KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE kogu ELi hõlmava CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamise edusammude kohta - COM(2026) 252

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.5.2026

COM(2026) 252 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the progress towards reaching the Union-wide target for CO2 injection capacity

1

Table of contents

1 Objective of this report .................................................................................................................... 2

2 Background ...................................................................................................................................... 3

3 Overview of demand and supply based on Member States' estimations ......................................... 5

3.1 National energy and climate plans .......................................................................................... 5

3.2 2024 Member States reports under Article 21(2) of Regulation (EU) 2024/1735 .................. 6

3.3 Transparency of storage capacity data under Article 21(1) ................................................... 10

4 Overview of planned CO2 storage projects .................................................................................... 12

4.1 Contribution under the 44 obligated entities’ plans ............................................................... 12

4.2 Overview of existing permits and draft storage permits ....................................................... 16

4.3 EU storage projects recognised as net-zero strategic projects............................................... 19

5 Support under EU and national funding programmes ................................................................... 20

5.1 Contribution of the Innovation Fund ..................................................................................... 20

5.2 Contribution of the Connecting Europe Facility for Energy ................................................. 22

5.3 Contribution of the Recovery and Resilience Facility .......................................................... 22

5.4 Contribution of Horizon Europe ........................................................................................... 22

5.5 Contribution from Member States ......................................................................................... 22

6 State of play in 2025 and next steps ............................................................................................... 24

7 Conclusion ..................................................................................................................................... 25

2

1 OBJECTIVE OF THIS REPORT

The objective of this report is to monitor the progress towards reaching the European Union (EU)

CO2 injection capacity referred to in Article 20 of Regulation (EU) 2024/1735 of the European

Parliament and of the Council of 13 June 2024 on establishing a framework of measures for

strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing ecosystem.

The report is based on:

• the 2024 annual Member States reports submitted pursuant to Article 21(2) of Regulation

(EU) 2024/17351,2; and

• the 2025 plans submitted by the 44 obligated entities pursuant to Article 23(4) of

Regulation (EU) 2024/1735.

This report also takes into account additional information that contributes to the understanding of

the emerging market of geological CO2 storage services in the EU, namely:

• the recently updated National Energy and Climate Plans3;

• the demand for EU funding from industry4;

• the draft storage permits, submitted by Member States under Article 10 of Directive

2009/31/EC 5, and

• the implementation by Member States of Article 21(1) of Regulation (EU) 2024/1735 of

their obligations: (i) to make publicly available data on all areas where CO2 storage sites

could be permitted on their territory, publicly available; and (ii) to make publicly available

on a non-reliance basis geological data relating to hydrocarbon production sites that have

been decommissioned or whose decommissioning has been notified to the competent

authority.

It is important to note, however, that the assessment in this report only represents a snapshot based

on the reporting provided by Member States and obligated entities, which has been incomplete. A

more comprehensive picture will emerge over time as additional submissions are made in the run-

up to 2030.

1 The 2025 annual Member States reports, which were due by 31 December 2025, are not included in this report. 2 Website of the European Commission; Member States reports under Article 21 of the NZIA Regulation. 3 Website of the European Commission; National energy and climate plans. 4 Carbon capture and storage projects are eligible for support under the Connecting Europe Facility, the Horizon

Europe programme, the Innovation Fund, the LIFE programme, the Modernisation Fund, and the Strategic

Technologies for Europe Platform. 5 Directive 2009/31/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the geological storage of

carbon dioxide and amending Council Directive 85/337/EEC, European Parliament and Council Directives

2000/60/EC, 2001/80/EC, 2004/35/EC, 2006/12/EC, 2008/1/EC and Regulation (EC) No 1013/2006 (OJ L 140,

5.6.2009, p. 114, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/31/oj).

3

2 BACKGROUND

Carbon capture and storage (CCS) is one of the main decarbonisation technologies available to

industries with hard-to-abate emissions in the EU. The Communication ‘Towards an ambitious

Industrial Carbon Management for the EU’ reiterated the key role of industrial carbon management

into mitigating hard-to-abate emissions and achieving negative emissions. The Communication

also described the need for a comprehensive EU policy and investment framework for all aspects

of industrial carbon management and sets out a vision for a single market for CO2 transport and

storage services throughout Europe by 20306.

The Draghi report on EU competitiveness emphasised the importance of a technology-neutral

approach to decarbonisation, pointed out the need for significant public and private investments,

and recommended extending acceleration measures and emergency regulation for CCS

infrastructure7.

The Clean Industrial Deal put forward concrete actions to turn decarbonisation into a driver of

growth for European industries and sets out new measures to support the creation of a market for

captured CO2, including voluntary labels on the carbon intensity of industrial products.

The EU is a leader both in CO2 capture technologies and in CCS research, development, and

innovation funding. In addition, the EU hosts the world’s leading company in high-value carbon

industrial carbon management inventions8,9. The recognition of CO2 capture, transport, storage and

utilisation technologies in the EU as a net-zero technologies10 will support the deployment of

integrated CCS value chains and help reinforce this industrial leadership.

A robust regulatory framework is under development to support the deployment of CCS in the EU.

Directive 2009/31/EC establishes a legal framework for the safe geological storage of CO2.

Regulation (EU) 2024/1735 establishes an EU annual injection capacity target of at least 50 million

tonnes of CO2 that is to be achieved by 2030 in storage sites, sets individual contributions to the

EU annual injection capacity target, based on the entities’ share in the EU's crude oil and natural

gas production from 1 January 2020 to 31 December 2023, and accelerates and facilitates

administrative, permitting, and legal procedures for CCS projects contributing to the EU’s annual

target11.

The EU 2040 climate target impact assessment modelling incorporates the EU annual injection

capacity target and estimates that approximately 200 million tonnes per year of captured CO2 needs

6 Communication ‘Towards an ambitious Industrial Carbon Management for the EU’ – COM(2024) 62 final. 7 The future of European competitiveness – September 2024. 8 Clean Energy Technology Observatory: Carbon Capture, Utilisation and Storage in the European Union – 2024

Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets – European Commission’s Joint

Research Centre. 9 Commission Staff Working Document – Investment needs assessment and funding availabilities to strengthen EU's

Net-Zero technology manufacturing capacity – SWD(2023) 68 final. 10 Article 4 of Regulation (EU) 2024/1735. 11 Article 20, Article 23, and Chapter II Section III of Regulation (EU) 2024/1735.

4

to be stored underground by 204012. The EU annual injection capacity target should contribute to

the EU binding objective of climate neutrality by 205013,14.

Commission Delegated Regulation (EU) 2025/1477 specifies the rules for the identification of the

authorised oil and gas producers who are required to contribute to the EU annual injection capacity

target15. Commission Decision (EU) 2025/1479 lists the individual contributions of the 44

authorised oil and gas producers that must contribute to the target16.

The EU CO2 storage service market is nascent but growing rapidly. The Porthos facility is expected

to enter into operation in 2026 in the Netherlands with 2.5 million tonnes of CO2 injection capacity

per year. The Greensand facility is also expected to enter into operation in 2026 with an initial

injection capacity of 0.3 million tonnes of CO2 per year. The Ravenna CCS project, located in

Italy, is already injecting approximately 25,000 tonnes of CO2 per year since 2024 at pilot scale

and plans to enter into commercial operation by 2030. In the European Economic Area, two storage

sites located in Iceland and Norway have started injecting CO2 from industrial sources at a

commercial scale in 202517.

The EU is also supporting the development of storage sites through several EU funding

instruments, including the Connecting Europe Facility, Horizon Europe, the Innovation Fund, and

the Recovery and Resilience Facility.

12 Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Part 1 Accompanying the document

Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social

Committee and the Committee of the Regions. Securing our future. Europe’s 2040 climate target and path to climate

neutrality by 2050 building a sustainable, just and prosperous society (SWD/2024/63 final). Table 6: Industrial carbon

capture and use. 13 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social

Committee and the Committee of the Regions Securing our future Europe's 2040 climate target and path to climate

neutrality by 2050 building a sustainable, just and prosperous society {COM(2024) 63 final} - {SEC(2024) 64 final}

- {SWD(2024) 64 final}. 14 Article 1 of Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing

the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU) 2018/1999

(‘European Climate Law’). 15 Commission Delegated Regulation (EU) 2025/1477 of 21 May 2025 supplementing Regulation (EU) 2024/1735 of

the European Parliament and of the Council by specifying the rules on the identification of authorised oil and gas

producers who are required to contribute to the objective of reaching the Union target for available CO2 injection

capacity by 2030, on the calculation of their respective contributions, and on their reporting obligations. 16 Commission Decision (EU) 2025/1479 of 22 May 2025 specifying the pro rata contributions to the Union CO2

injection capacity objective by 2030 from entities holding an authorisation as defined in Article 1, point 3, of Directive

94/22/EC of the European Parliament and of the Council. 17 The Silverstone and Northern Lights facilities, located respectively in Iceland and Norway, entered into operation

and started injection in 2025.

5

3 OVERVIEW OF DEMAND AND SUPPLY BASED ON MEMBER STATES'

ESTIMATIONS

3.1 National energy and climate plans

NECPs require Member States to make public the policies that will be implemented to achieve the

2030 climate and energy targets. In 2022, the Commission encouraged Member States to integrate

long-term geological storage of CO2 and the efforts planned to enable their industries to capture

and store their inherent process emissions permanently in geological storage sites, in accordance

with Directive 2009/31/EC, in their updated NECPs18. Member States were encouraged to provide

the following information:

• the annual aggregated projection of inherent process emissions that will have to be abated

through CO2 capture;

• the annual biogenic and direct air CO2 that will be available for geological storage of CO2;

• the geological CO2 storage capacity that can be made operationally available annually;

• annual CO2 storage capacity that may become available at the end of exploitation of

hydrocarbon reservoirs;

• planned CO2 transport infrastructure;

• public funding support available for investment in CO2 capture, transport and storage; and

• any other measures to support the deployment of long-term geological CO2 storage

opportunities.

The revised NECPs for the period 2021-2030 include information on the planned deployment of

CCS in each Member State19. The Commission’s analysis of the revised NECPs indicates that a

total of 35 million tonnes of CO2 could be captured annually in the EU by 2030 for permanent

storage. Figures provided under the NECPs also indicate that 27.1 million tonnes of CO2 could be

injected annually in storage sites located in the EU by 2030. This suggests that there will be

significant demand from industry for storage sites in the next years. The Commission also expects

Member States to submit a growing number of draft storage permits under Article 10 of Directive

2009/31/EC in the coming years.

18 Commission Notice on the Guidance to Member States for the update of the 2021-2030 national energy and climate

plans (2022/C 495/02). 19 As of today, Poland has still not submitted an updated NECP.

6

Figure 1 – Estimated CO2 capture and injection volumes in the EU under the national energy

and climate plans (million tonnes per annum)

3.2 2024 Member States reports under Article 21(2) of Regulation (EU) 2024/1735

In addition to the NECPs, Article 21(2) of Regulation (EU) 2024/1735 requires Member States to

submit every year to the Commission, a report describing:

• a mapping of CO2 capture projects in progress on its territory or in cooperation with other

Member States, and an estimation of the corresponding needs for injection and storage

capacities, and CO2 transport;

• a mapping of CO2 storage and CO2 transport projects in progress on its territory, including

the status of permitting under Directive 2009/31/EC, expected dates for Final Investment

Decision and entry into operation;

• the national support measures that have been or will be adopted to prompt projects as well

as measures relating to the cross-border transport of CO2;

• the national strategy and targets that will be and have been set for the capture of CO2 by

2030, where applicable;

• bilateral and regional cooperation that facilitates the cross-border transport of CO2,

including their implications for the access of entities capturing CO2 to a safe and non-

discriminatory means of transporting CO2; and

• CO2 transport projects in progress and an estimation of the necessary future CO2 transport

projects’ capacity to match the corresponding capture and storage capacity.

Article 21(3) of Regulation (EU) 2024/1735 further provides that, if a Member State’s report

shows that no CO2 storage projects are in progress on their territory, that Member State must report

on plans to facilitate the decarbonisation of industrial sectors. This includes, if applicable, the

7

cross-border transport of CO2 to storage sites located in other Member States as well as CO2

utilisation projects. The 2024 reports can be found on the Commission’s website20.

While, at the end of 2024, some Member States have not reported storage size or injection capacity,

Table 1 provides an indication of the number of storage projects under development in the EU and

their potential contribution to the EU injection capacity. Table 1 differentiates between the “storage

size”, which is the estimated total CO2 storage capacity of a given storage site, and the “injection

capacity”, which is the annual amount of CO2 that can be injected in an operational geological

storage site permitted under Directive 2009/31/EC. When Member States reported only the names

of storage projects, the Commission has added corresponding storage and injection figures. Table

1 does not cover the geological storage potential of Member States and focuses on projects

recognised and reported by Member States.

20 Website of the European Commission; Industrial Carbon Management; The EU's 2030 carbon storage target.

8

Table 1 - Summary of CO2 storage projects with a 2030 timeline as of 2024.

Table 1 indicates that, at the end of 2024, a total storage potential of around 1 gigatonne should be

available by 2030 via different projects located in the EU. Annual injection capacity could reach

33.12 million tonnes of CO2 per annum. Denmark and the Netherlands are currently expected to

be the two Member States with the highest injection capacity by 2030, followed by Italy and

Greece.

21 Some Member States did not report injection figures directly. When specific projects were mentioned, known

injection capacity figures were added. 22 Denmark did not report injection capacity figures and provided links to the following CO2 storage projects:

Greensand, Ruby, Greenstore, and Bifrost.

Member States Number of

projects

Estimated total

storage size (million

tonnes of CO2)

Estimated injection

capacity (million

tonnes of CO2 per

annum)

5 Member States reported storage

figures 6 >980

Denmark 1 250>

Hungary 1 7.5

Italy 1 500

Romania 1 10

The Netherlands 2 212.5

6 Member States reported

injection figures21 15

33.12

Bulgaria 1 0.78

Croatia 1 0.74

Denmark 4 11.522

France 2 -

Greece 1 3

Hungary 1 0.5

Italy 1 4

Romania 1 0.6

Spain 1 2

The Netherlands 2 10

9

Table 2 summarises the total capture figures reported by Member States and provides a useful

indication of the upcoming demand for injection capacity.

Table 2 – Summary of CO2 capture projects with a 2030 storage timeline, as of 2024.

By the end of 2024 Member States estimated that by 2030 CO2 capture capacity could amount to

approximately 21 million tonnes per year. This aggregated figure is lower than the aggregated

figure from revised NECPs, potentially due to missing capture figures from several Article 21

reports. Assuming relevant NECP estimates for those missing figures, the total EU estimated

capture figures from Member States could be above 32 million tonnes per year.

This adjusted estimate indicates that, of the 50 million tonnes per annum EU objective in terms of

injecting capacity, 64% could be used by projects known by Member States if transport

infrastructure is made available. At the end of 2025, Member States had to update of their

estimates, which will be included in the next Commission progress report.

Member States Estimated capture capacity per year (million

tonnes of CO2 per annum)

7 Member States reported capture figures 20.4 – 20.7

Bulgaria 0.78

France 1.4

Germany 5.72

Greece 3.25

Romania 1.8

Sweden 3.965

The Netherlands 3.5 – 3.8

10

3.3 Transparency of storage capacity data under Article 21(1)

Article 21(1)(a) of Regulation (EU) 2024/1735 requires that, by 30 December 2024, Member

States had to make data on all areas where CO2 storage sites could be permitted on their territory

publicly available, without prejudice to requirements regarding the protection of confidential

information. This data allows investors to decide where to explore potential CO2 storage sites in

the EU.

Article 21(1)(b) of Regulation (EU) 2024/1735 further requires that, by 30 December 2024,

Member States had to oblige entities which are or have been holders of an authorisation to explore,

prospect or produce oil and gas on their territory, to make publicly available on a non-reliance

basis: (i) geological data relating to production sites that have been decommissioned or whose

decommissioning was notified to the competent authority; and (ii) if available, and unless the entity

has applied for an exploration permit, economic assessments of the respective costs of enabling

CO2 injection. These economic assessments had to include data on the suitability of the site for

sustainably, safely and permanently injecting and storing CO2, and the availability or need for

transport infrastructure and modes suitable for safely transporting CO2 to reach the site.

The implementation of Article 21(1)(a) and 21(1)(b) of Regulation (EU) 2024/1735 has been

mixed.

First, by 30 December 2024, in accordance with Article 21(1)(a), nine Member States stated how

they make data publicly available on the areas where CO2 storage sites could be permitted23.

Second, geological data is publicly available and accessible in only five Member States24. Third,

only three Member States25 demonstrated that they have a legal framework that obliges authorised

oil and gas companies to publish relevant geological data as required under Article 21(1)(b). The

Commission was unable to verify the compliance of 13 Member States due to missing notifications

as regards Article 21(1)26.

Six Member States27 reported that the development of such a legal framework is in progress and

show that, to date, their national rules on the mandatory publication of relevant information are

still incomplete or that some gaps still exist in existing provisions to apply Article 21(1)(b). Five

Member States have provided limited evidence regarding the existence of a legal framework

enforcing Article 21(1)(b), with missing data about mandatory public provision requirements28.

For 12 Member States29 there is no legal framework mandating the public provision of geological

data.

23 Belgium (Flanders region), Denmark, France, the Netherlands, Hungary, Italy, Poland, Sweden and Romania. 24 Denmark, France, Hungary, Spain, and the Netherlands. 25 Denmark, Germany, and Italy. 26 Bulgaria, Czechia, Estonia, Finland, Germany, Greece, Ireland, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Slovenia,

and Slovakia. 27 Belgium, France, Latvia, Poland, Portugal, and the Netherlands. 28 Czechia, Estonia, Finland, Greece, and Lithuania. 29 Austria, Bulgaria, Croatia, Hungary, Ireland, Luxembourg, Malta, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, and Sweden.

11

The Commission therefore calls upon the relevant Member States to fulfil their obligations under

Article 21(1) and to notify the relevant information to the Commission as soon as possible. The

Commission is launching a European investment atlas of potential CO2 storage sites in 2026. This

atlas will rely, among others, on data supplied by Member States and obligated entities under

Article 21.

12

4 OVERVIEW OF PLANNED CO2 STORAGE PROJECTS

4.1 Contribution under the 44 obligated entities’ plans

Regulation (EU) 2024/1735 requires the 44 obligated entities to contribute the EU annual injection

capacity target of 50 million tonnes to ensure that “CCS as a climate solution is available ahead

of demand”30. Article 3(28) of Regulation (EU) 2024/1735 defines ‘CO2 injection capacity’ as the

annual amount of CO2 that can be injected in an operational geological storage site. Article 23(1)

provides that the injection capacity contribution shall consist of CO2 injection capacity in a storage

site permitted in accordance with Directive 2009/31/EC and made available to the market by 2030.

At the latest by the end of 2030 obligated entities must demonstrate their contribution to the Union-

wide target for CO2 injection capacity by reporting to the Commission and the public that they

have been awarded a CO2 storage permit in accordance with Directive 2009/31/EC in the EU

which allows the injection of the relevant amounts of captured CO2 for at least five years, as

defined in Article 20(2) of Regulation (EU) 2024/1735. The entities must also demonstrate that

this CO2 injection capacity is available to the market, which can be done by reporting at least one

storage service agreement with an emitter that wants to use the capacity. Any such contributions

can be developed, alone, in cooperation or via agreements with non-obligated storage developers,

in accordance with Article 23(5) of Regulation (EU) 2024/1735.

Article 23(4) of Regulation (EU) 2024/1735 requires the 44 obligated entities to submit a plan by

30 June 2025 to specify in detail how they intend to meet their contribution to the EU annual

injection capacity. Those plans had to confirm the obligated entities’ contribution and specify the

means and milestones for reaching these contributions.

30 Recital 43: “By defining CO2 storage sites and any related CO2 capture and CO2 infrastructure projects that

contribute to the Union’s 2030 target as net-zero strategic projects, the development of CO2 storage sites can be

accelerated and facilitated, and the increasing industrial demand for storage sites can be channelled towards the

most-cost-effective storage sites. An increasing volume of depleting gas and oil fields that could be converted into safe

CO2 storage sites are at the end of their useful production lifetime. In addition, the oil and gas industry has affirmed

its determination to embark on an energy transition and possesses the assets, skills and knowledge needed to explore

and develop additional storage sites. To reach the Union’s target of 50 million tonnes of annual operational CO2

injection capacity by 2030, the sector needs to pool its contributions to ensure that CCS as a climate solution is

available ahead of demand. In order to ensure a timely, Union-wide and cost-effective development of CO2 storage

sites in line with the Union objective for injection capacity, licensees of oil and gas production in the Union should

contribute to that target on a pro rata basis of their oil and gas manufacturing capacity, while providing flexibilities

to cooperate and take into account other contributions of third parties. A value-chain approach should be fostered by

actions taken both at Union and national level. Accordingly, licensees of oil and gas production in the Union should

undertake the necessary investments and support the development of viable business models for the entire carbon

dioxide value chain.”

13

All 44 obligated entities have submitted their plans and consider them confidential. Based on these

plans submitted in 2025 so far:

(1) only 16 of the 44 obligated entities have confirmed their contribution to the EU target

in terms of their assigned volume of annual CO2 injection capacity to be made available to

the market by 2030;

(2) none of the 44 obligated entities has confirmed their contribution to the EU target in

terms of total CO2 storage capacity31 to be made available to the market by 2030;

(3) only 25 of the 44 obligated entities have specified in their plans the means and

milestones for reaching the targeted volume.

The plans’ means and milestones differ in terms of content and details but can be categorised as

follows:

Figure 2 – Type of information included in means and milestones

Among the storage sites mentioned in the plans of the 44 obligated entities, 14 sites are mentioned

in several plans, the majority of which are located in the Netherlands (five sites) and Denmark

(four sites). Five obligated entities refer to storage sites located outside the EU that cannot be used

to demonstrate compliance with Regulation (EU) 2024/1735.

31 Article 20(2) of Regulation (EU) 2024/1735 provides that all storage sites shall be designed to operate for a

minimum of five years.

9

19

14

6

9

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Outline previously

conducted

project/actions

Outline when CO2

injection and/or

storage is aimed to be

operational

Outline the individual

steps/actions to take

Include milestones

extending beyond

2030

Specified CO2 volume

or capacity per

site/location or

implementation phase

N u m

b er

s o

f o

b li

g at

ed e

n ti

ti es

14

The plans of 19 of the 44 obligated entities state the intention of the entities to meet their individual

contribution to the EU annual injection capacity by entering into agreements with other entities,

out of which eight also specified the corresponding entity.

15

Table 3 – Maximum estimated injection capacity available by 2030 as mentioned in the obligated

entities’ plans

Location of the

storage site

Maximum injection

capacity (in million

tonnes of CO2 per year)

Denmark 11

Greece 3

Hungary 1

Italy 4

The Netherlands 10

TOTAL 29

26 obligated entities have referred to potential or existing EU storage sites that they would use to

fulfil their injection capacity contribution. The sum of these storage projects would amount to a

maximum injection capacity of 29 million tonnes of CO2 per year by 2030.

The sum of the storage projects indicates that 58% of the EU annual injection capacity could be

made available to industrial emitters. Storage projects that are located in the EU, contribute to the

EU annual injection capacity target and have applied for a storage permit are net-zero strategic

projects, together with the associated capture and storage projects, and should be supported by

Member States in line with Articles 13, 15, and 16 of Regulation (EU) 2024/1735.

In their plans, seven obligated entities identify areas where new storage sites could be developed.

However, injection capacity figures were not provided for all those new sites. Therefore, based on

the plans provided to date, it is still premature to assess whether there will be sufficient storage

sites to meet the EU annual injection capacity target in 2030.

Article 23(6) of Regulation (EU) 2024/1735 requires that, from 30 June 2026 and every year

thereafter, the 44 obligated entities submit an annual progress report to the Commission detailing

their progress towards meeting their contribution. The Commission shall publish these reports.

16

Article 5 of Commission Delegated Regulation (EU) 2025/1477 further specifies that the reports

must contain at least a standard minimum set of information on CO2 storage projects under

development by the obligated entities in as much detail as possible at the state of development.

This includes the location of the relevant CO2 storage sites, the expected total storage capacity, the

expected annual injection capacity and the planned modes of CO2 transportation and related

transportation infrastructure that will be needed to operate the site. The reports must also provide

contact information for potential storage customers and include a detailed roadmap of the key

technical and commercial readiness milestones and decision points, as well as the risks,

uncertainties and mitigation strategies that potential commercial customers would need to know

to advance their investment decisions.

4.2 Overview of existing permits and draft storage permits

Pursuant to Article 6(1) of Directive 2009/31/EC, Member States must ensure that no storage site

is operated without a storage permit. Pursuant to Article 10(1) of Directive 2009/31/EC, Member

States must also make the permit applications available to the Commission within one month after

receipt and inform the Commission of all draft storage permits. These provisions allow the

Commission to estimate the expected injection capacity of storage sites applying for a storage

permit. This overview is based on issued storage permits and permit applications made available

to the Commission by the end of February 2026.

As of March 2026, three CO2 storage sites were permitted in the EU: the Porthos site in the

Netherlands, the Greensand site in Denmark, and the Prinos site in Greece. These facilities have a

combined estimated injection capacity of 3.54 million tonnes of CO2 per year, as summarised in

Table 4 below.

17

Table 4 – CO2 storage sites permitted in the EU as of March 2026.

Storage site Member State Expected entry into

operation

Estimated injection

capacity (in million

tonnes of CO2 per

year)

Nini West Denmark 2026 0.332

Prinos Greece 2026-202733 0.7434

P18-2 and P18-4 The Netherlands 202635 2.536

3.54

Table 5 lists CO2 storage projects that have submitted a storage permit application to a national

competent authority in the EU. Expected injection capacity figures have been calculated by the

Commission and do not reflect the injection capacity potential for each storage site. In particular,

some figures include a maximum average injection capacity, based on the maximum storage

volume divided by the injection period mentioned in the draft permit. The maximum injection

capacity for a given site must be specified in the storage permit37 and could increase for several

storage sites if capacity is expanded and permits are amended.

EU storage projects, with a submitted permit application, could provide 15.6 million tonnes of CO2

in injection capacity, as summarised in Table 5 below.

32 Website of the Danish Energy Agency – Publications, news and analysis on CCS – Decision on approval of storage

plan and permission to store carbon dioxide at Nini A (Nini West) offshore Denmark, Licence C2023/01. 33 Website of Energean – Prinos CO2. 34 Based on the maximum storage volume divided by the injection period mentioned in the draft storage permit. The

Prinos project plans to have two phases with 1 million tonnes per year in maximum injection capacity in the first phase

and 3 million tonnes per year in the second phase. The permit covers Phase 1, which explains the discrepancy with

Greece’s foreseen injection capacity mentioned under Table 1. 35 Website of the Porthos project. 36 Website of the Netherlands Enterprise Agency – Porthos storage permit. 37 Article 9(3) of Directive 2009/31/EC states that the permit shall contain at least “the requirements for storage

operation, the total quantity of CO2 authorised to be geologically stored, the reservoir pressure limits, and the

maximum injection rates and pressures”.

18

Table 5 – Storage sites for which a storage permit application has been submitted.

Storage site

applying for a

permit

Member State Expected year of entry

into operation

Estimated injection

capacity (in million tonnes

of CO2 per year)

Nini Main and

East

Denmark 202938 0.8639

Ravenna Italy 203040 3.8541

L04-A The Netherlands 202942 1.643

L09-FF The Netherlands around 203144 2.745

L10-ALBE The Netherlands 203046 3.8447

K14-FAFC The Netherlands 202748 1.749

Q16-FA The Netherlands 203050 1.0351

15.6

38 As mentioned in the storage permit application. 39 Based on the maximum storage volume and the injection period mentioned in the storage permit application. 40 As mentioned in the storage permit application. 41 Based on the maximum storage volume and the injection period mentioned in the storage permit application. 42 As mentioned in the storage permit application. 43 Based on the maximum storage volume and maximum period of injection mentioned in the draft storage permit. 44 As mentioned in the storage permit application. 45 Based on the maximum storage volume and the injection period mentioned in the storage permit application. 46 As mentioned in the storage permit application. 47 Based on the maximum storage volume and the injection period mentioned in the storage permit application. 48 As mentioned in the storage permit application. 49 Based on the maximum storage volume divided by the injection period mentioned in the draft permit. 50 Website of ONE-Dyas – CO2 Storage. 51 Based on the maximum storage volume and the injection period mentioned in the storage permit application.

19

4.3 EU storage projects recognised as net-zero strategic projects

Article 13(3) of Regulation (EU) 2024/1735 provides that “Member States shall recognise as net-

zero strategic projects CO2 storage projects that meet all of the following criteria:

(a) the CO2 storage site is located in the territory of the Union, its exclusive economic zones or on

its continental shelf within the meaning of the United Nations Convention on the Law of the Sea

(UNCLOS);

(b) the CO2 storage project contributes to reaching the objective set out in Article 20;

(c) the CO2 storage project has applied for a permit for the safe and permanent geological storage

of CO2, in accordance with Directive 2009/31/EC

Any CO2 capture project related to a CO2 storage project that fulfils the criteria referred to in the

first subparagraph, and any related CO2 infrastructure project necessary for the transport of

captured CO2 shall also be recognised as a net-zero strategic project”.

As of February 2026, Member States have recognised the following CO2 storage projects as net-

zero strategic projects:

• ACCSION project’s storage site (Denmark)

• ANRAV-CCUS storage site (Bulgaria)

• Potential storage site under the CO2 Hub Northern Denmark (Denmark)

• CO2 Storage Kalundborg (Denmark)

• Greenstore storage site (Denmark)

• P18-2 and P8-4 storage sites (The Netherlands)

• K14, L04-A, and L10 storage sites (The Netherlands).

This list does not include all storage projects in the EU expected to contribute to the EU annual

injection capacity target. Member States should urgently recognise net-zero strategic projects to

accelerate the pace of project deployment and achieve the EU annual injection capacity target.

20

5 SUPPORT UNDER EU AND NATIONAL FUNDING PROGRAMMES

5.1 Contribution of the Innovation Fund

As of March 2026, the Innovation Fund supports 60 CO2 capture, transport, and storage or

utilisation projects with approximately €6.65 billion in grant funding committed. CO2 injection

capacity is directly funded by €630 million in grant funding to six CO2 storage and full chain CCS

projects with an expected entry into operation by 203052. These projects, listed under Table 6, are

expected to provide approximately 7 million tonnes in CO2 injection capacity or 20 % of the EU

annual injection capacity target.

33 CO2 capture projects funded under the Innovation Fund portfolio should require 25.3 million

tonnes of CO2 per year in injection capacity in storage sites or 50% of the demand for the EU

annual injection capacity target. Since 2020, more than 100 CO2 capture projects in total have

applied for support from the Innovation Fund. Under those projects, more than 80 million tonnes

per year would be captured for permanent storage in the EU.

52 These include projects with signed grants and projects invited to grant agreement preparation. Six full chain CCS

and CO2 storage Innovation Fund projects should directly contribute to the development of storage sites in the EU by

2030: ANRAV-CCUS, Danube Removals, Greensand Future, HuCCSar, LaunchStores, and TarraCO2-Storage. A

description of Innovation Fund projects can be found on the Commission’s website.

21

Table 6 – Projects selected under the Innovation Fund (including pilot projects and projects invited

to grant agreement preparation) and contributing to the EU annual injection capacity target

through the direct funding of storage facilities.

Project Member State Expected year of entry

into operation

Estimated injection

capacity (in million

tonnes of CO2 per year)

ANRAV-CCUS Bulgaria 2028 0.78

Danube Removals Hungary 2027 0.57

Greensand Future Denmark 2025 0.3

HuCCSar Poland 2028 0.005

LaunchStores The Netherlands 2029 3.353

TarraCO2-Storage Spain 2030 2

7

53 Website of the LaunchStores project. The LaunchStores covers two offshore CO2 storage sites: L04-A and K14-

FAFC. This figure amounts to the maximum storage volume divided by the injection period mentioned in the L04-A and K14-FAFC draft storage permits (see Table 5). The project is planned for a maximum injection capacity of 5

million tonnes of CO2 per year and an average injection capacity of 3.3 million tonnes of CO2 per year.

22

5.2 Contribution of the Connecting Europe Facility for Energy

Between 2014 and 2024, CO2 network projects requested approximately €2.7 billion in total

funding under Connecting Europe Facility for Energy calls. The total amount of funding dedicated

to projects, for studies or deployment works, with a signed grant agreement in this period was

more than €974 million over 20 CO2 transport and storage infrastructure projects.

• Under the 2021 call, projects applied for €10.6 million and were awarded €4.2 million.

• Under the 2022 call, projects applied for a total of €355 million and were awarded €159

million.

• Under the 2023 call, projects applied for a total of €941 million and were awarded €480

million.

• Under the 2024 call, projects applied for a total of €1.1 billion and were awarded

approximately €250 million.

5.3 Contribution of the Recovery and Resilience Facility

The Recovery and Resilience Facility will support the first phase of the Prinos storage project

located in northern Greece. This programme will therefore contribute to the achievement of the

EU annual injection capacity target.

5.4 Contribution of Horizon Europe

The Horizon Europe programme Cluster 5 on Climate, Energy and Mobility funded 11 industrial

carbon management projects between 2021 and 2024 for a total amount of €141.5 million. Cluster

5 intends, through its Work Programmes for 2025 and 2026-2027, to fund 20 industrial carbon

management projects with €126 million.

5.5 Contribution from Member States

Member States funding plays an essential role in ensuring the financial viability of CCS projects.

Member States funding represented 14% of the share of public RD&I investment in CCUS

technologies in the OECD for the 2014-2024 period54. Three examples illustrate the importance of

Member States support for CCS deployment.

Denmark is supporting CCS deployment via three funding programmes: the CCUS Fund (8.6

billion Danish kroner (DKK) or €1.15 billion55), the NECCS Fund (2.6 billion DKK or €348

54 Clean Energy Technology Observatory: Carbon Capture, Utilisation and Storage in the European Union – 2024

Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets – European Commission’s Joint

Research Centre. 55 European Central Bank; Home; Statistics; EUR/DKK exchange rate as of 26 November 2025.

23

million), and the CCS Fund (26.8 billion DKK or €3.7 billion) for a total funding envelope of

approximately 38 billion DKK or €5.1 billion.

In France, the main funding programme to support CCS projects is the ‘Appel d’offres - Grands

Projets Industriels de Décarbonation’ open to very large industrial decarbonisation projects for

plants operating under the EU ETS56. The programme is open to other technologies than CCS and

has a total budget of €1 billion.

In the Netherlands, the SDE++ subsidy programme supports CCS projects. Maximum funding

available between 2020 and 2023 was €2.1 billion in 2020, €6.7 billion in 2021, and €2 billion in

2023 for CCS projects. These figures represent the maximum amount of subsidy that CCS projects

can receive over a period of 15 years. Actual funding depends on the difference between the cost

of the projects and the EU ETS price and is expected to be lower.

56 France’s Ministry of Economics and Finance; Accueil ; Espace entreprises ; Appels à projets et à manifestations

d’intérêt Grands projets industriels de décarbonation 2024.

24

6 STATE OF PLAY IN 2025 AND NEXT STEPS

In summary, more than 20 CO2 storage projects are currently under development in the EU.

Storage permits were already issued for the Greensand site in Denmark, the Porthos site in the

Netherlands, and the Prinos site in Greece. Seven additional CO2 storage projects are applying for

a storage permit in the EU. In total, these sites could contribute more than 19 million tonnes per

year in CO2 injection capacity. More projects are expected to apply for storage permits in the next

years.

Revised NECPs indicated that known CO2 capture projects in Member States could amount to at

least 35 million tonnes of CO2 per year by 2030 with a total injection capacity of 27.1 million

tonnes of CO2 per yearby 2030. In 2024, Member States Article 21 reports reported higher figures.

These reports showed that up to 33.1 million tonnes of CO2 per year in injection capacity could

be developed by storage projects in the EU by 2030.

The aggregated injection capacity figures of storage projects described in the plans of the 44

obligated entities in June 2025 amount to maximum 29 million tonnes in CO2 injection capacity.

This potential demand comes supported by the Innovation Fund with 25.3 million tonnes per year

in captured CO2. However, since 2020, more than 100 individual CO2 capture projects located in

the EEA have applied for the Innovation Fund without being selected. Together those additional

projects would represent capture volumes of more than 80 million tonnes of CO2 per year and

would require corresponding injection capacity. The development of CO2 storage projects in the

EU must accelerate to meet demand from industrial emitters and reach the EU annual injection

capacity target.

Any CO2 storage project located in the EU and contributing to the EU annual injection capacity

target – together with related CO2 capture and related CO2 transport infrastructure – must be

recognised by Member States as net-zero strategic projects under Article 13(3) of Regulation (EU)

2024/1735. Industrial emitters that are considering using CCS as a decarbonisation pathway should

inform their national authorities, so that their injection capacity demand can be included in the

annual Member States reports. Once recognised as net-zero strategic project, those projects must

receive the status of the highest national significance possible under and must be treated

accordingly in the permit-granting processes. The permit-granting process shall not exceed 18

months for all necessary permits to operate a storage site in accordance with Directive 2009/31/EC,

under Article 16 of Regulation EU 2024/1735.

Article 6(7) of Regulation 2024/1735 requires that Member States must provide all competent

authorities and single points of contacts with sufficient human, financial and technical resources

to ensure streamlined permit-granting processes for carbon capture and storage projects.

25

7 CONCLUSION

Many CO2 storage projects are making fast progress across the EU and are expected to contribute

to reaching the EU annual injection capacity target. Storage capacity is expected to increase rapidly

in the next months and years. Significant work is still required from all actors, in particular from

the 44 obligated entities, to achieve the EU annual injection capacity target. This target is both

realistic and ambitious. It can be met if storage projects are developed at an efficient pace.

Most of the planned storage sites are still concentrated around the North Sea area, while a number

of Member States in Southern and Eastern Europe are looking to develop both CO2 capture and

CO2 storage sites. Plans sent by the 44 obligated entities do not yet detail new injection capacity

figures associated with new storage sites. For industries and investors, it is crucial that reporting

by Member States and from the obligated entities is improved to get a better picture and to support

investments in CO2 capture capacity and CO2 transport infrastructure. From June 2026 onwards,

Article 23(6) of Regulation (EU) 2024/1735 will require the 44 obligated entities to annually report

progress towards their contribution to the Commission. These reports will have to describe, in as

much detail as possible, the state of development of the storage sites and will be made public by

the Commission.

By June 2026, Member States must lay down effective, proportionate and dissuasive penalties

applicable to infringements by the 44 obligated entities regarding their obligations to contribute to

the EU annual injection capacity target, under Article 23(13) of Regulation (EU) 2024/1735. These

penalties will incentivise the 44 obligated entities to develop new CO2 storage projects in the EU

and to complement the existing project pipeline. The mandatory contribution and reporting of those

44 obligated entities will provide industries with a transparent trajectory of planned CO2 storage

and injection capacity supply and inform decisions on the use of carbon capture and storage.

Additional measures at national level, such as industrial decarbonisation funding schemes, will be

needed to support further the development of storage site projects and contribute to achieving the

EU annual injection capacity target.

By 30 June 2027, the Commission will report the progress in Member States (Article 21) and by

obligated entities (Article 23(6)). On this basis the Commission will also assess, among others, the

state of the market in relation to injection capacity, provide an overview of the geographical spread

of planned storage sites, and assess whether it is necessary to introduce an objective for 2040 or

earlier if needed, under Article 20(3) of Regulation (EU) 2024/1735.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.5.2026

COM(2026) 252 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kogu ELi hõlmava CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamise edusammude kohta

1

Sisukord

1 Aruande eesmärk ............................................................................................................................. 2

2 Taust ................................................................................................................................................. 3

3 Ülevaade nõudlusest ja pakkumisest liikmesriikide hinnangute põhjal ........................................... 5

3.1 Riiklikud energia- ja kliimakavad ........................................................................................... 5

3.2 Määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 2 kohased liikmesriikide 2024. aasta aruanded ..... 6

3.3 Säilitamisvõimsuse andmete läbipaistvus vastavalt artikli 21 lõikele 1 ................................ 10

4 Ülevaade kavandatud projektidest CO2 säilitamise jaoks .............................................................. 12

4.1 Toetamine 44 kohustatud üksuse kava alusel ........................................................................ 12

4.2 Ülevaade olemasolevatest lubadest ja säilitamislubade kavanditest ..................................... 16

4.3 ELis strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena tunnustatud säilitamisprojektid .......... 19

5 Toetamine Euroopa Liidu ja riiklike rahastamisprogrammide raames .......................................... 20

5.1 Toetamine innovatsioonifondist ............................................................................................ 20

5.2 Toetamine Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammist ....................................... 22

5.3 Toetamine taaste- ja vastupidavusrahastust ........................................................................... 22

5.4 Toetamine programmist „Euroopa horisont“ ........................................................................ 22

5.5 Liikmesriikide panus rahastamisse ........................................................................................ 22

6 Ülevaade olukorrast 2025. aastal ja järgmised sammud ................................................................ 24

7 Järeldus .......................................................................................................................................... 25

2

1 ARUANDE EESMÄRK

Käesoleva aruande eesmärk on jälgida edusamme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024.

aasta määruse (EL) 2024/1735 (millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa

nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks) artiklis 20 osutatud Euroopa

Liidu (EL) CO2 sisestusvõimekuse saavutamisel.

Aruanne põhineb

• määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide 2024. aasta

aruannetel1,2 ja

• 2025. aasta kavadel, mille on esitanud 44 kohustatud üksust vastavalt määruse (EL)

2024/1735 artikli 23 lõikele 4.

Käesolevas aruandes võetakse arvesse ka lisateavet, mis aitab aru saada CO2 maapõues säilitamise

teenuste kujunevast turust ELis, nimelt:

• hiljuti ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad3;

• tööstuse nõudlus ELi rahastuse järele4;

• säilitamislubade kavandid, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt direktiivi 2009/31/EÜ

artiklile 10,5 ning

• kuidas liikmesriigid täidavad määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõikes 1 esitatud järgmisi

kohustusi, et i) teha üldsusele kättesaadavaks andmed kõigi piirkondade kohta, kus nende

territooriumil võiks CO2 säilitamiskohti lubada, ning ii) teha üksnes näitlikustamise

eesmärgil üldsusele kättesaadavaks geoloogilised andmed tootmiskohtade kohta, mis on

kasutusest kõrvaldatud või mille kasutusest kõrvaldamisest on teatatud pädevale asutusele.

Oluline on märkida, et käesolevas aruandes esitatud hinnang näitab üksnes liikmesriikide ja

kohustatud üksuste esitatud aruannetel põhinevat hetkeseisu, mis ei ole täielik. Edaspidi on

võimalik saada põhjalikum ülevaade, sest enne 2030. aastat esitatakse täiendavat teavet.

1 Käesolev aruanne ei hõlma liikmesriikide 2025. aasta aruandeid, mille esitamise tähtaeg oli 31. detsember 2025. 2 Euroopa Komisjoni veebisait, „Member States reports under Article 21 of the NZIA Regulation“. 3 Euroopa Komisjoni veebisait, „National energy and climate plans“. 4 Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid on toetuskõlblikud Euroopa ühendamise rahastust, programmist

„Euroopa horisont“, innovatsioonifondist, programmist LIFE, moderniseerimisfondist ja Euroopa strateegiliste

tehnoloogiate platvormist. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi

geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ,

2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/31/oj).

3

2 TAUST

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on üks peamisi süsinikuheite vähendamise tehnoloogiaid

nendes tööstusharudes, mille heidet on ELis raske vähendada. Teatises „Edasipüüdliku ELi

tööstusliku süsinikumajanduse suunas“ tuletati meelde tööstusliku süsinikumajanduse keskset rolli

raskesti vähendatava heite vähendamisel ja negatiivse heite saavutamisel. Teatises kirjeldati ka

vajadust tervikliku ELi poliitika- ja investeerimisraamistiku järele, mis hõlmaks tööstusliku

süsinikumajanduse kõiki aspekte, ning esitati visioon CO2 transpordi ja säilitamise teenuste ühtse

turu loomise kohta Euroopas 2030. aastaks6.

Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta rõhutati tehnoloogianeutraalse

lähenemisviisi olulisust süsinikuheite vähendamisel, juhiti tähelepanu märkimisväärsete avaliku ja

erasektori investeeringute vajadusele ning soovitati süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise taristu

puhul pikendada kiirendamise meetmeid ning erakorralisi meetmeid7.

Puhta tööstuse kokkuleppes esitati konkreetsed meetmed, mida on vaja, et muuta süsinikuheite

vähendamine Euroopa tööstuse kasvumootoriks, ning uued meetmed kogutud CO2 turu loomise

toetamiseks, sealhulgas vabatahtlikud märgised tööstustoodete CO2-mahukuse kohta.

EL on juhtpositsioonil nii süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiate kui ka süsinikdioksiidi

kogumis- ja säilitamisalase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise valdkonnas.

Peale selle asub ELis maailma juhtiv ettevõte, mis tegeleb tööstusliku süsinikumajanduse

väärtuslike leiutistega8,9. Süsinikdioksiidi kogumise, transpordi, säilitamise ja kasutamise

tehnoloogiate tunnustamine ELis nullnetotehnoloogiana10 toetab süsinikdioksiidi kogumise ja

säilitamise terviklike väärtusahelate kasutuselevõttu ning aitab tööstuses seda juhtpositsiooni

tugevdada.

Praegu töötatakse välja ranget õigusraamistikku, et toetada süsinikdioksiidi kogumise ja

säilitamise kasutuselevõttu ELis. Direktiiviga 2009/31/EÜ on kehtestatud õigusraamistik CO2

ohutu maapõues säilitamise jaoks. Määrusega (EL) 2024/1735 on kehtestatud ELi iga-aastaseks

sisestusvõimekuse eesmärgiks vähemalt 50 miljonit tonni CO2, mis tuleb 2030. aastaks

säilitamiskohtades saavutada, ja on kehtestatud individuaalsed panused ELi iga-aastase

sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisel, võttes aluseks üksuse osakaalu ELi toornafta ja

maagaasi tootmises alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023, ning kiirendatakse ja

hõlbustatakse haldus-, loa- ja õigusmenetlusi süsinikdioksiidi kogumis- ja säilitamisprojektide

jaoks, mis aitavad kaasa ELi iga-aastase eesmärgi saavutamisele11.

6 Teatis „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“, COM(2024) 62 final. 7 „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), september 2024. 8 Puhta energia tehnoloogia vaatluskeskus, „Carbon Capture, Utilisation and Storage in the European Union. 2024

Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets“, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute

Ühiskeskus. 9 Komisjoni talituste töödokument „Investment needs assessment and funding availabilities to strengthen EU's Net-

Zero technology manufacturing capacity“, SWD(2023) 68 final. 10 Määruse (EL) 2024/1735 artikkel 4. 11 Määruse (EL) 2024/1735 artiklid 20 ja 23 ning II peatüki III jagu.

4

ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi mõjuhinnangu mudelis võetakse arvesse ELi iga-aastast

sisestusvõimekuse eesmärki ja mudeli kohaselt tuleb 2040. aastaks maapõues säilitada ligikaudu

200 miljonit tonni kogutud CO2 aastas12. ELi iga-aastane sisestusvõimekuse eesmärk peaks aitama

saavutada ELi siduvat eesmärki saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks13,14.

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2025/1477 on esitatud normid nende loa saanud nafta- ja

gaasitootjate kindlakstegemiseks, kes peavad panustama ELi iga-aastase sisestusvõimekuse

eesmärgi saavutamisse15. Komisjoni otsuses (EL) 2025/1479 on loetletud individuaalsed panused

loa saanud 44 nafta- ja gaasitootja jaoks, kes peavad panustama eesmärgi saavutamisse16.

CO2 säilitamise teenuste turg on ELis alles kujunemisjärgus, kuid kasvab kiiresti. Madalmaades

võetakse Porthose rajatis eeldatavasti kasutusele 2026. aastal ja selle sisestusvõimekus on

2,5 miljonit tonni CO2 aastas. 2026. aastal peaks tegevust alustama ka Greensandi rajatis, mille

esialgne sisestusvõimekus on 0,3 miljonit tonni CO2 aastas. Itaalias asuvas Ravenna

süsinikdioksiidi kogumis- ja säilitamisprojektis on alates 2024. aastast katseliselt juba sisestatud

ligikaudu 25 000 tonni CO2 aastas ja äritegevust on seal plaanis alustada 2030. aastaks. Euroopa

Majanduspiirkonnas on kaks säilitamiskohta (Islandil ja Norras) 2025. aastal alustanud

tööstusallikatest pärineva CO2 sisestamist kaubanduslikus mahus17.

EL toetab säilitamiskohtade arendamist ka mitme ELi rahastamisvahendi, sealhulgas Euroopa

ühendamise rahastu, programmi „Euroopa horisont“, innovatsioonifondi ning taaste- ja

vastupidavusrahastu kaudu.

12 Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Report Part 1“, mis on lisatud dokumendile „Komisjoni teatis

Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie

tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks,

ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, SWD/2024/63 final. Tabel 6. Industrial carbon capture and use

(Süsinikdioksiidi tööstuslik kogumine ja kasutamine). 13 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni

2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, {COM(2024) 63 final} - {SEC(2024) 64 final} -

{SWD(2024) 64 final}. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa

kliimamäärus), artikkel 1. 15 Komisjoni 21. mai 2025. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/1477, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2024/1735, määrates kindlaks normid, mis käsitlevad selliste loa saanud nafta- ja gaasitootjate

kindlakstegemist, kes peavad panustama kogu liitu hõlmava kättesaadava CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi

saavutamisse 2030. aastaks, nende vastavate panuste arvutamist ja aruandluskohustusi. 16 Komisjoni 22. mai 2025. aasta otsus (EL) 2025/1479, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 94/22/EÜ artikli 1 punktis 3 määratletud luba omavate üksuste proportsionaalsed panused liidu 2030. aasta

CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamiseks. 17 Silverstone’i ja Northern Lights’i rajatised, mis asuvad vastavalt Islandil ja Norras, alustasid tegevust 2025. aastal.

5

3 ÜLEVAADE NÕUDLUSEST JA PAKKUMISEST LIIKMESRIIKIDE HINNANGUTE

PÕHJAL

3.1 Riiklikud energia- ja kliimakavad

Riiklikes energia- ja kliimakavades nähakse ette, et liikmesriigid avalikustavad põhimõtted, mida

kasutatakse 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. 2022. aastal kutsus komisjon

liikmesriike üles lõimima ajakohastatud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse CO2 pikaajalise

maapõues säilitamise ja meetmed, mille eesmärk on võimaldada tööstusel kooskõlas direktiiviga

2009/31/EÜ oma protsessiheidet koguda ja maapõues säilitamise kohtades säilitada18.

Liikmesriikidel paluti esitada järgmine teave:

• iga-aastane koondprognoos oma protsessiheite kohta, mida tuleb vähendada CO2 kogumise

teel;

• aastane biogeenne ja otse atmosfäärist kogutav CO2, mida on võimalik maapõues säilitada;

• CO2 maapõues säilitamise võimsus, mida on igal aastal võimalik kasutusele võtta;

• aastane CO2 säilitamise võimsus, mis võib saada kättesaadavaks süsivesinike reservuaaride

kasutusaja lõpus;

• kavandatav CO2 transporditaristu;

• rahaline toetus riiklikest vahenditest investeeringuteks CO2 kogumisse, transporti ja

säilitamisse ning

• muud meetmed, millega toetatakse CO2 pikaajalise maapõues säilitamise võimaluste

kasutuselevõttu.

Läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad aastateks 2021–2030 sisaldavad teavet

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kavandatud kasutuselevõtu kohta igas liikmesriigis19.

Komisjoni analüüs läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade kohta näitab, et 2030. aastaks

saaks ELis maapõues säilitamiseks koguda igal aastal kokku 35 miljonit tonni CO2. Riiklikes

energia- ja kliimakavades esitatud arvud näitavad ka, et 2030. aastaks saab ELis asuvatesse

säilitamiskohtadesse igal aastal sisestada 27,1 miljonit tonni CO2. See tähendab, et lähiaastatel

tekib tööstuses suur nõudlus säilitamiskohtade järele. Samuti arvestab komisjon sellega, et

liikmesriigid esitavad lähiaastatel üha rohkem direktiivi 2009/31/EÜ artikli 10 kohaste

säilitamislubade kavandeid.

18 Komisjoni teatis suuniste kohta liikmesriikidele 2021.–2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavade

ajakohastamiseks, 2022/C 495/02. 19 Praeguseks ei ole Poola ikka veel esitanud ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava.

6

Joonis 1. Hinnangulised CO2 kogumis- ja sisestamiskogused ELis riiklike energia- ja

kliimakavade alusel (miljonites tonnides aastas)

3.2 Määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 2 kohased liikmesriikide 2024. aasta

aruanded

Peale riiklike energia- ja kliimakavade peavad liikmesriigid määruse (EL) 2024/1735 artikli 21

lõike 2 kohaselt esitama komisjonile igal aastal aruande, milles kirjeldatakse järgmist:

• tema territooriumil või koostöös teiste liikmesriikidega käimasolevate CO2 kogumise

projektide kaardistust ning vastavate sisestusvõimekuse ja säilitamisvõimsuse ning CO2

transpordi vajaduste hinnangut;

• tema territooriumil käimasolevate CO2 säilitamise projektide ja CO2 transpordi projektide

kaardistust, sealhulgas direktiivi 2009/31/EÜ alusel lubade väljastamise staatust, lõpliku

investeerimisotsuse tegemise ja kasutusse võtmise eeldatavaid kuupäevi;

• riiklikke toetusmeetmeid, mis on võetud või võetakse projektide stimuleerimiseks, ning

meetmeid, mis on seotud CO2 piiriülese transpordiga;

• riiklikku strateegiat ja eesmärke, mis kehtestatakse ja on kehtestatud CO2 kogumiseks

2030. aastaks, kui see on asjakohane;

• kahepoolset ja piirkondlikku koostööd, mis hõlbustab CO2 piiriülest transporti, sealhulgas

nende mõju CO2 koguvate üksuste juurdepääsule ohututele ja mittediskrimineerivatele

CO2 transpordi vahenditele, ning

• käimasolevaid CO2 transpordi projekte ning hinnangut tulevaste vajalike CO2 transpordi

projektide võimekuse kohta, et vastata vastavale kogumis- ja säilitamisvõimsusele.

Peale selle on määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõikes 3 märgitud, et kui liikmesriigi aruandest

selgub, et tema territooriumil ei ole käimas ühtegi CO2 säilitamise projekti, peab see liikmesriik

andma aru kavadest, mille eesmärk on hõlbustada tööstussektorite süsinikdioksiidiheite

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

Kogumise kogused Sisestamise kogused

7

vähendamist. See hõlmab asjakohasel juhul CO2 piiriülest transporti teistes liikmesriikides

asuvatesse säilitamiskohtadesse ning CO2 utiliseerimise projekte. 2024. aasta aruanded on

kättesaadavad komisjoni veebisaidil20.

Kuigi 2024. aasta lõpuks ei olnud mõned liikmesriigid säilitamiskogust või sisestusvõimekust

teatanud, on tabelis 1 esitatud andmed ELis arendatavate säilitamisprojektide arvu ja nende

potentsiaalse panuse kohta ELi sisestusvõimekusse. Tabelis 1 tehakse vahet „säilitamiskogusel“,

mis on CO2 summaarne kogus, mida on konkreetses säilitamiskohas hinnanguliselt võimalik

säilitada, ja „sisestusvõimekusel“, mis on aastane CO2 kogus, mille sisestamiseks toimivasse

maapõues säilitamise kohta on direktiivi 2009/31/EÜ alusel antud luba. Kui liikmesriigid esitasid

ainult säilitamisprojektide nimed, lisas vastavad säilitamise ja sisestamise näitajad komisjon.

Tabelis 1 ei näidata, milline on liikmesriikidel maapõues säilitamise potentsiaal, vaid kajastatakse

projekte, mida liikmesriigid tunnustavad ja millest nad on teatanud.

20 Euroopa Komisjoni veebisait, „Industrial Carbon Management. The EU's 2030 carbon storage target“.

8

Tabel 1. Kokkuvõte CO2 säilitamise projektidest 2024. aasta seisuga ja ajakava 2030. aastani.

Tabelist 1 on näha, et 2024. aasta lõpus peaks ELis asuvate eri projektide kaudu 2030. aastaks

kättesaadav summaarne säilitamispotentsiaal olema ligikaudu üks gigatonn. Saavutada võimalik

sisestusvõimekus on 33,12 miljonit tonni CO2 aastas. Praegu arvatakse, et 2030. aastaks on Taani

ja Madalmaad kaks suurima sisestusvõimekusega liikmesriiki, neile järgnevad Itaalia ja Kreeka.

21 Mõni liikmesriik ei esitanud sisestamisega seotud andmeid otse. Konkreetsete projektide juures esitati teadaolevad

sisestusvõimekuse näitajad. 22 Taani ei esitanud sisestusvõimekuse näitajaid, kuid lisas lingid järgmistele CO2 säilitamise projektidele: Greensand,

Ruby, Greenstore ja Bifrost.

Liikmesriigid Projektide

arv

Säilitamise

hinnanguline kogus

kokku (miljonit tonni

CO2)

Hinnanguline

sisestusvõimekus

(miljonit tonni CO2

aastas)

Viis liikmesriiki esitasid andmed

säilitamise kohta 6 > 980

Taani 1 250 >

Ungari 1 7,5

Itaalia 1 500

Rumeenia 1 10

Madalmaad 2 212,5

Kuus liikmesriiki esitasid andmed

sisestamise kohta21 15

33,12

Bulgaaria 1 0,78

Horvaatia 1 0,74

Taani 4 11,522

Prantsusmaa 2 –

Kreeka 1 3

Ungari 1 0,5

Itaalia 1 4

Rumeenia 1 0,6

Hispaania 1 2

Madalmaad 2 10

9

Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte liikmesriikide teatatud kogumisnäitajatest ja antud kasulik

ülevaade tulevasest nõudlusest sisestusvõimekuse järele.

Tabel 2. Kokkuvõte CO2 kogumise projektidest 2024. aasta seisuga ja säilitamise ajakava

2030. aastani.

2024. aasta lõpus hindasid liikmesriigid, et 2030. aastaks võib CO2 kogumisvõimekus ulatuda

ligikaudu 21 miljoni tonnini aastas. See koondnäitaja on väiksem kui läbivaadatud riiklike energia-

ja kliimakavade summaarne näitaja, mis võib olla tingitud mitme artikli 21 kohase aruande

andmete puudumisest. Võttes puuduvate andmete korral aluseks asjakohased riiklike energia- ja

kliimakavade hinnangud, võib ELi liikmesriikide summaarse kogumisnäitaja suuruseks hinnata

üle 32 miljoni tonni aastas.

See kohandatud hinnang näitab, et ELi 50 miljoni tonni suurusest sisestusvõimekuse

aastaeesmärgist võiksid liikmesriikidele teadaolevad projektid kasutada 64 %, kui

transporditaristu on kättesaadavaks tehtud. 2025. aasta lõpus pidid liikmesriigid oma prognoose

ajakohastama ja need lisatakse komisjoni järgmisesse eduaruandesse.

Liikmesriigid Hinnanguline kogumisvõimekus aastas (miljonit

tonni CO2 aastas)

Seitse liikmesriiki esitasid andmed kogumise

kohta 20,4–20,7

Bulgaaria 0,78

Prantsusmaa 1,4

Saksamaa 5,72

Kreeka 3,25

Rumeenia 1,8

Rootsi 3,965

Madalmaad 3,5–3,8

10

3.3 Säilitamisvõimsuse andmete läbipaistvus vastavalt artikli 21 lõikele 1

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 1 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid (ilma et see

piiraks konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuete kohaldamist) tegema 30. detsembriks 2024

üldsusele kättesaadavaks andmed kõigi piirkondade kohta, kus nende territooriumil võiks CO2

säilitamiskohti lubada. Need andmed võimaldavad investoritel otsustada, kus ELis uurida

võimalikke CO2 säilitamiskohti.

Peale selle on määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 1 punktis b märgitud, et 30. detsembriks

2024 peavad liikmesriigid kohustama üksusi, kellel on või on olnud luba nafta ja gaasi uurimiseks,

luureks või tootmiseks nende territooriumil, tegema üldsusele üksnes näitlikustamise eesmärgil

kättesaadavaks järgmised andmed: i) geoloogilised andmed tootmiskohtade kohta, mis on

kasutusest kõrvaldatud või mille kasutusest kõrvaldamisest on teatatud pädevale asutusele, ning

ii) majanduslikud hinnangud CO2 sisestamise võimaldamise kulude kohta, kui need on

kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui üksus on taotlenud uuringuluba. Need majanduslikud

hinnangud pidid sisaldama andmeid selle kohta, kas koht on CO2 kestlikuks, ohutuks ja püsivaks

sisestamiseks ja säilitamiseks sobiv, ning selle kohta, kas on olemas või on vajalikud

transporditaristu ja -vahendid, mis sobivad CO2 ohutuks transportimiseks sellesse kohta.

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 21 lõike 1 punktide a ja b rakendamises on olnud erinevusi.

Esiteks teatasid üheksa liikmesriiki23 30. detsembriks 2024 kooskõlas artikli 21 lõike 1 punktiga a,

kuidas nad teevad üldsusele kättesaadavaks andmed piirkondade kohta, kus võib CO2

säilitamiskohti lubada. Teiseks on geoloogilised andmed üldsusele kättesaadavad ja

juurdepääsetavad ainult viies liikmesriigis24. Kolmandaks tõendasid ainult kolm liikmesriiki,25 et

nende õigusraamistik kohustab loa saanud nafta- ja gaasiettevõtjaid avaldama asjakohaseid

geoloogilisi andmeid, nagu on ette nähtud artikli 21 lõike 1 punktis b. Komisjonil ei olnud nõuetele

vastavust võimalik kontrollida 13 liikmesriigis,26 sest artikli 21 lõike 1 kohast teavet ei esitatud.

Kuus liikmesriiki27 teatasid, et sellist õigusraamistikku töötatakse parajasti välja, ja osutasid, et

nende riigisisesed õigusnormid asjakohase teabe kohustusliku avaldamise kohta on seni veel

puudulikud või et olemasolevates õigusnormides on endiselt lünki seoses artikli 21 lõike 1

punkti b kohaldamisega. Viis liikmesriiki28 on esitanud artikli 21 lõike 1 punkti b täitmist tagava

õigusraamistiku olemasolu kohta vähe tõendeid, kusjuures andmed üldsusele kohustuslikult

23 Belgia (Flandria), Taani, Prantsusmaa, Madalmaad, Ungari, Itaalia, Poola, Rootsi ja Rumeenia. 24 Taani, Prantsusmaa Ungari, Hispaania ja Madalmaad. 25 Taani, Saksamaa ja Itaalia. 26 Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Sloveenia ja

Slovakkia. 27 Belgia, Prantsusmaa, Läti, Poola, Portugal ja Madalmaad. 28 Tšehhi, Eesti, Soome, Kreeka ja Leedu.

11

kättesaadavaks tegemise nõuete kohta puuduvad. 12 liikmesriigis29 puudub õigusraamistik, mis

kohustaks geoloogilisi andmeid üldsusele kättesaadavaks tegema.

Seepärast kutsub komisjon asjaomaseid liikmesriike üles täitma artikli 21 lõikest 1 tulenevaid

kohustusi ja edastama komisjonile võimalikult kiiresti asjakohase teabe. Komisjon võtab

2026. aastal kasutusele võimalike CO2 säilitamiskohtade Euroopa investeerimisatlase. See atlas

tugineb muu hulgas liikmesriikide ja artikli 21 kohaselt kohustatud üksuste esitatud andmetele.

29 Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja

Rootsi.

12

4 ÜLEVAADE KAVANDATUD PROJEKTIDEST CO2 SÄILITAMISE JAOKS

4.1 Toetamine 44 kohustatud üksuse kava alusel

Määruse (EL) 2024/1735 kohaselt peavad 44 kohustatud üksust panustama ELi iga-aastasesse

sisestusvõimekuse eesmärki, mis on 50 miljonit tonni, et „tagada süsiniku kogumine ja säilitamine

kliimaprobleemide lahendamise viisina nõudlust ennetavalt“30. Määruse (EL) 2024/1735 artikli 3

punktis 28 on „CO2 sisestusvõimekus“ määratletud kui CO2 kogus, mida on aastas võimalik

sisestada kasutusel olevasse maapõues säilitamise kohta. Artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et

sisestusvõimekuse panus peab sisaldama CO2 sisestusvõimekust säilitamiskohas, mis on saanud

loa kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ ja mis on turu jaoks 2030. aastaks saadaval.

Hiljemalt 2030. aasta lõpuks peavad kohustatud isikud tõendama oma panust kogu liitu hõlmava

CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisse, teatades komisjonile ja üldsusele, et neile on ELis

antud direktiivi 2009/31/EÜ kohane CO2 säilitamise luba, mis võimaldab kogutud CO2 teatavaid

koguseid sisestada vähemalt viie aasta jooksul, nagu on kindlaks määratud määruse

(EL) 2024/1735 artikli 20 lõikes 2. Samuti peavad üksused tõendama, et see CO2

sisestusvõimekus on turul olemas, ja selleks saab esitada vähemalt ühe säilitamisteenuse lepingu

heitetekitajaga, kes soovib seda võimekust kasutada. Kooskõlas määruse (EL) 2024/1735

artikli 23 lõikega 5 võib selliseid panuseid välja töötada kas üksi või koostöös või sõlmides

kokkuleppeid säilitamisteenuse arendajatega, kes ei ole kohustatud üksused.

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 23 lõike 4 kohaselt pidid 44 kohustatud üksust esitama hiljemalt

30. juuniks 2025 kava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas nad kavatsevad anda oma

panuse ELi iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisse. Nendes kavades tuli kinnitada

kohustatud üksuse panus ning täpsustada eesmärgi saavutamise viisi ja vaheetappe.

30 Põhjendus 43: „Määratledes liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad CO2 säilitamiskohad ning

kõik seotud CO2 kogumise ja CO2 taristuprojektid strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena, saab CO2

säilitamiskohtade arendamist kiirendada ja lihtsustada ning tööstuse suurenevat nõudlust säilitamiskohtade järele

saab suunata kõige kulutõhusamate kohtade poole. Oma kasuliku tootmisaja lõppu on jõudnud üha enam

ammenduvaid gaasivälju ja naftamaardlaid, mille saaks muuta ohututeks CO2 säilitamiskohtadeks. Lisaks sellele on

nafta- ja gaasitööstus kinnitanud oma pühendumist energiasüsteemi ümberkujundamisele ning neil on varad, oskused

ja teadmised, mida on vaja täiendavate säilitamiskohtade uurimiseks ja arendamiseks. Selleks et saavutada liidu

eesmärk, milleks on aastane operatiivne CO2 sisestusvõimekus 50 miljonit tonni 2030. aastaks, peab sektor koondama

oma panused, et tagada süsiniku kogumine ja säilitamine kliimaprobleemide lahendamise viisina nõudlust ennetavalt.

Et tagada kogu liidus õigeaegne CO2 säilitamiskohtade kulutõhus arendamine kooskõlas liidu sisestusvõimekuse

eesmärgiga, peaksid liidu nafta- ja gaasitootmise loa omanikud panustama selle eesmärgi saavutamisse

proportsionaalselt oma nafta ja gaasi tootmisvõimsusega, tagades samal ajal paindlikkuse teha koostööd kolmandate

isikutega ja võtta arvesse nende muud panust. Väärtusahelal põhinevat lähenemisviisi tuleks edendada nii liidu kui

ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Sellest tulenevalt peaksid liidu nafta- ja gaasitootmise loa omanikud

tegema vajalikud investeeringud ja toetama elujõuliste ärimudelite arendamist kogu CO2 väärtusahela jaoks.“

13

Kõik 44 kohustatud üksust on oma kava esitanud ja peavad seda konfidentsiaalseks. 2025. aastal

seni esitatud kavad näitavad, et

1) 44 kohustatud üksusest ainult 16 on kinnitanud oma panuse ELi eesmärgi saavutamisse

seoses neile määratud aastase CO2 koguse sisestusvõimekusega, mis tuleb 2030. aastaks

turul kättesaadavaks teha;

2) ükski 44 kohustatud üksusest ei ole kinnitanud, kui suur on CO2 säilitamise võimsus,

mille nad ELi summaarse eesmärgi saavutamiseks31 2030. aastaks turul kättesaadavaks

teevad;

3) 44 kohustatud üksusest ainult 25 on oma kavades täpsustanud eesmärgi saavutamise

viise ja vaheetappe.

Kavade viisid ja vaheetapid erinevad sisu ja üksikasjade poolest, kuid neid saab liigitada

järgmiselt:

Joonis 2. Viise ja vahe-eesmärke kirjeldava teabe liigid

44 kohustatud üksuse kavades nimetatud säilitamiskohtadest on mitmes kavas nimetatud 14 kohta,

millest enamik asub Madalmaades (viis kohta) ja Taanis (neli kohta). Viis kohustatud üksust

osutavad väljaspool ELi asuvatele säilitamiskohtadele, mida ei saa määrusele (EL) 2024/1735

vastavuse tõendamiseks kasutada.

31 Määruse (EL) 2024/1735 artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et kõik säilitamiskohad kavandatakse töötama vähemalt

viis aastat.

14

44 kohustatud üksusest 19 on kavas märkinud, et nad kavatsevad anda oma individuaalse panuse

ELi iga-aastasesse sisestusvõimekusse, sõlmides lepinguid teiste üksustega; neist kaheksa olid

nimetanud ka vastava üksuse.

15

Tabel 3. Kohustatud üksuste kavades esitatud maksimaalne hinnanguline sisestusvõimekus

2030. aastaks

Säilitamiskoha

asukoht

Maksimaalne

sisestusvõimekus

(miljonit tonni CO2

aastas)

Taani 11

Kreeka 3

Ungari 1

Itaalia 4

Madalmaad 10

KOKKU 29

26 kohustatud üksust on osutanud võimalikele või olemasolevatele ELi säilitamiskohtadele, mida

nad kasutaksid oma sisestusvõimekuse panuse täitmiseks. Nende säilitamisprojektide

maksimaalne summaarne sisestusvõimekus 2030. aastaks oleks 29 miljonit tonni CO2 aastas.

Säilitamisprojektid näitavad, et tööstuslikele heitetekitajatele saaks teha kättesaadavaks 58 % ELi

aastasest summaarsest sisestusvõimekusest. ELis asuvad säilitamisprojektid, mis aitavad kaasa

ELi iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele ja milleks on taotletud säilitamise luba,

on strateegilised nulltehnoloogia projektid koos nendega seotud kogumis- ja

säilitamisprojektidega, ning liikmesriigid peaksid neid määruse (EL) 2024/1735 artiklite 13, 15 ja

16 kohaselt toetama.

Seitse kohustatud üksust määravad oma kavades kindlaks kohad, kus saaks arendada uusi

säilitamiskohti. Kuid kõigi nende uute kohtade jaoks ei ole esitatud sisestusvõimekuse näitajaid.

Seepärast on seni esitatud kavade põhjal veel liiga vara hinnata, kas 2030. aastaks on ELi iga-

aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamiseks olemas piisavalt säilitamiskohti.

16

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 23 lõike 6 kohaselt peavad 44 kohustatud üksust 30. juunil 2026

ja seejärel igal aastal esitama komisjonile iga-aastase eduaruande, milles üksikasjalikult

kirjeldatakse nende edusamme oma panuse andmisel. Need aruanded komisjon avaldab.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1477 artiklis 5 on täpsustatud, et aruanded peavad

kohustatud üksuste poolt arendatavate CO2 säilitamise projektide kohta sisaldama vähemalt

standardset miinimumteavet ja olema nii täpsed kui selles arendamisetapis on võimalik. Siia

kuuluvad asjaomaste CO2 säilitamiskohtade asukoht, eeldatav säilitamise summaarne võimsus,

eeldatav sisestusvõimekus aastas ning kavandatavad CO2 transpordiviisid ja nendega seotud

transporditaristu, mida on vaja säilitamiskoha käigushoidmiseks. Aruannetes tuleb esitada ka

säilitusteenust kasutavate potentsiaalsete klientide kontaktandmed ning üksikasjalik tegevuskava

peamiste tehnilise ja kaubandusliku valmisoleku vahe-eesmärkide ja otsustusetappide ning riskide,

määramatuse ja leevendamisstrateegiate kohta, millest potentsiaalsed ärikliendid peaksid oma

investeerimisotsuste tegemiseks olema teadlikud.

4.2 Ülevaade olemasolevatest lubadest ja säilitamislubade kavanditest

Direktiivi 2009/31/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et säilitamiskohti ei

käitata ilma säilitamisloata. Direktiivi 2009/31/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid

esitama komisjonile säilitamisloa taotlused ühe kuu jooksul nende kättesaamisest ja teavitama

komisjoni kõigist säilitamisloa kavanditest. Need sätted võimaldavad komisjonil hinnata

säilitamisluba taotlevate säilitamiskohtade eeldatavat sisestusvõimekust. Ülevaade põhineb välja

antud säilitamislubadel ja loataotlustel, mis tehti komisjonile kättesaadavaks 2026. aasta veebruari

lõpuks.

2026. aasta märtsi seisuga oli ELis loa saanud kolm CO2 säilitamiskohta: Porthos Madalmaades,

Greensand Taanis ja Prinos Kreekas. Nende rajatiste hinnanguline sisestusvõimekus kokku on

3,54 miljonit tonni CO2 aastas, nagu on kokkuvõtlikult näidatud tabelis 4.

17

Tabel 4. Loa saanud CO2 säilitamise kohad ELis 2026. aasta märtsi seisuga

Säilitamiskoht Liikmesriik Eeldatav

kasutuselevõtmine

Hinnanguline

sisestusvõimekus

(miljonit tonni CO2

aastas)

Nini West Taani 2026 0,332

Prinos Kreeka 2026–202733 0,7434

P18-2 ja P18-4 Madalmaad 202635 2,536

3,54

Tabelis 5 on loetletud CO2 säilitamise projektid, mille kohta on ELis liikmesriigi pädevale

asutusele esitatud säilitamisloa taotlus. Komisjon on välja arvutanud eeldatavad sisestusvõimekuse

näitajad ja need ei kajasta iga säilitamiskoha sisestusvõimekuse potentsiaali. Täpsemalt sisaldavad

mõned arvud maksimaalset keskmist sisestusvõimekust, mis põhineb maksimaalsel

säilitamiskogusel, mis on jagatud loa kavandis nimetatud täitmisperioodi kestusega.

Säilitamisloal37 tuleb esitada konkreetse säilitamiskoha maksimaalne sisestusvõimekus ja mitme

säilitamiskoha puhul võib see suureneda, kui kogust suurendatakse ja lube muudetakse.

ELi säilitamisprojektid, mille kohta on esitatud loataotlus, võiksid sisestusvõimekusse anda

15,6 miljonit tonni CO2, nagu on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 5.

32 Taani Energiaameti veebisait, Publications, news and analysis on CCS, „Decision on approval of storage plan and

permission to store carbon dioxide at Nini A (Nini West) offshore Denmark, Licence C2023/01“. 33 Energeani veebisait, „Prinos CO2“. 34 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel, mis on jagatud säilitamisloa kavandis nimetatud täitmisperioodi

kestusega. Prinose projektil on kaks etappi: esimeses etapis on maksimaalne sisestusvõimekus üks miljon tonni aastas

ja teises etapis kolm miljonit tonni aastas. Luba hõlmab 1. etappi, mis selgitab erinevust Kreeka jaoks kavandatud

sisestusvõimekusega, mida on nimetatud tabelis 1. 35 Projekti Porthos veebisait. 36 Madalmaade ettevõtlusameti veebisait, „Projekti Porthos säilitamisluba“. 37 Direktiivi 2009/31/EÜ artikli 9 punktis 3 on sätestatud, et säilitamisluba sisaldab vähemalt järgmist teavet:

„säilitamiskoha käitamisele esitatavad nõuded, geoloogilisele säilitamisele kuuluva süsinikdioksiidi lubatud

üldkogus, reservuaari maksimaalne rõhk ning maksimaalsed sissejuhtimise määrad ja rõhk“.

18

Tabel 5. Säilitamiskohad, mille jaoks on esitatud säilitamisloa taotlus

Luba taotlev

säilitamiskoht Liikmesriik

Eeldatav

kasutuselevõtuaasta

Hinnanguline

sisestusvõimekus (miljonit

tonni CO2 aastas)

Nini Main ja

East

Taani 202938 0,8639

Ravenna Itaalia 203040 3,8541

L04-A Madalmaad 202942 1,643

L09-FF Madalmaad umbes 203144 2,745

L10-ALBE Madalmaad 203046 3,8447

K14-FAFC Madalmaad 202748 1,749

Q16-FA Madalmaad 203050 1,0351

15,6

38 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 39 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloa taotlusel nimetatud täitmisperioodi kestusel. 40 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 41 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloa taotlusel nimetatud täitmisperioodi kestusel. 42 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 43 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloal nimetatud täitmisperioodi kestusel. 44 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 45 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloa taotlusel nimetatud täitmisperioodi kestusel. 46 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 47 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloa taotlusel nimetatud täitmisperioodi kestusel. 48 Nagu on märgitud säilitamisloa taotluses. 49 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel, mis on jagatud säilitamisloa kavandis nimetatud täitmisperioodi

kestusega. 50 Ettevõtte ONE-Dyas veebisait, „CO2 Storage“. 51 Põhineb maksimaalsel säilitamiskogusel ja säilitamisloa taotlusel nimetatud täitmisperioodi kestusel.

19

4.3 ELis strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena tunnustatud säilitamisprojektid

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 13 lõikes 3 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid tunnustavad

strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena CO2 säilitamise projekte, mis vastavad kõigile

järgmistele kriteeriumidele:

a) CO2 säilitamiskoht asub liidu territooriumil, selle majandusvööndites või selle mandrilaval

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) tähenduses;

b) CO2 säilitamise projekt aitab saavutada artiklis 20 sätestatud eesmärki;

c) CO2 säilitamise projekti puhul on esitatud CO2 ohutu ja püsiva maapõues säilitamise loa taotlus

kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ.

Mis tahes CO2 kogumise projekti, mis on seotud CO2 säilitamise projektiga, mis vastab esimeses

lõigus osutatud kriteeriumidele, ja mis tahes CO2 infrastruktuuri projekti, mis on vajalik kogutud

CO2 transportimiseks, tunnustatakse samuti nullnetotehnoloogia projektina“.

2026. aasta veebruari seisuga on liikmesriigid strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena

tunnustanud järgmisi CO2 säilitamise projekte:

• projekti ACCSION säilitamiskoht (Taani),

• projekti ANRAAV-CCUS säilitamiskoht (Bulgaaria),

• võimalik säilitamiskoht projekti CO2 Hub Northern Denmark (Taani) raames,

• CO2 säilitamiskoht Kalundborgis (Taani),

• Greenstore’i säilitamiskoht (Taani),

• säilitamiskohad P18-2 ja P8-4 (Madalmaad),

• säilitamiskohad K14, L04-A ja L10 (Madalmaad).

See loetelu ei hõlma kõiki ELi säilitamisprojekte, mis peaksid aitama kaasa ELi iga-aastase

sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele. Liikmesriigid peaksid strateegilisi

nullnetotehnoloogia projekte tunnustama kiireloomulisena, et kiirendada projektide

kasutuselevõtu tempot ja saavutada ELi iga-aastane sisestusvõimekuse eesmärk.

20

5 TOETAMINE EUROOPA LIIDU JA RIIKLIKE RAHASTAMISPROGRAMMIDE

RAAMES

5.1 Toetamine innovatsioonifondist

2026. aasta märtsi seisuga toetatakse innovatsioonifondist ligikaudu 6,65 miljardi euroga 60 CO2

kogumise, transpordi, säilitamise või utiliseerimise projekti. CO2 sisestusvõimekust rahastatakse

630 miljoni euro ulatuses, andes otsetoetust kuuele CO2 säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise

ja säilitamise kogu ahelat hõlmavale projektile, mis eeldatavasti võetakse kasutusele

2030. aastaks52. Need projektid, mis on loetletud tabelis 6, peaksid andma ligikaudu 7 miljonit

tonni CO2 sisestusvõimekust ehk 20 % ELi iga-aastasest sisestusvõimekuse eesmärgist.

Innovatsioonifondi portfellist rahastatava 33 CO2 kogumise projekti jaoks peaks aastas vaja

minema 25,3 miljonit tonni CO2 säilitamiskohtade sisestusvõimekust ehk 50 % ELi iga-aastase

sisestusvõimekuse eesmärgi nõudlusest. Alates 2020. aastast on innovatsioonifondist toetust

taotlenud kokku üle 100 CO2 kogumise projekti. Nende projektide raames kogutaks ELis

maapõues säilitamiseks üle 80 miljoni tonni aastas.

52 Nende hulka kuuluvad sõlmitud toetuslepingutega projektid ja toetuslepinguid ette valmistama kutsutud projektid.

Innovatsioonifondi kuus projekti, mis hõlmavad CO2 kogumise ja säilitamise kogu ahelat, peaksid 2030. aastaks

otseselt kaasa aitama ELi säilitamiskohtade arendamisele. Need projektid on ANRAV-CCUS, Danube Removals,

Greensand Future, HuCCSar, LaunchStores ja TarraCO2-Storage. Innovatsioonifondi projektide kirjeldused on

esitatud komisjoni veebisaidil.

21

Tabel 6. Innovatsioonifondi jaoks väljavalitud projektid (sealhulgas katseprojektid ja

toetuslepingut ette valmistama kutsutud projektid), mis säilitamisrajatiste otsese rahastamise teel

aitavad saavutada ELi iga-aastast sisestusvõimekuse eesmärki

Projekt Liikmesriik Eeldatav

kasutuselevõtuaasta

Hinnanguline

sisestusvõimekus

(miljonit tonni CO2

aastas)

ANRAAV-CCUS Bulgaaria 2028 0,78

Danube Removals Ungari 2027 0,57

Greensand Future Taani 2025 0,3

HuCCSar Poola 2028 0,005

LaunchStores Madalmaad 2029 3,353

TarraCO2-Storage Hispaania 2030 2

7

53 Projekti LaunchStores veebisait. LaunchStores hõlmab kahte avamerel asuvat CO2 säilitamise kohta: L04-A ja K14-

FAFC. See arv vastab maksimaalsele säilitamiskogusele, mis on jagatud L04-A ja K14-FAFC säilitamislubade

kavandites nimetatud täitmisperioodi kestusega (vt tabel 5). Projekti maksimaalne sisestusvõimekus on 5 miljonit

tonni CO2 aastas ja keskmine sisestusvõimekus 3,3 miljonit tonni CO2 aastas.

22

5.2 Toetamine Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammist

Aastatel 2014–2024 taotleti Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi

projektikonkursside raames CO2 võrguprojektide jaoks kokku ligikaudu 2,7 miljardit eurot. Enam

kui 20 CO2 transpordi- ja säilitamistaristu projekti raames eraldati sel perioodil sõlmitud

toetuslepingutega projektidele, uuringutele või kasutuselevõtutöödele kokku üle 974 miljoni euro.

• 2021. aasta projektikonkursi raames taotleti projektidele 10,6 miljonit eurot ja toetust anti

4,2 miljonit eurot.

• 2022. aasta projektikonkursi raames taotleti projektidele kokku 355 miljonit eurot ja

toetust anti 159 miljonit eurot.

• 2023. aasta projektikonkursi raames taotleti projektidele kokku 941 miljonit eurot ja

toetust anti 480 miljonit eurot.

• 2024. aasta projektikonkursi raames taotleti projektidele kokku 1,1 miljardit eurot ja

toetust anti ligikaudu 250 miljonit eurot.

5.3 Toetamine taaste- ja vastupidavusrahastust

Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse Põhja-Kreekas asuva Prinose säilitamisprojekti esimest

etappi. See programm aitab seega kaasa ELi iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi

saavutamisele.

5.4 Toetamine programmist „Euroopa horisont“

Aastatel 2021–2024 rahastati programmi „Euroopa horisont“ 5. teemavaldkonna „Kliima,

energeetika ja liikuvus“ raames 11 tööstusliku süsinikumajanduse projekti kogusummas

141,5 miljonit eurot. 5. teemavaldkonna all kavatsetakse 2025. ja 2026.–2027. aasta

tööprogrammide kaudu 20 tööstusliku süsinikumajanduse projekti rahastada 126 miljoni euroga.

5.5 Liikmesriikide panus rahastamisse

Liikmesriikide poolt rahastamine on oluline süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide

rahalise elujõulisuse tagamiseks. Aastatel 2014–2024 moodustasid liikmesriikide

rahastamisvahendid 14 % OECD avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

investeeringutest süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise tehnoloogiatesse54. Kolm

näidet illustreerivad seda, kui oluline on liikmesriikide toetus süsinikdioksiidi kogumise ja

säilitamise kasutuselevõtu jaoks.

54 Puhta energia tehnoloogia vaatluskeskus, „Carbon Capture, Utilisation and Storage in the European Union. 2024

Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets“, Euroopa Komisjoni

Teadusuuringute Ühiskeskus.

23

Taani toetab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõttu kolme rahastamisprogrammi

kaudu: süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise fond (8,6 miljardit Taani krooni ehk

1,15 miljardit eurot55), fond NECCS (2,6 miljardit Taani krooni ehk 348 miljonit eurot) ning

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise fond (26,8 miljardit Taani krooni ehk 3,7 miljardit eurot).

Nende rahastamispakett on kokku ligikaudu 38 miljardit Taani krooni ehk 5,1 miljardit eurot.

Prantsusmaal on peamine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte toetav

rahastamisprogramm „Appel d’offres – Grands Projets Industriels de Décarbonation“, mis on

avatud väga suurtele tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidele ELi HKSi raames

tegutsevates tehastes56. Programmis saavad peale süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise

projektide osaleda ka muude tehnoloogiate projektid ning selle kogueelarve on 1 miljard eurot.

Madalmaades toetatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte toetusprogrammist

SDE++. Aastatel 2020–2023 oli süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide

maksimaalseks rahastuseks 2,1 miljardit eurot 2020. aastal, 6,7 miljardit eurot 2021. aastal ja

2 miljardit eurot 2023. aastal. Need arvud näitavad maksimaalset toetussummat, mida

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid võivad 15 aasta jooksul saada. Tegelik

rahastamine sõltub projektide kulude ja ELi HKSi hinna erinevusest ning on eeldatavasti väiksem.

55 Euroopa Keskpank, Home (Avaleht), Statistics (Statistika), euro ja Taani krooni vahetuskurss 26. novembri 2025.

aasta seisuga. 56 Prantsusmaa majandus- ja rahandusministeerium, Accueil, Espace entreprises, „Appels à projets et à

manifestations d’intérêt Grands projets industriels de décarbonation 2024“.

24

6 ÜLEVAADE OLUKORRAST 2025. AASTAL JA JÄRGMISED SAMMUD

Kokkuvõttes on ELis praegu arendamisel üle 20 CO2 säilitamise projekti. Säilitamisload on juba

väljastatud Greensandi säilitamiskohale Taanis, Porthose säilitamiskohale Madalmaades ja Prinose

säilitamiskohale Kreekas. ELis taotletakse säilitamisluba veel seitsmele CO2 säilitamise projektile.

Kokku võivad need kohad CO2 sisestusvõimekusse panustada üle 19 miljoni tonni aastas.

Järgmistel aastatel taotletakse säilitamislube eeldatavasti suurema arvu projektide jaoks.

Läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade põhjal võivad teadaolevad CO2 kogumise projektid

liikmesriikides 2030. aastaks katta vähemalt 35 miljoni tonni CO2 aastas, kuid sisestusvõimekus

on 2030. aastaks kokku 27,1 miljonit tonni CO2 aastas. 2024. aastal teatasid liikmesriigid artikli

21 kohastes aruannetes suurematest näitajatest. Nende aruannete põhjal võiks 2030. aastaks ELis

säilitamisprojektidega välja arendada sisestusvõimekuse, mis on kuni 33,1 miljonit tonni CO2

aastas.

2025. aasta juunis oli 44 kohustatud üksuse kavades kirjeldatud säilitamisprojektide

sisestusvõimekus kokku maksimaalselt 29 miljonit tonni CO2.

Seda potentsiaalset nõudlust hakkab innovatsioonifond toetama 25,3 miljoni tonni CO2

kogumisega aastas. Paraku on alates 2020. aastast innovatsioonifondist toetust taotlenud üle 100

Euroopa Majanduspiirkonnas asuva CO2 kogumise projekti, mida välja ei valitud. Koos

moodustaksid need täiendavad projektid rohkem kui 80 miljonit tonni CO2 aastas ja nende jaoks

vajataks ka vastavat sisestusvõimekust. CO2 säilitamise projektide arendamist tuleb ELis

kiirendada, et täita tööstuslike heitetekitajate nõudlust ja saavutada ELi iga-aastane

sisestusvõimekuse eesmärk.

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid strateegiliste

nullnetotehnoloogia projektidena tunnustama kõiki ELis asuvaid CO2 säilitamise projekte, mis

aitavad kaasa ELi iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele, ning nendega seotud

CO2 kogumist ja CO2 transporditaristut. Tööstusheite tekitajad, kes süsinikuheite vähendamise

viisina soovivad kasutada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, peaksid sellest teatama oma

riigi ametiasutustele, et nende sisestusvõimekuse nõudluse saaks lisada liikmesriikide

aastaaruannetesse. Kui need projektid on tunnistatud strateegilisteks nullnetotehnoloogia

projektideks, tuleb neile omistada suurim võimalik riiklik tähtsus ja sellest lähtuvalt tuleb neid ka

loamenetlustes käsitleda. Vastavalt määruse (EL) 2024/1735 artiklile 16 ei tohi loamenetlus olla

pikem kui 18 kuud direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt kõigi säilitamiskoha käitamiseks vajalike

lubade puhul.

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 6 lõike 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõigil pädevatel

asutustel ja ühtsetel kontaktpunktidel on piisavalt töötajaid ning rahalisi ja tehnilisi vahendeid,

mida vajatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide lubade sujuvaks

menetlemiseks.

25

7 JÄRELDUS

Kogu ELis edenevad paljud CO2 säilitamise projektid kiiresti ja peaksid aitama saavutada ELi iga-

aastast sisestusvõimekuse eesmärki. Säilitamisvõimsus peaks järgmistel kuudel ja aastatel kiiresti

suurenema. ELi iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamiseks peavad kõik osalised,

eelkõige 44 kohustatud üksust, veel palju tööd tegema. See eesmärk on realistlik ja ka

ambitsioonikas. Seda on võimalik saavutada, kui säilitamisprojekte arendatakse heas tempos.

Enamik kavandatud säilitamiskohti on endiselt koondunud Põhjamere piirkonda, samal ajal kui

mitmed Lõuna- ja Ida-Euroopa liikmesriigid soovivad arendada nii CO2 kogumise kui ka

säilitamise kohti. Kavades, mille on saatnud 44 kohustatud üksust, ei ole veel täpsustatud uutele

säilitamiskohtadele vastavaid uusi sisestusvõimekuse näitajaid. Tööstuse ja investorite jaoks on

väga oluline parandada liikmesriikide ja kohustatud üksuste aruandlust, et saada parem ülevaade

ning toetada investeeringuid CO2 kogumise võimekusse ja CO2 transporditaristusse. Alates

2026. aasta juunist peavad 44 kohustatud üksust määruse (EL) 2024/1735 artikli 23 lõike 6

kohaselt esitama komisjonile igal aastal aruande oma panuse andmisel tehtud edusammude kohta.

Nendes aruannetes tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, millises seisus on säilitamiskohtade

arendamine, ja komisjon avalikustab selle.

2026. aasta juuniks peavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2024/1735 artikli 23 lõikele 13

kehtestama mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse, kui mõni

44 kohustatud üksusest rikub oma kohustust aidata kaasa ELi iga-aastase sisestusvõimekuse

eesmärgi saavutamisele. Need karistused motiveerivad 44 kohustatud üksust töötama ELis välja

uusi CO2 säilitamise projekte ja täiendama olemasolevaid projekte. Nende 44 kohustatud üksuse

kohustuslik panustamine ja aruandlus tagab tööstuse jaoks kavandatud CO2 säilitamisvõimsuse ja

sisestusvõimekuse pakkumise trajektoori läbipaistvuse ning annab teavet, mida vajatakse

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutamise kohta otsuste tegemiseks. Selleks et toetada

säilitamiskohtade projektide edasist arendamist ja aidata kaasa ELi iga-aastase sisestusvõimekuse

eesmärgi saavutamisele, on riiklikul tasandil vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid, näiteks

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastamiskavasid.

Komisjon avaldab 30. juuniks 2027 aruanded liikmesriikide (artikkel 21) ja kohustatud üksuste

(artikli 23 lõige 6) edusammude kohta. Selle põhjal hindab komisjon vastavalt määruse (EL)

2024/1735 artikli 20 lõikele 3 muu hulgas ka turu olukorda seoses sisestusvõimekusega, annab

ülevaate kavandatud säilitamiskohtade geograafilisest paiknemisest ning hindab, kas on vaja

kehtestada kogu liitu hõlmav eesmärk 2040. aastaks või vajaduse korral varasemaks.