Arvamuse küsimine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-26

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu 29.05.2026 nr 5-26-26/3

Õiguskantsler PSJV nr 5-26-26

Justiits- ja digiminister

Vabariigi Valitsus

Sotsiaalkindlustusamet

Arvamuse küsimine

Tartu Halduskohus tunnistas 24.04.2026. a otsusega haldusasjas nr 3-25-3166 põhiseadusega

vastuolus olevaks perehüvitiste seaduse (PHS) § 39 lg 3 p-i 2, mille kohaselt enneaegsete laste

vanemate jagatav vanemahüvitise arvestusperiood arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäeva

järgi. PHS § 39 lg 3 st. enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada lapse

eeldatava sünnikuupäeva järgi PHS § 39 lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise

arvestusperioodi alusel.

Palun esitage Riigikohtule eelnimetatud taotluse alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas arvamus esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 22. juunil 2026. Pärast vastamise

tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta.

Palun kõigil menetlusosalistel vastata muuhulgas järgmistele küsimustele:

- Kui kaebaja taotles jagatavat vanemahüvitist, siis kas SKA pidanuks kohaldama

PHS § 45 lg-t 3 ja jätma vanemahüvitise suuruse ümber arvutamata?

- Kas kehtivat PHS § 39 lg 3 p-i 2 saab tõlgendada selliselt, et ka jagatava vanemahüvitise

arvestusperiood on lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, milles on

maha arvestatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud?

- Mis tagajärgi tooks kaasa see, kui kõik vanemahüvitise liigid oleksid seotud lapse

eeldatava sünnitähtajaga, (a) riigi ja (b) vanemahüvitise saajate jaoks?

Palun Sotsiaalkindlustusametil vastata lisaks ka järgmistele küsimustele:

- Kas ja milliseid ümberkorraldusi peaks SKA oma tööprotsessides ja/või

infosüsteemides tegema, kui jagatava vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse

eeldatavast sünnikuust, mitte tegelikust sünni ajast?

2(2)

- Kas SKA-le on teada, milline oleks rahaline mõju SKA eelarvele, kui jagatava

vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse eeldatavast sünni ajast (arvestades, et osa

lapsi on enneaegsed, osa üle kantud)?

- Millised on PHS § 45 lg 3 tüüpilised rakendamisjuhud SKA praktikas?

- Miks ei tuginenud SKA PHS § 45 lg-le 3 olukorras, kus sama vanem taotles sama lapse

eest vanemahüvitist ning säte ei erista vanemahüvitiste liike?

Palun teatage Riigikohtule esindaja andmed (nimi, isikukood ja e-posti aadress), kellele

Riigikohus teeb kõik kohtumenetluse dokumendid nähtavaks avalikus e-toimikus. Palun

teatage esindaja andmed arvestusega, et arvamus jõuaks Riigikohtusse tähtaegselt.

Põhiseaduslike institutsioonide arvamused avaldab Riigikohus oma veebilehel, mistõttu palun

esitage arvamus ilma isikuandmeteta.

Samaks tähtajaks on vastust küsitud ka kaebajalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

Riigikohtu sekretär

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu 29.05.2026 nr 5-26-26/3

Õiguskantsler PSJV nr 5-26-26

Justiits- ja digiminister

Vabariigi Valitsus

Sotsiaalkindlustusamet

Arvamuse küsimine

Tartu Halduskohus tunnistas 24.04.2026. a otsusega haldusasjas nr 3-25-3166 põhiseadusega

vastuolus olevaks perehüvitiste seaduse (PHS) § 39 lg 3 p-i 2, mille kohaselt enneaegsete laste

vanemate jagatav vanemahüvitise arvestusperiood arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäeva

järgi. PHS § 39 lg 3 st. enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada lapse

eeldatava sünnikuupäeva järgi PHS § 39 lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise

arvestusperioodi alusel.

Palun esitage Riigikohtule eelnimetatud taotluse alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas arvamus esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 22. juunil 2026. Pärast vastamise

tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta.

Palun kõigil menetlusosalistel vastata muuhulgas järgmistele küsimustele:

- Kui kaebaja taotles jagatavat vanemahüvitist, siis kas SKA pidanuks kohaldama

PHS § 45 lg-t 3 ja jätma vanemahüvitise suuruse ümber arvutamata?

- Kas kehtivat PHS § 39 lg 3 p-i 2 saab tõlgendada selliselt, et ka jagatava vanemahüvitise

arvestusperiood on lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, milles on

maha arvestatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud?

- Mis tagajärgi tooks kaasa see, kui kõik vanemahüvitise liigid oleksid seotud lapse

eeldatava sünnitähtajaga, (a) riigi ja (b) vanemahüvitise saajate jaoks?

Palun Sotsiaalkindlustusametil vastata lisaks ka järgmistele küsimustele:

- Kas ja milliseid ümberkorraldusi peaks SKA oma tööprotsessides ja/või

infosüsteemides tegema, kui jagatava vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse

eeldatavast sünnikuust, mitte tegelikust sünni ajast?

2(2)

- Kas SKA-le on teada, milline oleks rahaline mõju SKA eelarvele, kui jagatava

vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse eeldatavast sünni ajast (arvestades, et osa

lapsi on enneaegsed, osa üle kantud)?

- Millised on PHS § 45 lg 3 tüüpilised rakendamisjuhud SKA praktikas?

- Miks ei tuginenud SKA PHS § 45 lg-le 3 olukorras, kus sama vanem taotles sama lapse

eest vanemahüvitist ning säte ei erista vanemahüvitiste liike?

Palun teatage Riigikohtule esindaja andmed (nimi, isikukood ja e-posti aadress), kellele

Riigikohus teeb kõik kohtumenetluse dokumendid nähtavaks avalikus e-toimikus. Palun

teatage esindaja andmed arvestusega, et arvamus jõuaks Riigikohtusse tähtaegselt.

Põhiseaduslike institutsioonide arvamused avaldab Riigikohus oma veebilehel, mistõttu palun

esitage arvamus ilma isikuandmeteta.

Samaks tähtajaks on vastust küsitud ka kaebajalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

Riigikohtu sekretär

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.4.2026

Haldusasja number 3-25-3166

Haldusasi XX-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025 otsusele nr

P7-2025-860138

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: XX

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohaldamata perehüvitiste seaduse PHS § 39 lg 3 p-i 2, mille kohaselt

enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitise arvestusperiood arvutatakse

lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. PHS § 39 lg 3 st. enneaegsete laste vanemate

jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi PHS

§ 39 lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise arvestusperioodi alusel,

tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastada käesolev otsus

Riigikohtule.

2. Kaebus rahuldada.

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025 otsus nr P7-2025-86013829 ja

29.08.2025 vaideotsus nr 5.2-3/18507-3.

4. Kohustada vastutajat ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

uuesti otsustama jagatava vanemahüvitise maksmist ema vanemahüvitise

arvutusperioodi järgi.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, hiljemalt 25.5.2026. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

3-25-3166

2(6)

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025 otsusega nr P7-2025-860138 määrati kaebajale

perehüvitis (jagatav vanemahüvitis) seoses lapse YY kasvatamisega perioodiks 07.08.2025-

28.04.2028.

Hüvitise päevade arvuks märgiti 475 ja hüvitise ühe päeva suuruseks 80,77 eurot.

Vanemahüvitise arvestamise alusperioodiks oli arvestatud 01.07.2023-30.06.2024.

2.Kaebaja esitas 30.06.2025 vaide Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr P7-2025-860138.

Sotsiaalkindlustusamet pikendas 18.07.2025 otsusega nr 5.2-3/18507-2 vaide lahendamise

tähtaega.

3. 29.08.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/18507-3 jättis Sotsiaalkindlustusamet kaebaja vaide

rahuldamata.

4. XX esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025 otsusele nr

P7-2025-860138.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja palub, et halduskohus tunnistaks kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025

otsuse nr P7-2025-860138 ja kohustaks vastutajat maksma jagatavat vanemahüvitist ema

vanemahüvitise arvutusperioodi järgi. Kaebaja taotleb, et vanemahüvitise seaduses tehtaks

muudatus enneaegsete laste vanemate jagatava vanemahüvitise arvutamise osas, kuna praegune

seadus paneb enneaegsete laste vanemad võrreldes õigeaegselt sündinud laste vanematega

ebavõrdsesse olukorda s.t. enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada

lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi.

Kaebaja esitas 27.3.2026 kohtule tõendina soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku kantselei seisukoha jagatava vanemahüvitise arvutamise küsimuses.

Kaebaja hinnangul on vanemahüvitise arvutamine olnud ebaõiglane, kuna tema laps sündis

enneaegselt. Enneaegse sünni tõttu muutus tegelik töö- ja sissetulekuperiood enne lapse sündi

viisil, mida kehtiv arvutus ei arvesta piisavalt. Selle tulemusel määrati talle väiksem

vanemahüvitis, kui see oleks olnud lapse tähtajalise sünni korral.

Kaebaja leiab, et selline olukord seab teda ebavõrdsesse olukorda võrreldes vanematega, kelle

lapsed sündisid tähtajaliselt, ning võib kujutada endast kaudset ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja

palub hinnata, kas vanemahüvitise määramine on olnud kooskõlas võrdse kohtlemise

põhimõttega.

6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

Kaebaja ja vastustaja on erimeelt jagatava vanemahüvitise arvestamise alusperioodi osas.

Vastustaja jääb oma otsustes toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning neid kordama ei

hakka. Vanemahüvitise suuruse arvutamine toimub perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud

korras.

Jagatava vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva arvestusperioodi määramisel tuleb

vastustajal juhinduda PHS §-s 39 sätestatust.

3-25-3166

3(6)

PHS § 39 lg 3 p-i 2 kohaselt on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse

arvutamise periood (edaspidi arvestusperiood) ema vanemahüvitisele õigust omaval isikul

jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud,

millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Eelnimetatud sättest

tulenevalt arvutatakse jagatava vanemahüvitise arvestusperiood lapse tegeliku sünnikuupäeva

järgi.

Kuna kaebaja laps sündis 29.04.2025, siis on jagatava vanemahüvitise arvestusperioodiks

01.07.2023 - 30.06.2024.

Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025 otsuses nr P7-2025-860138 on arvestusperiood nii ka

märgitud.

Kaebaja leiab kaebuses, et vastustaja tugineb seaduse sättele, mis on vastuolus PS §-ga 12.

Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastutajat maksma jagatavat vanemahüvitist ema

vanemahüvitise arvutusperioodi järgi.

Vastustaja hinnangul tuleb haldusorganil tulenevalt põhiseaduse § 3 lg-st 1 rakendada kehtivat

seadust.

Vastustaja ei saa jätta normi kohaldamata isegi, kui kaebaja leiab, et see on põhiseadusega

vastuolus, sest normi saab jätta kohaldamata vaid siis, kui kohus on selle põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistanud.

Vastustajal tuleb jagatava vanemahüvitise määramisel lähtuda PHS § 39 lg 3 p-s 2 sätestatust,

mistõttu ei ole võimalik kaebajale jagatava vanemahüvitise arvestamise aluseks võtta PHS § 39

lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise arvestusperioodi.

Vastustaja on seisukohal, et 19.06.2025 otsus nr P7-2025-860138 on õiguspärane.

Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan jagatavat

vanemahüvitist määrama. Haldusakt vastab vorminõuetele.

Vastustaja on õiguspäraselt määranud jagatava vanemahüvitise arvestusperioodi.

Vastustaja palub jätta kohtul kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlus on selles, kas perehüvitiste seaduse § 39 lg 3 rakendamine enneaegse sünnituse

korral võis viia vanemahüvitise eesmärgiga vastuolus oleva tulemuseni ning enneaegselt

sündinud laste perede ebavõrdse kohtlemiseni.

Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastutajat maksma jagatavat vanemahüvitist ema

vanemahüvitise arvutusperioodi järgi.

Vastustaja hinnangul tuleb haldusorganil tulenevalt põhiseaduse § 3 lg-st 1 rakendada kehtivat

seadust. Vastustaja ei saa jätta normi kohaldamata isegi, kui kaebaja leiab, et see on

põhiseadusega vastuolus, sest normi saab jätta kohaldamata vaid siis, kui kohus on selle

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud.

8. PHS § 32 lg 1 kohaselt on vanemahüvitise eesmärk tagada lapse hooldamise ajaks

vanemale asendussissetulek.

Vastavalt PHS seletuskirjale on vanemahüvitise eesmärk säilitada riigi toetuse andmisega

varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja

pereelu ühitamist.

PHS § 39 lg 3 p 1 kohaselt arvutatakse ema vanemahüvitis lapse eeldatavale sünnikuule

eelnenud 21 kalendrikuust, millest arvatakse maha lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud

üheksa kalendrikuud.

3-25-3166

4(6)

PHS § 39 lg 3 p 2 kohaselt arvutatakse jagatav vanemahüvitis lapse sünnikuule eelnenud 21

kalendrikuust, millest arvatakse maha lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Seega

sõltub ema vanemahüvitise arvestusperiood lapse eeldatavast sünnikuust, jagatava

vanemahüvitise arvestusperiood aga lapse tegelikust sünnikuust.

9. Kaebaja on kohtule esitanud tõendina (1-4/3_2025) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei seisukoha jagatava vanemahüvitise arvutamise küsimuses.

Hinnangus märgitakse järgmist:

„Kui laps sünnib oluliselt enneaegselt, võivad ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise

arvestusperioodid erineda mitme kuu võrra. See võib viia olukorrani, kus vanemahüvitise

eesmärk tagada lapse hooldamise ajaks vanemale asendussissetulek, st säilitada riigi toetuse

andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada

töö- ja pereelu ühitamist, ei saa realiseeritud üksnes lapse sünnikuupäeva erinevuse tõttu. PS §

12 lg 1 kohaselt on kõik isikud seaduse ees võrdsed. Riigikohtu praktika kohaselt on

võrdsuspõhiõiguse riivega tegemist juhul, kui sisuliselt võrreldavas olukorras olevaid isikuid

koheldakse erinevalt ilma objektiivse ja mõistliku põhjenduseta (vt RKPJKo 01.10.2007, 3-41-

14-07, p 13; RKPJKo 17.03.2003, 3-4-1-1-03, p 17).

Käesoleval juhul ei tulene erinev kohtlemine vanemate valikutest ega käitumisest, vaid

asjaolust, mis ei allu nende kontrollile – lapse enneaegsest sünnist. See võib seada mõned

enneaegselt sündinud laste pered ebasoodsamasse olukorda võrreldes ajaliselt sündinud laste

peredega.

Lisaks tuleb arvestada PS § 27 lg-st 1 tulenevat riigi kohustust kaitsta perekonda. Niisugune

kohustus hõlmab riigi kohustust kujundada perekonda toetav sotsiaalkaitsesüsteem ning vältida

meetmeid, mis kahjustavad põhjendamatult perekondade toimetulekut (PS § 27 komm, p-d 6 ja

7).

Riigikohus on selgitanud, et PS § 27 lg 1 paneb riigile kohustuse kujundada perekonna kaitseks

toimiv ja eesmärgipärane õiguslik raamistik, mis hõlmab ka vanemluse toetamiseks

kehtestatavaid sotsiaalseid meetmeid (RKPJKo 10.04.2018, 5-17-42/9, p 36).

PS § 28 alusel kehtestatavate sotsiaalsete hüvitiste kujundamisel on seadusandjal ulatuslik, kuid

mitte piiramatu otsustusruum.

Riigikohus on selgitanud, et sotsiaalpoliitiliste valikute tegemisel on seadusandjal avar

otsustusruum, kuid see otsustusruum on piiratud põhiseadusega ning ei tohi viia meelevaldsete

ega põhjendamatute erinevusteni isikute kohtlemisel (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p-d 118

ja 127).

Seega - regulatsioon peab olema eesmärgipärane ning vältima meelevaldseid ja juhuslikke

erinevusi võrreldavas olukorras olevate isikute vahel.

Vanemahüvitis on töö- ja pereelu ühitamise üks meetmetest, mille eesmärk on võimaldada

vanemal lapse eest hoolitsemine ilma ebamõistliku majandusliku kaotuseta, mistõttu tuleb

hüvitise kujundamisel arvestada selle funktsiooniga.

Lisaks kehtib sotsiaalsete hüvitiste valdkonnas PS §-st 12 tulenev üldine võrdsuspõhiõigus, mis

nõuab, et sisuliselt võrreldavas olukorras olevaid isikuid koheldaks võrdselt ning erinev

kohtlemine oleks objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud.

Volinik leiab, et PHS norm, mis viib mõnede enneaegselt sündinud laste perede põhjendamatult

madalama vanemahüvitiseni võrreldes aegselt sündinud laste peredega, ei ole kooskõlas

sotsiaalriigi põhimõtte ega üldise võrdsuspõhimõttega. Enneaegne sünnitus on objektiivne ja

vanemate tahtest sõltumatu asjaolu, millega kaasneb sageli pikaajaline suurenenud hooldus- ja

ravivajadus ning täiendav majanduslik koormus. Sellises olukorras peab sotsiaalkaitsesüsteem

toimima leevendavalt, mitte süvendama perede ebavõrdset olukorda üksnes tehnilisarvestuslike

erisuste tõttu.

3-25-3166

5(6)

Volinik leiab, et PHS § 39 lg 3 rakendamine enneaegse sünnituse korral võib viia

vanemahüvitise eesmärgiga vastuolus oleva tulemuseni ning osade enneaegselt sündinud laste

perede võimaliku ebavõrdse kohtlemiseni.

Eeltoodust tulenevalt peab volinik põhjendatuks kaaluda PHS täpsustamist viisil, mis tagaks, et

enneaegse sünnituse korral oleks ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis arvutatud viisil,

et pered ei satuks ebasoodsasse olukorda asjaolude tõttu, mis on nende kontrolli alt väljas“.

10.Tartu Halduskohus jagab ülal märgitud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku kantselei hinnangut jagatava vanemahüvitise arvutamise küsimuses ja ei korda seda.

11.Kohus nõustub kaebajaga, et vanemahüvitise määramine ei ole olnud kooskõlas võrdse

kohtlemise põhimõttega, sest enneaegselt sündinud laste pered on ebasoodsamas olukorras

võrreldes ajaliselt sündinud laste peredega.

12. Enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada lapse eeldatava

sünnikuupäeva järgi (PHS § 39 lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise

arvestusperioodi), mitte aga jagatava vanemahüvitise arvestusperioodi lapse tegeliku

sünnikuupäeva järgi (PHS § 39 lg 3 p-i 2). Kirjeldatu alusel halduskohus leiab, et tuvastatud

on ebavõrdne kohtlemine, sest enneaegselt sündinud laste pered on ebasoodsamas olukorras

võrreldes ajaliselt sündinud laste peredega.

13. Kohus algatab käesoleva asja lahendamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 ls 1 järgi võib

Riigikohus asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel tunnistada kehtetuks või

põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti

õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

Asjassepuutuv on säte Riigikohtu järgi siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele

mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (nt RKPJKm

03.07.2008, 3-4-1-9-08, p 16). Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb läbi viia kaks kontrolli:

üks sätte kehtides ja teine – hüpoteetiline – sätte kehtetuse korral.

14. Selleks selgitab kohus esmalt välja asjassepuutuva normi ning põhistab taotlust.

PHS norm, mis viib mõnede enneaegselt sündinud laste perede põhjendamatult madalama

vanemahüvitiseni võrreldes aegselt sündinud laste peredega, ei ole kooskõlas PS § 27 lg 1

sätestatud sotsiaalriigi põhimõtte ega PS § 12 lg-s 1 sätestatud üldise võrdsuspõhimõttega.

Enneaegne sünnitus on objektiivne ja vanemate tahtest sõltumatu asjaolu, millega kaasneb

sageli pikaajaline suurenenud hooldus- ja ravivajadus ning täiendav majanduslik koormus.

Sellises olukorras peab sotsiaalkaitsesüsteem toimima leevendavalt, mitte süvendama perede

ebavõrdset olukorda üksnes tehnilis-arvestuslike erisuste tõttu. Seega PHS § 39 lg 3

rakendamine enneaegse sünnituse korral võib viia vanemahüvitise eesmärgiga vastuolus oleva

tulemuseni ning osade enneaegselt sündinud laste perede võimaliku ebavõrdse kohtlemiseni.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kaaluda PHS täpsustamist viisil, mis tagaks, et

enneaegse sünnituse korral oleks ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis arvutatud viisil,

et pered ei satuks ebasoodsasse olukorda asjaolude tõttu, mis on nende kontrolli alt väljas.

15. HKMS § 158 lg 4 järgi jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu

õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu

õigusega. Kirjeldatu alusel jätab kohus kohaldamata jagatava vanemahüvitise

arvestusperioodi lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi (PHS § 39 lg 3 p-i 2).

3-25-3166

6(6)

16. Kirjeldatu alusel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2025

otsuse nr P7-2025-860138 ning ka 29.08.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/18507-3, millega

Sotsiaalkindlustusamet jättis kaebaja vaide rahuldamata. Kohustada vastutajat ühe kuu

jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest uuesti otsustama jagatava

vanemahüvitise maksmist ema vanemahüvitise arvutusperioodi järgi. Esitatud kaebus oli

riigilõivuvaba. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

17. Asendada avaldatavas kohtulahendis nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)