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev

nõue.

Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

ET 10 ET

Selle artikliga nähakse ette miinimumnõuded, kandmaks hoolt selle eest, et artiklites 3 ja 4

osutatud kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaalkaristused. Võimaluse korral on võetud karistuste kindlaksmääramisel aluseks

liikmesriikide praeguste karistusmäärade keskmine.

Lõike 3 eesmärk on, et liikmesriigid võtaksid meetmeid tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud

kuritegude suhtes saab kohaldada lisakaristusi ja -meetmeid, et võimaldada eri liiki

kuritegelikule käitumisele kohandatud reageerimist.

Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus

See artikkel sisaldab kohustust võtta juriidiline isik artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest

vastutusele, kui kuritegu on toime pandud tema kasuks. Samuti sätestatakse selles artiklis, et

liikmesriigid peaksid tagama, et juriidilise isiku saab võtta vastutusele puuduliku järelevalve

või kontrolli eest, mis on võimaldanud toime panna artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo. Lisaks ei

tohiks juriidilise isiku vastutusele võtmine välistada kriminaalmenetlust füüsiliste isikute

suhtes.

Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

Selles artiklis sätestatakse karistused, mida kohaldatakse käesoleva ettepaneku

kohaldamisalasse kuuluvates kuritegudes osalevate juriidiliste isikute suhtes.

Artikkel 8. Raskendavad asjaolud

Selles artiklis sätestatakse raskendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4

osutatud kuritegude eest karistuste määramisel.

Artikkel 9. Kergendavad asjaolud

Selles artiklis sätestatakse kergendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4

osutatud kuritegude eest karistuste määramisel.

Artikkel 10. Uurimisvahendid

Selle sättega nähakse ette, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks tuleb teha

kättesaadavaks spetsiaalsed uurimisvahendid.

Artikkel 11. Haldamine ja kõrvaldamine

Selle sättega võetakse üle ÜRO tulirelvade protokolli artikkel 6 tulirelvade haldamise ja

kõrvaldamise kohta.

Artikkel 12. Aegumistähtajad

Selle artikliga nähakse ette sätted aegumistähtaegade kohta, et pädevad asutused saaksid

teatava ajavahemiku jooksul uurida käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvaid

kuritegusid, esitada nende eest süüdistusi ja teha nende kohta otsuseid.

Artikkel 13. Jurisdiktsioon

Selle artikliga nähakse ette jurisdiktsiooni käsitlevad sätted, millega tagatakse, et liikmesriigid

kehtestavad ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude puhul jurisdiktsiooni ja

teavitavad komisjoni, kui nad otsustavad seda laiendada konkreetsetel juhtudel, kui kuritegu

on toime pandud väljaspool nende territooriumi.

Artikkel 14. Koolitus

Selle sätte eesmärk on tõhustada koolitustegevust kogu täitmise tagamise ahelas, et tagada

kõigile asjaosalistele vajalikud erioskused ja suutlikkus täita tulemuslikult oma ülesandeid.

Artikkel 15. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel

ET 11 ET

Selle sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua keskne riiklik tulirelvade kontaktasutus, mis

peab tagama strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi liikmesriigi

pädevate asutuste seas, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende

vastu võitlemises.

Artikkel 16. Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö

Selles sättes kirjeldatakse vajadust piiriülese koostöö järele, kui on tekkinud kahtlus, et

kuritegu on laadilt piiriülene. Selle sättega seoses on kehtestatud siduv kohustus luua

liikmesriikides tulirelvade riiklikud kontaktasutused. Lisaks nähakse selle sättega ette, et

liikmesriigid võivad teha koostööd tehnilise dokumentatsiooni ühisel testimisel, kui on

tekkinud kahtlus, et see on mõeldud eraviisiliseks tulirelvade, nende oluliste osade või

laskemoona valmistamiseks.

Artikkel 17. Arestitud tulirelvade registreerimine ja delegeeritud õigusaktid

Selle sättega kehtestatakse kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimisel

minimaalset andmestikku. Minimaalne andmestik on kindlaks määratud lisas. Säte sisaldab

võimalust lisa delegeeritud õigusaktiga muuta.

Artikkel 18. Statistilised andmed

Selles sättes käsitletakse vajadust koguda süstemaatiliselt statistilisi andmeid tulirelvadega

seotud kuritegude kohta. Selles nõutakse, et liikmesriigid koguksid ja avaldaksid asjakohaseid

statistilisi andmeid ning saadaksid need komisjonile vähemalt iga viie aasta tagant. Samuti

nähakse sellega ette kohustus edastada Europolile teave registreeritud arestitud tulirelvade

kohta. Sättega kehtestatakse ka liikmesriikidele nõue säilitada andmeid vähemalt 20 aastat.

Lisaks kohustab säte komisjoni avaldama liikmesriikide edastatud statistiliste andmete põhjal

vähemalt iga viie aasta tagant aruande.

Artikkel 19. Delegeeritud volituste rakendamine

Selle artikliga nähakse ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse andmise tingimused

ja võimalus see õigus tagasi võtta.

Artikkel 20. Muude õigusaktide muutmine

Selle sättega muudetakse kehtivat direktiivi (EL) 2024/1260,(14) et see hõlmaks käesoleva

algatuse artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid.

Artikkel 21. Aruandlus

Selles artiklis sätestatakse komisjoni kohustus esitada kaheksandal aastal pärast direktiivi

jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne

direktiivi lisaväärtuse kohta. Aruanne sisaldab liikmesriikide esitatud teavet statistika ja

rakendamise kohta.

Artiklid 22, 23 ja 24.

Need artiklid sisaldavad sätteid, mis käsitlevad direktiivi ülevõtmist liikmesriikides,

jõustumist ja adressaate.

Lisa. Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks

Lisa sisaldab minimaalset andmestikku, mida liikmesriigid peavad kasutama kuritegevusega

seoses arestitud tulirelvade registreerimisel.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb

kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024).

ET 12 ET

2026/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud

kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,(1) eriti selle artikli 83 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 on sätestatud, et liit

moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta

ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja

sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud

asjakohaste meetmete rakendamisega.

(2) Ebaseaduslik tulirelvakaubandus on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingus

(edaspidi „ELi toimimise leping“) eriti raskeks kuriteoks ning see toimub sageli

organiseeritud kuritegevuse raames või on seotud terrorismiga. Ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse tõkestamine ja sellevastane võitlus on liidu ja liikmesriikide

prioriteet.

(3) Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

sagenemine ning nende tagajärjed, mis vähendavad tulirelvi käsitlevate liidu

õigusaktide mõjusust, valmistavad liidus jätkuvalt muret. Sellised kuriteod ulatuvad

üha sagedamini väljapoole liikmesriiki, kus tegu toime pandi. Need ohustavad liidu

kodanikke, mistõttu tuleb võtta asjakohaseid ja tulemuslikke vastumeetmeid, milleks

on tihti vaja tõhusat piiriülest koostööd.

(4) Tulirelvade ebaseaduslik valmistamine hõlmab tulirelvade, nende oluliste osade ja

laskemoona eraviisilist valmistamist 3D-printeri, arvjuhitava (CNC) metallifreespingi

või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil ilma relvakaupmehe loata. Sellise

tootmise oluliseks eeltingimuseks on tehniline dokumentatsioon. Tehnilise

dokumentatsiooni alusel ebaseaduslikult valmistatud tulirelvi on hakatud üha enam

kasutama organiseeritud kuritegevuses ja terroriaktide toimepanemisel, sest neid ei ole

algusest peale võimalik tuvastada ega nende päritolu kindlaks teha.

(1) ELT L 308, 29.11.2022, lk 18. (2) ELT C […], […], lk […].

ET 13 ET

(5) Komisjon kirjutas kooskõlas nõukogu otsusega 2001/748/EÜ(3) alla rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni täiendavale tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku

valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestavale ÜRO protokollile

(edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“). Liit ratifitseeris ÜRO tulirelvade protokolli

nõukogu otsusega 2014/164/EL(4).

(6) ÜRO tulirelvade protokolli artikli 5 kohaselt peavad osalisriigid kriminaliseerima

ebaseadusliku tulirelvade valmistamise, ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise,

tulirelvade märgistuse võltsimise või ebaseadusliku kustutamise, eemaldamise või

muutmise, nende kuritegude toimepanemise või neis osalemise katse ning nende

kuritegude korraldamise, juhtimise, neile kaasaaitamise ja kihutamise, nende

hõlbustamise ja nende toimepanemiseks nõuandmise.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/555(5) kohaselt on lubatud

tulirelvi või nende olulisi osi valmistada, nendega kaubelda, neid vahetada, rendile

anda, parandada, muuta või ümber ehitada ning laskemoona valmistada, sellega

kaubelda, seda vahetada, muuta või ümber ehitada üksnes juhul, kui selleks on saadud

spetsiaalne relvakaupmehe luba. Samuti saab selle direktiivi kohaselt pidada

tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ostu, müügi või tarnimise tehingute

üle läbirääkimisi või neid tehinguid teha ning korraldada tulirelvade, nende oluliste

osade või laskemoona üleandmist üksnes juhul, kui selleks on saadud spetsiaalne

vahendaja luba.

(8) Direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on lubatud tulirelvi omandada ja vallata üksnes

konkreetsetel asjaoludel ning selles nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid

õigusnormid, mis käsitlevad direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete

rikkumise eest määratavaid karistusi. Direktiiv (EL) 2021/555 võimaldab

liikmesriikidel vastu võtta õigusakti, mis on sellest direktiivist rangem.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/41(6) kohaselt on tulirelvade,

nende oluliste osade ja laskemoona import, eksport ja transiit lubatud üksnes juhul, kui

selleks on saadud spetsiaalne luba.

(10) Selleks et tagada siseturu terviklikkus liidus kooskõlas direktiiviga (EL) 2021/555 ja

määrusega (EL) 2025/41 ning samal ajal saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneval alal kõrge turvalisuse tase ning võttes arvesse ÜRO tulirelvade protokolli, on

(3) Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/748/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja

laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli

allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2001/748/oj). (4) Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/164/EL, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade,

nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku

kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/555/oj). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb

tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse

rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja

nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10

(ELT L, 2025/41, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj).

ET 14 ET

vaja kehtestada tulirelvadega seotud kuritegude ja nende eest määratavate karistuste

määratlemise miinimumnormid, et tulemuslikult tagada nimetatud õiguslike vahendite

järgimine.

(11) Kõnealuste õiguslike vahendite kontekstis tuleks laskekõlbmatuks muudetud

tulirelvade ebaseaduslikku taas laskekõlblikuks muutmist käsitada ebaseadusliku

valmistamisena, kuna taas laskekõlblikuks muutmine ilma direktiivi (EL) 2021/555

kohaselt nõutava loata tähendab manipuleerimist, mida käsitatakse valmistamisena.

Tulirelvade ebaseaduslikku vahendamist tuleks käsitada ebaseadusliku

tulirelvakaubandusena, sest direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on kauplemise

eeltingimus vahendaja luba. Ebaseaduslikku kauplemist tuleks käsitada kas

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse või ebaseadusliku tulirelvade valmistamisena või

mõlemana, sest direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on nii kauplemise kui ka

valmistamise eeltingimus relvakaupmehe luba. Relvaembargo rikkumist tuleks

käsitada ebaseadusliku tulirelvakaubandusena, kuna relvaembargo alla kuuluvatesse

riikidesse eksportimiseks ei tohiks luba anda. Loa puudumine on ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse määratluse oluline element.

(12) Nende kodanike õigusi, kes valdavad, kasutavad või valmistavad tulirelvi, nende

olulisi osi või laskemoona või kauplevad nendega seaduslikult kooskõlas direktiiviga

(EL) 2021/555 ja määrusega (EL) 2025/41, ei tohiks mõjutada.

(13) Viimastel aastatel on kerkinud esile ning muutunud üha kättesaadavamaks ja

taskukohasemaks uued tehnoloogiad, mis võimaldavad valmistada tulirelvi, nende

olulisi osi ja laskemoona eraviisiliselt, nagu 3D-printimine, mida nimetatakse ka

kihtlisandustootmiseks. See tehnoloogia tugineb digitaalsele tehnilisele

dokumentatsioonile, mida saab alla laadida, levitada ja kasutada tulirelvade

ebaseaduslikuks valmistamiseks. Võttes arvesse ohu muutumist ning kooskõlas

soovitustega, mis on esitatud 14.–18. oktoobril 2024 Viinis toimunud rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni osaliste konverentsi 12. istungjärgul vastu võetud ÜRO

resolutsioonis 12/3,(7) tuleks sellise tehnilise dokumentatsiooni omamine, kasutamine,

selle levitamine ja koostamine kõigis liikmesriikides kriminaliseerida.

(14) Erilist tähelepanu tuleks pöörata tehnilise dokumentatsiooni levitamisele, võttes

arvesse selle tegevuse ulatuslikku mõju. Pärast tehnilise dokumentatsiooni jagamist

veebis kaob selle üle kiiresti kontroll: seda hakatakse kopeerima ja levitama

mitmesugustel platvormidel, hoides kõrvale tavapärasest järelevalvest. Seepärast

tuleks tehnilise dokumentatsiooni levitamist käsitada igal juhul kuriteona, erinevalt

rikkumistest, mis seisnevad tehnilise dokumentatsiooni koostamises, omandamises,

valdamises ja jagamises. Keskenduda tuleks levitamise ärahoidmisele, kehtestades

ranged vastutust käsitlevad nõuded, mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks

ei ole tahtlus, vaid selle toimepanija hooletus.

(15) Kihtlisandustootmine, nagu 3D-printimine, võib olla väärtuslik vahend tööstusliku

tootmise ja innovatsiooni edendamiseks. Asjaomaste tootmismeetodite kasutamise mis

tahes piirang ei tohiks mõjutada nende meetodite seaduslikku kasutamist direktiivi

(EL) 2021/555 kohaselt loa saanud relvakaupmeeste või muude volitatud juriidiliste

või füüsiliste isikute poolt. See ei tohiks puudutada teadusuuringuid ja innovaatilist

arendustegevust asjaomases sektoris.

(7) Resolutsioon 12/3 „Enhancing measures, including under the Firearms Protocol, to prevent, combat and

eradicate the illicit manufacturing of and trafficking in firearms, their parts and components and

ammunition, in view of technological developments“.

ET 15 ET

(16) Selliste kuritegude eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette

näha mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused ja meetmed, mille puhul

võetakse arvesse kuriteo raskusastet.

(17) Selleks tuleks kehtestada füüsiliste isikute maksimaalse vangistuse alammäärad.

Pidades silmas tulirelvade põhjustatavat võimalikku kahju, mille hulka kuuluvad

rasked vigastused ja surm, ning tulirelvade pikka kasutusiga, on asjakohane kehtestada

alammäärad, mille puhul võetakse arvesse tulirelvadega seotud kuritegudega

seonduvat ohtu elule ning on proportsionaalsed konkreetse ohu ning kuriteo

raskusastme ja ebaseaduslikkuse tasemega. Käesolevas direktiivis ette nähtud,

füüsiliste isikute toime pandud kuritegude eest määratavat maksimaalset vangistust

tuleks kohaldada vähemalt selliste kuritegude kõige raskemate vormide puhul.

Käesoleva direktiiviga ei kehtestata ühtki nõuet liikmesriikide kohaldatavate karistuste

alammäära kohta peale vajaduse tagada, et karistused on üldiselt mõjusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed.

(18) Kuna tulirelvi käsitlevaid liidu õigusakte kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes,

tuleks käesolevas direktiivis määratletud kuritegude eest, mis on seotud tulirelvi

käsitlevate liidu õigusaktide rikkumisega, vastutusele võtta ka juriidilised isikud.

Käesolevas direktiivis määratletud kuritegude ja karistustega seoses tuleks juriidilise

isikuna käsitada õigussubjekti, kellel on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt

juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes

teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Kuna

käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid, võivad liikmesriigid vastu

võtta rangemad normid, sealhulgas avalik-õiguslike organite kriminaalvastutuse kohta.

(19) Kui ebaseaduslik tulirelvakaubandus või muu tulirelvadega seotud kuritegu on

seostatav juriidilise isikuga, tuleks juriidiline isik kuriteo eest vastutusele võtta üksnes

juhul, kui on olemas kõik artiklis 3 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Vastutusele

võtmine peaks tagama vastutuse ning tõkestama või pärssima edasiste kuritegude

toimepanekut. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt on võimalik juriidilisi isikuid

kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks

tagama, et nende õigusaktidega nähakse ette kriminaalkaristuste mõjusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed liigid ja määrad. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt ei ole juriidilisi

isikuid võimalik kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide

saavutamiseks tagama, et nende õigusaktidega nähakse ette muude kui

kriminaalkaristuste mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed liigid ja määrad. Selleks

tuleks kehtestada maksimaalsete rahaliste karistuste või trahvide alammäärad.

Käesolevas direktiivis ette nähtud, kuritegude eest määratavat maksimaalset rahalist

karistust või trahvi tuleks kohaldada vähemalt kuritegude kõige raskemate vormide

puhul, nagu on sätestatud direktiivis. Määratava karistuse mõjususe, hoiatava mõju ja

proportsionaalsuse tagamiseks tuleks arvesse võtta asjaomase juriidilise isiku teo

raskusastet ning individuaalseid, rahalisi ja muid asjaolusid. Liikmesriikidel peaks

olema võimalik kehtestada rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad kas

protsendimäärana asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest või kindla

summana.

(20) Kui liikmesriik kasutab juriidilistele isikutele rahalise karistuse või trahvi määramisel

ülemaailmse kogukäibe kriteeriumi, tuleks otsustada, kas võtta aluseks kuriteo

toimepanemisele eelnenud majandusaasta või rahalise karistuse määramise otsuse

tegemisele eelnenud majandusaasta käive. See peaks jääma kohtu otsustada. Samuti

peaksid liikmesriigid kaaluma normide kehtestamist juhtudeks, kui rahalise karistuse

või trahvi suurust ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, kui suur oli juriidilise

ET 16 ET

isiku ülemaailmne kogukäive kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või

rahalise karistuse määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal. Sellistel

juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta muid kriteeriume, näiteks

ülemaailmset kogukäivet mõnel muul majandusaastal.

(21) Tulirelvade kasutusiga on pikk. Kui tulirelv suunatakse ebaseaduslikule turule, võib

see põhjustada kahju aastakümneid. Seetõttu ei tohiks tulirelvadega seotud kuritegude

suhtes kohaldada ülemaailmse käibega seotud rahaliste karistuste või trahvide

standardprotsendimäärasid, mida kasutatakse siseturgu käsitlevates õigusaktides.

(22) Liikmesriigid peaksid sätestama riigisiseses õiguses kindla summana kehtestatud

rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad. Neid ülemmäärasid tuleks kohaldada

kõige raskemate kuritegude puhul, mille on toime pannud majanduslikult tugevad

juriidilised isikud. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks nende

ülemmäärade arvutamise meetod. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et tagada

kindla summana kehtestatud rahaliste karistuste või trahvide korrapärane

läbivaatamine riigisiseses õiguses sätestatud korras, võttes arvesse inflatsioonimäära ja

muudel põhjustel toimuvat rahalise väärtuse kõikumist. Liikmesriigid, kelle rahaühik

ei ole euro, peaksid kehtestama rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad omaenda

vääringus ja sellises summas, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval vastab

selles eurodes väljendatud määradele. Need liikmesriigid peaksid vaatama rahaliste

karistuste või trahvide määrad korrapäraselt läbi ka vahetuskursi muutust silmas

pidades.

(23) Maksimaalsete rahaliste karistuste või trahvide alammäärade kehtestamine käesolevas

direktiivis ei tohiks mõjutada kohtunike ega kohtute õigust määrata

kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul asjakohane karistus. Kuna käesolevas

direktiivis ei sätestata ühtki nõuet juriidiliste isikute toime pandud tulirelvadega seotud

kuritegude eest riigisiseses õiguses ette nähtud rahaliste karistuste või trahvide

alammäärade kohta, peaksid kohtunikud või kohtud igal juhul võtma asjakohase

karistuse määramisel arvesse asjaomase juriidilise isiku individuaalseid, rahalisi ja

muid asjaolusid ning teo raskusastet.

(24) Selleks et tagada täielik vastutus, ei tohiks juriidiliste isikute vastutusele võtmine

käesoleva direktiivi alusel välistada kriminaalmenetluse algatamist füüsiliste isikute

suhtes, kes on toime pannud käesolevas direktiivis määratletud kuriteo või sellele

kihutanud või kaasa aidanud. Kui kriminaalvastutuse tingimused on täidetud, peaksid

nende füüsiliste isikute alla kuuluma ka äriühingute juhatuse liikmed.

(25) Kohaldatavaid karistusmäärasid tuleks veel rohkem ühtlustada ja määrad tuleks muuta

mõjusamaks, määrates kindlaks ühtsed raskendavad asjaolud, mille puhul võetakse

arvesse toimepandud kuriteo raskusastet. Raskendavaid asjaolusid tuleks mõista kas

asjaoludena, mille tõttu on kohtunikul õigus määrata kuriteo eest karistus, mis on

rangem sellest, mis määratakse sama kuriteo eest tavaliselt, kui neid asjaolusid ei

esine, või õigusena käsitada mitut kuritegu kumulatiivselt, et karistust suurendada.

Seetõttu ei ole liikmesriigid kohustatud ette nägema konkreetseid raskendavaid

asjaolusid, kui riigisiseses õiguses on juba kindlaks määratud konkreetsed kuriteod,

mis võivad kaasa tuua rangemad karistused.

(26) Liikmesriigid peaksid tagama, et nende õigussüsteemis kohaldatavates normides on

nähtud võimaliku raskendava asjaoluna ette vähemalt üks käesolevas direktiivis

sätestatud raskendavatest asjaoludest. Karistuse suurendamise või vähendamise otsuse

peaks igal juhul tegema kohtunik või kohus, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid

asjaolusid.

ET 17 ET

(27) Kui uurimise käigus avastatakse suur hulk tulirelvi, tuleks seda käsitada raskendava

asjaoluna. Selleks peaks liikmesriikidel olema ühine arusaam sellest, mida tähendab

suur hulk tulirelvi.

(28) Sageli on rahalistest karistustest mõjusamad mitterahalised lisakaristused või -

meetmed, eriti juriidiliste isikute puhul. Seetõttu peaks olema võimalik neid

asjaomastes menetlustes määrata. Need karistused ja meetmed võivad hõlmata

teatavatest hüvitistest või rahastamisest ilmajätmist, tegevuse jaoks antud lubade ja

volituste kehtetuks tunnistamist, tulirelvade arestimist (olenemata sellest, kas neid

vallatakse seaduslikult või ebaseaduslikult), tulirelvaloa tühistamist või selle

andmisest keeldumist, tulirelvade valdamise ja kasutamisega seotud õiguste äravõtmist

ning teatava kutsetegevusega tegelemise keeldu. See ei tohiks mõjutada kohtunike ega

kohtute õigust määrata kriminaalmenetlustes igal konkreetsel juhul asjakohane

karistus.

(29) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata seda, kuidas kohaldatakse

liikmesriikide kriminaalõiguse üldnorme ja -põhimõtteid, mis käsitlevad karistuse

määramist ja täitmisele pööramist lähtuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest.

Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks kõige sobivamat liiki

lisakaristused või -meetmed. Kui riigisisese õiguse alusel võib määrata karistuseks

asjaomase kuriteo toimepanemiseni viinud tegevuse jaoks antud lubade ja volituste

kehtetuks tunnistamise, peaks liikmesriik tagama, et kohtunikel või kohtutel on õigus

selline karistus ise määrata või et sellest teavitatakse mõnda teist pädevat asutust, kes

võib toimida kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega.

(30) Selleks et tagada ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud

kuritegude tulemuslik uurimine ja süüdistuste esitamine, peaks neil, kelle ülesanne on

neid kuritegusid uurida või nende eest süüdistusi esitada, olema võimalik kasutada

tulemuslikke uurimisvahendeid, nagu need, mida kasutatakse organiseeritud

kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses. Nende vahendite hulka

peaksid asjakohasel juhul kuuluma näiteks isiklike asjade läbiotsimine, side

pealtkuulamine või -vaatamine, varjatud, sealhulgas elektrooniline jälgimine,

helisalvestiste tegemine era- või ühissõidukites ja eravaldustes või avalikes kohtades,

isikutest visuaalsete kujutiste salvestamine ühissõidukites ja avalikes kohtades ning

nende säilitamine, kontrollialused saadetised ning finantsuurimine.

(31) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta kõik vajalikud meetmed kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2024/1260(8). Et tagada

terminoloogiline ühtsus muude tulirelvi käsitlevate õiguslike vahenditega, nagu ÜRO

tulirelvade protokoll ja tulirelvade määrus, tuleks käesolevas direktiivis kasutada

mõistet „arestimine“. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona arestimise

kontekstis tuleks arestimist mõista samamoodi, nagu on sätestatud direktiivis

(EL) 2024/1260.

(32) Kandmaks hoolt selle eest, et pädevatel asutustel on piisavalt aega keerukate uurimiste

läbiviimiseks ja süüdistuste esitamiseks, peaksid liikmesriigid kehtestama normid

aegumistähtaegade kohta, mida on vaja tulemuslikuks võitluseks tulirelvadega seotud

kuritegude vastu, mõjutamata neid riigisiseseid norme, milles ei ole kehtestatud

uurimise, süüdistuse esitamise ja täitmise tagamise jaoks aegumistähtaegu. Üldjuhul

hakatakse aegumistähtaega arvestama kuriteo toimepanemise hetkest. Kuna käesoleva

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb

kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1260/oj).

ET 18 ET

direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid, võivad liikmesriigid siiski sätestada, et

aegumistähtaeg hakkab kulgema hiljem, nimelt alates hetkest, mil kuritegu avastati,

tingimusel et see hetk määratakse selgelt kindlaks kooskõlas riigisisese õigusega.

Liikmesriikidel on käesoleva direktiivi kohaselt lubatud ette näha direktiivis

sätestatust lühemad aegumistähtajad, tingimusel et nende õigussüsteemis on võimalik

selliseid lühemaid aegumistähtaegu katkestada või peatada toimingute korral, mida

saab riigisisese õiguse kohaselt kindlaks määrata.

(33) Võttes eelkõige arvesse käesolevas direktiivis määratletud kuritegude toimepanijate

liikuvust koos kuritegude piiriülesusega ja võimalikke piiriüleseid uurimisi, peaksid

liikmesriigid selleks, et selliste kuritegude vastu tulemuslikult võidelda, kehtestama

nende üle jurisdiktsiooni. Kui kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla, peaksid asjaomased liikmesriigid tegema koostööd, et määrata

kindlaks, milline liikmesriik on kriminaalasja menetlemiseks kõige sobivam,

sealhulgas kasutades Eurojusti abi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2018/1727(9). Liikmesriik peaks kehtestama jurisdiktsiooni kuritegude

üle, mis on toime pandud selles liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva

laeva või õhusõiduki pardal, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste

konventsioonide alusel kehtivaid standardeid.

(34) Tulirelvadega seotud kuritegude tulemuslikku ennetamist ja nende eest karistamist

takistab see, kui riiklikel asutustel, kes neid kuritegusid avastavad, uurivad, nende eest

süüdistusi esitavad või otsuseid teevad, ei ole piisavalt ressursse ja õigusnormide

täitmise tagamise volitusi. Eelkõige võib vahendite nappus takistada ametiasutustel

meetmeid võtta või nende täitemeetmeid piirata, mistõttu võib teo toimepanija

vastutusest pääseda või saada karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusastmele.

Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikel asutustel, kes tulirelvadega seotud

kuritegusid avastavad, uurivad, nende eest süüdistusi esitavad või otsuseid teevad, on

piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning piisavalt rahalisi, tehnilisi ja tehnoloogilisi

vahendeid, et tulemuslikult täita oma ülesandeid, mis on seotud käesoleva direktiivi

rakendamisega. Samuti peaksid nad tagama nende asutuste piisava spetsialiseerumise

tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas riigisisese

õigusega. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama vahendite ja täitmise tagamise

volituste jaoks miinimumkriteeriumid. Nende kehtestamisel tuleks arvesse võtta

asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikke tavasid ja õigussüsteemi ülesehitust ning muid

riiklikke olusid.

(35) Piiriülese koostöö jaoks on väga oluline riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine

või määramine, nagu on tunnistatud poliitikadokumentides. Seepärast peaks iga

liikmesriik looma riikliku tulirelvade kontaktasutuse, millele antakse samalaadsed

ülesanded. Peamine eesmärk on kohaldada tulirelvade tervikliku kontrolli suhtes

laiapõhjalist lähenemisviisi. Seda tuleks teha strateegilisel ja operatiivtasandil,

kogudes, analüüsides ja jagades koordineeritult teavet, et parandada teadmisi ohtudest

ja riiklike õiguskaitseasutuste teavitamist. Riiklik tulirelvade kontaktasutus võib olla

ka riiklik asutus või ühtne kontaktpunkt, millele on osutatud ÜRO tulirelvade

protokolli artiklis 13.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj).

