Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil

1

Saaja: Vabariigi Valitsus

Esitaja: Rahandusministeerium

Kuupäev: 1. aprill 2024. a

Teema: Eurorühma 11. aprilli 2024. a kohtumine ning Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungi

seisukohad

ÜLEVAADE EURORÜHMA 11. APRILLI 2024. A KOHTUMISE TEEMADEST

SELETUSKIRI VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLILISE OTSUSE „EESTI SEISUKOHAD

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 12. APRILLI 2024. A ISTUNGIL“ EELNÕU

JUURDE

SISSEJUHATUS

Eurorühmas saavad ministrid ülevaate euro vahetuskursi ning tarbijahindade arengutest viimase

poole aasta jooksul ning jätkavad arutelu euroala konkurentsivõime teemal - seekord

väliskaubanduse ja tarneahelate killustumise aspektist lähtudes.

Eurorühma kohtumisel laiendatud formaadis saadakse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt

ülevaade digieuro arengute kohta.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul on kavas vahetada arvamusi taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande üle ja vastu võtta nõukogu

järeldused.

Nn. A-punktide all on kavas kinnitada arvestatava mahuga makrofinantsabi Egiptusele.

Sarnaselt eelmistele istungitele arutavad ministrid Ukrainaga seonduvaid teemasid ning saavad

ülevaate aktuaalsetest algatustest nagu komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt esitatud ettepanek Venemaa külmutatud varadelt

väärtpaberite keskhoidlates teenitud erakorralise tulu kasutamine Ukraina toetamisel ning Ukraina

enda poolt esitatud Ukraina plaan.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja G20 riikide grupi kevadkohtumise eel kinnitatakse EL

avaldus Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele ning ühissõnumid G20 kohtumiseks.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

2

Eestit esindab eurorühmas ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Mart

Võrklaev.

EURORÜHM

1. Rahvusvaheliste kohtumiste ettevalmistamine: vahetuskursi ja inflatsiooni arengud

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kevadkoosolekute eel saavad ministrid

ülevaate euro vahetuskursi liikumisest olulisemate valuutade suhtes. Vaatluse all on periood

2023. a augustist 2024. a veebruarini. Inflatsioon sel perioodil alanes ning koos sellega lõpetasid

maailma juhtivate valuutade keskpangad intressimäärade tõstmise ning lühiajalised intressid

hakkasid liikuma allapoole. Euro vahetuskurss peamiste valuutade suhtes muutus sel perioodil

vähe või mõõdukalt (valuutade korvi suhtes nõrgenemine 0,7 %). Mitme suure valuuta suhtes euro

vahetuskurss siiski nõrgenes (USA dollari suhtes näiteks 1,0 %), mida korvis tasandas

tugevnemine jeeni vastu. Perioodi alguses euro nõrgenes, ent kosus hiljem viidates investorite

ebakindluse vähenemisele euroala majanduse väljavaadete suhtes. Hiina renminbi suhtes euro

vaadeldavas ajavahemikus nõrgenes 1,8 %, kuid selle peamine põhjus on Hiina valitsuse

sekkumine tugiostudega oma valuuta pikaajalise langustrendi muutmise eesmärgil.

Tarbijahindade tõusu tempo alanemine on olnud laiapõhjaline ja peaks jätkuma. Komisjoni

talveprognoosi järgi peaks inflatsioon 2024. a olema 2,7 % ja 2025. a 2,2 %. Seega järgmise aasta

lõpuks oleks keskne rahapoliitilisi otsuseid mõjutav näitaja sihttaseme lähedal. Hinnatõusu

aeglustumise tempo on samas siiski langenud. Teenuste hinnad on praegu inflatsiooni peamine

tagant tõukaja.

Tööjõuturg on jätkuvalt tugev ja palgasurved olemas (2024. aastal peaks palk keskeltläbi

hinnatõusus rohkem kasvama). Seni suudetakse selle survega toime tulla kasumipuhvrite arvelt.

2. Euroala konkurentsivõime: väliskaubanduse olukord ja tarneahelate killustumisriskid

Konkurentsivõime on euroala rahandusministrite jaoks fookusteema ning seekordne

päevakorrapunkt on eelmisel kohtumisel toimunud konkurentsiarutelu jätk (siis keskenduti

energiahindade mõjule).

