| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/2926-4 |
| Registreeritud | 03.04.2024 |
| Sünkroonitud | 04.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Annika Nõmmik Aydin (kantsleri juhtimisala, rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, rahvastiku toimingute osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Lauri Läänemets
Siseministeerium
Teie: 13.03.2024 nr 1-6/2926-1 Meie: 03.04.2024 nr 2.3-4/24/687-2
Arvamus Vabariigi Valitsuse
20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129
muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne
andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu.
Andmekaitse Inspektsioonil puuduvad märkused või tähelepanekud esitatud eelnõu osas.
Küll aga peame vajalikuks juhtida tähelepanu rahvastikuregistri pidamise eesmärgile, mis on
sätestatud rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 4. Nimetatud sätte järgi on rahvastikuregistri
eesmärgiks Eesti rahvastiku arvestuse pidamine, erinevatele asutustele ja isikutele neile
seadusega pandud ülesannete täitmiseks usaldusväärse teabe kogumine ja sellele teabele
juurdepääsu võimaldamine, õigustatud huvi korral teabe taaskasutamise võimaldamine ning
välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmine.
Samas nähtub esitatud eelnõust, et rahvastikuregistri osaks on erinevad rakendused, mille
puhul on küsitav, kuivõrd on nendes rakendustes toimuv isikuandmete töötlemine kaetud
eelnimetatud paragrahvis toodud andmekogu eesmärgiga. Näiteks andmeladu, kus eelnõu
kohaselt hoitakse statistikaks ja analüüsiks vajalikke andmeid, mistõttu võib eeldada, et
töötlemise eesmärgiks on andmete analüüs kas poliitikakujundamise, statistika vms eesmärgil.
Samuti näiteks menetlustarkvara, mis võimaldab perekonnaseisuasutustel rahvastikuregistris
menetleda perekonnasündmustega seotud avaldusi ja teha perekonnaseisutoimingu kohta
perekonnaseisukandeid, kuid kas sellise tegevuse puhul on tegemist rahvastiku arvestuse
pidamise või usaldusväärse teabe kogumise ja sellele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil
toimuva andmetöötlusega.
Selgitame, et isikuandmete töötlemisel on andmetöötleja kohustatud järgima EL isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks
muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle põhimõtte järgi peab
isikuandmete töötlemiseks olema alati seaduslik alus ning füüsilist isikut puudutavate
isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete
töötlemise ulatus praegu või tulevikus peaks olema nende jaoks läbipaistev. Seega eeldab
õiguspärane isikuandmete töötlemine, et see vastaks IKÜM artiklis 5 loetletud põhimõtetele ja
IKÜM artiklist 6 tulenevale õiguslikule alusele.
Olukorras, kus andmekogus talletatakse isikuandmeid, saavad seaduslikkuse alusteks olla
2 (2)
ennekõike avalikes huvides oleva ülesande täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e), aga
teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt c). Siinjuures
tuleb andmekogudes isikuandmete töötlemise reguleerimisel arvestada ka IKÜM artikkel 6
lõike 3 punktiga b, mille kohaselt tuleb punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus
kehtestada vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega ning samuti peab
isikuandmete töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktis.
Isikuandmete töötlemise selge eesmärgi määratlemist nõuab ka EL põhiõiguste harta artikkel
8 lõige 2, mille järgi tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud
eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.
Seadusliku aluse nõue tuleneb ka EV põhiseadusest, kui tegemist on põhiõiguste riivega.
Igasugune isikuandmete töötlemine puudutab isiku põhiõigusi. Isikuandmete töötlemise
kaudu riivatakse enamasti isiku õigust eraelu puutumatusele, mis on igaühele tagatud
põhiseaduse §-s 26, ent asjassepuutuvaks võib osutuda ka §-s 19 sätestatud üldine
vabadusõigus, millest on tuletatav isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele.
Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav
seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava
haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Sealjuures, mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi
riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon.
Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogu eesmärk peab
olema seaduses sätestatud piisavalt konkreetselt, et annaks vastuse küsimusele, millisel
eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilma selleta on raskendatud
kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.
Kokkuvõtvalt soovitame vaadata üle RRS §-s 4 toodud rahvastikuregistri pidamise eesmärk
ning vajadusel täiendada paragrahvi selliselt, et isikuandmete töötlemise sisu ning ulatus oleks
RRS lugejale arusaadav ja läbipaistev.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kirss
valdkonnajuht
peadirektori ülesannetes
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144