ET 19 ET

(36) Kuna ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja muud tulirelvadega seotud kuriteod on laadilt

piiriülesed, on nende vastu võitlemiseks vaja tugevat koordineeritud reageerimist ja

koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel, samuti asjaomaste liidu ametite ja

organitega ning nende seas, sealhulgas Eurojusti, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2016/794(10) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti

(Europol) ja Euroopa Prokuratuuriga nende vastava pädevuse piires ja kooskõlas

kohaldatava õigusraamistikuga, ning koostööd naaberriikidega, eelkõige

laienemisprotsessis osalevate partneritega. Selleks tuleks tõhusalt kasutada

olemasolevaid vahendeid ja ressursse, nagu ühised uurimisrühmad ja Eurojusti toel

korraldatavad koordineerimisnõupidamised. Kuna ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja

muud tulirelvadega seotud kuriteod on laadilt ülemaailmsed, on vaja reageerida

rahvusvahelisel tasandil, mistõttu peavad liit ja liikmesriigid tugevdama koostööd

asjaomaste kolmandate riikidega. Tugev koordineeritud reageerimine ja koostöö on

vajalikud ka elektrooniliste tõendite tagamiseks ja hankimiseks.

(37) Liikmesriigid peaksid kriminaliseerima tehnilise dokumentatsiooni loata koostamise,

omandamise, valdamise ja jagamise üksnes juhul, kui see on mõeldud tulirelvade,

nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada

luua füüsilistele ja/või juriidilistele isikutele spetsiaalsed load sellise tehnilise

dokumentatsiooni seaduslikuks kasutamiseks. See on eriti oluline selleks, et

võimaldada teadusasutustel ja tulirelvatööstusel arendada edasi kihtlisandustootmise

meetodeid. Liikmesriigid võivad teha koostööd, et hõlbustada tehnilise

dokumentatsiooni ühist testimist ja selle tulemuste vastastikust tunnustamist.

(38) Käesoleva direktiivi alusel vastu võetud kriminaalõiguse normide rakendamine peaks

olema proportsionaalne kuriteo laadi ja asjaoludega, pidades silmas taotletavaid

seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, ning välistada

tuleks mis tahes omavoli, rassism ja diskrimineerimine.

(39) Selleks et käesolevas direktiivis määratletud kuritegusid tulemuslikult käsitleda, on

vaja, et liikmesriikide pädevad asutused koguksid nende kuritegude kohta täpseid,

järjepidevaid ja võrreldavaid statistilisi andmeid. Seepärast peaksid liikmesriigid

tagama, et käesolevas direktiivis määratletud kuritegusid käsitlevate statistiliste

andmete salvestamiseks, koostamiseks ja edastamiseks on olemas asjakohane

digitaalne süsteem. On tähtis, et liikmesriigid kasutaksid neid statistilisi andmeid

selleks, et toetada täitevtoimingute strateegilist ja operatiivset planeerimist, analüüsida

kuritegude ulatust ja suundumusi ning anda kodanikele teavet.

(40) Selleks et saada tulirelvadega seotud kuritegudest tulenevast ohust terviklik ülevaade

ja anda poliitika kujundamiseks õigeaegselt teavet, peaksid liikmesriigid edastama

kõnealuseid kuritegusid käsitlevad statistilised andmed komisjonile kuus aastat pärast

direktiivi ülevõtmist ja seejärel iga viie aasta tagant.

(41) Andmed tulirelvade arestimise kohta peaksid olema kättesaadavad liidu andmehoidlas,

et hõlbustada liikmesriikidevahelist koostööd, eelkõige tulirelvadega seotud

kuritegude piiriülest uurimist, nende eest süüdistuste esitamist ja süüdimõistmist.

(42) Selleks et tagada kõige asjakohasemate statistiliste andmete kogumine, arendamine,

koostamine ja levitamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On väga

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135,

24.5.2016, lk 53–114, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj).

ET 20 ET

oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid

konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid

kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes(11) kehtestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne

osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja

nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende

ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(43) Direktiivi (EL) 2024/1260 juba kohaldatakse ÜRO tulirelvade protokolli suhtes. Kuna

käesoleva direktiiviga rakendatakse ja täiendatakse ÜRO tulirelvade protokolli, tuleks

kriminaaltulu tuvastamise direktiivi kohaldamisala muuta, et see hõlmaks ka

käesolevat direktiivi.

(44) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga

saab neid kogu liitu hõlmavate ühtlustatud normide vajadust silmas pidades paremini

saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45) Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi, eelkõige ELi põhiõiguste harta

artikleid 16 ja 17, milles osutatakse ettevõtlusvabadusele ja tunnustatakse õigust

omandile. Samuti järgitakse käesolevas direktiivis põhimõtteid, mida tunnustatakse

eeskätt põhiõiguste hartas, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, väljendus- ja

teabevabadust, ettevõtlusvabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja

karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning sama teo eest

mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on

tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ning sellest tuleks lähtuda ka

direktiivi rakendamisel.

(46) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha

kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiiv vastuvõtmisel ning

see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(47) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi

ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4

kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiiv vastuvõtmisel ning see ei ole tema

suhtes siduv ega kohaldatav,] VÕI [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud

protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel

ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud […] kirjaga oma

soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel,]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

(11) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

ET 21 ET

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tulirelvadega seotud kuritegude ja nende eest

määratavate karistuste määratlemise miinimumnormid, meetmed piiriülese koostöö

parandamiseks ja normid tulirelvade arestimise kohta minimaalse andmestiku kehtestamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tulirelv“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 1 määratletud tulirelv;

2) „oluline osa“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 2 määratletud tulirelva

oluline osa;

3) „laskemoon“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 3 määratletud laskemoon;

4) „tehniline dokumentatsioon“ – tehniline digifail, mida saab kasutada 3D-printeri,

arvjuhitava metallifreespingi või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil – või mille selle

asjakohane tarkvara ära tunneb – tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona

valmistamiseks;

5) „levitamine“ – üldsusele kättesaadavaks tegemine;

6) „juriidiline isik“ – õigussubjekt, kellel on kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaselt

juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad

riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 3

Tulirelvadega seotud kuriteod

1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes allpool loetletud tegu, kui see on tahtlik,

käsitatakse kuriteona, olenemata sellest, kas see pandi toime internetis või mujal:

(a) tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamine või

kokkupanemine

(i) ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelva mis tahes olulisest osast

või

ii) ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt direktiivi (EL) 2021/555

artikli 4 kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil valmistamine või

kokkupanemine toimub, või

iii) ilma et tulirelvad ja nende olulised osad oleksid valmistamise ajal

varustatud märgistusega vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4;

(b) ebaseaduslik tulirelvakaubandus, st tulirelvade, nende oluliste osade või

laskemoona import, eksport, omandamine, müümine, tarnimine, vedamine või

üleandmine ühe liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi

kaudu teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile, kui

(i) ükski asjaomane liikmesriik ega kolmas riik ei ole andnud selleks luba

vastavalt direktiivile (EL) 2021/555, määrusele (EL) 2025/41, ÜRO

tulirelvade protokollile või kohaldatavatele riigisisestele õigusaktidele

või

ET 22 ET

ii) tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon ei ole varustatud

märgistusega vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4 või määruse

(EL) 2025/41 artiklile 6;

(c) tulirelvade ja nende oluliste osade märgistus(t)e võltsimine või ebaseaduslik

eemaldamine või muutmine;

(d) tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valdamine ilma direktiivi

(EL) 2021/555 kohase loata või deklaratsioonita;

(e) tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, valdamine või jagamine

ilma loata;

(f) tehnilise dokumentatsiooni levitamine, teades, et seda võidakse kasutada

ükskõik millise punktis a, b, d või e osutatud kuriteo toimepanemiseks.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis f osutatud tegu käsitatakse kuriteona ka

juhul, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu.

Artikkel 4

Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine on

karistatav kuriteona, olenemata sellest, kas seda tehti internetis või mujal.

2. Liikmesriigid tagavad, et katse panna toime artikli 3 lõikes 1 osutatud kuritegu on

karistatav kuriteona, olenemata sellest, kas see tehti internetis või mujal.

Artikkel 5

Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud

kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaalkaristused.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

(a) artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuritegude eest karistatakse

vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa aastat;

(b) artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud kuriteo eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat;

(c) artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud kuriteo eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat;

(d) artikli 3 lõike 1 punktides e ja f osutatud kuritegude eest karistatakse

vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat.

3. Liikmesriigid tagavad, et füüsilisele isikule, kes on toime pannud artiklis 3 või 4

osutatud kuriteo, võib määrata täiendavaid kriminaalkaristusi või -meetmeid või

muid lisakaristusi või -meetmeid, mille hulka kuuluvad:

(a) rahalised karistused või trahvid, mis on proportsionaalsed teo raskusastme ja

asjaomase füüsilise isiku individuaalsete, rahaliste ja muude asjaoludega ning

mille kindlaksmääramisel võetakse asjakohasel juhul igakülgselt arvesse

tekitatud kahju suurust ja kestust;

ET 23 ET

(b) avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ja

litsentsidest ilmajätmine;

(c) keeld olla juriidilises isikus sama liiki juhtival kohal, mida kasutati kuriteo

toimepanemiseks;

(d) tulirelva, selle olulise osa või laskemoona valdamise ja kasutamise lubade ja

volituste kehtetuks tunnistamine;

(e) ajutine keeld töötada avalikus teenistuses;

(f) toimepandud kuritegu ja määratud karistusi või meetmeid käsitleva

kohtuotsuse – mis võib sisaldada süüdimõistetu isikuandmeid üksnes

nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel – täielik või osaline avaldamine, kui

on olemas avalik huvi, mis tehakse kindlaks juhtumipõhisel hindamisel.

Artikkel 6

Juriidiliste isikute vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku saab artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest

vastutusele võtta, kui kuriteo on selle juriidilise isiku kasuks toime pannud isik,

kellel on asjaomases juriidilises isikus juhtiv koht (edaspidi „juhtiv isik“) ning kelle

tegutsemine iseseisvalt või asjaomase juriidilise isiku organi osana põhineb

järgmisel:

(a) õigus juriidilist isikut esindada;

(b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

(c) õigus juriidilist isikut kontrollida.

2. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku saab artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest

vastutusele võtta, kui juhtiva isiku poolne puudulik järelevalve või kontroll on

võimaldanud tema alluvuses oleval isikul panna selle isiku, kolmanda isiku või selle

juriidilise isiku kasuks toime artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo.

3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõikele 1 või 2 ei välista

kriminaalmenetlust füüsilise isiku suhtes, kes on toime pannud artiklis 3 või 4

osutatud kuriteo või sellele kihutanud või kaasa aidanud.

Artikkel 7

Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid tagavad, et kui juriidiline isik võetakse artikli 6 lõike 1 või 2 kohaselt

vastutusele, määratakse kuriteo eest mõjus, proportsionaalne ja hoiatav kriminaal-

või muu karistus või meede.

2. Mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- või muud karistused ja meetmed

võivad hõlmata rahalisi karistusi ja trahve ning täiendavaid kriminaal- või muid

karistusi või meetmeid, nagu

(a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

(b) avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest

ilmajätmine;

ET 24 ET

(c) ettevõtluskeeld;

(d) selliste lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks,

mille tulemusel kuritegu toime pandi;

(e) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

(f) sundlõpetamine;

(g) kuriteo toimepanemiseks kasutatud üksuste sulgemine;

(h) toimepandud kuritegu ja määratud karistusi või meetmeid käsitleva

kohtuotsuse täielik või osaline avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et

see mõjutaks eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevate

õigusnormide kohaldamist.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui juriidiline isik võetakse artiklis 3 osutatud kuriteo eest

artikli 6 kohaselt vastutusele, määratakse kuriteo eest kriminaalõiguslik või muu

rahaline karistus või trahv. Sellise rahalise karistuse või trahvi suurus peab olema

proportsionaalne teo raskusastmega ning selle juriidilise isiku individuaalsete,

rahaliste ja muude asjaoludega.

4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuritegude puhul

ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rahalise karistuse või trahvi ülemmäär

väiksem kui üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

(a) 20 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele

eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse

tegemisele eelnenud majandusaastal;

(b) rahasumma, mis vastab 10 miljonile eurole.

5. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 punktides c–f osutatud kuritegude puhul ei

ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rahalise karistuse või trahvi ülemmäär väiksem

kui üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

(a) 10 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele

eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse

tegemisele eelnenud majandusaastal;

(b) rahasumma, mis vastab 5 miljonile eurole.

6. Liikmesriigid võivad kehtestada normid juhtudeks, kui rahalise karistuse või trahvi

summat ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, kui suur oli juriidilise isiku

ülemaailmne kogukäive kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või

rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal.

Artikkel 8

Raskendavad asjaolud

Kui järgmised asjaolud ei kuulu artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude koosseisu tunnuste hulka,

võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude korral

võib üht või mitut järgmistest asjaoludest käsitada raskendava asjaoluna:

(a) kuriteo toimepanekul on kasutatud kümmet või enamat tulirelva;

(b) kuriteo toimepanekul on kasutatud direktiivi (EL) 2021/555 I lisas määratletud

A-klassi tulirelvi;

ET 25 ET

(c) kuritegu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2017/541(12) artiklis 3 määratletud terroriaktiga;

(d) kuritegu pandi toime nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artikli 1 punktis 1

määratletud kuritegeliku organisatsiooni raames;

(e) kuritegu põhjustas isikule raske kehavigastuse;

(f) kuritegu põhjustas isiku surma;

(g) kuritegu hõlmab ametiisikute korruptsiooni;

(h) kuriteo pani toime ametiisik oma ülesannete täitmisel;

(i) kuriteo pani toime füüsiline või juriidiline isik, kes on varem artiklis 3 või 4

osutatud kuriteo eest lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud;

(j) tulirelvad on ebaseaduslikult saadetud konfliktipiirkonda või konfliktijärgsesse

piirkonda või ebaseaduslikult hangitud sellisest piirkonnast.

Artikkel 9

Kergendavad asjaolud

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude

puhul võib sellise teabe esitamist haldus- või õigusasutustele, mida asjaomastel asutustel ei

oleks olnud võimalik muul moel saada, käsitada kergendava asjaoluna, tingimusel et see teave

võib aidata kaasa ühele või mitmele järgmistest:

(a) ennetada või leevendada kuriteo mõju;

(b) kindlaks teha või vastutusele võtta teisi teo toimepanijaid;

(c) leida tõendeid;

(d) hoida ära muid artiklis 3 osutatud kuritegusid.

Artikkel 10

Uurimisvahendid

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, üksustele ja talitustele, kes

vastutavad artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise

eest, on kättesaadavad tõhusad ja proportsionaalsed uurimisvahendid, sealhulgas need, mida

kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul.

Artikkel 11

Haldamine ja kõrvaldamine

Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikud meetmed, et hoida ära oma

ametiasutuste arestitud ja konfiskeeritud ebaseaduslikult valmistatud ja ebaseadusliku

kauplemise teel saadud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona sattumine volitamata

isikute kätte, sealhulgas meetmed nende tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona

hävitamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada muude kõrvaldamisviiside kasuks, tingimusel et

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase

võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu

otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

ET 26 ET

tulirelvad või nende olulised osad on varustatud märgistusega ning tulirelvade, oluliste osade

ja laskemoona kõrvaldamise viisid on registreeritud.

Artikkel 12

Aegumistähtajad

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada artiklites 3 ja 4 osutatud

kuritegude toimepanemisest kulgema hakkav piisav aegumistähtaeg, mis vastab

nende kuritegude raskusastmele ning võimaldab neid kuritegusid tulemuslikult

uurida, nende eest süüdistusi esitada, neid kohtulikult menetleda ja nende kohta

otsuseid teha. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada artiklites 3 ja

4 osutatud kuritegude eest lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest kulgema hakkav

piisav aegumistähtaeg, mis võimaldab määratud karistuse täitmisele pöörata.

2. Lõike 1 esimeses lauses osutatud aegumistähtaeg on artiklis 3 osutatud kuritegude

puhul järgmine:

(a) vähemalt kaheksa aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest

karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa

aastat;

(b) vähemalt viis aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest

karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat;

(c) vähemalt neli aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest

karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat;

(d) vähemalt kaks aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest

karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat.

3. Lõike 1 teises lauses osutatud aegumistähtaeg on artiklis 3 osutatud kuritegude puhul

järgmine:

(a) vähemalt kaheksa aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel

juhtudel:

(i) rohkem kui viie aasta pikkune vanglakaristus,

ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa aastat;

(b) vähemalt viis aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel

juhtudel:

(i) rohkem kui ühe aasta pikkune vanglakaristus,

ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat;

(c) vähemalt neli aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel

juhtudel:

(i) kuni ühe aasta pikkune vanglakaristus,

ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat;

(d) vähemalt kaks aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel

juhtudel:

ET 27 ET

(i) kuni ühe aasta pikkune vanglakaristus,

ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat.

4. Artiklis 4 osutatud kuritegude puhul vastab aegumistähtaeg aegumistähtajale, mis on

kehtestatud seotud kuriteo jaoks, millele on osutatud artiklis 3.

5. Erandina lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a võivad liikmesriigid kehtestada

aegumistähtaja, mis on lühem kui kaheksa aastat, kuid mitte lühem kui neli aastat,

tingimusel et selle aegumistähtaja kulgemist on võimalik kindlaksmääratud

toimingute korral katkestada või peatada.

Artikkel 13

Jurisdiktsioon

1. Iga liikmesriik kehtestab oma jurisdiktsiooni artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude üle,

kui

(a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil;

(b) kuritegu on toime pandud asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu

all sõitva laeva või õhusõiduki pardal;

(c) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni otsusest laiendada oma jurisdiktsiooni ühele või

mitmele artiklis 3 või 4 osutatud kuriteole, mis on toime pandud väljaspool tema

territooriumi, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

(a) teo toimepanija peamine elukoht on tema territooriumil;

(b) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks;

(c) kuritegu on toime pandud juriidilise isiku kasuks seoses äritegevusega, mis

toimub kas tervikuna või osaliselt tema territooriumil;

(d) kuritegu on toime pandud ühe või mitme tema kodaniku vastu või isiku vastu,

kelle peamine elukoht on tema territooriumil.

3. Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed

tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltu kummastki järgmisest

tingimusest:

(a) tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona;

(b) süüdistuse saab esitada alles pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on

edastanud teabe.

4. Kui artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks,

milline liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul edastatakse

juhtum kooskõlas nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK(13) artikli 12 lõikega 2

Eurojustile.

(13) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj).

ET 28 ET

Artikkel 14

Koolitus

Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus, võtavad

liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et kohtunikele, prokuröridele, politsei- ja

kohtutöötajatele ning kriminaalmenetlustes ja -uurimistes osalevatele pädevate asutuste

töötajatele pakutakse käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud kohaldamisalaga seotud

korrapärast erikoolitust, mis vastab kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate ning

pädevate asutuste töötajate ülesannetele.

Artikkel 15

Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel

1. Iga liikmesriik määrab riikliku tulirelvade kontaktasutuse, et võimaldada

strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimist ja koostööd kõigi oma pädevate

asutuste vahel, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende

vastu võitlemises. Riiklikul tulirelvade kontaktasutusel on vähemalt järgmised

ülesanded:

(a) koguda, analüüsida ja vahetada liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides

strateegilistel ja operatiiveesmärkidel teavet tulirelvade, nende oluliste osade,

laskemoona ja tehnilise dokumentatsiooni kohta;

(b) tagada tulirelvadega seotud kuritegudest tulenevat ohtu kajastava luurepildi

koostamine ja korrapärane ajakohastamine;

(c) tagada kuritegudega seotud tulirelvade arestimist käsitleva teabe kogumine ja

salvestamine. See eeldab ka kõiki vajalikke õigusi riiklike ja rahvusvaheliste

andmebaaside kasutamiseks asjakohase teabevahetuse jaoks, sealhulgas

artiklis 17 sätestatud ülesannete täitmiseks;

(d) toetada kohaldatavas liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides

kriminaaluurimisi, pöörates erilist tähelepanu direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1

lõike 1 punktis 13 määratletud tulirelvade jälgimisele;

(e) olla tehnilisel tasandil riiklik kontaktpunkt rahvusvahelise abi taotluste jaoks,

eelkõige nende taotluste jaoks, mille on esitanud Euroopa spetsialistide

rühmad, kes tegelevad küsimustega, mis puudutavad võitlust tulirelvadega

seotud kuritegude ja seonduvate rikkumiste vastu;

(f) edendada rahvusvahelist koostööd.

2. Liikmesriik tagab, et riiklik tulirelvade kontaktasutus luuakse asjakohase

struktuurina, nagu spetsiaalne üksus, osakond või keskus, ning et sellele eraldatakse

piisavalt töötajaid ja vahendeid, et tagada kontaktasutuse pidev ja tõhus tegevus.

Artikkel 16

Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö

1. Kui on tekkinud kahtlus, et artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu on piiriülene, edastavad

asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused selle kuriteoga seotud teabe

asjakohastele pädevatele üksustele.

2. Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku

antavat õigusabi käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teevad liikmesriigid,

ET 29 ET

Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur ja komisjon oma pädevuse piires artiklites 3

ja 4 osutatud kuritegude vastu võitlemisel koostööd. Selleks annab Eurojust

liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohasel juhul vajalikku tehnilist ja

operatiivabi, et hõlbustada nende uurimiste koordineerimist. Asjakohasel juhul võib

abi anda ka komisjon.

3. Liikmesriigid võivad otsustada hõlbustada sellise tehnilise dokumentatsiooni ühist

testimist, mille puhul on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud tulirelvade, nende

oluliste osade või laskemoona valmistamiseks.

Artikkel 17

Arestitud tulirelvade registreerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et arestitud tulirelvad registreeritakse, kasutades lisas

sätestatud minimaalset andmestikku.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte lisas

sätestatud minimaalse andmestiku muutmiseks, kui kogutud andmete analüüs näitab,

et ohte kajastava luurepildi saamiseks on mõni andmeelement puudu.

Artikkel 18

Statistilised andmed

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid käsitlevate

anonüümitud statistiliste andmete kogumiseks, arendamiseks, koostamiseks ja

levitamiseks on olemas digitaalne süsteem.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivi ülevõtmisele järgneva kuuenda aasta

31. juuliks ja seejärel iga viie aasta tagant lõikes 1 osutatud statistilised andmed viie

viimase aasta kohta. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile need statistilised

andmed igal aastal. Kõnealused andmed sisaldavad vähemalt järgmisi olemasolevaid

andmeid:

(a) liikmesriigis registreeritud kuritegude ja nende suhtes tehtud otsuste arv

kuriteoliikide kaupa;

(b) lõpetatud kohtuasjade, sealhulgas asjaomase kuriteo aegumistähtaja

möödumise tõttu lõpetatud kohtuasjade arv kuriteoliikide kaupa;

(c) nende füüsiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus, kuriteoliikide kaupa;

(d) nende füüsiliste isikute arv, kes on süüdi mõistetud, kuriteoliikide kaupa;

(e) nende juriidiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus, kuriteoliikide kaupa;

(f) nende juriidiliste isikute arv, kes on süüdi mõistetud, kuriteoliikide kaupa;

(g) määratud karistuste liigid ja määrad;

(h) arestitud tulirelvade arv.

3. Liikmesriigid esitavad Europolile vähemalt kord kuus digitaalselt andmed artikli 17

lõike 1 kohaselt registreeritud arestitud tulirelvade kohta.

4. Liikmesriigid säilitavad lõikes 2 osutatud andmeid vähemalt 20 aastat.

ET 30 ET

Artikkel 19

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 17 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses

nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei

mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 17 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle suhtes

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 20

Direktiivi (EL) 2024/1260 muutmine

Direktiivi (EL) 2024/1260 artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) xxx/xxx, mis käsitleb võitlust tulirelvadega

seotud kuritegude vastu“.

Artikkel 21

Aruandlus

Komisjon esitab 31. oktoobriks [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise

kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles

hinnatakse käesoleva direktiivi lisaväärtust tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemisel.

Liikmesriigid esitavad 31. juuliks [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise

kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile selle aruande koostamiseks vajaliku

teabe, sealhulgas kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamise ja artiklite 14–16 kohaselt

võetud meetmete kohta, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle. Liikmesriigid

esitavad ka teabe, mis käsitleb artikli 8 rakendamist ja seda, kuidas mõjutasid arvesse võetud

raskendavad asjaolud karistusmäärasid. Komisjon teeb hindamise tulemuste põhjal vajaduse

korral otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta.

Artikkel 22

Ülevõtmine

ET 31 ET

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende

ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikkel 24

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele [kooskõlas aluslepingutega].

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ET 32 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Peamised asjaomased poliitikavaldkonnad on tulirelvad ja kriminaalõigus.

Asjakohaseid valdkondi on siiski veel: sisejulgeolek, organiseeritud kuritegevus,

terrorism, uimastikaubandus ja kriminaaltulu tuvastamine.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Ettepaneku üldeesmärk on aidata kaitsta inimesi liidus ebaseaduslikest tulirelvadest

tuleneva ohu eest. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on oluline vähendada

ebaseaduslike tulirelvade arvu ja ebaseaduslike tulirelvade turul tegutsejate tegevust

ELis, vähendada erinevusi ELi liikmesriikide vahel, ühtlustada liikmesriikides

tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja nende eest määratavad karistused

ning saada parem üldine pilt tulirelvadest tulenevast ohust, parandades andmete

kättesaadavust ja kvaliteeti.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr

1. Hõlbustada tulirelvadega seotud kuritegude uurimist ja süüdistuste esitamist.

2. Tagada tulirelvadega seotud kuritegude eest määratud karistuste tulevikukindel

täitmine.

3. Tagada tulirelvadega seotud kuritegude puhul mõjusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad.

4. Parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning ühtlustatud andmekogumist

tulirelvadega seotud kuritegude valdkonnas.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju

toetusesaajatele/sihtrühmale.

Algatusega loodetakse eeskätt parandada tulirelvadega seotud kuritegude vastu

võitlemise ELi õigusraamistikku ja tugevdada täitmise tagamist riiklikul tasandil.

Tunnistatakse, et kriminaalõigus on viimane abinõu, kui muudest meetmetest ei ole

piisanud nõuetele vastavuse tagamiseks, mis on käesoleval juhul oluline selleks, et

tagada tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktide täitmine. Direktiiviga ühtlustatakse

tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja nende eest määratavad karistused.

Sellega hõlbustatakse piiriülest koostööd. Lisaks toob kohustus luua riiklik

tulirelvade kontaktasutus kaasa parema koostöö ja koordineerimise liikmesriikide

vahel. Peale selle võimaldab arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalse

andmestiku kehtestamine saada ohust parema luurepildi. See hõlbustab ebaseaduslike

tulirelvade teema analüüsimist ELi tasandil, võimaldades teha kindlaks suundumused

ja tegutsemisviisid, ning sellest saab uurijate ja poliitikakujundajate töövahend.

Samuti aitavad ühtlustatud andmestik ja vastavad riiklikud andmebaasid koos

ET 33 ET

Euroopa tulirelvaandmekeskusega muudel sidusrühmadel, nagu komisjonil ja ÜRO

narkootikumide ja kuritegevuse bürool, andmeid koguda.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Käesoleva ettepaneku põhjendatust ei olnud võimalik hinnata selget võrdlusalust

kasutades, kuna süstemaatiline teave tulirelvadega seotud kuritegude ulatuse ja nende

vastu võitlemiseks liikmesriikides tehtavate jõupingutuste kohta ei ole piisav.

Sellegipoolest töötati välja järelevalveraamistik (mõjuhinnangu 10. lisa), mis

sisaldab järgmisi näitajaid:

kuritegude uurimiste, süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arv.

Edunäitaja: kohtuasjade arvu pidev suurenemine kõigis liikmesriikides;

erilise tähelepanu pööramine eraviisiliselt valmistatud tulirelvadega seotud uurimiste,

süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arvule.

Edunäitaja: kõik liikmesriigid pööravad oma riiklikes strateegiates ja

õiguskaitsealases tegevuses erilist tähelepanu eraviisiliselt valmistatud tulirelvadele.

Sihtotstarbelised meetmed EMPACTi tulirelvade tegevuskava raames tehnilise

dokumentatsiooni testimiseks. Eraviisiliselt valmistatud tulirelvade andmete lisamine

arestitud tulirelvi käsitlevatesse riiklikesse andmebaasidesse ja Europoli

tulirelvaandmekeskuse tulirelvamoodulisse;

füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratud rahaliste karistuste ja trahvide määrad,

vanglakaristuste määrad, lisakaristuste täielik kasutamine, lisakaristuste liigid ja arv.

Edunäitaja: kõige madalamate karistusmäärade tõstmine, järgides kokkulepitud

maksimumkaristuste alammäärasid. Karistuste määramisel kasutatakse igat liiki

karistusi (sh laialdasemalt lisakaristusi) ja kõiki määrasid. Toimub süstemaatiline

kriminaaltulu konfiskeerimine;

EMPACTi tulirelvade tegevuskava jätkumine, tulirelvadega seotud juhtumite ja

ühiste uurimisrühmade arv Eurojustis, SIENA sõnumite arv Europolis, loodud ja

täielikult toimivate riiklike tulirelvade kontaktasutuste arv.

Edunäitaja: tulirelvad on EMPACTi tsüklis endiselt prioriteet. Piiriülese koostöö

suurenemine, mis väljendub Eurojusti ja Europoliga jagatud juhtumite arvu

suurenemises. Kõigil liikmesriikidel on riiklik tulirelvade kontaktasutus ja need

asutused täidavad rohkem kui 75 % nõukogu järeldustes kokku lepitud ülesannetest;

arestitud tulirelvi käsitleva ühtlustatud andmestiku kasutamine, Europolile saadetud

ja Euroopa tulirelvaandmekeskuse andmehoidlasse lisatav registreeritud arestitud

tulirelvade arv.

Edunäitaja: kõik liikmesriigid kasutavad arestitud tulirelvade kohta kokkulepitud

minimaalset andmestikku ja see andmestik integreeritakse Europoli

tulirelvaandmekeskuse andmehoidlasse, mis hakkab toimima arestitud tulirelvi

käsitlevat teavet sisaldava ELi andmehoidlana;

liikmesriikide kogutud statistika.