Komisjon on ministrite aruteluks ette valmistanud dokumendi, mille põhisõnumid on järgmised:

1) Euroala majanduse tootlikkuse areng on võrreldes peamiste kaubanduspartneritega olnud pigem

tagasihoidlik ning innovatsiooni tase madal. Selle probleemi üks põhjus viimasel paaril aastal on

olnud kõrgemad energiakandjate hinnad. Pikemas perspektiivis peaks energeetikas toimuv

üleminek looma välistele šokkidele paremini vastu pidava keskkonna.

2) Tavapärasest kõrgem inflatsioon ja selle mõju konkurentsivõimele sunnib riike keskenduma

muudele teguritele lisaks tootmiskuludele. Kõige kaalukam strateegiline tugevus on ühisturg, mis

võimaldab tootmismahtusid ja ühtlasi konkurentsivõimet tõsta. Ühisturu tugevdamiseks on aga

jätkuvalt tarvis alandada tööjõu liikumise barjääre, senisest paremini integreerida kapitaliturge

3

ning kindlustada võrdsed konkurentsitingimused riigiabi kontekstis. Poliitikaalgatused peavad

toetama investeeringuid (eriti erasektoris) ning parandama ettevõtluskeskkonda.

3) Euroala majandus on avatud ja väliskaubandusest sõltuv. Seetõttu rahvusvahelise kaubanduse

protektsionismi kasvust euroala ei võida. Eraldumine ei ole seega euroala jaoks valik, õige oleks

rääkida praeguses geopoliitilises olukorras tarneahelatega seonduvate riskide maandamisest (de-

risking). Selleks on esmalt vaja tuvastada strateegilised sõltuvused ning seejärel tarneallikaid

võimalikult hajutada.

4) Euroala peab jätkuvalt panustama rahvusvahelisele partnerlusele, avatud turgudele ja

stabiilsetel reeglitel põhinevale süsteemile.

3. Digieuro: olukord üleilmsete keskpankade digivaluutade suhtes

Euroopa Komisjon esitas 28. juunil 2023 kaks seadusandlikku ettepanekut, et tagada kodanikele

ja ettevõtetele kogu euroalal euro pangatähtede ja müntide kättesaadavus ning tagada võimalus

sularahaga maksta. Samuti tegi komisjon ettepaneku luua raamistik euro võimalikule uuele

digitaalsele vormile, mille Euroopa Keskpank võib võtta tulevikus kasutusele sularaha

täiendusena.

Ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta kaitseb sularaha rolli, tagab selle

laialdase tunnustamise maksevahendina ning kindlustab, et sularaha jääks inimestele ja

ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks. Teise eelnõuga luuakse võimalikule digieurole

õigusraamistik. Digieuro ei asenda vaid täiendab euro pangatähti ja münte. Sarnaselt sularahaga

oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste

eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või -rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina.

Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal. Keskpanga digiraha

laialdane kättesaadavus ja kasutamine oleksid olulised ka ELi rahalise suveräänsuse seisukohast,

eriti kui teised keskpangad kogu maailmas hakkavad digivääringuid arendama. See on oluline ka

krüptoraha turu arengu kontekstis.

Otsus, kas ja millal digieuro käibele lasta, jääb lõpuks Euroopa Keskpanga teha ent keskpank

möönab, et muu maailma makselahendused hakkaksid domineerima Euroopa turgu. Digieuro

projekti uurimisetapp kestis 2023. aasta sügiseni ning 18. oktoobril otsustas Euroopa Keskpanga

nõukogu liikuda digieuro projekti ettevalmistavasse faasi1. Digitaalsel rahal peaks olema mitmed

võimalused nagu näiteks offline makse, makselahendus neile kel puudub pangakonto, osapoolelt

osapoolele kolmanda osapooleta (peer-to-peer) makse.

Nõukogu töörühmad töötavad nii sularaha kui ka digieuro määrusega. Euroopa Parlamendis

mandaadi lõppemise tõttu mõneks kuuks töö seiskub. Nõukogus ei ole samuti reaalne Belgia

eesistumisel kokkuleppeni jõuda ja pigem võetakse aeg, et ka tehnilised detailid Euroopa

Keskpanga poolt selguma hakkaksid.

1 https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2023/html/ecb.pr231018~111a014ae7.en.html

4

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU

1. Aruteluta päevakorrapunktid

Euroopa Liidu makrofinantsabi Egiptuse Araabia Vabariigile

A-punktide seas kiidetakse heaks ka kiireloomuline makrofinantsabi Egiptusele. Märtsi alguses

esitas Egiptuse valitsus Euroopa Liidule taotluse abi saamiseks summas 5,5 miljardit eurot. Võttes

arvesse piirkonna halvenevat majanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning Egiptuse olulist rolli

piirkonnas, on saavutatud esialgne kokkulepe IMFi programmi kohta. Egiptuse ja ELi vahelise

partnerluse raames esitab komisjon nõukogule ettepaneku anda Egiptusele kuni 1 miljardi euro

suurune uus lühiajaline kiireloomuline makromajanduslik finantsabi osana üldisest kuni 5 miljardi

euro suurusest makromajandusliku finantsabi paketist. Kavandatav makromajanduslik finantsabi

aitaks Egiptusel katta osa oma üldisest välisrahastamise puudujäägist, mis on hinnanguliselt

ligikaudu 17,7 miljardit USA dollarit IMFi uue programmi ajavahemikus 2024–2027.

Rahastamisvajadused on eriti teravad 2024. aasta teisel poolel, kusjuures IMF hindab eelseisval

2024/25. eelarveaastal (juuli-juuni) üldiseks rahastamisvajakuks märkimisväärsed 9,3 miljardit

USA dollarit. Seetõttu on hädavajalik tagada, et esimene oluline panus makromajandusliku

finantsabi kaudu saaks tehtud juba käesoleva aasta lõpuks.

Seisukoht

- Nõustume kiireloomulise makrofinantsabi eraldamisega Egiptusele, kuna otsuse objektiks

olev 1 miljardi euro suurune toetuspakett (valdavalt laenudena) kui ka järgnev

tavamenetluses esitatav mitmeaastane 4 miljardi euro suurune toetuspakett mahuvad EL

eelarves selleks otstarbeks eraldatud väliskoostöö vahendite piiresse.

2. Menetluses olevad finantsteenuste valdkonna seadusandlikud ettepanekud

- Teave eesistujariigilt

Nõukogu eesistuja annab tavapärase ülevaate finantsteenuste seadusandlike ettepanekute

menetluste seisust.

3. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine

a) Vaheülevaatus

- Arvamuste vahetus

b) Järeldused

- Vastuvõtmine

5

Euroopa Komisjon andis nõukogu 12. veebruari istungil ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu

vahehindamise aruande2 kohta, mille põhjal toimus esialgne arutelu. Ministrite arvamuste vahetus

jätkub, et vastu võtta nõukogu järeldused rahastu rakendamise kohta.

Nõukogu järeldustes rõhutatakse RRFi keskset rolli taasterahastus „Next Generation EU“

kontekstis, mis on ühine erakorraline ja ajutine vastus majanduslikule ja sotsiaalsele kriisile, mille

põhjustas COVID-19 pandeemia. Tõdetakse RRFi rolli majanduse taastumise toetamisel,

vastupidavuse ja usalduse parandamisel ning turgude ootuste stabiliseerimisel. Samuti

tunnistatakse RRFi positiivset panust rohe- ja digiüleminekusse ning märgitakse ergutavat mõju

riigipõhiste soovituste rakendamiseks, eriti struktuurireformide kiirema rakendamise kaudu.

Samas nõustutakse, et on liiga vara täielikult hinnata RRFi mõju kasvuhoonegaaside heitele,

konkurentsivõimele, tootlikkusele ja potentsiaalsele majanduskasvule jne. Võetakse teadmiseks

komisjoni esialgne hinnang positiivse mõju kohta majanduskasvule ja vastupidavusele, tööhõivele

ning investeeringutele.

Samuti võetakse teadmiseks, et RRFi rakendamine on kaasa toonud märkimisväärsed raskused

seoses vahendite kasutuselevõtuga, seda nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Märgitakse, et

RRFi rakendamisega on kaasnenud suur halduskoormus liikmesriikides, mille leevendamiseks

kutsutakse komisjoni üles, koostöös liikmesriikidega, leidma RRFi määrusest 2021/241

konkreetsed võimalused, kuidas tõhustada aruandlusprotsessi, hoiduda topelttööst ja vähendada

administratiivset tööd, seejuures tagades piisava liidu finantshuvide kaitse.

Ministrid tõdevad RRFi uudsust, mis seisneb tulemuspõhise EL kuluinstrumendi olemuses.

Tervitatakse RRFi eesmärki suurendada riikide omalust ning keskendumist kavade täitmisele ja

rakendamisele. Rõhutamist leiab vajadus tagada läbipaistvus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine,

milleks on olulised komisjoni õigeaegsed ja selged suunised. Nõukogu palub komisjonil jätkata

selle tulemuspõhise instrumendi rakendamise kogemuste kogumisega.

