| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-337/1 |
| Registreeritud | 29.05.2026 |
| Sünkroonitud | 29.05.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete kohta aastal 2025 - COM(2026) 255 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 28.5.2026
COM(2026) 255 final
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND
THE COUNCIL
Annual Report on Research and Technological Development Activities of the European
Union and Monitoring of Horizon Europe in 2025
1. BACKGROUND
This report provides an overview of the EU’s key research and innovation (R&I)
activities and monitoring of Horizon Europe and the Euratom Research and Training
Programme in 2025.
It was drafted in accordance with Article 190 of the Treaty on the Functioning of the
European Union (TFEU) and Article 7 of the Euratom Treaty, in conjunction with
Article 50 of Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council
establishing Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation
and with Article 12 of Council Regulation (Euratom) 2021/765 establishing the Research
and Training Programme of the European Atomic Energy Community.
2. POLITICAL CONTEXT AND POLICY DEVELOPMENTS
In 2025, R&I have been integral to advancing key EU initiatives, underscoring their vital
role in enhancing competitiveness. The following section delves into the transformative
impact of these developments across sectors, affirming the EU’s commitment to fostering
an economy centred on innovation.
2.1. Europe’s sustainable prosperity, single market and competitiveness
TheChoose Europe initiative was launched in May and seeks to make Europe the most
attractive destination for researchers. Meanwhile, the EU startup and scaleup strategy
aims at making the EU the leading hub for technology-driven startup and scaleup
companies. The Commission also adopted theEuropean strategy for research and
technology infrastructures to foster world-class, accessible and industry-aligned
infrastructure.
The 2025 European Semester focused on the Competitiveness Compass’ priorities,
including closing the innovation gap. Reflecting this priority, 26 Member States received
a country-specific recommendation on R&I.
At sectoral level, the Commission worked with road transport and batteries relevant
partners associations through a Memorandum of Understanding and its deliverables, to
implement R&I activities from the new industrial action plan for the European
automotive sector. R&I also contributed to the new EU Space Act proposal, aiming to
foster innovation and a stable business environment. Alongside this, the Commission
issued a Communication outlining a vision for the European space economy. The
Commission adopted the Vision for Agriculture and Food – highlighting R&I as
catalysts for an attractive, competitive and fair agri-food system. The chemicals industry
action plan strengthens the industry’s competitiveness, sustainability and resilience by
boosting innovation. The Commission adopted a new EU bioeconomy strategy and a
European Biotech Act, with aspects relating to green technologies and competitiveness
in the field of food and health.
Furthermore, the Commission adopted the life sciences strategy, positioning the EU as a
global hub for innovation across health, biotech, food systems and green manufacturing
by 2030.
2
R&I also contributed to the New European Bauhaus (NEB) supporting projects for the
transformation of the built environment of neighborhoods. The Communication on the
New European Bauhaus and the proposal for a Council Recommendation on the NEB
recognise the contribution of NEB projects to R&I.
2.2. Strategic autonomy, defence and security
Like competitiveness, security and resilience are policy imperatives closely linked to
innovation. The following policy strategies, put forward by the Commission in 2025,
identify dual-use research, innovation and technology as key aspects:
• the European Preparedness Union strategy
• ProtectEU – a European internal security strategy
• the White Paper on EU Defence – Readiness 2030, followed by the Defence
Readiness Roadmap 2030
• the EU Defence Industry Transformation Roadmap
These highlight the importance of leveraging Europe’s wider civilian research and deep-
tech innovation ecosystem for defence readiness.
With the defence mini-omnibus, co-legislators provisionally agreed to extend the scope
of the Strategic Technologies for Europe Platform (STEP) to cover defence technologies
and allow the EIC Accelerator to support dual-use and defence innovation. The 2025
mid-term review of cohesion policy strengthened support for STEP investments and
created new opportunities to integrate emerging R&I priorities into cohesion
programmes.
2.3. Green transition
The Commission advanced the EU’s green transition through coordinated industrial,
environmental and research initiatives to turn decarbonisation into a driver of
competitiveness. In February, the Commission launched the Clean Industrial Deal,
setting out action for energy-intensive industries, clean technologies and circularity. In
parallel, the Research Fund for Coal and Steel was reformed to simplify and accelerate
R&I investments that support the decarbonisation of the coal and steel sectors.
Biodiversity, water, oceans and pollution were addressed through integrated,
innovation-driven approaches. One example in biodiversity was the new Soil Monitoring
Law, supporting the objective of healthy soils by 2050. The European water resilience
strategy promotes water security through water cycle restoration, a water-smart economy
and access to clean and affordable water for all. The European Ocean Pact prioritises
ocean research, skills and innovation.
Climate and energy policies continued to rely heavily on science and innovation. New
initiatives in 2025 included the publication of a strategic R&I agenda on health and
climate change. In energy, the action plan for affordable energy, the 2025 progress report
on competitiveness of clean energy technologies, the Communication on innovative
renewable energy technologies, and the European Grids Package all reinforced the role of
innovation in accelerating the cost-effective deployment of clean energy.
3
2.4. AI and digital transition
In October, the Commission adopted its strategy for AI in science. A flagship project is
the creation of the Resource for AI Science in Europe (RAISE) virtual institute, which
will pool and align European scientific talent and excellence, computational power,
scientific data and research funding.
The following developments in digital technology also guided the work on R&I.
• On AI, moving from regulation to delivery, the Commission adopted the AI
Continent action plan and the Apply AI strategy. Further to the announcement of
InvestAI, the EU expanded the network of AI Factories, strengthening its ‘AI
Continent’ ambition, paving the way for future AI Gigafactories.
• On quantum technology, the Commission rolled out the Quantum Europe
strategy, aiming to position Europe as a global leader in the field by 2030.
• The Cultural Heritage Cloud was expanded and now involves 187 partner
organisations covering all Member States and Horizon Europe associated
countries.
• The European Digital Twin of the Ocean prototype was presented by President
von der Leyen at the United Nations Ocean Conference in June.
• The International Digital Strategy was adopted, aiming to boost EU tech
competitiveness and innovation capacity in collaboration with partners and allies.
2.5. Partnership with Member States
Regarding R&I measures in the Recovery and Resilience Facility (RRF), 351 R&I-
related milestones and targets have been met. The RRF model is proving effective in
driving R&I investments and transformative reforms across the EU, according to a
dedicated study on R&I in the RRF. In terms of synergies with cohesion policy, budget
transfers from the European Regional Development Fund to Horizon Europe are being
implemented in Malta and Lithuania.
Bilateral discussions between the Commission and Member States were deepened
throughout the year through enhanced dialogues with Denmark, Bulgaria, Portugal,
Finland and Spain. Moreover, the Policy Support Facility continued to help Member
States and associated countries to reform their R&I systems. Country-specific activities
for Bulgaria, Czechia, Finland and Ukraine were concluded. Mutual learning exercises
were held on the topics of research careers, national policies for AI in science, bridging
the gap between science and policy, and public engagement in R&I, with a high number
of countries involved. In addition, the triennial ‘She Figures’ report was published to
support Member States and stakeholders in improving gender equality within the
European Research Area.
The new European Commission–OECD Science, Technology and Innovation Policy
Compass was launched, aggregating data on R&I policy initiatives and trends in a single
platform.
4
2.6. A global Europe
The EU continued to support Ukraine’s recovery by launching the International
Coalition for Science, Research and Innovation in Ukraine, together with Ukraine, Italy
and UNESCO.
Partnerships with Africa and the Mediterranean were also reinforced, notably through
negotiations for an EU–Nigeria Science and Technology Agreement and the renewal of
PRIMA agreements with Jordan, Lebanon and Morocco. Strategic cooperation with
key global partners deepened, including through the EU–India Trade and Technology
Council. Cooperation with Latin America and the Caribbean gained momentum with
the first EU–CELAC Ministerial Meeting on R&I.
While the year started with the successful renewal of the EU–US Science and
Technology Agreement, subsequent US policy shifts have affected key areas such as
climate action. In this context, the EU maintained open dialogue and reinforced
multilateral initiatives, particularly in climate and ocean observation.