Edunäitaja: kõik liikmesriigid saadavad statistilised andmed iga viie aasta tagant ja

30 % liikmesriikidest saadavad andmed vabatahtlikult igal aastal.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

ET 34 ET

☑ uut meedet

☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest(1)

☐ olemasoleva meetme pikendamist

☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Nõudeid on kolme liiki ja need vastavad lühiajalistele, keskmise pikkusega ja

pikaajalistele eesmärkidele.

Lühiajalised nõuded Liikmesriigid peavad võtma direktiivi üle 24 kuu jooksul. See

hõlmab järgmist:

liikmesriigid peavad tagama, et ettepaneku artiklis 3 kirjeldatud tegusid käsitatakse

kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult;

liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et kriminaliseerida tulirelvadega

seotud kuritegudele kaasaaitavad süüteod;

liikmesriigid peavad määratlema tulirelvadega seotud kuritegude eest füüsilistele ja

juriidilistele isikutele määratavad karistused; liikmesriigid peavad määratlema

tulirelvadega seotud kuritegude raskendavad ja kergendavad asjaolud;

liikmesriigid peavad määrama kindlaks uurimisvahendid;

iga liikmesriik peab võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada oma jurisdiktsioon

ettepanekus osutatud kuritegude üle;

iga liikmesriik peab looma toimiva riikliku tulirelvade kontaktasutuse;

iga liikmesriik peab integreerima minimaalse andmestiku arestitud tulirelvade kohta

oma riiklikku andmebaasi.

Keskmise tähtajaga nõuded

Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku

antavat õigusabi käsitlevate õigusnormide kohaldamist, peavad liikmesriigid,

Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja komisjon tegema oma pädevuse piires artiklites 3

ja 4 osutatud kuritegude vastu võitlemisel koostööd.

Liikmesriigid peavad tagama, et ametnikud, kes avastavad ja uurivad tulirelvadega

seotud kuritegusid, esitavad nende eest süüdistusi või teevad otsuseid, nagu

kohtunikud, prokurörid, politsei- ja kohtutöötajad ning pädevate asutuste töötajad,

saavad oma ülesannetele vastavat korrapärast erikoolitust.

Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus,

peavad liikmesriigid nõudma, et need, kes vastutavad kohtunike, prokuröride,

politsei- ja kohtutöötjate ning kriminaalmenetlustes ja uurimistes osalevate pädevate

asutuste töötajate koolitamise eest, pakuksid asjakohast koolitust, mis vastab

käesoleva direktiivi eesmärkidele.

(1) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 35 ET

Liikmesriigid peavad koguma igalt pädevalt asutuselt tulirelvadega seotud

kuritegude kohta süstemaatilisi, usaldusväärseid ja ajakohaseid statistilisi andmeid, et

asjakohast teavet oleks võimalik järjepidevalt ja sidusalt võrrelda ja analüüsida.

Liikmesriigid peavad edastama Europolile kord kuus andmed registreeritud arestitud

tulirelvade kohta.

Pikaajalised nõuded

Liikmesriigid peavad saatma komisjonile iga viie aasta tagant kogu statistilise teabe.

Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni iga viie aasta tagant artiklite 14–16

rakendamisest.

Komisjon peab avaldama iga viie aasta tagant aruande, mis sisaldab liikmesriikidelt

kogutud statistilisi andmeid.

Komisjon peab avaldama iga viie aasta tagant aruande, milles hinnatakse direktiivi

mõju ja kaalutakse, kas on vaja võtta asjakohaseid järelmeetmeid.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante). Hoolimata ÜRO tulirelvade protokolli

ratifitseerimisest näitas komisjoni tellitud ettevalmistav uuring, et tulirelvadega

seotud kuritegude kriminaliseerimise kohustuse ülevõtmisel esineb lünki. Lisaks

näitas uuring, et mitmes liikmesriigis on karistusmäärad madalad. Ebapiisavad

karistusmäärad takistavad võrdsete tingimuste tagamist kogu ELis.

Mõjuhinnang näitas ka seda, et Europoli ja Eurojusti abiga tehtava piiriülese koostöö

tase on muude kuritegevuse valdkondadega võrreldes madal. Olgugi et

liikmesriikidel on aastaid soovitatud luua riiklik tulirelvade kontaktasutus ja anda

sellele asjakohased ülesanded, on vaid kaheksal liikmesriigil olemas kontaktasutus,

mis täidab rohkem kui 75 % nõukogu järeldustes kokku lepitud ülesannetest.

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade direktiivi rakendamise

eksperdirühm on jõudnud pärast kolme aastat kestnud arutelusid esialgsele

kokkuleppele arestitud tulirelvade registreerimisel kasutatava minimaalse

andmestiku suhtes. Paraku märkisid aruteludel osalenud eksperdid, et kui ei määrata

õiguslikku kohustust seda andmestikku kasutada, ei too see eeldatavasti kaasa suuri

muutusi.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post). Käesoleva algatusega ühtlustatakse ELis

tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja kehtestatakse maksimumkaristuste

alammäärad. Suurendades õiguslike määratluste selgust ja ühtlustades

karistusmäärasid ning nähes ette vahendid ja kohustused liikmesriikidevaheliseks

piiriüleseks koostööks, luuakse direktiiviga võrdsemad tingimused, tagades sarnase

kriminaalõigusliku rõhuasetuse kogu ELis, ning hõlbustatakse piiriülest koostööd

uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel.

Kohustus luua täielikult toimiv riiklik tulirelvade kontaktasutus hõlbustab koostööd

ja koordineerimist liikmesriikides ja piiriüleselt. Lisaks parandab kohustus kasutada

arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset andmestikku ja edastada see

Europolile ohtu kajastavat luurepilti.

ET 36 ET

Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev kogu ELi hõlmav tõhus kriminaalpoliitika

võib aidata saavutada ka muid ELi poliitikaeesmärke. Tulirelvadega seotud kuriteod

on sageli seotud muud liiki kuritegudega, nagu uimastikaubandus, terrorism,

organiseeritud kuritegevus, rahapesu, väljapressimine, inimkaubandus jne.

Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev mõjusam ELi õigusakt aitaks ellu viia

tulemuslikke ELi ja liikmesriigi tasandi kriminaalõiguse täitmise tagamise

strateegiaid, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid kuritegevuse aspekte.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kuigi tulirelvi käsitlevates kehtivates liidu õigusaktides on sätestatud, et

õigusnormide rikkumise eest tuleb karistada mõjusal, proportsionaalsel ja hoiataval

viisil, näitas ettevalmistav uuring suuri erinevusi rakendamises ja karistusmäärades.

Kogemused muudes poliitikavaldkondades osutavad sellele, et kogu liidus on vaja

järjepidevat kriminaalpoliitikat, millega kõrvaldataks seaduselüngad, mida

kurjategijad saavad ära kasutada, ja võideldaks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse

vastu ilma leebematest jurisdiktsioonidest tulenevate probleemideta.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Käesolev ettepanek on kooskõlas järgmisega:

– 2025. aasta aprillis avaldatud uus Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU,

milles rõhutatakse, et tulirelvad on peamised vahendid, mis võimaldavad

organiseeritud kuritegelike rühmituste kasvavat vägivallatsemist;

– 2025. aasta detsembris esitatud terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja

nende vastu võitlemise ELi tegevuskava „Ühiselt terrorismi vastu“;

– ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025;

– ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025, milles

nimetatakse ebaseaduslikku tulirelvakaubandust üheks ELi organiseeritud

kuritegevuse vastase võitluse prioriteediks.

Käesoleva ettepaneku üldeesmärke toetab mitmeaastane finantsraamistik, kus

pannakse suurt rõhku ELi sisejulgeoleku parandamiseks võetavate meetmete

rahastamisele. On olemas mõningane koostoime olemasolevate programmidega.

Näitena võib tuua ettepanekust tuleneva koolituse, millest lõviosa on olemas ja

pakutakse juba praegu CEPOLi ja Frontexi õiguskaitsealase koolitusena.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Selleks et tulla toime ettepanekus sisalduvate uute kohustustega, näiteks jälgida

olukorda, suurendada koolituste arvu, anda suuniseid ja parandada teadlikkust, peab

komisjon tegema lisapingutusi. Neis jõupingutustes tuginetakse rände- ja siseasjade

peadirektoraadile, kuna enamik allpool loetletud ülesannetest nõuab aega ja tähendab

mõningaid lisakulusid.

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☐ Piiratud kestusega

☐ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

ET 37 ET

☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)(2)

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

☐ rakendusametite kaudu

☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

☐ avalik-õiguslikele asutustele;

☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised;

☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

(2) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 38 ET

/

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon avaldab iga viie aasta tagant aruande direktiivi mõju kohta. Aruanne

sisaldab ülevaadet sellest, kuidas liikmesriigid rakendavad eri sätteid, ning statistilist

ülevaadet käesoleva direktiivi alusel kogutud andmetest.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Arvestades, et ettepanek mõjutab komisjoni, täpsemalt rände ja siseasjade

peadirektoraadi tööd, täidetakse ELi eelarvet otsese eelarve täitmise kaudu.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse eelarvet kooskõlas

tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Praeguses etapis ei ole konkreetseid riske kindlaks tehtud.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Komisjoni tehtava kontrolli kulusid eelarve otsesel täitmisel saab arvutada selle aja

alusel, mille rände ja siseasjade peadirektoraadi töötajad kulutavad kontrollile.

Eeldatakse, et 2026. ja 2027. aastal on see aeg 50 % ja seejärel 20 % ühe täistööajale

taandatud töötaja tööajast.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Finants- ja digiselgitus hõlmab personalikulusid ja hankeid ning selle kululiigi suhtes

kohaldatakse standardeeskirju.

ET 39 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata(3)

EFTA

riigid(4)

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d(5)

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

7

Euroopa

avalik

haldus

Liigendatu

d/liigenda

mata

EI EI EI EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

(3) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. (4) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. (5) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 40 ET

finantsraa

mistiku

rubriik Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata

EFTA

riigid

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

ET 41 ET

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(6)

Eelarverida (3) 0,000

DG <….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a +

2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

(6) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 42 ET

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(7)

Eelarverida (3) 0,000

DG <….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a +

2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <….>

assigneeringud KOKKU

Kohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

(7) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 43 ET

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriikide 1–6

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“(8)

DG: HOME Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027

Rände- ja siseasjade

peadirektoraat KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

(8) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 44 ET

2024 2025 2026 2027 FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohust

uste

kogusumma

= maksete

kogusumma

)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA

STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kohustused 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

Maksed 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mär Aasta Aasta Aasta Aasta Iga-aastane koosolek rakendamise KOKKU

ET 45 ET

kida

eesm

ärgi

d ja

välju

ndid

⇓

2024 2025 2026 2027 toetamiseks

VÄLJUNDID

Välj

undi

liik(9)

Kesk

mine

kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu

Kok

ku

Arv

Kok

ku

Kulu

ERIEESMÄRK nr

4:(10) Parandada

õiguskaitse- ja

õigusalast koostööd

ning ühtlustatud

andmekogumist

tulirelvadega seotud

kuritegude

valdkonnas.

-

Õigu

salas

e

koost

öö

fook

usrü

hma

koos

olek

0,01

35 2

0,02

7 1

0,01

35 1

0,01

35 1

0,01

35 5

0,06

75

-

Välj

(9) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). (10) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 46 ET

und

-

Välj

und

Erieesmärk nr 1

kokku

ERIEESMÄRK nr 2

...

-

Välj

und

Erieesmärk nr 2

kokku

KOKKU

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

ET 47 ET

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+ SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEA

ASTANE

FINANT

SRAAMI

STIK

2021–

2027

KOKKU

ET 48 ET

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on

kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral

võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

ET 49 ET

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina(11)

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0,5 0,5

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

peakorteris 0 0 0 0

ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

(11) Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber

paigutada ja millised on teie netovajadused.

ET 50 ET

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0,5 0,5

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

KOKKU

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0,5 0,5

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

ET 51 ET

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

peakorteris 0 0 0 0

ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0,5 0,5

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse

BA ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade 0,5 täistööaja ei kohaldata

ET 52 ET

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

ekvivalenti

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Toetada liikmesriike direktiivi rakendamisel, korraldada eksperdirühma

ja õigusalase koostöö fookusrühma koosolekuid. Toetada EMPACTi

operatiivmeetmeid 3D-printimise valdkonnas. Koostada vajalikud

aruanded.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute

kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud

eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud

kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles

tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAA

ET 53 ET

KOKKU 2024 2025 2026 2027 STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-

kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 54 ET

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

ET 55 ET

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐ omavahenditele

☐ muudele tuludele

☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju(12)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

(12) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 56 ET

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või

sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid Kategooria

Artikli 15 lõige 1

Riiklik tulirelvade

kontaktasutus peab

koguma, analüüsima ja

vahetama asjakohast

teavet ning tagama kogu

kuritegudega seotud

tulirelvade arestimist

käsitleva teabe

kogumise ja

registreerimise.

Liikmesriigid Registrite haldamine ja

teabe kogumine Andmed

Artikli 17 lõige 1 Artikli 17 kohaselt

tagavad liikmesriigid, et

arestitud tulirelvad

Liikmesriigid Registrite haldamine Andmed

ET 57 ET

registreeritakse,

kasutades minimaalset

andmestikku.

Andmestikku on

kirjeldatud ettepaneku

lisas.

Artikkel 18

Artikli 18 kohaselt

peavad liikmesriigid

koguma digitaalselt

statistilisi andmeid

artiklites 3 ja 4 osutatud

kuritegude kohta.

Kogutavad andmed on

kindlaks määratud

artikli 18 lõikes 2.

Liikmesriigid peavad

tagama, et kuritegusid

käsitlevate anonüümitud

statistiliste andmete

kogumiseks,

arendamiseks,

koostamiseks ja

levitamiseks on olemas

digitaalne süsteem.

Liikmesriigid Registrite haldamine Andmed – digilahendus

Artikkel 21

Komisjon annab

liikmesriikidelt saadud

andmete põhjal aru

Euroopa Parlamendile ja

nõukogule.

Liikmesriigid ja

Euroopa Komisjon

Andmete kogumine

rakendamise kohta +

aruandlus andmete

kohta

Andmed

ET 58 ET

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui

see on asjakohane)

Riiklike tulirelvade kontaktasutuste

kogutud teave tulirelvade kohta Artikli 15 lõige 1

Selleks et riiklik tulirelvade kontaktasutus

saaks toimida kontaktasutusena, peab ta

koguma, analüüsima ja vahetama teavet

tulirelvade, nende oluliste osade,

laskemoona ja tehnilise dokumentatsiooni

kohta. Lisaks peaks kontaktasutus tagama

kogu tulirelvade arestimist käsitleva teabe

kogumise ja registreerimise.

Arestitud tulirelvade registreerimine Artikli 17 lõige 1 ja lisa

Andmeid arestitud tulirelvade kohta on

kirjeldatud I lisas. Selles esitatud

minimaalse andmestikuga ühtlustatakse

arestimisandmete kogumist

liikmesriikides. Minimaalset andmestikku

arutati liikmesriikidega põhjalikult

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja

tulirelvade direktiivi rakendamise

eksperdirühmas. Mõne liikmesriigi jaoks

ei tähenda minimaalse andmestiku

kehtestamine vajadust muuta oma

ET 59 ET

riiklikku andmebaasi, teistelt aga nõuab

see riikliku andmebaasi muutmist või

loomist.

Statistilised andmed Artikli 18 lõige 2

Artikli 18 lõikes 2 on loetletud

minimaalsed andmed, mida liikmesriigid

peavad koguma.

Komisjoni aruanne (milles hinnatakse

direktiivi lisaväärtust seoses võitlusega

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja

muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu)

Artikkel 21

Komisjon peab võtma vastu aruande, mis

sisaldab andmeid direktiivi rakendamise

kohta. Täpsemalt peab see sisaldama

andmeid liikmesriikide kasutatud

vahendite ja korraldatud koolituste,

liikmesriikidevahelise koordineerimise ja

koostöö, liikmesriikide ja komisjoni ning

liidu organite ja asutuste vahelise koostöö

ning artikli 18 kohaselt kogutud

statistiliste andmete kohta.

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Artikli 18 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealused andmed teha üldsusele kättesaadavaks. See nõue on kooskõlas Euroopa andmestrateegia

eesmärgiga, mis on seotud andmete parema kättesaadavusega. Nende andmete abil saab avalik sektor välja töötada parema poliitika, mis

toob kaasa läbipaistvama juhtimise ja tõhusamad avalikud teenused.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Andmeid arestitud tulirelvade kohta on kirjeldatud I lisas. Selles esitatud minimaalse andmestikuga ühtlustatakse arestimisandmete

kogumist liikmesriikides. Minimaalset andmestikku arutati põhjalikult liikmesriikidega ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade

direktiivi rakendamise eksperdirühmas. Mõne liikmesriigi jaoks ei tähenda minimaalse andmestiku kehtestamine vajadust muuta oma

riiklikku andmebaasi, teistelt aga nõuab see riikliku andmebaasi muutmist või loomist.

ET 60 ET

Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad

kvaliteetsetele standarditele

Kooskõlas artikliga 18 peavad liikmesriigid esitama kõnealused andmed komisjonile iga viie aasta tagant. Selline andmete esitamise

kohustus on tingitud komisjoni kohustusest avaldada aruanne direktiivi lisaväärtuse kohta. See aruanne peab sisaldama statistilisi

andmeid.

Andmevood

Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:

Andmete liik Viide (viited)

nõudele (nõuetele)

Osaleja, kes

andmed esitab

Osaleja, kes

andmed saab

Andmevahetuse

ajend

Sagedus (kui see

on asjakohane)

Riikliku tulirelvade

kontaktasutuse

kogutud teave

tulirelvade kohta

Artikli 15 lõige 1

Mitmesugused

riiklikud

sidusrühmad, nagu

õigus-, politsei- ja

tolliasutused jt

Riiklik tulirelvade

kontaktasutus

Riiklik tulirelvade

kontaktasutus peab

kandma hoolt selle

eest, et tal on täielik

ülevaade ohust,

mida tulirelvad

tema riigis endast

kujutavad

Pidevalt

Statistilised andmed

arestitud tulirelvade

kohta

Artikkel 17 Liikmesriigid Europol Vähemalt kord kuus

Statistilised andmed

artiklites 3 ja 4

osutatud kuritegude

kohta (mis

hõlmavad viimast

viit aastat)

Artikkel 18 Liikmesriigid Euroopa Komisjon

Iga ülevõtmisele

järgneva kuuenda

aasta 31. juuliks

ET 61 ET

Komisjoni aruanne Artikkel 21 Euroopa Komisjon Euroopa Parlament

ja nõukogu

Iga ülevõtmisele

järgneva kuuenda

aasta 31. oktoobriks

4.3. Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud

funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks

selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus

Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on

arvesse võetud

juurdepääsetav

ust?

Kuidas on

arvesse võetud

korduvkasutata

vust?

Tehisintellektit

ehnoloogia

kasutamine

(kui see on

asjakohane)

Digitaalne

süsteem

anonüümitud

statistiliste

andmete

kogumiseks,

arendamiseks,

koostamiseks ja

levitamiseks

Artikkel 18

Liikmesriigid

võivad

otsustada, millist

digilahendust

nende

statistiliste

andmete

kogumiseks

kasutada ja

kuidas need

andmed

avaldada.

Liikmesriigid,

peamiselt

õigusasutused

Liikmesriigid

võivad

otsustada,

milliseid

digilahendusi

juurdepääsetavu

se

hõlbustamiseks

kasutada.

Selliseid

andmete

kogumise

kohustusi

sisaldavad ka

muud sarnased

õigusaktid, nagu

keskkonnakurite

gude direktiiv

(EL) 2024/1203.

Seepärast

peaksid

liikmesriikidel

sellised

digilahendused

Ei

ET 62 ET

juba olemas

olema.

Digilahendus

arestitud

tulirelvade

registreerimiseks

Artikkel 17 ja

lisa

Liikmesriigid

võivad

otsustada, millist

digilahendust

arestitud tulirelvi

käsitlevate

andmete

registreerimiseks

kasutada.

Liikmesriigid,

peamiselt

õiguskaitseasutu

sed

Ei ole

avalikkusele

juurdepääsetav

Enamikul

liikmesriikidel

juba on üks või

mitu riiklikku

registrit arestitud

tulirelvi

käsitlevate

andmete

kogumiseks ning

nad saavad

jätkata nende

andmebaaside

kasutamist. Neil

võib olla vaja

mõnda neist

andmebaasidest

kohandada, et

tagada

minimaalse

andmestiku

lisamine.

Ei

ET 63 ET

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika

ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

Digitaalne süsteem anonüümitud statistiliste andmete kogumiseks, arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus –

ELi küberturvalisuse raamistik –

eIDAS –

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem –

Muud

Digilahendus arestitud tulirelvade registreerimiseks

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus –

ELi küberturvalisuse raamistik –

eIDAS –

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem –

Muud

ET 64 ET

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik

teenus või digitaalsete

avalike teenuste

kategooria

Kirjeldus Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva Euroopa

lahendus(ed) (EI

KOHALDATA)

Muu(d)

koostalitluslahendus(e

d)

Liikmesriigid – kohtud

Statistika kogumine

kõigi algatusega

hõlmatud kuritegude

kohta

Artikkel 18 Ei kohaldata

Nõutavate andmete

kogumiseks puudub

selge vajadus

liikmesriikide või ELi

üksuste vahelise

suhtluse järele. Kõigi

vajalike andmete

kogumiseks on aga vaja

suhelda liikmesriigi

sees.

Liikmesriigid –

politseiasutused

Kõigi arestitud

tulirelvade

registreerimine,

kasutades minimaalset

andmestikku

Artikkel 17 ja lisa Ei kohaldata

Arestimisandmete

kogumine nõuab

koordineerimist

liikmesriigi sees, kuid

mitte piiriüleselt.

Liikmesriigid peavad

aga tagama, et andmeid

saab nende süsteemist

välja võtta ja iga kuu

Europolile saata.

Arestimisandmete vahetamine

ET 65 ET

Hindamine Meetmed Võimalikud allesjäänud tõkked

Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud

digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed

- Isikuandmete kaitse üldmäärus

- Europoli määrus

- Küberturvalisus

Hinnake korralduslikke meetmeid

digitaalsete avalike teenuste sujuvaks

osutamiseks

Loetlege kavandatud juhtimismeetmed

Europolil juba on andmebaas TRAFIC ja ta

on pakkunud kõikidele liikmesriikidele

selle andmebaasi otsese kasutamise

võimalust.

Mõnes liikmesriigis on juba olemas riiklik

arestimiste andmebaas. Europol peab

hõlbustama riiklikest andmebaasidest pärit

andmete vastastikust sidumist või korraga

üleslaadimist TRAFICi andmebaasi.

Hinnake meetmeid, mis on võetud

andmete ühise mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised meetmed

I lisaga kehtestatakse üksikasjalik

minimaalne andmestik, mis sisaldab

mõistete määratlusi.

Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike

tehniliste kirjelduste ja standardite

kasutamist

Loetlege sellised meetmed

I lisaga kehtestatakse üksikasjalik

minimaalne andmestik, mis sisaldab

mõistete määratlusi.

Algatuse „Digitaalne õigusemõistmine

@2030“ raames on teatatud, et luuakse IT-

vahendite pakett kohtusüsteemides

kasutamiseks.

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta alljärgnev tabel

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele Komisjoni roll (kui see on Kaasatavad Eeldatav

ET 66 ET

(nõuetele) asjakohane) osalejad (kui see on

asjakohane)

ajakava

(kui see on

asjakohane)

Aruandlus Artikkel 21 Teabe saamine + aruande

avaldamine Liikmesriigid

Ülevõtmise

ajaks

Arestimisandmete edastamine

Europolile Artiklid 17 ja 18 ning lisa Ei kohaldata Europol

Ülevõtmise

ajaks

Delegeeritud õigusakt, et muuta

lisa, millega kehtestatakse

minimaalne andmestik arestitud

tulirelvade registreerimiseks

Artikli 17 lõige 2 Delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmine

Euroopa Parlament,

nõukogu ja Euroopa

Komisjon

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.2.2026

COM(2026) 102 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud

kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260

{SEC(2026) 102 final} - {SWD(2026) 102 final} - {SWD(2026) 103 final}

ET 1 ET

Lisa

Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks

1. Tüüp

Relva liigitamine selle kõige olulisemate funktsionaalsete või mehaaniliste

erinevuste alusel.

2. Mark

Tootja nimi või litsentsitud käibenimi, mille all relva turustatakse, mis on osa

ainulaadsest märgistusest, mis kantakse relvale selle valmistamisel või importimisel.

Kui relvale on kantud nii tootja nimi kui ka sellest erinev kaubamärk/käibenimi,

käsitatakse relva margina relva olulistele osadele graveeritud esmase tootja /

kaubamärgi nime.

3. Mudel

Konkreetne relva konstruktsioon või variant, millele on omane ainulaadne tüübi,

margi ja põhiomaduste kombinatsioon, mis tagab relvade identsuse sama margi

piires.

4. Kaliiber

Padruni ja vastavate relvaraua sisemõõtmete kaubanduslikult tunnustatud tähistus,

mille on ametlikult standardinud Commission Internationale Permanente pour

l’Epreuve des Armes à Feu Portatives (C.I.P.) või samaväärsed tunnustatud riiklikud

asutused.

5. Seerianumber

Numbritest ja/või tähtedest koosnev jada, mis on graveeritud relva erinevatele

olulistele osadele asjaomase relva ühetähenduslikuks registreerimiseks ja mille abil

on võimalik teha kindlaks relva päritolu alates valmistamisest kuni viimase

seadusliku omanikuni.

6. Kriminaalne kontekst

Kuriteoga seotud relva või selle olulise osa arestimise õiguslik põhjendus.

7. Kuupäev

Relva või selle olulise osa arestimise kuupäev.

8. Geograafiline kontekst

Relva või selle olulise osa arestimise koht.

9. Teave relva päritolu kindlakstegemise kohta (koos relva kordumatu

identifitseerimisnumbriga)

Teave, mis on seotud relvade ja võimaluse korral ka nende oluliste osade jälgimisega

teel valmistajast ostjani. Relva kordumatu identifitseerimisnumber on tähemärkide

jada, mis on omistatud relvale või olulisele osale selle registreerimisel mis tahes

andmebaasis, ning see peaks jääma samaks kuni relva või olulise osa hävitamiseni.

10. Pilt

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb

võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260“

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis

käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260

(edaspidi direktiivi eelnõu ja direktiivi algatus)1.

Kokkuvõte direktiivi eelnõuga kaasnevatest peamistest muudatustest ja Eesti seisukohtadest:

1. tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona mõistete ühtlustamine, nende tootmist

võimaldava digitaalse tehnilise dokumentatsiooni defineerimine;

Eesti toetab mõistete ühtlustamist ja digifaili mõiste määratlemist, sest see aitab parandada

piiriülest koostööd ja reageerida eelkõige 3D-printimisega seotud ohtudele.Eesti seisukoht on,

et täiendavalt tuleks kaaluda ka kuritegelikel eesmärkidel selliste arvutiprogrammide või

muude digilahenduste loomise ja kasutamise kriminaliseerimist, mis tulirelvade, nende oluliste

osade või laskemoona tootmist või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad. Kuritegude

tõendamise kontekstis peab Eesti oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas

tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoonaga seonduvaid digifaile tuvastada ja eristada

muust tehnilisest teabest, ning määratleda, milline olemasolev ELi asutus ja millistel alustel on

pädev liikmesriike toetama selliste hinnangute andmisel.

2. tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise, ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse, märgistuste võltsimise või ebaseadusliku eemaldamise

ühtlustatud kriminaliseerimine;

Eesti toetab nende tegevuste kriminaliseerimise ühtlustamist. Märgistuste võltsimine või

eemaldamine tuleb Eesti õiguses karistusnormina sätestada. Eesti peab oluliseks lähtuda nende

tegude eest karistuste miinimummäärade kehtestamisel karistuse kui viimase abinõu ja

proportsionaalsuse põhimõtetest.

3. ilma loata tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valdamise ühtlustatud

kriminaliseerimine;

Eesti toetab nende tegude kriminaliseerimist, kuid peab seejuures oluliseks, et liikmesriikidel

on laskemoona ebaseaduslikku valdamise puhul võimalik diferentseerida väär- ja kuritegusid

1 KOM(2026) 102.

2

sõltuvalt sellest, kas liikmesriigi kontekstis on tegemist ebaolulise või olulise kogusega, ja mille

kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata.

4. ilma loata digifaili koostamise, omandamise, valdamise, jagamise, samuti

kuritegelikul eesmärgil levitamise ühtlustatud kriminaliseerimine;

Tehnilise dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ piirid ei ole direktiivi eelnõus piisavalt

selgelt eristatud, mis võib tekitada tõlgendamisprobleeme ja ebaühtlast menetluspraktikat.Eesti

seisukoht on piiritleda digifailidega seotud teod kuriteona, kui selline käitumine on teadlik ning

sellel on piisavalt konkreetne seos ebaseadusliku relva, olulise osa või laskemoona

valmistamisega, et mitte pärssida seaduslikke tegevusi, nagu teadus-, arendus, õppe- ja

tööstustegevus või kollektsioneerimine. Samuti ei toeta Eesti hooletusest tehnilise

dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist.

