KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete kohta aastal 2025 - COM(2026) 255

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.5.2026

COM(2026) 255 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

Annual Report on Research and Technological Development Activities of the European

Union and Monitoring of Horizon Europe in 2025

1. BACKGROUND

This report provides an overview of the EU’s key research and innovation (R&I)

activities and monitoring of Horizon Europe and the Euratom Research and Training

Programme in 2025.

It was drafted in accordance with Article 190 of the Treaty on the Functioning of the

European Union (TFEU) and Article 7 of the Euratom Treaty, in conjunction with

Article 50 of Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council

establishing Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation

and with Article 12 of Council Regulation (Euratom) 2021/765 establishing the Research

and Training Programme of the European Atomic Energy Community.

2. POLITICAL CONTEXT AND POLICY DEVELOPMENTS

In 2025, R&I have been integral to advancing key EU initiatives, underscoring their vital

role in enhancing competitiveness. The following section delves into the transformative

impact of these developments across sectors, affirming the EU’s commitment to fostering

an economy centred on innovation.

2.1. Europe’s sustainable prosperity, single market and competitiveness

TheChoose Europe initiative was launched in May and seeks to make Europe the most

attractive destination for researchers. Meanwhile, the EU startup and scaleup strategy

aims at making the EU the leading hub for technology-driven startup and scaleup

companies. The Commission also adopted theEuropean strategy for research and

technology infrastructures to foster world-class, accessible and industry-aligned

infrastructure.

The 2025 European Semester focused on the Competitiveness Compass’ priorities,

including closing the innovation gap. Reflecting this priority, 26 Member States received

a country-specific recommendation on R&I.

At sectoral level, the Commission worked with road transport and batteries relevant

partners associations through a Memorandum of Understanding and its deliverables, to

implement R&I activities from the new industrial action plan for the European

automotive sector. R&I also contributed to the new EU Space Act proposal, aiming to

foster innovation and a stable business environment. Alongside this, the Commission

issued a Communication outlining a vision for the European space economy. The

Commission adopted the Vision for Agriculture and Food – highlighting R&I as

catalysts for an attractive, competitive and fair agri-food system. The chemicals industry

action plan strengthens the industry’s competitiveness, sustainability and resilience by

boosting innovation. The Commission adopted a new EU bioeconomy strategy and a

European Biotech Act, with aspects relating to green technologies and competitiveness

in the field of food and health.

Furthermore, the Commission adopted the life sciences strategy, positioning the EU as a

global hub for innovation across health, biotech, food systems and green manufacturing

by 2030.

2

R&I also contributed to the New European Bauhaus (NEB) supporting projects for the

transformation of the built environment of neighborhoods. The Communication on the

New European Bauhaus and the proposal for a Council Recommendation on the NEB

recognise the contribution of NEB projects to R&I.

2.2. Strategic autonomy, defence and security

Like competitiveness, security and resilience are policy imperatives closely linked to

innovation. The following policy strategies, put forward by the Commission in 2025,

identify dual-use research, innovation and technology as key aspects:

• the European Preparedness Union strategy

• ProtectEU – a European internal security strategy

• the White Paper on EU Defence – Readiness 2030, followed by the Defence

Readiness Roadmap 2030

• the EU Defence Industry Transformation Roadmap

These highlight the importance of leveraging Europe’s wider civilian research and deep-

tech innovation ecosystem for defence readiness.

With the defence mini-omnibus, co-legislators provisionally agreed to extend the scope

of the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) to cover defence technologies

and allow the EIC Accelerator to support dual-use and defence innovation. The 2025

mid-term review of cohesion policy strengthened support for STEP investments and

created new opportunities to integrate emerging R&I priorities into cohesion

programmes.

2.3. Green transition

The Commission advanced the EU’s green transition through coordinated industrial,

environmental and research initiatives to turn decarbonisation into a driver of

competitiveness. In February, the Commission launched the Clean Industrial Deal,

setting out action for energy-intensive industries, clean technologies and circularity. In

parallel, the Research Fund for Coal and Steel was reformed to simplify and accelerate

R&I investments that support the decarbonisation of the coal and steel sectors.

Biodiversity, water, oceans and pollution were addressed through integrated,

innovation-driven approaches. One example in biodiversity was the new Soil Monitoring

Law, supporting the objective of healthy soils by 2050. The European water resilience

strategy promotes water security through water cycle restoration, a water-smart economy

and access to clean and affordable water for all. The European Ocean Pact prioritises

ocean research, skills and innovation.

Climate and energy policies continued to rely heavily on science and innovation. New

initiatives in 2025 included the publication of a strategic R&I agenda on health and

climate change. In energy, the action plan for affordable energy, the 2025 progress report

on competitiveness of clean energy technologies, the Communication on innovative

renewable energy technologies, and the European Grids Package all reinforced the role of

innovation in accelerating the cost-effective deployment of clean energy.

3

2.4. AI and digital transition

In October, the Commission adopted its strategy for AI in science. A flagship project is

the creation of the Resource for AI Science in Europe (RAISE) virtual institute, which

will pool and align European scientific talent and excellence, computational power,

scientific data and research funding.

The following developments in digital technology also guided the work on R&I.

• On AI, moving from regulation to delivery, the Commission adopted the AI

Continent action plan and the Apply AI strategy. Further to the announcement of

InvestAI, the EU expanded the network of AI Factories, strengthening its ‘AI

Continent’ ambition, paving the way for future AI Gigafactories.

• On quantum technology, the Commission rolled out the Quantum Europe

strategy, aiming to position Europe as a global leader in the field by 2030.

• The Cultural Heritage Cloud was expanded and now involves 187 partner

organisations covering all Member States and Horizon Europe associated

countries.

• The European Digital Twin of the Ocean prototype was presented by President

von der Leyen at the United Nations Ocean Conference in June.

• The International Digital Strategy was adopted, aiming to boost EU tech

competitiveness and innovation capacity in collaboration with partners and allies.

2.5. Partnership with Member States

Regarding R&I measures in the Recovery and Resilience Facility (RRF), 351 R&I-

related milestones and targets have been met. The RRF model is proving effective in

driving R&I investments and transformative reforms across the EU, according to a

dedicated study on R&I in the RRF. In terms of synergies with cohesion policy, budget

transfers from the European Regional Development Fund to Horizon Europe are being

implemented in Malta and Lithuania.

Bilateral discussions between the Commission and Member States were deepened

throughout the year through enhanced dialogues with Denmark, Bulgaria, Portugal,

Finland and Spain. Moreover, the Policy Support Facility continued to help Member

States and associated countries to reform their R&I systems. Country-specific activities

for Bulgaria, Czechia, Finland and Ukraine were concluded. Mutual learning exercises

were held on the topics of research careers, national policies for AI in science, bridging

the gap between science and policy, and public engagement in R&I, with a high number

of countries involved. In addition, the triennial ‘She Figures’ report was published to

support Member States and stakeholders in improving gender equality within the

European Research Area.

The new European Commission–OECD Science, Technology and Innovation Policy

Compass was launched, aggregating data on R&I policy initiatives and trends in a single

platform.

4

2.6. A global Europe

The EU continued to support Ukraine’s recovery by launching the International

Coalition for Science, Research and Innovation in Ukraine, together with Ukraine, Italy

and UNESCO.

Partnerships with Africa and the Mediterranean were also reinforced, notably through

negotiations for an EU–Nigeria Science and Technology Agreement and the renewal of

PRIMA agreements with Jordan, Lebanon and Morocco. Strategic cooperation with

key global partners deepened, including through the EU–India Trade and Technology

Council. Cooperation with Latin America and the Caribbean gained momentum with

the first EU–CELAC Ministerial Meeting on R&I.

While the year started with the successful renewal of the EU–US Science and

Technology Agreement, subsequent US policy shifts have affected key areas such as

climate action. In this context, the EU maintained open dialogue and reinforced

multilateral initiatives, particularly in climate and ocean observation.

This commitment to multilateralism was reflected in the adoption of the G20 Tshwane

Package, which promotes open innovation, and the EU’s strengthened role in global

science diplomacy. Additionally, the Commission co-chaired the Group on Earth

Observations Global Forum 2025 and chaired the All-Atlantic Ocean Research and

Innovation Alliance. The Commission organised the Alliance’s forum in September, at

which the All-Atlantic Network of Coastal Resilience Beacon Sites and the Blue

Intergenerational Programme were launched. Within Mission Innovation, the EU

accelerated the clean energy transition, identifying 101 Hydrogen Valley projects across

38 countries.

Horizon Europe plays a crucial role in supporting Global Gateway priority areas.

2.7. Non-nuclear direct actions implemented by the Commission’s Joint

Research Centre (JRC)

The JRC produced 824 peer‑reviewed publications and 917 science‑for‑policy and

technical outputs. Highlights include the following:

• an outlook report on generative AI providing a forward-looking analysis of its

transformative potential in the EU, including the socio-economic impact on

healthcare, education, employment and beyond;

• the launch of a newJRC Border Security Lab, a network of laboratories working

closely with EU law enforcement agencies;

• a new edition of the Atlas of Migration, offering a harmonised overview of

worldwide migration;

• a science for policy report oncapturing the potential of the circular economy

transition in energy-intensive industries;

• the launch of the Transport Poverty Hub, enabling interventions and progress

monitoring towards more inclusive EU transport systems.

5

• two new atlases on fine particulate matter (PM2.5) – covering for the first time

cities in enlargement countries.

3. IMPLEMENTATION AND MONITORING OF HORIZON EUROPE & EURATOM

3.1. Horizon Europe in 2025 – highlights & new features

2025 was characterised by major programming developments for the final three years of

Horizon Europe 2021-2027. The Horizon Europe ‘main’ work programme 2025 was

adopted in May, followed by the ‘main’ work programme 2026-2027 in December. Both

work programmes placed a strong emphasis on simplification, with the latter also

introducing the use of horizontal calls in strategic areas.

Association of third countries to Horizon Europe

The number of associated countries reached 22. Several association agreements were

signed during the year: while Switzerland and Egypt joined the entire Horizon Europe,

the Republic of Korea joined its Pillar II. The combined operational contribution from

associated countries in 2025 was EUR 3.3 billion, with over 15 500 participations since

the beginning of this framework programme.

3.2. Horizon Europe simplification

2025 marked a turning point for the simplification of the EU R&I support landscape.

Horizon Europe delivered the following practical reforms that reduced administration

and accelerated innovation outcomes.

• Lump sum funding was gradually rolled out, reducing the need to report actual

costs and facilitating participation, particularly for SMEs and newcomers. The

key objectives are to reduce administrative complexity for beneficiaries and

financial errors.

• The work programmes proposed fewer topics, with shorter descriptions, and a

shortened work programme text. They also introduced more open topics, while

maintaining strategic direction.

• Proposal requirements were streamlined, with less upfront information required

on several policy-related aspects, resulting in a shorter proposal form.

• Two-stage evaluation was used for 29 topics, allowing applicants to first submit

shorter proposals and only prepare full proposals if selected for the second stage.

Many of these short proposals are evaluated blindly, as a way to avoid potential

risk of bias.

• Transparency was enhanced by making draft work programme texts publicly

accessible.

Implementation dialogues and reality checks enabled direct feedback from startups,

researchers and innovators on bottlenecks in proposal submission, evaluation and grant

management, helping to identify priorities for further simplification.

6

Implementation was simplified through improved digital tools. The user-friendliness

and functionality of the EU Funding & Tenders Portal were further enhanced and the

new ‘EU funding & me’ mobile app was introduced, in a process informed by a survey of

30 000 applicants and beneficiaries.

3.3. Horizon Europe monitoring data

Funding opportunities

Source: Commission internal monitoring systems, 6/1/2026

The 787 calls for proposals under the 2021-2025 work programmes covered a total of

3 061 research topics with a budget of EUR 67.9 billion.

Project proposals and success rates

Source: Commission internal monitoring systems, 5/1/2026

Interest in the programme remained strong with 148 884 eligible proposals submitted1

over the period 2021-2025. Their overall quality remained stable, with over half of the

eligible proposals (57%) reaching the minimum evaluation score threshold.

By January 2026, 21 329 proposals had been selected for funding for a total estimated

EU contribution of EUR 57.4 billion. The success rate of proposals decreased to 14% as

compared to 15.3% in January 2025 but remained higher than under Horizon 2020

overall (11.9%).

Approximately 70% of proposals that passed the threshold for funding were not financed.

An estimated EUR 118.5 billion of additional funding would have been needed to fund

all such proposals submitted over 2021-2025.

Funded projects

As of end 2025, EUR 52.8 billion were awarded through 19 456 grants. The average

grant size remained stable at EUR 2.7 million, higher than under Horizon 2020

(EUR 2.3 million2), with an average of six participants per project.

The European Innovation Council (EIC) also includes an equity investment instrument,

the EIC Fund, aimed at the most innovative startups and scaleups. On top of the figures

presented in the table below, the EIC Fund has approved over EUR 2.3 billion in equity

investments for Horizon Europe beneficiaries, of which EUR 931.9 million has been

disbursed so far.3

Programme part Eligible

proposals

Accepted

proposal

s

Success rate

of proposals

(% of

eligible)

Share of high

quality

proposals (%

of eligible)

Signed

grants

EU contribu-

tion in signed

grants (in

EUR million)

Average grant

size (in

EUR million)

Pillar 1 - Excellent Science

1 Number of eligible proposals submitted only under the calls that are closed and fully evaluated. 2 SME instrument not included. 3 For more information about EIC Fund supported ventures, see EIC Impact Report 2025.

7

Programme part Eligible

proposals

Accepted

proposal

s

Success rate

of proposals

(% of

eligible)

Share of high

quality

proposals (%

of eligible)

Signed

grants

EU contribu-

tion in signed

grants (in

EUR million)

Average grant

size (in

EUR million)

European Research

Council (ERC)

41 431 5 781 14% 27% 5 651 10 199 1.8

Marie Skłodowska-

Curie Actions (MSCA)

56 730 8 152 14% 82% 6 692 3 893 0.6

Research infrastructures 402 170 42% 86% 179 1 230 6.9

Pillar II - Global Challenges and European Industrial Competitiveness

Cluster 1 – Health 2 753 640 23% 55% 657 5 269 8

Cluster 2 – Culture,

creativity and inclusive

society

2 460 339 14% 59% 350 1 178 3.4

Cluster 3 – Civil

security for society

1 533 183 12% 64% 194 820 4.2

Cluster 4 – Digital,

industry and space

6 947 1287 19% 74% 1169 8 426 7.2

Cluster 5 – Climate,

energy and mobility

(including NEB

Facility)

7 093 1264 18% 61% 1311 9 135 7

Cluster 6 – Food,

bioeconomy, natural

resources, agriculture

and environment

4 114 845 21% 71% 839 4 938 5.9

Pillar III – Innovative Europe

European Innovation

Council (EIC)

20 340 1 417 7% 33% 1 330 3 532 2.7

European innovation

ecosystems

1 502 275 18% 58% 282 304 1.1

European Institute of

Innovation and

Technology (EIT)4

40 36 90% 100% 35 2 115 60.4

Widening Participation and Strengthening the European Research Area

4 The figure only refers to the grants initiating the EIT Knowledge and Innovation Communities, which are

then tasked with implementing the activities.

8

Programme part Eligible

proposals

Accepted

proposal

s

Success rate

of proposals

(% of

eligible)

Share of high

quality

proposals (%

of eligible)

Signed

grants

EU contribu-

tion in signed

grants (in

EUR million)

Average grant

size (in

EUR million)

Widening participation

and spreading

excellence

3 165 831 26% 77% 657 1 487 2.3

Reforming and

enhancing the European

R&I system

374 109 29% 69% 110 236 2.1

Total for Horizon

Europe

148 88

4

21 32

9

14% 57% 19 456 52 760 2.7

Table 1 Proposals and signed grants per programme part, over 2021-2025 (Source: Horizon Proposals

and Projects Dashboards frozen on 5/1/2026)

Addressing EU policy priorities

Source: Horizon Europe Performance Programme Statement

R&I play a central role in accelerating the green transition. So far, Horizon Europe is

well on track to meet its target of 35% of spending allocated to address climate change,

while further work will be needed to reach the target of 10% spending for biodiversity for

2026-2027.

In 2025, an estimated EUR 58.7 million was also allocated to projects whose principal

objective is to improve gender equality and EUR 1 848 million to projects that will

contribute to gender equality.

Applicants and beneficiaries

Source: Commission internal monitoring systems, 5/1/2026

The projects signed in the first five years of the programme involve 31 006 distinct

participants from 175 different countries, including 35% participation5 from SMEs.On

average, each participant takes part in 3.9 projects.

New participants in the programme (‘newcomers’) represent 55% of all participants

compared to 54% a year ago. Newcomers’ participation rate (i.e. the average number of

projects joined by each participant) is lower than that of non-newcomers (1.2 versus 5).

Newcomers mainly come from the private sector – with many being SMEs – and have

been granted 16.7% of all Horizon Europe funding so far.

The highest shares of participants come from higher education institutions (35%),

receiving the highest financial contribution (EUR 19 billion). Private-sector entities and

5 Of unique participants.

9

research organisations represent 30% and 22% of participation and receive EUR

13.5 billion and 14 billion respectively.

Participants from Member States account for 80% of all eligible applications submitted,

with 19% originating from ‘widening’ countries. Overall, Member States were awarded

EUR 47.3 billion or 89.6% of the funds. Widening Member States6 were awarded 13.1%

of the funds, a higher share than for the same countries under Horizon 2020.

The reporting method for Horizon Europe associated countries has been adapted in the

table below to reflect the date when the association agreement became effective.

Country group

Applications

in eligible

proposals

% of

total

applicati

ons

Success

rate of

applicatio

n

Participati

on in

signed

grants

% of

all

parti

cipati

ons

EU

contribut

ion in

signed

grants

(in

million

EUR)

% of

total EU

contribut

ion in

signed

grants

Member States

(MS)

518 481 80% 18% 99 895 83% 47 292 89%

Non-widening

countries

395 07461% 19% 79 09366%40 37176%

Widening

countries

123 40719% 16%20 80217%6 92113%

Associated country

(without

Switzerland)

61 637 10% 15% 8 613 7% 4 470 8.5%

Switzerland –

associated country

2 690 0.4% 14% 75 0.1

%

92 0.2%

Switzerland – non-

associated third

country

12 101 2% 21% 2 827 2% 126 0.2%

Third countries 49 748 8% 20% 9 062 7% 780 1%

TOTAL 644 657 - - 120472 - 52 761 -

Table 2: Applicants’ and beneficiaries’ country of origin

Key impact pathways

Source: KIPs dashboard frozen on 5/1/2026

6 Member States only (Bulgaria, Czechia, Estonia, Greece, Croatia, Cyprus, Latvia, Lithuania, Hungary,

Malta, Poland, Portugal, Romania, Slovenia and Slovakia).

10

Key impact pathways (KIPs) were introduced in Horizon Europe to track the

programme’s impact through short-, medium- and longer-term indicators.

Data is based mainly on the project’s periodic reporting system. 2 664 projects (14%)

were closed at the time of this analysis and 40% of projects had completed at least one

periodic report. As most medium-term and longer-term indicators need a significant

number of projects to finish before giving meaningful results, this section focuses on

short-term indicators only.

Scientific impact

• Horizon Europe projects have so far reported 18 478 peer-reviewed publications

(KIP 1).

• Horizon Europe involves 126 407 early-career researchers (KIP 2), 44% of whom

are women.

• 80.8% of research outputs produced by the programme (publications, datasets,

software) were made available in open access via beneficiaries (KIP 3).

Societal impact

• Over 99% of all Horizon Europe outputs are tagged as relevant for one of the

policy priorities of the EU – either the priorities of the 2019-2024 Commission,

the Sustainable Development Goals, or climate adaptation/mitigation goals

(KIP 4)7.

• EU Mission projects have produced 206 peer-reviewed publications and 284

innovative results (KIP 5).

• 41% of projects have structured mechanisms to involve the public or end users in

the co-creation of R&I content (KIP 6).

Economic/technological impact

• Projects have reported 7 645 innovative outputs (products, processes, methods,

etc.). Additionally, beneficiaries have already declared 283 non-confidential

intellectual property right outputs, of which 94 patent applications – a number

that is expected to increase once confidentiality is lifted from most applications

(KIP 7).

• Funded projects support at least 95 798 jobs (full-time equivalent employees) in

participating legal entities (KIP 8).

• Alongside the initial investment from the EU, project participants have made

direct co-investments of at least EUR 12.9 billion (KIP 9).

Focus on European partnerships

Source: Horizon Projects Dashboard frozen on 5/1/2026

7 JRC and EIT are not included in the calculation.

11

By the end of 2025, 54 European partnerships were active, with two that were to be

signed in January 2026 and another four to be signed later. A total of 1 345 grants were

signed across all partnerships, involving 9 568 unique participants and representing an

EU contribution of EUR 12.5 billion.

Since 2021, 10 active joint undertakings8 have signed 701 grants amounting to a total

of EUR 6.7 billion and involving 5 350 unique participants. Additionally, EUR 4.3

billion from Horizon Europe supported 11 co-programmed partnerships, with 635

grants to 4 944 distinct organisations. With regard to co-funded partnerships, 18 grant

agreements have been signed for a total of EUR 1.5 billion, involving 754 unique

participants.

Focus on EU missions

Source: Horizon Proposals and Projects Dashboards frozen on 5/1/2026

In the 2025 work programme, nine mission calls were launched. Between 2021 and 2025,

mission-related calls attracted 1 515 eligible proposals. 321 grants were signed, involving

3 845 beneficiaries and totalling EUR 2.48 billion.

3.4. In-depth analysis: Horizon Europe monitoring flashes and other studies

Several thematic reports on Horizon Europe implementation and performance were

published in 2025:

• a monitoring flash presenting an overview of gender equality in EU R&I

programmes;

• a monitoring flash presenting Horizon Europe’s contribution to the five EU

Missions;

• a study developing a quantification of Horizon Europe’s environmental benefits,

particularly through energy or resource savings;

• a study assessing the macroeconomic impact of Horizon Europe on GDP and

employment;

• a monitoring flash on the use of technology readiness levels in Horizon Europe;

• a study taking stock of 20 years of EU-funded (civilian) security research.

Horizon Europe interim evaluation

In April, the Commission published the interim evaluation of Horizon Europe. A

Communication was also issued to the European Parliament and the Council, providing

lessons learned and proposals for future action. Key findings show Horizon Europe’s

strong impact through tangible innovations and its scientific excellence. The programme

amplifies the impact of innovation, with each euro invested through the EIC Fund

attracting over three euro in private investment. Participation from widening Member

States has also increased to 58% from 47% under Horizon 2020.

8 Institutionalised partnerships based on Article 187 TFEU.

12

Impact assessment and proposal for future Horizon Europe and European

Competitiveness Fund

The Commission also published an impact assessment for the future Horizon Europe

(2028-2034) and a new European Competitiveness Fund. It subsequently adopted

proposals for the two interconnected programmes, which will support the entire

innovation journey from lab to market. Following their adoption by the Commission in

July, the proposals are now being negotiated by the co-legislators.

3.5. Dissemination and exploitation

The Commission continued to run and develop the Horizon Results Platform and the

Booster service to support Horizon Europe beneficiaries in disseminating and exploiting

their results. The Horizon Results Platform saw 569 new results uploaded and actively

supported 25 companies in their go-to-market journey with dedicated funding and

opportunities to participate in investor events. The Booster provided 764 services for

1 602 beneficiaries ranging from dissemination to go-to market support.

The Commission produced several CORDIS publications, including 20 Thematic Packs,

10 ‘Results in Brief’ videos and 10 CORDIScovery podcast episodes.

3.6. Implementation and monitoring of the Euratom Programme

Following the Commission’s proposal, the Council adopted an extension of the Euratom

research and training programme for 2026 and 2027, underpinned by the interim

evaluation of the 2021–2025 programme.

The 2021-2025 programme has a total budget of EUR 1.38 billion. It is implemented

through direct and indirect actions, accounting for 38.5% and 61.5% of the budget

respectively. Under the indirect actions strand, 61 project grants had been signed by the

end of 2025, including four co-funded partnerships. These brought together 578 unique

participants and represented EUR 816 million in Euratom contributions.

In September, the Commission unveiled its proposal for the next Euratom research and

training programme (2028-2032).

a) Nuclear direct actions implemented by the JRC

In 2025, the JRC delivered 102 peer-reviewed articles on nuclear research topics, 90

technical reports, three items of reference material and three validated methods

incorporated in international nuclear libraries, four technical systems aimed at reinforcing

nuclear safeguards and one contribution to international standards.

The JRC has contributed to the small modular reactors (SMR) strategic action plan,

endorsed by the European Industrial Alliance on SMR, which aims to facilitate their safe

development and deployment by 2030.

b) Indirect actions of the Euratom research & training programme

The Commission launched initiatives to address shortages of specialised nuclear skills, in

particular in nuclear safety, innovative technologies and radiological protection. The

Skills4Nuclear project supports the development of a qualified workforce for existing

13

and emerging nuclear technologies. In parallel, the PIANOFORTE co-funded

partnership, with 108 partners across 26 countries, launched its third transnational open

call, selecting six new projects. The EURAD 2 co-funded partnership further

strengthened European capabilities through the launch of its mobility programme.

4. OUTLOOK FOR 2026

In 2026, the Commission aims to strengthen Europe’s R&I ecosystem through the

European Innovation Act and the European Research Area Act. These will accelerate

market uptake of innovation, align EU and national priorities, and help achieve the 3% of

GDP R&I investment target across the EU. These initiatives will help bring innovative

ideas to market across all sectors, reducing fragmentation, and will enhance the free

circulation of researchers, knowledge and technology.

2026 will see the launch of the multi-billion euro Scaleup Europe Fund to support

Europe’s most promising strategic technology companies, and the Advanced Materials

Act, which aims to accelerate innovation and scale-up of advanced materials. New R&I

initiatives will also be launched in areas including AI, batteries, data access, health,

climate, agriculture, rural development, biodiversity, ocean and water resilience,

among others.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.5.2026

COM(2026) 255 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja

tehnoloogiaarenduse meetmete kohta aastal 2025

1. TAUST

Käesolevas aruandes antakse ülevaade ELis toimunud olulisest teadus- ja

innovatsioonitegevusest ning programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi järelevalve tulemustest

2025. aastal.

Aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 190 ja

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 7, tõlgendatuna koostoimes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“) artikliga 50 ning

nõukogu määruse (Euratom) 2021/765 (millega luuakse Euroopa

Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm) artikliga 12.

2. POLIITILINE KONTEKST JA POLIITIKASUUNDUMUSED

2025. aastal on teadusuuringud ja innovatsioon olnud ELi peamiste algatuste edendamise

lahutamatu osa, rõhutades nende olulist rolli konkurentsivõime suurendamisel. Järgmises

jaos käsitletakse nende arengute ümberkujundavat mõju eri sektorites, kinnitades ELi

pühendumust innovatsioonile keskenduva majanduse edendamisele.

2.1. Euroopa kestlik jõukus, ühtne turg ja konkurentsivõime

Mais käivitati algatus„Vali Euroopa“, mille eesmärk on muuta Euroopa teadlaste jaoks

kõige atraktiivsemaks sihtkohaks. Samal ajal soovitakse ELi idu- ja kasvufirmade

strateegiaga muuta EL tehnoloogiapõhiste idu- ja kasvufirmade juhtivaks keskuseks.

Komisjon võttis vastu kaEuroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegia, et edendada

maailmatasemel, kättesaadavat ja tööstusega kooskõlas olevat taristut.

2025. aasta Euroopa poolaasta keskendus konkurentsivõime kompassi prioriteetidele,

sealhulgas innovatsioonilõhe kaotamisele. Seda prioriteeti arvesse võttes esitati 26

liikmesriigile riigipõhine soovitus teadusuuringute ja innovatsiooni kohta.

Sektoritasandil tegi komisjon koostööd maanteetranspordi ja akude valdkonna

asjaomaste partnerorganisatsioonidega vastastikuse mõistmise memorandumi ja selle

raames kavandatud tegevuste kaudu, et viia ellu Euroopa autotööstuse uue tegevuskava

raames kavandatud teadus- ja innovatsioonimeetmeid. Teadusuuringud ja innovatsioon

aitasid kaasa ka uuele ELi kosmosetegevuse määruse ettepanekule, mille eesmärk on

edendada innovatsiooni ja stabiilset ettevõtluskeskkonda. Lisaks avaldas komisjon

teatise, milles esitati visioon Euroopa kosmosemajanduse kohta. Komisjon võttis vastu

põllumajandus- ja toidualase visiooni, milles rõhutatakse teadusuuringute ja

innovatsiooni rolli atraktiivse, konkurentsivõimelise ja õiglase põllumajandusliku

toidutööstuse süsteemi edendajana. Keemiatööstuse tegevuskava tugevdab tööstusharu

konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet, edendades innovatsiooni. Komisjon

võttis vastu uue ELi biomajanduse strateegia ja Euroopa biotehnoloogia määruse, mis

sisaldavad keskkonnahoidlike tehnoloogiate ning toidu ja tervise valdkonna

konkurentsivõimega seotud aspekte.

2

Lisaks võttis komisjon vastu bioteaduste strateegia, mis muudab ELi 2030. aastaks

üleilmseks innovatsioonikeskuseks tervishoiu, biotehnoloogia, toidusüsteemide ja

keskkonnahoidliku tootmise valdkonnas.

Teadusuuringud ja innovatsioon aitasid kaasa algatusele „Uus Euroopa Bauhaus“,

toetades projekte, mille eesmärk on hoonestatud keskkonna ümberkujundamine. Teatises

uue Euroopa Bauhausi kohta ja nõukogu soovituse ettepanekus uue Euroopa Bauhausi

kohta tunnustatakse uue Euroopa Bauhausi projektide panust teadusuuringutesse ja

innovatsiooni.

2.2. Strateegiline autonoomia, kaitse ja julgeolek

Sarnaselt konkurentsivõimele on ka julgeolek ja vastupanuvõime innovatsiooniga

tihedalt seotud poliitilised prioriteedid. Järgmistes poliitikastrateegiates, mille komisjon

esitas 2025. aastal, on kahesuguse kasutusega teadusuuringud, innovatsioon ja

tehnoloogia määratletud põhiaspektidena:

• ELi kriisivalmiduse strateegia

• Euroopa sisejulgeoleku strateegia

• valge raamat ELi kaitse kohta „Kaitsevalmidus 2030“, millele järgneb

kaitsevalmiduse tegevuskava aastani 2030

• ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava

Need rõhutavad, kui oluline on kaitsevalmiduse tagamiseks ära kasutada Euroopa laiemat

tsiviilvaldkonna teadusuuringute ja süvatehnoloogia innovatsiooni ökosüsteemi.

Kaitsevaldkonna minikoondpaketiga leppisid kaasseadusandjad esialgu kokku Euroopa

strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kohaldamisala laiendamises, et see

hõlmaks kaitsetehnoloogiat ning võimaldaks Euroopa Innovatsiooninõukogu

rahastamisvahendil „Accelerator“ toetada kahesuguse kasutusega ja kaitseinnovatsiooni.

Ühtekuuluvuspoliitika 2025. aasta vahehindamine suurendas toetust STEPi

investeeringutele ja lõi uusi võimalusi uute teadus- ja innovatsiooniprioriteetide

integreerimiseks ühtekuuluvusprogrammidesse.

2.3. Rohepööre

Komisjon edendas ELi rohepööret koordineeritud tööstus-, keskkonna- ja teadusalgatuste

kaudu, et muuta süsinikuheite vähendamine konkurentsivõime liikumapanevaks jõuks.

Veebruaris avaldas komisjon puhta tööstuse kokkuleppe, milles esitatakse meetmed

energiamahukate tööstusharude, puhta tehnoloogia ja ringluse jaoks. Samal ajal reformiti

söe ja terase teadusfondi, et lihtsustada ja kiirendada teadus- ja

innovatsiooniinvesteeringuid, millega toetatakse söe- ja terasesektori dekarboniseerimist.

Elurikkust, vett, ookeane ja reostust käsitleti integreeritud ja innovatsioonipõhiste

lähenemisviiside kaudu. Üks näide elurikkuse kohta on uus mullaseire direktiiv, mis

toetab eesmärki saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Euroopa veekerksuse

strateegiaga edendatakse veega kindlustatust veeringluse taastamise, aruka veekasutusega

majanduse ning kõigi juurdepääsu kaudu puhtale ja taskukohasele veele. Euroopa

3

maailmamerepaktis seatakse esikohale maailmamerealased uuringud, oskused ja

innovatsioon.