This commitment to multilateralism was reflected in the adoption of the G20 Tshwane
Package, which promotes open innovation, and the EU’s strengthened role in global
science diplomacy. Additionally, the Commission co-chaired the Group on Earth
Observations Global Forum 2025 and chaired the All-Atlantic Ocean Research and
Innovation Alliance. The Commission organised the Alliance’s forum in September, at
which the All-Atlantic Network of Coastal Resilience Beacon Sites and the Blue
Intergenerational Programme were launched. Within Mission Innovation, the EU
accelerated the clean energy transition, identifying 101 Hydrogen Valley projects across
38 countries.
Horizon Europe plays a crucial role in supporting Global Gateway priority areas.
2.7. Non-nuclear direct actions implemented by the Commission’s Joint
Research Centre (JRC)
The JRC produced 824 peer‑reviewed publications and 917 science‑for‑policy and
technical outputs. Highlights include the following:
• an outlook report on generative AI providing a forward-looking analysis of its
transformative potential in the EU, including the socio-economic impact on
healthcare, education, employment and beyond;
• the launch of a newJRC Border Security Lab, a network of laboratories working
closely with EU law enforcement agencies;
• a new edition of the Atlas of Migration, offering a harmonised overview of
worldwide migration;
• a science for policy report oncapturing the potential of the circular economy
transition in energy-intensive industries;
• the launch of the Transport Poverty Hub, enabling interventions and progress
monitoring towards more inclusive EU transport systems.
5
• two new atlases on fine particulate matter (PM2.5) – covering for the first time
cities in enlargement countries.
3. IMPLEMENTATION AND MONITORING OF HORIZON EUROPE & EURATOM
3.1. Horizon Europe in 2025 – highlights & new features
2025 was characterised by major programming developments for the final three years of
Horizon Europe 2021-2027. The Horizon Europe ‘main’ work programme 2025 was
adopted in May, followed by the ‘main’ work programme 2026-2027 in December. Both
work programmes placed a strong emphasis on simplification, with the latter also
introducing the use of horizontal calls in strategic areas.
Association of third countries to Horizon Europe
The number of associated countries reached 22. Several association agreements were
signed during the year: while Switzerland and Egypt joined the entire Horizon Europe,
the Republic of Korea joined its Pillar II. The combined operational contribution from
associated countries in 2025 was EUR 3.3 billion, with over 15 500 participations since
the beginning of this framework programme.
3.2. Horizon Europe simplification
2025 marked a turning point for the simplification of the EU R&I support landscape.
Horizon Europe delivered the following practical reforms that reduced administration
and accelerated innovation outcomes.
• Lump sum funding was gradually rolled out, reducing the need to report actual
costs and facilitating participation, particularly for SMEs and newcomers. The
key objectives are to reduce administrative complexity for beneficiaries and
financial errors.
• The work programmes proposed fewer topics, with shorter descriptions, and a
shortened work programme text. They also introduced more open topics, while
maintaining strategic direction.
• Proposal requirements were streamlined, with less upfront information required
on several policy-related aspects, resulting in a shorter proposal form.
• Two-stage evaluation was used for 29 topics, allowing applicants to first submit
shorter proposals and only prepare full proposals if selected for the second stage.
Many of these short proposals are evaluated blindly, as a way to avoid potential
risk of bias.
• Transparency was enhanced by making draft work programme texts publicly
accessible.
Implementation dialogues and reality checks enabled direct feedback from startups,
researchers and innovators on bottlenecks in proposal submission, evaluation and grant
management, helping to identify priorities for further simplification.
6
Implementation was simplified through improved digital tools. The user-friendliness
and functionality of the EU Funding & Tenders Portal were further enhanced and the
new ‘EU funding & me’ mobile app was introduced, in a process informed by a survey of
30 000 applicants and beneficiaries.
3.3. Horizon Europe monitoring data
Funding opportunities
Source: Commission internal monitoring systems, 6/1/2026
The 787 calls for proposals under the 2021-2025 work programmes covered a total of
3 061 research topics with a budget of EUR 67.9 billion.
Project proposals and success rates
Source: Commission internal monitoring systems, 5/1/2026
Interest in the programme remained strong with 148 884 eligible proposals submitted1
over the period 2021-2025. Their overall quality remained stable, with over half of the
eligible proposals (57%) reaching the minimum evaluation score threshold.
By January 2026, 21 329 proposals had been selected for funding for a total estimated
EU contribution of EUR 57.4 billion. The success rate of proposals decreased to 14% as
compared to 15.3% in January 2025 but remained higher than under Horizon 2020
overall (11.9%).
Approximately 70% of proposals that passed the threshold for funding were not financed.
An estimated EUR 118.5 billion of additional funding would have been needed to fund
all such proposals submitted over 2021-2025.
Funded projects
As of end 2025, EUR 52.8 billion were awarded through 19 456 grants. The average
grant size remained stable at EUR 2.7 million, higher than under Horizon 2020
(EUR 2.3 million2), with an average of six participants per project.
The European Innovation Council (EIC) also includes an equity investment instrument,
the EIC Fund, aimed at the most innovative startups and scaleups. On top of the figures
presented in the table below, the EIC Fund has approved over EUR 2.3 billion in equity
investments for Horizon Europe beneficiaries, of which EUR 931.9 million has been
disbursed so far.3
Programme part Eligible
proposals
Accepted
proposal
s
Success rate
of proposals
(% of
eligible)
Share of high
quality
proposals (%
of eligible)
Signed
grants
EU contribu-
tion in signed
grants (in
EUR million)
Average grant
size (in
EUR million)
Pillar 1 - Excellent Science
1 Number of eligible proposals submitted only under the calls that are closed and fully evaluated. 2 SME instrument not included. 3 For more information about EIC Fund supported ventures, see EIC Impact Report 2025.
7
Programme part Eligible
proposals
Accepted
proposal
s
Success rate
of proposals
(% of
eligible)
Share of high
quality
proposals (%
of eligible)
Signed
grants
EU contribu-
tion in signed
grants (in
EUR million)
Average grant
size (in
EUR million)
European Research
Council (ERC)
41 431 5 781 14% 27% 5 651 10 199 1.8
Marie Skłodowska-
Curie Actions (MSCA)
56 730 8 152 14% 82% 6 692 3 893 0.6
Research infrastructures 402 170 42% 86% 179 1 230 6.9
Pillar II - Global Challenges and European Industrial Competitiveness
Cluster 1 – Health 2 753 640 23% 55% 657 5 269 8
Cluster 2 – Culture,
creativity and inclusive
society
2 460 339 14% 59% 350 1 178 3.4
Cluster 3 – Civil
security for society
1 533 183 12% 64% 194 820 4.2
Cluster 4 – Digital,
industry and space
6 947 1287 19% 74% 1169 8 426 7.2
Cluster 5 – Climate,
energy and mobility
(including NEB
Facility)
7 093 1264 18% 61% 1311 9 135 7
Cluster 6 – Food,
bioeconomy, natural
resources, agriculture
and environment
4 114 845 21% 71% 839 4 938 5.9
Pillar III – Innovative Europe
European Innovation
Council (EIC)
20 340 1 417 7% 33% 1 330 3 532 2.7
European innovation
ecosystems
1 502 275 18% 58% 282 304 1.1
European Institute of
Innovation and
Technology (EIT)4
40 36 90% 100% 35 2 115 60.4
Widening Participation and Strengthening the European Research Area
4 The figure only refers to the grants initiating the EIT Knowledge and Innovation Communities, which are
then tasked with implementing the activities.
8
Programme part Eligible
proposals
Accepted
proposal
s
Success rate
of proposals
(% of
eligible)
Share of high
quality
proposals (%
of eligible)
Signed
grants
EU contribu-
tion in signed
grants (in
EUR million)
Average grant
size (in
EUR million)
Widening participation
and spreading
excellence
3 165 831 26% 77% 657 1 487 2.3
Reforming and
enhancing the European
R&I system
374 109 29% 69% 110 236 2.1
Total for Horizon
Europe
148 88
4
21 32
9
14% 57% 19 456 52 760 2.7
Table 1 Proposals and signed grants per programme part, over 2021-2025 (Source: Horizon Proposals
and Projects Dashboards frozen on 5/1/2026)
Addressing EU policy priorities
Source: Horizon Europe Performance Programme Statement
R&I play a central role in accelerating the green transition. So far, Horizon Europe is
well on track to meet its target of 35% of spending allocated to address climate change,
while further work will be needed to reach the target of 10% spending for biodiversity for
2026-2027.