5. direktiivis sätestatud süütegude eest konkreetsete karistusmäärade kehtestamine,

sealhulgas juriidilise isiku vastutuse sidumine tema aastakäibega, lisakaristuste ning

raskendavate ja kergendavate asjaolude määratlemine;

Karistusraamistiku osas toetab Eesti ühtlustamist, kuid peab karistusmäärasid ja lisakaristusi on

ebaproportsionaalsed. Eesti teeb ettepaneku arvestada karistusmäärade kehtestamisel rohkem

ELi mudelsätteid ning lähtuda proportsionaalsuse ja karistuse kui viimase abinõu põhimõtetest,

sätestada lisakaristused, raskendavad ja kergendavad asjaolud soovitusliku loeteluna, mis

võimaldab arvestada liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega, ning mitte muuta juriidilistele

isikutele käibepõhist rahalist karistust kohustuslikuks.

6. kuritegude ja karistuste täideviimise aegumist puudutava regulatsiooni ühtlustamine;

Eesti ei toeta aegumistähtaegade üksikasjalikku reguleerimist, kuivõrd see väljub

miinimumharmoneerimise eesmärgist kaugemale ja eeldab osaliselt Eesti õiguse muutmist.

7. kindlaksmääratud ülesannetega tulirelvade alase kontaktpunkti loomise ning

tulirelvadega ja nendega seotud süütegudega seonduvate andmete kogumise ja

edastamise kohustus piiriülese koostöö tugevdamiseks.

Eesti toetab statistiliste andmete kogumist ja kontaktpunkti määramist koos kindlate

ülesannetega, kuid peab problemaatiliseks kogutavate andmete mahtu, detailsust ja edastamise

sagedust. Eesti ettepanek on piirduda minimaalselt vajalike andmetega, vältida dubleerivat

aruandlust ja võimaldada automatiseeritud andmevahetust ning kaaluda paindlikumaid tähtaegu

andmete edastamiseks. Kontaktpunkti ülesannete täitmiseks peaks andmekogumise süsteem

peab olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja

olemasolevaid andmevooge, et tagada kulutõhusus ja vältida riigiasutuste töökoormuse liigset

kasvu.

Algatusega soovitakse tõkestada ebaseaduslikku relvakaubandust ja muid tulirelvadega seotud

kuritegusid Euroopa Liidus. Ebaseaduslikud tulirelvad kujutavad endast tõsist ohtu avalikule

julgeolekule. Need soodustavad terrorismi, organiseeritud kuritegevust, jõuguvägivalda ja muid

3

raskeid kuritegusid. Seda ohtu võimendavad veelgi tehnoloogia areng, näiteks 3D printimine,

ja väljaspool ELi piire varitsevad muutuvad ohud, mis nõuavad ELilt suuremat valmisolekut.

EL on võtnud tulirelvade valdkonnas vastu mitu õigusakti, lähtudes seaduslikust siseturust.

Praegu kehtivate ELi õigusnormidega reguleeritakse üksnes tulirelvade seaduslikku omamist ja

üleandmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/5552 (edaspidi tulirelvade

direktiiv) on sätestatud ühised miinimumeeskirjad tsiviilkasutuses olevate tulirelvade

seadusliku omandamise, valdamise ja üleandmise kohta ELis ning uuesti sõnastatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2025/413 (edaspidi tulirelvade määrus) on reguleeritud

ELi-välistesse riikidesse viidavate ja neist riikidest välja viidavate tulirelvade impordi- ja

ekspordilube. 2014. aastal ratifitseeris EL ka ÜRO tulirelvade protokolli4, mis kohustas

kriminaliseerima tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise, tugevdama

tulirelvade märgistamist ja jälgitavust ning tagama nende tõhusa litsentsimise ja kontrolli.

Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlevaid õigusnorme ELis seni kehtestatud ei ole, mistõttu

täiendataksegi nüüd direktiivi algatusega ÜRO tulirelvade protokollist inspireeritud

õigusnormide raamistikku.

Algatuse eesmärgiks on ühtlustada kogu ELis ebaseaduslike tulirelvadega seotud kuritegude

käsitlemist, et tõhustada võitlust relvakaubanduse ja muude tulirelvakuritegude vastu.

Direktiivi eelnõuga ühtlustatakse olulisi mõisteid ja karistusi ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse, tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ebaseadusliku

valmistamise või valdamise, samuti relvade ja nende oluliste osade märgistuse ebaseadusliku

eemaldamise või võltsimise eest. Kriminaliseeritakse ka 3D printimist võimaldavate

relvajooniste ebaseaduslik koostamine, omandamine, valdamine ja jagamine ning levitamine.

Liikmesriikidelt oodatakse ka tulirelvade alase kontaktpunkti (ing k National Firearms Focal

Point) loomist, et tugevdada piiriülest koostööd ning tõhustada andmekogumist ja -jagamist.

Algatus on suunatud üksnes ebaseaduslike tulirelvadega seotud tahtlike tegude vastu ega

puuduta ametlikult tegutsevate relvakaupmeeste, tööstuse ega kodanike seaduslikku tegevust.

See ei muuda ega mõjuta ELi kehtivaid õigusnorme, mis käsitlevad tulirelvade seaduslikku

omandamist ja valdamist ning relvade liikumist üle piiri.

2 Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse

kontrolli kohta (ELT L 115, 06.04.2021, lk 1-25, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/555/oj). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste

osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende

osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO

protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.01.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj). 4 31. mail 2001 sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja

nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO protokoll. Arvutivõrgus:

https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-12-c&chapter=18&clang=_en.

4

Algatus toetab Eesti „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“5 eesmärke, mis puudutab

piiriülese kuritegevuse, eriti rahvusvahelise terrorismi ja rahapesu ennetamist, samuti Eesti

2026. aasta julgeolekupoliitika aluseid6 seoses terrorismi ennetamisega ja tõkestamisega

sisejulgeoleku edendamiseks. Algatus on kooskõlas ka kriminaalpoliitika põhialustega aastani

20307, mille üheks prioriteediks on keskenduda ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste

ärahoidmisele, muuhulgas tõkestada põhiseaduslikku korda ohustavat tegevust, organiseeritud

kuritegevust, terrorismi ja vägivaldset äärmuslust. Eelnõuga pakutavad meetmed pole osaliselt

kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika (ELPOL) 2025–20278 seisukohtadega, milles muu

hulgas leitakse, et ELi karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete

seadmisega ning et ELi õigusaktides tuleb vältida juriidiliste isikute suhtes kohustuslike

lisakaristuste kehtestamist, ulatuslike aegumistähtaegade nõudmist ning üksikasjalikke viiteid

menetlusliikidele ja meetmetele.

Algatus aitab muuhulgas kaasa ka ELi laienemiseks valmistumisele9, mille raames on rõhutatud

vajadust tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse riske paremini maandada ja tulirelvadega seotud

kuritegevust ennetada.

Eelnõu menetlemine toimub EL Nõukogu kriminaalasjade töörühmas. Algatust arutati

esmakordselt 09.03.2026, sisulised arutelud on toimunud 26.03.2026, 08.04.2026 ja 29.–

30.04.2026 ning arutelud direktiivi algatuse üle jätkuvad. Muu hulgas tõusetus läbirääkimiste

käigus küsimus Schengeni ala sisepiirisüsteemi relevantsusest ja sellega assotsieerunud riikide

kaasamise kohta, mis võib tingida muudatusi eelnõus sisus või menetluses. Eelnõu menetlemine

ELi institutsioonides toimub seadusandliku tavamenetluse korras. Eelnõu

subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 20.05.2026.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Steven Andrekson

([email protected]) ja ELi asjade nõunik Reet Kase ([email protected]) ning

Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ja nõunik

Riita Proosa ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiits- ja

Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt (mari-

[email protected]).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

5 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Arvutivõrgus: https://www.siseministeerium.ee/stak2030 6 Eesti julgeolekupoliitika alused 2026. Riigikogu menetluses (908 OE) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aaee042e-7330-47ee-8174-1aee2144520d/riigikogu-otsuse-

eesti-julgeolekupoliitika-alused-heakskiitmine-eelnou-908-oe/ 7 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Arvutivõrgus:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalpoliitika_pohialused_aastani_2030.pdf 8 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, 19.06.2025, lk 7. Arvutivõrgus: https://riigikantselei.ee/el-

poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika/tohus-piiriulene-oigusalane-koostoo 9 Eesti seisukohad, mis käsitlevad Euroopa Liidu tasandil tehtavaid laienemiseks vajalikke ettevalmistusi eri

poliitikavaldkondades (kinnitatud VV 05.12.2024 istungil, vt Dokument - Riigikogu), lk-d 13-14, 30.

5

2.1. Õiguslik alus

Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi

ELTL) artikli 83 lõiked 1 ja 2. ELTL artikli 83 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus, mille kohaselt

võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada miinimumnormid kuritegude ja karistuste

määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul. Üheks selliseks

kuriteoliigiks on selles sättes nimetatud ebaseaduslikku relvaäri (relvakaubandust). ELTL artikli

83 lõikes 2 on sätestatud ELi pädevus kehtestada miinimumnormid, kui kriminaalõiguse alaste

õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika

tulemuslik elluviimine valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid. Direktiivi eelnõu

on seotud tulirelvade direktiivi ja uuesti sõnastatud tulirelvade määrusega, sest mõlemas aktis

on juba ühtlustatud tulirelvi käsitlevat poliitikat, eelkõige tulirelvade, nende oluliste osade ja

laskemoona omandamise ja valdamise, nendega ELis kauplemise ning nende importimise ja

eksportimise tingimusi. Eeltoodust saab järeldada, et ELTL artikli 83 lõigete 1 ja 2 märkimine

käesoleva algatuse õiguslike alustena on põhjendatud.

2.2. Subsidiaarsus

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi ELL) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte

kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda

kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme

ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Lisaks peavad konkreetse meetme laad ja

tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.

Direktiivi algatuses tuuakse välja, et koordineeritud ELi tasandi meetmed tulirelvadega seotud

kuritegude kriminaliseerimiseks ja karistuste ühtlustamiseks on tõhusamad kui eraldiseisvad

riiklikud meetmed. Kogu liitu hõlmav õigusraamistik aitaks kõrvaldada liikmesriikides ÜRO

tulirelvade protokolli rakendamise puudused, parandaks piiriülest koostööd uurimiste

läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel, edendaks turvalisust ja vähendaks tulirelvadega seotud

vägivalda. Lisaks suurendab Euroopa Komisjoni hinnangul ELi õigusakt, mis sisaldab nõuet

koguda järjepidevalt ja ühtlustatud viisil andmeid arestitud tulirelvade kohta,

õiguskaitseametnike ja poliitikakujundajate suutlikkust, võimaldades neil paremini jaotada

vahendeid ning hinnata ohtu ja poliitikat. Senisest tugevamad ja ühtlustatud ELi meetmed

toetaksid ka laiemaid julgeolekueesmärke, kuna tulirelvadega seotud kuriteod on tihedalt

seotud terrorismi, rahapesu, uimastikaubanduse ja muud liiki organiseeritud kuritegevusega,

ning tugevdaksid lõppkokkuvõttes liidu üldist sisejulgeolekut.

Algatuses on viidatud Euroopa Komisjoni ettevalmistavale uuringule, millest nähtub, et

hoolimata ÜRO tulirelvade protokolli ratifitseerimisest esineb tulirelvadega seotud kuritegude

kriminaliseerimise kohustuse ülevõtmisel lünki. Lisaks näitab uuring, et mitmes liikmesriigis

on karistusmäärad madalad. Ebapiisavad karistusmäärad takistavad võrdsete tingimuste

tagamist kogu ELis. Direktiivi algatusega seotud mõjuhinnang näitab, et Europoli ja Eurojusti

abiga tehtava piiriülese tulirelvade alase koostöö tase on muude kuritegevuse valdkondadega

6

võrreldes madal. Ehkki koostöö tugevdamiseks on liikmesriikidele aastaid soovitatud luua

riiklik tulirelvade kontaktpunkt ja anda sellele asjakohased ülesanded, on vaid kaheksal

liikmesriigil olemas selline kontaktpunkt, mis täidab rohkem kui 75% nõukogu järeldustes10

kokku lepitud ülesannetest.

Kuigi tulirelvi käsitlevates liidu õigusaktides on sätestatud, et õigusnormide rikkumise eest

tuleb karistada mõjusal, proportsionaalsel ja hoiataval viisil, näitas Euroopa Komisjoni

ettevalmistav uuring suuri erinevusi rakendamises ja karistusmäärades. Sellega põhjendatakse,

miks kogu liidus on vaja järjepidevat kriminaalpoliitikat, millega kõrvaldataks seaduselüngad,

mida kurjategijad saavad ära kasutada, ja võideldaks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu

ilma leebematest jurisdiktsioonidest tulenevate probleemideta.

Nii soovitataksegi direktiivi algatusega ühtlustada ELis tulirelvadega seotud kuritegude

määratlused ja kehtestada maksimumkaristuste alammäärad. Suurendades õiguslike

määratluste selgust ja ühtlustades karistusmäärasid ning nähes ette vahendid ja kohustused

liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks, luuakse direktiivi eelnõuga võrdsemad

tingimused, tagades sarnase kriminaalõigusliku rõhuasetuse kogu ELis, ning hõlbustatakse

piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel. Kohustus luua täielikult

toimiv riiklik tulirelvade kontaktpunkt hõlbustab koostööd ja koordineerimist liikmesriikides ja

piiriüleselt. Lisaks aitab kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset

andmestikku ja edastada see Europolile parandada ohtu kajastavat luurepilti. Tulirelvadega

seotud kuritegusid käsitlev kogu ELi hõlmav tõhus kriminaalpoliitika aitab saavutada ka muid

ELi poliitikaeesmärke. Tulirelvadega seotud kuriteod on sageli seotud muud liiki kuritegudega,

nagu uimastikaubandus, terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu, väljapressimine,

inimkaubandus jne. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev senisest mõjusam ELi õigusakt

aitaks ellu viia tulemuslikke ELi ja liikmesriigi tasandi kriminaalõiguse täitmise tagamise

strateegiaid, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid kuritegevuse aspekte.

Eesti hinnangul vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Liikmesriikide tõhus piiriülene

koostöö, muu hulgas ka jurisdiktsiooni puudutavates küsimustes, seoses ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude ennetamise ja tõkestamisega

eeldab, et nende kuritegude osas on liikmesriikide kriminaalõigussüsteemid kujundatud

ühtsetel alustel ja määratlustel. ELi tasandi õigusakti saab Eesti seega toetada, kuid õigusakt

peaks piirduma eelkõige miinimumtasandil sekkumisega, jättes rohkem sisulist kaalutlusruumi

liikmesriikidele.

2.3. Proportsionaalsus

Direktiivi algatuses kirjeldatakse, et ELL artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt piirdutakse eelnõus sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kehtestada

10 Nõukogu 13. juuli 2021. aasta järeldused, mis käsitlevad riiklike tulirelvade kontaktpunktide rakendamist ELi

liikmesriikides, nõukogu dokument 10726/21. Arvutivõrgus: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-

10726-2021-INIT/en/pdf.

7

kõnealuses valdkonnas toime pandavaid kuritegusid käsitlev õigusakt. Täpsemalt võetakse

ebaseaduslikku valdust käsitlevates sätetes arvesse liikmesriikide haldusõiguse traditsioone,

mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks on tahtlus, jättes kõrvale hooletusest

põhjustatud teod. Lisaks nähakse tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona tehnilise

dokumentatsiooni ebaseaduslikus valdamises, omandamises, koostamises ja levitamises

seisnevate kuritegude määratluste kavandatud ühtlustamisega seoses ette meetmed, millega

tagatakse proportsionaalsus tööstuse ja kodanike õigustatud huvidega. Selliste kuritegude puhul

on tähelepanu keskmes ebaseaduslik kasutamine, mis tähendab, et volitatud relvakaupmehi ei

tohiks takistada tehnilist dokumentatsiooni kasutamast. Direktiivi algatus sisaldab

uurimisvahendite kasutamist ja teabevahetust käsitlevaid meetmeid üksnes niivõrd, kuivõrd

need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks toimimiseks.

ELil on võimalik tagada kõikides liikmesriikides miinimumtasemel võrreldavad tingimused

kehtivate siduvate õigusaktide abil ning kujundada ja seeläbi tugevdada õigusraamistikku.

Arvestades direktiivi eelnõu üldeesmärke, s.o ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja sellega

seotud kuritegevuse tõhusamat ennetamist ja tõkestamist ELis, sealhulgas kuriteokoosseisude

ühtlustamist, piiriülese koostöö parandamist ning andmete kättesaadavuse suurendamist, on ka

Euroopa Komisjoni poolt eelnõus pakutud konkreetsed meetmed valdavalt eesmärgipärased,

mida saab Eesti toetada.

Sellegipoolest väljub mitme meetme, sealhulgas nii kuritegude määratlust kui ka osade

kriminaalmenetlust puudutavate sätete regulatiivne tase Eesti hinnangul hädavajaliku

miinimumregulatsiooni kehtestamise eesmärgist ning pole Eesti siseriiklikku õigusandlust

arvestades proportsionaalne. Näiteks peame oluliseks, et tehnilise dokumentatsiooni valdamine

või selle omandamine ei oleks eelnõu kohaselt karistatav olukordades, kus sõltumata

dokumentatsiooni valdamisest või omandamisest puudub isikul tahe selle dokumentatsiooni

alusel ebaseaduslikku relva, selle olulist osa või laskemoona valmistada. Samuti tuleb

karistusõiguslikult problemaatiliseks pidada direktiivi ettepanekut, mille kohaselt tehnilise

dokumentatsiooni levitamine laiemale avalikkusele on karistatav ka raske hooletuse korral.

Põhjendatuks ega proportsionaalseks ei saa lugeda kõiki direktiivi algatuses ettenähtud

raskendavaid asjaolusid (artiklis 8) ning riikide kohustust näha ette kõigi direktiivis sätestatud

lisakaristuste kohaldamise võimalus nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele (vastavalt

artiklites 5 ja 7).Problemaatiliseks tuleb pidada ka kohustust kohaldada juriidilistele isikutele

direktiivis sätestatud kuritegude eest rahalist karistust fikseeritud summana või käibepõhiselt

sõltuvalt, kumb on suurem. Samuti peame oluliseks, et kuritegudega seonduvate statistiliste

andmete edastamine Euroopa Komisjonile ei põhjustaks liigset töökoormuse kasvu

riigiasutustele, sealhulgas peaks kogutavate andmete hulk piirduma vaid minimaalsete

andmetega, mis vahetult toetab direktiivi eesmärkide saavutamist ja vastavat

poliitikakujundamist. Liikmesriikidele peaks jääma ka rohkem paindlikkust seoses kuritegude

ja karistuste täideviimise aegumistähtaegadega. Eelnõuga kehtestatav jurisdiktsiooni puudutav

regulatsioon satub osaliselt vastuollu karistusseaduse isikulise kohaldatavusega. Eelviidatud

probleeme on täpsemalt käsitletud käesoleva seletuskirja alapeatükis 4 ja seisukohtades.

8

3. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte

3.1. Mõju riigi julgeolekule

Tulirelvad on organiseeritud kuritegevuse alustala nii Euroopas kui ka mujal maailmas. SOCTA

2021. aasta raporti11 kohaselt kasutab 60% ELis tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest oma

kuritegeliku äritegevuse osana vägivalda, sealhulgas tavaliselt tulirelvi oma eesmärkide

saavutamiseks. Varastatud, ebaseaduslikult üle piiri toimetatud, ebaseaduslikult ümberehitatud

või järeletehtud relvade levik hõlbustab ebaseaduslikku uimasti- ja inimkaubandust, suurendab

oluliselt avaliku korra ja siseturvalisuse riske ning raskendab õiguskaitseasutuste tööd.

Algatusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele tervikuna, kuna see

aitab vähendada ebaseaduslike tulirelvade kättesaadavust ning parandab õiguskaitseasutuste

võimekust tulirelvadega seotud kuritegusid ennetada, avastada ja uurida. Tulirelvadega seotud

kuritegevuse tase ning selle tõkestamise tõhusus mõjutavad otseselt ühiskonna turvatunnet,

avalikku korda ja riigi sisemist stabiilsust.

Algatus on otseselt kooskõlas „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Turvaline Eesti“, mille kohaselt

peavad Eesti riigis inimesed tundma end turvaliselt ning riigi julgeolekuasutused on võimelised

ebaseaduslikust tulirelvakaubandusest tingitud julgeolekuohte ennetama ja tõkestama. Algatus

toetab ka laiemat eesmärki suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja usaldust riigi

julgeolekustruktuuride vastu.

Positiivse mõjuna parandab algatus piiriülest õiguskaitse- ja õigusalast koostööd. Tulirelvadega

seotud kuriteod on olemuselt sageli rahvusvahelised – relvade valmistamine, vahendamine,

transportimine ja kasutamine võivad toimuda eri riikides ning kuritegelikud võrgustikud

kasutavad ära liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi. Tulirelvadega seotud kuritegude

määratluste ja karistusraamistike ühtlustamine vähendab võimalust kasutada ära õiguslünki või

liikmesriikide erinevat karistuspoliitikat. See parandab liikmesriikide vahelist koostööd

uurimiste läbiviimisel, tõendite kogumisel ning süüdistuste esitamisel.

Oluline positiivne mõju kaasneb ka riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise ning

andmevahetuse tugevdamisega. Süsteemsem ja ühtlustatud teabe kogumine arestitud

tulirelvade kohta aitab paremini tuvastada relvade päritolu, liikumisteid, kuritegelikke

võrgustikke ning seoseid eri kuritegude vahel. Samuti parandab see Europoli, liikmesriikide

õiguskaitseasutuste ja teiste partnerite suutlikkust koostada usaldusväärset olukorrapilti

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ulatusest ja arengusuundadest.

Algatusel on oluline mõju ka uute tehnoloogiliste julgeolekuohtude maandamisele. Viimastel

aastatel on märkimisväärselt suurenenud võimalused valmistada tulirelvi eraviisiliselt 3D-

printimise, CNC-seadmete ja muu digitaalselt juhitava tootmistehnoloogia abil. Selliselt

11 Arvutivõrgus: EU Serious and Organised Crime Threat Assessment (EU-SOCTA) - Identifying the priorities in

the fight against major crime | Europol

9

valmistatud relvad võivad jääda märgistamata, registreerimata ja raskesti jälgitavaks, mis

suurendab nende atraktiivsust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi jaoks. Lisaks võimaldab

tehnilise dokumentatsiooni kiire levik internetis relvade valmistamise oskuste ja juhendite

laialdast levikut väljapoole traditsioonilise relvakontrolli ulatust.

Direktiivis ette nähtud tehnilise dokumentatsiooni ebaseadusliku levitamise kriminaliseerimine

aitab vähendada selliste relvade valmistamise riski ning tugevdab riigi võimekust reageerida

tehnoloogia arengust tulenevatele uutele julgeolekuohtudele. See on oluline ka Eesti

sisejulgeoleku vaatest, kuna väikeriikide puhul võib isegi piiratud hulga raskesti tuvastatavate

ebaseaduslike tulirelvade levik omada märkimisväärset mõju avalikule turvalisusele.

Samuti omab positiivset mõju see, et direktiiv soodustab spetsialiseeritud teadmiste ja oskuste

arendamist õiguskaitsesüsteemis. Koolituste, ühiste standardite ning parema andmevahetuse

kaudu suureneb õiguskaitseasutuste suutlikkus tuvastada ebaseaduslikke relvi, analüüsida

digitaalseid tõendeid ja menetleda keerukamaid piiriüleseid juhtumeid.

Sõltumata, et direktiivi rakendamisega võib kaasneda teatud ulatuses töökoormust suurendav

mõju õiguskaitseasutustele ja teistele riigiasutustele12, kaaluvad algatuse pikaajalised

positiivsed mõjud siseturvalisusele ja riigi julgeolekule võimalikud rakenduskulud üles.

Tõhusam võitlus ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu aitab vähendada tulirelvadega seotud

vägivalda, organiseeritud kuritegevuse mõju ning terrorismiriski. Lisaks tugevdab see

avalikkuse usaldust riigi võime vastu tagada turvaline elukeskkond ning suurendab riigi

valmisolekut reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, sealhulgas tehnoloogia arengust

tulenevatele uutele riskidele.

Kuritegude raskusele vastavad karistused omavad nii üld- kui eripreventiivset mõju ning

vähendavad kurjategijate võimalusi kasutada oma tegevuses ära õigussüsteeme, kus

karistuspoliitika on ülejäänud riikidega võrreldes märkimisväärselt leebem või esinevad

õiguslüngad teatud tegude kriminaliseerimises. Lisaks suurendab tulirelvadega seonduvate

kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine üldist siseturvalisust kogu ELis.

3.2. Mõju majandusele

Komisjoni hinnangul seisneb peamine eeldatav majanduslik mõju tulistamisjuhtumitega seotud

kulude vähenemises. Ehkki ühtki veenvat uuringut tulirelvadega seotud vägivallast tulenevate

majanduslike kulude kohta ELis ei ole, näitab ELi rahastatud projekti INSIGHT13 raames tehtud

uuringute ja Rootsis aset leidnud tulistamisjuhtumite kulusid käsitleva uuringu tulemuste

kombineeritud analüüs, et 2024. aasta esimeses pooles läksid tulistamisjuhtumid Rootsi

ühiskonnale maksma ligikaudu 120–140 miljonit eurot. See summa on puhtalt teoreetiline, kuna

12 Käesoleva ptk 3.4. 13 ELi rahastatud projekt INSIGHT (projektikonkurss ISFP-2020-AG-FIRE),

https://vlaamsvredesinstituut.eu/en/project-

insight/#:~:text=This%20online%20knowledge%20platform%20offers%20policymakers%2C%20police%20offi

cers%2C,information%20about%20firearms%20violence%20in%20the%20European%20Union

10

see tugineb hüpoteesile, et konkreetse tulistamisjuhtumi kulu saab ekstrapoleerida ja kohaldada

kõigi 2024. aasta esimesel poolel Rootsis toimunud tulistamisjuhtumite suhtes.

Turvalisema keskkonnaga kasvab positiivne mõju majandusele. Senisest tõhusam võitlus

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võimaldab sellise kaubandusega kaasnevaid

negatiivseid mõjusid majanduskeskkonnale vähendada või ära hoida.

Mõjutatud sihtrühmad on relvade, nende osade ja laskemoona seadusliku käitlemisega

tegelevad ettevõtjad ning piiratud ulatuses ka teatud tehnoloogia- ja digiplatvormide pakkujad,

kes võivad kokku puutuda tehnilise dokumentatsiooni loomise, hoiustamise või levitamisega.

Ülejäänud ettevõtlussektorile on mõju valdavalt kaudne. Direktiivi eelnõuga ei muudeta

kehtivaid seadusliku relvaomandi ega relvakaubanduse põhimõtteid ning seetõttu ei avalda see

otsest negatiivset mõju relvaturu tavapärasele toimimisele. Samas karmistatakse juriidiliste

isikute vastutust nendel juhtudel, kus ettevõtlustegevus on seotud ebaseadusliku

relvavalmistamise või selle võimaldamisega, pidades eelkõige silmas digitaalse tehnilise

dokumentatsiooni levitamist. See võib kaasa tuua vajaduse täiendada ettevõtjate sisekontrolli-

ja vastavusmeetmeid, kuid aitab samas vähendada ebaseadusliku majandustegevuse ja sellega

seotud julgeolekuriskide levikut.

Kuivõrd direktiiv kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise,

valdamise ja jagamise ilma loata, võimaldatakse direktiivi põhjenduspunkti 37 kohaselt

liikmesriikidel kujundada vastav regulatsioon (sh vajadusel koos loamenetlustega) kõikidele

isikutele, kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes

majandustegevusega mitteseotud, kuid legitiimne eesmärk. Sõltuvalt, millise detailse

regulatsiooni kasuks siseriiklikult otsustatakse, võib viidatud isikute puhul teatud määral

kaasneda täiendav halduskoormus.

Ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamine toetab ausat konkurentsi ning vähendab

majandusest lähtuvaid julgeolekuohte, olles kooskõlas ka „Eesti 2035“ eesmärgiga edendada

usaldusväärset ja turvalist ettevõtluskeskkonda. Direktiivi eelnõu rakendamisel on oluline

tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega pärsiks muuhulgas ebamõistlikult

innovatsiooni arengut.

3.3. Mõju põhiõigustele

Ettepanek teenib legitiimset eesmärki kaitsta avalikku korda, riigi julgeolekut ning inimeste elu

ja tervist. Põhiseaduse § 16 kohaselt on igaühel õigus elule. Põhiseaduse § 13 tagab ka igaühe

õiguse riigi ja seaduse kaitsele. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamisega suureneb

riigi sisejulgeolek ning ühiskonna turvalisustunne, kaitstes inimeste füüsilist heaolu. Direktiivi

eelnõu ülevõtmisel tuleb austada ka kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi

kriminaalmenetluses.

Direktiivi rakendamisega võib kaasneda omandipõhiõiguse riiveid, eelkõige juhtudel, kus

isikult võidakse konfiskeerida tulirelvad, tulirelvadeks liigitatavad seadmed või digitaalne

11

tehniline dokumentatsioon, või piirata nende kasutamist. Ettevõtlusvabaduse piirangud võivad

mõjutada ka isikuid, kes kasutavad seaduslikult 3D-printimise või CNC-tehnoloogiaid, samuti

relvakaupmehi, vahendajaid, tootjaid ning tehnoloogilise arendusega seotud ettevõtteid, kuna

nähakse ette täiendavad kriminaalõiguslikud kohustused ja võimalik vastutus juriidilistele

isikutele. Samas rõhutatakse direktiivi seletuskirjas, et ettepanek ei muuda seadusliku

relvaomandi reegleid ega piira õiguspärast ettevõtlust või teadustegevust, mis vähendab

omandipõhiõiguse võimaliku riive intensiivsust.

Nii omandipõhiõiguse kui ettevõtlusvabaduse võimalike riivete legitiimseks eesmärgiks on

avaliku korra ja julgeoleku kaitse ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine,

takistades ebaseaduslikku relvakaubandust ja vältimaks tulirelvade sattumist kuritegelikku

kasutusse. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimse ja kaaluka eesmärgiga, mis aitab kaitsta

põhiseaduse (edaspidi PS) §-des 16 ja 28 kaitstud õigushüvesid – inimese elu, tervist ja

turvalisust. Põhiõiguse riive mõõdukuse tagamiseks tuleb direktiivi ülevõtmisel tagada, et:

 kriminaliseerimine oleks seotud üksnes ebaseadusliku eesmärgiga või teadliku

osalemisega ebaseaduslikus tegevuses;

 seaduslikku relvatootmist, teadus- ja arendustegevust ning õiguspärast tehnoloogia

kasutamist ei piirata ebaproportsionaalselt;

 konfiskeerimise ja muude omandit piiravate meetmete kohaldamisel oleks tagatud

kohtulik kontroll ning muud menetluslikud garantiid.

Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga ning tehnilise dokumentatsiooniga

seonduvate kuritegude kriminaliseerimise ja nendega seotud kriminaalmenetlustega kaasneb

riiveid eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate eraelu- ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja

26) ja vabale eneseteostusele (PS § 19). Karistusõigusnormide ja nende osadeks olevate

mõisted, nagu nt „tehniline dokumentatsioon“ ja „levitamine“ peavad vastavalt õigusselguse ja

määratletuse põhimõttele (PS § 13 ja § 23) olema ka piisavalt selged ja ettenähtavad, et mõistete

sisu ei oleks liiga laialivalguv või tõlgenduslikult ebamäärane.

Direktiiv näeb ette arestitud tulirelvade registreerimise, statistiliste andmete kogumise, andmete

pikaajalise säilitamise ning teabevahetuse Europoli ja teiste asutustega. Sellega võib kaasneda

isikuandmete töötlemine ja eraelu puutumatuse, samuti informatsioonilise enesemääramise

õiguse riive. Riivete leevendamiseks tuleb:

 tagada andmete töötlemise selge õiguslik alus;

 piirata kogutavate andmete mahtu minimaalselt vajalikuga;

 sätestada andmete säilitamise tähtajad ja kustutamise kord;

 tagada sõltumatu järelevalve ning andmesubjekti õigused;

 järgida õiguskaitseasutuste isikuandmete töötlemise direktiivist (EL) 2016/680 ning

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.

Riive eesmärk on tagada avalik kord ja julgeolek, ennetada raskeid kuritegusid ning parandada

õiguskaitseasutuste suutlikkust avastada, uurida ja tõkestada ebaseaduslikku

12

tulirelvakaubandust ja sellega seotud organiseeritud kuritegevust. Tegemist on põhiseaduslikult

legitiimsete ja kaaluka avaliku huviga eesmärkidega.

Direktiivi ettepanek näeb ette minimaalse andmestiku kogumise arestitud tulirelvade kohta ning

kohustab liikmesriike edastama asjaomaseid andmeid Europolile ja komisjonile. Samuti

nähakse ette kohustus säilitada andmeid vähemalt 20 aastat. Põhiõiguste seisukohalt on oluline,

et direktiivis ette nähtud andmetöötlus on seotud konkreetse õiguskaitsealase eesmärgiga ning

andmete kogumine ei ole piiramatu. Direktiivi lisas sätestatud minimaalne andmestik on seotud

peamiselt:

 tulirelva identifitseerivate tunnustega;

 relva tehniliste omadustega;

 relva päritolu, arestimise ja menetlusliku staatusega;

 relvaga seotud juhtumi asjaoludega.

Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et direktiivi lisas esitatud andmekoosseisud on

piisavalt piiritletud, seotud konkreetse õiguskaitsealase eesmärgiga, tehnilise ja menetlusliku

iseloomuga ning vajalikud ja asjakohased tulirelvadega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ja uurimiseks.

Andmekoosseisud on eesmärgipärased ning vajalikud tulirelvade tuvastamiseks, nende päritolu

kindlakstegemiseks, piiriüleste seoste analüüsimiseks ning ebaseadusliku relvaliikumise

tõkestamiseks. Samuti võimaldavad need toetada ballistilist ekspertiisi, relvade elukaare

tuvastamist ning õiguskaitseasutuste operatiivset koostööd. Direktiiv ei kehtesta üldist ega

piiramata ulatuses isikuprofiilide loomist või ulatuslikku biomeetriliste või muude eriliigiliste

isikuandmete töötlemist. Samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike koguma rohkem tulirelvadega

seonduvaid andmeid, kui see on vajalik konkreetsete õiguskaitseliste eesmärkide

saavutamiseks. Seetõttu võib pidada direktiivis ette nähtud minimaalset andmestikku kooskõlas

olevaks andmete minimaalsuse ja piiritletuse põhimõttega.

3.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori

kuludele ja tuludele

Tulirelvadega seotud kuritegude ja karistuste määratlemisele miinimumnõuete kehtestamine

tagab sujuva ja takistusteta koostöö liikmesriikide menetlusasutuste ja õiguskaitseorganite

vahel, tuues kaasa vastava positiivse mõju ka Eestis. Välditakse olukorda, kus õiguslünkade või

karistuste leebuse tõttu ei ole võimalik liikmesriikides teatud tõendeid koguda (nt

jälitustoimingutega) või muid menetluslikke meetmeid rakendada. Piiriüleste kuritegude puhul

aitab algatus vältida võimalikke küsimusi jurisdiktsiooni või kohtuotsuste tunnustamise kohta,

kuna karistusmäärad ühtlustatakse.

13

Arvestades Eesti sisejulgeoleku kõrget taset ning tulirelvade ja laskemoonaga seotud kuritegude

tendentse Eestis läbi aastate14, ei kaasne direktiivi ülevõtmisega Eestis eelduslikult olulist

töökoormuse kasvu õiguskaitseasutustele. Siiski tuleb arvestada, et kuna Eestis puudub seni

teadaolev kogemus ja praktika seoses 3D prinditud relvadega, on selliste kriminaalmenetluste

puhul keeruline hinnata mõju ekspertiisiasutustele. Võib eeldada, et kuna 3D prinditud relvade

ja digifailide näol on tegemist viimase aja tehnoloogiliste arengutega, tingivad need vajaduse

arendada ka kriminalistika- ja ekspertiisiasutuste tulirelvaekspertiisi metoodikaid, nõudes

tõenäoliselt teatud hulgal spetsialiseeritud eriteadmiste ja lisaressursside suunamist valdkonda.

Komisjoni hinnangul tooks direktiivi eelnõu rakendamine kaasa senisest rohkem tulemuslikke

uurimisi. See tekitaks liikmesriikidele vajaduse värvata lisatöötajaid, et toime tulla

tulirelvadega seotud kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise potentsiaalse suurenemisega.

Töötajate arvu suurendamise kuluks esimesel viiel aastal hinnatakse kõikide liikmesriikide

peale kokku hinnanguliselt 4 069 175 eurot aastas, s.o esimesel viiel aastal kokku üle

20 000 000 euro. Komisjoni hinnangu kohaselt kasvaksid arestitud tulirelvade arvu

suurenemisega ka liikmesriikide kriminalistikaüksuste halduskulud – hinnanguliselt 574 564

eurot aastas kõigi 27 liikmesriigi ballistiliste aruannetega seotud halduskuludeks ja 332 107

eurot aastas digifaile käsitlevate ballistiliste aruannetega seotud kuludeks. Eesti osakaalu

taoliste kulutuste raames on keeruline täpselt hinnata, kuid arvestades tulirelvadega seotud

süütegude vähesust saab eelduslikult pidada kulutusi pigem väikeseks. Võttes arvesse nende

kulude keskmist liikmesriikide peale, s.o ca 185 000 eurot ((4 069 175 + 574 564 + 332 107) :

27), on tõenäoline, et eelviidatud konkreetsete kulude maht Eestile jääb tõenäoliselt alla

keskmise.

Lisaks hindab Euroopa Komisjon riikliku tulirelvade kontaktpunkti loomise ja arendamisega

seotud halduskulusid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 12 070 917 eurot ning

riiklikes andmebaasides sisalduvate tulirelvadega seotud andmete ühtlustamisega seotud

halduskulusid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 10 800 000 eurot, tehes

liikmesriikide keskmiseks ca 850 000 eurot ((12 070 917 + 10 800 000) : 27).

Ehkki Eestil on riikliku tulirelvade kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA)

struktuuri juba integreeritud, võib lähtuvalt algatuses kontaktpunktile ette nähtud ülesannetest

kaasneda negatiivne või töökoormust suurendav mõju õiguskaitseasutustele ja teistele

riigiasutustele. Direktiivi rakendamine eeldab eelkõige:

 täiendavaid ressursse õiguskaitse- ja ekspertiisiasutustele;

 infosüsteemide arendamist;

 uute andmekogumise ja analüüsivõimekuste loomist;

 ametnike koolitamist;

14 Kuritegevus Eestis 2025. Tabel „Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2025“. Arvutivõrgus:

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/excel/registreeritud_kuriteod_2003-2025.xlsx. Nt tulirelva, selle olulise

osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteod (KarS § 418) on olnud pidevas langustrendis alates

2003. aastast (2003. aastal 306 registreeritud juhtumit, 2025. aastal 61). Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle

olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteod (§ 4181) on püsinud läbivalt 20-30 juhtumi

vahemikus. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise (§ 4182) juhtumeid esines

enim 2021. aastal (22) ja muudel aastatel on püsinud viie juhtumi piires.

14

 suuremat rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni.

Taoline haldus- ja menetluskoormus võib esialgu suureneda eelkõige Politsei- ja

Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis (edaspidi ka KAPO), Maksu- ja Tolliametis,

prokuratuuris ning kriminalistika valdkonnas. Samuti võib suureneda vajadus digitaalsete

tõendite ja tehnilise dokumentatsiooni analüüsimise võimekuse järele.

Sellest tulenevalt võib vajalikuks osutuda täiendavate vahendite suunamine kontaktpunkti

arendamiseks ja selle toimimist tagava personali arvu suurendamiseks. Esialgse kuluhinnangu

kohaselt kaasneb direktiivi rakendamisest tuleneva tulirelvade registreerimisega seotud

statistilise andmebaasi väljatöötamiseks ja arendamiseks ca 2-3 miljonit eurot, millele

lisanduvad hooldamise ja täiendamise püsikulud. Lisaks võib sõltuvalt sellest, milliseks

kujunevad direktiivi eelnõu läbirääkimiste tulemusel kohustuslike andmete kogumise ja

edastamise maht ning tulirelvade kontaktpunkti ülesanded, tekkida vajadus ühe või kahe

täisajaga ametikoha järele. Kahe ametikoha (analüütik ja rakendusekspert) puhul oleks aastane

palgakulu ligikaudu 80 000 eurot ning ühe ametikoha puhul ligikaudu 40 000 eurot.

Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise

käigus vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele.

3.5. Mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale

Algatusel puudub otsene mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

4. Direktiivi sätete õiguslik ja võrdlev analüüs

Artikkel 1. Reguleerimisese

Säte määratleb direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on ühtlustada tulirelvadega seotud

kuritegude määratlusi ja karistusi, parandada piiriülest koostööd ja kehtestada minimaalne

andmestik tulirelvade arestimise kohta. Kuritegude määratlused on sätestatud artiklis 3,

karistused füüsilistele isikutele artiklis 5 ja juriidilistele isikutele artiklis 7 ning piiriülest

koostööd täpsustatakse artiklites 15–18.

Artikkel 2. Mõisted

Säte sisaldab direktiivi eelnõus kasutatavate mõistete nagu „tulirelva“, tulirelva „olulise osa“ ja

„laskemoona“ definitsioone, mis vastavad tulirelvade direktiivi15 art 1 lg 1 punktidele 1–3, mis

on Eesti õigusega kooskõlas ja üle võetud relvaseadusega (edaspidi RelvS).

Direktiivi eelnõu keskseks mõisteks on uus termin „tehniline dokumentatsioon“ (ing k

blueprint, art 2 punkt 4), mis seondub art 3 lg 1 punktis e ja f sätestatud kuritegudega. Selleks

15 Vt viide 2.

15

loetakse tehnilist digifaili tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks,

ning mida saab kasutada 3D printeri, arvjuhitava metallifreespingi või muu samalaadse

arvutipõhise süsteemi abil või mille asjakohane tarkvara ära tunneb. Tegemist on uudse

terminiga, mida Eesti senine karistusõiguslik regulatsioon ei sisalda.

Direktiiv defineerib ka mõiste „levitamine“ (art 2 punkt 5), mida kasutatakse art 3 lg 1 punktis f

sätestatud kuriteo (tehnilise dokumentatsiooni levitamine) kontekstis. Levitamise all mõeldakse

üldsusele kättesaadavaks tegemist ja seda eristatakse tehnilise dokumentatsiooni „jagamisest“

art 3 lg 1 punktis e sätestatud kuriteo (loata tehnilise dokumentatsiooni koostamine,

omandamine, valdamine või jagamine) kontekstis. Eelnõu põhjenduspunkti 14 kohaselt

omistatakse tehnilise dokumentatsiooni levitamisele ulatuslikku mõju: pärast tehnilise

dokumentatsiooni levitamist veebis kaob selle üle kiiresti kontroll, sest seda hakatakse

kopeerima ja omakorda levitama mitmesugustel platvormidel, hoides kõrvale tavapärasest

järelevalvest.

Direktiivi eelnõus nähakse tulirelvadega seotud kuritegude osas kriminaalõiguslik vastutus ette

lisaks füüsilistele isikutele ka juriidilistele isikutele, mistõttu sätestatakse juriidilise isiku mõiste

eraldi art 2 punktis 6. Selle sätte kohaselt peetakse juriidilist isikut õigussubjektiks, kellel on

juriidilise isiku staatus vastavalt siseriiklikule õigusele, välja arvatud riigid ja riigivõimu

teostavad avalik-õiguslikud organid ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Definitsioon ühtib ka varasemate EL karistusõigust puudutavate õigusaktidega16 ning on

kooskõlas Eesti karistusõigusega (KarS 14 lg-d 1, 2 ja 4).

Artikkel 3. Kuriteod

Selles sättes kirjeldatakse direktiivi eelnõu kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid.

Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise, nendega ebaseadusliku kauplemise ning nende

märgistuse võltsimise ja muutmise kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev

nõue. Ebaseadusliku valduse kriminaliseerimine tuleneb tulirelvade direktiivist. Uute

kuritegudena käsitletakse tehnilise dokumentatsiooniga seotud kuritegusid. Eestis on tulirelva

ja laskemoonaga seotud süüteod sätestatud KarS 22. peatüki viiendas jaos (§§ 418–420).

Eelnõu art 3 lg 1 kohaselt peavad punktides a–f sätestatud tahtlikud teod olema sätestatud

kuritegudena. Punktid a–b ja d on kehtiva õigusega kooskõlas ja seadusmuudatusi ei vaja.

Art 3 lg 1 punkt c kriminaliseerib tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuste võltsimise või

ebaseadusliku eemaldamise või muutmise. RelvS § 731 kohaselt on relvade või tulirelva oluliste

osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik

kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et

16 Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna

kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L

2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28) art 2 lg 2 punkt a.

16

selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. Kehtivas õiguses sellekohast

karistusnormi eraldi ei eksisteeri, mis tingib muudatuste tegemise vajaduse eelkõige KarS-is.

Art 3 lg 1 punkt e kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise,

valdamise või jagamise ilma loata. Eelnõu põhjenduspunkti 37 kohaselt peaksid liikmesriigid

kriminaliseerima tehnilise dokumentatsiooni loata koostamise, omandamise, valdamise ja

jagamise üksnes juhul, kui see on mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona

valmistamiseks. Põhjenduspunkti kohaselt võivad liikmesriigid otsustada luua füüsilistele

ja/või juriidilistele isikutele spetsiaalsed load sellise tehnilise dokumentatsiooni seaduslikuks

kasutamiseks, mis on eriti oluline selleks, et võimaldada teadusasutustel ja tulirelvatööstusel

arendada edasi kihtlisandustootmise meetodeid.

Eesti õiguse kontekstis oleks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS-i ja

KarS-i muutmist.

Art 3 lg 1 punkt f kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni levitamise, kui toimepanija teadis,

et seda võidakse kasutada punktides a, b, d või e osutatud kuriteo toimepanemiseks. Eesti õiguse

kontekstis oleks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS-i ja KarS-i

muutmist.

Art 3 lg 2 sätestab kohustuse käsitada lõike 1 punktis f sätestatud tegu (tehnilise

dokumentatsiooni levitamine) kuriteona ka siis, kui see on toime pandud vähemalt raske

hooletuse tõttu.

Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse

Art 4 lg 1 kohaselt kriminaliseeritakse artiklis 3 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile

kaasaaitamine ning lg 2 järgi ka nende kuritegude katse. Eesti õiguses ei vaja osavõtu ega katse

eest karistamine selle eraldiseisvalt sätestamist karistusseadustiku eriosas, vaid lähtutakse KarS

§-dest 22 (osavõtja) ja 25 (süüteokatse). Kuna need KarS üldosa sätted kohalduvad kõigile

KarSis sätestatud kuritegudele, ei mõjuta säte kehtivat õigust.

Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

Eelnõus nähakse selle sättega ette liikmesriikide kohustus tagada artiklites 3 ja 4 sätestatud

kuritegude karistamine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega (art 5

lg 1). Lisaks nähakse ette füüsilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, st

karistusliigid ja -määrad vastavalt artiklis 3 sätestatud kuritegude liigitusele ja nende

raskusastmetele (art 5 lg 2), ja lisakaristustena käsitletavate meetmete kohaldamine (art 5 lg 3).

Art 5 lg 2 punktide a–d kohaselt varieeruvad kuritegude eest mõistetava vangistuse ülemmäära

miinimumnõuded sõltuvalt kuriteo tüübist neljal raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa

aastat. Need on osaliselt vastuolus EL Nõukogu järeldustega ELi kriminaalõiguse näidissätete

17

kohta17 (edaspidi mudelsätted18) – mudelsätetes kokkulepitud raskusastmeteks on vastavalt üks,

kaks, viis või kümme aastat vangistust. Mudelsätetes ettenähtud karistusmääradest

kõrvalekaldumine on lubatud juhul, kui selle õigustamiseks esitatakse ka põhjalikum analüüs

või selgitused, mida eelnõu ei sisalda. Eelnõus kehtestatud karistusmäärad tingiksid vajaduse

muuta karistusmääri vastavalt ka kehtivas õiguses: arvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c

sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418

sätestatud vangistuse ülemmäära oluliselt suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani.

Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus

Eelnõu artiklis 6 nähakse ette juriidilise isiku vastutus. Säte ühtib valdavalt juriidilise isiku

vastutuse aluseid nii, nagu need on sätestatud ka kehtivas õiguses (KarS 14). Mudelsätetega

võrreldes laiendab eelnõu siiski juriidilise isiku vastutust kuriteost kasusaavate isikute ringi

laiendamisega: mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks teo

toimepanemine juriidilise isiku huvides, kuid eelnõu sätte kohaselt võib juriidilise isiku

vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või kontrollist tingituna

pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku huvides. Eelnõus

puuduvad sellekohased põhjendused.

Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

Artiklis sätestatakse regulatsioon juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste kohta.

Nähakse ette liikmesriikide kohustus tagada eelnõus sätestatud kuritegude eest karistamine

mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. Lisaks nähakse ette

juriidilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, st karistusliigid ja -määrad

vastavalt kuritegude liigitusele ja nende raskusastmetele, ja lisakaristustena käsitletavate

meetmete kohaldamine.

Eelnõus kehtestatud põhimõte juriidilisele isikule rahalise karistuse mõistmise kohta irdub

mudelsätetest, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kas fikseeritud rahalise karistuse

või alternatiivselt käibepõhise karistusega19. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid aga

võimaldama karistamist mõlemal viisil, sõltuvalt sellest, kumb on konkreetsel üksikjuhtumil

suurem. Ka rahalise karistuse ülempiirid kalduvad eelnõu kohaselt kõrvale mudelsätetega

kokku lepitud proportsioonist.

Artiklid 8 ja 9. Raskendavad ja kergendavad asjaolud

17 Nõukogu (justiits- ja siseküsimused) poolt heaks kiidetud 09.12.2025. Nõukogu dokument nr 16638/25,

arvutivõrgus: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16638-2025-INIT/et/pdf. 18 Konsensuslikult EL tasandil välja töötatud sätted, et EL pädevuses olevates karistusõiguslikes valdkondades

kriminaalpoliitikat, sh karistusmäärasid liikmesriikide vahel maksimaalsel viisil harmoneerida ja tagada

õigusaktide järjepidevus, sidusus ja tõhusus. 19 Mudelsätete peatükk F, lõige 3.

18

Artiklites 8 ja 9 sätestatakse vastavalt raskendavad ja kergendavad asjaolud, mida tuleb arvesse

võtta eelnõus sätestatud kuritegude eest karistuste määramisel. Artiklite sõnastusest saab

järeldada, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust sätestada artiklites 8 ja 9 nimetatud

asjaolusid vastavalt oma kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks

eelnõus loetletud raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib.

Eesti õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56

kohaselt on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka

kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt

sätestatud KarS §-is 58, millest eelnõu artiklis 8 sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga

korreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§ 58 punkt 10), mis vastab oma sisult art 8

punktiga d20. Karistust kergendavad asjaolud on sätestatud KarS § 57 lõikes 1, millest eelnõu

artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike

tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1), mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo

mõjude ennetamisega.

Artikkel 10. Uurimisvahendid

Sättega nähakse ette, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks tuleb menetlejatele teha

kättesaadavaks tõhusad ja proportsionaalsed uurimisvahendid, sealhulgas need, mida

kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul. Säte nõuab seega

liikmesriikidelt võimaldada eelnõus sätestatud tulirelvaga seotud kuritegude uurimisel läbi viia

jälitustoiminguid. Kuivõrd käesoleva direktiivi põhieesmärgiks on tõhusamalt tagada ELi ülest

julgeolekut ja võidelda ebaseadusliku tulirelvakaubandusega ning KrMS § 1272 lg-s 2

sätestatud kuritegude kataloog, mille puhul jälitustoimingute läbiviimine on lubatud, sisaldab

ka praegu tulirelvadega seotud kuritegusid (eelkõige KarS § 418-4182), võib jätkuvalt

kriminaalpoliitiliselt õigustatuks pidada tulirelvadega seotud kuritegude avastamiseks ja

uurimiseks jälitustoimingute läbiviimist ka siis, kui kehtivat õigust tuleb lähtuvalt direktiivist

uute tulirelvadega seotud kuritegude lisandumisega muuta.

Artikkel 11. Haldamine ja kõrvaldamine

Selle sätte kohaselt võtavad liikmesriigid oma õigussüsteemis vajalikud meetmed, et hoida ära

oma ametiasutuste arestitud ja konfiskeeritud ebaseaduslikult valmistatud ja ebaseadusliku

20 „KarS § 58 p 10 mõistes grupp tähendab kaastäideviimist (§21 lg 2)“ – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik:

kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 58, komm 11.

„Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise

defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et

igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.“ – Sootak, J.,

Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 21, komm 5.1.

Vrdl grupi mõistet Nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artikkel 1 punktis kuritegeliku ühenduse definitsiooniga:

„teatud ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis

tegutseb kooskõlastatult /…/“.

19

kauplemise teel saadud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona sattumine volitamata

isikute kätte, sealhulgas meetmed nende tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona hävitamiseks.

Liikmesriigid võivad otsustada muude kõrvaldamisviiside kasuks, tingimusel et tulirelvad või

nende olulised osad on varustatud märgistusega ning tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona

kõrvaldamise viisid on registreeritud. Kehtivas Eesti õiguses sätestab relva ja laskemoona

hävitamise põhimõtted eelkõige RelvS § 83, muid kõrvaldamisviise on ette nähtud ka nt RelvS

§-s 78 ja 79.

Artikkel 12. Aegumistähtajad

Art 12 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et kuritegude aegumistähtaeg vastab eelnõus

sätestatud kuritegude raskusastmele ja karistuste täideviimise tähtajad on piisavad.

Ühtlustatakse tähtajad nii eelnõus sätestatud kuritegude aegumisel kui ka lõpliku otsuse

täitmisele pööramisel. Üksikute aegumistähtaegade puhul nähakse liikmesriikidele ette ka

võimalus kehtestada teatud tingimustel erandeid. teatud aegumistähtaegade kohta teatud

tingimustel.

Ehkki detailsema aegumistähtaegade regulatsiooni sätestamise võimalus tuleneb ka

mudelsätetest21, on need esitatud nurksulgudes ja kaldkirjas ja eeldavad konkreetsesse õigusakti

lisamiseks täiendavaid põhjendusi ja konkreetsete asjaolude arvestamist. Eelnõus sellekohaseid

põhjendusi pole ning jääb selgusetuks, miks on eelnõu puhul otsustatud taolise detailse

regulatsiooni kasuks.

Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaegu ja eelnõus

pakutavat võimalust rakendada teatud üksikjuhtudel ka eelnõus sätestatust lühemat tähtaega

(kui riigisiseses õiguses on sätestatud aegumise peatamise ja katkemise alused), saab järeldada,

et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud aegumistähtajaga. Samuti

sätestab direktiiv karistuse täideviimise aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemise, kuid

vastavalt Eesti õigusele on lähtepunktiks kohtuotsuse jõustumine.

Arvestades eelnõu miinimumharmoneerimise eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka

rangemaid norme22. Riigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise

lähtepunktiks olev kohtotsuse jõustumise hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks

olev kuriteo lõpuleviimise hetk toimuvad ajaliselt hiljem, kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid,

s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka

aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab eelnõus sätestatuga võrreldes pidada

rangemateks normideks, mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga kooskõlas.

Artikkel 13. Jurisdiktsioon

21 Peatükk H. 22 Eelnõu põhjenduspunkt 18.

20

Jurisdiktsiooni käsitlevate sätetega tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad eelnõu

kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude puhul jurisdiktsiooni ja teavitavad komisjoni, kui nad

otsustavad seda laiendada konkreetsetel juhtudel, kui kuritegu on toime pandud väljaspool

nende territooriumi.

Võttes arvesse direktiivi eelnõuga hõlmatud kuritegude toimepanijate liikuvust, kuritegude

piiriülesust ja piiriülese menetluse võimalust, peaksid liikmesriigid sellise tegevuse vastu

tulemuslikult võitlemise eesmärgil kindlaks määrama jurisdiktsiooni23.

KarS-i regulatsioon on jurisdiktsiooni puudutava artikliga valdavalt kooskõlas. Vastuolu tekib

siiski põhimõttega, mis puudutab liikmesriigi (kelle kodanik kuriteo toimepanija on) kohustust

tagama, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks muu hulgas sellest, kas tegu käsitatakse

selle toimepanemise kohas kuriteona. Nimelt kehtib Eesti karistusõigus muu hulgas Eesti

kodanikust toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on

Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav

või seal ei kehti ükski karistusõigus (KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb

välismaal toime kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte,

siis ei kehti teo toimepanijale Eesti karistusõigus. Selline säte ei sisaldu ka mudelsätetes ning

sätte rakendamine nõuaks riigisiseselt karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isikulist

kehtivust puudutavate sätete muutmist.

Artikkel 14. Koolitus

See säte kohustab liikmesriike võtma meetmed, et menetlejatele, sh kohtunikele, prokuröridele,

uurimisasutuste ja muude kriminaalmenetluses osalevate asutuste töötajatele oleksid tagatud

vajalikud erioskused ja korrapärased koolitused oma ülesannete tulemuslikus täitmiseks. Nii

tulirelvadega seotud süütegude kui ka muude kuritegude menetlemisega seotud isikute

koolitamine on Eestis vastavate asutuste pädevuses ja kehtestatakse eelkõige asutusesisese

töökorralduse ja koolituse korra alusel, kuid üldisemaid põhimõtteid on kehtestatud nii avaliku

teenistuse seaduses kui ka ametnike koolituse korras.

Artikkel 15. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel

Selle sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua keskne riiklik tulirelvade kontaktpunkt, mis

peab tagama strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi liikmesriigi

pädevate asutuste seas, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende vastu

võitlemises. Sättega kehtestatakse kontaktpunktile ka minimaalsed ülesanded. Säte kohustab

liikmesriike ka tagama, et kontaktpunkt luuakse asjakohase struktuurina, nagu spetsiaalne

üksus, osakond või keskus, ning et sellele eraldatakse piisavalt töötajaid ja vahendeid, et tagada

kontaktpunkti pidev ja tõhus tegevus.

23 Direktiivi põhjenduspunkt 33.

21

Eestisse on vastav kontaktpunkt juba Siseministeeriumi valitsemisalasse (PPA) loodud.

Kontaktpunkti töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad ning

sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel

infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites.

Artikkel 16. Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö

Selles sättes rõhutatakse piiriülese koostöö olulisust, eelkõige koostööd liikmesriikide,

Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni vahel, kui on tekkinud kahtlus, et

kuritegu on laadilt piiriülene. Säte seondub ka eelnõu artiklis 15 kehtestatud kohustusega luua

liikmesriikides tulirelvade riiklikud kontaktpunktid, kes saavad kuritegudega seotud teavet

vastavalt edastada.

Lisaks nähakse ette, et liikmesriigid võivad teha koostööd tehnilise dokumentatsiooni ühisel

testimisel, kui on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud eraviisiliseks tulirelvade, nende oluliste

osade või laskemoona valmistamiseks.