Kliima- ja energiapoliitika sõltus jätkuvalt suurel määral teadusest ja innovatsioonist.

2025. aasta uute algatuste hulgas oli tervishoidu ja kliimamuutusi käsitleva strateegilise

teadus- ja innovatsioonikava avaldamine. Energeetika valdkonnas tugevdasid nii

taskukohase energia tegevuskava, 2025. aasta eduaruanne „Edusammud puhta energia

tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel“, teatis uuenduslike

taastuvenergiatehnoloogiate kohta kui ka Euroopa energiavõrkude pakett innovatsiooni

rolli puhta energia kulutõhusa kasutuselevõtu kiirendamisel.

2.4. Tehisintellekt ja digipööre

Oktoobris võttis komisjon vastu strateegia tehisintellekti rakendamiseks teaduses.

Juhtprojekt on virtuaalinstituudi „Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu“ (RAISE)

loomine, mille raames ühendatakse Euroopa teadustalendid ja tipptasemel teadustöö,

arvutusvõimsus, teadusandmed ning teadusuuringute rahastamine.

Teadusuuringute ja innovatsiooni alases töös juhinduti ka järgmistest digitehnoloogia

arengutest.

• Tehisintellekti valdkonnas, liikudes regulatsioonilt rakendamisele, võttis

komisjon vastu Euroopa tehisintellekti tegevuskava ja tehisintellekti

kasutuselevõtu strateegia. Pärast algatuse „InvestAI“ väljakuulutamist laiendas

EL tehisintellektitehaste võrgustikku, tugevdades oma tehisintellekti tegevuskava

eesmärki, mis sillutab teed tulevastele tehisintellekti gigatehastele.

• Kvanttehnoloogia valdkonnas võttis komisjon kasutusele ELi kvanttehnoloogia

strateegia, mille eesmärk on muuta Euroopa 2030. aastaks selle valdkonna

üleilmseks liidriks.

• Kultuuripärandipilve laiendati ja see hõlmab nüüd 187 partnerorganisatsiooni,

mis esindavad kõiki liikmesriike ja programmiga „Euroopa horisont“

assotsieerunud riike.

• President von der Leyen tutvustas juunis toimunud ÜRO

maailmamerekonverentsil maailmamere digiteisiku prototüüpi.

• Võeti vastu rahvusvaheline digistrateegia, millega soovitakse suurendada ELi

tehnoloogiaalast konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust koostöös

partnerite ja liitlastega.

2.5. Partnerlus liikmesriikidega

Taaste- ja vastupidavusrahastu teadus- ja innovatsioonimeetmetega seoses on

saavutatud 351 teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud vahe-eesmärki ja sihti. Taaste-

ja vastupidavusrahastu mudel on osutunud tõhusaks teadus- ja

innovatsiooniinvesteeringute ning ümberkujundavate reformide edendamisel kogu ELis,

nagu nähtub spetsiaalsest uuringust taaste- ja vastupidavusrahastu teadus- ja

innovatsioonitegevuse kohta. Mis puudutab koostoimet ühtekuuluvuspoliitikaga, siis

Maltal ja Leedus tehakse eelarveülekandeid Euroopa Regionaalarengu Fondist

programmi „Euroopa horisont“.

4

Komisjoni ja liikmesriikide vahelisi kahepoolseid arutelusid süvendati kogu aasta jooksul

tõhustatud dialoogide kaudu Taani, Bulgaaria, Portugali, Soome ja Hispaaniaga. Lisaks

aitas poliitika toetusvahend liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel reformida oma

teadus- ja innovatsioonisüsteeme. Viidi lõpule Bulgaaria, Tšehhi, Soome ja Ukraina

riigipõhised tegevused. Toimusid vastastikuse õppe üritused teemadel, nagu

teadlaskarjäär, riiklikud tehisintellekti poliitikad teaduses, teaduse ja poliitika vahelise

lõhe ületamine ning avalikkuse kaasamine teadus- ja innovatsioonitegevusse, milles

osales suur hulk riike. Lisaks avaldati iga kolme aasta tagant ilmuv aruanne „She

Figures“, et toetada liikmesriike ja sidusrühmi soolise võrdõiguslikkuse parandamisel

Euroopa teadusruumis.

Käivitati Euroopa Komisjoni ja OECD uus teadus-, tehnoloogia- ja

innovatsioonipoliitika kompass, mis koondab andmed teadus- ja innovatsioonipoliitika

algatuste ja suundumuste kohta ühte platvormi.

2.6. Euroopa maailmas

EL jätkas Ukraina taastamise toetamist, käivitades koos Ukraina, Itaalia ja UNESCOga

Ukrainas rahvusvahelise teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni koalitsiooni.

Samuti tugevdati partnerlussuhteid Aafrika ja Vahemere piirkonna riikidega, eelkõige

läbirääkimistel ELi–Nigeeria teadus- ja tehnoloogialepingu sõlmimiseks ning PRIMA-

lepingute pikendamise kaudu Jordaania, Liibanoni ja Marokoga. Süvendatud on

strateegilist koostööd peamiste üleilmsete partneritega, sealhulgas ELi–India kaubandus-

ja tehnoloogianõukogu kaudu. Koostöö Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga sai

hoogu juurde tänu esimesele ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse

ministrite kohtumisele teadusuuringute ja innovatsiooni teemal.

Kuigi aasta algas ELi–USA teadus- ja tehnoloogialepingu eduka uuendamisega, on

sellele järgnenud USA poliitikamuutused mõjutanud selliseid olulisi valdkondi nagu

kliimameetmed. Sellega seoses jätkas EL avatud dialoogi ja tugevdas mitmepoolseid

algatusi, eelkõige kliima ja maailmamere seire valdkonnas.

See pühendumus mitmepoolsusele kajastus G20 Tshwane paketi vastuvõtmises, millega

edendatakse avatud innovatsiooni, ning ELi tugevdatud rollis üleilmses

teadusdiplomaatias. Lisaks juhtis komisjon ühiselt Maa Jälgimise Grupi 2025. aasta

üleilmset foorumit ning Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liitu. Komisjon korraldas

septembris selle liidu foorumi, kus käivitati rannikualade vastupanuvõime näidisalade

Atlandi-ülene võrgustik ja sinine põlvkondadevaheline programm.

Innovatsioonimissiooni raames kiirendas EL üleminekut puhtale energiale, määrates

kindlaks 101 vesinikuoru projekti 38 riigis.

Programmil „Euroopa horisont“ on oluline roll strateegia „Global Gateway“

prioriteetsete valdkondade toetamisel.

2.7. Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) rakendatud otsemeetmed väljaspool

tuumaenergia valdkonda

Teadusuuringute Ühiskeskus koostas 824 eelretsenseeritud publikatsiooni ning 917

poliitikat toetavate ja tehnilist aruannet. Esiletõstmist väärivad muu hulgas:

• generatiivse tehisintellekti väljavaateid käsitlev aruanne, milles esitatakse

tulevikku suunatud analüüs selle ümberkujundava potentsiaali kohta ELis,

5

sealhulgas sotsiaal-majandusliku mõju kohta tervishoiule, haridusele, tööhõivele

ja muudele valdkondadele;

• uue Teadusuuringute Ühiskeskuse piirivalvelabori käivitamine, mis on ELi

õiguskaitseasutustega tihedat koostööd tegevate laborite võrgustik;

• uus rändeatlas, mis annab ühtlustatud ülevaate üleilmsest rändest;

• poliitikat toetav teadusaruanne ringmajandusele ülemineku potentsiaali

ärakasutamise kohta energiamahukates tööstusharudes;

• transpordivaesuse vähendamise keskuse käivitamine, mis võimaldab sekkumist

ja edusammude jälgimist kaasavamate ELi transpordisüsteemide suunas

liikumisel.

• kaks uut atlast tahkete peenosakeste (PM2,5) kohta, mis hõlmavad

esmakordselt laienemisprotsessis osalevate riikide linnu.