Võetakse teadmiseks, et taastekavade vastuvõtmise ja muutmise ning maksetaotluste hindamise

suhtes rakendatakse põhjalikku mitmepoolset seiret. Selles suhtes kutsutakse komisjoni ja

liikmesriike üles parandama kahepoolseid tehnilisi arutelusid, mille põhjal antakse hinnang vahe-

eesmärkide ja eesmärkide saavutamise kohta, et need hinnangud oleksid ootuspärasemad ja

tõhusamad.

Komisjonil palutakse esitada suunised, kuidas oleks võimalik parimal viisil kasutada paindlikkuse

võimalusi, seda RRFi määruse ja nõukogu rakendusotsuse piirides. Võetakse teadmiseks nõuded,

mis kehtivad auditeerimise ja kontrollide suhtes, et kaitsta liidu finantshuve, ning kutsutakse

asjaomaseid auditeerimisasutusi üles tagama auditeerimistavade harmoneerimine ja

2 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_943

6

proportsionaalsus ning palutakse hoiduda suurema koordineerimise abil ebavajalikest kattuvustest

vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmise kontrollimisel.

Järelduste lõpus rõhutakse, et investeeringute ja reformide kiire lõpuleviimine 2026. aasta

augustiks on RRFi täiemahulise rakendamise saavutamise jaoks määrava tähtsusega ning

osundatakse RRFi määruses 2021/241 ette nähtud 2028. aasta lõpphindamise aruandele, milles

hinnatakse RRFi täielikku mõju.

Seisukohad

- Toetame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande

kohta esitatud nõukogu järelduste eelnõu vastuvõtmist. Peame oluliseks, et järeldustes

tuuakse esile rahastu positiivne mõju majanduse taastumisele, vastupidavuse ja usalduse

taastumisele ning turgude ootuste stabiliseerimisele.

- Euroopa Liidu eelarve rakendamisel tuleks senisest enam kasutada tulemuspõhist

lähenemist. Seetõttu on oluline järelduste üleskutse Euroopa Komisjonile jätkata

tulemuspõhise RRFi rakendamise kogemuste kogumisega.

- Peame tähtsaks, et Euroopa Komisjonil palutakse koostöös liikmesriikidega leida RRFi

määrusega 2021/241 kooskõlas olevad võimalused määruse rakendamisega seotud

halduskoormuse vähendamiseks. Samuti on oluline üleskutse auditeerimisasutustele, et

need hoiduksid vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmise kontrollimisel põhjendamatutest

kattuvustest ning tagaksid auditeerimistavade harmoneerimise ja proportsionaalsuse.

Toetame üleskutset Euroopa Komisjonile, et RRFi määruse ja nõukogu rakendusotsusega

lubatud paindlikkuse võimalusi tuleks parimal viisil ära kasutada.

4. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju

- Arvamuste vahetus

Seekord antakse ülevaade Ukraina rahastu (UAF) rakendamise seisust ja Venemaa külmutatud

varadega kasutamisega seonduvast.

Rahastus ette nähtud sildrahastamise raames on märtsis tehtud esimene 4,5 miljardi suurune

väljamakse ning aprillis tehakse teine 1,5 miljardi euro suurune makse. 18. märtsil esitas Ukraina

valitsus rahastu edasise rakendamise aluseks oleva Ukraina kava, milles on kirjas

rahastusprioriteedid ning selle rakendamiseks vajalikud kavad järgnevateks aastateks. Hetkel

analüüsib komisjon esitatud kava ning esitab peagi kava kohta nõukogu rakendusotsuse eelnõu.

Samuti käivad ettevalmistused kava osaks oleva investeerimisraamistiku rakendamiseks, millesse

on EL garantiide toel kaasatud erinevad finantsinstitutsioonid (EIB, EBRD, IFC, riikide

arengupangad).

7

Eestile on olnud oluline, et Ukraina rahastu kiiresti käivituks ning tagaks Ukrainale kindla ja

ennustatava rahastuse nii lühiajaliste kui ka pikema vaatega taastamise ja ülesehitustöö tarbeks.

Selle käigus peab silmas pidama ka EL liikmelisuseks ettevalmistumise vajadusi ning tuleb tagada

rahvusvaheline doonorkoordinatsioon. Ukraina kava on selle jaoks heaks aluseks.

Venemaa keskpanga varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutuselevõtmiseks tegi Euroopa

Komisjon ja EL välispoliitika kõrge esindaja ettepaneku 20. märtsil. Ettepaneku kohaselt võetaks

valdav osa alates 22.02.2024 akumuleeritud kasumist kasutusele sihtotstarbeliselt Ukraina relvaabi

ning taaste- ja ülesehitusabi rahastamiseks. Ettepanekus on toodud ettepanek jätta varavaldaja

kulude katmiseks 3 % ning võimalike kapitalikohustuste reservi 10 % tulude mahust.

Eesti on toetanud Vene Föderatsiooni keskpanga varade ja nendelt teenitud tulude kasutusele

võtmist. Soovime kiiret kokkulepet, mis suunaks võimalikult suure osa neist tuludest Ukraina

toetuseks. Võimalikud eraldised varavaldaja kulude katmiseks ning võimalike kapitalikohustuste

reservide tarbeks peavad jääma hädavajaliku piiresse.

5. 18. aprillil 2024 toimuva G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ning

IMFi aastakoosolekute ettevalmistamine

a) Euroopa Liidu ühissõnumid G20 kohtumiseks

b) Avaldus Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele

- Heakskiitmine

EL sõnumites on esikohal Ukraina toetamine ja Vene agressiooni taunimine ajal, kui täiemahulise

sõja algusest on möödas kaks ning Krimmi ja Sevastoopoli ebaseaduslikust annekteerimisest

Venemaa poolt 10 aastat. EL näitab toetusega eeskuju ka teistele riikidele olles heaks kiitnud

mitmeaastase finantsabiprogrammi Ukrainale 50 miljardi euro ulatuses ning jätkates ka poliitilise,

humanitaar-, militaar- ja diplomaatilise toetusega. Gaza konfliktiga seoses nõutakse pantvangide

vabastamist ja kohest humanitaarabi andmist sealsetele tsiviilelanikele.

Nii G20 kui Rahvusvahelise Raha- ja Finantskomitee (IMFC) sõnumites leiavad käsitlust

aktuaalsed majandus-, finantssektori, rahvusvahelise rahastamise ning võlateemad. Riskid

majanduses on suurenenud geopoliitilise olukorra ja pandeemiajärgse tarneahelatele probleemide

tõttu, mis on mõjutanud rohkem haavatavaid arenguriike. Ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete

kasvutingimuste loomiseks on vaja tugevdada reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tuginevat

maailmakorda, vältida kahjulikku konkurentsi ning toetuste rallit. Kasvu soodustamiseks on vaja

struktuurireforme ja avaliku ning erasektori investeeringuid. Energiatoetused tuleb lõpetada ning

kasutada saadud vahendeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Riike kutsutakse üles üleilmse maksuleppe nii esimese kui teise samba rakendamisele ning

tehnilise abi võimaldamisele arenguriikidele, et reform ellu viia. EL peab oluliseks arutelu, kuidas

suurendada rahvusvahelises maksukoostöös sünergiat, et ei tekiks tegevuste kattuvust ega

8

killustatust. Rahvusvaheliste arengupankade reformis on olulisel kohal kapitali kasutuse

tõhustamiseks võimaluste otsimine (hübriidkapitali, täiendavate garantiide või muud innovaatiliste

lahenduste kaudu), samas ei tohi seetõttu kannatada pankade kõrge reiting, finantsjätkusuutlikkus

ega eeliskreeditori staatus. Parem koostöö pankade vahel aitaks ka kaasa arengumõju

suurendamisele. IMF annab arenguriikidele sooduslaene selleks loodud fondide kaudu3. Et

pikemas vaates tagada nende fondide piisav rahastus abistamisega jätkamiseks oodatakse arenenud

riikidelt fondidesse panuseid (SDRide, eelarvetoetuste näol). Eelmise aasta lõpul kiideti IMFis

heaks kvoodiülevaatus, mis suurendab IMFi vahendeid, et edaspidi võimalike kriiside korral

liikmesriike toetada. Kvoodiülevaatusega suurendatakse liikmesriikide osalusi/kvoote 50% võrra.

Eesti osalus suureneb 121,8 miljoni SDRi (ca 149 miljoni euro) võrra. Riigisisene menetlus on

käimas, kvoodisuurenduseks on vajalik Riigikogu nõusolek.