Artiklid 17 ja 19. Arestitud tulirelvade registreerimine ja delegeeritud õigusaktid ning

delegeeritud volituste rakendamine

Sättega kehtestatakse kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimisel minimaalset

andmestikku. Lisaks menetlusotsusega arestitud või konfiskeeritud relvadele hõlmab

registreerimise kohustus kõiki ebaseaduslikke äravõetud, sh vabatahtlikult loovutatud ja

leidrelvasid, mille kohta Eestis eraldiseisev andmebaas puudub24. Andmestik sisaldub direktiivi

eelnõu lisas, mida on võimalik komisjonil delegeeritud õigusaktiga muuta, kui kogutud

andmete analüüs näitab, et ohte kajastava luurepildi saamiseks on andmestikus mõni

andmeelement puudu või muutunud. Säte on sisuliselt volitusnormiks, mis näeb komisjonile

ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kitsalt direktiivi lisa, s.o minimaalse

andmestiku vajaduspõhiseks muutmiseks vastavalt artiklis 19 sätestatud korrale.

Artikkel 18. Statistilised andmed

Selles sättes käsitletakse vajadust koguda süstemaatiliselt digitaalse süsteemi kaudu

anonüümitud statistilisi andmeid tulirelvadega seotud kuritegude kohta, mida tuleb säilitada

vähemalt 20 aastat. Teatud statistilisi süütegude kohta käivaid andmeid tuleb koguda, avaldada

ja vähemalt iga viie aasta tagant saata komisjonile ning teavet registreeritud arestitud tulirelvade

kohta edastada igakuiselt Europolile.

Eelnõuga taotletud mahus andmete kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning

eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus.Eelnõuga

soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on

puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna

24 Hetkel toimub registreerimine menetluse infosüsteemis (MIS).

22

välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu, kuivõrd otsing

toimub juhtumi ja KarSi vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, kus narkootikumide

käitlemisega seonduva kuriteo menetluse käigus leitakse ebaseaduslik tulirelv. Kui

põhimenetlus toimub narkootikumidega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi

kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid

esineb vähe, on need statistiliselt olulised andmed, arvestades tulirelvadega seotud kuritegude

üldarvu.

Artiklid 20-24. EL õigusaktide muutmine, direktiivi jõustumine ja ülevõtmine ja Euroopa

Komisjoni aruandlus

Artikliga 20 muudetakse direktiivi (EL) 2024/126025, et see hõlmaks ka direktiivis

kehtestatavaid kuritegusid.

Artikkel 21 sätestab komisjoni kohustuse esitada kaheksandal aastal pärast direktiivi jõustumist

ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne direktiivi

jõustamise tulemuslikkuse kohta. Sätte kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile selle aruande

koostamiseks esitama esmakordselt kaheksa aastat pärast direktiivi jõustumist ja seejärel

regulaarselt iga viie aasta tagant vajaliku teabe, sealhulgas kokkuvõtte käesoleva direktiivi

rakendamise, eriti artikli 8 rakendamise ja tulemuslikkuse, ning artiklite 14–16 kohaselt võetud

meetmete kohta, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle.

Artiklid 22, 23 ja 24 sisaldavad sätteid, mis käsitlevad direktiivi ülevõtmist liikmesriikides,

jõustumist ja adressaate. Liikmesriikide poolt algatuse ülevõtmise tähtajaks on vaikimisi

määratud 24 kuud pärast direktiivi jõustumise kuupäeva.

Lisa. Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks

Direktiivi lisa sisaldab minimaalset andmestikku, mida liikmesriigid peavad kasutama

kuritegevusega seoses arestitud tulirelvade registreerimisel. Andmestik koosneb kümnest liigist

andmetest, nagu näiteks relva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja arestimisega seotud kriminaalne

kontekst.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Eesti toetab Euroopa Liidus tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate

kuriteokoosseisude ja miinimumkaristuste ühtlustamist, et tõhustada võitlust

piiriülese kuritegevusega. Karistuse miinimummäärad peavad nii füüsiliste kui

ka juriidiliste isikute puhul olema kooskõlas karistuse kui viimase abinõu

põhimõttega (sh proportsionaalsusnõudega).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1269, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L 1260, 2.5.2024).

23

Olukord, kus kõikides liikmesriikides ei ole tulirelvadega seotud kuriteod (sh tulirelvade, nende

oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valdamine, valmistamine, 3D printimine,

ümbertegemine, nende märgistuse muutmine, nendega kauplemine jms) sarnaselt

kriminaliseeritud, võimaldab kurjategijatel kriminaalvastutuse vältimiseks taolisi seaduselünki

ära kasutada ning tegutseda riikides, kus ei kohaldata piisavalt tõhusaid meetmeid

ebaseaduslike tulirelvade käitlemisega võitlemiseks. Märkimisväärsed erinevused

tulirelvadega seotud süütegude kriminaliseerimisel võivad olla ka õiguslikuks takistuseks

piiriülesele koostööle ning teisest liikmesriigist tõendite kogumisele.

Eelnõukohaste karistuste määramise põhimõtete ja karistusmäärade vastavust

proportsionaalsuse ja viimase abinõu põhimõttele selgitatakse seisukohapunktides 5.6. ja 5.7.

5.2. Eesti toetab laskemoona ebaseadusliku valdamise käsitamist süüteona. Peame

samas oluliseks, et laskemoona valdamise eest on võimalik karistada nii väär- kui

kuriteo korras sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikmesriigi kontekstis ebaolulise

või olulise kogusega, ja mille kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata.

Eesti ei toeta direktiivi eelnõus ühtse miinimumkoguse määramist, millest alates käsitatakse

laskemoona ebaseaduslikku valdamist (art 3 lg 1 punkt d) kuriteona, vaid see küsimus tuleks

jätta liikmesriikide otsustada. Eesti kehtivas õiguses eristatakse väärtegu ja kuritegu muu hulgas

koguselise kriteeriumi alusel: väiksemate koguste puhul võib tegu olla väärteoga, suuremate

koguste puhul kuriteoga. Praktikas tagab selline lähenemine proportsionaalsuse, eristades

ühekordseid või piiratud ohuga rikkumisi sellistest juhtumitest, mis viitavad selgemalt

ohtlikule, süstemaatilisele või kuritegeliku eesmärgiga käitumisele. Liikmesriikide

õiguspraktika, relvakäibe eripärad, väärteo- ja kuriteosüsteemide ülesehitus ning

sanktsioonipoliitika on erinevad. Ühtse numbrilise piiri kehtestamine ELi tasandil võiks

osutuda mõnes riigis liiga leebeks, mõnes teises aga ebaproportsionaalselt karmiks. Samuti ei

ole laskemoona puhul pelgalt kogus alati ainus ega isegi peamine ohtlikkuse näitaja, hinnata

tuleb ka laskemoona liiki, valdamise asjaolusid, seost muu õigusrikkumisega ja isiku tegevuse

eesmärki. Seetõttu on põhjendatud jätta liikmesriikidele kaalutlusruum otsustada, millal

kvalifitseerub loata laskemoona valdamine väärteoks ja millal kuriteoks. Selline paindlikkus

tagab parema õigusselguse ja liikmesriikides välja töötatud toimiva ja kohtupraktikas

kinnistunud piiritlemise. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et ebaseadusliku laskemoona

valdamine oleks karistatav ning piisavalt tõhusalt sanktsioneeritud, mitte sundida liikmesriike

loobuma toimivast siseriiklikust diferentseerimisest.

5.3. Eesti toetab tulirelvade tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise,

valdamise ja jagamise ning tahtliku levitamise käsitamist kuriteona, kui nendel

tegevustel on selge kuritegelik eesmärk ja teod on omavahel selgelt eristatavad.

Peame oluliseks, et nende kuritegude määratlus ei pärsiks legitiimseid tegevusi,

nagu kollektsioneerimist, teadus-, arendus- ja õppetegevust ega asutustevahelist

koostööd seoses tehnilise dokumentatsiooniga. Seaduslikel eesmärkidel tegevuste

24

puhul peab liikmeriikidele jääma õigus näha ette täpsem kord riskide

maandamiseks vastavalt riigisisesele õigusele.

Kuriteokoosseis seoses tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise või

jagamisega (art 3 lg 1 punkt e) peab olema selgelt seotud ebaseadusliku eesmärgiga, nt relva

tootmine. Pelgalt joonise, faili või tehnilise kirjelduse omamine või sellega tutvumine ei tohiks

olla kuriteo korras karistatav. Vastasel juhul tekib ebaproportsionaalselt lai regulatsioon, mille

alla võivad sattuda ka õiguspärased ja ühiskondlikult aktsepteeritud tegevused, nagu teadus-,

arendus-, ja õppetegevus, kollektsioneerimine või tehniline enesetäiendamine, samuti ka

kohtuekspertiisiga seotud säilitamis- ja analüüsitoimingud, kuivõrd sellisel tegevusel

kuritegelik eesmärk reeglina puudub. Ebamõistlik on olukord, kui isik peab juba tehnilise idee

arutamiseks või tutvustamiseks hindama, kas see võib kuuluda karistatava tegevuse alla või

mitte. Regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus õiguspärase tehnilise lahenduse väljatöötamine

või avalikustamine muutub problemaatiliseks üksnes seetõttu, et seda oleks teoreetiliselt

võimalik kuritarvitada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas karistusõiguse ultima ratio (viimase

abinõu) põhimõttega. Kui internetis on kättesaadav materjal, mida saab kasutada ebaseadusliku

tulirelva valmistamiseks, tuleks sellele reageerida riskipõhiselt. See tähendab eelkõige

järelevalve- ja ennetavaid meetmeid – näiteks tegevuse jälgimist ja vajadusel suhtlust isikuga

ohu hindamiseks. Kriminaalvastutus peaks tekkima alles siis, kui ilmneb konkreetne

ebaseaduslik tegevus, näiteks relva valmistamine. Samuti peaks eelnõus täpsustama, et

teadusasutuste, relvatööstuse, pädevate ametiasutuste ning vajaduse korral ka

ekspertiisiasutuste vaheline tehnilise dokumentatsiooni hoidmine ja vahetamine seaduslikel

eesmärkidel peab olema lubatud.

Samas tuleks riigisiseselt arvestada, et tehniline dokumentatsioon (mis võimaldab

ebaseaduslikku relvatootmist) võib sattuda valedesse kätesse ka heauskse isiku hooletu

käitumise tagajärjel, kellel võis olla tehnilise dokumentatsiooni valdamiseks legitiimsed

eesmärgid. Lähtudes ka põhjenduspunktis 37 toodud seletustest ja direktiivi eesmärgist võib

seega osutuda möödapääsmatuks kehtestada tehnilise dokumentatsiooni koostamise ja

valdamise kohta detailsem regulatsioon (sh vajadusel koos loakohustusega) kõikidele isikutele,

kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes

legitiimne eesmärk ja õigustatud ootus. See võimaldaks järelevalveasutustel paremini

monitoorida tehnilist dokumentatsiooni valdavaid isikuid, teostada järelevalvet ning võtta

tarvitusele vajalikke meetmeid.

Oluline on ka selgus, millised tegevused kuuluvad loa- või teavitamiskohustuse alla ning mis

on dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ sisuline erinevus. Terminoloogia ei saa jääda

ebamääraseks, sest sellest sõltub nii karistatava käitumise ulatus kui ka isikute võimalus oma

tegevuse õiguspärasust ette näha.

5.4. Eesti leiab, et täiendavalt tuleks kaaluda kuritegelikel eesmärkidel selliste

arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomise ja kasutamise

25

kriminaliseerimist, mis tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist

või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad.

Eesti leiab, et täiendavalt tuleb analüüsida, kas tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine

hõlmab piisavalt ka selliste arvutiprogrammide ja muude digilahenduste loomist, levitamist ja

kasutamist, mis võimaldavad tulirelvade või nende oluliste osade 3D-printimist. Regulatsioon

võib osutuda lünklikuks olukordades, kus ebaseaduslik relvade valmistamine toimub

spetsiaalselt selleks loodud digitaalsete tööriistade või automatiseeritud lahenduste abil, mis

pole kaetud tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni ega sellega seonduvate tegevuste

kriminaliseerimisega. Seetõttu peab Eesti vajalikuks hinnata regulatsiooni tehnoloogilist

neutraalsust ning vajaduse korral täpsustada eelnõu sõnastust, et tagada normide tõhus

kohaldamine ka kiiresti arenevate digitaalsete tootmislahenduste puhul.

5.5. Eesti ei toeta tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist, kui see on

toime pandud hooletusest. Alternatiivselt saab Eesti selle teo kriminaliseerimist

toetada, kui kuriteokoosseisu ja vastutust piiratakse kitsalt määratletud

juhtudele, mille sisuline ohtlikkus on võrreldav teadliku ebaseadusliku

levitamisega.

Eelnõu sätestab kohustuse käsitada tehnilise dokumentatsiooni levitamist kuriteona ka siis, kui

see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu (eelnõu art 3 lg 2). Rasket hooletust kui

subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis

ettevaatamatusena (KarS § 18), mille puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on

kergemeelsuse või hooletusega. Seega leiame, et see säte pole direktiivi eelnõus piisavalt

läbimõeldud ega kooskõlas siseriikliku karistusõiguse loogikaga. Tehnilise dokumentatsiooni

levitamine, eriti selle avalik kättesaadavaks tegemine internetis või muul viisil laiale ringile

edastamine, on üldjuhul teadlik ja aktiivne tegevus, mille puhul on loomulik käsitada tegu

tahtlikuna. Levitamine kui käitumine eeldab tavaliselt isiku teadlikku otsust materjali üles

laadida, avaldada, edastada või muuta see määratlemata isikute ringile ligipääsetavaks.

Karistusõiguslikult on oluline eristada teadlikku levitamist olukordadest, kus dokument muutub

teistele kättesaadavaks ettevaatamatusest või hooletu teabehalduse tõttu. Hooletus võiks teatud

tingimustel tulla kõne alla näiteks jagamise puhul, kui dokument satub avalikku või laiemasse

kasutusse isiku puudulike turvameetmete, eksimuse või ettevaatamatu käitumise tõttu. Kuid ka

sel juhul peab koosseis olema väga täpselt sõnastatud, et välistada olukorrad, kus

kriminaalvastutus tekib üksnes abstraktse riski või ebaselge etteheidetavuse alusel.

Nii on Eesti seisukohal, et direktiivi eelnõus tuleks loobuda tehnilise dokumentatsiooni

levitamise kriminaliseerimisest raske hooletuse alusel või alternatiivselt see sõnastada ümber

nii, et vastutus hooletuse eest saaks tekkida üksnes kitsalt määratletud juhtudel, mis on

karistusõiguslikult põhjendatud ja ette nähtavad. Vastasel juhul tekib oht, et kriminaalvastutus

laieneb ebamääraselt tegevustele, mille sisuline ohtlikkus ja süüline iseloom ei ole võrreldav

teadliku ebaseadusliku levitamisega.

26

5.6. Toetame tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga

seotud süütegude karistuste ühtlustamist füüsiliste isikute suhtes. Arvestada tuleb

ELi kriminaalõiguse mudelsätete raamistikus kokkulepitud karistusmääradega

vangistuse kestusele, et tagada kriminaalõiguse sidusus ja tõhusus. Lisakaristuste

kehtestamisel peame oluliseks piisava paindlikkuse võimaldamist, sätestades

lisakaristused soovitusliku loeteluna.

Direktiivi eelnõus kehtestatud miinimumnõuded vangistuse ülemmäära osas varieeruvad neljal

raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa aastat. See erineb ELi kriminaalõiguse mudelsätetest,

mille peatüki C (füüsilistele isikutele ette nähtud karistused) punkti 2 järgi on vangistuse

ülemmäära miinimummääradeks vastavalt üks, kaks, viis või kümme aastat vangistust.

Mudelsätted on liikmesriikidega koostöös konsensuslikult välja töötatud, et EL pädevuses

olevates karistusõiguslikes valdkondades kriminaalpoliitikat, sh karistusmäärasid

liikmesriikide vahel paremini harmoneerida ja tagada õigusaktide järjepidevus, sidusus ja

tõhusus. Seega on mudelsätetes ettenähtud karistusmääradest kõrvalekaldumine lubatud vaid

juhul, kui esitatakse ka põhjalikum analüüs või selgitused, mis mudelsätetest erisuste tegemist

õigustaks.

Eelnõus kavandatud sanktsioonimäärad erinevad kohati oluliselt ka kehtivast Eesti

regulatsioonist. Arvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad

eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418 sätestatud vangistuse ülemmäära seega oluliselt

suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani. Kehtivas õiguses on relvadega seotud süütegude

puhul vangistuse ülemmäärad kehtestatud vastavalt kuni 3 aastat (KarS § 418)26, 5 aastat (KarS

§ 4181)27 ja 10 aastat (KarS 4182)28. Nendest proportsioonidest ning ka mudelsätetest lähtuvalt

on eelkõige art 5 lg 2 punktis a sätestatud 8-aastane vangistuse ülemmäär ebaproportsionaalne.

Mudelsätetes kokku lepitud vangistuse ülemmääri arvestades võiks kõige raskema

eelnõukohase kuriteo eest proportsionaalsemaks vangistuse määraks olla kuni viis aastat.

Lisakaristuste osas kohustatakse liikmesriike kohaldama kõiki eelnõus sätestatud lisakaristusi,

mis ei anna liikmesriikidele asjakohastel juhtudel paindlikkust kohaldada lisakaristusi vastavalt

riigisisesele õigusele. Sellegipoolest viidatakse eelnõu põhjenduspunktis 29 liikmesriikide

õigusele määrata kindlaks kõige sobivamat liiki lisakaristused või -meetmed. Eesti toetab seega

direktiivi täpsustamist viisil, millega antakse liikmesriikidele luba kehtestada efektiivseid ja

proportsionaalseid lisakaristusi vastavalt riigisisesele õigusele, mis võivad, aga ei pea ühtima

eelnõus loetletud lisakaristustega.

5.7. Toetame juriidiliste isikute vastutuse kehtestamist tulirelvade ebaseadusliku

käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude ning nende eest

määratavate karistuste ühtlustamist tingimusel, et see vastab ELi kriminaalõiguse

mudelsätete raamistikus kokkulepitud vastutuse alustele ja karistusmääradele.

26 Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine. 27 Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. 28 Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine.

27

Peame seejuures oluliseks, et lisakaristuste kehtestamine ja käibepõhise karistuse

kohaldamine oleks liikmesriikidele valikuline ning nende määramisel oleks

võimalik arvestada riigisisese karistussüsteemiga.

Võrreldes mudelsätetega on eelnõus juriidiliste isikute vastutuse aluseid laiendatud läbi teost

kasusaavate isikute ringi laiendamise: mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele

võtmise eelduseks teo toimepanemine juriidilise isiku huvides, kuid eelnõu kohaselt võib

juriidilise isiku vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või

kontrollist tingituna pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku

huvides.

Eesti õiguses on juriidilise isiku süüteovastutus ette nähtud KarS §-s 14, mis on kooskõlas

eelnõu sätetega. KarS § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime

pandud juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt, või

mistahes isiku poolt juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

korraldusel või puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Väljendi „juriidilise isiku

õiguslikke kohustusi rikkudes“ lisandumisega KarS § 14 lg-sse 1 alates 1. novembrist 2023 ei

ole enam juriidilise isiku vastutuse eelduseks üksnes teo toimepanemine juriidilise isiku

huvides29, mis on kooskõlas ka eelnõukohase laiendatud kohaldamisalaga. KarS § 14 lg 3

sätestab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine muu hulgas ei välista süüteo toimepannud

füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus, mis

on kooskõlas eelnõuga.

Küll aga tuleks juriidiliste isikute vastutuse osas tagada, et vastutus tekiks üksnes juhtudel, kus

juriidilisele isikule etteheidetav seos teo toimepanemisega on sisuliselt põhjendatud ja

tõendatav. Liiga lai, abstraktne või automaatne vastutusmudel võib osutuda

ebaproportsionaalseks, eriti väikeriikides tegutsevate ettevõtjate suhtes.

Eelnõus kehtestatud rahalise karistuse mõistmine irdub oluliselt mudelsätetes kehtestatud

põhimõttest, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kas fikseeritud rahalise karistuse või

alternatiivselt käibepõhise karistusega, sõltumata sellest, kumb on konkreetsel üksikjuhtumil

suurem30. Eelnõus sätestatud rahalise karistuse ülempiirid kalduvad kõrvale ka mudelsätetega

kokku lepitud proportsioonist, mille kohaselt ühele protsendile juriidilise isiku üleilmsest

kogukäibest vastab alternatiivselt 8 000 000 euro suurune fikseeritud rahaline karistus.

Arvestades Eesti majanduskeskkonda võivad eelnõuga sätestatavad rahalise karistuse määrad

osutuda ebaproportsionaalselt kõrgeks.

29 Kinnitatud ka kohtupraktikas, vt nt RKKKo 15.04.2026 nr 1-25-4382, punktid 30-33. 30 Mudelsätete peatükk F, lõige 3.

28

Ehkki eelnõus ette nähtud rahalise karistuse piirmäärad on kooskõlas Eesti õigusega31 ning

KarS § 44 lg-te 8 ja 9 koostoime võimaldab kuritegude eest karistada nii fikseeritud rahalise

karistuse (sh fikseeritud ülemmääraga) kui käibepõhise karistusega (fikseerimata

ülemmääraga), on KarS § 44 lg-s 9 sätestatud käibepõhise karistuse kohaldamise lähtepunkt –

kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnev majandusaasta (üksikjuhtudel

kriminaalmenetluse alustamise aasta) – vastuolus eelnõus ettenähtud lähtepunktiga, s.o kuriteo

toimepanemisele või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud

majandusaasta. Kui direktiivi eelnõu sellisel kujul jõustub ning direktiivi ülevõtmisel

otsustatakse Eestis eelnõuga sätestatavate kuritegude puhul kohaldada käibepõhise karistuse

mõistmist, tuleb riigisisest õigust vastavalt muuta. Arvestades, et kuritegusid ja nende

karistusmäärasid ühtlustavaid EL õigusakte on mitmeid ja tekib tulevikus tõenäoliselt juurde,

võidakse ka uute õigusaktide puhul potentsiaalselt lähtuda mudelsätetest32. Seega võib iga uue

õigusakti puhul kaasneda käibepõhise karistuse mõistmise regulatsioonis taoliste muudatuste ja

erandite tegemine. Sellise praktika kujunemist ei saa Eesti toetada. Eesti seisukoht on, et

käibepõhise karistuse kehtestamine peaks olema rahalise karistuse kõrval valikuline, mitte

kohustuslik, ning selle kohaldamisel peab olema võimalik järgida riigisisest õigust, mis muu

hulgas võib ette näha ka teistsuguse lähtepunkti.

Eelnõus sätestatud lisakaristuste kehtestamine juriidilistele isikutele ühtib ka mudelsätetega

ning on eelnõu kohaselt valikuline, mida saab Eesti toetada. Eesti õiguses on juriidilisele isikule

süüteo eest kohaldatavad lisakaristused sätestatud KarS 3. peatüki 4. jao §-s 551, kuid arvestades

eelnõuga sätestatavate lisakaristuste sisu, on asjakohased sätted ka nt

kriminaalmenetlusseadustikus (eelkõige art 5 lg 3 punkti h osas seoses kohtumenetluse

avalikkuse ja kohtuotsuse avalikustamisega). Eelnõu põhjenduspunktis 29 selgitatakse

muuhulgas, et kui riigisisese õiguse alusel võib määrata karistuseks kuriteo toimepanemiseni

viinud tegevuse jaoks antud lubade ja volituste kehtetuks tunnistamise (eelnõu art 7 lg 2 punkt

d), peaks liikmesriik tagama, et kohtunikel või kohtutel on õigus selline karistus ise määrata või

et sellest teavitatakse mõnda teist pädevat asutust, kes võib toimida kooskõlas riigisiseste

menetlusnormidega.See selgitab võimalust kohaldada eelnõus loetletud juriidiliste isikute

lisakaristusi lähtuvalt riigisisesest regulatsioonist, mitte per se kohtunike poolt vastavalt KarSis

sätestatud lisakaristustele.

5.8. Eesti peab oluliseks, et raskendavad ja kergendavad asjaolud oleksid sätestatud

paindliku näidisloeteluna, mis võimaldab arvestada liikmesriikide erinevate

õigussüsteemidega. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada

tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, et tagada karistusõiguse

tõhusus.

31 Valdavalt on KarSi eriosas kuritegude eest juriidilistele isikutele sätestatud rahaline karistus ilma ülemmäärata,

mistõttu lähtutakse karistuse ülemmäärast vastavalt KarS § 44 lg-s 8 sätestatule (rahaline karistus kuni 40 000 000

eurot). 32 S.t mille puhul võidakse ühtlasi lähtuda mudelsätetest, sealhulgas kasutada juriidiliste isikute karistusi

puudutavas osas analoogset lähenemist.

29

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kehtestamine võimaldab mõista konkreetse

süüteo raskusele vastavaid karistusi, mis teenivad kõige sobivamal viisil kriminaalmenetluse

eesmärke. Seejuures on aga oluline, et kehtestatav kergendavate ja raskendavate asjaolude

loetelu võimaldaks liikmesriikidel sobitada need enda õigussüsteemi ning need oleksid

ühildatavad ka Eesti karistusseadustiku üldosa §-des 57 ja 58 kehtestatud loeteluga. Eesti

õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56 kohaselt

on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka

kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Eelnõust saab järeldada, et liikmesriikidele

võimaldatakse paindlikkust sätestada artiklites 8 ja 9 nimetatud asjaolusid vastavalt oma

kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks eelnõus loetletud

raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib. Karistust

raskendavad asjaolud on ammendavalt sätestatud KarS §-is 58, millest eelnõu artiklis 8

sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga korreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§

58 punkt 10), mis vastab oma sisult art 8 punktile d. Karistust kergendavad asjaolud on

sätestatud KarS § 57 lõikes 1, millest eelnõu artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude

loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1),

mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo mõjude ennetamisega.

On oluline silmas pidada, et eelnõu artiklis 3 nimetatud kuriteod ei ole üldjuhul

tagajärjedeliktid, mistõttu võib osade raskendavate asjaolude rakendamine, eelkõige raske

kehavigastuse või surma põhjustamine (art 8 punktid e ja f) praktikas osutuda

problemaatiliseks. Arvestades, et nende tagajärgede põhjustamisel on ka eraldiseisvad

kuriteokoosseisud, tekib küsimus, kas isik, kes tootis ebaseaduslikult relva, millega põhjustati

hiljem raske kehavigastus või isiku surm, saab vastutada nt raske kehavigastuse/surma

põhjustamise koosseisu alusel, või vastutab ta vaid ebaseadusliku relvatootmise kvalifitseeritud

koosseisu alusel vastavalt direktiivi eelnõus ettenähtule. Tuleks selgemalt läbi mõelda, kas

sellistes olukordades nähakse ette eraldi kvalifitseerivad tunnused ja raskendavad asjaolud või

jäetakse tagajärgede hindamine täielikult liikmesriigi üldiste isikuvastaste süütegude

regulatsiooni kanda.

Eelnõu art 8 punktis a sätestatud raskendava asjaolu künnis „kümme või enamat tulirelva“ on

Eesti õiguspraktikas ebarealistlikult kõrge. Eesti-suguses väikeriigis erineb tulirelvadega seotud

juhtumite maht, struktuur ja iseloom suurematest liikmesriikidest, mistõttu ei pruugi nii kõrge

lävendi puhul säte olulist praktilist tähendust omada. Sätte tegelik kasutatavus väheneb ning

pole võimalik adekvaatselt hinnata juhtumeid, mis on kohalikes oludes juba iseenesest tõsise

iseloomuga. Seetõttu on mõistlik kaaluda madalamat künnist või võimaldada liikmesriikidel

määrata see oma õigussüsteemi ja praktika põhjal. Ainuüksi kolme või enama tulirelvaga seotud

kuritegu võib Eesti tingimustes viidata märkimisväärsele organiseeritusele, suuremale

ohtlikkusele või varustusahela laiemale ulatusele. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks

olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, mitte üksnes kehtestada

abstraktselt ühtset, kuid paljudes olukordades sisutühjaks jäävat arvnäitajat.

30

Peame vajalikuks täpsustada ka punktis b sätestatud A-klassi tulirelvade käsitamist raskendava

asjaoluna. Eesti õiguse kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemine juba

eraldi rangemalt karistatav. Seetõttu ei ole põhjendatud, et ainuüksi relva kuulumine direktiivi

A-klassi peaks automaatselt toimima universaalse raskendava asjaoluna, sõltumata

konkreetsest esemest, selle kasutusviisist või tegelikust ohtlikkusest. Eriti probleemne võib see

olla juhtudel, kus A-kategooria tuleneb esemega seotud formaalsetest

klassifikatsioonitunnustest, kuid konkreetse teo sisuline ohtlikkus ei ole samas suurusjärgus.

Ebaproportsionaalsed olukorrad võivad muu hulgas tekkida ka suure mahutavusega

padrunisalvedega. Näiteks võib sportlaskuri valduses olla üle 20 padruni mahutav püstoli salv

või üle 10 padruni mahutav püssi salv, mis kuuluvad klassifikatsiooni alusel piiratud käibega

esemete hulka. Kui isik lõpetab laskespordiga tegelemise ja loovutab põhivarustuse, kuid üks

salv jääb hooletusest alles, ei oleks põhjendatud, et selline olukord tooks automaatselt kaasa

raskendava asjaolu kohaldamise samal tasemel kui tegelikult ohtlike või organiseeritud

kuritegudega seotud relvakäitlemine. Raskendavate asjaolude regulatsioon peab võimaldama

eristada formaalset rikkumist reaalsest kõrgendatud ohust.

Täpsustada tuleb ka art 8 punkti j kohaldamisala, kuivõrd „konfliktipiirkond“ ja „konfliktijärgne

piirkond“ ei ole eelnõus defineeritud, mistõttu võivad liikmesriigid seda sätet erinevalt

tõlgendada ja seega luua ebaühtlase karistuspraktika.

5.9. Eesti ei toeta aegumistähtaegade kohta üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamist,

mis läheb kaugemale hädavajalike miinimumnõuete sätestamisest.

Mudelsätted näevad ette aegumistähtaegu puudutava regulatsiooni, kuid eelnõus on aegumise

sätted detailsed ja lähevad miinimumnõuetest kaugemale ilma vastava põhjenduseta.

Üksikasjalik regulatsioon võib liikmesriigiti põhjustada olulisi vastuolusid riigisiseses aegumist

puudutavas regulatsioonis, kus aegumine on tihedalt seotud nii sanktsioonisüsteemi,

süüteoliikide raskusastme kui ka menetlusökonoomiaga. Eesti õiguses on aegumise

regulatsioon kujundatud tervikliku süsteemina, milles võetakse arvesse teo raskust, sanktsiooni

määra ja õiguskindluse põhimõtet. Lisaks pole selge, kas kavandatud aegumistähtajad on kõigi

artiklis 3 kirjeldatud tegude puhul proportsionaalsed. Direktiiv koondab ühe regulatsiooni alla

väga erineva raskusastmega teod, alates relvade ebaseaduslikust valmistamisest või

kaubandusest kuni tehnilise dokumentatsiooni teatud käitlemisvormideni. Kui nendele tegudele

rakendada liiga ühtset või liiga pikka aegumisrežiimi, võib tagajärjeks olla olukord, kus vähem

ohtlikud või piiripealse sisuga teod allutatakse samasugusele kriminaalpoliitilisele rangusele

nagu kõige raskemad relvakuriteod

Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest on KarS-is füüsilisele isikule raskeima

karistusega ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus (KarS § 4 lg

2) ning teise astme kuriteod süüteod, mille eest on KarS-is ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus (KarS § 4 lg 3). KarSis kehtestatud kuritegude

aegumistähtajad on eelnõus sätestatud aegumistähtaegadega kooskõlas.

31

KarS § 81 lg 1 kohaselt aeguvad esimese astme kuriteod kümne aasta ja teise astme kuriteod

viie aasta jooksul kuriteo lõpuleviimisest. Seega hakkab KarSi kohaselt kuriteo aegumistähtaeg

kulgema kuriteo lõpuleviimisest, mitte teo toimepanemisest, nagu sätestab eelnõu artikli 12

lõige 2. Õiguskirjanduses on selgitatud33, et süüteo aegumistähtaja kulgemise alguseks ei loeta

enam süüteo toimepanemise hetke KarS § 10 tähenduses (kuni 31.12.2014 algas aegumistähtaja

kulg teo toimepanemisest), sest see tõi endaga kaasa tagajärjedeliktides kriminaalpoliitiliselt

ebarahuldava tulemuse olukorras, kus tagajärg ilmnes alles pärast lõikes 1 sätestatud

aegumistähtaja möödumist. Seega on aegumise kulgemise lähtepunktiks võetud kuriteo

lõpuleviimine kui kuriteo toimepanemise viimane staadium.

KarS § 82 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt aegub otsuse täitmine viis aastat esimese astme kuriteo

asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud

kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise

aegumistähtaegu, ning pidades silmas, et eelnõu art 12 lg 5 kohaselt võib aegumise peatamise

ja katkemise võimaluste korral rakendada art 12 lg 3 punktis a kehtestatud tähtaja asemel

minimaalselt nelja-aastast tähtaega, saab järeldada, et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12

lg 3 punktis c sätestatud aegumistähtajaga. Samuti sätestab direktiiv karistuse täideviimise

aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemise, kuid vastavalt Eesti õigusele on lähtepunktiks

kohtuotsuse jõustumine.

Arvestades eelnõu miinimumharmoneerimise eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka

rangemaid norme34. Riigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise

lähtepunktiks olev kohtuotsuse jõustumise hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks

olev kuriteo lõpuleviimise hetk toimuvad ajaliselt hiljem, kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid,

s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka

aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab põhjenduspunkti 18 valguses pidada

eelnõus sätestatuga võrreldes rangemateks normideks, mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga

kooskõlas.

Eesti ei toeta aegumistähtaja üksikasjalikku regulatsiooni, eriti kui eelnõus puuduvad selleks

vajalikud põhjendused, ning leiab, et eelnõus võiks piirduda mudelsätete loogikaga, mis annab

liikmesriikidele piisava paindlikkuse sätestada või muuta tulirelvadega seotud süütegude

aegumistähtaegu vastavalt riigisisesele õigusele ja kriminaalpoliitilisele vajadusele.

Alternatiivselt võiks Eesti aegumistähtaegade regulatsiooni toetada, kui vähendatakse eelnõu

art 12 lg 3 punktis c sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaega kolme aastani, et

saavutada kooskõla KarS § 82 lg 1 punktiga 2.

5.10. Eesti ei toeta nõuet, mille kohaselt ei tohiks jurisdiktsiooni teostamine

sõltuda sellest, kas tegu on käsitatav kuriteona selle toimepanemise kohas. Selline

33 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Jaan Sootak, Priit Pikamäe. Kirjastus Juura, 2021. § 81, p 4.1,

lk 323. 34 Eelnõu põhjenduspunkt 18.

32

lähenemine oleks vastuolus Eesti karistusõiguse aluspõhimõtetega ega sobitu ELi

kriminaalõiguse miinimumharmoneerimise lähenemisega.

Riigisisene õigus on valdavalt kooskõlas eelnõu artiklis 13 sätestatuga, kuid Eesti ei saa toetada

eelnõu art 13 lõikes 3 ette nähtud jurisdiktsiooni teostamise üht tingimust, sest see tooks endaga

kaasa KarS § 7 lg-s 1 sätestatud Eesti karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõtete muutmise.

Art 13 lõikes 3 nähakse ette, et kui teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik, võtab

iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks

sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona ega sellest, kas süüdistuse

saab esitada alles pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on edastanud selle kohta teabe.

Kehtiv õigus on vastuolus selle sätte esimese eeldusega, st kas tegu käsitatakse selle

toimepanemise kohas kuriteona. Nimelt kehtib Eesti karistusõigus muu hulgas Eesti kodanikust

toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis

karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal

ei kehti ükski karistusõigus (KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb välismaal toime

kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte, siis ei kehti teo

toimepanijale Eesti karistusõigus. Selle sätte vastuvõtmine nõuaks seega riigisiseselt

karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isikulist kehtivust puudutavate sätete muutmist,

mida Eesti ei toeta. Säte irdub nii karistusõiguse määratletuse kui õigusselguse põhimõtetest,

kuivõrd isikule peab tema käitumisele antav karistusõiguslik hinnang (kuriteod ja sellest

tulenevad sanktsioonid) olema ennustatav, selge ja üheselt määratletav.

5.11. Eesti toetab riikliku tulirelvade kontaktpunkti määramist ja tulirelvadega

seotud kuritegudega seonduvate andmete kogumist. Samas peab Eesti oluliseks,

et kontaktpunktile ei kehtestataks olulises ulatuses uusi püsiülesandeid ning et

uusi ülesandeid oleks võimalik täita võimalikult kulutõhusalt, kasutades selleks

olemasolevaid riiklikke kui ka ELi tasandi struktuure.

Eestis on tulirelvade alase teabevahetuse jaoks loodud PPA-s Siseministeeriumi kontaktpunkt,

mille töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad, ning sõlmimisel on ka

asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust

tulirelvadega seotud juhtumites, seega ei tohiks eelnõuga luua uusi püsivaid tegevusi, mis

nõuavad täiendavat personali, eraldi andmesisestusvõimekust, täiendavat operatiivset

koordineerimist või uut menetluslikku taristut (pidades silmas eelkõige art 15 lg-t 2), kui sama

eesmärki on võimalik saavutada olemasolevate struktuuride kaudu.

Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kontaktpunkti rolli laiendamine lähtuvalt eelnõu artiklist 15 ja

eriti artiklist 18 ei põhjustaks ebamõistlikku töökoormuse kasvu. Eesti kontaktpunkt koondab

juba praegu osaliselt teavet, mida direktiivi eelnõu nõuab, mistõttu tuleks praegust

kontaktpunkti koostööplatvormi ning selle toimimist direktiivi rakendamisel arvesse võtta.

Eelnõuga laiendatakse oluliselt kontaktpunkti seniseid ülesandeid: direktiiv hõlmab lisaks

operatiivsetele ja relvaandmetele (eelnõu art 15) ka kohtumenetluse, süüdistuste,

33

süüdimõistmiste, lõpetatud menetluste ja karistusliikidega (eelnõu art 18) seotud andmeid, mida

praegune kontaktpunkt ei oma ega saa oma pädevuse piires koguda, analüüsida või edasi

edastada. Andmekogumise süsteem peab olema üles ehitatud realistlikult, arvestades

liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge. Andmebaas peaks

võimaldama suhtlemist nii teiste siseriiklike kui ka rahvusvaheliste andmebaasidega.

Arvestades eelnõu kohaselt nõutavaid andmeid, peaks andmebaasis olema kuvatav terve relva

elukaar koos viidetega kuriteole. Andmebaas peaks hõlmama automatiseeritud seiret koos teiste

andmebaasidega ning talletama nii tulirelva direktiivis kui eelnõus sätestatud minimaalset

andmekogu (vastavalt direktiivi eelnõu lisale), sh koos fotode ja ballistiliste andmetega.

Õiguskaitseasutuste vaatest peaks loodav andmebaas lisaks ebaseaduslikele tulirelvadele

hõlmama ka laskemoona ja lõhkematerjali.

Ministeeriumite tasandil on oluline sõlmida kokkulepe, milline asutus hakkab täitma eelnõus

kirjeldatud kontaktpunkti rolli ja kuidas korraldatakse kontaktpunktile lisanduvate ülesannete,

eelkõige kuritegusid puudutava andmete kogumise ja edastamise täitmine.Kui direktiiv nõuab

eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb siseriiklikult selgelt määratleda vastutav

asutus, andmeomanikud, andmevood ning andmete kvaliteedi ja õigsuse eest vastutamise kord.

Ilma sellise selge vastutusjaotuseta tekib oht, et direktiivist tulenevad aruandlus- ja

koordineerimiskohustused jäävad ebaselgeks või pannakse asutustele, kellel puudub nende

täitmiseks õiguslik ja sisuline pädevus. Praegune Eesti kontaktpunkt saab edastada tema

valduses või talle õiguspäraselt kättesaadavaid andmeid, kuid ei saa vastutada prokuratuuri,

kohtute ega teiste Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala asutuste andmete kogumise,

tõlgendamise ega analüüsi eest.

Direktiivi praktilist mõju tuleb hinnata mitte üksnes normi eesmärgi, vaid ka rakendamise

maksumuse, personali vajaduse, ekspertiisivõimekuse ning andmehalduse tegelike võimaluste

kaudu. Seega tuleb tagada olemasolevate infosüsteemide ja koostöömehhanismide

maksimaalne kasutamine, eelistada automatiseeritud andmevahetust ning vältida uusi

kohustuslikke menetlusprotseduure.

5.12. Kogutavate andmete maht peab piirduma direktiivi eesmärkide

saavutamiseks minimaalselt hädavajalike andmetega, kus rõhk on andmetel, mis

aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja

menetluse lõpptulemusi. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust ja seisab nii

andmete edastamise regulaarsuse kui nende säilitamise kohustuse

proportsionaalsuse eest.

Eelnõuga taotletud mahus andmete kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning

eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus.Eelnõuga

soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on

puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS-is ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna

välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu, kuivõrd otsing

toimub juhtumi ja KarSi vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, kus narkootikumide

34

käitlemisega seonduva kuriteo menetluse käigus leitakse ebaseaduslik tulirelv. Kui

põhimenetlus toimub narkootikumidega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi

kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid

esineb vähe, on need statistiliselt siiski olulised andmed, arvestades tulirelvadega seotud

kuritegude üldarvu.

Eelkõige art 18 lõike 2 punktides b, c ja e nimetatud andmete vajalikkus ei ole direktiivi

eesmärkide saavutamiseks ja kriminaalpoliitika kujundamiseks piisavalt selgelt põhjendatud.

Selliste andmete kogumine võib osutuda halduslikult koormavaks, arvestades et

kriminaalmenetluse lõpetamise alused (lg 2 punkt b) on väga erinevad ega peegelda otseselt

kuritegevuse tegelikku mahtu. Süüdistuse esitamine on menetluslik vaheetapp ja menetlused

võivad lõppeda erinevalt. Seega võib ka süüdistuste hulga (lg 2 punktid c ja e) kui vaheetappide

kohta andmete kogumine anda moonutatud ja ebausaldusväärse ettekujutuse kuritegevuse

tasemest või õigussüsteemi lõpptulemuslikkusest, kui neid ei saa suhestada lõplike lahenditega.

Põhiline rõhk peab jääma andmetele, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat,

relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi. Seega on Eesti kontekstis jõukohane

piirduda eelkõige andmetega, mis on sätestatud art 18 lg 2 punktides a, d, f ja g.

Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust, käsitsi andmesisestust ja ebaproportsionaalset

andmete säilitamise kohustust. Kui sätestatakse kohustus esitada Europolile arestitud

tulirelvasid puudutavaid andmed igakuiselt, peab see olema võimalik olemasolevatest

andmekogudest automatiseeritud või vähemalt minimaalse lisatöötlusega. Käsitsi andmete

ettevalmistamine, ümberstruktureerimine või topeltsisestus ei ole vastuvõetav lahendus. Ka 20-

aastane andmete säilitamise kohustus vajab täiendavat põhjendust, eriti kui andmed sisaldavad

eri liiki menetlusinfot ning nende pikaajaline säilitamine ei pruugi olla kooskõlas minimaalsuse

ja proportsionaalsuse põhimõttega. Säilitamistähtaeg peab olema seotud tegeliku vajadusega

ning arvestama ka siseriikliku andmekaitse- ja andmete säilitamise regulatsiooni.

Õiguskaitseasutuste töökoormust silmas pidades on proportsionaalsem, kui arestitud tulirelvade

kohta võib teavet edastada ka pikema ajavälba, kui ühe kuu tagant, kui see ei pärsi andmete

operatiivsust ja ajakohasust.

Direktiiv vajaks muu hulgas täpsustamist, millise detailsusastmega peavad andmed olema

kajastatud, sealhulgas kas statistiliste andmete edastamiseks luuakse ühtne aruandevorm,

digiaruanne või muu asjakohane lahendus. On oluline, et statistiliste andmete kogumine oleks

ELi poolt koordineeritud, muu hulgas iga-aastase ÜRO küsimustiku alusel, mis oleks Euroopa

Komisjoni kaudu kõikidele partnerorganisatsioonidele kättesaadav. See välistab

halduskoormuse, kus erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende lepinguliste

uuringufirmade päringutele tuleb igakuiselt statistilisi andmeid otsida.

5.13. Eesti pooldab direktiivi ülevõtmiseks pikemat kui kaheaastast tähtaega.

Arvestades viimastel aastatel tekkinud suurt uue EL õiguse hulka, on liikmesriikidel praegu

pooleli mitmeid menetlusi EL õiguse ülevõtmiseks ning standardsest 24-kuulisest ülevõtmise

35

perioodist ei pruugi tulemuslikuks direktiivi rakendamiseks ja EL õiguse rikkumismenetluse

ärahoidmiseks piisata. Seega eelistab Eesti pikemat kui 24 kuist ülevõtmistähtaega.

5.14. Leiame, et arestitud tulirelvi puudutavate andmete kogumisel ja

edastamisel tuleb piirduda riiklikele asutustele kättesaadavate andmetega, mida

on võimalik mõistlikult välja selgitada.

Arvestades eelkõige ebaseaduslikult valmistatud tulirelvade, sh 3D prinditud relvade olemust,

ei pruugi olla igakordselt võimalik saada ega edastada kõiki andmestikus nõutavaid andmeid.

Seega toetab Eesti andmete edastamist ulatuses, mis on asutustele kättesaadav või mida on

mõistlike pingutustega võimalik tuvastada.

5.15. Eesti peab oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas tuvastada

tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamist võimaldav tehniline

dokumentatsioon ja eristada seda muust tehnilisest teabest. Samuti on oluline

määratleda, milline olemasolev ELi asutus ja millistel alustel on pädev

liikmesriike toetama selliste hinnangute andmisel.

Eelnõus ei sätestata selget mehhanismi, milliste kriteeriumite alusel oleks võimalik tuvastada

konkreetselt tulirelva või selle olulise osa valmistamiseks sobivat digifaili ja ühtlasi eristada

seda muudest tehnilistest joonistest või skeemidest. Samuti puudub regulatsioon selle kohta,

milline isik või asutus on pädev sellist hinnangut kriminaalmenetluse läbiviimiseks andma ja

millisel metoodilisel alusel see hinnang kujuneb.

Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa

kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see

võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid

materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud)

tegelikku tehnilist võimekust. Samuti on oluline, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud

kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul,

kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama, omades samal ajal

piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta

ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle digifailiga. Veelgi

problemaatilisemaks võib osutuda üksikute osade digifailide liigitamine justnimelt tulirelva

osade joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii ELi õigusaktis kui ka riigisiseses

regulatsioonis.

EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-

modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks. Tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni

on koondatud erinevad tootmismeetodid, mis eeldavad ekspertiisivõimekuse mõttes erinevaid

oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste hindamine jooniste lugemise

ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade kasutamist (insenertehnilisi

oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega proportsionaalne, vähemasti

36

mitte ilma lisaressursita, arvestades asutuse praeguseid põhifunktsioone. Need aspektid vajavad

eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja vaieldavaid tõlgendusi.

Tulirelva mõiste võib praktikas muutuda ebaselgeks ning kriminaalmenetluses eeldatakse

ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus.

Metoodikate väljatöötamisel ja tõhustamisel tuleks teha regulaarset koostööd teiste riikidega,

kellel on rohkem kogemusi. Oluline oleks ka olemasoleva EL asutuse määratlemine (nt

Europol), mis on pädev hindama ja kinnitama digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist

tulirelvade või nende osade tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab

liikmesriike nõustamise ja võrdlusega. Lisaks tuleks selgelt reguleerida, kellel ja millistel

tingimustel on õigus selliseid jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad

tööprotsessid ja vastutused.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit

Siseministeeriumilt.

Algatusega seotud eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja

organisatsioonidele:

Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru

Maakohus, Pärnu Maakohus, Õiguskantsleri Kantselei, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tartu

Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium,

Välisministeerium ja Rahandusministeerium.

Lisaks Siseministeeriumile saatsid oma arvamuse ka Riigiprokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut. Saabunud arvamustega on seisukohtade koostamisel üldiselt arvestatud ja need on

esitatud kooskõlastustabelis (lisa 1).

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Riigiprokuratuur

Läbi mõelda, kas ja millisel viisil peaks olema karistatav arvutiprogrammide või

muude digilahenduste loomine ja kasutamine, mis võimaldavad tulirelvade või nende

oluliste osade 3D-printimist. Pelgalt tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine

uute kuriteokoosseisudena ei pruugi selliseid olukordi praktikas piisavalt hõlmata

ning võib jätta seadusesse lünki.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4.

ning selle selgitustes.

Riigiprokuratuur Eelnõus vajavad täpsustamist teatud aspektid, et tagada regulatsiooni selgus ja

praktiline rakendatavus. Eelkõige puudutab see relvade valmistamist võimaldava

tehnilise dokumentatsiooni käitlemisega seotud küsimusi.

Võetud teadmiseks.

Riigiprokuratuur Artiklis 3 nimetatud kuriteod ei ole üldjuhul tagajärjedeliktid, mistõttu vajab

selgitamist, kas ja kuidas on kavandatud arvestada olukordadega, kus näiteks

ebaseadusliku tulirelva kasutamise tagajärjel on põhjustatud raske kehavigastus või

isiku surm. Nii vajab täpsustamist, kas sellistel juhtudel on eelnõu mõttes ette nähtud

käsitada tapmist või raske tervisekahjustuse tekitamist ebaseadusliku tulirelva abil

eraldi kvalifitseeriva või raskendava asjaoluna.

Arvestatud seisukohapunktis 5.8.

ning selle selgitustes.

Riigiprokuratuur Praktikas võib küsimusi tekitada eelnõus kavandatud sanktsioonimäärad ja

kuritegude aegumise regulatsioon, mis on kohati oluliselt erinev kehtivast

regulatsioonist.

Arvestatud seisukohapunktides 5.6.

ja 5.9.

Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab eelnõu eesmärke ja selles pakutud lahendusi. Ebaseaduslike

tulirelvade ja nende osade käitlemisega seotud kuritegevuse tõkestamine on oluline

avaliku korra ja ühiskonna turvatunde tagamiseks ning eelnõu eesmärgid on seetõttu

põhjendatud. Prokuratuuri hinnangul on kehtiv õigusraamistik suures osas juba

kooskõlas eelnõuga kavandatavate eesmärkide ja meetmetega.

/---/

Kokkuvõttes prokuratuur toetab eelnõud, kuid peab vajalikuks prokuratuuri edasist

kaasamist kuriteokoosseisude ja karistuste täpsustamisel.

Võetud teadmiseks.

Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut

Samas näeb EKEI mitmeid probleemkohti pakutud lahendustes, kuna need ei ole

kohtuekspertiisi seisukohalt praktikas rakendatavad või jäävad tehniliselt ja

metoodiliselt ebaselgeks. Eelkõige puudutab see relvade tehnilise dokumentatsiooni

(sh digitaalse) käsitlemist ning nende seostamist tulirelva mõistega. Eelnõus puudub

selge mehhanism, mille alusel:

 tuvastatakse, et tegemist on just tulirelva või selle olulise osa tehnilise joonisega;

 eristatakse tulirelva või selle osa tehnilisi jooniseid muudest skeemidest;

Arvestatud seisukohapunktis 5.15.

ning selle selgitustes.

2

 määratakse, kes on pädev sellist hinnangut andma.

Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei

saa kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et

see võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid

mõõtmeid, sobivaid materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning

valmistatava toote (sh 3D prinditud) tegelikku tehnilist võimekust. EKEI peab

tulirelva määratlemisel oluliseks, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud

kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D-prinditud relv) olla tulirelv

üksnes juhul, kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama

omades samal ajal piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse

ja kahjustusvõime hinnanguta ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on

tulirelva või selle tehnilise joonisega. Veelgi enam, segaseks jääb üksikute osade

tehniliste jooniste liigitamine justnimelt tulirelva osade joonisteks. See asjaolu vajab

täiendavat selgust nii EL õigusaktis kui ka riigisiseses regulatsioonis.

Eesti kontekstis on oluline rõhutada, et EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole

koolitatud tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-modelleerimise ja digifailide

sisuliseks hindamiseks. Regulatsioonis on koondatud ühte erinevad tootmismeetodid,

mis ekspertiisivõimekuse mõttes eeldavad täiesti erinevaid oskusi, seadmeid ja

tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste hindamine jooniste lugemise ja

tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade kasutamist

(insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega

proportsionaalne asutuse praeguste põhifunktsioonidega.

Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida

ebamääraseid ja vaieldavaid tõlgendusi. Oluliseks ohukohaks on võimalus, et

tulirelva mõiste muutub praktikas ebaselgeks ning et kriminaalmenetluses eeldatakse

ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline

alus. Abiks võiks olla kogemustega riikide parimate praktikate jagamine, sealhulgas

seniste kogemuste jagamine.

Kindlasti on oluline keskse pädeva asutuse loomine Euroopas, mis hindab ja kinnitab

digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade

tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike

nõustamise ja võrdlusega. Lisaks tuleb selgelt reguleerida, kellel ja millistel

3

tingimustel on õigus selliseid jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on

vastavad tööprotsessid ja vastutused.

Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut

EKEI juhib tähelepanu, et Eestisse on loodud riiklik tulirelvade kontaktpunkt

(National Firearms Focal Point, NFFP). Kontaktpunkti töös osalevad mitmete

asutuste esindajad, sealhulgas ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad,

sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab

käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites

Arvestatud seisukohapunkti 5.11.

selgitustes koos Siseministeeriumi

samasisulise kommentaariga.

Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut

EKEI toetab eelnõus toodud üldeesmärke, milleks on tulirelvade ebaseadusliku

kaubanduse ja tulirelvadega seotud kuritegude tõhusam ennetamine ning piiriülese

koostöö parandamine.

/---/

Kokkuvõtteks, EKEI toetab eelnõu strateegilisi eesmärke, kuid leiab, et mitmed

pakutud lahendused vajavad olulist täpsustamist, et need oleksid kohtuekspertiisi

seisukohalt õigusselged ja rakendatavad. Ilma selge pädevusjaotuse, tehniliste

kriteeriumide ja keskse hindamismehhanismita võib eelnõu rakendamine tuua kaasa

erinevaid tõlgenduspraktikaid liikmesriikides, mis kahjustab õiguslikku selgust ja

menetluste võrreldavust.

Võetud teadmiseks.

Siseministeerium Siseministeerium toetab direktiivi üldeesmärke, milleks on ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse ja sellega seotud kuritegevuse tõhusam ennetamine ja

tõkestamine Euroopa Liidus, sealhulgas kuriteokoosseisude ühtlustamine, piiriülese

koostöö parandamine ning andmete kättesaadavuse suurendamine. Need eesmärgid

on sisuliselt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 83 ning Euroopa

Liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige ÜRO tulirelvade

protokolliga. Siseministeeriumi hinnangul on õiguspoliitiliselt põhjendatud, et

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja sellega seotud ettevalmistavate või kaasnevate

tegude suhtes kehtiksid Euroopa Liidus võrreldavad miinimumstandardid, sest

tegemist on olemuselt piiriülese kuritegevusliigiga, mille tõhus tõkestamine eeldab

ühist arusaama karistatavatest tegudest, uurimisprioriteetidest ja

koostöömehhanismidest.

Eriti positiivsena tuleb esile tõsta seda, et eelnõu eesmärk ei ole muuta seadusliku

relvakäibe üldist raamistikku, vaid keskendub ebaseadusliku turu tõhusamale

tõkestamisele. Siseministeeriumi jaoks on oluline, et õiguspoliitiline fookus jääks

tegevustele, mis tegelikult suurendavad ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule,

nagu loata valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, keelatud ümbertegemine,

märgistuse manipuleerimine ning sellise tegevuse soodustamine digitaalse

dokumentatsiooni abil.

Võetud teadmiseks.

4

Siseministeerium

Samas peab Siseministeerium oluliseks, et direktiivi rakendamine oleks

proportsionaalne, õigusselge ega tooks kaasa põhjendamatut haldus- ega

menetluskoormuse kasvu riiklikele õiguskaitseasutustele. Oluline on tagada, et

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO)

saaksid direktiivi rakendada olemasolevate ressursside, pädevuste ja infosüsteemide

raames. Direktiivi eesmärk ei saa olla selliste uute aruandlus-, ekspertiisi- või

menetluskohustuste loomine, mille täitmiseks oleks vaja rajada täiesti uus

institutsionaalne või tehniline võimekus ilma selge praktilise lisaväärtuseta. Sama

oluline on vältida olukorda, kus liikmesriikidele jäetakse küll ulatuslik kohustus

kriminaliseerida uusi käitumisviise, kuid puuduvad selged õiguslikud ja tehnilised

kriteeriumid selleks, kuidas selliseid tegusid tõendada, ekspertiisiga hinnata ja

menetluslikult käsitleda.

Seega, direktiivi eelnõu strateegilised eesmärgid on iseenesest mõistlikud, kuid

mitmes valdkonnas vajab direktiiv täiendavat sisustamist. Eelkõige puudutab see

tehnilise dokumentatsiooni mõistet, selle seostamist tulirelva mõistega,

eksperthinnangute andmise pädevust, süüteokoosseisude piisavat määratletust ning

sanktsioonisüsteemi seost siseriikliku õigusega. Kui neid küsimusi ei täpsustata, võib

direktiivi praktiline rakendamine liikmesriikides kujuneda ebaühtlaseks ja

vaieldavaks, mis omakorda kahjustab õiguslikku selgust ning direktiivi eesmärkide

saavutamist

Võetud teadmiseks, kuivõrd neid

seisukohti selgitatakse seisukohtades

detailsemalt.

Siseministeerium

Artikkel 3 – tulirelvadega seotud kuriteod.

Punkt d – laskemoona valdamine

Direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis d kavandatud laskemoona valdamise

kriminaliseerimise puhul tekib Siseministeeriumi jaoks põhimõtteline küsimus, kas

direktiiv peaks kehtestama ühtse miinimumkoguse, millest alates käsitatakse

laskemoona valdamist kuriteona, või tuleks see küsimus jätta liikmesriikide

otsustada. Eesti kehtivas õiguses eristatakse väärtegu ja kuritegu muu hulgas

koguselise kriteeriumi alusel: väiksemate koguste puhul võib tegu olla väärteoga,

suuremate koguste puhul kuriteoga. Praktikas aitab selline lähenemine tagada

proportsionaalsuse, eristades ühekordseid või piiratud ohuga rikkumisi sellistest

juhtumitest, mis viitavad selgemalt ohtlikule, süstemaatilisele või kuritegeliku

eesmärgiga käitumisele. Siseministeerium leiab, et direktiiv ei peaks selles küsimuses

kehtestama jäika, kõigile liikmesriikidele ühesugust koguselist piiri. Liikmesriikide

õiguspraktika, relvakäibe eripärad, väärteo- ja kuriteosüsteemide ülesehitus ning

sanktsioonipoliitika on erinevad. Ühtse numbrilise piiri kehtestamine Euroopa Liidu

Arvestatud seisukohapunktis 5.2.

ning selle selgitustes.

