KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Komisjoni hinnang kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide turgude kohta vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID 2) (direktiiv 2014/65/EL; muudetud 2024. aasta veebruaris)) artikli 90 lõikele 5 - COM(2026) 251

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 26.5.2026

COM(2026) 251 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the Commission’s assessment of the markets for commodity derivatives, for emission

allowances and for derivatives of emission allowances, pursuant to Article 90(5) of the

Markets in Financial Instruments Directive (MiFID II) (Directive (EU) 2014/65), as

amended in February 2024

1

LIST OF ABBREVIATIONS ............................................................................... 2

1. INTRODUCTION ......................................................................................... 3

2. DATA ASPECTS RELATING TO COMMODITY DERIVATIVES ..... 4

3. THE ANCILLARY ACTIVITY EXEMPTION ......................................... 8

4. POSITION LIMITS, POSITION MANAGEMENT CONTROLS AND

POSITION REPORTING .......................................................................... 12

5. CONCLUSIONS .......................................................................................... 17

2

LIST OF ABBREVIATIONS

AAE: Ancillary Activity Exemption

ACER: Agency for the Cooperation of Energy Regulators

CDR 2022/1299: Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1299

CFTC: Commodities and Futures Trading Commission

CMRP: Capital Markets Recovery Package (Directive (EU) 2021/338)

EEOTC: economically equivalent over-the-counter contract

EMIR: European Market Infrastructure Regulation (Regulation (EU) 648/2012)

ESMA: European Securities and Markets Authority

EU: European Union

EUA: European Union allowance under the EU Emissions Trading System

ETS: EU emissions trading system

IFD: Directive on the prudential requirements of investment firms (Directive (EU)

2019/2034)

IFR: Regulation on the prudential requirements of investment firms (Regulation (EU)

2019/2033)

MiFID II: Markets in Financial Instruments Directive (Directive (EU) 2014/65)

MiFIR: Markets in Financial Instruments Regulation (Regulation (EU) 600/2014)

NCA: national competent authority

NRA: national regulatory authority

OTC: over-the-counter

PMC: position management controls

REMIT: Wholesale Energy Market Integrity and Transparency Regulation (Regulation

(EU) 1227/2011)

TFEU: Treaty on the Functioning of the European Union

TTF: Title Transfer Facility

TV: trading venue

3

1. INTRODUCTION

Commodity derivatives are key instruments for market participants to hedge their

exposures in the underlying commodity markets (e.g., energy, agricultural commodities,

metals). Those commodity markets are characterised by the participation of mainly

nonfinancial entities. Such entities mostly include physical commodity producers, utilities

companies, large energy-intensive non-financial corporations and physical commodity

traders that are directly dependent on commodity derivatives markets to mitigate the risks

entailed by their commercial activity.

The proper functioning of commodity derivatives markets plays an important role for the

stability and prosperity of the EU economy and, as regards energy derivatives markets, for

the affordability of energy in the EU and the efficient functioning of the market. The

Commission’s Clean Industrial Deal (1) and Action Plan for Affordable Energy (2),

adopted in February 2025, thereby highlights the role of efficient markets, including

derivatives markets (3). Furthermore, the commodity derivatives regime is a critical

component of European financial markets, providing market participants with the ability

to manage risks and invest in a range of commodity derivatives, including emission

allowances (EUAs) and derivatives of emission allowances. Markets for commodity

derivatives in the EU are therefore subject to an extensive set of rules that cater for the

specific nature of those instruments and their relevance to the EU economy.

The European Commission submits this report to the European Parliament and the Council

pursuant to Article 90(5) of the Markets in Financial Instruments Directive (MiFID II)

(Directive (EU) 2014/65). In preparing this report, in line with the requirement set out in

Article 90(5) of MiFID II, the Commission requested input from the European Securities

and Markets Authority (ESMA), the European Banking Authority (EBA), and the Agency

for the Cooperation of Energy Regulators (ACER). The requested input was submitted by

ESMA and ACER. EBA informed the European Commission that their input on

commodity markets would require a more in-depth analysis and was therefore not included

in its response to the Commission’s Call for Advice for the purposes of the reports on the

prudential requirements applicable to investment firms (4). Therefore, this report does not

incorporate the EBA’s input.

The European Commission also consulted market participants via a targeted consultation

which was open for a period of eight weeks from February to April 2025 (5). Overall, 94

responses were received, out of which 67 from the industry (including 12 exchanges and

their associations) and 12 from public authorities and market regulators. In preparing this

report, the Commission carefully considered those responses and reviewed the relevant

data and market trends to supplement its assessment.

(1) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0085

(2) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0079&qid=1741780110418

(3) Both the Clean Industrial Deal and the Action Plan for Affordable Energy refer to the Gas Market Task

Force set up by the Commission, which scrutinised, among others, the functioning of the market for gas

derivatives.

(4) CfA_IFR and IFD review - final.pdf

(5) Targeted consultation on the review of the functioning of commodity derivatives markets and certain

aspects relating to spot energy markets 2025 - Finance

4

In accordance with the requirement set out in Article 90(5) of MiFID II, the report assesses,

for each of the following elements, its contribution to the liquidity and proper functioning

of European markets for commodity derivatives, EUAs or derivatives of EUAs:

(a) the position limit and position management controls regimes relying on data

provided by competent authorities to ESMA in accordance with Article 57(5)

and (10) of MiFID II;

(b) the elements referred to in the second and third subparagraphs of Article 2(4)

of MiFID and the criteria for establishing when an activity is to be considered

to be ancillary to the main business at group level pursuant to Commission

Delegated Regulation (EU) 2021/1833 (2), taking into account (i) the ability to

enter into transactions for effectively reducing risks directly relating to the

commercial activity or treasury financing activity; (ii) the application of

requirements from 26 June 2026 for investment firms specialised in commodity

derivatives or EUAs or derivatives thereof as set out in Regulation

(EU) 2019/2033; (iii) and requirements for financial counterparties as set out

in Regulation (EU) 648/2012;

(c) the key elements to obtain a harmonised data set for transactions by the

commodity derivative market to a single collecting entity, and the relevant

information on transaction data to be made public and its most appropriate

format.

In addition, the Draghi report published in September 2024 made certain proposals for

changes in the regulatory framework governing commodity derivatives markets.

2. DATA ASPECTS RELATING TO COMMODITY DERIVATIVES

Background

Commodity derivatives trading is subject to transparency and reporting requirements under

MiFID II, MiFIR and EMIR. Those rules do not discriminate on the basis of the underlying

commodity. Furthermore, energy commodity derivatives are also subject to reporting

requirements (although with provisions to avoid double reporting) under Regulation (EU)

No 1227/2011 (REMIT).

While reporting to trade repositories under EMIR captures all commodity derivatives

transactions involving at least one EU counterparty, reporting requirements under MiFID

II/MiFIR differ depending on the type of data, the entity receiving the reported data and

whether the trade takes place on a trading venue. MiFIR also contains details on the

conditions under which some pre-trade (order) and transaction related data in financial

instruments is to be disseminated- to the public. MiFID II provides that information on

positions is to be reported daily to national competent authorities (NCAs) by trading

venues as regards market participants active on their venue (6). Market participants are in

turn required to report daily to trading venues their positions in derivative contracts traded

(6) Article 58(1) of MiFID II.

5

on that venue (7). Lastly, investment firms should report positions in economically

equivalent over-the-counter (OTC) contracts to the relevant NCA (8) on a daily basis (9).

REMIT, as amended by Regulation (EU) No 2024/1106 (REMIT II) and REMIT

Implementing Regulation (EU) 1348/2014 (REMIT IR) introduced detailed reporting

requirements for transactions and orders to trade linked to wholesale energy products (10).

REMIT II, which entered into application in May 2024, established an obligation to set

data sharing mechanisms between various regulators, including ACER, ESMA, Eurofisc,

the European Commission, national regulatory authorities (NRAs), NCAs and other

relevant authorities in the EU. In addition, because REMIT covers energy derivatives as

wholesale energy products, specific provisions under REMIT II prevent double reporting

under both the financial rulebook and under REMIT II. REMIT II thereby provides that

persons that have reported transactions in accordance with MiFIR or EMIR should not be

subject to double reporting obligations relating to those transactions (11).

The current regulatory framework results in multiple reporting channels, with data access

limited to specific regulators. For example, ACER and NRAs receive data on wholesale

energy products (in addition to some financial data via access to EMIR trade repositories

data for wholesale energy products that also qualify as financial instruments), while ESMA

and NCAs receive financial data. This separation means that the data available to energy

supervisors does not always reach financial regulators, and vice versa, which can hinder

cross-market supervision. For instance, ESMA and NCAs lack systematic access to data

on ‘C6 carve-out’ products and spot market products reported to ACER. Additionally,

differing reporting standards between MiFIR/EMIR and REMIT II complicate reporting

and data analysis, even for related products.

The stakeholder consultation dealt with multiple data aspects. It investigated whether

ESMA had sufficient access to transaction data via NCAs.It also explored areas where

information-sharing and access to relevant information could be improved or streamlined

and if the reporting could be better harmonised across both the financial and energy

rulebooks. A possible option discussed in the consultation was the creation of a centralised

data collection mechanism for spot and derivative contracts. The consultation further

sought to clarify whether, in the context of a centralised data collection mechanism, the

reporting of the relevant data should be performed by (i) trade repositories, (ii) registered

reporting mechanisms (RRMs), (iii) a third entity which would also consolidate the

relevant data received from trade repositories and RRMs, ensuring equal access to all

regulators, such as ESMA, ACER, NRAs, NCAs, and the Commission, or (iv) any other

entity. Lastly, the consultation included questions as to whether the central data collection

mechanism could also serve as a one-stop-shop for data reporting by market participants

active on both commodities physical/spot and derivatives markets, thus alleviating the

reporting burden for commodities traders. Finally, the consultation inquired whether an

alternative approach to the centralised collection mechanism should be considered,

(7) Article 58(3) of MiFID II.

(8) To the NCA of the most liquid market for the commodity derivative which the OTC contract is

equivalent to.

(9) Article 58(2) of MiFID II. (10) Article 2(4) of REMIT II.

(11) Article 6(5) of the REMIT IR further provides that “Where persons have reported details of transactions

in accordance with Article 26 of Regulation (EU) No 600/2014 or Article 9 of Regulation (EU) No

648/2012 their obligations in relation to reporting those details under Article 8(1) of Regulation (EU)

No 1227/2011 shall be considered as fulfilled”.

6

according to which NCAs would have systematic access to ACER’s database and vice

versa.

Lastly, the 2024 Draghi Report recommended collecting transaction and position data

related to OTC energy derivatives. The Commission notes that EMIR already includes the

reporting of all transactions in derivatives, including OTC transactions, that involve at least

one EU counterparty. In contrast, when it comes to position data, and as noted in Section

4 of this report, entities that are not investment firms are not currently required to report

OTC positions to EU regulators (12).

Feedback from stakeholders and assessment

On the harmonisation of reporting, more than half of the respondents agreed that reporting,

for example on transactions, under REMIT II and MiFID II/MiFIR/EMIR should be

streamlined, and that double reporting should be eliminated. They nonetheless emphasised

that each of the financial and energy reporting framework serves different purposes and

has unique characteristics and cautioned against immediate changes to the respective

reporting regimes, also considering the implementation costs such changes may result in.

Due to the costs that could be incurred in this process, participants held that an impact

assessment and a cost-benefit analysis should be conducted before starting any

harmonisation work. Nine industry representatives, of which three trading venues and one

exchanges association in favour of harmonisation, explicitly argued for a gradual, step-by-

step approach, starting with improving data-sharing among regulatory authorities, before

an overhaul of the existing reporting requirements is considered. Several respondents on

the supervisory/regulatory side suggested that common reporting data fields in both energy

and financial data should be found, including the use of common unique identifiers, based

on global standards.

The Commission acknowledges that the overhaul of reporting standards, while likely to

bring long-term benefits in the form of a simplified framework, entails changes to reporting

formats with the attendant adaptation costs in the short term. Moreover, this could

complicate the reporting of other classes of derivatives under EMIR, as EMIR reporting is

not limited to commodity derivatives.

The stakeholders were divided on the idea of creating a centralised data collection

mechanism. Half of the respondents were of the view that such a centralised mechanism

could facilitate reporting, provided that it builds on the existing infrastructure and does not

introduce new data requirements or additional layers of complexity or costs. In contrast,

the other half feared implementation costs and pointed to markets’ inherently different

features, which warrant the different reporting regimes currently in place. Two regulators

stated that a centralised reporting approach would give NCAs, NRAs, ESMA, and ACER

access to the same comprehensive and consolidated dataset, giving them a holistic

supervisory view of both physical and derivatives markets.

Alternatively, even among those in favour of such a centralised mechanism, suggestions

were made to leverage and mirror the existing REMIT II provisions, which provide for

extensive cooperation and information exchange mechanisms across different regulators,

in the financial rulebook to improve data flow between ACER and financial authorities

(and vice-versa) as a more cost-efficient solution. Such an approach would also avoid ad

hoc requests. Stakeholders therefore were more open to the idea of improving data sharing

among regulators than to implementing an entirely new mechanism. The Commission

(12) Unless they transact via an EU investment firm, in which case the investment firm reports on their behalf.

7

concurs that more systematic and institutionalised data sharing and mutual access to data

by both financial and energy supervisors would be highly desirable.

When considering changes to pre- and post-trade transparency rules (notably as regards

trading activity on multilateral trading facilities (MTFs) and organised trading facilities

(OTFs)), 70% of the respondents opposed any amendment to the current rules citing the

potential exposure of participants with respect to their hedging strategies, and the unique

nature of commodities markets. Some respondents pointed out that before the MiFIR

review (13), commodity derivatives traded on MTFs and OTFs were subject to pre- and

post-trade transparency precisely by virtue of being traded on those trading venues. The

review concluded that the scope of derivatives transparency should not rely on the concept

of ‘traded on a trading venue’ due to the lack of fungibility of these contracts. Respondents

maintained that transparency requirements should only apply to derivatives that are

sufficiently standardised for the data published in relation to them to be meaningful for

market participants. The Commission acknowledges that, in any event, trading activity in

commodity derivatives is currently marginal on OTFs (0.3% of traded volumes in

2024) (14), and nonexistent on MTFs (15).

44 out of 48 respondents expressing views on this topic opposed the inclusion of pre‑

and/or post‑trade data on exchange‑traded commodity derivatives in the consolidated tape.

Many of them noted that, unlike OTC derivatives, exchange traded derivatives are traded

on regulated markets, meaning pricing and trading volumes are already publicly available,

and that trading activity is concentrated in a very small number of regulated markets

(thereby limiting the added value of a consolidated tape for this asset class). Only four

participants from the energy sector expressed support for the idea of including pre‑ and/or

post‑trade data on exchange‑traded commodity derivatives in the consolidated tape.

Conclusions of the Commission’s assessment

The Commission acknowledges that the current reporting framework for commodity

derivatives is complex. This is particularly true for energy commodity derivatives, as both

the underlying spot market and energy derivatives are subject to dedicated reporting

obligations under REMIT II, while the latter are also reported under the financial

framework (unlike other types of commodity derivatives that are only reported under

financial legislation). While REMIT II includes provisions to prevent double reporting, as

mentioned above, there may still be room for increasing efficiencies in the existing

reporting processes.

While the harmonisation of reporting standards and streamlining of reporting requirements

would help simplify the relevant frameworks, reduce the burden on firms and rationalise

data used by supervisors, this would require a thorough assessment of the necessary

amendments to the relevant legislation and of the associated costs both for market

participants and supervisors/regulators. Similarly, the creation of a single reporting

mechanism, while overall desirable as end-result, could raise significant challenges in

(13) Regulation (EU) 2024/2809 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2024

amending Regulations (EU) 2017/1129, (EU) No 596/2014 and (EU) No 600/2014 to make public

capital markets in the Union more attractive for companies and to facilitate access to capital for small

and medium-sized enterprises

(14) This is also due to the fact that physically-settled contracts traded on OTFs are carved out from financial

legislation, and are therefore not considered financial instrument (‘C6 carve-out products’).

(15) Source: ESMA data.

8

terms of implementation costs and potential difficulty in differentiating commodity

derivatives reporting from the reporting of other derivatives.

Under a possible gradual approach, short-term measures could be explored to facilitate

data-sharing between authorities and improve the interoperability of data sets. This could

include the institutionalisation of data exchanges between financial and energy regulators,

with systematic access granted to respective supervisory data, eliminating the need for ad

hoc access requests. The Commission could also explore the adoption of unique identifier

formats for transactions reported under both financial and energy frameworks.

Lastly, as regards pre- and post-trade transparency requirements, the Commission is of the

opinion that the current framework ensures a sufficient level of public information and,

therefore, no changes are warranted in that regard. These conclusions also apply to EUAs

and EUA derivative contracts.

3. THE ANCILLARY ACTIVITY EXEMPTION

Role and functioning

Commodity derivatives markets are characterised by the prominent participation of entities

whose main business does not involve the provision of financial services but who rely on

derivative markets to hedge their positions in the underlying physical markets or, in some

cases, take advantage of market moves to generate profit.

The non-financial entities represent around -two thirds of natural gas futures market

participants (16), and around 60% of wheat futures market participants (17) in terms of

positions held in their respective markets. Some non-financial entities also act as

market -makers and may also be active on both physical/spot and derivatives markets. The

ancillary activity exemption (AAE) set out in Article 2(1), point (j), of MiFID II currently

exempts certain non-financial market participants that engage in commodity derivatives

trading from the requirement to obtain a MiFID II authorisation (and the associated

compliance requirements) if this trading activity is done on own account and not linked to

the execution of client orders, or if it provides investment services in commodity

derivatives or emission allowances or derivatives thereof to customers or suppliers of their

main business, provided that the activity is considered ‘ancillary’ to their main business,

whether individually or on an aggregate basis.

Three alternative tests under MiFID II are used to determine whether a firm’s activity is

ancillary to its main business. Meeting any one of those tests is sufficient to benefit from

the exemption:

- the de minimis test, for entities whose net outstanding notional exposure in

commodity derivatives or emission allowances or derivatives thereof for cash

settlement traded in the EU, excluding commodity derivatives or emission

allowances or derivatives thereof traded on a trading venue, is below an annual

threshold of EUR 3 billion;

(16) esma70-446-775_preliminary_data_report_on_mcm.pdf

(17) Analysis of MIFID II position data on commodity derivatives: who are the market participants and what

is their weight in the matif grain derivatives segment?

9

- the trading test, for entities whose size of activities relating to commodity

derivatives accounts for 50% or less of the total size of the other trading activities

of the group;

- the capital employed test, for entities whose estimated capital employed for

carrying out their activities relating to commodity derivatives accounts for not more

than 50% of the capital employed at group level for carrying out the main business.

It should be noted that all of the above thresholds exclude trading activity linked to

hedging.

Qualifying as an investment firm under MiFID II has broad implications. It does not only

imply the application of the MiFID II organisational and operational requirements (and the

associated supervisory role and sanctioning powers of NCAs), but also entails a

qualification as financial counterparty under Regulation (EU) 648/2012 (EMIR), notably

with the associated requirements in terms of exchange of bilateral margins when engaging

in derivatives trading, and the application of the prudential regime under Regulation (EU)

2019/2033 (Regulation on the prudential requirements of investment firms, IFR) and

Directive (EU) 2019/2034 (Directive on the prudential requirements of investment firms,

IFD), including the associated capital and liquidity requirements. It should be noted,

however, that a number of key requirements under the financial rulebook are applicable to

all entities, regardless of whether they qualify as investment firms. This includes

requirements relating to market abuse, position limits and reporting under EMIR.

In 2021, the Capital Markets Recovery Package (CMRP) introduced several changes to

reduce some of the administrative burden that experienced investors face in their business-

to-business relationships, and to provide opportunities to nascent commodities markets to

further develop, deepen, and improve their liquidity. Directive (EU) 2021/338 simplified

the test for the AAE, through the introduction of the above-mentioned exposure-based de

minimis threshold. The obligation for market participants to notify every year their

fulfilment of the AAE criteria was removed and replaced by a possibility for NCAs to

require information on an ad hoc basis.

Other jurisdictions, such as the United States and the United Kingdom, also have rules in

place to avoid entities trading commodity derivatives as an ancillary activity being

captured by financial legislation. In the United States, the Swap Dealer De Minimis

Exception exempts entities whose gross swap dealing activity does not exceed USD 8

billion over a twelve-month period from having to register with the CFTC. The US

exception only covers dealing activity for the benefit of a client and excludes from the

threshold calculations any proprietary trading activity. At this stage, there is no evidence

that other major jurisdictions have any intention to tighten their functional equivalent of

the AAE.

Lastly, the Draghi report refers to the potential benefits of bringing large, notably energy,

market participants under the investment firm status to enhance market transparency and

reduce the risk of misconduct.

Feedback from stakeholders and assessment

The stakeholder consultation explored in detail all the relevant aspects of the functioning

of the AAE, such as the usefulness of the exemption as such, the appropriateness of the

10

three tests and the adequacy of the methodologies (e.g., gross-based versus net-based

thresholds).

Stakeholders consistently pointed to the importance of the AAE to ensure continued

participation of predominantly non-financial players in commodities markets.

Stakeholders argued that the exemption was not only needed for such entities to adequately

hedge their commercial exposures and plan their operations in an efficient way, but also to

preserve the depth of commodity derivatives markets in the Union. Respondents also

pointed to the added value of non-hedging trading activity, including by non-financial

firms benefiting from the AAE, in contributing to the market depth and liquidity, reduced

concentration, and to price formation by bringing expert insight to the market.

Stakeholders almost unanimously supported the need to preserve regulatory stability in

this area, following the changes implemented in 2021 with the CMRP. Suggestions to

simplify the test, e.g. by focussing only on proprietary trading as seen in other jurisdictions,

and suggestions to strengthen the test were rejected for similar reasons, with a view to

maintaining regulatory stability.

Overall, the stakeholder consultation indicated that a tightening of the AAE would have

far-reaching consequences on the operation of firms that currently benefit from the AAE.

This view was largely shared by industry representatives and regulators. The main cost

drivers identified were:

(i) prudential obligations resulting from the application of IFR/IFD capital

and liquidity requirements;

(ii) margin requirements for OTC trades resulting from a requalification as

financial counterparties under EMIR; and

(iii) overall compliance costs with MiFID II requirements.

Respondents to the consultation, including three public authorities, raised concerns that a

tightening of the conditions for the AAE could bring a sharp increase in operational costs,

or difficulties in adequately managing risk (e.g., because of deteriorated market conditions,

see below). The Commission acknowledges that such changes could lead to additional

compliance costs and based on the current prudential rules, to additional capital constraints

for prudential purposes. While these elements should be assessed in light of the expected

benefits, and while a tightening of the AAE could theoretically reduce risk-taking trading

activities by restricting non-hedging trading activities of its current beneficiaries,

respondents noted that this situation could nevertheless pose a risk that some firms, that

are currently not subject to financial conduct and prudential regulations, may exit these

markets. A significant exit by existing firms, unless substituted by new market participants,

could lead to a reduction of the depth, liquidity and efficiency of commodity markets,

resulting in more concentrated markets, higher costs and lower reliability of hedging.

Several stakeholders noted that these increased costs, whether direct or due to imperfect

hedging, could ultimately be passed on as higher commodity prices to end-customers.

The consultation also sought to assess whether stakeholders perceived that prudential

requirements could have mitigated the liquidity stress that some market participants had

experienced during the 2022 energy crisis and the related period of a surge in margin calls.

All but one stakeholder who responded considered that such requirements would not have

eased the situation and could have even worsened it by further restricting access to

liquidity.

11

Some stakeholders pointed out that several key provisions related to commodity

derivatives trading, such as market abuse rules, position reporting, and position limits, as

well as EMIR reporting, apply irrespective of the regulatory status of commodity traders.

These stakeholders questioned the necessity and added value of requiring commodity

traders to attain full-fledged investment firm status. Only three respondents out of 73

providing feedback on this point were open to the idea of reviewing the AAE regime, of

which only one was explicitly calling for a reform. Two public authorities (from the same

Member State) noted that if the AAE is reviewed, a tailored prudential regime for

commodity traders should be established to address their specific risk profiles and business

models. The Commission notes that, in terms of conduct supervision and market oversight,

no elements have been put forward by respondents that would suggest that tightening the

AAE would enhance the integrity of markets.

The Commission notes that many participants were of the view that the tightening of the

AAE regime would place the EU commodity market participants at a competitive

disadvantage compared to their global peers, especially as other jurisdictions adopt more

flexible regulatory frameworks.

Regarding the structure and functioning of the three tests, the consultation showed that all

three tests are valuable and used by respondents. This is despite the Commission’s

understanding that no entity currently benefiting from the AAE would fail the de minimis

test. Stakeholders considered that changing or removing any of those tests would incur

adaptation costs for market participants, who have already implemented systems and

procedures to comply with their chosen test.

Similarly, stakeholders held that any changes to the methodologies for calculating the

relevant thresholds would require unnecessary adaptations. Specifically, shifting to a gross

trading activity-based threshold, as that employed the US, based on overall trading activity,

was viewed by respondents as incompatible with the risk-based approach under MiFID II,

which is best reflected in a net trading activity-based threshold.

Finally, regarding the removal of yearly notifications on compliance with the AAE

thresholds by commodity derivatives traders, more than half of the respondents were of

the view that the CMRP amendment has reduced administrative burdens and red tape.

Multiple respondents emphasised that information could still be requested by NCAs on an

ad hoc basis, beyond what is already provided based on the MiFID II and EMIR reporting.

However, some responders suggested considering a one-time initial notification to a single

NCA or ESMA to maintain an EU-wide record of entities active in commodity derivatives

markets. While not excessively burdensome for firms, such a notification could provide

supervisors with a comprehensive view of market participants (notably if coupled with a

notification from firms ceasing their activity in commodity derivatives markets).

Conclusions of the Commission’s assessment

Based on stakeholders’ feedback, no material element has been reported that would suggest

that the AAE is not functioning adequately. Still on the basis of this feedback, it appears

that altering the scope and operation of the AAE may have significant and far-reaching

consequences, potentially impacting the competitiveness of EU firms in commodity

derivatives markets. At this stage, the responses provided by stakeholders do not suggest

that changes to the AAE are urgently required. In this respect, the Commission notes that

key conduct provisions, notably relating to market abuse and position limits, already apply

regardless of the status of trading entities as investment firms.

12

Should a review of the AAE be contemplated at a later point, which could result in more

entities being subject to authorisation and supervision as investment firms, a tailored

prudential regime commensurate with the risk profile of firms operating in commodity

derivatives markets would seem to be more appropriate. Notwithstanding the above, the

Commission could consider, as suggested by some stakeholders, that a one-off notification

to NCAs, when starting and ceasing operations, should be provided by all entities active

on commodity derivatives markets, in order to increase visibility of supervisors over the

identity of market participants. This also applies for firms active in EUA or EUA

derivatives trading.

4. POSITION LIMITS, POSITION MANAGEMENT CONTROLS AND

POSITION REPORTING

Role and functioning of position limits and position management controls

Position limits are a fundamental feature of the rules governing commodity derivatives

trading in the EU. They constrain the size of a net position which a person can hold at all

times in certain commodity derivatives contracts, with a double objective of (i) ensuring

orderly trading and settlement, and (ii) preventing market manipulation.

Position limits are set by NCAs, following principles set out in Delegated Regulation (EU)

2022/1302 and following an opinion by ESMA. Position limits apply to exchange-traded

derivatives and economically equivalent over-the-counter (EEOTC) contracts. They do not

apply to emission allowances and derivatives of emission allowances. They do not apply

to ‘C6-carve out contracts’, as such instruments fall outside the financial legislation.

The initial position limits regime established under MiFID II had proved to be overly

restrictive. Therefore, in 2021 the CMRP significantly alleviated the regime to support the

development and deepening of commodity derivatives markets. In particular, the CMRP:

- reduced the scope of contracts subject to position limits only to agricultural

commodity derivatives and to significant or critical non-agricultural commodity

derivatives. Contracts are considered significant or critical when the size of their

open interest is at a minimum 300,000 lots on average over one year;

- extended the hedging exemption to positions taken by financial entities that are part

of a predominantly commercial (i.e., non-financial) group; and

- extended the exemption to positions resulting from transactions entered into to

fulfil obligations to provide liquidity on a trading venue.

To date, three non-agricultural commodity derivative contracts are subject to a position

limit: the TTF derivative contract traded on ICE Endex and on the European Energy

Exchange (EEX), the THE derivative contract traded on EEX and on ICE Endex, and the

German Power Base contract traded on EEX.

Persons holding qualifying positions that wish to benefit from one of the above-mentioned

exemptions need to submit a formal request to the NCA that sets the position limit for the

relevant commodity derivative contract.

13

The appropriateness of the functioning of the position limits regime should be assessed

against the background that, in other jurisdictions, trading venues play an overall greater

role in the tailoring, application and monitoring of position limits. For instance, in the US,

for contracts not subject to federal position limits set by the Commodities and Futures

Trading Commission (CFTC), trading venues are free to set the position limits as they see

fit. Similarly, trading venues play a greater role in granting hedging and other exemptions

to market participants, applying the conditions set out in the CFTC order.

Position limits are complemented by position management controls (PMCs), which require

trading venues to have arrangements in place to monitor open positions of market

participants and ensure orderly trading on their venue. The requirement to establish PMCs

has a broader scope and applies to all positions in commodity derivatives, irrespective of

whether the contract is subject to a position limit. It covers all types of positions, including

those entered into for hedging purposes. The objective of PMCs is to enable trading venues

to identify the build-up of large, concentrated positions that could result in price distortion,

market manipulation or other abusive trading practices. According to Article 57(8) of

MiFID II, controls should include at least the powers to:

- monitor open interest;

- obtain comprehensive information in relation to the positions entered into,

including, but not limited to, the size and the purpose of building the position;

- terminate or reduce the position;

- require the position holder to inject liquidity back into the market in certain

situations.

Furthermore, for contracts that can be physically settled, Commission Delegated

Regulation 2022/1299 supplementing MiFID II (18) introduced the obligation to set

accountability levels, whose purpose is to trigger dialogue with the position holder if

certain qualitative or quantitative thresholds are crossed. Trading venues should

communicate all the details of their PMCs to their NCAs, including the number of

instances where accountability levels have been reached.

Lastly, position reporting includes, under Article 58(3) of MiFID II, the obligation for

market participants to transmit information on positions to trading venues. One of the aims

of this requirement is to provide trading venues with the necessary information to

implement their position management mandate. Market participants are thereby required

to submit to the trading venues on which they are trading the details of their positions held

in the contracts traded on that venue. The information submitted to trading venues,

however, does not include positions in identical contracts traded on other venues, nor

positions in OTC contracts that relate to the same underlying. It should be noted that the

UK Financial Conduct Authority (FCA) recently explored the possibility of extending the

scope of contracts to be reported to trading venues by market participants, but concluded

that such a measure would be excessively cumbersome for market participants.

Alternatively, the FCA decided that trading venues would be granted the power, as part of

their position management control mandate, to ask information on positions in a wider set

(18) Delegated regulation - 2022/1299 - EN - EUR-Lex

14

of OTC contracts , where such positions pose a risk to the fair and orderly trading of their

markets (19).

Feedback from stakeholders and assessment

The targeted consultation conducted by the Commission sought feedback from

stakeholders on an extensive set of questions on position limits, position management

controls and reporting.

- Position limits

A strong majority of respondents, including regulators and public authorities, considered

that the current position limits regime functions adequately and has achieved its objectives

of contributing to the prevention of market abuse and ensuring orderly trading.

Stakeholders highlighted the fact that the CMRP reforms have allowed to mitigate the

previously observed adverse effects on market depth and liquidity, and made the measure

more targeted, proportionate and efficient. Overall, under the current setting, stakeholders

were of the view that the current position limits regime has had no adverse impact on

market liquidity, nor on the ability of market participants to hedge themselves, thanks to a

well-functioning hedging exemption. In particular, several respondents pointed out that the

better tailored post-CMRP hedging exemption proved particularly useful during the energy

crisis, enabling efficient hedging.

Fact-finding conducted by the Commission based on NCA daily position data in TTF

derivatives shows that, despite positions of some market participants at times moving close

to the limits, such positions have systematically declined before they could exceed those

limits. In the Commission’s view, this demonstrates that position limits are functioning

adequately and are set at appropriate levels.

The Commission also observes that position limits can help avoid excessive market

concentration. In that regard, the Commission notes that the concentration of positions in

the TTF derivatives market has steadily decreased from the top 10 participants representing

around 50% of all long positions in July 2022 to around 35% at the end of 2024. (20)

Most respondents, including most public authorities, considered that there is no need to

change the scope of contracts captured by position limits, nor the type of positions

captured. Respondents also almost unanimously rejected the suggestion of the Draghi

report to differentiate position limits based on types of traders. The Commission considers

that there is no discernible need to further differentiate the position limit regime per type

of market participant, given the existing hedging exemption in MiFID II, which already

allows for certain flexibility for non-financial firms, and the non-negligible risk of making

the framework unnecessarily complex.

Some industry stakeholders noted that the procedures for applying for and granting

hedging or liquidity provision exemptions were burdensome. 57% of respondents

suggested that these tasks could be transferred to trading venues. Five trading venues and

two exchanges associations, however, disagreed with this suggestion. In addition, two

(19) This consultation was notably prompted among others by the events that had occurred on the London

Metals Exchange in March 2022, which were linked to the building of large positions in the OTC market

that were not visible to trading venue operators, thereby hindering their ability to fulfil their position

management mandate.

(20) Source: EEX and ICE data for Summer 2022 and 2024.

15

regulators mentioned that the role of trading venues should not be extended to the setting

of position limits themselves, notably because of conflicting commercial interests between

venues where the same contract is traded. The Commission also sees challenges in the

latter case and would therefore consider that any delegation of tasks related to the setting

of position limits should not be envisaged. Nonetheless, it appears that the process of

granting hedging or liquidity provision exemptions could potentially be made more agile

by delegating certain tasks, such as the processing of applications and validation of

requests for exemptions, to trading venues, notably where no or little discretion is required.

Lastly, two respondents raised questions as regards the application of the EU position

limits regime to positions entered into on third-country venues, and as regards the potential

risk of circumvention that this implies. The current MiFID position limits regime may be

subject to legal uncertainty as regards positions taken by EU investment firms and their

clients on third-country venues offering trading in economically equivalent commodity

derivative contracts and the extent to which such positions should be reported and count

towards position limits – where such contracts are subject to position limits in the EU. This

could contribute to an unlevel playing field between EU and third country venues, and

create potential incentives to trade in economically equivalent derivatives on third country

venues rather than on EU venues.

- Position reporting and position management controls

As regards position reporting, all but one respondent expressed concerns over possible

obligations for market participants to systematically report OTC positions to trading

venues to support their position management control mandate. Respondents point to a

potential significant burden and to risks that this could lead to inappropriate sharing of

commercially sensitive information. Stakeholders rather recommend a more efficient use

of the existing reported data. Around 10% of respondents (notably three public authorities)

suggested that the reporting of EEOTC positions should be extended to all market

participants, and therefore apply to non-investment firms, notably for the purpose of

ensuring adequate enforcement of position limits.

However, several of those stakeholders opposing systematic reporting of OTC positions to

trading venues considered that trading venues should have the ability to request additional

position information on a wider scope of OTC contracts, when positions in such contracts

can influence the price of contracts traded on the same venue, and only in specific

circumstances, such as during periods of market stress or heightened risk (as opposed to a

systematic reporting). The Commission is of the view that this could enhance the capacity

of trading venues to perform their position management controls and help monitor orderly

trading and, eventually, preserve markets against financial stability risks, while limiting

implementation costs compared to systematic reporting of OTC positions to trading

venues.

Around 85% of respondents considered that financial and energy supervisors should have

a comprehensive access to their respective data sets (e.g., NRAs should have access to

MiFID/R data, while NCAs should have access to C6 carve-out and spot markets data).

The Commission considers that this could be achieved through facilitated cooperation and

data sharing (see data section).

Lastly, stakeholders’ views on the potential extension of reporting of end-beneficiaries of

positions held by non-EU market participants were split. While (notably EU-based)

respondents overall agreed on the added value of such information, three respondents

16

pointed out the additional burden incurred and potential challenges in terms of ensuring

compliance by non-EU market participants. Regulators strongly advocated for this

reporting gap to be closed, including as regards transaction data. Two financial regulators

and one energy regulator emphasised that the current system hinders proper oversight and

leads to potential systemic vulnerabilities. It should be noted that the current rulebooks of

key trading venues for commodity derivatives (notably energy derivatives) already

mandate for such information to be provided, notably to comply with the reporting

requirements under REMIT.

Conclusions of the Commission’s assessment

Overall, the Commission considers that the current position limits regime functions

adequately. No strong evidence points towards a need to neither tighten the regime, nor to

loosen it. The Commission also estimates that the amendments brought by the CMRP have

contributed to further deepening of commodity derivatives markets, notably in the energy

derivatives segment.

The Commission sees potential for further exploring the conditions under which trading

venues could be tasked with greater, yet well-framed, responsibilities in granting hedging

and liquidity provision exemptions, as well as possibly ad hoc exemptions, with a view to

making the measure more agile and more responsive to market trends, while avoiding a

significant transfer of powers away from regulators. Specific safeguards, such as

systematic (yet targeted) reporting to and regular reviews by national competent

authorities, would need to be put in place to avoid any conflicts of interest and to allow

supervisors to have a consolidated view of the existing exemptions. However, the

Commission does not consider it appropriate to transfer the power to set position limits to

trading venues.

As regards the application of position limits to positions entered into on non-EU venues,

the Commission has, as part of the Market Integration and Supervision Package, proposed

to clarify that positions held by EU investment firms and their clients in economically

equivalent contracts traded outside an EU trading venue should contribute to the

assessment of compliance with the position limit regime under MiFID. This would ensure

the same treatment for positions in contracts traded on EU venues, on non-EU venues and

OTC. This clarification is aligned with the policy objectives of strategic autonomy and EU

competitiveness highlighted in the Draghi report, creating a level playing field across all

trading venues, removing incentives for trading outside the EU, and avoiding possible

circumvention of EU rules. It also ensures legal certainty for market participants, reducing

costs associated with legal uncertainty.

To support trading venues in fulfilling their position management mandate and to ensure

fair and orderly markets, the Commission could further explore the conditions under which

trading venues could be entrusted with extended position management control powers to

request, on an ad-hoc basis and in certain circumstances, information on the positions held

by their market participants in a broader set of OTC contracts related to the commodity

derivatives they offer for trading, and related assets and liabilities in the underlying

commodity. This power should extend to all OTC contracts which have the ability of

influencing the pricing or settlement conditions of the relevant on-venue contract in the

EU. This proposal would also allow to better align the EU rules with the conclusions drawn

by IOSCO in a recent report on the regulation and supervision of commodity derivatives

17

markets (21) where it recommended that further work should be done to improve the ability

of exchanges to obtain information about market participants’ positions in related OTC

commodity derivatives and in the underlying physical commodity markets. The

Commission, however, considers that any requirement for market participants to

systematically report their positions in the underlying market and in a broad set of OTC

contracts to trading venues would not be proportionate because of the burden such a

measure could represent. For the same reason, reporting to supervisors of all positions in

the underlying markets or in OTC contracts beyond reporting of EEOTC positions by

investment firms, does not seem to be appropriate. Nevertheless, to level the playing field

between different types of market participants, the Commission may consider whether the

reporting of EEOTC positions could be extended to all market participants (22), to ensure

the appropriate enforcement of position limits.

Finally, the Commission may consider to which extent a possible additional requirement

on third-country market participants to submit information on end beneficiaries could be

appropriate to close the gap in the current position reporting.

5. CONCLUSIONS

Responses from stakeholders, as well as the subsequent Commission assessment based on

the analysis of market trends did not point to an urgent need to make substantive changes

to the reviewed elements of the commodity derivatives framework, even though certain

targeted amendments could be considered in the future.

(21) https://www.iosco.org/library/pubdocs/pdf/IOSCOPD781.pdf.

(22) That is to say, beyond investment firms and non-investment firms transacting through an investment

firm.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.5.2026

COM(2026) 251 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Komisjoni hinnang kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja

lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide turgude kohta vastavalt

finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID 2) (direktiiv 2014/65/EL; muudetud

2024. aasta veebruaris)) artikli 90 lõikele 5

1

LÜHENDITE LOETELU ..................................................................................... 2

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................... 3

2. KAUBATULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD

ANDMEASPEKTID ..................................................................................... 4

3. KÕRVALTEGEVUSE ERAND .................................................................. 8

4. POSITSIOONIPIIRANGUD, POSITSIOONIDE HALDAMISE

KONTROLL JA POSITSIOONIDEST TEATAMINE .......................... 13

5. JÄRELDUSED ............................................................................................ 18

2

LÜHENDITE LOETELU

AAE: kõrvaltegevuse erand

ACER: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet

Määrus 2022/1299: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1299

CFTC: kaubafutuuridega kauplemise komisjon

CMRP: kapitaliturgude taastepakett (direktiiv (EL) 2021/338)

EEOTC: majanduslikult samaväärne börsiväline leping

EMIR: Euroopa turu infrastruktuuri määrus (määrus (EL) nr 648/2012)

ESMA: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

EL: Euroopa Liit

EUA: ELi HKSi lubatud heitkoguse ühik

EHK: ELi heitkogustega kauplemise süsteem

IFD: investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete direktiiv (direktiiv

(EL) 2019/2034)

IFR: investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete määrus (määrus (EL)

2019/2033)

MiFID 2: finantsinstrumentide turgude direktiiv (direktiiv (EL) 2014/65)

MiFIR: finantsinstrumentide turgude määrus (määrus (EL) nr 600/2014)

NCA: riiklik pädev asutus

NRA: riigi reguleeriv asutus

OTC: börsiväline

PMC: positsioonide haldamise kontroll

REMIT: energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus (määrus (EL)

nr 1227/2011)

ELTL: Euroopa Liidu toimimise leping

TTF: gaasibörs Title Transfer Facility

TV: kauplemiskoht

3

1. SISSEJUHATUS

Kaubatuletisinstrumendid on turuosaliste jaoks peamised vahendid oma riskipositsioonide

maandamiseks aluseks olevatel kaubaturgudel (nt energia, põllumajanduslikud toorained,

metallid). Neid kaubaturge iseloomustab see, et seal osalevad peamiselt

finantssektorivälised üksused. Nende hulka kuuluvad peamiselt füüsilise kauba tootjad,

kommunaalettevõtjad, suured energiamahukad finantssektorivälised äriühingud ja

füüsilise kaubaga kauplejad, kes sõltuvad oma äritegevusega kaasnevate riskide

maandamisel otseselt kaubatuletisinstrumentide turgudest.

Kaubatuletisinstrumentide turgude nõuetekohasel toimimisel on oluline roll, et tagada ELi

majanduse stabiilsus ja õitseng ning energiatuletisinstrumentide turgude puhul energia

taskukohasus ELis ja turu tõhus toimimine. 2025. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni

puhta tööstuse kokkuleppes1 ja taskukohase energia tegevuskavas2 rõhutatakse tõhusate

turgude, sealhulgas tuletisinstrumentide turgude rolli3. Lisaks on

kaubatuletisinstrumentide kord Euroopa finantsturgude oluline komponent, mis annab

turuosalistele võimaluse juhtida riske ja investeerida mitmesugustesse

kaubatuletisinstrumentidesse, sealhulgas lubatud heitkoguste väärtpaberitesse ja lubatud

heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidesse. Seetõttu kohaldatakse ELis

kaubatuletisinstrumentide turgude suhtes palju norme, milles võetakse arvesse selliste

instrumentide eripära ja nende olulisust ELi majanduse jaoks.

Euroopa Komisjon esitab käesoleva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt

finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID 2) (direktiiv 2014/65/EL) artikli 90

lõikele 5. Aruande koostamisel küsis komisjon kooskõlas MiFID 2 artikli 90 lõikes 5

sätestatud nõudega teavet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA), Euroopa

Pangandusjärelevalvelt (EBA) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö

Ametilt (ACER). ESMA ja ACER esitasid nõutud teabe. EBA teatas Euroopa Komisjonile,

et tema andmed kaubaturgude kohta vajavad põhjalikumat analüüsi ning seetõttu ei lisatud

neid vastusesse komisjoni nõuandetaotlusele, mille eesmärk oli saada teavet

investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid käsitlevate aruannete

koostamiseks4. Seetõttu ei hõlma käesolev aruanne EBA andmeid.

Euroopa Komisjon konsulteeris turuosalistega ka kaheksa nädalat (2025. aasta veebruarist

aprillini) kestnud sihtkonsultatsiooni raames5. Kokku saadi 94 vastust, millest 67 saadi

tootmisharult (sh 12 börsilt ja nende liitudelt) ning 12 avaliku sektori asutustelt ja turgu

reguleerivatelt asutustelt. Aruande koostamisel kaalus komisjon hoolikalt neid vastuseid

ning vaatas oma hinnangu täiendamiseks läbi asjakohased andmed ja turusuundumused.

Vastavalt MiFID 2 artikli 90 lõikes 5 sätestatud nõudele hinnatakse aruandes iga järgmise

elemendi puhul selle panust Euroopa kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste

väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide turgude likviidsusse

ja nõuetekohasesse toimimisse:

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0085. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0079&qid=1741780110418. 3 Nii puhta tööstuse kokkuleppes kui ka taskukohase energia tegevuskavas viidatakse komisjoni loodud

gaasituru rakkerühmale, mis kontrollis muu hulgas maagaasi tuletisinstrumentide turu toimimist. 4 CfA_IFR and IFD review - final.pdf. 5 Targeted consultation on the review of the functioning of commodity derivatives markets and certain

aspects relating to spot energy markets 2025 – Finance (Sihtkonsultatsioon kaubatuletisinstrumentide

turgude toimimise ja energia hetketurgudega seotud teatavate aspektide läbivaatamine kohta, 2025).

4

(a) positsioonipiirangute ja positsioonide haldamise kontrolli kord, tuginedes

andmetele, mille pädevad asutused on esitanud ESMA-le vastavalt MiFID 2

artikli 57 lõigetele 5 ja 10;

(b) finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 2 lõike 4 teises ja kolmandas

lõigus osutatud elemendid ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks,

millal käsitatakse tegevust grupi tasandil komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2021/18332 kohaselt põhitegevusala kõrvaltegevusena, võttes arvesse

seda, kas i) on võimalik teha tehinguid, millega äritegevusega või äritegevuse

rahastamisega otseselt seotud riske tulemuslikult vähendada, seda, et

ii) 26. juunil 2026 hakatakse kaubatuletisinstrumentidele või lubatud

heitkoguste väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele spetsialiseerunud

investeerimisühingute suhtes kohaldama määruses (EL) 2019/2033 sätestatud

nõudeid, ning iii) määruses (EL) nr 648/2012 finantssektori vastaspooltele

kehtestatud nõudeid;

(c) kaubatuletisinstrumentide turul tehtud tehingute puhul põhielemendid

ühtlustatud andmekogumi saamiseks ühtse kogumisüksuse poolt ning

avalikustamisele kuuluv asjakohane tehinguandmeid käsitlev teave ja selle

kõige sobivam vorming.

Lisaks tehti 2024. aasta septembris avaldatud Draghi aruandes teatavad ettepanekud

kaubatuletisinstrumentide turge reguleeriva õigusraamistiku muutmiseks.

2. KAUBATULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD ANDMEASPEKTID

Taust

Kaubatuletisinstrumentidega kauplemise suhtes kohaldatakse MiFID 2,

finantsinstrumentide turgude määruse ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohaseid

läbipaistvus- ja aruandlusnõudeid. Nende normidega ei diskrimineerita tuletisinstrumendi

aluseks oleva kauba alusel. Lisaks kohaldatakse energiaga seotud

kaubatuletisinstrumentide suhtes ka määruse (EL) nr 1227/2011 (energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus) kohaseid aruandlusnõudeid (kuigi koos sätetega,

mille eesmärk on vältida topeltaruandlust).

Kui Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohaselt kauplemisteabehoidlatele esitatav teave

hõlmab kõiki kaubatuletisinstrumentide tehinguid, milles osaleb vähemalt üks ELi

vastaspool, siis MiFID 2 / finantsinstrumentide turgude määruse kohased aruandlusnõuded

erinevad sõltuvalt andmete liigist, üksusest, kes esitatud andmed saab, ja sellest, kas

kauplemine toimub kauplemiskohas. Finantsinstrumentide turgude määruses on ka

üksikasjalikult kirjeldatud tingimusi, mille alusel tuleb teatavaid kauplemiseelseid

(korraldus) ja tehinguga seotud andmeid finantsinstrumentide kohta üldsusele levitada.

MiFID 2s on sätestatud, et kauplemiskohad peavad iga päev esitama riiklikele pädevatele

asutustele teabe oma kauplemiskohas tegutsevate turuosaliste positsioonide kohta6.

Turuosalised peavad omakorda esitama iga päev kauplemiskohale teabe oma positsioonide

kohta selles kauplemiskohas kaubeldavates tuletislepingutes7. Lisaks peaksid

6 MiFID 2 artikli 58 lõige 1. 7 MiFID 2 artikli 58 lõige 3.

5

investeerimisühingud esitama iga päev asjaomasele riiklikule pädevale asutusele8 teabe

positsioonide kohta, mis nad on võtnud majanduslikult samaväärsetes börsivälistes

lepingutes9.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega, mida on muudetud

määrusega (EL) 2024/1106 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

II määrus) ja rakendusmäärusega (EL) 1348/2014 (energia hulgimüügituru terviklikkuse

ja läbipaistvuse määruse rakendusmäärus), kehtestati üksikasjalikud aruandlusnõuded

energia hulgimüügitoodetega10 seotud tehingute ja kauplemiskorralduste kohta.

2024. aasta mais jõustunud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

II määrusega kehtestati kohustus luua mehhanismid andmete jagamiseks erinevate

reguleerivate asutuste, sealhulgas ACERi, ESMA, Eurofisci, Euroopa Komisjoni, riikide

reguleerivate asutuste, riiklike pädevate asutuste ja ELi muude asjaomaste asutuste vahel.

Lisaks sellele, kuna energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus hõlmab

energia hulgimüügitoodetena energiatuletisinstrumente, hoitakse energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse erisätetega ära topeltaruandlus nii

finantsvaldkonna õigusnormide kui ka energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse II määruse alusel. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

II määruses on sätestatud, et selliste isikute suhtes, kes on teatanud tehingutest vastavalt

finantsinstrumentide turgude määrusele või Euroopa turu infrastruktuuri määrusele, ei

tohiks kohaldada nende tehingutega seoses topeltaruandluse kohustust11.

Kehtiva õigusraamistiku tulemusena on olemas mitu aruandluskanalit, kusjuures

andmetele on juurdepääs ainult konkreetsetel reguleerivatel asutustel. Näiteks saavad

ACER ja riikide reguleerivad asutused andmeid energia hulgimüügitoodete kohta (lisaks

teatavatele finantsandmetele, kasutades juurdepääsu Euroopa turu infrastruktuuri määruse

kohaste kauplemisteabehoidlate andmetele energia hulgimüügitoodete kohta, mis

kvalifitseeruvad ka finantsinstrumentideks), samal ajal kui ESMA ja riiklikud pädevad

asutused saavad finantsandmeid. Selline eraldamine tähendab, et energeetikasektori

järelevalveasutustele kättesaadavad andmed ei jõua alati finantsvaldkonna reguleerivate

asutusteni ja vastupidi – see võib takistada turuülest järelevalvet. Näiteks puudub ESMA-

l ja riiklikel pädevatel asutustel süstemaatiline juurdepääs ACERile esitatud nn C6-erandi

toodete ja hetketurutoodete andmetele. Lisaks raskendavad finantsinstrumentide turgude

määruse / Euroopa turu infrastruktuuri määruse ja energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse II määruse erinevad aruandlusstandardid aruandlust ja andmeanalüüsi, seda

isegi seotud toodete puhul.