In 2025, an estimated EUR 58.7 million was also allocated to projects whose principal
objective is to improve gender equality and EUR 1 848 million to projects that will
contribute to gender equality.
Applicants and beneficiaries
Source: Commission internal monitoring systems, 5/1/2026
The projects signed in the first five years of the programme involve 31 006 distinct
participants from 175 different countries, including 35% participation5 from SMEs.On
average, each participant takes part in 3.9 projects.
New participants in the programme (‘newcomers’) represent 55% of all participants
compared to 54% a year ago. Newcomers’ participation rate (i.e. the average number of
projects joined by each participant) is lower than that of non-newcomers (1.2 versus 5).
Newcomers mainly come from the private sector – with many being SMEs – and have
been granted 16.7% of all Horizon Europe funding so far.
The highest shares of participants come from higher education institutions (35%),
receiving the highest financial contribution (EUR 19 billion). Private-sector entities and
5 Of unique participants.
9
research organisations represent 30% and 22% of participation and receive EUR
13.5 billion and 14 billion respectively.
Participants from Member States account for 80% of all eligible applications submitted,
with 19% originating from ‘widening’ countries. Overall, Member States were awarded
EUR 47.3 billion or 89.6% of the funds. Widening Member States6 were awarded 13.1%
of the funds, a higher share than for the same countries under Horizon 2020.
The reporting method for Horizon Europe associated countries has been adapted in the
table below to reflect the date when the association agreement became effective.
Country group
Applications
in eligible
proposals
% of
total
applicati
ons
Success
rate of
applicatio
n
Participati
on in
signed
grants
% of
all
parti
cipati
ons
EU
contribut
ion in
signed
grants
(in
million
EUR)
% of
total EU
contribut
ion in
signed
grants
Member States
(MS)
518 481 80% 18% 99 895 83% 47 292 89%
Non-widening
countries
395 07461% 19% 79 09366%40 37176%
Widening
countries
123 40719% 16%20 80217%6 92113%
Associated country
(without
Switzerland)
61 637 10% 15% 8 613 7% 4 470 8.5%
Switzerland –
associated country
2 690 0.4% 14% 75 0.1
%
92 0.2%
Switzerland – non-
associated third
country
12 101 2% 21% 2 827 2% 126 0.2%
Third countries 49 748 8% 20% 9 062 7% 780 1%
TOTAL 644 657 - - 120472 - 52 761 -
Table 2: Applicants’ and beneficiaries’ country of origin
Key impact pathways
Source: KIPs dashboard frozen on 5/1/2026
6 Member States only (Bulgaria, Czechia, Estonia, Greece, Croatia, Cyprus, Latvia, Lithuania, Hungary,
Malta, Poland, Portugal, Romania, Slovenia and Slovakia).
10
Key impact pathways (KIPs) were introduced in Horizon Europe to track the
programme’s impact through short-, medium- and longer-term indicators.
Data is based mainly on the project’s periodic reporting system. 2 664 projects (14%)
were closed at the time of this analysis and 40% of projects had completed at least one
periodic report. As most medium-term and longer-term indicators need a significant
number of projects to finish before giving meaningful results, this section focuses on
short-term indicators only.
Scientific impact
• Horizon Europe projects have so far reported 18 478 peer-reviewed publications
(KIP 1).
• Horizon Europe involves 126 407 early-career researchers (KIP 2), 44% of whom
are women.
• 80.8% of research outputs produced by the programme (publications, datasets,
software) were made available in open access via beneficiaries (KIP 3).
Societal impact
• Over 99% of all Horizon Europe outputs are tagged as relevant for one of the
policy priorities of the EU – either the priorities of the 2019-2024 Commission,
the Sustainable Development Goals, or climate adaptation/mitigation goals
(KIP 4)7.
• EU Mission projects have produced 206 peer-reviewed publications and 284
innovative results (KIP 5).
• 41% of projects have structured mechanisms to involve the public or end users in
the co-creation of R&I content (KIP 6).
Economic/technological impact
• Projects have reported 7 645 innovative outputs (products, processes, methods,
etc.). Additionally, beneficiaries have already declared 283 non-confidential
intellectual property right outputs, of which 94 patent applications – a number
that is expected to increase once confidentiality is lifted from most applications
(KIP 7).
• Funded projects support at least 95 798 jobs (full-time equivalent employees) in
participating legal entities (KIP 8).
• Alongside the initial investment from the EU, project participants have made
direct co-investments of at least EUR 12.9 billion (KIP 9).
Focus on European partnerships
Source: Horizon Projects Dashboard frozen on 5/1/2026
7 JRC and EIT are not included in the calculation.
11
By the end of 2025, 54 European partnerships were active, with two that were to be
signed in January 2026 and another four to be signed later. A total of 1 345 grants were
signed across all partnerships, involving 9 568 unique participants and representing an
EU contribution of EUR 12.5 billion.
Since 2021, 10 active joint undertakings8 have signed 701 grants amounting to a total
of EUR 6.7 billion and involving 5 350 unique participants. Additionally, EUR 4.3
billion from Horizon Europe supported 11 co-programmed partnerships, with 635
grants to 4 944 distinct organisations. With regard to co-funded partnerships, 18 grant
agreements have been signed for a total of EUR 1.5 billion, involving 754 unique
participants.
Focus on EU missions
Source: Horizon Proposals and Projects Dashboards frozen on 5/1/2026
In the 2025 work programme, nine mission calls were launched. Between 2021 and 2025,
mission-related calls attracted 1 515 eligible proposals. 321 grants were signed, involving
3 845 beneficiaries and totalling EUR 2.48 billion.
3.4. In-depth analysis: Horizon Europe monitoring flashes and other studies
Several thematic reports on Horizon Europe implementation and performance were
published in 2025:
• a monitoring flash presenting an overview of gender equality in EU R&I
programmes;
• a monitoring flash presenting Horizon Europe’s contribution to the five EU
Missions;
• a study developing a quantification of Horizon Europe’s environmental benefits,
particularly through energy or resource savings;
• a study assessing the macroeconomic impact of Horizon Europe on GDP and
employment;
• a monitoring flash on the use of technology readiness levels in Horizon Europe;
• a study taking stock of 20 years of EU-funded (civilian) security research.
Horizon Europe interim evaluation
In April, the Commission published the interim evaluation of Horizon Europe. A
Communication was also issued to the European Parliament and the Council, providing
lessons learned and proposals for future action. Key findings show Horizon Europe’s
strong impact through tangible innovations and its scientific excellence. The programme
amplifies the impact of innovation, with each euro invested through the EIC Fund
attracting over three euro in private investment. Participation from widening Member
States has also increased to 58% from 47% under Horizon 2020.
8 Institutionalised partnerships based on Article 187 TFEU.
12
Impact assessment and proposal for future Horizon Europe and European
Competitiveness Fund
The Commission also published an impact assessment for the future Horizon Europe
(2028-2034) and a new European Competitiveness Fund. It subsequently adopted
proposals for the two interconnected programmes, which will support the entire
innovation journey from lab to market. Following their adoption by the Commission in
July, the proposals are now being negotiated by the co-legislators.
3.5. Dissemination and exploitation
The Commission continued to run and develop the Horizon Results Platform and the
Booster service to support Horizon Europe beneficiaries in disseminating and exploiting
their results. The Horizon Results Platform saw 569 new results uploaded and actively
supported 25 companies in their go-to-market journey with dedicated funding and
opportunities to participate in investor events. The Booster provided 764 services for
1 602 beneficiaries ranging from dissemination to go-to market support.
The Commission produced several CORDIS publications, including 20 Thematic Packs,
10 ‘Results in Brief’ videos and 10 CORDIScovery podcast episodes.
3.6. Implementation and monitoring of the Euratom Programme
Following the Commission’s proposal, the Council adopted an extension of the Euratom
research and training programme for 2026 and 2027, underpinned by the interim
evaluation of the 2021–2025 programme.
The 2021-2025 programme has a total budget of EUR 1.38 billion. It is implemented
through direct and indirect actions, accounting for 38.5% and 61.5% of the budget
respectively. Under the indirect actions strand, 61 project grants had been signed by the
end of 2025, including four co-funded partnerships. These brought together 578 unique
participants and represented EUR 816 million in Euratom contributions.
In September, the Commission unveiled its proposal for the next Euratom research and
training programme (2028-2032).
a) Nuclear direct actions implemented by the JRC
In 2025, the JRC delivered 102 peer-reviewed articles on nuclear research topics, 90
technical reports, three items of reference material and three validated methods
incorporated in international nuclear libraries, four technical systems aimed at reinforcing
nuclear safeguards and one contribution to international standards.
The JRC has contributed to the small modular reactors (SMR) strategic action plan,
endorsed by the European Industrial Alliance on SMR, which aims to facilitate their safe
development and deployment by 2030.
b) Indirect actions of the Euratom research & training programme
The Commission launched initiatives to address shortages of specialised nuclear skills, in
particular in nuclear safety, innovative technologies and radiological protection. The
Skills4Nuclear project supports the development of a qualified workforce for existing
13
and emerging nuclear technologies. In parallel, the PIANOFORTE co-funded
partnership, with 108 partners across 26 countries, launched its third transnational open
call, selecting six new projects. The EURAD 2 co-funded partnership further
strengthened European capabilities through the launch of its mobility programme.
4. OUTLOOK FOR 2026
In 2026, the Commission aims to strengthen Europe’s R&I ecosystem through the
European Innovation Act and the European Research Area Act. These will accelerate
market uptake of innovation, align EU and national priorities, and help achieve the 3% of
GDP R&I investment target across the EU. These initiatives will help bring innovative
ideas to market across all sectors, reducing fragmentation, and will enhance the free
circulation of researchers, knowledge and technology.
2026 will see the launch of the multi-billion euro Scaleup Europe Fund to support
Europe’s most promising strategic technology companies, and the Advanced Materials
Act, which aims to accelerate innovation and scale-up of advanced materials. New R&I
initiatives will also be launched in areas including AI, batteries, data access, health,
climate, agriculture, rural development, biodiversity, ocean and water resilience,
among others.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 28.5.2026
COM(2026) 255 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja
tehnoloogiaarenduse meetmete kohta aastal 2025
1. TAUST
Käesolevas aruandes antakse ülevaade ELis toimunud olulisest teadus- ja
innovatsioonitegevusest ning programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa
Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi järelevalve tulemustest
2025. aastal.
Aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 190 ja
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 7, tõlgendatuna koostoimes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“) artikliga 50 ning
nõukogu määruse (Euratom) 2021/765 (millega luuakse Euroopa
Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm) artikliga 12.
2. POLIITILINE KONTEKST JA POLIITIKASUUNDUMUSED
2025. aastal on teadusuuringud ja innovatsioon olnud ELi peamiste algatuste edendamise
lahutamatu osa, rõhutades nende olulist rolli konkurentsivõime suurendamisel. Järgmises
jaos käsitletakse nende arengute ümberkujundavat mõju eri sektorites, kinnitades ELi
pühendumust innovatsioonile keskenduva majanduse edendamisele.
2.1. Euroopa kestlik jõukus, ühtne turg ja konkurentsivõime
Mais käivitati algatus„Vali Euroopa“, mille eesmärk on muuta Euroopa teadlaste jaoks
kõige atraktiivsemaks sihtkohaks. Samal ajal soovitakse ELi idu- ja kasvufirmade
strateegiaga muuta EL tehnoloogiapõhiste idu- ja kasvufirmade juhtivaks keskuseks.
Komisjon võttis vastu kaEuroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegia, et edendada
maailmatasemel, kättesaadavat ja tööstusega kooskõlas olevat taristut.
2025. aasta Euroopa poolaasta keskendus konkurentsivõime kompassi prioriteetidele,
sealhulgas innovatsioonilõhe kaotamisele. Seda prioriteeti arvesse võttes esitati 26
liikmesriigile riigipõhine soovitus teadusuuringute ja innovatsiooni kohta.
Sektoritasandil tegi komisjon koostööd maanteetranspordi ja akude valdkonna
asjaomaste partnerorganisatsioonidega vastastikuse mõistmise memorandumi ja selle
raames kavandatud tegevuste kaudu, et viia ellu Euroopa autotööstuse uue tegevuskava
raames kavandatud teadus- ja innovatsioonimeetmeid. Teadusuuringud ja innovatsioon
aitasid kaasa ka uuele ELi kosmosetegevuse määruse ettepanekule, mille eesmärk on
edendada innovatsiooni ja stabiilset ettevõtluskeskkonda. Lisaks avaldas komisjon
teatise, milles esitati visioon Euroopa kosmosemajanduse kohta. Komisjon võttis vastu
põllumajandus- ja toidualase visiooni, milles rõhutatakse teadusuuringute ja
innovatsiooni rolli atraktiivse, konkurentsivõimelise ja õiglase põllumajandusliku
toidutööstuse süsteemi edendajana. Keemiatööstuse tegevuskava tugevdab tööstusharu
konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet, edendades innovatsiooni. Komisjon
võttis vastu uue ELi biomajanduse strateegia ja Euroopa biotehnoloogia määruse, mis
sisaldavad keskkonnahoidlike tehnoloogiate ning toidu ja tervise valdkonna
konkurentsivõimega seotud aspekte.
2
Lisaks võttis komisjon vastu bioteaduste strateegia, mis muudab ELi 2030. aastaks
üleilmseks innovatsioonikeskuseks tervishoiu, biotehnoloogia, toidusüsteemide ja
keskkonnahoidliku tootmise valdkonnas.
Teadusuuringud ja innovatsioon aitasid kaasa algatusele „Uus Euroopa Bauhaus“,
toetades projekte, mille eesmärk on hoonestatud keskkonna ümberkujundamine. Teatises
uue Euroopa Bauhausi kohta ja nõukogu soovituse ettepanekus uue Euroopa Bauhausi
kohta tunnustatakse uue Euroopa Bauhausi projektide panust teadusuuringutesse ja
innovatsiooni.
2.2. Strateegiline autonoomia, kaitse ja julgeolek
Sarnaselt konkurentsivõimele on ka julgeolek ja vastupanuvõime innovatsiooniga
tihedalt seotud poliitilised prioriteedid. Järgmistes poliitikastrateegiates, mille komisjon
esitas 2025. aastal, on kahesuguse kasutusega teadusuuringud, innovatsioon ja
tehnoloogia määratletud põhiaspektidena:
• ELi kriisivalmiduse strateegia
• Euroopa sisejulgeoleku strateegia
• valge raamat ELi kaitse kohta „Kaitsevalmidus 2030“, millele järgneb
kaitsevalmiduse tegevuskava aastani 2030
• ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava
Need rõhutavad, kui oluline on kaitsevalmiduse tagamiseks ära kasutada Euroopa laiemat
tsiviilvaldkonna teadusuuringute ja süvatehnoloogia innovatsiooni ökosüsteemi.
Kaitsevaldkonna minikoondpaketiga leppisid kaasseadusandjad esialgu kokku Euroopa
strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kohaldamisala laiendamises, et see
hõlmaks kaitsetehnoloogiat ning võimaldaks Euroopa Innovatsiooninõukogu
rahastamisvahendil „Accelerator“ toetada kahesuguse kasutusega ja kaitseinnovatsiooni.
Ühtekuuluvuspoliitika 2025. aasta vahehindamine suurendas toetust STEPi
investeeringutele ja lõi uusi võimalusi uute teadus- ja innovatsiooniprioriteetide
integreerimiseks ühtekuuluvusprogrammidesse.
2.3. Rohepööre
Komisjon edendas ELi rohepööret koordineeritud tööstus-, keskkonna- ja teadusalgatuste
kaudu, et muuta süsinikuheite vähendamine konkurentsivõime liikumapanevaks jõuks.
Veebruaris avaldas komisjon puhta tööstuse kokkuleppe, milles esitatakse meetmed
energiamahukate tööstusharude, puhta tehnoloogia ja ringluse jaoks. Samal ajal reformiti
söe ja terase teadusfondi, et lihtsustada ja kiirendada teadus- ja
innovatsiooniinvesteeringuid, millega toetatakse söe- ja terasesektori dekarboniseerimist.
Elurikkust, vett, ookeane ja reostust käsitleti integreeritud ja innovatsioonipõhiste
lähenemisviiside kaudu. Üks näide elurikkuse kohta on uus mullaseire direktiiv, mis
toetab eesmärki saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Euroopa veekerksuse
strateegiaga edendatakse veega kindlustatust veeringluse taastamise, aruka veekasutusega
majanduse ning kõigi juurdepääsu kaudu puhtale ja taskukohasele veele. Euroopa
3
maailmamerepaktis seatakse esikohale maailmamerealased uuringud, oskused ja
innovatsioon.
Kliima- ja energiapoliitika sõltus jätkuvalt suurel määral teadusest ja innovatsioonist.
2025. aasta uute algatuste hulgas oli tervishoidu ja kliimamuutusi käsitleva strateegilise
teadus- ja innovatsioonikava avaldamine. Energeetika valdkonnas tugevdasid nii
taskukohase energia tegevuskava, 2025. aasta eduaruanne „Edusammud puhta energia
tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel“, teatis uuenduslike
taastuvenergiatehnoloogiate kohta kui ka Euroopa energiavõrkude pakett innovatsiooni
rolli puhta energia kulutõhusa kasutuselevõtu kiirendamisel.
2.4. Tehisintellekt ja digipööre
Oktoobris võttis komisjon vastu strateegia tehisintellekti rakendamiseks teaduses.
Juhtprojekt on virtuaalinstituudi „Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu“ (RAISE)
loomine, mille raames ühendatakse Euroopa teadustalendid ja tipptasemel teadustöö,
arvutusvõimsus, teadusandmed ning teadusuuringute rahastamine.
Teadusuuringute ja innovatsiooni alases töös juhinduti ka järgmistest digitehnoloogia
arengutest.
• Tehisintellekti valdkonnas, liikudes regulatsioonilt rakendamisele, võttis
komisjon vastu Euroopa tehisintellekti tegevuskava ja tehisintellekti
kasutuselevõtu strateegia. Pärast algatuse „InvestAI“ väljakuulutamist laiendas
EL tehisintellektitehaste võrgustikku, tugevdades oma tehisintellekti tegevuskava
eesmärki, mis sillutab teed tulevastele tehisintellekti gigatehastele.
• Kvanttehnoloogia valdkonnas võttis komisjon kasutusele ELi kvanttehnoloogia
strateegia, mille eesmärk on muuta Euroopa 2030. aastaks selle valdkonna
üleilmseks liidriks.
• Kultuuripärandipilve laiendati ja see hõlmab nüüd 187 partnerorganisatsiooni,
mis esindavad kõiki liikmesriike ja programmiga „Euroopa horisont“
assotsieerunud riike.
• President von der Leyen tutvustas juunis toimunud ÜRO
maailmamerekonverentsil maailmamere digiteisiku prototüüpi.
• Võeti vastu rahvusvaheline digistrateegia, millega soovitakse suurendada ELi
tehnoloogiaalast konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust koostöös
partnerite ja liitlastega.
2.5. Partnerlus liikmesriikidega
Taaste- ja vastupidavusrahastu teadus- ja innovatsioonimeetmetega seoses on
saavutatud 351 teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud vahe-eesmärki ja sihti. Taaste-
ja vastupidavusrahastu mudel on osutunud tõhusaks teadus- ja
innovatsiooniinvesteeringute ning ümberkujundavate reformide edendamisel kogu ELis,
nagu nähtub spetsiaalsest uuringust taaste- ja vastupidavusrahastu teadus- ja
innovatsioonitegevuse kohta. Mis puudutab koostoimet ühtekuuluvuspoliitikaga, siis
Maltal ja Leedus tehakse eelarveülekandeid Euroopa Regionaalarengu Fondist
programmi „Euroopa horisont“.
4
Komisjoni ja liikmesriikide vahelisi kahepoolseid arutelusid süvendati kogu aasta jooksul
tõhustatud dialoogide kaudu Taani, Bulgaaria, Portugali, Soome ja Hispaaniaga. Lisaks
aitas poliitika toetusvahend liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel reformida oma
teadus- ja innovatsioonisüsteeme. Viidi lõpule Bulgaaria, Tšehhi, Soome ja Ukraina
riigipõhised tegevused. Toimusid vastastikuse õppe üritused teemadel, nagu
teadlaskarjäär, riiklikud tehisintellekti poliitikad teaduses, teaduse ja poliitika vahelise
lõhe ületamine ning avalikkuse kaasamine teadus- ja innovatsioonitegevusse, milles
osales suur hulk riike. Lisaks avaldati iga kolme aasta tagant ilmuv aruanne „She
Figures“, et toetada liikmesriike ja sidusrühmi soolise võrdõiguslikkuse parandamisel
Euroopa teadusruumis.
Käivitati Euroopa Komisjoni ja OECD uus teadus-, tehnoloogia- ja
innovatsioonipoliitika kompass, mis koondab andmed teadus- ja innovatsioonipoliitika
algatuste ja suundumuste kohta ühte platvormi.
2.6. Euroopa maailmas
EL jätkas Ukraina taastamise toetamist, käivitades koos Ukraina, Itaalia ja UNESCOga
Ukrainas rahvusvahelise teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni koalitsiooni.
Samuti tugevdati partnerlussuhteid Aafrika ja Vahemere piirkonna riikidega, eelkõige
läbirääkimistel ELi–Nigeeria teadus- ja tehnoloogialepingu sõlmimiseks ning PRIMA-
lepingute pikendamise kaudu Jordaania, Liibanoni ja Marokoga. Süvendatud on
strateegilist koostööd peamiste üleilmsete partneritega, sealhulgas ELi–India kaubandus-
ja tehnoloogianõukogu kaudu. Koostöö Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga sai
hoogu juurde tänu esimesele ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse
ministrite kohtumisele teadusuuringute ja innovatsiooni teemal.
Kuigi aasta algas ELi–USA teadus- ja tehnoloogialepingu eduka uuendamisega, on
sellele järgnenud USA poliitikamuutused mõjutanud selliseid olulisi valdkondi nagu
kliimameetmed. Sellega seoses jätkas EL avatud dialoogi ja tugevdas mitmepoolseid
algatusi, eelkõige kliima ja maailmamere seire valdkonnas.
See pühendumus mitmepoolsusele kajastus G20 Tshwane paketi vastuvõtmises, millega
edendatakse avatud innovatsiooni, ning ELi tugevdatud rollis üleilmses
teadusdiplomaatias. Lisaks juhtis komisjon ühiselt Maa Jälgimise Grupi 2025. aasta
üleilmset foorumit ning Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liitu. Komisjon korraldas
septembris selle liidu foorumi, kus käivitati rannikualade vastupanuvõime näidisalade
Atlandi-ülene võrgustik ja sinine põlvkondadevaheline programm.
Innovatsioonimissiooni raames kiirendas EL üleminekut puhtale energiale, määrates
kindlaks 101 vesinikuoru projekti 38 riigis.
Programmil „Euroopa horisont“ on oluline roll strateegia „Global Gateway“
prioriteetsete valdkondade toetamisel.
2.7. Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) rakendatud otsemeetmed väljaspool
tuumaenergia valdkonda
Teadusuuringute Ühiskeskus koostas 824 eelretsenseeritud publikatsiooni ning 917
poliitikat toetavate ja tehnilist aruannet. Esiletõstmist väärivad muu hulgas:
• generatiivse tehisintellekti väljavaateid käsitlev aruanne, milles esitatakse
tulevikku suunatud analüüs selle ümberkujundava potentsiaali kohta ELis,
5
sealhulgas sotsiaal-majandusliku mõju kohta tervishoiule, haridusele, tööhõivele
ja muudele valdkondadele;
• uue Teadusuuringute Ühiskeskuse piirivalvelabori käivitamine, mis on ELi
õiguskaitseasutustega tihedat koostööd tegevate laborite võrgustik;
• uus rändeatlas, mis annab ühtlustatud ülevaate üleilmsest rändest;
• poliitikat toetav teadusaruanne ringmajandusele ülemineku potentsiaali
ärakasutamise kohta energiamahukates tööstusharudes;
• transpordivaesuse vähendamise keskuse käivitamine, mis võimaldab sekkumist
ja edusammude jälgimist kaasavamate ELi transpordisüsteemide suunas
liikumisel.
• kaks uut atlast tahkete peenosakeste (PM2,5) kohta, mis hõlmavad
esmakordselt laienemisprotsessis osalevate riikide linnu.
3. PROGRAMMI „EUROOPA HORISONT“ NING EURATOMI TEADUS- JA
KOOLITUSPROGRAMMI ELLUVIIMINE JA JÄRELEVALVE
3.1. Programm „Euroopa horisont“ 2025. aastal – olulised sammud ja uued
suunad
2025. aastat iseloomustasid olulised programmitöö arengusuunad programmi „Euroopa
horisont“ (2021–2027) viimase kolme aasta raames. Mais võeti vastu programmi
„Euroopa horisont“ 2025. aasta peamine tööprogramm, millele detsembris järgnes 2026.–
2027. aasta peamine tööprogramm. Mõlemas tööprogrammis pandi suurt rõhku
lihtsustamisele ning viimase puhul võeti strateegilistes valdkondades kasutusele ka
horisontaalsed projektikonkursid.
Kolmandate riikide assotsieerumine programmiga „Euroopa horisont“
Assotsieerunud riikide arv tõusis 22ni. Aasta jooksul allkirjastati mitu
assotsieerimislepingut: kui Šveits ja Egiptus ühinesid kogu programmiga „Euroopa
horisont“, siis Korea Vabariik ühines selle II sambaga. Assotsieerunud riikide ühine
tegevustoetus oli 2025. aastal 3,3 miljardit eurot, kusjuures alates käesoleva
raamprogrammi algusest on selles osalenud üle 15 500 inimese.
3.2. Programmi „Euroopa horisont“ lihtsustamine
2025. aasta oli pöördepunkt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni toetusmaastiku
lihtsustamisel.
Programmi „Euroopa horisont“ raames viidi ellu järgmised praktilised reformid, mis
vähendasid halduskoormust ja kiirendasid innovatsioonitulemusi.
• Järk-järgult võeti kasutusele kindlasummaline rahastamine, mis vähendas
vajadust teatada tegelikest kuludest ja hõlbustas osalemist, eelkõige VKEde ja
uustulnukate jaoks. Peamised eesmärgid on vähendada halduskeerukust
toetusesaajate jaoks ja finantsvigu.
6
• Tööprogrammides pakuti välja vähem teemasid, lühemad kirjeldused ja
lühendatud tööprogrammi tekst. Samuti viidi sisse avatumad teemad, säilitades
samal ajal strateegilise suuna.
• Taotluste nõudeid ühtlustati, nii et mitme poliitikaga seotud aspekti kohta oli
vaja vähem eelteavet, mille tulemuseks oli lühem taotlusvorm.
• 29 teema puhul kasutati kaheetapilist hindamist, mis võimaldas taotlejatel
kõigepealt esitada lühemad taotlused ja koostada täielikud taotlused üksnes juhul,
kui need valiti välja teiseks etapiks. Paljusid neist lühitaotlustest hinnatakse
pimesi, et vältida võimalikku erapoolikuse ohtu.
• Läbipaistvust suurendati tööprogrammide projektide üldsusele kättesaadavaks
tegemisega.
Rakendamisdialoogid ja tegeliku olukorra kontrollid võimaldasid idufirmadel,
teadlastel ja novaatoritel anda otsest tagasisidet taotluste esitamise, hindamise ja toetuste
haldamise takistuste kohta, aidates kindlaks teha edasise lihtsustamise prioriteedid.
Rakendamist lihtsustati täiustatud digivahendite abil. ELi rahastamis- ja hankeportaali
kasutajasõbralikkust ja funktsionaalsust täiustati veelgi ning kasutusele võeti uus
mobiilirakendus „EU funding & me“, mis põhineb 30 000 taotlejat ja toetusesaajat
hõlmanud küsitlusel.
3.3. Programmi „Euroopa horisont“ järelevalveandmed
Rahastamisvõimalused
Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 6.1.2026
2021.–2025. aasta tööprogrammide raames algatatud 787 projektikonkurssi hõlmasid
kokku 3 061 uurimisteemat, mille eelarve oli 67,9 miljardit eurot.
Projektitaotlused ja edukuse määr
Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 5.1.2026
Huvi programmi vastu oli endiselt suur: aastatel 2021–2025 esitati 148 884
toetuskõlblikku taotlust1. Kvaliteet püsis üldiselt stabiilsena ja enam kui pool (57 %)
toetuskõlblikest taotlustest sai hindamisel vähemalt miinimumpunktid.
2026. aasta jaanuariks olid saanud rahastuse 21 329 taotlust hinnangulise kogueelarvega
57,4 miljardit eurot. Taotluste edukuse määr langes 14 %-le võrreldes 15,3 %-ga 2025.
aasta jaanuaris, kuid jäi kõrgemaks kui programmi „Horisont 2020“ raames kokku
(11,9 %).
Ligikaudu 70 % rahastamiskünnise ületanud taotlustest jäi rahastamata. Kõigi aastatel
2021–2025 esitatud ja selle künnise ületanud taotluste rahastamiseks oleks olnud vaja
veel umbes 118,5 miljardit eurot.
Rahastatavad projektid
1 Ainult lõpetatud ja täielikult hinnatud projektikonkursside raames laekunud toetuskõlblike taotluste arv.
7
2025. aasta lõpu seisuga oli 19 456 toetuse kaudu eraldatud 52,8 miljardit eurot. Toetuse
keskmine suurus püsis stabiilsena 2,7 miljoni euro tasemel, mis on kõrgem kui
programmi „Horisont 2020“ raames (2,3 miljonit eurot2), kusjuures ühe projekti kohta oli
keskmiselt kuus osalejat.
Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) hõlmab ka omakapitaliinvesteeringute vahendit –
EIC fondi –, mis on suunatud kõige innovaatilisematele idu- ja kasvufirmadele. Lisaks
alljärgnevas tabelis esitatud arvudele on EIC fond heaks kiitnud programmi „Euroopa
horisont“ toetusesaajate omakapitaliinvesteeringuid rohkem kui 2,3 miljardi euro
ulatuses, millest siiani on välja makstud 931,9 miljonit eurot3.
Programmi osa
Toetuskõlb
likud
projektitao
tlused
Valituks
osutunu
d
projektit
aotlused
Projektitaotl
uste edukuse
määr (%
toetuskõlblik
est)
Kvaliteetsete
taotluste
osakaal (%
toetuskõlblik
est
taotlustest)
Allkirjasta
tud
toetuslepin
gud
ELi toetus
allkirjastatu
d
toetuslepingu
te puhul
(miljonit
eurot)
Toetuse
keskmine suurus
(miljonit eurot)
I sammas – „Tipptasemel teadus“
Euroopa
Teadusnõukogu
41 431 5 781 14 % 27 % 5 651 10 199 1,8
Marie Skłodowska-
Curie meetmed
56 730 8 152 14 % 82 % 6 692 3 893 0,6
Euroopa
teadusuuringute
infrastruktuurid
402 170 42 % 86 % 179 1 230 6,9
II sammas – „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“
1. teemavaldkond –
tervis
2 753 640 23 % 55 % 657 5 269 8
2. teemavaldkond –
kultuur, loovus ja
kaasav ühiskond
2 460 339 14 % 59 % 350 1 178 3,4
3. teemavaldkond –
ühiskonna
tsiviiljulgeolek
1 533 183 12 % 64 % 194 820 4,2
4. teemavaldkond –
digivaldkond, tööstus ja
kosmos
6 947 1287 19 % 74 % 1169 8 426 7,2
5. teemavaldkond –
kliima, energeetika ja
liikuvus (sealhulgas uue
7 093 1264 18 % 61 % 1311 9 135 7
2 VKEde rahastamisvahendit ei ole arvestatud. 3 Lisateavet EIC fondi toetatavate ettevõtete kohta saate EIC mõjuaruandest 2025.
8
Programmi osa
Toetuskõlb
likud
projektitao
tlused
Valituks
osutunu
d
projektit
aotlused
Projektitaotl
uste edukuse
määr (%
toetuskõlblik
est)
Kvaliteetsete
taotluste
osakaal (%
toetuskõlblik
est
taotlustest)
Allkirjasta
tud
toetuslepin
gud
ELi toetus
allkirjastatu
d
toetuslepingu
te puhul
(miljonit
eurot)
Toetuse
keskmine suurus
(miljonit eurot)
Euroopa Bauhausi
rahastamisvahend)
6. teemavaldkond – toit,
biomajandus,
loodusvarad,
põllumajandus ja
keskkond
4 114 845 21 % 71 % 839 4 938 5,9
III sammas – „Innovatiivne Euroopa“
Euroopa
Innovatsiooninõukogu
20 340 1 417 7 % 33 % 1 330 3 532 2,7
Euroopa innovatsiooni
ökosüsteemid
1 502 275 18 % 58 % 282 304 1,1
Euroopa Innovatsiooni-
ja Tehnoloogiainstituut
(EIT)4
40 36 90 % 100 % 35 2 115 60,4
Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine
Osaluse laiendamine ja
tippteaduse levitamine
3 165 831 26 % 77 % 657 1 487 2,3
Euroopa teadus- ja
innovatsioonisüsteemi
reformimine ja
tõhustamine
374 109 29 % 69 % 110 236 2,1
Programm „Euroopa
horisont“ kokku
148 88
4
21 32
9
14 % 57 % 19 456 52 760 2,7
Tabel 1. Taotlused ja allkirjastatud toetused programmi osade kaupa aastatel 2021–2025
(allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektitaotluste ja projektide tulemustabel 5. jaanuari
2026. aasta seisuga)
ELi poliitiliste prioriteetidega tegelemine
Allikas: programmi „Euroopa horisont“ tulemusaruanne
4 See arv viitab üksnes toetustele, millega algatatakse EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad, kellele
seejärel tehakse ülesandeks tegevuste elluviimine.
9
Teadusuuringutel ja innovatsioonil on keskne roll rohepöörde kiirendamisel. Seni on
programm „Euroopa horisont“ hästi graafikus, et saavutada eesmärk suunata 35 %
kulutustest kliimamuutustega võitlemiseks, samas kui on vaja teha täiendavat tööd, et
saavutada eesmärk suunata aastatel 2026–2027 10 % kulutustest elurikkusele.
2025. aastal eraldati hinnanguliselt 58,7 miljonit eurot projektidele, mille peamine
eesmärk on parandada soolist võrdõiguslikkust, ja 1 848 miljonit eurot projektidele, mis
aitavad kaasa soolisele võrdõiguslikkusele.
Taotlejad ja toetusesaajad
Allikas: Komisjoni sisejärelevalvesüsteemid, 5.1.2026
Programmi esimese viie aasta jooksul allkirjastatud projektides lööb kaasa 31
006 osalejat 175 riigist, kusjuures 35 % osalejatest5 on VKEd.Keskmiselt osaleb iga
osaleja 3,9 projektis.
Uued programmis osalejad moodustavad kõigist osalejatest 55 %, võrreldes 54 %ga
aasta tagasi. Uute osalejate osalemise määr (st projektide keskmine arv, millega osaleja
on liitunud) on väiksem kui mitteuutel osalejatel (1,2 vs. 5). Uued osalejad tulevad
peamiselt erasektorist – paljud neist on VKEd – ja neile on seni eraldatud 16,7 %
programmi „Euroopa horisont“ kogurahastusest.
Kõige rohkem osalejaid on kõrgkoolidest (35 %) ning nad saavad kõige rohkem rahalist
toetust (19 miljardit eurot). Erasektori üksuste ja teadusasutuste osalus on 30 % ja 22 %
ning nad saavad vastavalt 13,5 miljardit eurot ja 14 miljardit eurot.
80 % kõigist laekunud toetuskõlblikest taotlustest esitasid liikmesriikidest pärit osalejad
ja 19 % oli pärit osaluse laiendamise riikidest. Kokku eraldati liikmesriikidele 47,3
miljardit eurot ehk 89,6 % vahenditest. Osaluse laiendamise liikmesriikidele6 eraldati
13,1 % rahalistest vahenditest, mis on suurem osakaal kui samadele riikidele programmi
„Horisont 2020“ raames.
Programmi „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide aruandlusmeetodit on allpool
esitatud tabelis kohandatud, et kajastada assotsieerimislepingu jõustumise kuupäeva.
Riikide rühm
Toetuskõlbli
ke
projektitaotl
uste arv
% kõigist
taotlustes
t
Taotluste
edukuse
määr
Allkirjast
atud
toetuslepi
ngutes
osalemine
%
kõigi
st
osalu
stest
Allkirjas
tatud
toetuslep
ingute
alusel
antud
ELi
toetused
(miljonit
eurot)
%
allkirjast
atud
toetuslepi
ngute
alusel
antud
ELi
toetuste
kogusum
mast
Liikmesriigid 518 481 80 % 18 % 99 895 83 47 292 89 %
5 Üksikosalejate arv. 6 Üksnes liikmesriigid (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta,
Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia).
10
%
Osalust
mittelaiendavad
riigid
395 07461 % 19 % 79 09366
%
40 37176 %
Osaluse
laiendamise riigid
123 40719 % 16 %20 80217
%
6 92113 %
Assotsieerunud riik
(v.a Šveits)
61 637 10 % 15 % 8 613 7 % 4 470 8,5 %
Šveits –
assotsieerunud riik
2 690 0,4 % 14 % 75 0,1
%
92 0,2 %
Šveits –
mitteassotsieerunu
d kolmas riik
12 101 2 % 21 % 2 827 2 % 126 0,2 %
Kolmandad riigid 49 748 8 % 20 % 9 062 7 % 780 1 %
KOKKU 644 657 - - 120472 - 52 761 -
Tabel 2. Taotlejate ja toetusesaajate päritoluriik
Peamised mõjuahelad
Allikas: peamiste mõjuahelate tulemustabel 5. jaanuari 2026. aasta seisuga
Programmi „Euroopa horisont“ raames võeti kasutusele peamised mõjuahelad, et jälgida
lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikemaajaliste näitajate abil programmi mõju.
Andmed põhinevad peamiselt projekti korrapärase aruandluse süsteemil. Analüüsi ajaks
oli lõpetatud 2664 projekti (14 %) ja 40 % projektidest oli täitnud vähemalt ühe
perioodilise aruande. Kuna enamik keskpikki ja pikemaajalisi näitajaid vajavad enne
sisuliste tulemuste näitamist märkimisväärse arvu projektide lõpetamist, keskendutakse
käesolevas osas üksnes lühiajalistele näitajatele.
Teaduslik mõju
• Programmi „Euroopa horisont“ projektide raames on seni teatatud 18 478
eelretsenseeritud publikatsioonist (KIP 1).
• Programmis „Euroopa horisont“ osaleb 126 407 karjääri alustavat teadlast (KIP
2), kellest 44 % on naised.
• 80,8 % programmi raames saavutatud teadusväljunditest (publikatsioonid,
andmekogumid, tarkvara) tehti toetusesaajate kaudu avatud juurdepääsuga
kättesaadavaks (KIP 3).
11
Ühiskondlik mõju
• Üle 99 % kõigist programmi „Euroopa horisont“ väljunditest on märgistatud kui
asjakohased ELi ühe poliitilise prioriteedi jaoks – kas komisjoni 2019.–2024.
aasta prioriteedid, kestliku arengu eesmärgid või kliimamuutustega kohanemise /
kliimamuutuste leevendamise eesmärgid (KIP 4)7.
• ELi missioonidega seotud projektide raames on avaldatud 206 eelretsenseeritud
publikatsiooni ja saavutatud 284 uuenduslikku tulemust (KIP 5).
• 41 %-l projektidest on struktureeritud mehhanismid üldsuse või lõppkasutajate
kaasamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni sisu koosloomisse (KIP 6).
Majanduslik/tehnoloogiline mõju
• Projektide raames on teatatud 7 645 uuenduslikust väljundist (tooted, protsessid,
meetodid jne). Lisaks on toetusesaajad juba deklareerinud 283
mittekonfidentsiaalset intellektuaalomandi tulemust, millest 94 on
patenditaotlused – see arv peaks suurenema, kui enamiku taotluste
konfidentsiaalsus tühistatakse (KIP 7).
• Rahastatud projektidega toetatakse osalevates juriidilistes isikutes vähemalt 95
798 töökohta (täistööajale taandatud töötajad) (KIP 8).
• Lisaks ELi esialgsele investeeringule on projektis osalejad teinud vähemalt 12,9
miljardi euro ulatuses otseseid kaasinvesteeringuid (KIP 9).
Euroopa partnerlused
Allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektide tulemustabel 5. jaanuari 2026. aasta
seisuga
2025. aasta lõpuks oli käimas 54 Euroopa partnerlust, millest kaks pidi allkirjastatama
2026. aasta jaanuaris ja veel neli hiljem. Kõigi partnerluste raames allkirjastati kokku 1
345 toetuslepingut, milles osales 9 568 üksikosalejat ja mille ELi panus oli 12,5 miljardit
eurot.
Alates 2021. aastast on kümme tegutsevat ühisettevõtet8 allkirjastanud 701 toetust
kogusummas 6,7 miljardit eurot, milles osaleb 5 350 üksikosalejat. Programmist
„Euroopa horisont“ toetati 4,3 miljardi euroga 11 ühiselt kavandatud partnerlust,
andes 635 toetust 4 944 eraldiseisvale organisatsioonile. Kaasrahastatud partnerluste
kohta on sõlmitud 18 toetuslepingut kogusummas 1,5 miljardit eurot, milles osaleb 754
üksikosalejat.
ELi missioonid
Allikas: programmi „Euroopa horisont“ projektitaotluste ja projektide tulemustabel
5. jaanuari 2026. aasta seisuga
7 Teadusuuringute Ühiskeskust ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ei ole arvutustes arvesse
võetud. 8 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohane institutsiooniline partnerlus.
12
2025. aasta tööprogrammis kuulutati välja üheksa missioonipõhist konkurssi. Aastatel
2021–2025 esitati missioonidega seotud projektikonkursside raames 1 515
toetuskõlblikku taotlust. Allkirjastati 321 toetuslepingut, mis hõlmasid 3 845
toetusesaajat ja mille kogusumma oli 2,48 miljardit eurot.
3.4. Põhjalik analüüs: programmi „Euroopa horisont“ järelevalvealased kiir- ja
muud uuringud
2025. aastal avaldati programmi „Euroopa horisont“ rakendamise ja tulemuslikkuse
kohta mitu temaatilist aruannet:
• järelevalvealane kiiruuring, milles antakse ülevaade soolisest võrdõiguslikkusest
ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides;
• järelevalvealane kiiruuring, milles tutvustatakse programmi „Euroopa horisont“
panust viide ELi missiooni;
• uuring programmi „Euroopa horisont“ keskkonnakasu kvantifitseerimiseks,
eelkõige energia- või ressursisäästu kaudu;
• uuring, milles hinnatakse programmi „Euroopa horisont“ makromajanduslikku
mõju SKP-le ja tööhõivele;
• järelevalvealane kiiruuring programmi „Euroopa horisont“ tehnoloogilise
valmisoleku tasemete kasutamise kohta;
• uuring, milles tehakse kokkuvõte ELi rahastatud (tsiviil)julgeolekualastest
teadusuuringutest 20 aasta jooksul.
Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine
Aprillis avaldas komisjon programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise. Samuti esitati
Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatis, milles toodi välja saadud kogemused ja
ettepanekud edasiseks tegevuseks. Peamised järeldused näitavad programmi „Euroopa
horisont“ tugevat mõju käegakatsutavate uuenduste ja teadusliku tipptaseme kaudu.
Programm võimendab innovatsiooni mõju, kusjuures iga EIC fondi kaudu investeeritud
euro meelitab ligi üle kolme euro erainvesteeringuid. Osalemist laiendavate
liikmesriikide osalemine on samuti suurenenud 58 %-ni (47 %-lt programmi „Horisont
2020“ raames).
Mõjuhinnang ning ettepanek tulevase programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa
Konkurentsivõime Fondi kohta
Komisjon avaldas ka mõjuhinnangu tulevase programmi „Euroopa horisont“ (2028–
2034) ja uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta. Seejärel võeti vastu ettepanekud
kahe omavahel seotud programmi kohta, mis toetavad kogu innovatsiooni teekonda
laborist turule. Pärast seda, kui komisjon võttis ettepanekud juulis vastu, peavad
kaasseadusandjad nende üle praegu läbirääkimisi.
3.5. Tulemuste levitamine ja kasutamine
Komisjon jätkas programmi „Horisont“ tulemuste platvormi ja kiirendi haldamist ja
arendamist, et toetada programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajaid nende tulemuste
13
levitamisel ja kasutamisel. Programmi „Horisont“ tulemuste platvormil laaditi üles 569
uut tulemust ja toetati aktiivselt 25 ettevõtet nende turule sisenemise teekonnal
sihtotstarbelise rahastamise ja investorite üritustel osalemise võimalustega. Kiirendi
osutas 764 teenust 1 602 toetusesaajale alates levitamisest kuni turule sisenemise
toetuseni.
Komisjon koostas mitu CORDISe materjali, sealhulgas 20 temaatilist paketti, 10
lühivideot ja 10 CORDIScovery netisaadet.
3.6. Euratomi programmi elluviimine ja järelevalve
Komisjoni ettepaneku põhjal võttis nõukogu vastu otsuse pikendada Euratomi teadus- ja
koolitusprogrammi 2026. ja 2027. aastaks, tuginedes 2021.–2025. aasta programmi
vahehindamisele.
2021.–2025. aasta programmi kogueelarve on 1,38 miljardit eurot. Seda rakendatakse
otseste ja kaudsete meetmete kaudu, mis moodustavad vastavalt 38,5 % ja 61,5 %
eelarvest. Kaudsete meetmete tegevussuuna raames oli 2025. aasta lõpuks allkirjastatud
61 projektitoetust, sealhulgas neli kaasrahastatud partnerlust. Need tõid kokku 578
üksikosalejat ja moodustasid 816 miljonit eurot Euratomi rahalist toetust.
Septembris avaldas komisjon ettepaneku Euratomi järgmise teadus- ja
koolitusprogrammi (2028–2032) kohta.
a) Teadusuuringute Ühiskeskuse rakendatud otsemeetmed tuumaenergia
valdkonnas
2025. aastal koostas Teadusuuringute Ühiskeskus 102 eelretsenseeritud artiklit
tuumauuringute teemadel, 90 tehnilist aruannet, kolm võrdlusmaterjali ja kolm
valideeritud meetodit, mis on lisatud rahvusvahelistesse tuumaraamatukogudesse, neli
tehnilist süsteemi, mille eesmärk on tugevdada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, ja
ühe panuse rahvusvahelistesse standarditesse.
Teadusuuringute Ühiskeskus on andnud oma panuse väikeste moodulreaktorite
strateegilisse tegevuskavasse, mille on heaks kiitnud Euroopa väikeste moodulreaktorite
tööstusliit ja mille eesmärk on hõlbustada nende ohutut arendamist ja kasutuselevõttu
2030. aastaks.
b) Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi kaudsed meetmed
Komisjon käivitas algatused, et tegelda tuumaalaste erioskuste nappusega, eelkõige
tuumaohutuse, innovaatiliste tehnoloogiate ja kiirguskaitse valdkonnas. Projektiga
Skills4Nuclear toetatakse kvalifitseeritud tööjõu arendamist olemasolevate ja
kujunemisjärgus tuumatehnoloogiate jaoks. Samal ajal käivitas PIANOFORTE
kaasrahastatud partnerlus, millel on 108 partnerit 26 riigis, oma kolmanda riikidevahelise
avatud projektikonkursi, valides välja kuus uut projekti. EURAD 2 kaasrahastatud
partnerlus tugevdas veelgi Euroopa suutlikkust, käivitades oma liikuvusprogrammi.
14
4. VÄLJAVAATED 2026. AASTAKS
2026. aastal on komisjoni eesmärk tugevdada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni
ökosüsteemi Euroopa innovatsiooniakti ja Euroopa teadusruumi õigusakti kaudu.
Need kiirendavad innovatsiooni kasutuselevõttu turul, ühtlustavad ELi ja riikide
prioriteete ning aitavad saavutada eesmärki investeerida teadus- ja
innovatsioonitegevusse 3 % SKPst kogu ELis. Kõnealused algatused aitavad tuua turule
uuenduslikke ideid kõigis sektorites, vähendades killustatust, ning edendavad teadlaste,
teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist.
2026. aastal käivitatakse mitme miljardi euro suurune Euroopa kasvufirmade fond, et
toetada Euroopa kõige paljutõotavamaid strateegilisi tehnoloogiaettevõtteid, ning
kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt, mille eesmärk on kiirendada innovatsiooni ja
kõrgtehnoloogiliste materjalide ulatuslikumat kasutuselevõttu. Uued teadus- ja
innovatsioonialgatused käivitatakse muu hulgas ka sellistes valdkondades nagu
tehisintellekt, akud, andmetele juurdepääs, tervis, kliima, põllumajandus, maaelu
areng, elurikkus, maailmameri ja veekerksus.