5

tasandil võiks osutuda mõnes riigis liiga leebeks, mõnes teises aga

ebaproportsionaalselt karmiks. Samuti ei ole laskemoona puhul pelgalt kogus alati

ainus ega isegi peamine ohtlikkuse näitaja, hinnata tuleb ka laskemoona liiki,

valdamise asjaolusid, seost muu õigusrikkumisega ja isiku tegevuse eesmärki.

Seetõttu on põhjendatud jätta liikmesriikidele kaalutlusruum otsustada, millal

kvalifitseerub loata laskemoona valdamine väärteoks ja millal kuriteoks. Selline

paindlikkus on oluline ka õigusselguse seisukohalt. Kui liikmesriik on oma süsteemis

juba välja töötanud toimiva ja kohtupraktikas kinnistunud piiritlemise, ei ole

põhjendatud seda üksnes ühtlustamise eesmärgil lõhkuda. Direktiivi eesmärk peaks

olema tagada, et ebaseadusliku laskemoona valdamine oleks karistatav ning piisavalt

tõhusalt sanktsioneeritud, mitte sundida liikmesriike loobuma toimivast siseriiklikust

diferentseerimisest.

Siseministeerium

2.2 Punktid e ja f – tehniline dokumentatsioon

Direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides e ja f käsitletud tehnilise dokumentatsiooni,

sealhulgas 3D jooniste, CAD-failide, tootmisfailide ja muude digitaallahenduste

kriminaliseerimine on üks eelnõu keskseid ja samas probleemsemaid osi.

Siseministeerium toetab eesmärki piirata sellise dokumentatsiooni kasutamist

olukordades, kus see teenib tulirelvade või nende oluliste osade ebaseaduslikku

valmistamist. Tehnoloogia areng, eriti 3D-printimise ja arvjuhitava tootmise

laialdasem kättesaadavus, võib muuta relvade ebaseadusliku valmistamise senisest

lihtsamaks ning seetõttu on arusaadav, et õigusraamistik peab suutma reageerida ka

valmistamist võimaldavatele digitaalse iseloomuga ettevalmistavatele tegevustele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 5.3. ning selle

selgitustes.

Siseministeerium

Samas rõhutab Siseministeerium, et sellise dokumentatsiooni kriminaliseerimine

peab olema selgelt seotud tahtlusega kasutada seda ebaseaduslikul eesmärgil. Pelgalt

joonise, faili või tehnilise kirjelduse omamine ei tohiks olla kuritegu. Vastasel juhul

tekib reaalne oht, et kriminaalvastutuse alla satuksid ka tegevused, mis on

õiguspärased ja ühiskondlikult aktsepteeritavad, nagu teadus- ja arendustegevus,

kollektsioneerimine, õppetegevus, relvatööstuse seaduslik tootearendus või näiteks

kohtuekspertiisiga seotud säilitamis- ja analüüsitoimingud. Ei ole mõistlik olukord,

kus isik peab juba tehnilise idee arutamiseks või tutvustamiseks hindama, kas see

võib kuuluda karistatava tegevuse alla. Ideede või tehnilise mõtte arendamine ei tohi

olla karistatav. Regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus õiguspärase tehnilise

lahenduse väljatöötamine või avalikustamine muutub problemaatiliseks üksnes

seetõttu, et seda oleks teoreetiliselt võimalik kuritarvitada.

Arvestatud seisukohapunktis 5.3.

ning selle selgitustes.

6

Lisaks tuleb direktiivis täpselt määratleda, millised tegevused kuuluvad loa- või

teavitamiskohustuse alla ning mis on dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“

sisuline erinevus. Siseministeeriumi hinnangul ei tohi terminoloogia jääda

ebamääraseks, sest sellest sõltub nii karistatava käitumise ulatus kui ka isikute

võimalus oma tegevuse õiguspärasust ette näha. Samuti peab olema selge, et

teadusasutuste, relvatööstuse, pädevate ametiasutuste ning vajaduse korral ka

ekspertiisiasutuste vaheline dokumentatsiooni hoidmine ja vahetamine seaduslikel

eesmärkidel peab olema lubatud. Direktiivi eesmärk ei saa olla innovatsiooni,

teadusuuringute või õiguspärase tööstustegevuse pärssimine.

/---/

Siseministeeriumi hinnangul tuleb siiski säilitada väga selge piir kuriteokoosseisu ja

üldise tehnoloogilise arendustegevuse vahel. Karistatavaks ei tohi muutuda

neutraalsed või mitmeotstarbelised digitaalsed vahendid üksnes seetõttu, et neid

võiks teoreetiliselt kasutada ka ebaseaduslikul eesmärgil.

Siseministeerium

Direktiivi eelnõus puudub selge mehhanism, mille alusel tuvastada, et konkreetne

fail, joonis või digitaalne mudel kujutab endast just tulirelva või selle olulise osa

tehnilist joonist. Samuti ei ole selge, kuidas eristada tulirelvaga seotud tehnilist

dokumentatsiooni muudest skeemidest, joonistest või insenertehnilistest lahendustest

ning milline asutus peaks olema pädev sellist hinnangut andma.

Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et direktiivis täpsustataks vähemalt kolm

küsimust. Esiteks tuleb selgemalt määratleda, millal saab tehnilist dokumentatsiooni

lugeda selliseks, mis on mõeldud või sobiv tulirelva või selle olulise osa

valmistamiseks. Teiseks tuleb kindlaks määrata, milliste tunnuste või kriteeriumide

alusel eristatakse sellist dokumentatsiooni üldisest tehnilisest või insenertehnilisest

informatsioonist. Kolmandaks tuleb selgelt reguleerida, milline pädev asutus võib

sellist hinnangut anda ning millisel metoodilisel alusel see hinnang kujuneb. Kui need

küsimused jäetakse liikmesriikidele vabalt tõlgendada, tekib suur risk, et sama tüüpi

fail loetakse ühes liikmesriigis karistatavaks tehniliseks dokumentatsiooniks, teises

aga mitte.

Arvestatud seisukohapunktis 5.15.

ning selle selgitustes.

Siseministeerium

Prokuratuur on samuti juhtinud tähelepanu sellele, et täiendavalt tuleks läbi mõelda,

kas ja mil määral peaks olema reguleeritud mitte üksnes tehnilise dokumentatsiooni,

vaid ka arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomine ja kasutamine, mis

võimaldavad 3Dprintimist või muud digitaalselt juhitavat tootmist. Pelgalt tehnilise

dokumentatsiooni kriminaliseerimine ei pruugi kõiki praktilisi olukordi katta ning

võib jätta seadusesse lünki.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4.

ning selle selgitustes.

7

Siseministeerium

2.3 Hooletus (artikkel 3 lõige 2)

Direktiivi ettepanek näeb ette, et tehnilise dokumentatsiooni levitamine võib olla

karistatav ka raske hooletuse korral. Siseministeeriumi hinnangul ei ole selline

lahendus piisavalt läbimõeldud ega kooskõlas siseriikliku karistusõiguse loogikaga.

Tehnilise dokumentatsiooni levitamine, eriti selle avalik kättesaadavaks tegemine

internetis või muul viisil laiale ringile edastamine, on üldjuhul teadlik ja aktiivne

tegevus, mille puhul on loomulik käsitada tegu tahtlikuna. Levitamine kui käitumine

eeldab tavaliselt isiku teadlikku otsust materjali üles laadida, avaldada, edastada või

muuta see määratlemata isikute ringile ligipääsetavaks. Sellise teo kvalifitseerimine

raske hooletusena tekitab dogmaatilisi ja praktilisi probleeme.

Karistusõiguslikult on oluline eristada teadlikku levitamist olukordadest, kus

dokument muutub teistele kättesaadavaks ettevaatamatusest või hooletu teabehalduse

tõttu. Hooletus võiks teatud tingimustel tulla kõne alla näiteks jagamise puhul, kui

dokument satub avalikku või laiemasse kasutusse isiku puudulike turvameetmete,

eksimuse või ettevaatamatu käitumise tõttu. Kuid ka sel juhul peab koosseis olema

väga täpselt sõnastatud, et välistada olukorrad, kus kriminaalvastutus tekib üksnes

abstraktse riski või ebaselge etteheidetavuse alusel.

Siseministeerium leiab seetõttu, et direktiivis tuleks loobuda levitamise

kriminaliseerimisest raske hooletuse alusel või vähemalt sõnastada see ümber nii, et

hooletusvastutus saaks tekkida üksnes kitsalt määratletud juhtudel, mis on

karistusõiguslikult põhjendatud ja ette nähtavad. Vastasel juhul tekib oht, et

kriminaalvastutus laieneb ebamääraselt tegevustele, mille sisuline ohtlikkus ja

süüline iseloom ei ole võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5.

ning selle selgituses.

Siseministeerium

2.4. Teabe omamine või sellega tutvumine

Siseministeerium peab vajalikuks rõhutada, et pelgalt teabe omamine või sellega

tutvumine ei tohi olla karistatav. Vastasel juhul tekib ebaproportsionaalselt lai

regulatsioon, mille alla võivad sattuda ka õiguspärased tegevused, nagu teaduslik

uurimistöö, ajalooline huvi või tehniline enesetäiendamine. Selline lähenemine ei ole

kooskõlas karistusõiguse ultima ratio põhimõttega.

Kui internetis on kättesaadav materjal, mida saab kasutada ebaseadusliku tulirelva

valmistamiseks, tuleks sellele reageerida riskipõhiselt. See tähendab eelkõige

järelevalve- ja ennetavaid meetmeid – näiteks tegevuse jälgimist ja vajadusel suhtlust

Arvestatud seisukohapunktis 5.3.

ning selle selgitustes.

8

isikuga ohu hindamiseks. Kriminaalvastutus peaks tekkima alles siis, kui ilmneb

konkreetne ebaseaduslik tegevus, näiteks relva valmistamine.

Siseministeerium

Direktiivis sätestatud raskendavate asjaolude loetelu eesmärk on üldjoontes

mõistetav, kuid Siseministeeriumi hinnangul ei pruugi pakutud lahendused olla Eesti

kontekstis proportsionaalsed ega piisavalt paindlikud.

Eelnõu punktis a sätestatud künnis, mille kohaselt oleks raskendavaks asjaoluks

kümne või enama tulirelva kasutamine kuriteo toimepanemisel, on Eesti praktikas

ebarealistlikult kõrge. Eesti-suguses väiksemas liikmesriigis on tulirelvadega seotud

juhtumite maht, struktuur ja iseloom teistsugune ning nii kõrge lävendi puhul ei

pruugi norm olulist praktilist tähendust omada. See vähendab sätte tegelikku

kasutatavust ning ei võimalda adekvaatselt hinnata juhtumeid, mis on kohalikes

oludes juba iseenesest tõsise iseloomuga.

Seetõttu teeb Siseministeerium ettepaneku kaaluda madalamat künnist või

võimaldada liikmesriikidel määrata see oma õigussüsteemi ja praktika põhjal.

Näiteks juba kolme või enama tulirelvaga seotud kuritegu võib Eesti tingimustes

viidata märkimisväärsele organiseeritusele, suuremale ohtlikkusele või varustusahela

laiemale ulatusele. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku

ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, mitte üksnes kehtestada abstraktselt

ühtset, kuid paljudes olukordades sisutühjaks jäävat arvnäitajat.

Punktis b sätestatud A-klassi tulirelvade käsitamine raskendava asjaoluna vajab

samuti täpsustamist. Eesti õiguses on tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona

käitlemine juba eraldi rangemalt karistatav. Seetõttu ei ole põhjendatud, et ainuüksi

relva kuulumine direktiivi A-klassi peaks automaatselt toimima universaalse

raskendava asjaoluna, sõltumata konkreetsest esemest, selle kasutusviisist või

tegelikust ohtlikkusest. Eriti probleemne võib see olla juhtudel, kus A-kategooria

tuleneb esemega seotud formaalsetest klassifikatsioonitunnustest, kuid konkreetse

teo sisuline ohtlikkus ei ole samas suurusjärgus.

Siseministeerium juhib siinjuures tähelepanu võimalikele ebaproportsionaalsetele

olukordadele seoses suure mahutavusega padrunisalvedega. Näiteks võib

sportlaskuri valduses olla üle 20 padruni mahutav püstoli salv või üle 10 padruni

mahutav püssi salv, mis kuuluvad klassifikatsiooni alusel piiratud käibega esemete

hulka. Kui isik lõpetab laskespordiga tegelemise ja loovutab põhivarustuse, kuid üks

salv jääb hooletusest alles, ei oleks põhjendatud, et selline olukord tooks automaatselt

Arvestatud seisukohapunktis 5.8. ja

selle selgituses.

9

kaasa raskendava asjaolu kohaldamise samal tasemel kui tegelikult ohtlike või

organiseeritud kuritegudega seotud relvakäitlemine. Raskendavate asjaolude

regulatsioon peab võimaldama eristada formaalset rikkumist reaalsest kõrgendatud

ohust.

Prokuratuur on lisaks õigustatult tõstatanud küsimuse, kuidas suhestuvad artiklis 3

nimetatud kuriteod olukordadega, kus ebaseadusliku tulirelva kasutamise tagajärjel

põhjustatakse raske tervisekahjustus või surm. Kuna artiklis 3 sätestatud teod ei ole

üldjuhul tagajärjedeliktid, vajab selgitamist, kas ja kuidas on direktiivis kavas

arvestada juhtumeid, kus sama ebaseadusliku relva käitlemine realiseerub hiljem

väga raskete tagajärgedega vägivallakuriteos. Siseministeeriumi hinnangul tuleks

selgemalt läbi mõelda, kas sellistes olukordades nähakse ette eraldi kvalifitseerivad

tunnused, raskendavad asjaolud või jäetakse tagajärgede hindamine täielikult

liikmesriigi üldiste isikuvastaste süütegude regulatsiooni kanda. Õigusliku selguse

huvides peaks direktiiv seda küsimust vähemalt põhjendusosast selgemini käsitlema

Siseministeerium

4. Artikkel 12 – aegumistähtajad

Direktiivis kavandatud aegumistähtaegade regulatsioon vajab Siseministeeriumi

hinnangul täiendavat põhjendamist ja täpsustamist. Praegusel kujul jääb ebaselgeks,

miks on valitud just sellised tähtajad ning kuidas need suhestuvad erinevate

liikmesriikide karistusõiguslike süsteemidega, kus aegumine on tihedalt seotud nii

sanktsioonisüsteemi, süüteoliikide raskusastme kui ka menetlusökonoomiaga. Eesti

õiguses on aegumise regulatsioon kujundatud tervikliku süsteemina, milles võetakse

arvesse teo raskust, sanktsiooni määra ja õiguskindluse põhimõtet. Kui direktiiv

kehtestab kohustuslikud miinimumid või muudab aegumise loogikat teatud

süüteoliikide lõikes oluliselt, võib see tuua kaasa süsteemseid pingeid ning nõuda

siseriiklike põhimõtete ümberhindamist ka laiemalt.

Lisaks ei ole selge, kas kavandatud aegumistähtajad on kõigi artiklis 3 kirjeldatud

tegude puhul proportsionaalsed. Direktiiv koondab ühe regulatsiooni alla väga

erineva raskusastmega teod, alates relvade ebaseaduslikust valmistamisest või

kaubandusest kuni tehnilise dokumentatsiooni teatud käitlemisvormideni. Kui

nendele tegudele rakendada liiga ühtset või liiga pikka aegumisrežiimi, võib

tagajärjeks olla olukord, kus vähem ohtlikud või piiripealse sisuga teod allutatakse

samasugusele kriminaalpoliitilisele rangusele nagu kõige raskemad relvakuriteod.

See ei oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Arvestatud seisukohapunktis 5.9. ja

selle selgituses.

10

Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et liikmesriikidele tuleb säilitada piisav

paindlikkus kujundada aegumistähtajad vastavalt oma õigussüsteemi loogikale,

eeldusel et tagatud on direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik uurimis- ja

menetlusvõimalus. Direktiiv peaks keskenduma sellele, et tõsiste piiriüleste

relvakuritegude menetlemine ei nurjuks põhjendamatult lühikese aegumise tõttu,

kuid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik ja põhjendatud.

Siseministeerium

5. Ülekriminaliseerimise risk ja juriidiliste isikute vastutus

Siseministeerium näeb direktiivi puhul ühe olulise ohukohana ülekriminaliseerimise

riski. Eriti puudutab see uusi tehnilise dokumentatsiooniga seotud koosseise,

juriidiliste isikute vastutuse laiendamist ning kõrgeid rahalisi karistusi.

Kuriteokoosseisude loomisel tuleb vältida olukorda, kus karistusõiguslik sekkumine

laieneb ka neile juhtumitele, mida oleks võimalik piisavalt tõhusalt käsitleda

haldusõiguslike meetmete, loa- ja järelevalvesüsteemi või kitsamalt sõnastatud

kuriteokoosseisude kaudu. Karistusõigus peab jääma ultima ratio vahendiks ning

seda põhimõtet tuleb eriti hoolikalt järgida valdkondades, kus reguleeritavad

tegevused võivad osaliselt kattuda ka õiguspärase tööstus-, teadus- või tehnilise

tegevusega.

Juriidiliste isikute vastutuse osas tuleb tagada, et vastutus tekiks üksnes juhtudel, kus

juriidilisele isikule etteheidetav seos teo toimepanemisega on sisuliselt põhjendatud

ja tõendatav. Liiga lai, abstraktne või automaatne vastutusmudel võib osutuda

ebaproportsionaalseks, eriti väikeriikides tegutsevate ettevõtjate suhtes. Sama kehtib

rahaliste karistuste kohta. Kuigi globaalses või suurte liikmesriikide kontekstis

võivad väga kõrged trahvimäärad tunduda põhjendatud, võivad need Eesti-suguses

majanduskeskkonnas olla väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele sisuliselt

hävitava mõjuga, isegi olukordades, kus teo raskus või süü ei õigusta niivõrd

intensiivset sanktsiooni.

Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et direktiiv võimaldaks karistuste

määramisel piisavat paindlikkust ning arvestaks juriidilise isiku suurust,

tegevusmahtu, süü vormi, teo tegelikku ohtlikkust ja konkreetseid asjaolusid.

Sanktsioonisüsteem peab olema tõhus, kuid samal ajal diferentseeritud ja

proportsionaalne. Eesmärk ei tohi olla formaalse harmoniseerimise nimel

liikmesriikide senise tasakaalustatud karistuspoliitika lõhkumine.

Võetud teadmiseks, osaliselt

arvestatud seisukohapunktis 5.7.

11

Siseministeerium

6. Seosed kehtiva õigusega

Siseministeeriumi hinnangul on oluline säilitada toimiv eristus väärteo ja kuriteo

vahel, eelkõige laskemoona koguste alusel, kuid ka laiemalt relvakäitlemise

rikkumiste käsitlemisel. Direktiiv ei tohiks seda loogikat lõhkuda ega suruda

liikmesriikidele peale lahendusi, mis ei arvesta väljakujunenud siseriikliku õiguse

struktuuri. Kehtiv õigusraamistik on suures osas juba kooskõlas direktiiviga

kavandatavate eesmärkide ja meetmetega. See tähendab, et direktiivi ülevõtmise

lähtekoht peaks olema olemasoleva süsteemi sihipärane täiendamine, mitte selle

ulatuslik ümberkujundamine.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et uued tehnilise dokumentatsiooni ja

digilahendustega seotud koosseisud sobituksid Eesti karistusõiguse üldosa

põhimõtetega, sealhulgas süü vormide, ettevalmistavate tegude karistatavuse,

osavõtu ning juriidilise isiku vastutuse regulatsiooniga. Kui direktiiv jätab need

küsimused liiga avatuks, võib see tekitada vajaduse siseriiklikult luua keerulisi

erandeid või eriregulatsioone, mis omakorda vähendavad süsteemi arusaadavust ja

kooskõla..

Võetud teadmiseks, osaliselt

arvestatud seisukohapunktides 5.2.,

5.3. ja 5.7. ja nende selgitustes.

Siseministeerium

7. Artikkel 18 – statistilised andmed ja kontaktasutuse roll

Direktiivis sätestatud aruandlus- ja andmekogumiskohustused vajavad

Siseministeeriumi hinnangul olulist täpsustamist nii sisulise vajalikkuse, vastutuse

jaotuse kui ka praktilise teostatavuse seisukohalt. Põhimõtteliselt on mõistetav

eesmärk parandada andmete võrreldavust ja kättesaadavust, et kujundada paremat

ülevaadet tulirelvadega seotud kuritegevusest Euroopa Liidus. Samas peab

andmekogumise süsteem olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide

institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge. Siseministeeriumi vaates

on oluline siseriiklikult kokku leppida, milline asutus hakkab täitma direktiivikohase

kontaktasutuse rolli. Siseministeeriumi valitsemisalas, PPA-s, tegutseb riiklik

tulirelvade kontaktpunkt (National Firearms Focal Point, edaspidi NFFP), mis juba

praegu koondab osa teabest, mida direktiiv nõuab, ning mille töös osalevad mitme

asutuse esindajad, sealhulgas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad. NFFP on

seega oluline olemasolev koostööplatvorm ning selle toimimist tuleb direktiivi

rakendamisel arvesse võtta. Samas on direktiivikohase kontaktasutuse roll NFFP

senisest ülesandest oluliselt laiem. Direktiiv hõlmab lisaks operatiivsetele ja

relvaandmetele ka kohtumenetluse, süüdistuste, süüdimõistmiste, lõpetatud

menetluste ja karistusliikidega seotud andmeid, mida NFFP ei oma ega saa oma

Arvestatud seisukohapunktides 5.11.

ja 5.12. ja nende selgituses.

12

pädevuse piires koguda, analüüsida või edasi edastada. Seetõttu ei saa

Siseministeeriumi hinnangul eeldada, et NFFP täidaks automaatselt direktiivikohase

kontaktasutuse kõiki ülesandeid ilma täiendava õigusliku, institutsionaalse ja

tehnilise kokkuleppeta. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja

edastamist, tuleb siseriiklikult selgelt määratleda vastutav asutus, andmeomanikud,

andmevood ning andmete kvaliteedi ja õigsuse eest vastutamise kord. NFFP saab

edastada tema valduses või talle õiguspäraselt kättesaadavaid andmeid, kuid ei saa

vastutada prokuratuuri, kohtute ega teiste Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala

asutuste andmete kogumise, tõlgendamise ega analüüsi eest.

Sama loogika kehtib ka statistiliste andmete kogumise puhul laiemalt. Politsei ei saa

koguda ega analüüsida kogu justiitsvaldkonna statistikat, mis hõlmab ka prokuratuuri

ja kohtute andmeid. Seetõttu ei saa selline kohustus olla pandud PPA-le ega ka üksnes

NFFP-le. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb

see riigisiseselt korraldada ministeeriumide ja pädevate asutuste koostöös. NFFP saab

edastada olemasolevaid, tema pädevuses olevaid andmeid, kuid ei saa vastutada teiste

asutuste andmete kogumise, valideerimise ega analüüsimise eest. Lõike 2 punkt b,

mis käsitleb kõikide lõpetatud kohtuasjade arvu, sealhulgas aegumise tõttu lõpetatud

asju, vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat põhjendamist. Ei ole selge, miks

just see näitaja on vajalik direktiivi eesmärkide saavutamise või poliitikakujundamise

seisukohalt. Selliste andmete kogumine võib olla halduslikult koormav, samas kui

nende lisaväärtus võib olla piiratud, eriti kui lõpetamise alused on väga erinevad ega

peegelda otseselt kuritegevuse tegelikku mahtu ega menetlussüsteemi tõhusust.

Sarnane probleem puudutab punkte c ja e, mis näevad ette süüdistuse saanud

füüsiliste ja juriidiliste isikute arvu kogumise. Süüdistuse esitamine on menetluse

vaheetapp ning ei anna iseenesest usaldusväärset pilti ei kuritegevuse tasemest ega

ka õigussüsteemi lõpptulemuslikkusest. Menetlused võivad lõppeda erinevalt ning

vaheetappide kogumine võib anda moonutatud pildi, kui neid ei suhestata lõplike

lahenditega. Siseministeeriumi hinnangul peaks rõhk olema pigem sellistel andmetel,

mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja

menetluste lõpptulemusi, mitte aga iga võimaliku vaheetapi statistilisel jälgimisel.

Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust, käsitsi andmesisestust ja

ebaproportsionaalset andmete säilitamise kohustust. Kui Europolile tuleb esitada

andmeid vähemalt kord kuus, peab see olema võimalik olemasolevatest

andmekogudest automatiseeritud või vähemalt minimaalse lisatöötlusega. Käsitsi

andmete ettevalmistamine, ümberstruktureerimine või topeltsisestus ei ole

13

vastuvõetav lahendus. Ka 20-aastane andmete säilitamise kohustus vajab täiendavat

põhjendust, eriti kui andmed sisaldavad eri liiki menetlusinfot ning nende pikaajaline

säilitamine ei pruugi olla kooskõlas minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Säilitamistähtaeg peaks olema seotud tegeliku vajadusega ning arvestama ka

siseriikliku andmekaitse- ja andmete säilitamise regulatsiooniga

Siseministeerium

8. Koormuse ja rakendatavuse küsimus

Direktiivi rakendamisel tuleb Siseministeeriumi hinnangul ühe läbiva põhimõttena

tagada olemasolevate infosüsteemide ja koostöömehhanismide maksimaalne

kasutamine, automatiseeritud andmevahetuse eelistamine ning uute kohustuslike

menetlusprotseduuride vältimine. Selline lähenemine on oluline mitte üksnes

halduskoormuse vähendamiseks, vaid ka selleks, et direktiiv oleks tegelikkuses

rakendatav ega jääks deklaratiivseks või tekitaks liikmesriikidele ebamõistlikke

kohustusi.

Siseministeeriumi valitsemisalaasutuste, PPA ja KAPO seisukohast on oluline, et

direktiiv ei looks uusi püsivaid tegevusi, mis nõuavad täiendavat personali, eraldi

andmesisestusvõimekust, täiendavat operatiivset koordineerimist või uut

menetluslikku taristut, kui sama eesmärki on võimalik saavutada olemasolevate

struktuuride kaudu.

Siseministeerium ei toeta lahendusi, mis suurendavad oluliselt halduskoormust või

nõuavad täiendavaid ressursse ilma selge lisaväärtuseta. Direktiivi praktiline mõju

tuleb hinnata mitte üksnes normi eesmärgi, vaid ka rakendamise maksumuse,

personali vajaduse, ekspertiisivõimekuse ning andmehalduse tegelike võimaluste

kaudu. Õiguspoliitiliselt ei ole põhjendatud luua regulatsiooni, mille rakendamine

eeldab ulatuslikke investeeringuid, kuid mille tõenduslik või operatiivne kasu jääb

ebaselgeks.

Arvestatud seisukohapunktis 5.11. ja

selle selgituses.

Siseministeerium

Kokkuvõtvalt toetab Siseministeerium direktiivi üldeesmärke. Samas peab

Siseministeerium vajalikuks mitmete sätete sisulist täpsustamist, et tagada

regulatsiooni õigusselgus, praktiline rakendatavus ja proportsionaalsus.

Siseministeerium peab vajalikuks, et tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine

oleks seotud selge tahtlusega ebaseaduslikuks kasutamiseks; liikmesriikidele tuleb

jätta paindlikkus laskemoona koguste määramisel; raskendavate asjaolude

regulatsioon peab olema proportsionaalne ning arvestama liikmesriikide praktikat;

andmekogumise ja aruandluse nõuded tuleb lihtsustada ning siduda olemasolevate

Võetud teadmiseks, osaliselt

arvestatud erinevates

seisukohapunktides.

14

süsteemidega; vältida tuleb õiguskaitse- ja ekspertiisiasutuste põhjendamatut

lisakoormamist. Samuti on vajalik täpsustada tehnilise dokumentatsiooni mõistet,

selle tuvastamise kriteeriume, pädevusjaotust ning digitaalse dokumentatsiooni

kvalifitseerimise mehhanismi, et vältida liikmesriikide vahelisi erinevaid tõlgendusi.

Lisaks peab Siseministeerium oluliseks, et siseriiklikult lepitakse enne direktiivi

ülevõtmist kokku, milline asutus hakkab täitma direktiivikohase kontaktasutuse rolli,

milline on selle asutuse suhe olemasoleva NFFP-ga ning kuidas tagatakse nende

andmete kogumine ja edastamine, mis jäävad väljapoole Siseministeeriumi

valitsemisala või olemasolevate õiguskaitseasutuste pädevust. Ilma sellise selge

vastutusjaotuseta tekib oht, et direktiivist tulenevad aruandlus- ja

koordineerimiskohustused jäävad ebaselgeks või pannakse asutustele, kellel puudub

nende täitmiseks õiguslik ja sisuline pädevus.

Direktiivi edasisel menetlemisel tuleb seetõttu keskenduda lahendustele, mis on

praktiliselt rakendatavad, õigusselged, kulutõhusad ja kooskõlas liikmesriikide

olemasoleva õigussüsteemi loogikaga. Siseministeerium toetab eelnõu

edasiarendamist ning peab oluliseks Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, EKEI

ja prokuratuuri jätkuvat kaasamist kuriteokoosseisude,