Kuna riikide võlatasemed on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, on kasvanud arenguriikide

võlaprobleemidesse sattumise risk. EL rõhutab sõnumites taas ühtse võlaraamistiku tõhusa

rakendamise vajadust, et see töötaks ennustatavalt, õigeaegselt ja koordineeritult ning tagaks

võlaprobleemidesse sattunud riigile vajaliku restruktureerimise. Raamistikust saavad abi näiteks

Sambia, Ghana ja Etioopia.

Finantssektori valdkonnas tuuakse välja töö krüptovarade finantsstabiilsuse riskide hindamisega.

Finantsstabiilsuse nõukogu (Financial Stability Board) peab hindama ja seirama digiinnovatsiooni

- nii varade tokeniseerimise kui tehisintellektiga seonduvaid - finantsmõjusid. Vaja on rakendada

rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid, samuti kestliku rahastamise teekaarti, et

eri riikide kestliku rahastamise raamistikud ja aruandlusstandardid oleksid läbipaistvad,

võrreldavad ja koostalitusvõimelised. G20 eesistuja Brasiilia üks prioriteete on

taristuinvesteeringud, mida toetab ka EL, selleks tuleb tugevdada kliimakindla taristu ehitamist,

sh ülepiirilist, kaasata rohkem erasektorit ja tõhustada rahvusvahelist koostööd.

Eesti toetab Euroopa Liidu ühissõnumeid G20 rahandusministrite ja keskpanga presidentide

kohtumiseks ning Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele tehtavat avaldust.

6. Muud teemad

Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ülevaade EL finantshuvide kaitsest (s.h. käibemaksualastest

pettustest)

- Euroopa Prokuratuuri ettekanne

Euroopa Prokuratuur tutvustab oma 2023. a aastaaruannet4. Uurimise objektiks olnud piiriüleste

käibemaksupettuste maht aruandeperioodil oli 11,5 miljardit eurot, mis moodustab rohkem kui

poole (59 %) EPPO uurimise all olnud kuriteokahtlustuste tõttu tekkinud kahjude mahust.

Prokuratuur rõhutab, et käibemaksupettus on organiseeritud kuritegevuses kõrge kasumi ja madala

riskiga valdkond.

3 Vaesuse vähendamise ja kasvu fond (Poverty Reduction and Growth Trust, PRGT) ja vastupidavuse ja kestlikkuse

fond (Resilience and Sustainability Trust, RST) 4 2023 in numbers | European Public Prosecutor’s Office (europa.eu)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Taimar Peterkop

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade eurorühma 11. aprilli 2024. a kohtumise teemadest ja Eesti seisukohad 12.

aprilli 2024. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 8 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 03.04.2024 nr 11-3.1/1642-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja aprill 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli

2024. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil:

1. Euroopa Liidu makrofinantsabi Egiptuse Araabia Vabariigile

- Nõustume kiireloomulise makrofinantsabi eraldamisega Egiptuse Araabia Vabariigile,

kuna nii otsuse objektiks olev valdavalt laenudest koosnev 1 miljardi euro suurune

toetuspakett kui ka järgnev tavamenetluses esitatav mitmeaastane 4 miljardi euro

suurune toetuspakett mahuvad EL eelarves selleks otstarbeks eraldatud väliskoostöö

vahendite piiresse.

2. Nõukogu järeldused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta

- Toetame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande

kohta esitatud nõukogu järelduste eelnõu vastuvõtmist. Peame oluliseks, et järeldustes

tuuakse esile rahastu positiivne mõju majanduse taastumisele, vastupidavuse ja

usalduse taastumisele ning turgude ootuste stabiliseerimisele.

- Euroopa Liidu eelarve rakendamisel tuleks senisest enam kasutada tulemuspõhist

lähenemist. Seetõttu on oluline järelduste üleskutse Euroopa Komisjonile jätkata

tulemuspõhise RRFi rakendamise kogemuste kogumisega.

- Peame tähtsaks, et Euroopa Komisjonil palutakse koostöös liikmesriikidega leida RRFi

määrusega 2021/241 kooskõlas olevad võimalused määruse rakendamisega seotud

halduskoormuse vähendamiseks. Samuti on oluline üleskutse auditeerimisasutustele, et

need hoiduksid vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise kontrollimisel

põhjendamatutest kattuvustest ning tagaksid auditeerimistavade harmoneerimise ja

proportsionaalsuse. Toetame üleskutset Euroopa Komisjonile, et RRFi määruse ja

nõukogu rakendusotsusega lubatud paindlikkuse võimalusi tuleks parimal viisil ära

kasutada.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär