KEKK protokoll 21.05.2026

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 156

Tallinn, Toompea Neljapäev, 21. mai 2026

Algus 13.00, lõpp 14.16

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Lauri Laats

Kutsutud: Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma ja

peaspetsialist Kris Heinsoo ning õigusosakonna nõunik Džein Aunre, Õiguskantsleri

Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE)

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE)

Yoko Alender sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil tutvustatakse ja pannakse hääletusele

19 komisjonipoolset muudatusettepanekut (ME).

X. Eelnõu pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Muudetakse rohkem kui kolme seadust, mistõttu nimetatakse pealkirjas seadus, milles

tehakse põhilised muudatused ja täiendus, millest nähtub, et muudetakse nelja või enamat

seadust.

Keskkonnakomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

2

X. Eelnõu § 1 punktis 4 teha järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. muuta looduskaitseseaduse (LKS) § 81 lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi, mille ainus eesmärk

on riigi julgeoleku tagamine, tulemusel või seaduses sätestatud juhul on vaja liiki või elupaika

kahjustava tegevuse mõju hüvitada või leevendada, kantakse kavandatav või määratud

hüvitus- või leevendusala Eesti looduse infosüsteemi.“

Selgitus: Ettepanek on vajalik, kuna 612 SE-s olev sõnastus eristab, mis juhul määrab

hüvitus- või leevendusala Keskkonnaamet. Keskkonnaametile hüvitusala määramise pädevuse

andmine on kavandatud 610 SE-ga, kus on toodud protseduur, kuidas Natura hindamise

korral Keskkonnaamet seda teeb. Kuna 610 SE edasine menetlus pole teada ja ka

Õiguskantsleri 05.08.2025 kirjas nr 7-4/240614/2505704 esitatud tähelepanekute

arvestamiseks on vajalik muuta 612 SE-s olnud sõnastust, et ei tekiks vastuolu erinevate

seadusesätete vahel. Kehtivas õiguses (KeHJS, LKS) on Natura hindamise käigus erandi

tegemise menetluses hüvitusmeetmete määramise kohustus eksperdi ülesanne. LKSi

kavandatud § 81 sätestab õigusliku aluse hüvitus- ja leevendusalade Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) kandmiseks ning õiguse haldusorganil peatada haldusmenetlus või

seada haldusakti andmisel tingimusi, kui kavandatav tegevus võib hüvitus- või leevendusala

kahjustada. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes tagab nende

kandmise ja ajakohastamise EELISes. Kui seadusega antakse tulevikus hüvitus- või

leevendusala määramise õigus Keskkonnaametile, on § 81 lõike 4 regulatsioon täidetud

Keskkonnaameti poolt hüvitus- ja leevendusala määramisega.

Seaduseelnõu 612 SE seletuskirjas on eksitav selgitus, mille kohaselt kuuluvad hüvitusalade

hulka ka puhveralad. Hüvitusalad on osa hüvitusmeetmetest. Puhveralad on alad, kus tuleb

hinnata kavandatava tegevuse mõju kaitseväärtuste säilimisele. Puhveralad hüvitusalade

hulka ei kuulu, tegemist on leevendusaladega, mille eesmärgiks on vältida ebasoodsa mõju

tekkimist. Samuti ei saa tekkida 612 SE seletuskirjas toodud olukorda, mille alusel määrab

hüvitus- ja leevendusalad Keskkonnaamet enne 610 SE-s toodud protseduuri jõustumist, kus

Natura erandi menetluses määrab hüvitusmeetmed Keskkonnaamet.

x.x. muuta LKS § 81 lõige 4 ja sõnastada järgmiselt:

„(4) Hüvitus- või leevendusala määramise ettepanek esitatakse planeeringu või tegevuseks

taotletava loa menetluses esimesel võimalusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja ala

andmete kontrollimiseks.“

Selgitus: Ettepanek on seotud eelmise muudatusettepanekuga. Sõnastuse muutmine on vajalik

§ 81 jõustumisel , et ei tekiks vastuolu erinevate seadusesätete vahel. Kehtivas õiguses

(KeHJS, LKS) teeb Natura hindamise käigus erandi tegemise menetluses hüvitusmeetmete

määramise ettepaneku ekspert. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga, kes tagab nende kandmise ja ajakohastamise EELISes. Kui seadusega

tulevikus antakse hüvitus- või leevendusala määramise õigus Keskkonnaametile on § 81 lõike

4 regulatsioon täidetud Keskkonnaameti poolt hüvitus- või leevendusala määramisega.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et ME puudutab hüvitus- ja leevendusalade määramist. Algses eelnõus

oli teema sätestatud laiemalt ja sõnastatud oli ka Keskkonnaameti (KeA) roll. ME puudutab

ka info liikumist ja selgelt sätestatakse kohustuste jaotus. KeA-le ei anta hüvitus- ja

leevendusalade määramise õigust, sest seda sätet menetletakse eelnõu 610 raames.

3

Tiit Maran küsis, kas hüvitus- ja leevendusalade määratlus jääb eelnõust välja. Varasemalt

on eksperdi määratlus olnud ebaselge ja see peaks olema paremini mõtestatud. Taimo Aasma

vastas, et regulatsiooniga ei tooda eelnõusse täiendavat eksperdi terminit. Mõjuhindamise

seaduses on ekspert defineeritud ja looduskaitseseaduses on defineeritud Natura 2000 alade

ekspert.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 5 täiendada LKS § 16 lõiget 1 pärast sõnu „hoiualal või“ sõnadega

„Eesti looduse infosüsteemi kantud“

Selgitus: Eelnõu § 1 punkti 5 täiendatakse sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 11 (LKS § 20 lõige

11), et kinnisasja võõrandamistehingus tuleb loodusobjekti andmed esitada, kui teave ala kaitse

alla võtmise kavandamise kohta on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELISesse). Sel juhul

on kavandamine üheselt tuvastatav ja info kättesaadav nii notaritele, kohtutäituritele,

pankrotihalduritele kui maaomanikele.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab tehingute raames info edastamist. Tuuakse sisse

kavandatava kaitseala termin ja selle info peab olema kättesaadav EELIS-es.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 10 (uues tekstis punkt 9) punktiga järgmises sõnastuses:

10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või

püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist riiklikult kaitstava

loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga

kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.“;

Selgitus: LKS § 20 lõike 1 muudatus on vajalik, et oleks üheselt selge, et selle paragrahvi

kohaldamisalasse jäävad ainult riiklikult kaitstavad loodusobjektid. Eelnõu 612 SE § 1 punktis

10 muudetakse sarnaselt sama sätte pealkirja, sest eelnõu § 1 punktiga 43 (uues tekstis punkt

53) täiendatakse LKSi kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva

kinnisasja omandamise regulatsiooniga ja seetõttu on vajalik norme selgelt eristada.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et ME on tehniline ja eelnõusse tuuakse termin „riiklikult kaitstav

loodusobjekt“. Eelnõuga sätestatakse kohalike omavalitsuste (KOV) kohustused maade

omandamisel kohalikel kaitsealadel. Riiklikult kaitstavate objektide ja kohalikult kaitstavate

objektide terminid on selguse huvides lahutatud.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Teha eelnõus järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. Eelnõu § 1 punktis 24 (uues tekstis punkt 22) muuta LKS § 35 lg 2 ja sõnastada

järgmiselt:

4

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu

veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5 sätestatud juhul.“

Selgitus: Muudatusettepanek on vajalik, et eelnõu 612 SE-ga muudetava § 35 lõikesse 2 lisatud viited

samas paragrahvis nimetatud erisätetele oleks üheselt selged ja üheselt mõistetavad. Kuigi

üldsätte ja täpsustava erisätte korral kehtib ranna ja kalda kitsenduste määramisel viimasena

nimetatu, sõnastatakse seaduses üldsäte selgemini. Säte käsitleb piiranguvööndi ja

ehituskeeluvööndi laiuste arvestamise lähtejoont. Joonobjektina põhikaardile kantud

maaparandussüsteemi eesvooluks oleva kraavi ja kaldaastangu puhul ei arvestata nimetatud

vööndite lähtejoont põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Kuidas ranna ja kalda

piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit konkreetse veekogu joonobjekti ja kaldaastangu puhul

arvestatakse, on sätestatud vastavalt sama paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5. Millisel juhul

märgitakse veekogu põhikaardile joonena, mitte pindalalise objektina, tuleneb

keskkonnaministri 20.12.2013 määrusest nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist

tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 24 (uues tekstis punkt 22 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„23) paragrahvi 35 lõikes 21 asendada tekstiosa „lõike 1 punktides 1 ja 2“ tekstiosaga „lõikes

1“

Selgitus: muudatus tuleneb eelnõu punktist 23 (uues tekstis punkt 21), mille kohaselt

tunnistatakse kehtetuks LKS § 35 lõike 1 punkt 3 ja lõige jääb 2-punktiliseks. Muudatus on

tehnilist laadi.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma lausus, et ME puudutab ehituskeeluvööndit. Defineeritakse vööndite

alguspunktid ja üleujutusalade määratlused. Ehituskeeluvööndit puudutavad ME-d on läbi

vaadatud koostöös Õiguskantsleri bürooga.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 28 (uues tekstis punkt 27) muuta LKS § 37 lg 11 ja 12 ning sõnastada

järgmiselt:

„(11) Rannal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 sätestatud korduva

üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb piiranguvöönd

käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 sätestatud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.“

Selgitus: Muudatuse kohaselt on rannal edaspidi piiranguvöönd korduva üleujutusega ala

piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui LKS § 37 lõike 1 punktis 1 sätestatud

vööndi laius. Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal laieneb

piiranguvöönd edaspidi kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius. Korduva

5

üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala

piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone

kõrgusväärtusest.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma märkis, et ME käsitleb korduva üleujutusega alasid ja piiranguvööndite laiuseid.

Uus sõnastus sätestab üheselt mõistetava definitsiooni.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 29 (uues tekstis punkt 28 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

29) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga

„lubatud ehitustegevuseks, keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks,“

Selgitus: LKS § 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse selliselt, et see lubab mootorsõidukiga ranna

ja kalda piiranguvööndis väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõita ka lubatud

ehitustegevuseks ja keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks. Piiranguvööndisse sõitmine peab

tegevuse eesmärki silmas pidades olema põhjendatud ja sihipärane, arvestama ranna ja kalda

kaitse eesmärkidega. LKS § 38 näeb ette erandid ehituskeeluvööndisse ehitamiseks, muudatus

on vajalik, et oleks selge, et vajadusel võib ehitustegevuseks (nt ehitusmaterjali kohalevedu)

piiranguvööndis sõita. Sama käib keskkonnaloa alusel tehtava töö kohta.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma kommenteeris, et ME täpsustab mootorsõidukigasõitmist rannal ja kaldal.

Muudatusega lubatakse sõitmist lubatud ehitustegevuseks ja keskkonnaloa alusel teostatavaks

tööks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Teha eelnõus §-s 1 järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. Muuta punkt 32 ja sõnastada järgmiselt:

32) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Rannal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 sätestatud korduva

üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd

käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 sätestatud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.“

Selgitus: Muudetakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise regulatsiooni.

Õiguskantsler on leidnud, et kehtiv LKS sõnastus ei ole üheselt selge vööndite ulatuses

6

üleujutuse korral ja teinud ettepaneku sõnastust muuta (Õiguskantsleri 06.05.2024 ja

05.08.2025 kirjad Riigikogu keskkonnakomisjonile). Kui üleujutus ulatub kaugemale kui

LKS § 38 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vööndi laius, on vööndi piiriks üleujutuse piir.

Rand ja kallas on Eestis väga eriilmeline, seal on unikaalne üleminekukooslus, kus toimuvad

looduslikud protsessid on pidevas muutumises. Eestis vahelduvad kiiresti väga erinevat tüüpi

rannad. Osad rannatüübid on suuremas muutumises (nt liivarannad) ja osad tundlikumad

üleujutustele (nt möllirannad) kui teised. Seega kui kaugele veekogust oleks mõistlik nii looduse

kui inimese seisukohast ehitada erinevaid ehitisi peab olema läbimõeldud ennekõike

üldplaneeringu tasandil. Lisaks sageli esinevale korduvale üleujutusele esinevad Eesti

randadel ja kallastel samades kohtades teatud korduvusega ka ekstreemsemad üleujutused, mis

ulatuvad veel kaugemale ja kõrgemale. Kliimamuutused võivad mõjutada ka keskmise

mereveetaseme tõusu ning ekstreemsete üleujutuste sagenemist. Just üldplaneering kui

ühiskondlik kokkulepe, milliste riskidega arvestatakse, on õige tasand, millega saab

ehituskeeluvööndit nii suurendada kui põhjendatud juhtudel vähendada. Loodukaitse

seisukohalt olulised piirkonnad - rannamärgalad jäävad üldiselt kaldajoone ja 1 m

kõrgusväärtuse vahele. Kuna aga rand ja kallas on Eestis väga erinev, siis ei pruugi

põhiregulatsioonist tuleneva ehituskeeluvööndi laiusega olla igal pool tagatud kõikide ranna

ja kalda kaitse eesmärkide täitmine ja on põhjendatud konkreetsest asukohast lähtuvalt

ehituskeeluvööndi suurendamine. Oluline, et oleks läbi mõeldud, et ehitamine üleujutusala

piirile ei seaks ohtu sealseid looduskoosluseid ja oleks tagatud juurdepääs kallasrajale ja

läbipääs kallasrajal liikumiseks.

Koostamisel oleva üleriigilise planeeringu üks eesmärkidest on vältida uute ehitusalade

laienemist looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate

tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist

looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla põhjendatud uue ehitise lubamine juba olulise

inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel, ümbritsetud hoonestusega aladel jms kohtades.

Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid ühiseid rikkusi, mida

tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti randadele peaks olema vaba.

Kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide

tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärke. Oluline, et ehitised

võimalikult vähe muudaks rannal ja kaldal toimuvaid looduslikke protsesse ja samas, et

looduslikud protsessid võimalikult vähe mõjutaks, ohustaks ehitisi ning inimesi endid. Tuleb

vältida olukorda, et ehitamisel on selline mõju, mis tingib vajaduse kaitseehitiste püstitamise

järgi, mis omakorda muudavad looduslike protsesside toimimist ning suurendavad riske

naabritele (näiteks ranna ja kalda ala tõstes võib suureneda üleujutuse risk naaberkinnistutele

või on vajalik ehitise kaitseks rajada (laine)barjääre, mida on looduses toimuvate protsesside

tõttu vaja hakata pikendama või kõrgemaks ehitama). Üleujutuste vms eest kaitseks ehitiste

rajamine võib kahjustada elurikkust. Samuti on see kallis tegevus, kus vaja lahendada, kes selle

kulu kannab. Kui KOV ei ole üldplaneeringu tasandil eelnimetatud erinevaid asjaolusid

piisavalt suutnud arvestada, siis saab ja peab KOV hiljem detailplaneeringumenetluses või

projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama nii ranna ja kalda kaitse eesmärkide kui

üleujutusohuga.

Maismaaökosüsteemid on otseselt sõltuvad veekogude mõjust piirkonna veerežiimile, mis on

seda tugevam, kui veekogu kaldad on ajutiselt üleujutatavad. Veekogudel ja nende ehitus- ja

piiranguvööndil sinivõrgustikuna on rohevõrgustiku toimimist toetav funktsioon: sidususe

tagamine (veekogud on ise ja ka nende kaldavööndid olulised liikumiskoridorid), elupaigahüve

(nt lõhelised jms haruldane vee-elustik, kahepaiksed, poolveelise eluviisiga loomad,

rändlinnud, nahkhiired jms), kliimamuutuste mõjude puhverdamine (sh lammialade ja luhtade

süsiniku sidumise võime, üleujutuste puhverdamine, erosiooniohu maandamine jms),

7

rekreatsioon (alates suplemisest kuni harrastuspüügini). Vahetult ehituskeeluvööndi piirile

ehitamisel tuleb omanikul arvestada, et kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe

meetri laiune kaldariba (ajutine kallasrada) veeseisu piirjoonest, mida kaldaomanik peab

igaühel lubama kasutada (KeÜS § 38 lg-d 3 ja 4).

Täna on suur osa maailma riikidest probleemi ees, kus ühelt poolt tungib peale meri ja teiselt

poolt inimasustus ning rannavöönd – üleminek maalt merele – jääb aina kitsamaks. Tänu sellele

kaovad mitmed ainulaadsed elupaigad aga kaob ka looduslik puhvertsoon ja suurenevad merelt

tulenevad ohud inimestele (ajuveenähtused, tormipurustused jne). Et sellise olukorra tekkimist

Eestis vältida, peame hoolitsema selle-eest, et meie randades oleks püsivalt looduslik

puhvertsoon ja rannaprotsessid saaksid reageerida kliimas toimuvatele muutustele ning

kohanduda vastavalt sellele. Võimalike kaitsemeetmete rakendamisel peaksime silmas pidama,

et looduslikud kaitsemeetmed tagavad rannakeskkonna säilimise nii loodusliku mitmekesisuse

kui ka inimese seisukohalt. Peame olema ka valmis selleks, et kui meretaseme tõus hakkab

oluliselt ületama maakerget, siis mõnel pool on pigem mõistlik inimesel taanduda, et tagada

minimaalse loodusliku puhvertsooni säilimine. See on sageli ka odavam kui ükskõik mil viisil

randade kaitsmine.

Üldplaneeringu koostamisel on eeltoodud asjaoludega arvestamine väga oluline ja vajadusel,

kui ranna ja kalda kaitse eesmärkide kaitset seaduse keskmist arvestav regulatsioon ei taga, on

võimalik ehituskeeluvööndi suurendamine (LKS § 40 lg 2). Üldplaneeringu kooskõlastamisel

saab Keskkonnaamet juhtida KOVi tähelepanu, kui üldplaneeringus ei ole piisavalt üleujutuse

riske käsitletud ja ranna või kalda kaitse eesmärkidega arvestatud.

Ehituskeeluvöönd laieneb rannal korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega

ala ulatub kaugemale kui LKS § 38 lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.

Seega kui üleujutusala on kitsam kui põhiregulatsioonis sätestatu, rakendub põhiregulatsioon.

Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd

kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui LKS § 38 lõike 1 punktides 3‒6 või lõikes

2 sätestatud vööndi laius.

x.x. Täiendada § 1 pärast punkti 32 punktiga järgmises sõnastuses, muutes vastavalt

järgnevate punktide numbreid:

33) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku võib ranna ja kalda

ehituskeeluvööndis elamumaa juhtotstarvet ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti

nõusolekul.“,

Selgitus: Muudetakse seaduseelnõus 612 SE-s olevat muudatust, Riigikogule esitatud eelnõus

on sama muudatus kavandatud § 38 lõikeks 13. Asukohamuudatus on vajalik, et seaduseelnõu

tekst oleks paremini ja loogilisemalt ülesehitatud. Ajendatuna keskkonnakomisjonile

laekunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasisidest muudatusettepanekutele

täiendatud punkti nii, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndis lisaks sihtotstarve määramisele saab

ka juhtotstarve määramine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Juhtotstarbe lisamise täiendus

on vajalik, sest nii planeeringumenetluses kui eraldi toimingut teostades on oluline, et

ehituskeeluvööndisse, kus üldreegli kohaselt on uute hoonete ja rajaiste ehitamine keelatud, ei

määrataks elamumaad. Lisaks on sätet täpsustatud nii, et Keskkonnaameti nõusolekut on vaja

küsida väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku kuna eelnõuga 612 SE on

kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise õigus linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus

anda KOV-idele.

Keskkonnakomisjon

8

Taimo Aasma sõnas, et ME haakub üle-eelmise punktiga ja reguleeritakse ehituskeeluvööndi

ja piiranguvööndi ulatusi. Üldjuhul kehtib põhiregulatsioon ja laiemate üleujutusalade puhul

ulatub piiranguvöönd üleujutusalade piirini. Maa- ja Ruumiametiga on kokkulepe, et eelnõu

jõustumisel kuvatakse uus vööndite arvestus avalikult nende kodulehel. Kris Heinsoo lisas, et

kui korduv üleujutusala ulatub kaugemale, siis laieneb ehituskeeluvöönd üleujutusala piirini.

Piiranguvööndis kehtib sama põhimõte. Korduva üleujutusega ala määratakse

üldplaneeringuga ja kui seda pole määratud, siis võetakse lähtejooneks üks meeter kaldajoone

kõrgusväärtusest. Yoko Alender märkis, et seletuskirja tuleks lisada selgitav joonis, mis oleks

kõigile kättesaadav. Kui tulevikus muutub üleujutusala loodusest tingituna (nt

kliimamuutustest tulenevalt), siis muutub ka ehituskeeluvöönd.

Andres Metsoja küsis, kas ja kuidas on hajaasustuses võimalik ehituskeeluvööndit

vähendada. Kris Heinsoo vastas, et ehituskeeluvööndit saab muuta üldplaneeringuga.

Edaspidi otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise linnas kui asustusüksuses, alevis ja

alevikus KOV ning väljaspool neid tuleb küsida KeA nõusolekut. Ka kaitsealadel saab

ehituskeeluvööndit vähendada vaid KeA nõusolekul. Üleujutusala on ehituskeeluvööndi osa

ja liiga veekogu äärde ei tohiks ehitada. Yoko Alender lisas, et seletuskirjas selgitatakse, miks

on ehituskeeluvööndi muutmisel kaalutlus ja analüüs oluline. Varasemalt on kaalutud, kas

linna, alevi ja aleviku asemel oleks parem üldine tihe- ja hajaasustuse määratlus.

Advokaadibüroo arvamusel on KeA-l õigus peatada planeeringu koostamisel tiheasustusala

laiendamine, kuid tegelikult see õigus tal puudub. Oluline see eelnõusse lisada, et linnas,

alevis ja alevikus on ehituskeeluvööndi muudatused KOV-i otsustada ning mujal on vajalik

KeA nõusolek.

Tarmo Tamm uuris, kuidas lahenes linna, alevi ja aleviku ning tiheasustusala määratluse

probleem. Regulatsioon peaks laienema ka tiheasustusaladele. Probleemiks on, et inimesed

kolivad maalt linna ja maal ei peaks takistama tiheasustusalade arengut. Andres Metsoja

sõnas, et kui KOV otsustab üldplaneeringus, et tegemist on näiteks kompaktse

hoonestusalaga, kuid KeA ütleb, et tegemist on hoopis puhveralaga, siis tekib KOV-i

enesekorraldusõiguse riive. Käesolev ME puudutab vaid ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

regulatsiooni, mitte ükskõik mis küla. Yoko Alender selgitas, et tiheasustusala mõiste on

defineeritud LKS-is § 38 kui kompaktse asustusega ala. Tiheasustusala definitsioon on

mitmeti tõlgendatav ja linn, alev ning alevik on täpsemad määratlused. Eesti külad on

eriilmelised ja KeA peaks kaaluma seal loodusväärtuste säilimist. Tiheasustusalade arengut ei

takistata, vaid soovitakse, et asustus ei valguks laiali. Üleriigilise planeeringuga suunatakse

olemasolevate tiheasustusalade tihendamist. KOV enesekorraldusõigust ei piirata. KeA roll on

laiendamise ja uute alade määramise puhul kontrollida loodusväärtuste säilimist.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran; vastu 2: Andres Metsoja, Tarmo Tamm;

erapooletu 0:)

X. Teha §-s 1 järgmised seotud muudatused:

x.x. muuta punktis 31 LKS § 38 lg 1 p 3 ja sõnastada järgmiselt:

„3) linnas kui asustusüksuses, alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse

asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5

ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;“;

Selgitus: Muudatusega lisatakse viide sama lõike punktile 6, millega on sarnaselt teistele

viidatud sätetele seatud väiksem vööndi ulatus kui punktis 3.

9

Taimo Aasma ütles, et ME-ga algavad ehituskeeluvööndi regulatsiooni täpsustused. Kris

Heinsoo lisas, et esimene täpsustus on tehniline ja sõnastatakse, et linna käsitletakse kui

asustusüksust. Muudatuse teine pool täpsustab, kus on ehituskeeluvöönd vähem kui 50

meetrit.

x.x muuta punktis 33 (uues tekstis punkt 34) LKS § 38 lg 4 p 1 ja sõnastada järgmiselt:

„1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest

maismaa suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise

laiendusele, mis ei asu veeseaduse kohases veekaitsevööndis (edaspidi veekaitsevöönd);“;

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu ja Eesti

Kinnisvarafirmade Liidu tagasiside põhjal täpsustatakse muudatusettepaneku sõnastust.

Muudatusega täiendatakse erandit, millele ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis

olemasoleva elamu õuemaal ei laiene. Eelnõu 612 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses

olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest maismaa suunas

ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse. Kuna

ennekõike on oluline hoonete kui üldjuhul suurema mõjuga ehitiste asukoht, siis asendatakse

„õiguslikul alusel rajatud ehitistest“ sõnadega „õiguslikul alusel ehitatud hoonest“. Ja

lisatakse täiendus, et ehituskeeld ei laiene ka sel juhul, kui uus ehitis asub olemasoleva hoonega

samal kaugusel või toimub õuemaal maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendamine. Kui

kinnisasjal ei asu muid hooneid kui elamu, saab nimetatud erandi alusel veekogust samale

kaugusele elamu endaga või elamust maismaa suunas ehitada uusi ehitisi. Ranna ja kalda

kaitse seisukohast on oluline, et ei ehitataks veekogule lähemale. Sätet tasandab sama

paragrahvi lõige 5, mis võimaldab pädeva asutuse (KeA) kaalutlusotsusel põhjendatud juhul

ehitada olemasolevatest hoonetest veekogu suunas.

x.x täiendada § 1 pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises sõnastuses,

muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

35) paragrahvi 38 lõike 4 punktid 11–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või olemasoleva ehitise laiendusele;“;

Selgitus: Täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega võimaldatakse tiheasustusaladel

olemasolevate ehitiste ehitusjoonest maismaa suunas ka ehitiste mahupiiranguteta laiendamist,

lisaks juba ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele lubatud uue ehitise

püstitamisele. Nii ehitise laiendus kui uus ehitis võivad asuda tiheasustusalal väljakujunenud

ehitusjoonel, olemasolevate hoonetega samal kaugusel. Väljakujunenud ehitusjoone

määramine oleneb kohalikest looduslikest ja maastikulistest tingimustest. Selle määramisel

arvestatakse külgnevatel maaüksustel kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt õiguslikul

alusel antud loa alusel püstitatud hoonete vahel moodustuvat joont. Hooned moodustavad

selgelt tuvastatava joone (rea) laadse objekti ja paiknevad üldreeglina külgnevatel

maaüksustel. Kui kinnistuid eraldab nt kitsas teemaa, liinikoridor vms. avalikes huvides

määratletud kitsas hoonestamata kinnisasi, siis see ehitusjoont ei katkesta. Üldreeglina aga

hoonestamata, nt metsaga või muude looduslike või pool-looduslike kooslustega kaetud

maaüksus katkestab selle joone. Ideaalis on varem väljakujunenud ehitusjoon kajastatud

üldplaneeringus ja sellele on üldplaneeringute koostamise protsessis KOVide tähelepanu

juhtinud ka Keskkonnaamet (edaspidi KeA), et see võiks olla välja toodud. Sel juhul on

kõikidele osapooltele (alates ehitamisest huvitatud isikust kuni järelevalve teostajani) üheselt

selge, kus see joon on ja millest saavad ehitamist planeerides kõik osapooled lähtuda. Kui

väljakujunenud ehitusjoon on kajastatud kehtivas üldplaneeringus, siis tuleb sellest lähtuda,

aga muul juhul tuleb igakordselt hinnata selle olemasolu. Sel teemal on tõlgendusi andnud

10

Kliimaministeerium (nt 15.11.2023 kiri nr 1-17/23/5037-3). Kehtiva LKSi kohaselt ei laiene

ehituskeeld tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, samas ei või juba olemasolevat ehitist

laiendada rohkem kui 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist. Ranna ja kalda kaitse seisukohalt

ei ole selline vastuolu põhjendatud. Planeeritud muudatusega täpsustatakse, et tiheasustusalal

on edaspidi lubatud väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste

mahupiiranguta laiendamine. Samuti on ühtlustatud terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest

kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

Kris Heinsoomärkis, et varem nägi seadus ette, et väljakujunenud ehitusjoone korral tohtis

ehitada ehitusjoonest maismaa suunas uut ehitist, kuid olemasolevaid ehitisi laiendada ei

saanud. ME kõrvaldab selle piirangu ja lubab ka laiendused.

2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja

mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Muudatus on vajalik, et määrata

üheselt ja selgelt kalda ehituskeeluvööndis ehitamise erandi kohaldatavuse kohana veekogu

tavaline veepiir, mis allub reaalselt ja pidevalt vee tekitatud kulutus- ja erosiooniprotsessidele,

mitte aga kaugemale sisemaale ulatuvate üleujutuste piir, kus erosiooni ega kulutust ei toimu.

Praktikas on korduvalt soovitud kaldakindlustuse erandit kasutades täita lammialasid,

sealjuures mitte alati ka nende sisemaa poolseid servasid ehk reaalse üleujutuse piiri, vaid

rajada nn. kaldakindlustusi ka lammialade keskele, et kahandada nii üleujutuste ja

ehituskeeluvööndi ulatust ning võimaldada veekogudele lähemale ehitamist. Sellised sisemaale

kavandatud ehitised peavad kindlasti olema põhjalikult analüüsitud, et nende mõjud saaks

põhjalikult hinnatud. Erand jääb siseveekogude ääres tiheasustusalal üleujutusega seotud

olulistes riskipiirkondades üleujutuste eest kaitseks rajatavatele kaldakindlustusrajatistele.

Kliimamuutuste prognooside kohaselt üleujutuste risk suureneb. Prognoosidest võib järeldada,

et sademete hulga suurenemise ja pehmemate talvede tõttu seni kevadistest lumesulavete poolt

põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest

põhjustatud üleujutustega. Lisaks ekstreemsed ilmastikuolud võivad talvistel aegadel kaasa

tuua külmumis- ja sulamistemperatuuride vaheldumisi ning keerulisi jääolusid ja sellised

muutused võivad tekitada ka rohkem rüsijää poolt põhjustatud üleujutusi, mis nii mõneski Eesti

riskipiirkonnas (nt Sindis ja Tartus) on olnud probleemiks ja võib jääda probleemiks ka

tulevikus. Riskipiirkondades ei ole täna enam võimalik üleujutusalal puhvrit jätta ja inimeste

kaitseks võib esineda ka vajadust kaldakindlustusrajatiste ehitamiseks kaugemal kui veepiiril

ja kui probleemid muutuvad liiga suureks, siis peab olema võimalus kiiresti reageerida

võimalike kaitserajatiste ehitamisel. Selliste rajatiste ehitamise keskkonnamõju kaalutakse alati

ehitamisel. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punkt 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ranna või kalda

kindlustusrajatise rajamisel või laiendamisel. Kuna LKS § 5 lõike 2 kohaselt eristatakse,

milliseid kaldaid nimetatakse rannaks, siis rannakindlustusrajatise lubamise kaalumine on

jätkuvalt reguleeritud LKS § 38 lõikes 5.

Veeseaduse § 110 lõike 1 kohaselt määrab olulised riskipiirkonnad üleujutusega seotud riskide

hindamise aruande põhjal valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Veeseaduse § 109

lõike 3 kohaselt üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne vaadatakse üle ja vajaduse

korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

Viimane käskkiri kinnitati taristuministri poolt 03.04.2025 (dokumendi nr 1-2/25/152) ja

riskipiirkonnaks määrati 34 riskipiirkonda (Lääne-Eesti vesikonnas: Kabli küla, Treimani küla,

Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla,

Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn,

11

Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik

(Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik,

Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla,

Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Paide linn, Neeme ja Ihasalu

küla, Kaberneeme küla, Maardu linn. Ida-Eesti vesikonnas: Tartu linn, Aardlapalu ja

Haaslava küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi küla, Kunda linn,

Narva-Jõesuu linn). Riskipiirkondade kaardikihid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti

geoportaali üleujutusohuga alade kaardirakenduses

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ejt-0Y). Sisse peab olema lülitatud Üleujutusalade

riskipiirkond (PSFRA) kaardikiht.

Kris Heinsoo ütles, et seni kehtis erisus lihtsalt kaldakindlustusrajatistele. Kui muidu saab

erandi alusel ehitada edaspidi kaldakindlustusrajatist veepiirile, siis on määratletud kindlad

riskipiirkonnad, kus tohib põhjendatud juhul ka veepiirist kaugemale teha

kaldakindlustusrajatisi, mis ei nõua KeA nõusolekut. Riskipiirkonnad pannakse paika

veeseaduse alusel kehtestatud määrusega.

3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 m2 aluspinnaga hoonele, välja

arvatud majutuse eesmärgil ehitatav hoone;“;

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE, see tähendab täiendatakse ehitiste

loetelu, mis on lubatud püstitada avalikku supelranda. Asjaolule, et erandeid ei ole seaduses

piisavalt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, millest tulenevalt tehakse muudatusi nii

LKS § 38 lõikes 4 kui 5. Seni ei laienenud ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule

rajatisele ning edaspidi ei laiene ehituskeeld lisaks veel kuni 20 m2 aluspinnaga

mittemajutushoonele. Erandi rakendamise eeldus on, et tegemist on avaliku supelrannaga,

mille maa-ala on kavandatud üldplaneeringuga ja vastab veeseaduse §-le 91. Muudatus on

põhjendatud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud supelranda (supluskohta) saaks

ehituskeeluvööndit vähendamata püstitada lisaks rajatistele supelranda teenindavaid

väiksemamahulisemaid hooneid, näiteks siseruumiga vetelpäästetorni või rannavalvetorni,

müügikioski, hooajalisi tualette jms. Ehitusloakohustuslikule või majutushoonele (kämpingud

jms) erand ei laiene, kuna ehitusloakohustuslikul hoonel on tõenäoliselt suurem mõju ranna ja

kalda eesmärkidele ning supelranna teenindamiseks ei ole majutushooned vajalikud.

Tiit Maran uuris, mida tähendab majutus. Kris Heinsoo selgitas, et seni kehtis erisus vaid

supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, kuid siseruume vajavad ka näiteks

vetelpäästjad ja teatud kioskid, seetõttu lisati erisusse ka väiksema aluspinnaga hooned. Pole

põhjendatud, et suuremaid hooneid (näiteks hotelle) hakatakse randa ehitama.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

36) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) hajaasustuses olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht

on väiksem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega täpsustatakse

LKS § 38 lõike 4 punkti 5, et see kehtib hajaasustustes, sest tiheasustustalaga seotud erand on

sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Lisaks on ühtlustatud terminoloogiat

ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

Keskkonnakomisjonile laekunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tagasiside põhjal

muudatusettepanekutele ühtlustatakse termineid ehitusseadustikuga veelgi. Termin „kubatuur“

asendatud terminiga „maht“ ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33 protsenti“.

12

Andres Metsoja küsis, kuidas on sisustatud esmakordse laiendamise mõiste. Hajaasustuses

hakkab taoline piirang kehtima, kuid linnas mitte. Muudetakse seaduse loogikat ja tuuakse

sisse linna ja maapiirkonna erisus. Kris Heinsoo vastas, et vastasel juhul hakatakse ehitisi

pidevalt laiendama ja seetõttu piiritletakse ehitamine esmakordse laiendamisega. Kui ehitist

soovitakse veel laiendada, siis tuleb sõltuvalt piirkonnast küsida KeA või KOV-i nõusolekut.

Yoko Alender ütles, et muudatus tuleneb Kinnisvarafirmade Liidu ettepanekust. Kehtiva

seaduse sõnastus sisaldab sõna „kubatuur“, mis muudetakse „mahuks“. Tegemist on vaid

vormilise muudatusega. Muudatusega lisatakse erand hajaasustusele, sest tiheasustusala erand

on sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Džein Aunre selgitas, et säte sisaldub kehtivas

LKS-is, sisuliselt regulatsiooni ei muudeta vaid täpsustatakse terminoloogiat.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

37) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vee- või maakaabelliinile;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu,

millele ehituskeeld ei laiene. Lisaks maakaabelliinile ei laiene edaspidi ehituskeeld ka

veekaabelliinile. Sõltuvalt mahust peavad enne veekaabelliini rajamist olema selle mõjud

hinnatud veeloa andmise käigus. Eeldatavalt ei ole veekaabelliini rajamisel maakaabelliinide

rajamisega võrreldes suuremat mõju, mistõttu on põhjendatud selle lisamine erandite

nimekirja.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

38) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool

ehituskeeluvööndit;“

Selgitus: Selle punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu, millele

ehituskeeld ei laiene. Edaspidi lubatakse tehnovõrku ja -rajatist rajada mitte ainult

olemasoleva elamu, vaid ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks. Kui ehituskeeluvööndis

on juba avalikus kasutuses hoone, siis on põhjendatud lubada selle tarbeks tehnovõrku ja -

rajatist rajada. Avaliku kasutusega hoone on näiteks muuseum, kool jmt. Ilma põhjaliku

kaalumiseta ei ole kõikidele hoonetele erandi tegemine põhjendatud ehitustegevuse

hoogustumise piiramiseks rannal ja kaldal, sest tiheasustuses on tehnovõrk või -rajatis

reeglina kavandatud planeeringuga ning eraomanduses laieneb ehitamise võimalus muudele

hoonetele hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal LKS § 38 lg 4 p 1 alusel. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt võib pädev asutus lubada rajatise (ka tehnorajatise) rajamist

põhjendatud juhul.

x.x. Jätta välja punkt 34, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

Väljajäetav tekst:

„34) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või muule rajatisele riigikaitse

eesmärgi tagamiseks;“

Selgitus: Riigikogu menetluses oli ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) 789 SE,

millega samuti muudetakse LKS § 38 lõike 4 punkti 10. Kuigi on kavandatud muuta ka LKS

13

§ 38 lõiget 5 nii, et planeeringu kohustus asendatakse väljaspool linna, kui asustusüksust, alevit

ja alevikku KeA nõusolekuga ja linnas, kui asustusüksuses, alevis ja alevikus KOV nõusolekuga,

siis erineb lõike 4 punktis 10 regulatsioon sellega, et nõusoleku andmise pädevus on üksnes

KeAl. LKS § 38 lõike 4 punktides olevad erandid võivad sisaldada ka teiste haldusorganite

nõusoleku kohustust. 789 SEga on kavandatud ka LKS § 38 lõike 4 täiendamine punktiga 11,

mille kohaselt ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud riigikaitselise ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus. Eelnõu 789 SE on läbinud Riigikogu menetluse ja jõustumine ette

nähtud 2026. aasta 15. mail.

Taimo Aasma märkis, et ME puudutab riigikaitselisi ehitisi. Majanduskomisjonis menetletud

eelnõu 789 SE käsitles riigikaitselisi ehitisi ja seetõttu jäetakse käesolevast eelnõust vastav

punkt välja.

x.x. punkti 35 (uues tekstis punkt 39) tekstis asendada number „11“ numbriga „12“

Selgitus: Muudatus on tehnilist laadi.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

40) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või

kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool

ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;

14) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel

puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Lisatakse erandid, millele

ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Praktikas on põhjaveeuuringute (veemajanduskavade

eesmärkide täitmiseks, kliimamuutustega kohanemise strateegiate koostamiseks, suurte

arenduste mõju hindamiseks) käigus vaja rajada ranniku ja hüdroloogilise seire jaoks

hüdromeetriajaamasid koos elektri- ja sidekaabli ühendustega ja riiklikest huvidest lähtuvalt

seirepuurkaeve näiteks pinnaveekogude kallastele, et hinnata pinna- ja põhjavee omavahelisi

seoseid, et selgitada ümbritseva tegevuse mõju põhjaveele ning hinnata kliimamuutuste mõju

ökosüsteemidele. Juhul kui põhjavett seirata liiga kaugel siis pinna ja põhjaveevahelisi või

ökosüsteemi ja põhjaveevahelisi seoseid ei ole võimalik tuvastada. Seega on praktikas ette

tulnud olukordi, kus seiret looduskaitseseaduse enda piirangute tõttu ei ole võimalik teostada.

Puurkaevu rajamisel tekib rajamise hetkel ajutine keskkonnahäiring seadmete tõttu, millega on

vaja puurauku rajada.

Edaspidi saab juba hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspool veekaitsevööndit püstitada

rajatisi, mis on ehitusseadustiku alusel vabastatud ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkusest.

Eelduseks on, et kinnistu on hoonestatud. Kuna hoonestatud kinnistul on juba inimmõju rannale

ja kaldale, siis nendele kinnistutele keskkonnale väiksema mõjuga rajatiste püstitamise

lubamine ei suurenda olulisel määral mõju rannale ja kaldale. Seejuures on

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kohaselt igaühel (sh kinnisasja omanikul)

hoolsuskohustus ja teadmiste omandamise kohustus, et keskkonnaohte vältida ja

keskkonnariske vähendada (§-d 14 ja 15).

Keskkonnakomisjon

Kris Heinsoo sõnas, et eelnõusse lisatakse erand, mille alusel oleks võimalik rajada

keskkonnaseireks vajalikke rajatisi. Lisatakse ka erand hoonestatud kinnistule õuemaale

väljaspool veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi

ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus. Ükski lõike 4 erand ei vaja KeA nõusolekut.

14

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

x. Teha eelnõu §-s 1 seotud muudatused:

x.x. Eelnõu § 1 punktide 36–38 baasil täiendada eelnõu pärast punkti 35 (uues tekstis punkt

39) punktiga järgmises sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„41) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või

alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus

ehituskeeluvööndisse ehitada:

1) pinnavee veehaarde ehitist;

2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;

3) rannakindlustusrajatist;

4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;

5) vesiviljelusehitist;

6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;

7) tehnovõrku ja -rajatist;

8) silda;

9) avalikult kasutatavat teed;

10) raudteed;

11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest

veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis;

12) hajaasustuses olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33

protsenti olemasoleva ehitise mahust;

13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;

14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik

või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“

Kris Heinsoo märkis, et muudatusega on säte täielikult ümbersõnastatud ja menetlust on

oluliselt lihtsustatud. Seni olid lõikes erandid ehitistele, mida sai rajada ehituskeeluvööndisse

planeeringu alusel. Nüüd kehtib neile lihtsustatud menetlus. KeA nõusolekul võib

ehituskeeluvööndisse ehitada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja KOV-i

nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus. 14. erisus lubab kaaluda ka muid

rajatisi, mis pole erisuses nimetatud. Oluline on ka erisus, mis lubab kaaluda ehitada

hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu

suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis.

x.x. Jätta välja punktid 36–38, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid

Väljajäetav tekst:

„36) paragrahvi 38 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „veeliiklusrajatisele“ sõnadega

„veeliiklust reguleerivale rajatisele“;

37) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitisele;“;

38) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) piirivalveehitisele ja päästeasutuse ehitisele“.

Selgitus: Käesoleva punktiga muudetakse ja täiendatakse eelnõud 612 SE, millega LKS § 38

lõige 5 sõnastatakse tervikuna ümber, sest edaspidi kaotatakse LKS-ist tulenev

planeeringunõue lõikes 5 nimetatud ehitiste puhul. Õiguskantsler on leidnud, et

planeeringumenetlus on isikutele liigselt koormav, kui planeering koostatakse üksnes selleks,

et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5

15

sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või

KOV nõusolekuga. Sätte sissejuhatava lause muutmine toob kaasa kõikide punktide sõnastuse

muutmise vajaduse, et viia sõnad õigesse käändesse. Nimetatud lõikes on erandid, millele

ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ei laiene. Muudatus on vajalik, sest

õiguskantsler on leidnud, et LKS on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei näe ette

kohast menetlust, millega saaks teha täiendavaid erandeid ehituskeeluvööndisse ehitiste

rajamise kohta. Muudatuse kohaselt saab edaspidi KeA nõusolekul väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit ja alevikku ja KOV nõusolekul linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus

lubada püstitada erinevaid ehitisi. Tegemist on ennekõike menetluse lihtsustamisega, mis ei

tähenda, et lubada tohiks ehitada ehitisi, millel on oluline mõju ranna ja kalda kaitse

eesmärkidele. Küll aga ei ole sageli põhjendatud ja proportsionaalne üksiku rajatise

püstitamiseks aja- ja ressursikuluka planeeringu läbiviimine, nagu õiguskantsler on tähelepanu

juhtinud. Kui tegemist on ehitisega, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise või

ehitusloa kohustuslikkus, siis on nõusoleku andja üks asutus ehk vastavalt kas KeA või KOV.

Kui tegemist on aga ehitusteatise või ehitusloa kohustusliku ehitisega, siis saab KOV väljaspool

linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ehitusteatise või ehitusloa väljastada vaid KeA

nõusolekul. Kui ehitusõiguse andmise üle otsustamine on mõne teise asutuse pädevuses, nt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, siis sõltuvalt asukohast on nõusoleku andjaks kas

KeA või KOV. Millisel juhul on ehitamiseks nõutud planeeringu koostamine, on sätestatud

planeerimisseaduses. Ehk kokkuvõtvalt - kuna menetluste loogikat ei muudeta ja menetlused

toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse läbiviija

kaasama vajadusel menetlusse KOVi (kui ehitusõiguse andmise otsustajaks ei ole KOV, vaid

muu asutus) või KeA. KeA kaasatakse juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik KeA nõusolek

ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku.

Lisaks on oluline välja selgitada, kas tegemist on kaitstava loodusobjektiga, kus ehitamist

reguleerib nii LKS § 14 kui peatükid 4 ja 5.

Eesti ranna ja kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon panustab ka EL elurikkuse strateegia 2030

eesmärkidesse, eelkõige sellega, et ohjab ehitussurvet ja maakasutuse intensiivistumist veepiiri

lähedal, vähendades elupaikade kadu ja killustumist ning häiringuid ranna- ja

kaldakooslustele. Jätkuvalt peab ehitamist suunama ennekõike ehituskeeluvööndist väljapoole,

sest LKSi üldreegli kohaselt on ka edaspidi ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Seega saab uue ehitise püstitamine ehituskeeluvööndis olla kindlasti

erandlik, seda ei saa lubada kergekäeliselt ja ehitamise lubamise kaalumisel peab arvestama

ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Seda põhimõtet toetab muuhulgas ka Euroopa

Mullastrateegia, mis on võtnud eesmärgiks muldade katmise vähendamise ja pikas perspektiivis

selle kaotamise või siis kompenseerimise mujal, ja Euroopa Komisjoni Ressursitõhusa Euroopa

tegevuskava, mille eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 null maa netohõive, mis tähendab,

et uute tehisalade rajamine peaks toimuma kas juba rikutud aladel või tuleb see maahõive

kompenseerida, taastades kusagil mujal tehisala looduslikuks alaks. Ennetamine, st looduslike

alade täisehitamise mittelubamine on lihtsam, tõhusam ja nii majanduslikult kui ökoloogiliselt

soodsam kui hilisem maahõive kompenseerimine. Koostamisel oleva üleriigilise planeeringu

üks eesmärkidest on vältida uute ehitusalade laienemist looduslikele aladele: elurikkad

kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse

suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla

põhjendatud uue ehitise lubamine juba olulise inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel,

ümbritsetud hoonestusega aladel jms kohtades. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on

siiani meie suurimaid ühiseid rikkusi, mida tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti

randadele peaks olema vaba. Loodusdirektiivi viimase aruande alusel on rannikuelupaikade

seisud üldiselt hea. Ja kuna rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt, siis on põhjendatud

erandite tegemine eelkõige just avalikuks kasutamiseks suunatud ehitistele ja erahuvide puhul

pigem suunata ehitamist juba tugeva inimmõjuga aladele. Ka saab näiteks olla põhjuseks, et

alati ei pruugi olla võimalik või otstarbekas konkreetsel juhul püstitada ehitist väljaspoole

ehituskeeluvööndit või on tegemist keskkonnaseisundit parandava ehitisega.

16

Erandi kohaldamisel peab otsustaja muuhulgas hindama, et ei tekiks keskkonnaohtu

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-d 10 ja 11). Keskkonnaoht esineb, kui

planeeringu või tegevuse elluviimine toob piisava tõenäosusega kaasa keskkonnakahju või

olulise keskkonnamõju (KeÜS § 3 lg 2 p-d 3 ja 4, § 5). Keskkonnaohuna oleks praegusel juhul

käsitatav eelkõige oluline ebasoodne mõju ranna või kalda looduskooslustele. Tegevuseks loa

andmisel tuleb KOVil järgida uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ning

täita kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2). Haldusakti andmisel ei või kavandatud tegevuse

keskkonnamõju jätta tähelepanuta ka juhul, kui puudub kohustus viia läbi spetsiifiline

hindamismenetlus nagu keskkonna (strateegiline) mõjuhindamine (KSH või KMH).

Vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks on mitmeid näiteid. Näiteks on praktikas tõstatunud

juurdepääsuküsimus ja edaspidi võib vastavalt KeA või KOV nõusolekul ehitada avalikult

kasutatavat teed või punkti 14 alusel muud teed ehituskeeluvööndisse, kui selle rajamine ei

ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit. Arvestades, et üldreeglina on

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, siis tuleks ka juurdepääsuteede

rajamisel võimalusel rajada neid väljaspoole ehituskeeluvööndit ning vältida olukorda, kus

igale kinnistule rajatakse eraldi tee. Samas on olukordi, kus kinnistule puudub igasugune

juurdepääs ja ainus võimalus ligipääsuks on läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsutee võib

puududa näiteks ka pärandniitudele, millede hooldamiseks on vajalik tagada ligipääs. Teatud

juhtudel piisab juurdepääsuks truubi, mille abil juhitakse oja juurdepääsutee alt läbi,

paigaldamisest ja mis kaetakse pinnasega. Edaspidi saab ka lihtsustatud korras anda

nõusolekut veekogude ökoloogilise seisundi taastamise või parandamisega seotud rajatistele.

Samuti saab lihtsama menetlusega kaaluda tehnovõrgu või -rajatise ning õhuliini ja

õhukaabelliini rajamise lubamist. Vee- või maakaabelliinidega võrreldes on õhuliinide ja

õhukaabelliinide rajamisele erand kavandatud LKS § 38 lõikesse 5 peamiselt nende ohu tõttu

lindudele ning seetõttu vajab ehituskeeluvööndisse nende rajamine asukohapõhist kaalumist.

Sagedasemateks kokkupõrke ohvriteks on suured kiiresti lendavad linnud, eriti luiged ja teised

veelinnud, toonekured, röövlinnud. Rändel järgivad tihti linnud rannajoont ja võivad seetõttu

kas öisel ajal või halva nähtavuse korral liinidesse lennata. Samuti veekogude ääres on

elektriliinid lindudele ohtlikud, sest tihti liiguvad linnud maismaa ja veekogu vahel. Õhukaablid

kujutavad lindudele vähem ohtu kui paljasjuhtmega õhuliin, kuid rannajoonel ja veekogude

ääres võivad liinid olla siiski ohuks lindudele, kes võivad end kokkupõrkel vigastada või

halvemal juhul hukkuda. Kokkupõrgete osas on ohtlikumad kõrgepingeliinid, seda eriti

veekogusid ületavates lõikudes. Linnud põrkavad liinidega kas seetõttu, et nad ei märka

lennates liini või seetõttu, et nad ei suuda liinist mööda manööverdada, näiteks luiged. Suurem

osa kokkupõrkeid toimub just ülemise liinijuhtmega, mida on selle väiksema läbimõõdu tõttu

raskem näha. Parvede põrkumisel liinidega võib hukkuda hulgaliselt linde. Madalpingeliinid

ohustavad samuti linde. Seal võib lind saada elektrilöögi, kui maandub teatud tüüpi

ebaturvalisele mastile ja puudutab korraga kaht voolujuhet või voolujuhet ja maandust. Sellise

elektrilöögi tõttu on Eestis hukkunud kassikakke, merikotkaid, must-toonekurgi jt. Seetõttu on

ehituskeeluvööndisse õhuliinide rajamiseks kaalutlusotsuse tegemine põhjendatud ja

proportsionaalne.

Lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga

kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja

puhkerajatiste rajamist, mille rajamiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada

ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas

asustusüksusena, alevis või alevikus KOV. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 2 punktile 19 peab otsustaja andma eelhinnangu

selle kohta, kas puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisel on oluline keskkonnamõju. Sellega

on tagatud, et mõjud saavad hinnatud, et vältida või vähendada negatiivset mõju keskkonnale.

Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku on spordi- ja puhkerajatiste ehitamise

lubamise eelduseks KeA nõusolek. Nõusolek saab olla põhjendatud anda spordi- ja

17

puhkerajatistele nagu jõulinnakud, laste mänguväljakuid, kiiged, pingid jmt väiksemaid

rajatised.

Praktikas on veel välja tulnud näiteid vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks. Nii näiteks ei

laiene edaspidi ehituskeeld vastavalt KeA või KOV nõusolekul laudteele ja kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele. Põhjendatud on ennekõike anda

nõusolek avalikuks kasutamiseks mõeldud laudteele. Avalik kasutus tagatakse riigi- või

kohaliku omavalitsuse maal või eramaal servituudina, mis on kantud kinnistusraamatusse.

Arvestades, et laudtee suunab inimesi kõndima kindlalt piiritletud alal, siis läbimõeldud

asukohavalikuga kavandatud laudteed pigem panustavad ranna- ja kaldakoosluste kaitsesse.

Lisaks ei laiene ehituskeeld kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele

(näiteks linnuvaatlustornid, infotahvlid jms).

Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal algselt

muudatusettepanekus olnud punkti 5 muudetud, et erand rakenduks vesiviljelusehitistele, mitte

ainult kalakasvatusehitistele. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad)

kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas

mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus hõlmab ainult

ühte osa. Ka veeseaduses kasutatakse termineid vesiviljelus ja vesiviljelusehitis. Seega saab

edaspidi kaaluda erinevat tüüpi vesiviljelusehtiste ehitamist lihtsama menetlusega.

Lisaks ühtlustatud punktis 12 termineid ehitusseadustikuga, tuginedes Eesti Kinnisvarafirmade

Liidu tagasisidele muudatusettepanekutele. Termin „kubatuur“ asendatud terminiga „maht“

ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33 protsenti“.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 ( uues tekstis punkt 39 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

42) paragrahvi 38 lõige 51 loetakse lõikeks 53 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 51 ja 52

järgmises sõnastuses:

„(51) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik

detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu

või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada

avatud menetlusena.

(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus

nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Täiendus on põhjendatud, sest

lisatud punktidega 51 ja 52 täpsustatakse ehituskeeluvööndisse erandkorras ehitamiseks

nõusoleku andmist. Lisatavad lõiked selgitavad olukordi, kus vastav pädev asutus saab lubada

lõikes 5 toodud ehitiste ehitamise ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui ehitiste ehitamise eelduseks

on eelnevalt detailplaneeringu (DP) koostamine või projekteerimistingimuste (PT) andmine,

siis saab vastava nõusoleku anda nendes menetlustes. Kuna menetluste loogikat ei muudeta ehk

menetlused toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse

läbiviija kaasama vajadusel KeA menetlusse. Seda juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik

KeA nõusolek ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku. Kui ehitusõiguse

andmise pädevus on KOV asemel mõnel teisel asutusel, nt Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil, siis linnas kui asustusüksuses, alevis või alevikus on nõusoleku andjaks

KOV. Erisuseks on see, et PT menetlus tuleb korraldada alati avatud menetlusena, kui toimub

ehituskeeluvööndisse sellise ehitise ehitamise lubatavuse üle otsustamine. Rand ja kallas on

suure avaliku huviga objekt ja seega peab jätkuvalt toimuma ehitamise kavandamine sinna

võimalikult kaasavalt.

18

Lõige 52 käsitleb olukordi, kus ehitise ehitamiseks ei ole eelnevalt vajalik DP või PT menetluse

läbimine. Sellised ehitised on näiteks ehitised, mille püstitamiseks on vaja esitada ehitusloa

asemel ehitusteatis või puuduvad EhSi järgi loakohustused sootuks ning nt rajatised, millel

puudub oluline avalik huvi. Pädeva asutuse nõusoleku andmine või andmata jätmine on toiming

(HMS § 106 lõige 1), mida peab põhjendama (HMS § 107 lõige 1 ja § 108 lõige 1), kuna sellest

sõltub, kas isik saab taotletud viisil talle kuuluvat kinnistut kasutada või mitte, võttes arvesse

ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Juhul, kui tegemist on EhSi järgi loakohustusliku ehitisega ning nõusoleku andja ning

loamenetleja on samas isikus, siis menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik, et vastav

nõusolek antakse samas menetluses ehk nt ehitusteatise menetluses. Samuti on võimalik ka

vastava asutuse kaasamine loaandmise menetlusse. Juhul, kui tegemist on ehitisega, millel ei

ole loakohustust (ehitusluba või ehitusteatis) ehk tegemist on nö vaba ehitustegevusega, siis

tuleb pöörduda vastava nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole.

Samas pole välistatud, et ka loakohustuslike ehitiste korral soovib taotleja enne vastava

menetluse alustamist veenduda nõusoleku saamise võimaluses ja pöördub enne loamenetluse

algatamist nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole. Seda eeldusel, et otsustamiseks on

olemas piisavalt täpne informatsioon, mida täpsemalt ja kuhu soovitakse ehitada.

Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse LKS 6. peatükis, sh § 38 sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga

ei ole sätestatud teisiti. Ja hoiualal reguleerib ehitamist lisaks LKS 5. peatükk.

Kris Heinsoo ütles, et ME-ga täpsustatakse ehituskeeluvööndisse nõusoleku andmist

juhtudel, kui ehitise rajamiseks on vaja detailplaneering või projekteerimistingimused. Kui

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamise kohustus puudub, siis tuleb vastav

nõusolek anda ehitusloa või ehitusteatise menetluses või nn vabaehituse puhul eraldi

toiminguna.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud planeeringu alusel maaparandussüsteemi eesvoolu, mis

ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori

rootorilabade alusele maale.“

Selgitus: Muudatus on vajalik, sest kehtivas LKS-is (§ 38 lg 5 p 12) ei olnud selle erandi puhul

nimetatud ehitist ennast ehk sõna „tuulegeneraator“ ja oli nimetatud vaid rootorilabasid.

Täpsustatakse, et ehituskeeld ei laiene maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku

veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele

pinnale. Tegemist on varasema LKS § 38 lõike 4 punktiga 12, mille sõnastust on muudetud.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME täpsustab tuulikute püstitamist veekogude lähedusse. Sõnastust

on täpsustatud sõnaga „tuulegeneraatori“.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„44) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks“

19

Selgitus: Nimetatud lõike järgi tohtis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja paadisilda, kui

see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei ole vajalik, sest

lõikesse 4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid. Ja kuigi paadisilda tohib edaspidi rajada KeA

või KOV nõusolekul (LKS § 38 lõikesse 5 lisatav punkt), siis on tegemist lihtsama menetlusega

kui seda on planeeringu läbiviimine. Lisaks jäävad ära vaidlused, kuhu maani ulatub maismaal

paadisild ja kus algab laudtee. Pädev asutus saab teha kaalutlusotsuse ehitise

terviklahendusele, võttes arvesse ranna ja kalda kaitse eesmärke. Lauter on looduslikult sobiv

randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel maismaale kuivale

tõmmata. Selle käigus toimub mõningane kivide jm ümberpaigutamine paatide sildumiseks,

kuid kuna lauter ei ole ehitis, siis ei ole põhjendatud ka selle rajamise siin paragrahvis

reguleerimine.

Keskkonnakomisjon

Yoko Alender ütles, et nimetatud lõike järgi võis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja

paadisilda, kui see ei olnud vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei

ole enam vajalik, sest lõikesse 4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

x. Teha eelnõu §-s 1 järgmised seotud muudatused:

x.x Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„46) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada

üldplaneeringuga.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Lahemaa Maaomanike Liidu tagasiside põhjal

algselt esitatud muudatusettepanekuid täiendatakse. Seni oli LKS § 40 lõikes 2 sätestatud, et

ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga.

Kuna ka ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda üldplaneeringuga, siis lõiget vastavalt

täiendatud. Erandiks jäävad kaitsealad, kui kaitse-eeskirjaga on sätestatud teisiti.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

47) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja

väljaspool linna kui asustusüksust, alevit, alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti

nõusolekul.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Jõelähtme Vallavalitsuse ja Elurikkuse Kaitse MTÜ

tagasiside põhjal muudatusettepanekuid täiendatud, et seadusest tuleks selgelt välja, kus on

lõplik otsustusõigus KOVil ja kus saab ehituskeeluvööndit vähendada KeA nõusolekul,

vastavad muudatusettepanekud tehtud ka LKS § 40 lõigetes 4‒6.

Arvestades, et edaspidi võib väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui

asustusüksuses, alevis, alevikus ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku

omavalitsuse nõusolekul, siis vajab täpsustamist käesolev säte, mis piiritleb, kus

ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit, alevikku toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

20

Kris Heinsoo lausus, et ME-ga täpsustatakse, et KOV võib üldplaneeringuga nii suurendada

kui ka vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit. Erandina jäävad kehtima kaitsealadele

kaitse-eeskirjaga sätestatud erisused. Muudatusega täpsustatakse ehituskeeluvööndi

vähendamise otsustuspädevust KOV-i ja KeA vahel. Väljaspool kaitsealasid, hoiualasid ja

püsielupaiku võib linnas, alevis ja alevikus ehituskeeluvööndit vähendada KOV-i nõusolekul.

Kaitsealadel, hoiualadel, püsielupaikades ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke saab

ehituskeeluvööndit vähendada üksnes KeA nõusolekul.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 ( uues tekstis punkt 45 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„48) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse

planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega:

1) üldplaneeringu menetluses;

2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu

muutmise ettepanekut;

3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;

4) tuuleparki kavandava planeeringu menetluses, kui planeering sisaldab selles osas

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE . Õiguskantsler on pidanud isikutele

ebaproportsionaalselt koormavaks, kui koostama peab planeeringu, mille ainus eesmärk on

ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna planeeringumenetlus on ressursimahukas, ei ole sellise

menetluse valik põhiseaduspärane nendel juhtudel, mil planeering koostatakse üksnes selleks,

et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti § 38

lõike 5 sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see

KeA või KOV nõusolekuga. Lisaks tuuakse käesoleva lõike muutmisega menetluse

lihtsustamise eesmärgil KeA nõusoleku andmine ehituskeeluvööndi vähendamiseks või sellest

keeldumiseks planeerimismenetluse varasemasse etappi. Arvestades, et planeering on

ühiskondlik kokkulepe, milles on arvestatud nii era- kui avalikud huvid, siis saab ka edaspidi

ehituskeeluvööndit vähendada vaid läbi planeerimismenetluse, kuid KeA saab anda oma

lõpliku seisukoha varasemas etapis. Keskkonnakomisjonile laekunud tagasiside põhjal

korrigeeritakse ühtlasi punkti 4 sõnastust, et see oleks üheselt selge ja kooskõlas ülejäänud

punktide sõnastusega. Lisaks on asendatud punktis sõna „eriplaneering“ sõnaga

„planeering“, sest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument on kavandatud tunnistada

eelnõuga 683 SE kehtetuks.

Kris Heinsoo märkis, et kehtiva korra kohaselt esitatakse vastuvõetud planeering KeA-le, kes

võtab lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Muudatusega tuuakse see

otsustus planeerimismenetluse varasemasse etappi. Tervitatav on ka varasem koostöö KeA-ga.

Yoko Alender kommenteeris, et konsulteeritud on ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning otsust veel varasemaks tuua pole võimalik. Varasem

koostöö KeA-ga tuleks ära märkida ka seletuskirjas.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 ( uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„49) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ehituskeeluvööndi vähendamisel hinnatakse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal

muudatusettepanekutele jäetakse LKS § 40 lõikest 5 välja täiendus, mille kohaselt hindab

vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärgile Keskkonnaamet, kuivõrd ka KOVile antakse õigus

21

otsustada linnas asustusüksusena, alevis ja alevikus EKV vähendamise üle. Muudatuse

tulemusel kohaldub säte nii KeAle kui ka KOVile.

Taimo Aasma märkis, et ME on suuniseks, mida tuleks jälgida ehituskeeluvööndi

vähendamisel. ME-ga jäetakse LKS § 40 lõikest 5 välja täiendus, mille kohaselt hindab

vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärgile Keskkonnaamet, kuivõrd ka KOV-ile antakse õigus

otsustada linnas asustusüksusena, alevis ja alevikus ehituskeeluvööndi vähendamise üle.

Muudatuse tulemusel kohaldub säte nii KeA-le kui ka KOV-ile.

x.x. Jätta välja punkt 40, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

Väljajäetav tekst:

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis, alevikus

või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel

laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku

omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.“

Selgitus: Muudatus ei ole vajalik kuna kordab LKS § 40 lõikes 3 sätestatut. LKS § 40 lõige 2

sätestab, et kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või

vähendada üldplaneeringuga. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt võib ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit, alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Seetõttu ei ole

vajalik eraldi sätet, mis ütleb, mis juhul saab KOV ehituskeeluvööndit vähendada KeA

nõusolekuta.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„50) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub üldplaneeringu,

detailplaneeringu või tuuleparki kavandava planeeringu kehtestamisega.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal täpsustatakse

LKS § 40 lõike 6 sõnastust. Asendatud punktis sõna „eriplaneering“ sõnaga „planeering“, sest

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument on kavandatud tunnistada eelnõuga 683 SE

kehtetuks. Samuti asendatakse lõike tekstis „suurendamine ja vähendamine“ sõna „ja“ sõnaga

„või“, sest need tegevused ei pea esinema samaaegselt. Kuna planeerimisseadus räägib

planeeringute kehtestamisest siis sõnastatakse säte sarnaselt planeerimisseaduse § 53 lõikes 2,

§ 122 lõikes 2 ja § 140 lõikes 8 kasutatud sõnastusega.

Keskkonnakomisjon

Kris Heinsoo ütles, et säte ühtlustatakse ka planeerimisseaduse sõnastuspraktikaga, lähtudes

seal kasutatud terminoloogiast planeeringute kehtestamise kohta ja sõnastus muudetakse

üldisemaks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 52 (uues tekstis punkt 62) punktiga järgmises sõnastuses:

„63) paragrahvi 55 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „populatsioonides“ tekstiosaga

„või Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal“;

22

Selgitus: LKS § 55 lõikes 7 toodud kahjustamise keelu erandit laiendatakse lisaks

väheesinduslikele populatsioonidele ka tegevustele Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal.

Harjutusvälja asutamisel, arendamisel või laiendamisel viiakse läbi keskkonnamõju

hindamine, mille raames hinnatakse mõju seal esinevatele kaitsealustele taimedele ja seentele

ning vajadusel need mõjud ka leevendatakse või hüvitatakse. Harjutusvälja populatsioonid

võivad olla ka väheesinduslikud ja/või neid ei mõjuta negatiivselt harjutusväljal toimuv

tegevus. Mitmete liikide korral võib Kaitseväe tegevus ehk häiringud olla isegi vajalikud liikide

säilimiseks selles elupaigas.

Erandi rakendamise tingimuseks oleva Keskkonnaameti (KeA) nõusoleku raames saab hinnata

neid aspekte ja vajadusel teha ettepanek taimede ja seente ümberistutamiseks, tegevuste

ajatamiseks, suunamiseks jne. Kui Loodusdirektiivi IV lisa liikide korral tuleb selline

kaalutlusotsus teha igakordselt, siis üksnes siseriikliku kaitse all olevate liikide osas on

võimalik KeA-l anda ka nn raamnõusolek, mis käsitleb mitmeid liike, laiemat piirkonda ning

ajaperioodi. Viimane vähendab KeA töökoormust ja ei tekita viivitust olulise sõjalise väljaõppe

läbiviimisel või harjutusvälja arendamisel, mis tänases julgeolekuolukorras on hädavajalik.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME-ga laiendatakse LKS § 55 lõike 7 kahjustamise keelu erandit nii

väheesinduslikele populatsioonidele kui ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal toimuvatele

tegevustele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 66 (uues tekstis punkt 77) punktiga järgmises sõnastuses:

78) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

ÖKOSÜSTEEMIDE TAASTAMINE

§ 632. Riikliku taastamiskava koostamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist

ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024) nõuetele

vastava riikliku taastamiskava (edaspidi riiklik taastamiskava) ettevalmistamist ja koostamist,

sealhulgas selle kavandi esitamist Euroopa Komisjonile ning vajadusel täiendamist Euroopa

Komisjoni tähelepanekute põhjal, samuti riikliku taastamiskava läbivaatamist korraldab

Kliimaministeerium.

(2) Vabariigi Valitsus kiidab heaks riikliku taastamiskava kavandi enne selle esitamist Euroopa

Komisjonile ning kinnitab riikliku taastamiskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1991 artiklis 17 nimetatud hindamise ning riiklikkusse taastamiskavasse vajalike

täienduste tegemise järel.“

Selgitus: Eelnõukohased muudatused looduskaitseseaduses on vajalikud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse

määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024) (edaspidi looduse taastamise määrus),

rakendamiseks Eestis. Looduse taastamise määrus on olemuselt otsekohaldatav, samas seab

see kohustusi vahetuid, otseseid kohustusi riigile, mitte üksikisikutele. Samas on selle

praktiliseks elluviimiseks vaja kindlaks määrata vastutavad haldusorganid nii kava

koostamiseks kui ka selle kinnitamiseks. LKS § 632 koosneb kahest lõikest. Sättes reguleeritakse

haldusorganite kohustusi seoses looduse taastamise määruses ette nähtud riikliku

23

taastamiskava (edaspidi taastamiskava) koostamise ja heakskiitmisega. Samuti seatakse

paragrahvis nõuded taastamiskava koostamise menetlusele. Looduse taastamise määruse

kohaselt koostatakse esmalt liikmesriigi poolt taastamiskava kavand, mis esitatakse määruse

artikli 16 kohaselt hiljemalt 01.09.2026 Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon hindab

saadud kavandit kuue kuu jooksul selle saamisest ning võib esitada sellele tähelepanekuid (art

17 lõiked 1-4). Euroopa Komisjoni poolt tehtud märkuste põhjal vaatab liikmesriik kuue kuu

jooksul taastamiskava kavandi üle ning täiendab või muudab seda vajadusel, avaldades lõpliku

taastamiskava selle perioodi vältel ning saates selle ka Komisjonile (art 17 lõiked 5 ja 6). LKS

§ 632 lõike 1 kohaselt vastutab taastamiskava ettevalmistamise, koostamise ja edaspidi selle

regulaarse ülevaatamise ja täiendamise eest Kliimaministeerium. Selguse huvides määratakse

arengukava koostaja kindlaks LKS-is ning selleks määratakse ministeerium, mille tegevus on

kõige otsesemalt seotud taastamiskava sisuga. LKS § 632 lõige 2 sätestab, et riikliku

taastamiskava kavandi enne selle esitamist Euroopa Komisjonile kiidab heaks Vabariigi

Valitsus ning lõpliku, Euroopa Komisjoni tagasisidet arvestava versiooni taastamiskavast,

kinnitab samuti Vabariigi Valitsus. Otsusetegijaks on Vabariigi Valitsus, mitte valdkonna eest

vastutav minister, kuna taastamiskava ja sellega planeeritavad meetmed puudutavad mitme

ministri pädevusalasid (sh põllumajandust, ruumilist planeerimist).

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et riikliku taastamiskava ettevalmistamist, koostamist, Euroopa

Komisjonile esitamist, vajadusel täiendamist ning hilisemat läbivaatamist korraldab

Kliimaministeerium vastavalt EL looduse taastamise määruse nõuetele. Vabariigi Valitsus

kiidab riikliku taastamiskava kavandi heaks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 67 (uues tekstis punkt 79) punktiga järgmises sõnastuses,

muutes järgnevate punktide numbreid:

„80) paragrahvi § 91 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Kui kinnisasi on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ning selle võõrandamistehing

sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja selle omandamiseks on avaldus tehtud

hiljemalt 2013. aasta 14. aprillil, kantakse nimetatud avaldus käesoleva lõike jõustumise järel

samasse järjekorda selliste kinnisasja omandamise avaldustega, mis on tehtud enne kaitse alla

võtmist või vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktides 1–4 ettenähtud eranditele, ja

neid avaldusi menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras.“

Selgitus: Punktiga muudetakse maade omandamise rakendussätet nii, et maade omandamise

nn teise järjekorra avaldused, mis on esitatud kuni 14.04.2013 ja kus kinnisasja omandamisel

sisaldas tehing teavet kaitstava loodusobjekti kohta, kantakse samasse järjekorda teiste

kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse järjekorra alusel. Selliseid

avaldusi on 35, mis kehtiva LKS § 91 lõike 15 alusel ootavad nn teises järjekorras lahendamist

pärast avalduste lahendamist, mille esitaja on omandanud kinnisasja enne selle kaitse alla

võtmist või kohalduvad talle LKS § 20 lõikes 11 sätestatud erandid. Avaldused on oote

järjekorras olnud üle kümne aasta ja ei ole näha, et nende lahendamisega saaks alustada ilma

seadust muutmata. Riigile kinnisasja, mille sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud,

võõrandamiseks saab kinnisasja omanik esitada avalduse endale sobival ajal ja avalduste

esitamine toimub pidevalt. Seaduse muudatusega kaotatakse nn teine järjekord ja lahendatakse

ootele jäetud avaldused.

Keskkonnakomisjon

24

Džein Aunre märkis, et varem omandas riik kinnisasjad olenemata, millal tulid kinnisasjale

looduskaitselised piirangud. Riik ei pea hüvitama piiranguid, millest inimene oli kinnisasja

omandamisel teadlik. Sellest tulenevalt muudetakse regulatsiooni ja riik omandab kinnisasja

vaid pärast looduskaitseliste piirangute lisandumist. 35 avaldust, mis on esitatud kuni

14.04.2013, kus kinnisasja omandamisel oli tehingus märgitud kaitstav loodusobjekt viiakse

üldisesse järjekorda ja lahendatakse koos teiste avaldustega esitamise aja alusel.

Evelin Lopman uuris, kuidas ühildatakse järjekorrad ja millal menetletakse neid 35. avaldust.

Džein Aunre vastas, et avaldusi menetletakse ühises järjekorras avalduse esitamise aja alusel.

Kris Heinsoo sõnas, et avaldusi on palju ja KeA pole jõudnud avaldusi üle vaadata, et

välistada mitte kvalifitseeruvaid taotlusi. Andres Metsoja tegi ettepaneku, et vanad avaldused

võiks menetleda erandkorras. Yoko Alender ütles, et küsimus on menetluse kiiruses ja antud

avaldused võiks menetleda eelisjärjekorras. Seletuskirjas tuleks ära märkida, et avaldused

menetletakse järjekorras esimestena. Tiit Maran uuris, kas avalduste järjekorras ette tõstmine

võib tekitada probleeme. K. Heinsoo vastas, et avalduste järjekord on Kliimaministeeriumi

kodulehel avalikult jälgitav ja valmis tuleb olla selgituste jagamiseks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 68 (uues tekstis punkt 81) jätta välja LKS § 91 lõige 29, muutes

järgmiste lõigete numbreid

Väljajäetav tekst:

„(29) Käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktide 1 ja 3 kohases kinnisasja omandamise

menetluses, kui kinnisasja võõrandamise avaldus on esitatud enne käesoleva lõike jõustumist,

tehakse hinnapakkumine seni kehtinud alustel ja korras.“

Selgitus: On seotud muudatusettepanekutega millega on välja jäetud poole väärtuse

omandamise regulatsioon.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et muudatus on seotud ME-ga, millega on välja jäetud poole väärtuse

omandamise regulatsioon.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 68 (uues tekstis punkt 81) täiendada LKS § 91 pärast lõiget 28 uue

lõikega järgmises sõnastuses, muutes järgmiste lõigete numbreid:

„(29) Enne käesoleva lõike jõustumist algatatud planeeringute menetluses kohaldatakse

käesoleva seaduse § 38 lõike 21 ja § 41 lõike 2 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva

lõikega. Koostamisel oleva planeeringu menetlust korratakse juhul, kui Keskkonnaamet

keeldub nõusoleku andmisest ja selle tulemusel muutub planeeringu põhilahendus.“

Selgitus: LKS § 38 lõikega 21 ja § 41 lõikega 2 sätestatakse, et planeeringuga (üldplaneering,

detailplaneering) elamumaa juhtotstarbe ja sihtotstarbe määramine ehituskeeluvööndis ning

tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis saab toimuda Keskkonnaameti

nõusolekul. Rakendussättega lahendatakse, kuidas eelnimetatud sätteid kohaldatakse pooleli

25

olevate planeeringute menetlustes. Seni ei ole Keskkonnaametil olnud kohustust planeeringu

kooskõlastamisel hinnata tiheasustusala laiendamist või elamumaa juhtotstarbe või

sihtotstarbe määramist. Keskkonnaameti ülesanne oli hinnata ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamist, mis eelnõu kohaselt antakse osaliselt KOV pädevusse. LKS

muudatusettepanekute kohaselt saab KOV edaspidi Keskkonnaameti nõusolekuta väljaspool

kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus otsustada

ehituskeeluvööndi vähendamise üle.

Kuna rand ja kallas on riiklikult kaitstav ja avaliku huviga objekt, siis on oluline, et edaspidi

ranna ja kalda piiranguvööndis tiheasustusala laiendamisel ja ehituskeeluvööndisse

elamumaa määramisel hinnataks vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärkidele riiklikul

tasandil. Seni on Keskkonnaamet seda teinud ehituskeeluvööndi vähendamise kaudu.

Keskkonnaamet omab ranna ja kalda kaitse eesmärkidega arvestamise hindamisel ja

looduskeskkonna kaitsmisel suurt, üle-eestilist kogemust ja vaadet. See on igati kooskõlas

koostamisel oleva üleriigilise planeeringu eesmärgiga vältida uute ehitusalade laienemist

looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning

kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele.

Seejuures on ehituskeeluvööndis üldreeglina ehitamine keelatud, seetõttu on põhjendatud, et

juba maa juhtotstarbe ja sihtotstarbe määramisel oleks Keskkonnaamet otsustamisse kaasatud.

Keskkonnaameti nõusolek või sellest keeldumine peab olema põhjendatud. Planeeringu

menetlust on vaja korrata üksnes juhul, kui Keskkonnaamet ei anna nõusolekut ja sellest

tulenevalt muutub planeeringu põhilahendus. Kas tegemist on planeeringu põhilahendust

muutva olukorraga sõltub konkreetse planeeringu asjaoludest (vt PlanS § 142 lg 1).

Keskkonnakomisjon

Džein Aunre märkis, et eelnõud täiendatakse rakendussättega, sest KeA-l tekib õigus kaasa

rääkida tiheasustusala laiendamisel ja elamumaa määramisel ehituskeeluvööndis.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada eelnõu pärast § 2 uue §-ga järgmises sõnastuses, muutes sellele järgnevate

paragrahvide numbreid:

„§ 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvi § 395 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõnad

„muu loaga“ sõnaga „õigusaktiga“.

Selgitus: Teeme ettepaneku muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (RT I, 08.07.2025, 68)

§ 395 lõike 1 punkti 12 sõnastust viisil, et hüvitusala ja leevendusala ning nendega seotud

piirangud saaks kajastatud Eesti looduse infosüsteemis (seotud eelnõu § 1 punktiga 4 LKSi

lisatava § 81 lõikega 5). Muudatuse tulemusel saab edaspidi Eesti looduse infosüsteemi kanda

õigusaktiga (üldakt, üksikakt) kehtestatud piiranguala ruumilise kuju ja piirangud. Senine

sõnastus „muu loaga“ on kitsam ja ei hõlma haldusakti laiemalt näiteks planeering,

haldusorgani muu otsus. Samuti võib tulevikus olla vajadus sätestada seadusega või selle alusel

hüvitus- või leevendusala ruumiline kuju ning selle piirangud, näiteks on sellise regulatsiooni

vajadus ökoduktide toimivuse tagamiseks.

Keskkonnakomisjon

26

Džein Aunre sõnas, et hüvitus- ja leevendusalad kantakse EELIS-esse ja vaja on täpsustada

keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada eelnõu pärast § 2 uue §-ga järgmises sõnastuses, muutes sellele järgnevate

paragrahvide numbreid:

㤠4. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise

kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima Keskkonnaameti

nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamise kohta looduskaitseseaduse § 40 lõikes 3 sätestatud

juhul.“

Selgitus: Arvestades, et edaspidi ei ole enam igal pool vaja küsida ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, siis vajab muutmist ka planeerimisseaduse § 126

lõige 7. Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis,

alevikus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku omavalitsuse

nõusolekul. Seega kohalik omavalitsus võib otsustada ehituskeeluvööndi vähendamise

Keskkonnaameti nõusolekuta juhul kui:

1) see toimub linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ja

2) see toimub väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika.

Tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis saab edaspidi toimuda vaid

Keskkonnaameti nõusolekul.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus eelnevalt hindama vastavust

ranna ja kalda kaitse eesmärgile ja arvestama sealse taimestiku, reljeefi, kõlvikute ja

kinnisasjade piiride, olemasoleva teede- ja tehnovõrgu ning väljakujunenud asustusega.

Keskkonnakomisjon

Džein Aunre sõnas, et planeerimisseaduses täpsustatakse sätet viitega LKS-ile, millisel juhul

tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel küsida KeA kooskõlastust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

27

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 156

Tallinn, Toompea Neljapäev, 21. mai 2026

Algus 13.00, lõpp 14.16

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Lauri Laats

Kutsutud: Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma ja

peaspetsialist Kris Heinsoo ning õigusosakonna nõunik Džein Aunre, Õiguskantsleri

Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE)

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE)

Yoko Alender sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil tutvustatakse ja pannakse hääletusele

19 komisjonipoolset muudatusettepanekut (ME).

X. Eelnõu pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Muudetakse rohkem kui kolme seadust, mistõttu nimetatakse pealkirjas seadus, milles

tehakse põhilised muudatused ja täiendus, millest nähtub, et muudetakse nelja või enamat

seadust.

Keskkonnakomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

2

X. Eelnõu § 1 punktis 4 teha järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. muuta looduskaitseseaduse (LKS) § 81 lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi, mille ainus eesmärk

on riigi julgeoleku tagamine, tulemusel või seaduses sätestatud juhul on vaja liiki või elupaika

kahjustava tegevuse mõju hüvitada või leevendada, kantakse kavandatav või määratud

hüvitus- või leevendusala Eesti looduse infosüsteemi.“

Selgitus: Ettepanek on vajalik, kuna 612 SE-s olev sõnastus eristab, mis juhul määrab

hüvitus- või leevendusala Keskkonnaamet. Keskkonnaametile hüvitusala määramise pädevuse

andmine on kavandatud 610 SE-ga, kus on toodud protseduur, kuidas Natura hindamise

korral Keskkonnaamet seda teeb. Kuna 610 SE edasine menetlus pole teada ja ka

Õiguskantsleri 05.08.2025 kirjas nr 7-4/240614/2505704 esitatud tähelepanekute

arvestamiseks on vajalik muuta 612 SE-s olnud sõnastust, et ei tekiks vastuolu erinevate

seadusesätete vahel. Kehtivas õiguses (KeHJS, LKS) on Natura hindamise käigus erandi

tegemise menetluses hüvitusmeetmete määramise kohustus eksperdi ülesanne. LKSi

kavandatud § 81 sätestab õigusliku aluse hüvitus- ja leevendusalade Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) kandmiseks ning õiguse haldusorganil peatada haldusmenetlus või

seada haldusakti andmisel tingimusi, kui kavandatav tegevus võib hüvitus- või leevendusala

kahjustada. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes tagab nende

kandmise ja ajakohastamise EELISes. Kui seadusega antakse tulevikus hüvitus- või

leevendusala määramise õigus Keskkonnaametile, on § 81 lõike 4 regulatsioon täidetud

Keskkonnaameti poolt hüvitus- ja leevendusala määramisega.

Seaduseelnõu 612 SE seletuskirjas on eksitav selgitus, mille kohaselt kuuluvad hüvitusalade

hulka ka puhveralad. Hüvitusalad on osa hüvitusmeetmetest. Puhveralad on alad, kus tuleb

hinnata kavandatava tegevuse mõju kaitseväärtuste säilimisele. Puhveralad hüvitusalade

hulka ei kuulu, tegemist on leevendusaladega, mille eesmärgiks on vältida ebasoodsa mõju

tekkimist. Samuti ei saa tekkida 612 SE seletuskirjas toodud olukorda, mille alusel määrab

hüvitus- ja leevendusalad Keskkonnaamet enne 610 SE-s toodud protseduuri jõustumist, kus

Natura erandi menetluses määrab hüvitusmeetmed Keskkonnaamet.

x.x. muuta LKS § 81 lõige 4 ja sõnastada järgmiselt:

„(4) Hüvitus- või leevendusala määramise ettepanek esitatakse planeeringu või tegevuseks

taotletava loa menetluses esimesel võimalusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja ala

andmete kontrollimiseks.“

Selgitus: Ettepanek on seotud eelmise muudatusettepanekuga. Sõnastuse muutmine on vajalik

§ 81 jõustumisel , et ei tekiks vastuolu erinevate seadusesätete vahel. Kehtivas õiguses

(KeHJS, LKS) teeb Natura hindamise käigus erandi tegemise menetluses hüvitusmeetmete

määramise ettepaneku ekspert. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga, kes tagab nende kandmise ja ajakohastamise EELISes. Kui seadusega

tulevikus antakse hüvitus- või leevendusala määramise õigus Keskkonnaametile on § 81 lõike

4 regulatsioon täidetud Keskkonnaameti poolt hüvitus- või leevendusala määramisega.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et ME puudutab hüvitus- ja leevendusalade määramist. Algses eelnõus

oli teema sätestatud laiemalt ja sõnastatud oli ka Keskkonnaameti (KeA) roll. ME puudutab

ka info liikumist ja selgelt sätestatakse kohustuste jaotus. KeA-le ei anta hüvitus- ja

leevendusalade määramise õigust, sest seda sätet menetletakse eelnõu 610 raames.

3

Tiit Maran küsis, kas hüvitus- ja leevendusalade määratlus jääb eelnõust välja. Varasemalt

on eksperdi määratlus olnud ebaselge ja see peaks olema paremini mõtestatud. Taimo Aasma

vastas, et regulatsiooniga ei tooda eelnõusse täiendavat eksperdi terminit. Mõjuhindamise

seaduses on ekspert defineeritud ja looduskaitseseaduses on defineeritud Natura 2000 alade

ekspert.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 5 täiendada LKS § 16 lõiget 1 pärast sõnu „hoiualal või“ sõnadega

„Eesti looduse infosüsteemi kantud“

Selgitus: Eelnõu § 1 punkti 5 täiendatakse sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 11 (LKS § 20 lõige

11), et kinnisasja võõrandamistehingus tuleb loodusobjekti andmed esitada, kui teave ala kaitse

alla võtmise kavandamise kohta on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELISesse). Sel juhul

on kavandamine üheselt tuvastatav ja info kättesaadav nii notaritele, kohtutäituritele,

pankrotihalduritele kui maaomanikele.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab tehingute raames info edastamist. Tuuakse sisse

kavandatava kaitseala termin ja selle info peab olema kättesaadav EELIS-es.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 10 (uues tekstis punkt 9) punktiga järgmises sõnastuses:

10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või

püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist riiklikult kaitstava

loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga

kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.“;

Selgitus: LKS § 20 lõike 1 muudatus on vajalik, et oleks üheselt selge, et selle paragrahvi

kohaldamisalasse jäävad ainult riiklikult kaitstavad loodusobjektid. Eelnõu 612 SE § 1 punktis

10 muudetakse sarnaselt sama sätte pealkirja, sest eelnõu § 1 punktiga 43 (uues tekstis punkt

53) täiendatakse LKSi kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva

kinnisasja omandamise regulatsiooniga ja seetõttu on vajalik norme selgelt eristada.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et ME on tehniline ja eelnõusse tuuakse termin „riiklikult kaitstav

loodusobjekt“. Eelnõuga sätestatakse kohalike omavalitsuste (KOV) kohustused maade

omandamisel kohalikel kaitsealadel. Riiklikult kaitstavate objektide ja kohalikult kaitstavate

objektide terminid on selguse huvides lahutatud.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Teha eelnõus järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. Eelnõu § 1 punktis 24 (uues tekstis punkt 22) muuta LKS § 35 lg 2 ja sõnastada

järgmiselt:

4

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu

veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5 sätestatud juhul.“

Selgitus: Muudatusettepanek on vajalik, et eelnõu 612 SE-ga muudetava § 35 lõikesse 2 lisatud viited

samas paragrahvis nimetatud erisätetele oleks üheselt selged ja üheselt mõistetavad. Kuigi

üldsätte ja täpsustava erisätte korral kehtib ranna ja kalda kitsenduste määramisel viimasena

nimetatu, sõnastatakse seaduses üldsäte selgemini. Säte käsitleb piiranguvööndi ja

ehituskeeluvööndi laiuste arvestamise lähtejoont. Joonobjektina põhikaardile kantud

maaparandussüsteemi eesvooluks oleva kraavi ja kaldaastangu puhul ei arvestata nimetatud

vööndite lähtejoont põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Kuidas ranna ja kalda

piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit konkreetse veekogu joonobjekti ja kaldaastangu puhul

arvestatakse, on sätestatud vastavalt sama paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5. Millisel juhul

märgitakse veekogu põhikaardile joonena, mitte pindalalise objektina, tuleneb

keskkonnaministri 20.12.2013 määrusest nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist

tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 24 (uues tekstis punkt 22 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„23) paragrahvi 35 lõikes 21 asendada tekstiosa „lõike 1 punktides 1 ja 2“ tekstiosaga „lõikes

1“

Selgitus: muudatus tuleneb eelnõu punktist 23 (uues tekstis punkt 21), mille kohaselt

tunnistatakse kehtetuks LKS § 35 lõike 1 punkt 3 ja lõige jääb 2-punktiliseks. Muudatus on

tehnilist laadi.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma lausus, et ME puudutab ehituskeeluvööndit. Defineeritakse vööndite

alguspunktid ja üleujutusalade määratlused. Ehituskeeluvööndit puudutavad ME-d on läbi

vaadatud koostöös Õiguskantsleri bürooga.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 28 (uues tekstis punkt 27) muuta LKS § 37 lg 11 ja 12 ning sõnastada

järgmiselt:

„(11) Rannal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 sätestatud korduva

üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb piiranguvöönd

käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 sätestatud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.“

Selgitus: Muudatuse kohaselt on rannal edaspidi piiranguvöönd korduva üleujutusega ala

piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui LKS § 37 lõike 1 punktis 1 sätestatud

vööndi laius. Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal laieneb

piiranguvöönd edaspidi kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius. Korduva

5

üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala

piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone

kõrgusväärtusest.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma märkis, et ME käsitleb korduva üleujutusega alasid ja piiranguvööndite laiuseid.

Uus sõnastus sätestab üheselt mõistetava definitsiooni.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 29 (uues tekstis punkt 28 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

29) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga

„lubatud ehitustegevuseks, keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks,“

Selgitus: LKS § 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse selliselt, et see lubab mootorsõidukiga ranna

ja kalda piiranguvööndis väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõita ka lubatud

ehitustegevuseks ja keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks. Piiranguvööndisse sõitmine peab

tegevuse eesmärki silmas pidades olema põhjendatud ja sihipärane, arvestama ranna ja kalda

kaitse eesmärkidega. LKS § 38 näeb ette erandid ehituskeeluvööndisse ehitamiseks, muudatus

on vajalik, et oleks selge, et vajadusel võib ehitustegevuseks (nt ehitusmaterjali kohalevedu)

piiranguvööndis sõita. Sama käib keskkonnaloa alusel tehtava töö kohta.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma kommenteeris, et ME täpsustab mootorsõidukigasõitmist rannal ja kaldal.

Muudatusega lubatakse sõitmist lubatud ehitustegevuseks ja keskkonnaloa alusel teostatavaks

tööks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Teha eelnõus §-s 1 järgmised sisuliselt seotud muudatused:

x.x. Muuta punkt 32 ja sõnastada järgmiselt:

32) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Rannal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 sätestatud korduva

üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd

käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 sätestatud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.“

Selgitus: Muudetakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise regulatsiooni.

Õiguskantsler on leidnud, et kehtiv LKS sõnastus ei ole üheselt selge vööndite ulatuses

6

üleujutuse korral ja teinud ettepaneku sõnastust muuta (Õiguskantsleri 06.05.2024 ja

05.08.2025 kirjad Riigikogu keskkonnakomisjonile). Kui üleujutus ulatub kaugemale kui

LKS § 38 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vööndi laius, on vööndi piiriks üleujutuse piir.

Rand ja kallas on Eestis väga eriilmeline, seal on unikaalne üleminekukooslus, kus toimuvad

looduslikud protsessid on pidevas muutumises. Eestis vahelduvad kiiresti väga erinevat tüüpi

rannad. Osad rannatüübid on suuremas muutumises (nt liivarannad) ja osad tundlikumad

üleujutustele (nt möllirannad) kui teised. Seega kui kaugele veekogust oleks mõistlik nii looduse

kui inimese seisukohast ehitada erinevaid ehitisi peab olema läbimõeldud ennekõike

üldplaneeringu tasandil. Lisaks sageli esinevale korduvale üleujutusele esinevad Eesti

randadel ja kallastel samades kohtades teatud korduvusega ka ekstreemsemad üleujutused, mis

ulatuvad veel kaugemale ja kõrgemale. Kliimamuutused võivad mõjutada ka keskmise

mereveetaseme tõusu ning ekstreemsete üleujutuste sagenemist. Just üldplaneering kui

ühiskondlik kokkulepe, milliste riskidega arvestatakse, on õige tasand, millega saab

ehituskeeluvööndit nii suurendada kui põhjendatud juhtudel vähendada. Loodukaitse

seisukohalt olulised piirkonnad - rannamärgalad jäävad üldiselt kaldajoone ja 1 m

kõrgusväärtuse vahele. Kuna aga rand ja kallas on Eestis väga erinev, siis ei pruugi

põhiregulatsioonist tuleneva ehituskeeluvööndi laiusega olla igal pool tagatud kõikide ranna

ja kalda kaitse eesmärkide täitmine ja on põhjendatud konkreetsest asukohast lähtuvalt

ehituskeeluvööndi suurendamine. Oluline, et oleks läbi mõeldud, et ehitamine üleujutusala

piirile ei seaks ohtu sealseid looduskoosluseid ja oleks tagatud juurdepääs kallasrajale ja

läbipääs kallasrajal liikumiseks.

Koostamisel oleva üleriigilise planeeringu üks eesmärkidest on vältida uute ehitusalade

laienemist looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate

tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist

looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla põhjendatud uue ehitise lubamine juba olulise

inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel, ümbritsetud hoonestusega aladel jms kohtades.

Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid ühiseid rikkusi, mida

tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti randadele peaks olema vaba.

Kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide

tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärke. Oluline, et ehitised

võimalikult vähe muudaks rannal ja kaldal toimuvaid looduslikke protsesse ja samas, et

looduslikud protsessid võimalikult vähe mõjutaks, ohustaks ehitisi ning inimesi endid. Tuleb

vältida olukorda, et ehitamisel on selline mõju, mis tingib vajaduse kaitseehitiste püstitamise

järgi, mis omakorda muudavad looduslike protsesside toimimist ning suurendavad riske

naabritele (näiteks ranna ja kalda ala tõstes võib suureneda üleujutuse risk naaberkinnistutele

või on vajalik ehitise kaitseks rajada (laine)barjääre, mida on looduses toimuvate protsesside

tõttu vaja hakata pikendama või kõrgemaks ehitama). Üleujutuste vms eest kaitseks ehitiste

rajamine võib kahjustada elurikkust. Samuti on see kallis tegevus, kus vaja lahendada, kes selle

kulu kannab. Kui KOV ei ole üldplaneeringu tasandil eelnimetatud erinevaid asjaolusid

piisavalt suutnud arvestada, siis saab ja peab KOV hiljem detailplaneeringumenetluses või

projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama nii ranna ja kalda kaitse eesmärkide kui

üleujutusohuga.

Maismaaökosüsteemid on otseselt sõltuvad veekogude mõjust piirkonna veerežiimile, mis on

seda tugevam, kui veekogu kaldad on ajutiselt üleujutatavad. Veekogudel ja nende ehitus- ja

piiranguvööndil sinivõrgustikuna on rohevõrgustiku toimimist toetav funktsioon: sidususe

tagamine (veekogud on ise ja ka nende kaldavööndid olulised liikumiskoridorid), elupaigahüve

(nt lõhelised jms haruldane vee-elustik, kahepaiksed, poolveelise eluviisiga loomad,

rändlinnud, nahkhiired jms), kliimamuutuste mõjude puhverdamine (sh lammialade ja luhtade

süsiniku sidumise võime, üleujutuste puhverdamine, erosiooniohu maandamine jms),

7

rekreatsioon (alates suplemisest kuni harrastuspüügini). Vahetult ehituskeeluvööndi piirile

ehitamisel tuleb omanikul arvestada, et kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe

meetri laiune kaldariba (ajutine kallasrada) veeseisu piirjoonest, mida kaldaomanik peab

igaühel lubama kasutada (KeÜS § 38 lg-d 3 ja 4).

Täna on suur osa maailma riikidest probleemi ees, kus ühelt poolt tungib peale meri ja teiselt

poolt inimasustus ning rannavöönd – üleminek maalt merele – jääb aina kitsamaks. Tänu sellele

kaovad mitmed ainulaadsed elupaigad aga kaob ka looduslik puhvertsoon ja suurenevad merelt

tulenevad ohud inimestele (ajuveenähtused, tormipurustused jne). Et sellise olukorra tekkimist

Eestis vältida, peame hoolitsema selle-eest, et meie randades oleks püsivalt looduslik

puhvertsoon ja rannaprotsessid saaksid reageerida kliimas toimuvatele muutustele ning

kohanduda vastavalt sellele. Võimalike kaitsemeetmete rakendamisel peaksime silmas pidama,

et looduslikud kaitsemeetmed tagavad rannakeskkonna säilimise nii loodusliku mitmekesisuse

kui ka inimese seisukohalt. Peame olema ka valmis selleks, et kui meretaseme tõus hakkab

oluliselt ületama maakerget, siis mõnel pool on pigem mõistlik inimesel taanduda, et tagada

minimaalse loodusliku puhvertsooni säilimine. See on sageli ka odavam kui ükskõik mil viisil

randade kaitsmine.

Üldplaneeringu koostamisel on eeltoodud asjaoludega arvestamine väga oluline ja vajadusel,

kui ranna ja kalda kaitse eesmärkide kaitset seaduse keskmist arvestav regulatsioon ei taga, on

võimalik ehituskeeluvööndi suurendamine (LKS § 40 lg 2). Üldplaneeringu kooskõlastamisel

saab Keskkonnaamet juhtida KOVi tähelepanu, kui üldplaneeringus ei ole piisavalt üleujutuse

riske käsitletud ja ranna või kalda kaitse eesmärkidega arvestatud.

Ehituskeeluvöönd laieneb rannal korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega

ala ulatub kaugemale kui LKS § 38 lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.

Seega kui üleujutusala on kitsam kui põhiregulatsioonis sätestatu, rakendub põhiregulatsioon.

Suurte üleujutusaladega siseveekogude või nende lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd

kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui LKS § 38 lõike 1 punktides 3‒6 või lõikes

2 sätestatud vööndi laius.

x.x. Täiendada § 1 pärast punkti 32 punktiga järgmises sõnastuses, muutes vastavalt

järgnevate punktide numbreid:

33) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku võib ranna ja kalda

ehituskeeluvööndis elamumaa juhtotstarvet ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti

nõusolekul.“,

Selgitus: Muudetakse seaduseelnõus 612 SE-s olevat muudatust, Riigikogule esitatud eelnõus

on sama muudatus kavandatud § 38 lõikeks 13. Asukohamuudatus on vajalik, et seaduseelnõu

tekst oleks paremini ja loogilisemalt ülesehitatud. Ajendatuna keskkonnakomisjonile

laekunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasisidest muudatusettepanekutele

täiendatud punkti nii, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndis lisaks sihtotstarve määramisele saab

ka juhtotstarve määramine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Juhtotstarbe lisamise täiendus

on vajalik, sest nii planeeringumenetluses kui eraldi toimingut teostades on oluline, et

ehituskeeluvööndisse, kus üldreegli kohaselt on uute hoonete ja rajaiste ehitamine keelatud, ei

määrataks elamumaad. Lisaks on sätet täpsustatud nii, et Keskkonnaameti nõusolekut on vaja

küsida väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku kuna eelnõuga 612 SE on

kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise õigus linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus

anda KOV-idele.

Keskkonnakomisjon

8

Taimo Aasma sõnas, et ME haakub üle-eelmise punktiga ja reguleeritakse ehituskeeluvööndi

ja piiranguvööndi ulatusi. Üldjuhul kehtib põhiregulatsioon ja laiemate üleujutusalade puhul

ulatub piiranguvöönd üleujutusalade piirini. Maa- ja Ruumiametiga on kokkulepe, et eelnõu

jõustumisel kuvatakse uus vööndite arvestus avalikult nende kodulehel. Kris Heinsoo lisas, et

kui korduv üleujutusala ulatub kaugemale, siis laieneb ehituskeeluvöönd üleujutusala piirini.

Piiranguvööndis kehtib sama põhimõte. Korduva üleujutusega ala määratakse

üldplaneeringuga ja kui seda pole määratud, siis võetakse lähtejooneks üks meeter kaldajoone

kõrgusväärtusest. Yoko Alender märkis, et seletuskirja tuleks lisada selgitav joonis, mis oleks

kõigile kättesaadav. Kui tulevikus muutub üleujutusala loodusest tingituna (nt

kliimamuutustest tulenevalt), siis muutub ka ehituskeeluvöönd.

Andres Metsoja küsis, kas ja kuidas on hajaasustuses võimalik ehituskeeluvööndit

vähendada. Kris Heinsoo vastas, et ehituskeeluvööndit saab muuta üldplaneeringuga.

Edaspidi otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise linnas kui asustusüksuses, alevis ja

alevikus KOV ning väljaspool neid tuleb küsida KeA nõusolekut. Ka kaitsealadel saab

ehituskeeluvööndit vähendada vaid KeA nõusolekul. Üleujutusala on ehituskeeluvööndi osa

ja liiga veekogu äärde ei tohiks ehitada. Yoko Alender lisas, et seletuskirjas selgitatakse, miks

on ehituskeeluvööndi muutmisel kaalutlus ja analüüs oluline. Varasemalt on kaalutud, kas

linna, alevi ja aleviku asemel oleks parem üldine tihe- ja hajaasustuse määratlus.

Advokaadibüroo arvamusel on KeA-l õigus peatada planeeringu koostamisel tiheasustusala

laiendamine, kuid tegelikult see õigus tal puudub. Oluline see eelnõusse lisada, et linnas,

alevis ja alevikus on ehituskeeluvööndi muudatused KOV-i otsustada ning mujal on vajalik

KeA nõusolek.

Tarmo Tamm uuris, kuidas lahenes linna, alevi ja aleviku ning tiheasustusala määratluse

probleem. Regulatsioon peaks laienema ka tiheasustusaladele. Probleemiks on, et inimesed

kolivad maalt linna ja maal ei peaks takistama tiheasustusalade arengut. Andres Metsoja

sõnas, et kui KOV otsustab üldplaneeringus, et tegemist on näiteks kompaktse

hoonestusalaga, kuid KeA ütleb, et tegemist on hoopis puhveralaga, siis tekib KOV-i

enesekorraldusõiguse riive. Käesolev ME puudutab vaid ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

regulatsiooni, mitte ükskõik mis küla. Yoko Alender selgitas, et tiheasustusala mõiste on

defineeritud LKS-is § 38 kui kompaktse asustusega ala. Tiheasustusala definitsioon on

mitmeti tõlgendatav ja linn, alev ning alevik on täpsemad määratlused. Eesti külad on

eriilmelised ja KeA peaks kaaluma seal loodusväärtuste säilimist. Tiheasustusalade arengut ei

takistata, vaid soovitakse, et asustus ei valguks laiali. Üleriigilise planeeringuga suunatakse

olemasolevate tiheasustusalade tihendamist. KOV enesekorraldusõigust ei piirata. KeA roll on

laiendamise ja uute alade määramise puhul kontrollida loodusväärtuste säilimist.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran; vastu 2: Andres Metsoja, Tarmo Tamm;

erapooletu 0:)

X. Teha §-s 1 järgmised seotud muudatused:

x.x. muuta punktis 31 LKS § 38 lg 1 p 3 ja sõnastada järgmiselt:

„3) linnas kui asustusüksuses, alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse

asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5

ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;“;

Selgitus: Muudatusega lisatakse viide sama lõike punktile 6, millega on sarnaselt teistele

viidatud sätetele seatud väiksem vööndi ulatus kui punktis 3.

9

Taimo Aasma ütles, et ME-ga algavad ehituskeeluvööndi regulatsiooni täpsustused. Kris

Heinsoo lisas, et esimene täpsustus on tehniline ja sõnastatakse, et linna käsitletakse kui

asustusüksust. Muudatuse teine pool täpsustab, kus on ehituskeeluvöönd vähem kui 50

meetrit.

x.x muuta punktis 33 (uues tekstis punkt 34) LKS § 38 lg 4 p 1 ja sõnastada järgmiselt:

„1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest

maismaa suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise

laiendusele, mis ei asu veeseaduse kohases veekaitsevööndis (edaspidi veekaitsevöönd);“;

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu ja Eesti

Kinnisvarafirmade Liidu tagasiside põhjal täpsustatakse muudatusettepaneku sõnastust.

Muudatusega täiendatakse erandit, millele ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis

olemasoleva elamu õuemaal ei laiene. Eelnõu 612 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses

olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest maismaa suunas

ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse. Kuna

ennekõike on oluline hoonete kui üldjuhul suurema mõjuga ehitiste asukoht, siis asendatakse

„õiguslikul alusel rajatud ehitistest“ sõnadega „õiguslikul alusel ehitatud hoonest“. Ja

lisatakse täiendus, et ehituskeeld ei laiene ka sel juhul, kui uus ehitis asub olemasoleva hoonega

samal kaugusel või toimub õuemaal maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendamine. Kui

kinnisasjal ei asu muid hooneid kui elamu, saab nimetatud erandi alusel veekogust samale

kaugusele elamu endaga või elamust maismaa suunas ehitada uusi ehitisi. Ranna ja kalda

kaitse seisukohast on oluline, et ei ehitataks veekogule lähemale. Sätet tasandab sama

paragrahvi lõige 5, mis võimaldab pädeva asutuse (KeA) kaalutlusotsusel põhjendatud juhul

ehitada olemasolevatest hoonetest veekogu suunas.

x.x täiendada § 1 pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises sõnastuses,

muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

35) paragrahvi 38 lõike 4 punktid 11–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või olemasoleva ehitise laiendusele;“;

Selgitus: Täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega võimaldatakse tiheasustusaladel

olemasolevate ehitiste ehitusjoonest maismaa suunas ka ehitiste mahupiiranguteta laiendamist,

lisaks juba ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele lubatud uue ehitise

püstitamisele. Nii ehitise laiendus kui uus ehitis võivad asuda tiheasustusalal väljakujunenud

ehitusjoonel, olemasolevate hoonetega samal kaugusel. Väljakujunenud ehitusjoone

määramine oleneb kohalikest looduslikest ja maastikulistest tingimustest. Selle määramisel

arvestatakse külgnevatel maaüksustel kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt õiguslikul

alusel antud loa alusel püstitatud hoonete vahel moodustuvat joont. Hooned moodustavad

selgelt tuvastatava joone (rea) laadse objekti ja paiknevad üldreeglina külgnevatel

maaüksustel. Kui kinnistuid eraldab nt kitsas teemaa, liinikoridor vms. avalikes huvides

määratletud kitsas hoonestamata kinnisasi, siis see ehitusjoont ei katkesta. Üldreeglina aga

hoonestamata, nt metsaga või muude looduslike või pool-looduslike kooslustega kaetud

maaüksus katkestab selle joone. Ideaalis on varem väljakujunenud ehitusjoon kajastatud

üldplaneeringus ja sellele on üldplaneeringute koostamise protsessis KOVide tähelepanu

juhtinud ka Keskkonnaamet (edaspidi KeA), et see võiks olla välja toodud. Sel juhul on

kõikidele osapooltele (alates ehitamisest huvitatud isikust kuni järelevalve teostajani) üheselt

selge, kus see joon on ja millest saavad ehitamist planeerides kõik osapooled lähtuda. Kui

väljakujunenud ehitusjoon on kajastatud kehtivas üldplaneeringus, siis tuleb sellest lähtuda,

aga muul juhul tuleb igakordselt hinnata selle olemasolu. Sel teemal on tõlgendusi andnud

10

Kliimaministeerium (nt 15.11.2023 kiri nr 1-17/23/5037-3). Kehtiva LKSi kohaselt ei laiene

ehituskeeld tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, samas ei või juba olemasolevat ehitist

laiendada rohkem kui 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist. Ranna ja kalda kaitse seisukohalt

ei ole selline vastuolu põhjendatud. Planeeritud muudatusega täpsustatakse, et tiheasustusalal

on edaspidi lubatud väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste

mahupiiranguta laiendamine. Samuti on ühtlustatud terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest

kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

Kris Heinsoomärkis, et varem nägi seadus ette, et väljakujunenud ehitusjoone korral tohtis

ehitada ehitusjoonest maismaa suunas uut ehitist, kuid olemasolevaid ehitisi laiendada ei

saanud. ME kõrvaldab selle piirangu ja lubab ka laiendused.

2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja

mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Muudatus on vajalik, et määrata

üheselt ja selgelt kalda ehituskeeluvööndis ehitamise erandi kohaldatavuse kohana veekogu

tavaline veepiir, mis allub reaalselt ja pidevalt vee tekitatud kulutus- ja erosiooniprotsessidele,

mitte aga kaugemale sisemaale ulatuvate üleujutuste piir, kus erosiooni ega kulutust ei toimu.

Praktikas on korduvalt soovitud kaldakindlustuse erandit kasutades täita lammialasid,

sealjuures mitte alati ka nende sisemaa poolseid servasid ehk reaalse üleujutuse piiri, vaid

rajada nn. kaldakindlustusi ka lammialade keskele, et kahandada nii üleujutuste ja

ehituskeeluvööndi ulatust ning võimaldada veekogudele lähemale ehitamist. Sellised sisemaale

kavandatud ehitised peavad kindlasti olema põhjalikult analüüsitud, et nende mõjud saaks

põhjalikult hinnatud. Erand jääb siseveekogude ääres tiheasustusalal üleujutusega seotud

olulistes riskipiirkondades üleujutuste eest kaitseks rajatavatele kaldakindlustusrajatistele.

Kliimamuutuste prognooside kohaselt üleujutuste risk suureneb. Prognoosidest võib järeldada,

et sademete hulga suurenemise ja pehmemate talvede tõttu seni kevadistest lumesulavete poolt

põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest

põhjustatud üleujutustega. Lisaks ekstreemsed ilmastikuolud võivad talvistel aegadel kaasa

tuua külmumis- ja sulamistemperatuuride vaheldumisi ning keerulisi jääolusid ja sellised

muutused võivad tekitada ka rohkem rüsijää poolt põhjustatud üleujutusi, mis nii mõneski Eesti

riskipiirkonnas (nt Sindis ja Tartus) on olnud probleemiks ja võib jääda probleemiks ka

tulevikus. Riskipiirkondades ei ole täna enam võimalik üleujutusalal puhvrit jätta ja inimeste

kaitseks võib esineda ka vajadust kaldakindlustusrajatiste ehitamiseks kaugemal kui veepiiril

ja kui probleemid muutuvad liiga suureks, siis peab olema võimalus kiiresti reageerida

võimalike kaitserajatiste ehitamisel. Selliste rajatiste ehitamise keskkonnamõju kaalutakse alati

ehitamisel. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punkt 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ranna või kalda

kindlustusrajatise rajamisel või laiendamisel. Kuna LKS § 5 lõike 2 kohaselt eristatakse,

milliseid kaldaid nimetatakse rannaks, siis rannakindlustusrajatise lubamise kaalumine on

jätkuvalt reguleeritud LKS § 38 lõikes 5.

Veeseaduse § 110 lõike 1 kohaselt määrab olulised riskipiirkonnad üleujutusega seotud riskide

hindamise aruande põhjal valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Veeseaduse § 109

lõike 3 kohaselt üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne vaadatakse üle ja vajaduse

korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

Viimane käskkiri kinnitati taristuministri poolt 03.04.2025 (dokumendi nr 1-2/25/152) ja

riskipiirkonnaks määrati 34 riskipiirkonda (Lääne-Eesti vesikonnas: Kabli küla, Treimani küla,

Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla,

Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn,

11

Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik

(Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik,

Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla,

Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Paide linn, Neeme ja Ihasalu

küla, Kaberneeme küla, Maardu linn. Ida-Eesti vesikonnas: Tartu linn, Aardlapalu ja

Haaslava küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi küla, Kunda linn,

Narva-Jõesuu linn). Riskipiirkondade kaardikihid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti

geoportaali üleujutusohuga alade kaardirakenduses

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ejt-0Y). Sisse peab olema lülitatud Üleujutusalade

riskipiirkond (PSFRA) kaardikiht.

Kris Heinsoo ütles, et seni kehtis erisus lihtsalt kaldakindlustusrajatistele. Kui muidu saab

erandi alusel ehitada edaspidi kaldakindlustusrajatist veepiirile, siis on määratletud kindlad

riskipiirkonnad, kus tohib põhjendatud juhul ka veepiirist kaugemale teha

kaldakindlustusrajatisi, mis ei nõua KeA nõusolekut. Riskipiirkonnad pannakse paika

veeseaduse alusel kehtestatud määrusega.

3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 m2 aluspinnaga hoonele, välja

arvatud majutuse eesmärgil ehitatav hoone;“;

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE, see tähendab täiendatakse ehitiste

loetelu, mis on lubatud püstitada avalikku supelranda. Asjaolule, et erandeid ei ole seaduses

piisavalt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, millest tulenevalt tehakse muudatusi nii

LKS § 38 lõikes 4 kui 5. Seni ei laienenud ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule

rajatisele ning edaspidi ei laiene ehituskeeld lisaks veel kuni 20 m2 aluspinnaga

mittemajutushoonele. Erandi rakendamise eeldus on, et tegemist on avaliku supelrannaga,

mille maa-ala on kavandatud üldplaneeringuga ja vastab veeseaduse §-le 91. Muudatus on

põhjendatud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud supelranda (supluskohta) saaks

ehituskeeluvööndit vähendamata püstitada lisaks rajatistele supelranda teenindavaid

väiksemamahulisemaid hooneid, näiteks siseruumiga vetelpäästetorni või rannavalvetorni,

müügikioski, hooajalisi tualette jms. Ehitusloakohustuslikule või majutushoonele (kämpingud

jms) erand ei laiene, kuna ehitusloakohustuslikul hoonel on tõenäoliselt suurem mõju ranna ja

kalda eesmärkidele ning supelranna teenindamiseks ei ole majutushooned vajalikud.

Tiit Maran uuris, mida tähendab majutus. Kris Heinsoo selgitas, et seni kehtis erisus vaid

supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, kuid siseruume vajavad ka näiteks

vetelpäästjad ja teatud kioskid, seetõttu lisati erisusse ka väiksema aluspinnaga hooned. Pole

põhjendatud, et suuremaid hooneid (näiteks hotelle) hakatakse randa ehitama.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

36) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) hajaasustuses olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht

on väiksem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega täpsustatakse

LKS § 38 lõike 4 punkti 5, et see kehtib hajaasustustes, sest tiheasustustalaga seotud erand on

sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Lisaks on ühtlustatud terminoloogiat

ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

Keskkonnakomisjonile laekunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tagasiside põhjal

muudatusettepanekutele ühtlustatakse termineid ehitusseadustikuga veelgi. Termin „kubatuur“

asendatud terminiga „maht“ ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33 protsenti“.

12

Andres Metsoja küsis, kuidas on sisustatud esmakordse laiendamise mõiste. Hajaasustuses

hakkab taoline piirang kehtima, kuid linnas mitte. Muudetakse seaduse loogikat ja tuuakse

sisse linna ja maapiirkonna erisus. Kris Heinsoo vastas, et vastasel juhul hakatakse ehitisi

pidevalt laiendama ja seetõttu piiritletakse ehitamine esmakordse laiendamisega. Kui ehitist

soovitakse veel laiendada, siis tuleb sõltuvalt piirkonnast küsida KeA või KOV-i nõusolekut.

Yoko Alender ütles, et muudatus tuleneb Kinnisvarafirmade Liidu ettepanekust. Kehtiva

seaduse sõnastus sisaldab sõna „kubatuur“, mis muudetakse „mahuks“. Tegemist on vaid

vormilise muudatusega. Muudatusega lisatakse erand hajaasustusele, sest tiheasustusala erand

on sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Džein Aunre selgitas, et säte sisaldub kehtivas

LKS-is, sisuliselt regulatsiooni ei muudeta vaid täpsustatakse terminoloogiat.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

37) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vee- või maakaabelliinile;“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu,

millele ehituskeeld ei laiene. Lisaks maakaabelliinile ei laiene edaspidi ehituskeeld ka

veekaabelliinile. Sõltuvalt mahust peavad enne veekaabelliini rajamist olema selle mõjud

hinnatud veeloa andmise käigus. Eeldatavalt ei ole veekaabelliini rajamisel maakaabelliinide

rajamisega võrreldes suuremat mõju, mistõttu on põhjendatud selle lisamine erandite

nimekirja.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 33 (uues tekstis punkt 34) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

38) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool

ehituskeeluvööndit;“

Selgitus: Selle punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu, millele

ehituskeeld ei laiene. Edaspidi lubatakse tehnovõrku ja -rajatist rajada mitte ainult

olemasoleva elamu, vaid ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks. Kui ehituskeeluvööndis

on juba avalikus kasutuses hoone, siis on põhjendatud lubada selle tarbeks tehnovõrku ja -

rajatist rajada. Avaliku kasutusega hoone on näiteks muuseum, kool jmt. Ilma põhjaliku

kaalumiseta ei ole kõikidele hoonetele erandi tegemine põhjendatud ehitustegevuse

hoogustumise piiramiseks rannal ja kaldal, sest tiheasustuses on tehnovõrk või -rajatis

reeglina kavandatud planeeringuga ning eraomanduses laieneb ehitamise võimalus muudele

hoonetele hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal LKS § 38 lg 4 p 1 alusel. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt võib pädev asutus lubada rajatise (ka tehnorajatise) rajamist

põhjendatud juhul.

x.x. Jätta välja punkt 34, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

Väljajäetav tekst:

„34) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või muule rajatisele riigikaitse

eesmärgi tagamiseks;“

Selgitus: Riigikogu menetluses oli ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) 789 SE,

millega samuti muudetakse LKS § 38 lõike 4 punkti 10. Kuigi on kavandatud muuta ka LKS

13

§ 38 lõiget 5 nii, et planeeringu kohustus asendatakse väljaspool linna, kui asustusüksust, alevit

ja alevikku KeA nõusolekuga ja linnas, kui asustusüksuses, alevis ja alevikus KOV nõusolekuga,

siis erineb lõike 4 punktis 10 regulatsioon sellega, et nõusoleku andmise pädevus on üksnes

KeAl. LKS § 38 lõike 4 punktides olevad erandid võivad sisaldada ka teiste haldusorganite

nõusoleku kohustust. 789 SEga on kavandatud ka LKS § 38 lõike 4 täiendamine punktiga 11,

mille kohaselt ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud riigikaitselise ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus. Eelnõu 789 SE on läbinud Riigikogu menetluse ja jõustumine ette

nähtud 2026. aasta 15. mail.

Taimo Aasma märkis, et ME puudutab riigikaitselisi ehitisi. Majanduskomisjonis menetletud

eelnõu 789 SE käsitles riigikaitselisi ehitisi ja seetõttu jäetakse käesolevast eelnõust vastav

punkt välja.

x.x. punkti 35 (uues tekstis punkt 39) tekstis asendada number „11“ numbriga „12“

Selgitus: Muudatus on tehnilist laadi.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

40) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või

kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool

ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;

14) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel

puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Lisatakse erandid, millele

ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Praktikas on põhjaveeuuringute (veemajanduskavade

eesmärkide täitmiseks, kliimamuutustega kohanemise strateegiate koostamiseks, suurte

arenduste mõju hindamiseks) käigus vaja rajada ranniku ja hüdroloogilise seire jaoks

hüdromeetriajaamasid koos elektri- ja sidekaabli ühendustega ja riiklikest huvidest lähtuvalt

seirepuurkaeve näiteks pinnaveekogude kallastele, et hinnata pinna- ja põhjavee omavahelisi

seoseid, et selgitada ümbritseva tegevuse mõju põhjaveele ning hinnata kliimamuutuste mõju

ökosüsteemidele. Juhul kui põhjavett seirata liiga kaugel siis pinna ja põhjaveevahelisi või

ökosüsteemi ja põhjaveevahelisi seoseid ei ole võimalik tuvastada. Seega on praktikas ette

tulnud olukordi, kus seiret looduskaitseseaduse enda piirangute tõttu ei ole võimalik teostada.

Puurkaevu rajamisel tekib rajamise hetkel ajutine keskkonnahäiring seadmete tõttu, millega on

vaja puurauku rajada.

Edaspidi saab juba hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspool veekaitsevööndit püstitada

rajatisi, mis on ehitusseadustiku alusel vabastatud ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkusest.

Eelduseks on, et kinnistu on hoonestatud. Kuna hoonestatud kinnistul on juba inimmõju rannale

ja kaldale, siis nendele kinnistutele keskkonnale väiksema mõjuga rajatiste püstitamise

lubamine ei suurenda olulisel määral mõju rannale ja kaldale. Seejuures on

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kohaselt igaühel (sh kinnisasja omanikul)

hoolsuskohustus ja teadmiste omandamise kohustus, et keskkonnaohte vältida ja

keskkonnariske vähendada (§-d 14 ja 15).

Keskkonnakomisjon

Kris Heinsoo sõnas, et eelnõusse lisatakse erand, mille alusel oleks võimalik rajada

keskkonnaseireks vajalikke rajatisi. Lisatakse ka erand hoonestatud kinnistule õuemaale

väljaspool veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi

ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus. Ükski lõike 4 erand ei vaja KeA nõusolekut.

14

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

x. Teha eelnõu §-s 1 seotud muudatused:

x.x. Eelnõu § 1 punktide 36–38 baasil täiendada eelnõu pärast punkti 35 (uues tekstis punkt

39) punktiga järgmises sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„41) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või

alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus

ehituskeeluvööndisse ehitada:

1) pinnavee veehaarde ehitist;

2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;

3) rannakindlustusrajatist;

4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;

5) vesiviljelusehitist;

6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;

7) tehnovõrku ja -rajatist;

8) silda;

9) avalikult kasutatavat teed;

10) raudteed;

11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest

veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis;

12) hajaasustuses olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33

protsenti olemasoleva ehitise mahust;

13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;

14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik

või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“

Kris Heinsoo märkis, et muudatusega on säte täielikult ümbersõnastatud ja menetlust on

oluliselt lihtsustatud. Seni olid lõikes erandid ehitistele, mida sai rajada ehituskeeluvööndisse

planeeringu alusel. Nüüd kehtib neile lihtsustatud menetlus. KeA nõusolekul võib

ehituskeeluvööndisse ehitada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja KOV-i

nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus. 14. erisus lubab kaaluda ka muid

rajatisi, mis pole erisuses nimetatud. Oluline on ka erisus, mis lubab kaaluda ehitada

hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu

suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis.

x.x. Jätta välja punktid 36–38, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid

Väljajäetav tekst:

„36) paragrahvi 38 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „veeliiklusrajatisele“ sõnadega

„veeliiklust reguleerivale rajatisele“;

37) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitisele;“;

38) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) piirivalveehitisele ja päästeasutuse ehitisele“.

Selgitus: Käesoleva punktiga muudetakse ja täiendatakse eelnõud 612 SE, millega LKS § 38

lõige 5 sõnastatakse tervikuna ümber, sest edaspidi kaotatakse LKS-ist tulenev

planeeringunõue lõikes 5 nimetatud ehitiste puhul. Õiguskantsler on leidnud, et

planeeringumenetlus on isikutele liigselt koormav, kui planeering koostatakse üksnes selleks,

et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5

15

sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või

KOV nõusolekuga. Sätte sissejuhatava lause muutmine toob kaasa kõikide punktide sõnastuse

muutmise vajaduse, et viia sõnad õigesse käändesse. Nimetatud lõikes on erandid, millele

ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ei laiene. Muudatus on vajalik, sest

õiguskantsler on leidnud, et LKS on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei näe ette

kohast menetlust, millega saaks teha täiendavaid erandeid ehituskeeluvööndisse ehitiste

rajamise kohta. Muudatuse kohaselt saab edaspidi KeA nõusolekul väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit ja alevikku ja KOV nõusolekul linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus

lubada püstitada erinevaid ehitisi. Tegemist on ennekõike menetluse lihtsustamisega, mis ei

tähenda, et lubada tohiks ehitada ehitisi, millel on oluline mõju ranna ja kalda kaitse

eesmärkidele. Küll aga ei ole sageli põhjendatud ja proportsionaalne üksiku rajatise

püstitamiseks aja- ja ressursikuluka planeeringu läbiviimine, nagu õiguskantsler on tähelepanu

juhtinud. Kui tegemist on ehitisega, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise või

ehitusloa kohustuslikkus, siis on nõusoleku andja üks asutus ehk vastavalt kas KeA või KOV.

Kui tegemist on aga ehitusteatise või ehitusloa kohustusliku ehitisega, siis saab KOV väljaspool

linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ehitusteatise või ehitusloa väljastada vaid KeA

nõusolekul. Kui ehitusõiguse andmise üle otsustamine on mõne teise asutuse pädevuses, nt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, siis sõltuvalt asukohast on nõusoleku andjaks kas

KeA või KOV. Millisel juhul on ehitamiseks nõutud planeeringu koostamine, on sätestatud

planeerimisseaduses. Ehk kokkuvõtvalt - kuna menetluste loogikat ei muudeta ja menetlused

toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse läbiviija

kaasama vajadusel menetlusse KOVi (kui ehitusõiguse andmise otsustajaks ei ole KOV, vaid

muu asutus) või KeA. KeA kaasatakse juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik KeA nõusolek

ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku.

Lisaks on oluline välja selgitada, kas tegemist on kaitstava loodusobjektiga, kus ehitamist

reguleerib nii LKS § 14 kui peatükid 4 ja 5.

Eesti ranna ja kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon panustab ka EL elurikkuse strateegia 2030

eesmärkidesse, eelkõige sellega, et ohjab ehitussurvet ja maakasutuse intensiivistumist veepiiri

lähedal, vähendades elupaikade kadu ja killustumist ning häiringuid ranna- ja

kaldakooslustele. Jätkuvalt peab ehitamist suunama ennekõike ehituskeeluvööndist väljapoole,

sest LKSi üldreegli kohaselt on ka edaspidi ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Seega saab uue ehitise püstitamine ehituskeeluvööndis olla kindlasti

erandlik, seda ei saa lubada kergekäeliselt ja ehitamise lubamise kaalumisel peab arvestama

ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Seda põhimõtet toetab muuhulgas ka Euroopa

Mullastrateegia, mis on võtnud eesmärgiks muldade katmise vähendamise ja pikas perspektiivis

selle kaotamise või siis kompenseerimise mujal, ja Euroopa Komisjoni Ressursitõhusa Euroopa

tegevuskava, mille eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 null maa netohõive, mis tähendab,

et uute tehisalade rajamine peaks toimuma kas juba rikutud aladel või tuleb see maahõive

kompenseerida, taastades kusagil mujal tehisala looduslikuks alaks. Ennetamine, st looduslike

alade täisehitamise mittelubamine on lihtsam, tõhusam ja nii majanduslikult kui ökoloogiliselt

soodsam kui hilisem maahõive kompenseerimine. Koostamisel oleva üleriigilise planeeringu

üks eesmärkidest on vältida uute ehitusalade laienemist looduslikele aladele: elurikkad

kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse

suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla

põhjendatud uue ehitise lubamine juba olulise inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel,

ümbritsetud hoonestusega aladel jms kohtades. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on

siiani meie suurimaid ühiseid rikkusi, mida tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti

randadele peaks olema vaba. Loodusdirektiivi viimase aruande alusel on rannikuelupaikade

seisud üldiselt hea. Ja kuna rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt, siis on põhjendatud

erandite tegemine eelkõige just avalikuks kasutamiseks suunatud ehitistele ja erahuvide puhul

pigem suunata ehitamist juba tugeva inimmõjuga aladele. Ka saab näiteks olla põhjuseks, et

alati ei pruugi olla võimalik või otstarbekas konkreetsel juhul püstitada ehitist väljaspoole

ehituskeeluvööndit või on tegemist keskkonnaseisundit parandava ehitisega.

16

Erandi kohaldamisel peab otsustaja muuhulgas hindama, et ei tekiks keskkonnaohtu

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-d 10 ja 11). Keskkonnaoht esineb, kui

planeeringu või tegevuse elluviimine toob piisava tõenäosusega kaasa keskkonnakahju või

olulise keskkonnamõju (KeÜS § 3 lg 2 p-d 3 ja 4, § 5). Keskkonnaohuna oleks praegusel juhul

käsitatav eelkõige oluline ebasoodne mõju ranna või kalda looduskooslustele. Tegevuseks loa

andmisel tuleb KOVil järgida uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ning

täita kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2). Haldusakti andmisel ei või kavandatud tegevuse

keskkonnamõju jätta tähelepanuta ka juhul, kui puudub kohustus viia läbi spetsiifiline

hindamismenetlus nagu keskkonna (strateegiline) mõjuhindamine (KSH või KMH).

Vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks on mitmeid näiteid. Näiteks on praktikas tõstatunud

juurdepääsuküsimus ja edaspidi võib vastavalt KeA või KOV nõusolekul ehitada avalikult

kasutatavat teed või punkti 14 alusel muud teed ehituskeeluvööndisse, kui selle rajamine ei

ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit. Arvestades, et üldreeglina on

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, siis tuleks ka juurdepääsuteede

rajamisel võimalusel rajada neid väljaspoole ehituskeeluvööndit ning vältida olukorda, kus

igale kinnistule rajatakse eraldi tee. Samas on olukordi, kus kinnistule puudub igasugune

juurdepääs ja ainus võimalus ligipääsuks on läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsutee võib

puududa näiteks ka pärandniitudele, millede hooldamiseks on vajalik tagada ligipääs. Teatud

juhtudel piisab juurdepääsuks truubi, mille abil juhitakse oja juurdepääsutee alt läbi,

paigaldamisest ja mis kaetakse pinnasega. Edaspidi saab ka lihtsustatud korras anda

nõusolekut veekogude ökoloogilise seisundi taastamise või parandamisega seotud rajatistele.

Samuti saab lihtsama menetlusega kaaluda tehnovõrgu või -rajatise ning õhuliini ja

õhukaabelliini rajamise lubamist. Vee- või maakaabelliinidega võrreldes on õhuliinide ja

õhukaabelliinide rajamisele erand kavandatud LKS § 38 lõikesse 5 peamiselt nende ohu tõttu

lindudele ning seetõttu vajab ehituskeeluvööndisse nende rajamine asukohapõhist kaalumist.

Sagedasemateks kokkupõrke ohvriteks on suured kiiresti lendavad linnud, eriti luiged ja teised

veelinnud, toonekured, röövlinnud. Rändel järgivad tihti linnud rannajoont ja võivad seetõttu

kas öisel ajal või halva nähtavuse korral liinidesse lennata. Samuti veekogude ääres on

elektriliinid lindudele ohtlikud, sest tihti liiguvad linnud maismaa ja veekogu vahel. Õhukaablid

kujutavad lindudele vähem ohtu kui paljasjuhtmega õhuliin, kuid rannajoonel ja veekogude

ääres võivad liinid olla siiski ohuks lindudele, kes võivad end kokkupõrkel vigastada või

halvemal juhul hukkuda. Kokkupõrgete osas on ohtlikumad kõrgepingeliinid, seda eriti

veekogusid ületavates lõikudes. Linnud põrkavad liinidega kas seetõttu, et nad ei märka

lennates liini või seetõttu, et nad ei suuda liinist mööda manööverdada, näiteks luiged. Suurem

osa kokkupõrkeid toimub just ülemise liinijuhtmega, mida on selle väiksema läbimõõdu tõttu

raskem näha. Parvede põrkumisel liinidega võib hukkuda hulgaliselt linde. Madalpingeliinid

ohustavad samuti linde. Seal võib lind saada elektrilöögi, kui maandub teatud tüüpi

ebaturvalisele mastile ja puudutab korraga kaht voolujuhet või voolujuhet ja maandust. Sellise

elektrilöögi tõttu on Eestis hukkunud kassikakke, merikotkaid, must-toonekurgi jt. Seetõttu on

ehituskeeluvööndisse õhuliinide rajamiseks kaalutlusotsuse tegemine põhjendatud ja

proportsionaalne.

Lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga

kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja

puhkerajatiste rajamist, mille rajamiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada

ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas

asustusüksusena, alevis või alevikus KOV. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 2 punktile 19 peab otsustaja andma eelhinnangu

selle kohta, kas puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisel on oluline keskkonnamõju. Sellega

on tagatud, et mõjud saavad hinnatud, et vältida või vähendada negatiivset mõju keskkonnale.

Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku on spordi- ja puhkerajatiste ehitamise

lubamise eelduseks KeA nõusolek. Nõusolek saab olla põhjendatud anda spordi- ja

17

puhkerajatistele nagu jõulinnakud, laste mänguväljakuid, kiiged, pingid jmt väiksemaid

rajatised.

Praktikas on veel välja tulnud näiteid vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks. Nii näiteks ei

laiene edaspidi ehituskeeld vastavalt KeA või KOV nõusolekul laudteele ja kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele. Põhjendatud on ennekõike anda

nõusolek avalikuks kasutamiseks mõeldud laudteele. Avalik kasutus tagatakse riigi- või

kohaliku omavalitsuse maal või eramaal servituudina, mis on kantud kinnistusraamatusse.

Arvestades, et laudtee suunab inimesi kõndima kindlalt piiritletud alal, siis läbimõeldud

asukohavalikuga kavandatud laudteed pigem panustavad ranna- ja kaldakoosluste kaitsesse.

Lisaks ei laiene ehituskeeld kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele

(näiteks linnuvaatlustornid, infotahvlid jms).

Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal algselt

muudatusettepanekus olnud punkti 5 muudetud, et erand rakenduks vesiviljelusehitistele, mitte

ainult kalakasvatusehitistele. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad)

kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas

mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus hõlmab ainult

ühte osa. Ka veeseaduses kasutatakse termineid vesiviljelus ja vesiviljelusehitis. Seega saab

edaspidi kaaluda erinevat tüüpi vesiviljelusehtiste ehitamist lihtsama menetlusega.

Lisaks ühtlustatud punktis 12 termineid ehitusseadustikuga, tuginedes Eesti Kinnisvarafirmade

Liidu tagasisidele muudatusettepanekutele. Termin „kubatuur“ asendatud terminiga „maht“

ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33 protsenti“.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 ( uues tekstis punkt 39 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

42) paragrahvi 38 lõige 51 loetakse lõikeks 53 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 51 ja 52

järgmises sõnastuses:

„(51) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik

detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu

või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada

avatud menetlusena.

(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus

nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Täiendus on põhjendatud, sest

lisatud punktidega 51 ja 52 täpsustatakse ehituskeeluvööndisse erandkorras ehitamiseks

nõusoleku andmist. Lisatavad lõiked selgitavad olukordi, kus vastav pädev asutus saab lubada

lõikes 5 toodud ehitiste ehitamise ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui ehitiste ehitamise eelduseks

on eelnevalt detailplaneeringu (DP) koostamine või projekteerimistingimuste (PT) andmine,

siis saab vastava nõusoleku anda nendes menetlustes. Kuna menetluste loogikat ei muudeta ehk

menetlused toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse

läbiviija kaasama vajadusel KeA menetlusse. Seda juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik

KeA nõusolek ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku. Kui ehitusõiguse

andmise pädevus on KOV asemel mõnel teisel asutusel, nt Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil, siis linnas kui asustusüksuses, alevis või alevikus on nõusoleku andjaks

KOV. Erisuseks on see, et PT menetlus tuleb korraldada alati avatud menetlusena, kui toimub

ehituskeeluvööndisse sellise ehitise ehitamise lubatavuse üle otsustamine. Rand ja kallas on

suure avaliku huviga objekt ja seega peab jätkuvalt toimuma ehitamise kavandamine sinna

võimalikult kaasavalt.

18

Lõige 52 käsitleb olukordi, kus ehitise ehitamiseks ei ole eelnevalt vajalik DP või PT menetluse

läbimine. Sellised ehitised on näiteks ehitised, mille püstitamiseks on vaja esitada ehitusloa

asemel ehitusteatis või puuduvad EhSi järgi loakohustused sootuks ning nt rajatised, millel

puudub oluline avalik huvi. Pädeva asutuse nõusoleku andmine või andmata jätmine on toiming

(HMS § 106 lõige 1), mida peab põhjendama (HMS § 107 lõige 1 ja § 108 lõige 1), kuna sellest

sõltub, kas isik saab taotletud viisil talle kuuluvat kinnistut kasutada või mitte, võttes arvesse

ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Juhul, kui tegemist on EhSi järgi loakohustusliku ehitisega ning nõusoleku andja ning

loamenetleja on samas isikus, siis menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik, et vastav

nõusolek antakse samas menetluses ehk nt ehitusteatise menetluses. Samuti on võimalik ka

vastava asutuse kaasamine loaandmise menetlusse. Juhul, kui tegemist on ehitisega, millel ei

ole loakohustust (ehitusluba või ehitusteatis) ehk tegemist on nö vaba ehitustegevusega, siis

tuleb pöörduda vastava nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole.

Samas pole välistatud, et ka loakohustuslike ehitiste korral soovib taotleja enne vastava

menetluse alustamist veenduda nõusoleku saamise võimaluses ja pöördub enne loamenetluse

algatamist nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole. Seda eeldusel, et otsustamiseks on

olemas piisavalt täpne informatsioon, mida täpsemalt ja kuhu soovitakse ehitada.

Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse LKS 6. peatükis, sh § 38 sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga

ei ole sätestatud teisiti. Ja hoiualal reguleerib ehitamist lisaks LKS 5. peatükk.

Kris Heinsoo ütles, et ME-ga täpsustatakse ehituskeeluvööndisse nõusoleku andmist

juhtudel, kui ehitise rajamiseks on vaja detailplaneering või projekteerimistingimused. Kui

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamise kohustus puudub, siis tuleb vastav

nõusolek anda ehitusloa või ehitusteatise menetluses või nn vabaehituse puhul eraldi

toiminguna.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud planeeringu alusel maaparandussüsteemi eesvoolu, mis

ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori

rootorilabade alusele maale.“

Selgitus: Muudatus on vajalik, sest kehtivas LKS-is (§ 38 lg 5 p 12) ei olnud selle erandi puhul

nimetatud ehitist ennast ehk sõna „tuulegeneraator“ ja oli nimetatud vaid rootorilabasid.

Täpsustatakse, et ehituskeeld ei laiene maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku

veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele

pinnale. Tegemist on varasema LKS § 38 lõike 4 punktiga 12, mille sõnastust on muudetud.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME täpsustab tuulikute püstitamist veekogude lähedusse. Sõnastust

on täpsustatud sõnaga „tuulegeneraatori“.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 35 (uues tekstis punkt 39) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„44) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks“

19

Selgitus: Nimetatud lõike järgi tohtis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja paadisilda, kui

see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei ole vajalik, sest

lõikesse 4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid. Ja kuigi paadisilda tohib edaspidi rajada KeA

või KOV nõusolekul (LKS § 38 lõikesse 5 lisatav punkt), siis on tegemist lihtsama menetlusega

kui seda on planeeringu läbiviimine. Lisaks jäävad ära vaidlused, kuhu maani ulatub maismaal

paadisild ja kus algab laudtee. Pädev asutus saab teha kaalutlusotsuse ehitise

terviklahendusele, võttes arvesse ranna ja kalda kaitse eesmärke. Lauter on looduslikult sobiv

randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel maismaale kuivale

tõmmata. Selle käigus toimub mõningane kivide jm ümberpaigutamine paatide sildumiseks,

kuid kuna lauter ei ole ehitis, siis ei ole põhjendatud ka selle rajamise siin paragrahvis

reguleerimine.

Keskkonnakomisjon

Yoko Alender ütles, et nimetatud lõike järgi võis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja

paadisilda, kui see ei olnud vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei

ole enam vajalik, sest lõikesse 4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

x. Teha eelnõu §-s 1 järgmised seotud muudatused:

x.x Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„46) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada

üldplaneeringuga.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Lahemaa Maaomanike Liidu tagasiside põhjal

algselt esitatud muudatusettepanekuid täiendatakse. Seni oli LKS § 40 lõikes 2 sätestatud, et

ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga.

Kuna ka ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda üldplaneeringuga, siis lõiget vastavalt

täiendatud. Erandiks jäävad kaitsealad, kui kaitse-eeskirjaga on sätestatud teisiti.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

47) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja

väljaspool linna kui asustusüksust, alevit, alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti

nõusolekul.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Jõelähtme Vallavalitsuse ja Elurikkuse Kaitse MTÜ

tagasiside põhjal muudatusettepanekuid täiendatud, et seadusest tuleks selgelt välja, kus on

lõplik otsustusõigus KOVil ja kus saab ehituskeeluvööndit vähendada KeA nõusolekul,

vastavad muudatusettepanekud tehtud ka LKS § 40 lõigetes 4‒6.

Arvestades, et edaspidi võib väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui

asustusüksuses, alevis, alevikus ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku

omavalitsuse nõusolekul, siis vajab täpsustamist käesolev säte, mis piiritleb, kus

ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit, alevikku toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

20

Kris Heinsoo lausus, et ME-ga täpsustatakse, et KOV võib üldplaneeringuga nii suurendada

kui ka vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit. Erandina jäävad kehtima kaitsealadele

kaitse-eeskirjaga sätestatud erisused. Muudatusega täpsustatakse ehituskeeluvööndi

vähendamise otsustuspädevust KOV-i ja KeA vahel. Väljaspool kaitsealasid, hoiualasid ja

püsielupaiku võib linnas, alevis ja alevikus ehituskeeluvööndit vähendada KOV-i nõusolekul.

Kaitsealadel, hoiualadel, püsielupaikades ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke saab

ehituskeeluvööndit vähendada üksnes KeA nõusolekul.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 ( uues tekstis punkt 45 ) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„48) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse

planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega:

1) üldplaneeringu menetluses;

2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu

muutmise ettepanekut;

3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;

4) tuuleparki kavandava planeeringu menetluses, kui planeering sisaldab selles osas

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.“

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE . Õiguskantsler on pidanud isikutele

ebaproportsionaalselt koormavaks, kui koostama peab planeeringu, mille ainus eesmärk on

ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna planeeringumenetlus on ressursimahukas, ei ole sellise

menetluse valik põhiseaduspärane nendel juhtudel, mil planeering koostatakse üksnes selleks,

et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti § 38

lõike 5 sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see

KeA või KOV nõusolekuga. Lisaks tuuakse käesoleva lõike muutmisega menetluse

lihtsustamise eesmärgil KeA nõusoleku andmine ehituskeeluvööndi vähendamiseks või sellest

keeldumiseks planeerimismenetluse varasemasse etappi. Arvestades, et planeering on

ühiskondlik kokkulepe, milles on arvestatud nii era- kui avalikud huvid, siis saab ka edaspidi

ehituskeeluvööndit vähendada vaid läbi planeerimismenetluse, kuid KeA saab anda oma

lõpliku seisukoha varasemas etapis. Keskkonnakomisjonile laekunud tagasiside põhjal

korrigeeritakse ühtlasi punkti 4 sõnastust, et see oleks üheselt selge ja kooskõlas ülejäänud

punktide sõnastusega. Lisaks on asendatud punktis sõna „eriplaneering“ sõnaga

„planeering“, sest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument on kavandatud tunnistada

eelnõuga 683 SE kehtetuks.

Kris Heinsoo märkis, et kehtiva korra kohaselt esitatakse vastuvõetud planeering KeA-le, kes

võtab lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Muudatusega tuuakse see

otsustus planeerimismenetluse varasemasse etappi. Tervitatav on ka varasem koostöö KeA-ga.

Yoko Alender kommenteeris, et konsulteeritud on ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning otsust veel varasemaks tuua pole võimalik. Varasem

koostöö KeA-ga tuleks ära märkida ka seletuskirjas.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 ( uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„49) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ehituskeeluvööndi vähendamisel hinnatakse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal

muudatusettepanekutele jäetakse LKS § 40 lõikest 5 välja täiendus, mille kohaselt hindab

vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärgile Keskkonnaamet, kuivõrd ka KOVile antakse õigus

21

otsustada linnas asustusüksusena, alevis ja alevikus EKV vähendamise üle. Muudatuse

tulemusel kohaldub säte nii KeAle kui ka KOVile.

Taimo Aasma märkis, et ME on suuniseks, mida tuleks jälgida ehituskeeluvööndi

vähendamisel. ME-ga jäetakse LKS § 40 lõikest 5 välja täiendus, mille kohaselt hindab

vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärgile Keskkonnaamet, kuivõrd ka KOV-ile antakse õigus

otsustada linnas asustusüksusena, alevis ja alevikus ehituskeeluvööndi vähendamise üle.

Muudatuse tulemusel kohaldub säte nii KeA-le kui ka KOV-ile.

x.x. Jätta välja punkt 40, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

Väljajäetav tekst:

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis, alevikus

või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel

laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku

omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.“

Selgitus: Muudatus ei ole vajalik kuna kordab LKS § 40 lõikes 3 sätestatut. LKS § 40 lõige 2

sätestab, et kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või

vähendada üldplaneeringuga. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt võib ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja väljaspool linna kui

asustusüksust, alevit, alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Seetõttu ei ole

vajalik eraldi sätet, mis ütleb, mis juhul saab KOV ehituskeeluvööndit vähendada KeA

nõusolekuta.

x.x. Eelnõu § 1 täiendada pärast punkti 39 (uues tekstis punkt 45) punktiga järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid:

„50) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub üldplaneeringu,

detailplaneeringu või tuuleparki kavandava planeeringu kehtestamisega.“

Selgitus: Keskkonnakomisjonile laekunud Kliimaministeeriumi tagasiside põhjal täpsustatakse

LKS § 40 lõike 6 sõnastust. Asendatud punktis sõna „eriplaneering“ sõnaga „planeering“, sest

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument on kavandatud tunnistada eelnõuga 683 SE

kehtetuks. Samuti asendatakse lõike tekstis „suurendamine ja vähendamine“ sõna „ja“ sõnaga

„või“, sest need tegevused ei pea esinema samaaegselt. Kuna planeerimisseadus räägib

planeeringute kehtestamisest siis sõnastatakse säte sarnaselt planeerimisseaduse § 53 lõikes 2,

§ 122 lõikes 2 ja § 140 lõikes 8 kasutatud sõnastusega.

Keskkonnakomisjon

Kris Heinsoo ütles, et säte ühtlustatakse ka planeerimisseaduse sõnastuspraktikaga, lähtudes

seal kasutatud terminoloogiast planeeringute kehtestamise kohta ja sõnastus muudetakse

üldisemaks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 52 (uues tekstis punkt 62) punktiga järgmises sõnastuses:

„63) paragrahvi 55 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „populatsioonides“ tekstiosaga

„või Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal“;

22

Selgitus: LKS § 55 lõikes 7 toodud kahjustamise keelu erandit laiendatakse lisaks

väheesinduslikele populatsioonidele ka tegevustele Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal.

Harjutusvälja asutamisel, arendamisel või laiendamisel viiakse läbi keskkonnamõju

hindamine, mille raames hinnatakse mõju seal esinevatele kaitsealustele taimedele ja seentele

ning vajadusel need mõjud ka leevendatakse või hüvitatakse. Harjutusvälja populatsioonid

võivad olla ka väheesinduslikud ja/või neid ei mõjuta negatiivselt harjutusväljal toimuv

tegevus. Mitmete liikide korral võib Kaitseväe tegevus ehk häiringud olla isegi vajalikud liikide

säilimiseks selles elupaigas.

Erandi rakendamise tingimuseks oleva Keskkonnaameti (KeA) nõusoleku raames saab hinnata

neid aspekte ja vajadusel teha ettepanek taimede ja seente ümberistutamiseks, tegevuste

ajatamiseks, suunamiseks jne. Kui Loodusdirektiivi IV lisa liikide korral tuleb selline

kaalutlusotsus teha igakordselt, siis üksnes siseriikliku kaitse all olevate liikide osas on

võimalik KeA-l anda ka nn raamnõusolek, mis käsitleb mitmeid liike, laiemat piirkonda ning

ajaperioodi. Viimane vähendab KeA töökoormust ja ei tekita viivitust olulise sõjalise väljaõppe

läbiviimisel või harjutusvälja arendamisel, mis tänases julgeolekuolukorras on hädavajalik.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma sõnas, et ME-ga laiendatakse LKS § 55 lõike 7 kahjustamise keelu erandit nii

väheesinduslikele populatsioonidele kui ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal toimuvatele

tegevustele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 66 (uues tekstis punkt 77) punktiga järgmises sõnastuses:

78) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

ÖKOSÜSTEEMIDE TAASTAMINE

§ 632. Riikliku taastamiskava koostamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist

ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024) nõuetele

vastava riikliku taastamiskava (edaspidi riiklik taastamiskava) ettevalmistamist ja koostamist,

sealhulgas selle kavandi esitamist Euroopa Komisjonile ning vajadusel täiendamist Euroopa

Komisjoni tähelepanekute põhjal, samuti riikliku taastamiskava läbivaatamist korraldab

Kliimaministeerium.

(2) Vabariigi Valitsus kiidab heaks riikliku taastamiskava kavandi enne selle esitamist Euroopa

Komisjonile ning kinnitab riikliku taastamiskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1991 artiklis 17 nimetatud hindamise ning riiklikkusse taastamiskavasse vajalike

täienduste tegemise järel.“

Selgitus: Eelnõukohased muudatused looduskaitseseaduses on vajalikud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse

määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024) (edaspidi looduse taastamise määrus),

rakendamiseks Eestis. Looduse taastamise määrus on olemuselt otsekohaldatav, samas seab

see kohustusi vahetuid, otseseid kohustusi riigile, mitte üksikisikutele. Samas on selle

praktiliseks elluviimiseks vaja kindlaks määrata vastutavad haldusorganid nii kava

koostamiseks kui ka selle kinnitamiseks. LKS § 632 koosneb kahest lõikest. Sättes reguleeritakse

haldusorganite kohustusi seoses looduse taastamise määruses ette nähtud riikliku

23

taastamiskava (edaspidi taastamiskava) koostamise ja heakskiitmisega. Samuti seatakse

paragrahvis nõuded taastamiskava koostamise menetlusele. Looduse taastamise määruse

kohaselt koostatakse esmalt liikmesriigi poolt taastamiskava kavand, mis esitatakse määruse

artikli 16 kohaselt hiljemalt 01.09.2026 Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon hindab

saadud kavandit kuue kuu jooksul selle saamisest ning võib esitada sellele tähelepanekuid (art

17 lõiked 1-4). Euroopa Komisjoni poolt tehtud märkuste põhjal vaatab liikmesriik kuue kuu

jooksul taastamiskava kavandi üle ning täiendab või muudab seda vajadusel, avaldades lõpliku

taastamiskava selle perioodi vältel ning saates selle ka Komisjonile (art 17 lõiked 5 ja 6). LKS

§ 632 lõike 1 kohaselt vastutab taastamiskava ettevalmistamise, koostamise ja edaspidi selle

regulaarse ülevaatamise ja täiendamise eest Kliimaministeerium. Selguse huvides määratakse

arengukava koostaja kindlaks LKS-is ning selleks määratakse ministeerium, mille tegevus on

kõige otsesemalt seotud taastamiskava sisuga. LKS § 632 lõige 2 sätestab, et riikliku

taastamiskava kavandi enne selle esitamist Euroopa Komisjonile kiidab heaks Vabariigi

Valitsus ning lõpliku, Euroopa Komisjoni tagasisidet arvestava versiooni taastamiskavast,

kinnitab samuti Vabariigi Valitsus. Otsusetegijaks on Vabariigi Valitsus, mitte valdkonna eest

vastutav minister, kuna taastamiskava ja sellega planeeritavad meetmed puudutavad mitme

ministri pädevusalasid (sh põllumajandust, ruumilist planeerimist).

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et riikliku taastamiskava ettevalmistamist, koostamist, Euroopa

Komisjonile esitamist, vajadusel täiendamist ning hilisemat läbivaatamist korraldab

Kliimaministeerium vastavalt EL looduse taastamise määruse nõuetele. Vabariigi Valitsus

kiidab riikliku taastamiskava kavandi heaks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada § 1 pärast punkti 67 (uues tekstis punkt 79) punktiga järgmises sõnastuses,

muutes järgnevate punktide numbreid:

„80) paragrahvi § 91 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Kui kinnisasi on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ning selle võõrandamistehing

sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja selle omandamiseks on avaldus tehtud

hiljemalt 2013. aasta 14. aprillil, kantakse nimetatud avaldus käesoleva lõike jõustumise järel

samasse järjekorda selliste kinnisasja omandamise avaldustega, mis on tehtud enne kaitse alla

võtmist või vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktides 1–4 ettenähtud eranditele, ja

neid avaldusi menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras.“

Selgitus: Punktiga muudetakse maade omandamise rakendussätet nii, et maade omandamise

nn teise järjekorra avaldused, mis on esitatud kuni 14.04.2013 ja kus kinnisasja omandamisel

sisaldas tehing teavet kaitstava loodusobjekti kohta, kantakse samasse järjekorda teiste

kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse järjekorra alusel. Selliseid

avaldusi on 35, mis kehtiva LKS § 91 lõike 15 alusel ootavad nn teises järjekorras lahendamist

pärast avalduste lahendamist, mille esitaja on omandanud kinnisasja enne selle kaitse alla

võtmist või kohalduvad talle LKS § 20 lõikes 11 sätestatud erandid. Avaldused on oote

järjekorras olnud üle kümne aasta ja ei ole näha, et nende lahendamisega saaks alustada ilma

seadust muutmata. Riigile kinnisasja, mille sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud,

võõrandamiseks saab kinnisasja omanik esitada avalduse endale sobival ajal ja avalduste

esitamine toimub pidevalt. Seaduse muudatusega kaotatakse nn teine järjekord ja lahendatakse

ootele jäetud avaldused.

Keskkonnakomisjon

24

Džein Aunre märkis, et varem omandas riik kinnisasjad olenemata, millal tulid kinnisasjale

looduskaitselised piirangud. Riik ei pea hüvitama piiranguid, millest inimene oli kinnisasja

omandamisel teadlik. Sellest tulenevalt muudetakse regulatsiooni ja riik omandab kinnisasja

vaid pärast looduskaitseliste piirangute lisandumist. 35 avaldust, mis on esitatud kuni

14.04.2013, kus kinnisasja omandamisel oli tehingus märgitud kaitstav loodusobjekt viiakse

üldisesse järjekorda ja lahendatakse koos teiste avaldustega esitamise aja alusel.

Evelin Lopman uuris, kuidas ühildatakse järjekorrad ja millal menetletakse neid 35. avaldust.

Džein Aunre vastas, et avaldusi menetletakse ühises järjekorras avalduse esitamise aja alusel.

Kris Heinsoo sõnas, et avaldusi on palju ja KeA pole jõudnud avaldusi üle vaadata, et

välistada mitte kvalifitseeruvaid taotlusi. Andres Metsoja tegi ettepaneku, et vanad avaldused

võiks menetleda erandkorras. Yoko Alender ütles, et küsimus on menetluse kiiruses ja antud

avaldused võiks menetleda eelisjärjekorras. Seletuskirjas tuleks ära märkida, et avaldused

menetletakse järjekorras esimestena. Tiit Maran uuris, kas avalduste järjekorras ette tõstmine

võib tekitada probleeme. K. Heinsoo vastas, et avalduste järjekord on Kliimaministeeriumi

kodulehel avalikult jälgitav ja valmis tuleb olla selgituste jagamiseks.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 68 (uues tekstis punkt 81) jätta välja LKS § 91 lõige 29, muutes

järgmiste lõigete numbreid

Väljajäetav tekst:

„(29) Käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktide 1 ja 3 kohases kinnisasja omandamise

menetluses, kui kinnisasja võõrandamise avaldus on esitatud enne käesoleva lõike jõustumist,

tehakse hinnapakkumine seni kehtinud alustel ja korras.“

Selgitus: On seotud muudatusettepanekutega millega on välja jäetud poole väärtuse

omandamise regulatsioon.

Keskkonnakomisjon

Taimo Aasma ütles, et muudatus on seotud ME-ga, millega on välja jäetud poole väärtuse

omandamise regulatsioon.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Eelnõu § 1 punktis 68 (uues tekstis punkt 81) täiendada LKS § 91 pärast lõiget 28 uue

lõikega järgmises sõnastuses, muutes järgmiste lõigete numbreid:

„(29) Enne käesoleva lõike jõustumist algatatud planeeringute menetluses kohaldatakse

käesoleva seaduse § 38 lõike 21 ja § 41 lõike 2 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva

lõikega. Koostamisel oleva planeeringu menetlust korratakse juhul, kui Keskkonnaamet

keeldub nõusoleku andmisest ja selle tulemusel muutub planeeringu põhilahendus.“

Selgitus: LKS § 38 lõikega 21 ja § 41 lõikega 2 sätestatakse, et planeeringuga (üldplaneering,

detailplaneering) elamumaa juhtotstarbe ja sihtotstarbe määramine ehituskeeluvööndis ning

tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis saab toimuda Keskkonnaameti

nõusolekul. Rakendussättega lahendatakse, kuidas eelnimetatud sätteid kohaldatakse pooleli

25

olevate planeeringute menetlustes. Seni ei ole Keskkonnaametil olnud kohustust planeeringu

kooskõlastamisel hinnata tiheasustusala laiendamist või elamumaa juhtotstarbe või

sihtotstarbe määramist. Keskkonnaameti ülesanne oli hinnata ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamist, mis eelnõu kohaselt antakse osaliselt KOV pädevusse. LKS

muudatusettepanekute kohaselt saab KOV edaspidi Keskkonnaameti nõusolekuta väljaspool

kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus otsustada

ehituskeeluvööndi vähendamise üle.

Kuna rand ja kallas on riiklikult kaitstav ja avaliku huviga objekt, siis on oluline, et edaspidi

ranna ja kalda piiranguvööndis tiheasustusala laiendamisel ja ehituskeeluvööndisse

elamumaa määramisel hinnataks vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärkidele riiklikul

tasandil. Seni on Keskkonnaamet seda teinud ehituskeeluvööndi vähendamise kaudu.

Keskkonnaamet omab ranna ja kalda kaitse eesmärkidega arvestamise hindamisel ja

looduskeskkonna kaitsmisel suurt, üle-eestilist kogemust ja vaadet. See on igati kooskõlas

koostamisel oleva üleriigilise planeeringu eesmärgiga vältida uute ehitusalade laienemist

looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning

kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele.

Seejuures on ehituskeeluvööndis üldreeglina ehitamine keelatud, seetõttu on põhjendatud, et

juba maa juhtotstarbe ja sihtotstarbe määramisel oleks Keskkonnaamet otsustamisse kaasatud.

Keskkonnaameti nõusolek või sellest keeldumine peab olema põhjendatud. Planeeringu

menetlust on vaja korrata üksnes juhul, kui Keskkonnaamet ei anna nõusolekut ja sellest

tulenevalt muutub planeeringu põhilahendus. Kas tegemist on planeeringu põhilahendust

muutva olukorraga sõltub konkreetse planeeringu asjaoludest (vt PlanS § 142 lg 1).

Keskkonnakomisjon

Džein Aunre märkis, et eelnõud täiendatakse rakendussättega, sest KeA-l tekib õigus kaasa

rääkida tiheasustusala laiendamisel ja elamumaa määramisel ehituskeeluvööndis.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada eelnõu pärast § 2 uue §-ga järgmises sõnastuses, muutes sellele järgnevate

paragrahvide numbreid:

„§ 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvi § 395 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõnad

„muu loaga“ sõnaga „õigusaktiga“.

Selgitus: Teeme ettepaneku muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (RT I, 08.07.2025, 68)

§ 395 lõike 1 punkti 12 sõnastust viisil, et hüvitusala ja leevendusala ning nendega seotud

piirangud saaks kajastatud Eesti looduse infosüsteemis (seotud eelnõu § 1 punktiga 4 LKSi

lisatava § 81 lõikega 5). Muudatuse tulemusel saab edaspidi Eesti looduse infosüsteemi kanda

õigusaktiga (üldakt, üksikakt) kehtestatud piiranguala ruumilise kuju ja piirangud. Senine

sõnastus „muu loaga“ on kitsam ja ei hõlma haldusakti laiemalt näiteks planeering,

haldusorgani muu otsus. Samuti võib tulevikus olla vajadus sätestada seadusega või selle alusel

hüvitus- või leevendusala ruumiline kuju ning selle piirangud, näiteks on sellise regulatsiooni

vajadus ökoduktide toimivuse tagamiseks.

Keskkonnakomisjon

26

Džein Aunre sõnas, et hüvitus- ja leevendusalad kantakse EELIS-esse ja vaja on täpsustada

keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

X. Täiendada eelnõu pärast § 2 uue §-ga järgmises sõnastuses, muutes sellele järgnevate

paragrahvide numbreid:

㤠4. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise

kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima Keskkonnaameti

nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamise kohta looduskaitseseaduse § 40 lõikes 3 sätestatud

juhul.“

Selgitus: Arvestades, et edaspidi ei ole enam igal pool vaja küsida ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, siis vajab muutmist ka planeerimisseaduse § 126

lõige 7. Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis,

alevikus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku omavalitsuse

nõusolekul. Seega kohalik omavalitsus võib otsustada ehituskeeluvööndi vähendamise

Keskkonnaameti nõusolekuta juhul kui:

1) see toimub linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ja

2) see toimub väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika.

Tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis saab edaspidi toimuda vaid

Keskkonnaameti nõusolekul.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus eelnevalt hindama vastavust

ranna ja kalda kaitse eesmärgile ja arvestama sealse taimestiku, reljeefi, kõlvikute ja

kinnisasjade piiride, olemasoleva teede- ja tehnovõrgu ning väljakujunenud asustusega.

Keskkonnakomisjon

Džein Aunre sõnas, et planeerimisseaduses täpsustatakse sätet viitega LKS-ile, millisel juhul

tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel küsida KeA kooskõlastust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm)

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

27

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija