| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01092-2 |
| Registreeritud | 29.05.2026 |
| Sünkroonitud | 30.05.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-5 Kirjavahetus selgitustaotluste ja märgukirjade lahendamise asjus/7-5.7 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asjades |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 29.05.2026 nr 7-5.7/26-01092-2
Pöördumise edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud ühispöördumise vastavalt valitsemisalale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
.
From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, May 26, 2026 2:13 PM To: Riigikantselei - RK <[email protected]> Subject: 1-4/98 Pöördumine Vabariigi Valitsusele
Tere! SA Võrumaa Arenduskeskus edastab Teile dokumendi. Pealkiri: Pöördumine Vabariigi Valitsusele Registreerimise nr: 1-4/98 Lugupidamisega Kerli Mikson Sekretär- asjaajaja 53 481052 [email protected]
Vabariigi Valitsus 25.05.2026 nr 1-4/98
Idapiirialade väljakutsete lahendamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on koostanud raporti „Idapiirialade asukohast tulenevad
väljakutsed ja lahendusettepanekud“ (https://www.agri.ee/uudised/idapiirialade-raport-
rahvastikukadu-nouab-riigilt-selget-fookust-ja-terviklikku-lahenemist). Raport toob selgelt välja,
et lisaks pikaajalistele sotsiaalmajanduslikele probleemidele on peale Venemaa agressioonisõda
Ukrainas lisandunud idapiirialadele kitsamas tähenduses (Ida-Viru, Kagu-Eesti maakondade
omavalitsused, Mustvee vald Jõgevamaalt ning Peipsiääre vald ja Piirissaare saar Tartu valla
koosseisust Tartumaalt) geopoliitilised riskid ja nõrgeneva tulevikuväljavaate koostoime.
Kui riik ei sekku sihipärasemalt ja jõulisemalt piirkonna arengusse, süvenevad rahvastikukadu,
investeeringute nappus ja teenuste kahanemine veelgi, vähendades ühtaegu nii piirkondade
elujõudu kui ka Eesti kui terviku vastupanuvõimet.
Olulisemad väljakutsed idapiirialadel: • Püsiv rahvastikukadu ja kahanev asustus, mis mõjutavad otseselt piirkondade
toimepidevust, teenuste kättesaadavust ja riigi kohalolu piiriäärsetes omavalitsustes. • Muutunud julgeolekuolukorra vahetu mõju igapäevaelule ja ettevõtlusele, mida
võimendavad Nursipalu ja Sirgala harjutusväljade laiendused, Balti kaitsevööndi rajamine,
Saatse saapa sulgemine, võimalik evakuatsiooniala, rändesurve rohelisel piiril, negatiivne
meediakuvand ning kumulatiivsed piirangud elukeskkonnale ja majandusele.
• Taristu ja ühenduvuse puudujäägid, sealhulgas kehv mobiil- ja andmeside, piirialade teede
seisukorra halvenemine, kiire interneti ebapiisav kättesaadavus, GPS-signaalide segamine
ning taastuvenergialahenduste arendamise piirangud. • Majanduslik ebakindlus ja investeeringute pidurdumine, mida süvendavad transiidi
kadumine, ebakindlus investeerimisotsustes, turismivoo vähenemine ja piirkonna
ebaturvaliseks kujunenud kuvand.
• Usalduse ja tulevikukindluse nõrgenemine. Piirkondades on näha elukeskkonnaga rahulolu
vähenemist, usalduse langust riiklike institutsioonide vastu ning arenguvõimaluste ja
arenguvõimekuste koondumist keskustesse. See süvendab ääremaastumise tunnet ja
kahandab valmisolekut piirkonnaga end püsivalt siduda.
Raporti keskne järeldus on, et idapiirialade küsimus ei ole kitsalt regionaalne, vaid ka riigi
julgeoleku ja ühiskondliku vastupidavuse küsimus. Hõrenev asustus, nõrgenev majandustegevus
ja teenuste taandumine piiri lähedal suurendavad pikemas vaates nii avaliku sektori kulusid kui ka
riske Eesti julgeolekule. Seetõttu peab riigi sekkumine piirkonna arengusse olema pikaajaline,
koordineeritud ja selgelt prioritiseeritud.
Idapiirialadele arengutõuke andmiseks teeme järgmised ettepanekud: 1. Luua eraldi idapiirialade suurinvesteeringute toetusmeede (sarnaselt praegusele Ida-
Virumaa õiglase üleminekufondi põhimõtetele). Varasem praktika on näidanud, et ilma
täiendava toeta ei soovi ettevõtjad piirkonda investeerida.
2. Kirjutada idapiirialade selge erisus sisse uude riigiplaani, rakendada uuel Euroopa Liidu
programmperioodil idapiirialadel meetmete elluviimisel madalamat omafinantseeringut
ning anda idapiirialade projektidele hindamisel lisapunkte.
3. Jätkata seiniste idapiirialade siseriiklike programmidega (Kagu-Eesti, Ida-Viru, Setomaa,
Peipsiveere) ning suurendada programmide rahastust.
Peame vajalikuks, et Vabariigi Valitsus käsitleks idapiirialade arendamist ministeeriumite ülese
kiireloomulise ja pikaajalise riikliku ülesandena. Idapiirialade tulevik ei ole üksnes nende
piirkondade küsimus, vaid kogu Eesti tasakaalustatud arengu, julgeoleku ja kestlikkuse küsimus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toots
Juhatuse liige
SA Võrumaa Arenduskeskus
(allkirjastatud digitaalselt)
Dmitri Dmitrijev
Juhatuse esimees
Ida-Viru Omavalitsuste Liit
(allkirjastatud digitaalselt)
Lennart Liba
Juhatuse Liige
SA Põlvamaa Arenguagentuur
(allkirjastatud digitaalselt)
Piibe Koemets
Vallavanem
Peipsiääre vald
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Kullam
Vallavanem
Mustvee vald
(allkirjastatud digitaalselt)
Jarno Laur
Vallavanem
Tartu vald
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Kattai
Juhatuse liige
SA Valgamaa Arenguagentuur