Sidusrühmadega konsulteerimisel käsitleti mitut andmeaspekti. Uuriti, kas ESMA-l oli

riiklike pädevate asutuste kaudu piisav juurdepääs tehinguandmetele. Samuti uuriti,

millistes valdkondades saaks teabe jagamist ja asjakohasele teabele juurdepääsu parandada

või ühtlustada ning kas aruandlust saaks nii finants- kui ka energiavaldkonna

õigusnormides paremini ühtlustada. Üks võimalik variant, mida konsultatsiooni käigus

arutati, oli luua hetkelepingute ja tuletislepingute jaoks keskne andmekogumismehhanism.

8 Selle kaubatuletisinstrumendi kõige likviidsema turu riiklikule pädevale asutusele, millega börsiväline

leping on samaväärne. 9 MiFID 2 artikli 58 lõige 2. 10 Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse artikli 2 punkt 4. 11 Lisaks on energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendusmääruse artikli 6

lõikes 5 sätestatud, et „[k]ui isik on esitanud tehingute andmed kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014

artikliga 26 või määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9, loetakse määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8

lõikest 1 tulenevad andmete esitamise kohustused täidetuks“.

6

Lisaks püüti konsultatsiooni käigus täpsustada, kas keskse andmekogumismehhanismi

raames peaksid asjakohaseid andmeid esitama i) kauplemisteabehoidlad, ii) registreeritud

aruandlusmehhanismid, iii) kolmas üksus, mis koondaks ka kauplemisteabehoidlatelt ja

registreeritud aruandlusmehhanismidelt saadud asjakohased andmed, tagades võrdse

juurdepääsu kõigile reguleerivatele asutustele, nagu ESMA, ACER, riikide reguleerivad

asutused, riiklikud pädevad asutused ja komisjon, või iv) mõni muu üksus. Samuti käsitleti

konsultatsiooni raames küsimust, kas keskne andmekogumismehhanism võiks toimida ka

ühtse kontaktpunktina nii kaupade füüsilistel / hetketurgudel kui ka tuletisinstrumentide

turgudel tegutsevate turuosaliste andmete esitamiseks, vähendades seeläbi kaupadega

kauplejate aruandluskoormust. Lõpuks küsiti konsultatsiooni käigus, kas tuleks kaaluda

kesksele andmekogumismehhanismile alternatiivset lähenemisviisi, mille kohaselt oleks

riiklikel pädevatel asutustel süstemaatiline juurdepääs ACERi andmebaasile ja vastupidi.

Draghi 2024. aasta aruandes soovitati koguda börsiväliste energiatuletisinstrumentidega

seotud tehingu- ja positsiooniandmeid. Komisjon märgib, et Euroopa turu infrastruktuuri

määruses on juba sätestatud aruandlus kõigi tuletisinstrumentidega tehtud tehingute kohta,

sealhulgas börsiväliste tehingute kohta, millega on seotud vähemalt üks ELi vastaspool.

Mis puudutab positsiooniandmeid, siis nagu on märgitud käesoleva aruande punktis 4, ei

ole muud üksused kui investeerimisühingud praegu kohustatud esitama ELi reguleerivatele

asutustele teavet börsiväliste positsioonide kohta12.

Sidusrühmade tagasiside ja hindamine

Aruandluse ühtlustamise küsimuses nõustusid rohkem kui pooled vastajatest, et energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse ja MiFID 2 / finantsinstrumentide

turgude määruse / Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohast aruandlust, näiteks

tehingute kohta, tuleks ühtlustada ning et topeltaruandlus tuleks kaotada. Nad rõhutasid

siiski, et igal finants- ja energiaaruandluse raamistikul on erinevad eesmärgid ja

ainulaadsed omadused, ning hoiatasid vastavate aruandluskordade viivitamatu muutmise

eest, võttes arvesse ka selliste muudatustega kaasnevaid võimalikke rakenduskulusid.

Selles protsessis tekkida võivate kulude tõttu leidsid osalejad, et enne ühtlustamise

alustamist tuleks läbi viia mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs. Üheksa tootmisharu

esindajat, sealhulgas kolm kauplemiskohta ja üks börsiliit, toetasid ühtlustamist ning

pooldasid sõnaselgelt järkjärgulist lähenemisviisi, mille kohaselt alustatakse andmete

paremast jagamisest reguleerivate asutuste vahel, enne kui kaalutakse kehtivate

aruandlusnõuete uuendamist. Mitu vastajat järelevalveasutuste ja reguleerivate asutuste

seast soovitasid teha kindlaks ühised andmeväljad nii energia- kui ka finantsandmete jaoks,

sealhulgas kasutada ühiseid kordumatuid tunnuskoode, mis põhinevad ülemaailmsetel

standarditel.

Komisjon tunnistab, et kuigi aruandlusnõuete läbivaatamine toob tõenäoliselt lihtsustatud

raamistiku näol pikaajalist kasu, tähendab see aruandlusvormide muutmist, millega

kaasnevad lühikeses perspektiivis kohandamiskulud. Pealegi võib see raskendada muude

tuletisinstrumentide klasside kohta teabe esitamist Euroopa turu infrastruktuuri määruse

alusel, kuna Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohane aruandlus ei piirdu

kaubatuletisinstrumentidega.

Sidusrühmade arvamused keskse andmekogumismehhanismi loomise idee kohta olid

erinevad. Pooled vastanutest olid seisukohal, et selline keskne mehhanism võiks aruandlust

hõlbustada, tingimusel et see tugineb olemasolevale taristule ega too kaasa uusi

12 Välja arvatud juhul, kui nad teevad tehinguid ELi investeerimisühingu kaudu – sellisel juhul esitab

investeerimisühing nende nimel teavet.

7

andmenõudeid ega suurenda keerukust või kulusid. Teine pool seevastu pelgas

rakenduskulusid ja osutas turgude olemuslikele erinevustele, mis õigustavad praegu

kehtivaid erinevaid aruandluskordasid. Kaks reguleerivat asutust märkisid, et keskne

aruandlus annaks riiklikele pädevatele asutustele, riikide reguleerivatele asutustele,

ESMA-le ja ACERile juurdepääsu samale terviklikule ja konsolideeritud andmekogumile,

andes neile tervikliku järelevalvealase ülevaate nii füüsilistest kui ka tuletisinstrumentide

turgudest.

Teise võimalusena soovitasid isegi sellise keskse mehhanismi pooldajad kulutõhusama

lahendusena võimendada ja kajastada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse II määruse olemasolevaid sätteid, millega nähakse ette ulatuslikud koostöö-

ja teabevahetusmehhanismid erinevate reguleerivate asutuste vahel, finantsvaldkonna

õigusnormides, et parandada andmevoogu ACERi ja finantsasutuste vahel (ja vastupidi).

Selline lähenemisviis aitaks vältida ka ühekordseid taotlusi. Seetõttu olid sidusrühmad

rohkem valmis toetama andmevahetuse parandamist reguleerivate asutuste vahel kui täiesti

uue mehhanismi kasutuselevõttu. Komisjon nõustub, et finants- ja energeetikasektori

järelevalveasutuste vaheline süstemaatilisem ja institutsionaliseeritud andmete jagamine

ning vastastikune juurdepääs andmetele oleks väga soovitav.

Kaaludes kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse normide muutmist (eelkõige seoses

kauplemistegevusega mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja organiseeritud

kauplemissüsteemides), oli 70 % vastanutest vastu kehtivate normide muutmisele, viidates

osaliste võimalikule riskile avatusele seoses nende riskimaandamisstrateegiatega ja

kaubaturgude ainulaadsusele. Osa vastajaid juhtis tähelepanu sellele, et enne

finantsinstrumentide turgude määruse läbivaatamist13 kohaldati mitmepoolsetes

kauplemissüsteemides ja organiseeritud kauplemissüsteemides kaubeldavate

kaubatuletisinstrumentide suhtes kauplemiseelset ja -järgset läbipaistvust just nimelt

seetõttu, et nendega kaubeldi nimetatud kauplemiskohtades. Läbivaatamisel jõuti

järeldusele, et tuletisinstrumentide läbipaistvuse ulatus ei tohiks tugineda mõistele

„kauplemine kauplemiskohas“, kuna need lepingud ei ole asendatavad. Vastajad jäid

seisukohale, et läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada ainult selliste tuletisinstrumentide

suhtes, mis on piisavalt standarditud, et nende kohta avaldatavad andmed omaksid

turuosaliste jaoks tähendust. Komisjon tunnistab, et igal juhul on

kaubatuletisinstrumentidega kauplemine organiseeritud kauplemissüsteemides praegu

marginaalne (0,3 % kaubeldavatest mahtudest 2024. aastal)14 ja mitmepoolsetes

kauplemissüsteemides see puudub15.

Selle teema kohta arvamust avaldanud 48 vastajast 44 olid vastu börsil kaubeldavate

kaubatuletisinstrumentide kauplemiseelsete ja/või -järgsete andmete lisamisele

kauplemiskoondteabesse. Paljud neist märkisid, et erinevalt börsivälistest

tuletisinstrumentidest kaubeldakse börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega reguleeritud

turgudel, mis tähendab, et hinnakujunduse ja kauplemismahtude andmed on juba avalikult

kättesaadavad, ning et kauplemistegevus on koondunud väga vähestele reguleeritud

turgudele (piirates seega kauplemiskoondteabe lisaväärtust selle varaklassi puhul). Ainult

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2809, millega muudetakse

määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta liidu avalikud kapitaliturud

äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

juurdepääsu kapitalile. 14 See on tingitud ka asjaolust, et organiseeritud kauplemissüsteemides kaubeldavad füüsiliselt

arveldatavad lepingud on finantsalastest õigusaktidest välja jäetud ja seetõttu ei käsitata neid

finantsinstrumentidena (nn C6-erandi tooted). 15 Allikas: ESMA andmed.

8

neli energeetikasektori osalejat väljendasid toetust ideele lisada kauplemiskoondteabesse

börsil kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide kauplemiseelsed ja/või -järgsed andmed.

Komisjoni hindamise järeldused

Komisjon tunnistab, et kehtiv kaubatuletisinstrumentide aruandlusraamistik on keeruline.

See kehtib eriti energiaga seotud kaubatuletisinstrumentide kohta, kuna energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse alusel kohaldatakse spetsiaalset

aruandluskohustust nii aluseks oleva hetketuru kui ka energiatuletisinstrumentide suhtes,

samas kui viimati nimetatud tuletisinstrumentidest antakse aru ka finantsraamistiku alusel

(erinevalt muud liiki kaubatuletisinstrumentidest, millest antakse aru ainult finantsalaste

õigusaktide alusel). Kuigi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrus

sisaldab sätteid topeltaruandluse vältimiseks, nagu eespool mainitud, võib olla vaja veel

olemasolevate aruandlusprotsesside tõhusust suurendada.

Kuigi aruandlusstandardite ja -nõuete ühtlustamine aitaks lihtsustada asjaomaseid

raamistikke, vähendada äriühingute koormust ja ratsionaliseerida järelevalveasutuste

kasutatavaid andmeid, oleks vaja põhjalikult hinnata asjaomaste õigusaktide puhul

vajalikke muudatusi ja nii turuosaliste kui ka järelevalveasutuste / reguleerivate asutuste

jaoks kaasnevaid kulusid. Samuti võib ühtse aruandlusmehhanismi loomine, mis on

lõpptulemusena üldiselt soovitav, tekitada märkimisväärseid probleeme seoses

rakenduskuludega ja võimalike raskustega kaubatuletisinstrumentide aruandluse

eristamisel muude tuletisinstrumentide aruandlusest.

Võimaliku järkjärgulise lähenemisviisi raames võiks uurida lühiajalisi meetmeid, et

hõlbustada andmete jagamist ametiasutuste vahel ja parandada andmekogumite

koostalitlusvõimet. See võiks hõlmata finants- ja energeetikasektorit reguleerivate asutuste

vahelise andmevahetuse institutsionaliseerimist ning vastavatele järelevalveandmetele

süstemaatilise juurdepääsu andmist, kõrvaldades ühekordsete juurdepääsutaotluste

vajaduse. Komisjon võiks uurida ka kordumatu tunnuse vormingute kasutuselevõttu nii

finants- kui ka energiaraamistike alusel teatatud tehingute puhul.

Seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetega on komisjon arvamusel, et kehtiv

raamistik tagab piisaval tasemel avaliku teabe ja seetõttu ei ole selles küsimuses

muudatuste tegemine põhjendatud. Need järeldused kehtivad ka lubatud heitkoguste

väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletislepingute kohta.

3. KÕRVALTEGEVUSE ERAND

Roll ja toimimine

Kaubatuletisinstrumentide turgudel osalevad märkimisväärsel määral üksused, kelle

põhitegevus ei hõlma finantsteenuste osutamist, kuid kes kasutavad tuletisinstrumentide

turge oma positsioonide maandamiseks aluseks olevatel füüsilistel turgudel või kes

mõnikord kasutavad turumuutusi ära kasumi teenimiseks.

9

Finantssektorivälised üksused moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku maagaasi

futuurituru osalistest16 ja ligikaudu 60 % nisu futuurituru osalistest17 oma vastavatel

turgudel hoitavate positsioonide poolest. Mõned finantssektorivälised üksused tegutsevad

ka turutegijatena ning võivad tegutseda nii füüsilistel / hetketurgudel kui ka

tuletisinstrumentide turgudel. MiFID 2 artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud kõrvaltegevuse

erand vabastab praegu teatavad kaubatuletisinstrumentidega kauplevad

finantssektorivälised turuosalised MiFID 2 kohase tegevusloa nõudest (ja sellega seotud

vastavusnõuetest), kui kauplemine toimub oma arvel ega ole seotud kliendi korralduste

täitmisega või kui finantssektoriväline turuosaline osutab kaubatuletisinstrumentide või

lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega seotud

investeerimisteenuseid oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele, tingimusel et

tegevust käsitatakse nii eraldi kui ka koondatult tema põhitegevusala „kõrvaltegevusena“.

Selleks et teha kindlaks, kas äriühingu tegevus on tema põhitegevusala kõrvaltegevus,

kasutatakse MiFID 2 alusel kolme alternatiivset testi. Erandi kohaldamiseks piisab neist

testidest ükskõik millise läbimine:

- vähese tähtsuse test – üksused, kelle sularahaarvelduse eesmärgil liidus

kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguste väärtpaberite või

nende tuletisinstrumentide (v.a kauplemiskohas kaubeldavad

kaubatuletisinstrumendid või lubatud heitkoguste väärtpaberid või nende

tuletisinstrumendid) tinglik neto riskipositsiooni jääk jääb alla 3 miljardi euro

piirmäära aastas;

- kauplemise test – üksused, kelle kaubatuletisinstrumentidega seotud tegevuste

maht moodustab 50 % või vähem kontserni muu kauplemistegevuse kogumahust;

- kasutatava kapitali test – üksused, kelle kaubatuletisinstrumentidega seotud

tegevuseks kasutatav hinnanguline kapital ei moodusta rohkem kui 50 % kontserni

tasandil põhitegevuseks kasutatavast kapitalist.

Tuleb märkida, et ükski eespool nimetatud künnis ei hõlma riskimaandamisega seotud

kauplemistegevust.

MiFID 2 kohaselt investeerimisühinguks kvalifitseerumisel on ulatuslik mõju. See ei

tähenda mitte ainult MiFID 2 organisatsiooniliste ja tegevusnõuete (ning sellega seotud

riiklike pädevate asutuste järelevalverolli ja karistuste määramise volituste) kohaldamist,

vaid hõlmab ka kvalifitseerumist finantssektori vastaspooleks määruse (EL) nr 648/2012

(Euroopa turu infrastruktuuri määrus) alusel, eelkõige sellega seotud nõudeid seoses

kahepoolsete tagatiste vahetamisega tuletisinstrumentidega kauplemisel, ning

usaldatavusnõuete korra kohaldamist määruse (EL) 2019/2033 (investeerimisühingute

suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete määrus) ja direktiivi (EL) 2019/2034

(investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete direktiiv) alusel,

sealhulgas sellega seotud kapitali- ja likviidsusnõudeid. Tuleb siiski märkida, et

finantsvaldkonna õigusnormide mitut põhinõuet kohaldatakse kõigi üksuste suhtes,

olenemata sellest, kas nad kvalifitseeruvad investeerimisühinguteks või mitte. See hõlmab

16 esma70-446-775_preliminary_data_report_on_mcm.pdf. 17 Analysis of MIFID II position data on commodity derivatives: who are the market participants and what

is their weight in the matif grain derivatives segment? (MiFID 2 kohaste kaubatuletisinstrumentide

positsiooniandmete analüüs: kes on turuosalised ja milline on nende osakaal MATIFi

teraviljatuletisinstrumentide segmendis?).

10

turu kuritarvitamise, positsioonipiirangute ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase

aruandlusega seotud nõudeid.

2021. aastal tehti kapitaliturgude taastepaketiga mitu muudatust, et vähendada

halduskoormust, millega kogenud investorid oma ettevõtjatevahelistes suhetes kokku

puutuvad, ning pakkuda tärkavatele kaubaturgudele võimalusi oma likviidsuse

arendamiseks, süvendamiseks ja parandamiseks. Direktiiviga (EL) 2021/338 lihtsustati

kõrvaltegevuse erandi testi, kehtestades eespool nimetatud riskipositsioonipõhise vähese

tähtsuse testi künnise. Turuosaliste kohustus teatada igal aastal kõrvaltegevuse erandi

kriteeriumide täitmisest kaotati ja asendati riiklike pädevate asutuste võimalusega nõuda

teavet juhtumipõhiselt.

Teistes jurisdiktsioonides, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, on

samuti kehtestatud eeskirjad, et vältida kaubatuletisinstrumentidega kõrvaltegevusena

kauplevate üksuste hõlmamist finantsalaste õigusaktidega. Ameerika Ühendriikides

vabastatakse vahetustehingute vahendaja vähese tähtsuse erandi kohaselt üksused, kelle

vahetustehingute brutomaht ei ületa 12 kuu jooksul 8 miljardit USA dollarit, CFTCs

registreerimise kohustusest. USA erand hõlmab ainult kliendi huvides toimuvat

kauplemistegevust ja jätab igasuguse oma arvel kauplemise künnise arvutamisel välja.

Praeguses etapis puuduvad tõendid selle kohta, et teistel suurematel jurisdiktsioonidel

oleks kavas oma kõrvaltegevuse erandi toimimist karmistada.

Draghi aruandes osutati ka võimalikule kasule, mida võib tuua suurte, eelkõige

energiavaldkonna turuosaliste viimine investeerimisühingu staatusesse, et suurendada turu

läbipaistvust ja vähendada väärkäitumise ohtu.

Sidusrühmade tagasiside ja hindamine

Sidusrühmadega konsulteerimise käigus uuriti üksikasjalikult kõiki kõrvaltegevuse erandi

toimimise asjakohaseid aspekte, nagu erandi kasulikkus praegusel kujul, kolme testi

asjakohasus ja meetodite piisavus (nt bruto- või netopõhised künnised).

Sidusrühmad juhtisid järjepidevalt tähelepanu sellele, kui oluline on kõrvaltegevuse erand,

et tagada peamiselt finantssektoriväliste osalejate jätkuv osalemine kaubaturgudel.

Sidusrühmad väitsid, et erandit on vaja mitte ainult selleks, et sellised üksused saaksid oma

äririske piisavalt maandada ja kavandada oma tegevust tõhusal viisil, vaid ka selleks, et

säilitada liidu kaubatuletisinstrumentide turgude sügavus. Vastajad juhtisid tähelepanu ka

lisaväärtusele, mida maandamata riskiga kauplemine, sealhulgas kõrvaltegevuse erandist

kasu saavate finantssektoriväliste äriühingute poolt, annab turu sügavusele ja likviidsusele,

väiksemale kontsentratsioonile ja hinnakujundusele, tuues turule asjatundlikku teavet.

Sidusrühmad toetasid peaaegu ühehäälselt vajadust säilitada 2021. aastal kapitaliturgude

taastepaketiga tehtud muudatuste järel selles valdkonnas regulatiivne stabiilsus.

Regulatiivse stabiilsuse säilitamise eesmärgil lükati sarnastel põhjustel tagasi ettepanekud

testi lihtsustamiseks, näiteks keskendumine üksnes oma arvel kauplemisele, nagu on

nähtud teistes jurisdiktsioonides, ning ettepanekud testi tugevdamiseks.

Üldiselt näitas sidusrühmadega konsulteerimine, et kõrvaltegevuse erandi karmistamisel

oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed praegu kõrvaltegevuse erandist kasu saavate

äriühingute tegevusele. Seda seisukohta jagasid suures osas tööstusharu esindajad ja

reguleerivad asutused. Peamised kindlakstehtud kulutegurid olid järgmised:

11

(i) investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete määruse /

investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete direktiivi

kapitali- ja likviidsusnõuete kohaldamisest tulenevad usaldatavusnõuete

täitmise kohustused;

(ii) võimendustagatise nõuded börsiväliste tehingute puhul, mis tulenevad

Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohasest finantssektori

vastaspoolteks ümberkvalifitseerimisest, ning

(iii) MiFID 2 nõuete täitmise üldised kulud.

Konsultatsioonile vastanud, sealhulgas kolm avaliku sektori asutust, väljendasid muret, et

kõrvaltegevuse erandi tingimuste karmistamine võib kaasa tuua tegevuskulude järsu

suurenemise või raskused riskide nõuetekohasel juhtimisel (nt halvenenud turutingimuste

tõttu, vt allpool). Komisjon tunnistab, et sellised muudatused võiksid tekitada lisakulusid

ja lähtudes kehtivatest usaldatavusnõuetest, täiendavaid kapitalipiiranguid, et täita

usaldatavusnõudeid. Kuigi neid elemente tuleks hinnata eeldatava kasu valguses ja kuigi

täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi karmistamine võiks teoreetiliselt vähendada

riskide võtmisega seotud kauplemistegevust, piirates praeguste kasusaajate maandamata

riskiga kauplemistegevust, märkisid vastajad, et selline olukord võib siiski kujutada endast

ohtu, et mõned äriühingud, kelle suhtes praegu ei kohaldata finantsjärelevalve- ja

usaldatavusnormatiive, võivad kõnealustelt turgudelt lahkuda. Kui olemasolevad

äriühingud lahkuvad märkimisväärsel hulgal turult ja neid ei asenda uued turuosalised,

võib see vähendada kaubaturgude sügavust, likviidsust ja tõhusust, mille tulemuseks on

kontsentreeritumad turud, suuremad kulud ja riskimaandamise väiksem usaldusväärsus.

Mitu sidusrühma märkis, et need suurenenud kulud – olenemata sellest, kas need on

otsesed või tingitud puudulikust riskimaandamisest – võidakse lõppkokkuvõttes

kõrgemate kaubahindadena lõpptarbijatele üle kanda.

Konsultatsiooni eesmärk oli ka hinnata, kas sidusrühmad leidsid, et usaldatavusnõuded

oleksid võinud leevendada likviidsussurvet, mida mõned turuosalised kogesid 2022. aasta

energiakriisi ajal ja sellega seotud lisatagatise nõuete järsu suurenemise perioodil. Kõik

vastanud sidusrühmad peale ühe leidsid, et sellised nõuded ei oleks olukorda leevendanud

ja oleksid isegi võinud seda halvendada, piirates veelgi juurdepääsu likviidsusele.

Mõned sidusrühmad juhtisid tähelepanu sellele, et kaubatuletisinstrumentidega

kauplemisega seotud mitut põhisätet, nagu turu kuritarvitamist käsitlevaid norme,

riskipositsioonidest teatamist ja positsioonipiiranguid ning Euroopa turu infrastruktuuri

määruse kohast aruandlust, kohaldatakse kaupadega kauplejate regulatiivsest staatusest

olenemata. Need sidusrühmad seadsid kahtluse alla kaupadega kauplejatelt täieõigusliku

investeerimisühingu staatuse saamise nõudmise vajalikkuse ja lisaväärtuse. Selle kohta

tagasisidet andnud 73st vastajast ainult kolm toetasid kõrvaltegevuse erandi korra

läbivaatamise ideed, kusjuures ainult üks neist nõudis sõnaselgelt reformi. Kaks avaliku

sektori asutust (samast liikmesriigist) märkisid, et kõrvaltegevuse erandi läbivaatamise

korral tuleks kehtestada kaupadega kauplejate jaoks kohandatud usaldatavusnõuete

täitmise kord, et võtta arvesse kaupadega kauplejate konkreetseid riskiprofiile ja

ärimudeleid. Komisjon märgib, et seoses tegevuse järelevalve ja turujärelevalvega ei ole

vastajad esitanud ühtegi elementi, mis viitaks sellele, et kõrvaltegevuse erandi tingimuste

karmistamine suurendaks turgude terviklikkust.

Komisjon märgib, et paljud osalejad olid seisukohal, et kõrvaltegevuse erandi tingimuste

karmistamine asetaks ELi kaubaturgude osalised ebasoodsasse konkurentsiolukorda

12

võrreldes nende ülemaailmsete konkurentidega, eriti kuna teised jurisdiktsioonid võtavad

vastu paindlikumad õigusraamistikud.

Kolme testi ülesehituse ja toimimise puhul näitas konsultatsioon, et kõik kolm testi on

väärtuslikud ja vastajad kasutavad neid. See on nii hoolimata komisjoni arusaamast, et

ükski praegu kõrvaltegevuse erandist kasu saav üksus ei läbiks vähese tähtsuse testi.

Sidusrühmad leidsid, et mõne sellise testi muutmine või kaotamine tooks kaasa

kohandamiskulud turuosalistele, kes on juba rakendanud süsteemid ja menetlused oma

valitud testi järgimiseks.

Samuti leidsid sidusrühmad, et asjaomaste künniste arvutamise metoodika muutmine

nõuaks tarbetuid kohandusi. Täpsemalt leidsid vastajad, et üleminek

brutokauplemistegevusel põhinevale künnisele, nagu see, mida kasutatakse USAs üldise

kauplemistegevuse alusel, ei ole kooskõlas MiFID 2 kohase riskipõhise lähenemisviisiga,

mis kajastub kõige paremini netokauplemistegevusel põhinevas künnises.

Seoses kaubatuletisinstrumentidega kauplejate iga-aastaste kõrvaltegevuse erandi künniste

järgimist käsitlevate teadete kaotamisega oli enam kui pool vastanutest seisukohal, et

kapitaliturgude taastepaketi muudatus on vähendanud halduskoormust ja bürokraatiat.

Mitu vastajat rõhutasid, et riiklikud pädevad asutused võivad endiselt nõuda juhtumipõhist

teavet lisaks sellele, mida MiFID 2 ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase

aruandluse alusel juba esitatakse. Kaubatuletisinstrumentide turgudel tegutsevate

ettevõtjate kohta kogu ELi hõlmavat registri pidamiseks soovitas osa vastajaid siiski

kaaluda ühekordset esialgset teatamist ühele riiklikule pädevale asutusele või ESMA-le.

Kuigi selline teatamine ei ole äriühingute jaoks ülemäära koormav, võib see anda

järelevalveasutustele turuosaliste kohta põhjaliku ülevaate (eelkõige juhul, kui sellele

lisandub teatamine selliste äriühingute poolt, kes lõpetavad oma tegevuse

kaubatuletisinstrumentide turgudel).

Komisjoni hindamise järeldused

Sidusrühmade tagasiside põhjal ei ole teatatud ühestki olulisest elemendist, mis viitaks

sellele, et kõrvaltegevuse erand ei toimi nõuetekohaselt. Tagasiside põhjal näib siiski, et

kõrvaltegevuse erandi kohaldamisala ja toimimise muutmisel võivad olla märkimisväärsed

ja kaugeleulatuvad tagajärjed, mis võivad mõjutada ELi äriühingute konkurentsivõimet

kaubatuletisinstrumentide turgudel. Praeguses etapis ei viita sidusrühmade vastused

sellele, et kõrvaltegevuse erandit oleks vaja kiiresti muuta. Sellega seoses märgib

komisjon, et käitumist käsitlevaid põhisätteid, eelkõige neid, mis on seotud turu

kuritarvitamise ja positsioonipiirangutega, juba kohaldatakse, olenemata

kauplemisüksuste staatusest investeerimisühingutena.

Kui hiljem kaalutakse kõrvaltegevuse erandi läbivaatamist, mille tulemusena võidakse

rohkematele üksustele anda investeerimisühingu tegevusluba ja teostada nende üle

järelevalvet, oleks asjakohasem kohaldada kohandatud usaldatavusnõuete täitmise korda,

mis vastab kaubatuletisinstrumentide turgudel tegutsevate äriühingute riskiprofiilile.

Eespool öeldust olenemata võiks komisjon kaaluda – nagu mõned sidusrühmad soovitasid

–, et kõik kaubatuletisinstrumentide turgudel tegutsevad üksused peaksid esitama riiklikele

pädevatele asutustele tegevuse alustamisel ja lõpetamisel ühekordse teate, et

järelevalveasutustel oleks parem ülevaade turuosalistest. See kehtib ka lubatud heitkoguste

väärtpaberitega või nende tuletisinstrumentidega kauplevate äriühingute kohta.

13

4. POSITSIOONIPIIRANGUD, POSITSIOONIDE HALDAMISE KONTROLL

JA POSITSIOONIDEST TEATAMINE

Positsioonipiirangute ja positsioonide haldamise kontrolli roll ja toimimine

Positsioonipiirangud on ELis kaubatuletisinstrumentidega kauplemist reguleerivate

normide oluline osa. Need piiravad netopositsiooni suurust, mida isik võib igal ajal hoida

teatavates kaubatuletislepingutes, ning neil on kaks eesmärki: i) tagada nõuetekohane

kauplemine ja arveldamine ning ii) vältida turuga manipuleerimist.

Positsioonipiiranguid kehtestavad riiklikud pädevad asutused, järgides delegeeritud

määruses (EL) 2022/1302 sätestatud põhimõtteid ja ESMA arvamust.

Positsioonipiiranguid kohaldatakse börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja

majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes. Neid ei kohaldata lubatud

heitkoguste väärtpaberite ega nende tuletisinstrumentide suhtes. Neid ei kohaldata C6-

erandi lepingute suhtes, kuna sellised instrumendid ei kuulu finantsalaste õigusaktide

kohaldamisalasse.

MiFID 2 alusel kehtestatud esialgne positsioonipiirangute kord osutus liiga piiravaks.

Seetõttu leevendati kapitaliturgude taastepaketiga 2021. aastal seda korda

märkimisväärselt, et toetada kaubatuletisinstrumentide turgude arendamist ja süvendamist.

Eelkõige tehti kapitaliturgude taastepaketiga järgmist:

- vähendati selliste lepingute ulatust, mille suhtes kohaldatakse

positsioonipiiranguid, ainult põllumajanduse kaubatuletisinstrumentidele ja

olulistele või kriitilise tähtsusega muudele kui põllumajanduse

kaubatuletisinstrumentidele. Lepinguid peetakse oluliseks või kriitiliseks, kui

nende avatud kogupositsioon on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas;

- laiendati riskimaanduserandit peamiselt ärilisse (st finantssektorivälisesse)

kontserni kuuluvate finantssektori ettevõtjate võetud positsioonidele ning

- laiendati erandit sellistest tehingutest tulenevatele positsioonidele, mis on tehtud

kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks.

Praeguse seisuga kohaldatakse positsioonipiirangut kolme muu kui põllumajanduse

kaubatuletislepingu suhtes: TTFi tuletisleping, millega kaubeldakse ICE Endexis ja

Euroopa energiabörsil (EEX), THE tuletisleping, millega kaubeldakse EEXis ja ICE

Endexis, ning Saksamaa energiabaasi leping, millega kaubeldakse EEXis.

Kvalifitseeruvaid positsioone omavad isikud, kes soovivad kasutada ühte eespool

nimetatud eranditest, peavad esitama ametliku taotluse riiklikule pädevale asutusele, kes

kehtestab asjaomase kaubatuletislepingu positsioonipiirangu.

Positsioonipiirangute korra toimimise asjakohasuse hindamisel tuleks arvesse võtta, et

teistes jurisdiktsioonides on kauplemiskohtadel üldiselt suurem roll positsioonipiirangute

kohandamisel, kohaldamisel ja jälgimisel. Näiteks USAs võivad kauplemiskohad

lepingute puhul, mille suhtes ei kohaldata kaupade ja futuuridega kauplemise komisjoni

(CFTC) kehtestatud föderaalseid positsioonipiiranguid, määrata positsioonipiirangud oma

äranägemise järgi. Samuti on kauplemiskohtadel suurem roll turuosalistele riskimaandus-

ja muude erandite tegemisel, kohaldades CFTC korralduses sätestatud tingimusi.

14

Positsioonipiiranguid täiendab positsioonide haldamise kontroll, mis näeb ette, et

kauplemiskohad peavad kehtestama korra turuosaliste avatud positsioonide jälgimiseks ja

nõuetekohase kauplemise tagamiseks oma kauplemiskohas. Positsioonide haldamise

kontrolli kehtestamise nõudel on laiem kohaldamisala ja seda kohaldatakse kõigi

kaubatuletisinstrumentide positsioonide suhtes, olenemata sellest, kas lepingu suhtes

kohaldatakse positsioonipiirangut või mitte. See hõlmab igat liiki positsioone, sealhulgas

riskimaandamise eesmärgil võetud positsioone. Positsioonide haldamise kontrolli eesmärk

on võimaldada kauplemiskohtadel tuvastada suurte kontsentreeritud positsioonide

kuhjumist, mis võib põhjustada hinnamoonutusi, turuga manipuleerimist või muid

kuritahtlikke kauplemistavasid. MiFID 2 artikli 57 lõike 8 kohaselt peaks kontroll

hõlmama vähemalt volitusi

- jälgida avatud kogupositsiooni;

- saada põhjalikku teavet võetud positsioonide kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult,

positsiooni suuruse ja loomise eesmärgi kohta;

- lõpetada või vähendada positsiooni;

- nõuda positsiooni omanikult teatavates olukordades turu likviidsuse taastamist.

Lisaks kehtestati MiFID 2 täiendava komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/129918

füüsiliselt arveldatavate lepingute puhul kohustus kehtestada vastutustasemed, mille

eesmärk on käivitada dialoog positsiooni omanikuga, kui ületatakse teatavad kvalitatiivsed

või kvantitatiivsed künnised. Kauplemiskohad peaksid edastama oma riiklikele pädevatele

asutustele kõik oma positsioonide haldamise kontrolli üksikasjad, sealhulgas nende

juhtude arvu, mil vastutustase on saavutatud.

Positsioonidest teatamine hõlmab MiFID 2 artikli 58 lõike 3 kohaselt turuosaliste

kohustust edastada kauplemiskohtadele teavet positsioonide kohta. Selle nõude üks

eesmärk on anda kauplemiskohtadele vajalikku teavet, et nad saaksid täita oma

positsioonide haldamise volitusi. Turuosalistelt nõutakse seega, et nad esitaksid

kauplemiskohtadele, kus nad kauplevad, üksikasjad oma positsioonide kohta, mida nad

hoiavad selles kauplemiskohas kaubeldavate lepingute kaudu. Kauplemiskohtadele

esitatav teave ei hõlma siiski positsioone muudes kauplemiskohtades kaubeldavates

identsetes lepingutes ega sama alusvaraga seotud börsivälistes lepingutes. Tuleb märkida,

et Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutus (Financial Conduct Authority, FCA) uuris

hiljuti võimalust laiendada nende lepingute ulatust, millest turuosalised peavad

kauplemiskohtadele teatama, ent jõudis järeldusele, et selline meede oleks turuosaliste

jaoks ülemäära koormav. Teise võimalusena otsustas FCA, et kauplemiskohtadele antakse

nende positsioonide haldamise kontrolli volituste raames õigus küsida teavet positsioonide

kohta börsiväliste lepingute laiemas kogumis, kui sellised positsioonid ohustavad õiglast

ja nõuetekohast kauplemist nende turgudel19.

Sidusrühmade tagasiside ja hindamine

18 Delegeeritud määrus – 2022/1299 – ET – EUR-Lex. 19 See konsultatsioon oli ajendatud muu hulgas eelkõige 2022. aasta märtsis Londoni metallibörsil

toimunud sündmustest, mis olid seotud selliste suurte positsioonide loomisega börsivälistel turgudel,

mis ei olnud kauplemiskohtade korraldajatele nähtavad, takistades seega nende suutlikkust täita oma

positsioonide haldamise volitusi.

15

Komisjoni korraldatud sihtkonsultatsiooni käigus küsiti sidusrühmadelt tagasisidet suure

hulga küsimuste kohta, mis käsitlesid positsioonipiiranguid, positsioonide haldamise

kontrolli ja aruandlust.

- Positsioonipiirangud

Valdav enamik vastanutest (sh reguleerivad asutused ja avaliku sektori asutused) leidis, et

kehtiv positsioonipiirangute kord toimib asjakohaselt ja on saavutanud oma eesmärgi

aidata ennetada turu kuritarvitamist ja tagada nõuetekohane kauplemine. Sidusrühmad

rõhutasid asjaolu, et kapitaliturgude taastepaketi reformid on võimaldanud leevendada

varem täheldatud negatiivset mõju turu sügavusele ja likviidsusele ning muutnud meetme

suunatumaks, proportsionaalsemaks ja tõhusamaks. Üldiselt olid sidusrühmad praeguses

olukorras seisukohal, et kehtiv positsioonipiirangute kord ei ole tänu hästi toimivale

riskimaanduserandile avaldanud negatiivset mõju turu likviidsusele ega turuosaliste

suutlikkusele oma riske maandada. Eelkõige juhtis mitu vastajat tähelepanu sellele, et

paremini kohandatud kapitaliturgude taastepaketi järgne riskimaanduserand osutus

energiakriisi ajal eriti kasulikuks, võimaldades tõhusat riskimaandamist.

Komisjoni kogutud teave, mis põhineb riiklike pädevate asutuste päevaandmetel TTFi

tuletisinstrumentide positsioonide kohta, näitab, et kuigi mõne turuosalise positsioonid

lähenevad aeg-ajalt piirmääradele, on sellised positsioonid süstemaatiliselt vähenenud

enne, kui need jõudsid kõnealuseid piirmäärasid ületada. Komisjoni arvates näitab see, et

positsioonipiirangud toimivad nõuetekohaselt ja on kehtestatud asjakohasel tasemel.