3. PROGRAMMI „EUROOPA HORISONT“ NING EURATOMI TEADUS- JA

KOOLITUSPROGRAMMI ELLUVIIMINE JA JÄRELEVALVE

3.1. Programm „Euroopa horisont“ 2025. aastal – olulised sammud ja uued

suunad

2025. aastat iseloomustasid olulised programmitöö arengusuunad programmi „Euroopa

horisont“ (2021–2027) viimase kolme aasta raames. Mais võeti vastu programmi

„Euroopa horisont“ 2025. aasta peamine tööprogramm, millele detsembris järgnes 2026.–

2027. aasta peamine tööprogramm. Mõlemas tööprogrammis pandi suurt rõhku

lihtsustamisele ning viimase puhul võeti strateegilistes valdkondades kasutusele ka

horisontaalsed projektikonkursid.

Kolmandate riikide assotsieerumine programmiga „Euroopa horisont“

Assotsieerunud riikide arv tõusis 22ni. Aasta jooksul allkirjastati mitu

assotsieerimislepingut: kui Šveits ja Egiptus ühinesid kogu programmiga „Euroopa

horisont“, siis Korea Vabariik ühines selle II sambaga. Assotsieerunud riikide ühine

tegevustoetus oli 2025. aastal 3,3 miljardit eurot, kusjuures alates käesoleva

raamprogrammi algusest on selles osalenud üle 15 500 inimese.

3.2. Programmi „Euroopa horisont“ lihtsustamine

2025. aasta oli pöördepunkt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni toetusmaastiku

lihtsustamisel.

Programmi „Euroopa horisont“ raames viidi ellu järgmised praktilised reformid, mis

vähendasid halduskoormust ja kiirendasid innovatsioonitulemusi.

• Järk-järgult võeti kasutusele kindlasummaline rahastamine, mis vähendas

vajadust teatada tegelikest kuludest ja hõlbustas osalemist, eelkõige VKEde ja

uustulnukate jaoks. Peamised eesmärgid on vähendada halduskeerukust

toetusesaajate jaoks ja finantsvigu.

6

• Tööprogrammides pakuti välja vähem teemasid, lühemad kirjeldused ja

lühendatud tööprogrammi tekst. Samuti viidi sisse avatumad teemad, säilitades

samal ajal strateegilise suuna.

• Taotluste nõudeid ühtlustati, nii et mitme poliitikaga seotud aspekti kohta oli

vaja vähem eelteavet, mille tulemuseks oli lühem taotlusvorm.

• 29 teema puhul kasutati kaheetapilist hindamist, mis võimaldas taotlejatel

kõigepealt esitada lühemad taotlused ja koostada täielikud taotlused üksnes juhul,

kui need valiti välja teiseks etapiks. Paljusid neist lühitaotlustest hinnatakse

pimesi, et vältida võimalikku erapoolikuse ohtu.

• Läbipaistvust suurendati tööprogrammide projektide üldsusele kättesaadavaks

tegemisega.

Rakendamisdialoogid ja tegeliku olukorra kontrollid võimaldasid idufirmadel,

teadlastel ja novaatoritel anda otsest tagasisidet taotluste esitamise, hindamise ja toetuste

haldamise takistuste kohta, aidates kindlaks teha edasise lihtsustamise prioriteedid.

Rakendamist lihtsustati täiustatud digivahendite abil. ELi rahastamis- ja hankeportaali

kasutajasõbralikkust ja funktsionaalsust täiustati veelgi ning kasutusele võeti uus

mobiilirakendus „EU funding & me“, mis põhineb 30 000 taotlejat ja toetusesaajat

hõlmanud küsitlusel.

3.3. Programmi „Euroopa horisont“ järelevalveandmed

Rahastamisvõimalused

Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 6.1.2026

2021.–2025. aasta tööprogrammide raames algatatud 787 projektikonkurssi hõlmasid

kokku 3 061 uurimisteemat, mille eelarve oli 67,9 miljardit eurot.

Projektitaotlused ja edukuse määr

Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 5.1.2026

Huvi programmi vastu oli endiselt suur: aastatel 2021–2025 esitati 148 884

toetuskõlblikku taotlust1. Kvaliteet püsis üldiselt stabiilsena ja enam kui pool (57 %)

toetuskõlblikest taotlustest sai hindamisel vähemalt miinimumpunktid.

2026. aasta jaanuariks olid saanud rahastuse 21 329 taotlust hinnangulise kogueelarvega

57,4 miljardit eurot. Taotluste edukuse määr langes 14 %-le võrreldes 15,3 %-ga 2025.

aasta jaanuaris, kuid jäi kõrgemaks kui programmi „Horisont 2020“ raames kokku

(11,9 %).

Ligikaudu 70 % rahastamiskünnise ületanud taotlustest jäi rahastamata. Kõigi aastatel

2021–2025 esitatud ja selle künnise ületanud taotluste rahastamiseks oleks olnud vaja

veel umbes 118,5 miljardit eurot.

Rahastatavad projektid

1 Ainult lõpetatud ja täielikult hinnatud projektikonkursside raames laekunud toetuskõlblike taotluste arv.

7

2025. aasta lõpu seisuga oli 19 456 toetuse kaudu eraldatud 52,8 miljardit eurot. Toetuse

keskmine suurus püsis stabiilsena 2,7 miljoni euro tasemel, mis on kõrgem kui

programmi „Horisont 2020“ raames (2,3 miljonit eurot2), kusjuures ühe projekti kohta oli

keskmiselt kuus osalejat.

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) hõlmab ka omakapitaliinvesteeringute vahendit –

EIC fondi –, mis on suunatud kõige innovaatilisematele idu- ja kasvufirmadele. Lisaks

alljärgnevas tabelis esitatud arvudele on EIC fond heaks kiitnud programmi „Euroopa

horisont“ toetusesaajate omakapitaliinvesteeringuid rohkem kui 2,3 miljardi euro

ulatuses, millest siiani on välja makstud 931,9 miljonit eurot3.

Programmi osa

Toetuskõlb

likud

projektitao

tlused

Valituks

osutunu

d

projektit

aotlused

Projektitaotl

uste edukuse

määr (%

toetuskõlblik

est)

Kvaliteetsete

taotluste

osakaal (%

toetuskõlblik

est

taotlustest)

Allkirjasta

tud

toetuslepin

gud

ELi toetus

allkirjastatu

d

toetuslepingu

te puhul

(miljonit

eurot)

Toetuse

keskmine suurus

(miljonit eurot)

I sammas – „Tipptasemel teadus“

Euroopa

Teadusnõukogu

41 431 5 781 14 % 27 % 5 651 10 199 1,8

Marie Skłodowska-

Curie meetmed

56 730 8 152 14 % 82 % 6 692 3 893 0,6

Euroopa

teadusuuringute

infrastruktuurid

402 170 42 % 86 % 179 1 230 6,9

II sammas – „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“

1. teemavaldkond –

tervis

2 753 640 23 % 55 % 657 5 269 8

2. teemavaldkond –

kultuur, loovus ja

kaasav ühiskond

2 460 339 14 % 59 % 350 1 178 3,4

3. teemavaldkond –

ühiskonna

tsiviiljulgeolek

1 533 183 12 % 64 % 194 820 4,2

4. teemavaldkond –

digivaldkond, tööstus ja

kosmos

6 947 1287 19 % 74 % 1169 8 426 7,2

5. teemavaldkond –

kliima, energeetika ja

liikuvus (sealhulgas uue

7 093 1264 18 % 61 % 1311 9 135 7

2 VKEde rahastamisvahendit ei ole arvestatud. 3 Lisateavet EIC fondi toetatavate ettevõtete kohta saate EIC mõjuaruandest 2025.

8

Programmi osa

Toetuskõlb

likud

projektitao

tlused

Valituks

osutunu

d

projektit

aotlused

Projektitaotl

uste edukuse

määr (%

toetuskõlblik

est)

Kvaliteetsete

taotluste

osakaal (%

toetuskõlblik

est

taotlustest)

Allkirjasta

tud

toetuslepin

gud

ELi toetus

allkirjastatu

d

toetuslepingu

te puhul

(miljonit

eurot)

Toetuse

keskmine suurus

(miljonit eurot)

Euroopa Bauhausi

rahastamisvahend)

6. teemavaldkond – toit,

biomajandus,

loodusvarad,

põllumajandus ja

keskkond

4 114 845 21 % 71 % 839 4 938 5,9

III sammas – „Innovatiivne Euroopa“

Euroopa

Innovatsiooninõukogu

20 340 1 417 7 % 33 % 1 330 3 532 2,7

Euroopa innovatsiooni

ökosüsteemid

1 502 275 18 % 58 % 282 304 1,1

Euroopa Innovatsiooni-

ja Tehnoloogiainstituut

(EIT)4

40 36 90 % 100 % 35 2 115 60,4

Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine

Osaluse laiendamine ja

tippteaduse levitamine

3 165 831 26 % 77 % 657 1 487 2,3

Euroopa teadus- ja

innovatsioonisüsteemi

reformimine ja

tõhustamine

374 109 29 % 69 % 110 236 2,1

Programm „Euroopa

horisont“ kokku

148 88

4

21 32

9

14 % 57 % 19 456 52 760 2,7

Tabel 1. Taotlused ja allkirjastatud toetused programmi osade kaupa aastatel 2021–2025

(allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektitaotluste ja projektide tulemustabel 5. jaanuari

2026. aasta seisuga)

ELi poliitiliste prioriteetidega tegelemine

Allikas: programmi „Euroopa horisont“ tulemusaruanne

4 See arv viitab üksnes toetustele, millega algatatakse EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad, kellele

seejärel tehakse ülesandeks tegevuste elluviimine.

9

Teadusuuringutel ja innovatsioonil on keskne roll rohepöörde kiirendamisel. Seni on

programm „Euroopa horisont“ hästi graafikus, et saavutada eesmärk suunata 35 %

kulutustest kliimamuutustega võitlemiseks, samas kui on vaja teha täiendavat tööd, et

saavutada eesmärk suunata aastatel 2026–2027 10 % kulutustest elurikkusele.

2025. aastal eraldati hinnanguliselt 58,7 miljonit eurot projektidele, mille peamine

eesmärk on parandada soolist võrdõiguslikkust, ja 1 848 miljonit eurot projektidele, mis

aitavad kaasa soolisele võrdõiguslikkusele.

Taotlejad ja toetusesaajad

Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 5.1.2026

Programmi esimese viie aasta jooksul allkirjastatud projektides lööb kaasa 31

006 osalejat 175 riigist, kusjuures 35 % osalejatest5 on VKEd.Keskmiselt osaleb iga

osaleja 3,9 projektis.

Uued programmis osalejad moodustavad kõigist osalejatest 55 %, võrreldes 54 %ga

aasta tagasi. Uute osalejate osalemise määr (st projektide keskmine arv, millega osaleja

on liitunud) on väiksem kui mitteuutel osalejatel (1,2 vs. 5). Uued osalejad tulevad

peamiselt erasektorist – paljud neist on VKEd – ja neile on seni eraldatud 16,7 %

programmi „Euroopa horisont“ kogurahastusest.

Kõige rohkem osalejaid on kõrgkoolidest (35 %) ning nad saavad kõige rohkem rahalist

toetust (19 miljardit eurot). Erasektori üksuste ja teadusasutuste osalus on 30 % ja 22 %

ning nad saavad vastavalt 13,5 miljardit eurot ja 14 miljardit eurot.

80 % kõigist laekunud toetuskõlblikest taotlustest esitasid liikmesriikidest pärit osalejad

ja 19 % oli pärit osaluse laiendamise riikidest. Kokku eraldati liikmesriikidele 47,3

miljardit eurot ehk 89,6 % vahenditest. Osaluse laiendamise liikmesriikidele6 eraldati

13,1 % rahalistest vahenditest, mis on suurem osakaal kui samadele riikidele programmi

„Horisont 2020“ raames.

Programmi „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide aruandlusmeetodit on allpool

esitatud tabelis kohandatud, et kajastada assotsieerimislepingu jõustumise kuupäeva.

Riikide rühm

Toetuskõlbli

ke

projektitaotl

uste arv

% kõigist

taotlustes

t

Taotluste

edukuse

määr

Allkirjast

atud

toetuslepi

ngutes

osalemine

%

kõigi

st

osalu

stest

Allkirjas

tatud

toetuslep

ingute

alusel

antud

ELi

toetused

(miljonit

eurot)

%

allkirjast

atud

toetuslepi

ngute

alusel

antud

ELi

toetuste

kogusum

mast

Liikmesriigid 518 481 80 % 18 % 99 895 83 47 292 89 %

5 Üksikosalejate arv. 6 Üksnes liikmesriigid (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta,

Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia).

10

%

Osalust

mittelaiendavad

riigid

395 07461 % 19 % 79 09366

%

40 37176 %

Osaluse

laiendamise riigid

123 40719 % 16 %20 80217

%

6 92113 %

Assotsieerunud riik

(v.a Šveits)

61 637 10 % 15 % 8 613 7 % 4 470 8,5 %

Šveits –

assotsieerunud riik

2 690 0,4 % 14 % 75 0,1

%

92 0,2 %

Šveits –

mitteassotsieerunu

d kolmas riik

12 101 2 % 21 % 2 827 2 % 126 0,2 %

Kolmandad riigid 49 748 8 % 20 % 9 062 7 % 780 1 %

KOKKU 644 657 - - 120472 - 52 761 -

Tabel 2. Taotlejate ja toetusesaajate päritoluriik

Peamised mõjuahelad

Allikas: peamiste mõjuahelate tulemustabel 5. jaanuari 2026. aasta seisuga

Programmi „Euroopa horisont“ raames võeti kasutusele peamised mõjuahelad, et jälgida

lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikemaajaliste näitajate abil programmi mõju.

Andmed põhinevad peamiselt projekti korrapärase aruandluse süsteemil. Analüüsi ajaks

oli lõpetatud 2664 projekti (14 %) ja 40 % projektidest oli täitnud vähemalt ühe

perioodilise aruande. Kuna enamik keskpikki ja pikemaajalisi näitajaid vajavad enne

sisuliste tulemuste näitamist märkimisväärse arvu projektide lõpetamist, keskendutakse

käesolevas osas üksnes lühiajalistele näitajatele.

Teaduslik mõju

• Programmi „Euroopa horisont“ projektide raames on seni teatatud 18 478

eelretsenseeritud publikatsioonist (KIP 1).

• Programmis „Euroopa horisont“ osaleb 126 407 karjääri alustavat teadlast (KIP

2), kellest 44 % on naised.

• 80,8 % programmi raames saavutatud teadusväljunditest (publikatsioonid,

andmekogumid, tarkvara) tehti toetusesaajate kaudu avatud juurdepääsuga

kättesaadavaks (KIP 3).

11

Ühiskondlik mõju

• Üle 99 % kõigist programmi „Euroopa horisont“ väljunditest on märgistatud kui

asjakohased ELi ühe poliitilise prioriteedi jaoks – kas komisjoni 2019.–2024.

aasta prioriteedid, kestliku arengu eesmärgid või kliimamuutustega kohanemise /

kliimamuutuste leevendamise eesmärgid (KIP 4)7.

• ELi missioonidega seotud projektide raames on avaldatud 206 eelretsenseeritud

publikatsiooni ja saavutatud 284 uuenduslikku tulemust (KIP 5).

• 41 %-l projektidest on struktureeritud mehhanismid üldsuse või lõppkasutajate

kaasamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni sisu koosloomisse (KIP 6).

Majanduslik/tehnoloogiline mõju

• Projektide raames on teatatud 7 645 uuenduslikust väljundist (tooted, protsessid,

meetodid jne). Lisaks on toetusesaajad juba deklareerinud 283

mittekonfidentsiaalset intellektuaalomandi tulemust, millest 94 on

patenditaotlused – see arv peaks suurenema, kui enamiku taotluste

konfidentsiaalsus tühistatakse (KIP 7).

• Rahastatud projektidega toetatakse osalevates juriidilistes isikutes vähemalt 95

798 töökohta (täistööajale taandatud töötajad) (KIP 8).

• Lisaks ELi esialgsele investeeringule on projektis osalejad teinud vähemalt 12,9

miljardi euro ulatuses otseseid kaasinvesteeringuid (KIP 9).

Euroopa partnerlused

Allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektide tulemustabel 5. jaanuari 2026. aasta

seisuga

2025. aasta lõpuks oli käimas 54 Euroopa partnerlust, millest kaks pidi allkirjastatama

2026. aasta jaanuaris ja veel neli hiljem. Kõigi partnerluste raames allkirjastati kokku 1

345 toetuslepingut, milles osales 9 568 üksikosalejat ja mille ELi panus oli 12,5 miljardit

eurot.

Alates 2021. aastast on kümme tegutsevat ühisettevõtet8 allkirjastanud 701 toetust

kogusummas 6,7 miljardit eurot, milles osaleb 5 350 üksikosalejat. Programmist

„Euroopa horisont“ toetati 4,3 miljardi euroga 11 ühiselt kavandatud partnerlust,

andes 635 toetust 4 944 eraldiseisvale organisatsioonile. Kaasrahastatud partnerluste

kohta on sõlmitud 18 toetuslepingut kogusummas 1,5 miljardit eurot, milles osaleb 754

üksikosalejat.

ELi missioonid

Allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektitaotluste ja projektide tulemustabel

5. jaanuari 2026. aasta seisuga

7 Teadusuuringute Ühiskeskust ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ei ole arvutustes arvesse

võetud. 8 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohane institutsiooniline partnerlus.

12

2025. aasta tööprogrammis kuulutati välja üheksa missioonipõhist konkurssi. Aastatel

2021–2025 esitati missioonidega seotud projektikonkursside raames 1 515

toetuskõlblikku taotlust. Allkirjastati 321 toetuslepingut, mis hõlmasid 3 845

toetusesaajat ja mille kogusumma oli 2,48 miljardit eurot.

3.4. Põhjalik analüüs: programmi „Euroopa horisont“ järelevalvealased kiir- ja

muud uuringud

2025. aastal avaldati programmi „Euroopa horisont“ rakendamise ja tulemuslikkuse

kohta mitu temaatilist aruannet:

• järelevalvealane kiiruuring, milles antakse ülevaade soolisest võrdõiguslikkusest

ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides;

• järelevalvealane kiiruuring, milles tutvustatakse programmi „Euroopa horisont“

panust viide ELi missiooni;

• uuring programmi „Euroopa horisont“ keskkonnakasu kvantifitseerimiseks,

eelkõige energia- või ressursisäästu kaudu;

• uuring, milles hinnatakse programmi „Euroopa horisont“ makromajanduslikku

mõju SKP-le ja tööhõivele;

• järelevalvealane kiiruuring programmi „Euroopa horisont“ tehnoloogilise

valmisoleku tasemete kasutamise kohta;

• uuring, milles tehakse kokkuvõte ELi rahastatud (tsiviil)julgeolekualastest

teadusuuringutest 20 aasta jooksul.

Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine

Aprillis avaldas komisjon programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise. Samuti esitati

Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatis, milles toodi välja saadud kogemused ja

ettepanekud edasiseks tegevuseks. Peamised järeldused näitavad programmi „Euroopa

horisont“ tugevat mõju käegakatsutavate uuenduste ja teadusliku tipptaseme kaudu.

Programm võimendab innovatsiooni mõju, kusjuures iga EIC fondi kaudu investeeritud

euro meelitab ligi üle kolme euro erainvesteeringuid. Osalemist laiendavate

liikmesriikide osalemine on samuti suurenenud 58 %-ni (47 %-lt programmi „Horisont

2020“ raames).

Mõjuhinnang ning ettepanek tulevase programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa

Konkurentsivõime Fondi kohta

Komisjon avaldas ka mõjuhinnangu tulevase programmi „Euroopa horisont“ (2028–

2034) ja uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta. Seejärel võeti vastu ettepanekud

kahe omavahel seotud programmi kohta, mis toetavad kogu innovatsiooni teekonda

laborist turule. Pärast seda, kui komisjon võttis ettepanekud juulis vastu, peavad

kaasseadusandjad nende üle praegu läbirääkimisi.

3.5. Tulemuste levitamine ja kasutamine

Komisjon jätkas programmi „Horisont“ tulemuste platvormi ja kiirendi haldamist ja

arendamist, et toetada programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajaid nende tulemuste

13

levitamisel ja kasutamisel. Programmi „Horisont“ tulemuste platvormil laaditi üles 569

uut tulemust ja toetati aktiivselt 25 ettevõtet nende turule sisenemise teekonnal

sihtotstarbelise rahastamise ja investorite üritustel osalemise võimalustega. Kiirendi

osutas 764 teenust 1 602 toetusesaajale alates levitamisest kuni turule sisenemise

toetuseni.

Komisjon koostas mitu CORDISe materjali, sealhulgas 20 temaatilist paketti, 10

lühivideot ja 10 CORDIScovery netisaadet.

3.6. Euratomi programmi elluviimine ja järelevalve

Komisjoni ettepaneku põhjal võttis nõukogu vastu otsuse pikendada Euratomi teadus- ja

koolitusprogrammi 2026. ja 2027. aastaks, tuginedes 2021.–2025. aasta programmi

vahehindamisele.

2021.–2025. aasta programmi kogueelarve on 1,38 miljardit eurot. Seda rakendatakse

otseste ja kaudsete meetmete kaudu, mis moodustavad vastavalt 38,5 % ja 61,5 %

eelarvest. Kaudsete meetmete tegevussuuna raames oli 2025. aasta lõpuks allkirjastatud

61 projektitoetust, sealhulgas neli kaasrahastatud partnerlust. Need tõid kokku 578

üksikosalejat ja moodustasid 816 miljonit eurot Euratomi rahalist toetust.

Septembris avaldas komisjon ettepaneku Euratomi järgmise teadus- ja

koolitusprogrammi (2028–2032) kohta.

a) Teadusuuringute Ühiskeskuse rakendatud otsemeetmed tuumaenergia

valdkonnas

2025. aastal koostas Teadusuuringute Ühiskeskus 102 eelretsenseeritud artiklit

tuumauuringute teemadel, 90 tehnilist aruannet, kolm võrdlusmaterjali ja kolm

valideeritud meetodit, mis on lisatud rahvusvahelistesse tuumaraamatukogudesse, neli

tehnilist süsteemi, mille eesmärk on tugevdada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, ja

ühe panuse rahvusvahelistesse standarditesse.

Teadusuuringute Ühiskeskus on andnud oma panuse väikeste moodulreaktorite

strateegilisse tegevuskavasse, mille on heaks kiitnud Euroopa väikeste moodulreaktorite

tööstusliit ja mille eesmärk on hõlbustada nende ohutut arendamist ja kasutuselevõttu

2030. aastaks.

b) Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi kaudsed meetmed

Komisjon käivitas algatused, et tegelda tuumaalaste erioskuste nappusega, eelkõige

tuumaohutuse, innovaatiliste tehnoloogiate ja kiirguskaitse valdkonnas. Projektiga

Skills4Nuclear toetatakse kvalifitseeritud tööjõu arendamist olemasolevate ja

kujunemisjärgus tuumatehnoloogiate jaoks. Samal ajal käivitas PIANOFORTE

kaasrahastatud partnerlus, millel on 108 partnerit 26 riigis, oma kolmanda riikidevahelise

avatud projektikonkursi, valides välja kuus uut projekti. EURAD 2 kaasrahastatud

partnerlus tugevdas veelgi Euroopa suutlikkust, käivitades oma liikuvusprogrammi.

14

4. VÄLJAVAATED 2026. AASTAKS

2026. aastal on komisjoni eesmärk tugevdada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni

ökosüsteemi Euroopa innovatsiooniakti ja Euroopa teadusruumi õigusakti kaudu.

Need kiirendavad innovatsiooni kasutuselevõttu turul, ühtlustavad ELi ja riikide

prioriteete ning aitavad saavutada eesmärki investeerida teadus- ja

innovatsioonitegevusse 3 % SKPst kogu ELis. Kõnealused algatused aitavad tuua turule

uuenduslikke ideid kõigis sektorites, vähendades killustatust, ning edendavad teadlaste,

teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist.

2026. aastal käivitatakse mitme miljardi euro suurune Euroopa kasvufirmade fond, et

toetada Euroopa kõige paljutõotavamaid strateegilisi tehnoloogiaettevõtteid, ning

kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt, mille eesmärk on kiirendada innovatsiooni ja

kõrgtehnoloogiliste materjalide ulatuslikumat kasutuselevõttu. Uued teadus- ja

innovatsioonialgatused käivitatakse muu hulgas ka sellistes valdkondades nagu

tehisintellekt, akud, andmetele juurdepääs, tervis, kliima, põllumajandus, maaelu

areng, elurikkus, maailmameri ja veekerksus.