Komisjon märgib ka, et positsioonipiirangud võivad aidata vältida ülemäärast turu

kontsentratsiooni. Sellega seoses märgib komisjon, et positsioonide kontsentratsioon TTFi

tuletisinstrumentide turul on pidevalt vähenenud: kui 2022. aasta juulis moodustasid

kümne suurima osaleja pikad positsioonid ligikaudu 50 % kõigist pikkadest

positsioonidest, siis 2024. aasta moodustasid need ligikaudu 35 %. (20)

Enamik vastajaid, sealhulgas enamik avaliku sektori asutusi, leidis, et

positsioonipiirangutega hõlmatud lepingute ulatust ega hõlmatud positsioonide liiki ei ole

vaja muuta. Vastajad lükkasid peaaegu ühehäälselt tagasi ka Draghi aruandes esitatud

ettepaneku eristada positsioonipiiranguid kauplejate liikide alusel. Komisjon leiab, et ei

ole mingit märgatavat vajadust positsioonipiirangute korda turuosaliste liikide kaupa

täiendavalt eristada, võttes arvesse MiFID 2 kohast riskimaanduserandit, mis juba

võimaldab teatavat paindlikkust finantssektorivälistele äriühingutele, ning

märkimisväärset riski, et raamistik muutub tarbetult keeruliseks.

Mõned tootmisharu sidusrühmad märkisid, et riskimaanduserandi või likviidsuse

pakkumise erandi taotlemise ja tegemise menetlused on koormavad. 57 % vastanutest tegi

ettepaneku, et need ülesanded võiks üle anda kauplemiskohtadele. Viis kauplemiskohta ja

kaks börsiliitu ei nõustunud selle ettepanekuga. Lisaks märkisid kaks reguleerivat asutust,

et kauplemiskohtade rolli ei tohiks laiendada positsioonipiirangute kehtestamisele,

eelkõige seetõttu, et selliste kauplemiskohtade vahel, kus kaubeldakse sama lepinguga, on

vastuolulised ärihuvid. Komisjon näeb samuti viimasel juhul probleeme ja leiab seetõttu,

et positsioonipiirangute kehtestamisega seotud ülesannete delegeerimist ei tohiks ette

näha. Näib siiski, et riskimaanduserandi või likviidsuse pakkumise erandi tegemise

protsessi võiks muuta paindlikumaks, delegeerides teatavad ülesanded, nagu taotluste

20 Allikas: EEXi ja ICE andmed 2022. ja 2024. aasta suve kohta.

16

menetlemise ja erandite taotluste valideerimise, kauplemiskohtadele, eelkõige juhul, kui

kaalutlusõigust ei ole vaja või on seda vaja vähe.

Lõpuks tõstatasid kaks vastajat küsimusi seoses ELi positsioonipiirangute korra

kohaldamisega kolmandate riikide kauplemiskohtades võetud positsioonide suhtes ning

sellega kaasneva võimaliku kõrvalehoidmise ohuga. Praegune finantsinstrumentide

turgude direktiivi kohane positsioonipiirangute kord võib tekitada õiguskindlusetust seoses

positsioonidega, mida ELi investeerimisühingud ja nende kliendid võtavad kolmandate

riikide kauplemiskohtades, mis pakuvad kauplemist majanduslikult samaväärsete

kaubatuletislepingutega, ning seoses sellega, millises ulatuses tuleks sellistest

positsioonidest teatada ja neid positsioonipiirangute arvutamisel arvesse võtta, kui selliste

lepingute suhtes kohaldatakse ELis positsioonipiiranguid. See võib aidata kaasa

ebavõrdsete tingimuste loomisele ELi ja kolmandate riikide kauplemiskohtade vahel ning

luua võimalikke stiimuleid majanduslikult samaväärsete tuletisinstrumentidega

kauplemiseks pigem kolmandate riikide kauplemiskohtades kui ELi kauplemiskohtades.

- Positsioonidest teatamine ja positsioonide haldamise kontroll

Positsioonidest teatamisega seoses väljendasid kõik vastajad peale ühe muret turuosaliste

võimalike kohustuste pärast teatada kauplemiskohtadele süstemaatiliselt börsivälistest

positsioonidest, et toetada nende positsioonide haldamise kontrolli volitusi. Vastajad

juhtisid tähelepanu võimalikule märkimisväärsele koormusele ja ohule, et see võib viia

tundliku äriteabe ebakohase jagamiseni. Sidusrühmad soovitavad pigem olemasolevaid

esitatud andmeid tõhusamalt kasutada. Ligikaudu 10 % vastanutest (eelkõige kolm avaliku

sektori asutust) tegi ettepaneku, et majanduslikult samaväärse börsivälise lepingu

positsioonidest teatamist tuleks laiendada kõigile turuosalistele ja seega kohaldada seda

muude kui investeerimisühingute suhtes, eelkõige selleks, et tagada positsioonipiirangute

piisav jõustamine.

Mitu neist sidusrühmadest, kes olid kauplemiskohtadele börsivälistest positsioonidest

süstemaatilise teatamise vastu, leidsid siiski, et kauplemiskohtadel peaks olema võimalik

nõuda täiendavat positsiooniteavet börsiväliste lepingute laiema ulatuse kohta, kui selliste

lepingute positsioonid võivad mõjutada samas kauplemiskohas kaubeldavate lepingute

hinda, ja üksnes konkreetsetel asjaoludel, näiteks halvenenud turutingimuste või

suurenenud riski perioodidel (erinevalt süstemaatilisest teatamisest). Komisjon on

seisukohal, et see võib suurendada kauplemiskohtade suutlikkust teha positsioonide

haldamise kontrolli ja aidata jälgida nõuetekohast kauplemist ning lõppkokkuvõttes kaitsta

turge finantsstabiilsuse riskide eest, piirates samal ajal rakendamiskulusid võrreldes

börsiväliste positsioonide süstemaatilise teatamisega kauplemiskohtadele.

Ligikaudu 85 % vastanutest leidis, et finants- ja energeetikasektori järelevalveasutustel

peaks olema täielik juurdepääs oma vastavatele andmekogumitele (nt riikide reguleerivatel

asutustel peaks olema juurdepääs finantsinstrumentide turgude direktiivi/määruse

kohastele andmetele ning riiklikel pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs C6-erandi

ja hetketurgude andmetele). Komisjon leiab, et seda on võimalik saavutada lihtsustatud

koostöö ja andmete jagamise kaudu (vt andmeid käsitlev punkt).

Sidusrühmade seisukohad ELi-väliste turuosaliste positsioonide lõplike kasusaajate

aruandluse võimaliku laiendamise kohta lahknesid. Kuigi (eelkõige ELis asuvad) vastajad

olid üldiselt nõus, et selline teave annab lisaväärtust, juhtisid kolm vastajat tähelepanu

täiendavale koormusele ja võimalikele probleemidele seoses kolmandate riikide

turuosaliste poolse nõuete täitmise tagamisega. Reguleerivad asutused toetasid kindlalt

17

selle aruandluslünga kõrvaldamist, sealhulgas tehinguandmete puhul. Kaks

finantsvaldkonna reguleerivat asutust ja üks energeetikasektori reguleeriv asutus rõhutasid,

et praegune süsteem takistab nõuetekohast järelevalvet ja põhjustab võimalikku süsteemset

haavatavust. Tuleb märkida, et kaubatuletisinstrumentide (eelkõige

energiatuletisinstrumentide) peamiste kauplemiskohtade praegused eeskirjad juba

kohustavad sellist teavet esitama, eelkõige selleks, et täita energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaseid aruandlusnõudeid.

Komisjoni hindamise järeldused

Üldiselt leiab komisjon, et kehtiv positsioonipiirangute kord toimib nõuetekohaselt.

Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et korda tuleks karmistada või leevendada. Samuti

leiab komisjon, et kapitaliturgude taastepaketiga tehtud muudatused on aidanud

kaubatuletisinstrumentide turgusid veelgi süvendada, eriti energiatuletisinstrumentide

segmendis.

Komisjon näeb võimalust täiendavalt uurida tingimusi, mille alusel võiks

kauplemiskohtadele panna suuremad, kuid hästi piiritletud kohustused riskimaanduserandi

ja likviidsuse pakkumise erandi ning võimalike ajutiste erandite tegemisel, et muuta meede

paindlikumaks ja turusuundumustele paremini vastavaks, vältides samal ajal volituste

märkimisväärset üleandmist reguleerivatelt asutustelt. Tuleks kehtestada konkreetsed

kaitsemeetmed, nagu süstemaatiline (kuid sihipärane) aruandlus riiklikele pädevatele

asutustele ja korrapärane läbivaatamine riiklike pädevate asutuste poolt, et vältida huvide

konflikte ja võimaldada järelevalveasutustel saada konsolideeritud ülevaade kehtivatest

eranditest. Komisjon ei pea siiski asjakohaseks anda positsioonipiirangute kehtestamise

õigus üle kauplemiskohtadele.

Seoses positsioonipiirangute kohaldamisega kolmandate riikide kauplemiskohtades

võetud positsioonide suhtes on komisjon teinud turgude integreerimise ja järelevalve

paketi raames ettepaneku selgitada, et finantsinstrumentide turgude direktiivi kohasele

positsioonipiirangute korrale vastavuse hindamisel tuleks arvesse võtta positsioone, mida

ELi investeerimisühingud ja nende kliendid hoiavad väljaspool ELi kauplemiskohta

kaubeldavates majanduslikult samaväärsetes lepingutes. See tagaks ELi

kauplemiskohtades, kolmandate riikide kauplemiskohtades ja börsiväliselt kaubeldavates

lepingutes olevate positsioonide võrdse kohtlemise. See selgitus on kooskõlas Draghi

aruandes rõhutatud strateegilise autonoomia ja ELi konkurentsivõime

poliitikaeesmärkidega, luues võrdsed tingimused kõigis kauplemiskohtades, kõrvaldades

stiimulid kauplemiseks väljaspool ELi ja vältides võimalikku ELi normidest

kõrvalehoidmist. Samuti tagab see turuosalistele õiguskindluse, vähendades

õiguskindlusetusega seotud kulusid.

Selleks et toetada kauplemiskohti nende positsioonide haldamise volituste täitmisel ning

tagada õiglased ja nõuetekohased turud, võiks komisjon täiendavalt uurida tingimusi, mille

alusel võiks kauplemiskohtadele anda positsioonide haldamise kontrolli laiendatud

volitused, et taotleda vajaduse korral ja teatavatel asjaoludel teavet nende turuosaliste

positsioonide kohta börsiväliste lepingute laiemas kogumis, mis on seotud nende poolt

kauplemiseks pakutavate kaubatuletisinstrumentidega ning aluseks oleva kaubaga seotud

varade ja kohustustega. See volitus peaks laienema kõigile börsivälistele lepingutele, mis

võivad mõjutada asjaomase kauplemiskohas kaubeldava lepingu hinna- või

arveldustingimusi ELis. Käesolev ettepanek võimaldaks ka viia ELi normid paremini

kooskõlla järeldustega, mille IOSCO tegi hiljutises aruandes kaubatuletisinstrumentide

18

turgude reguleerimise ja järelevalve kohta,21 milles ta soovitas teha täiendavat tööd, et

parandada börside suutlikkust saada teavet turuosaliste positsioonide kohta seotud

börsivälistes kaubatuletisinstrumentides ja aluseks olevatel füüsilistel kaubaturgudel.

Komisjon leiab siiski, et mis tahes nõue, et turuosalised peavad teatama

kauplemiskohtadele süstemaatiliselt oma positsioonidest aluseks oleval turul ja

börsiväliste lepingute laias kogumis, ei oleks proportsionaalne koormuse tõttu, mida

selline meede võib endast kujutada. Samal põhjusel ei tundu olevat asjakohane anda

järelevalveasutustele aru kõigist aluseks olevatel turgudel või börsivälistes lepingutes

olevatest positsioonidest peale investeerimisühingute majanduslikult samaväärsete

börsiväliste lepingute positsioonide. Selleks et tagada eri liiki turuosalistele võrdsed

tingimused, võib komisjon siiski kaaluda, kas majanduslikult samaväärsete börsiväliste

lepingute positsioonidest teatamise kohustust saaks laiendada kõigile turuosalistele,22 et

tagada positsioonipiirangute nõuetekohane jõustamine.

Samuti võib komisjon kaaluda, mil määral võiks olla asjakohane kehtestada kolmandate

riikide turuosalistele täiendav nõue esitada teavet lõplike kasusaajate kohta, et täita lünk

praeguses positsioonide aruandluses.

5. JÄRELDUSED

Sidusrühmade vastused ja sellele järgnenud komisjoni hinnang, mis põhines

turusuundumuste analüüsil, ei osutanud pakilisele vajadusele teha

kaubatuletisinstrumentide raamistiku läbivaadatud elementides sisulisi muudatusi, kuigi

tulevikus võiks kaaluda teatavate sihipäraste muudatuste tegemist.

21 https://www.iosco.org/library/pubdocs/pdf/IOSCOPD781.pdf. 22 See tähendab muudele turuosalistele peale investeerimisühingute ja mitteinvesteerimisühingute, kes

teevad tehinguid investeerimisühingu kaudu.