VVK protokoll nr 53, 25.05.2026

KOOSOLEKU NR 53 PROTOKOLL

Tallinn 25.05.2026

Algus kell 15.00.

Koosolek toimus Toompea 1, Tallinn.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli ja komisjoni liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel,

Teet Raidma, Dilaila Nahkur-Tammiksaar ning asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, asejuht Nellika Valder, juhtivnõunik

Kati Ambo-Vaher, nõunikud Katrin Laaniste, Kadri Masing ja Mihkel Pilving, konsultant

Helena Stepanov.

Vaatlejatena osalesid Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder, Kaspar

Kartanas ja Sulev Švilponis.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Taotlus järelevalve algatamiseks

2. Elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete arutelu

3. Valimised.ee veebileht

4. Presidendivalimiste ettevalmistus

5. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra arutelu

1. Taotlus järelevalve algatamiseks

Ingrid Kullerkann selgitas järelevalvetaotluse tausta. Ta märkis, et järelevalvetaotlusele

lisatud käsundusleping sisaldas mitmeid töölepingulisele suhtele viitavaid tunnuseid. Ta palus

komisjoni liikmete arvamusi.

Airi Mikli märkis, et eesmärk on tuvastada, kas tegemist on töösuhtega. Ta selgitas, et lepingus

kirjeldatud tegevused (sh põhimääruse väljatöötamine ja eelnõude ettevalmistamine) viitavad

avaliku võimu teostamisele, mistõttu võib suhe vallaga olla ka avaliku teenistuse suhe. Ta lisas,

et volituste peatamise alus on sama sõltumata sellest, kas isik osutub töötajaks või ametnikuks,

ning et leping sisaldab mõlema suhte tunnuseid.

Olari Koppel küsis, kas volikogu liige saab esitada nii valimiskaebuse kui ka

järelevalvetaotluse. Arne Koitmäe selgitas, et järelevalvetaotluse saab esitada igaüks ning

käesoleval juhul esitas selle volikogu liige.

Sirje Kaljumäe märkis, et praegusel juhul on vähe informatsiooni otsuse tegemiseks. Eelnevalt

on sarnase kaasuse puhul ära kuulatud nii kaebaja kui ka lepingulises suhtes olev isik. Asja ei

saa käsitleda kaebusena, vaid järelevalve algatamisena. Ta lisas, et asja sisusse minna ei saa,

kuigi lepingus esinevad töösuhtele viitavad tunnused.

2

Ingrid Kullerkann küsis, kas keegi komisjoni liikmetest leiab, et järelevalvet ei peaks

algatama – vastuväiteid ei esitatud. Airi Mikli märkis, et üks nädal on menetluseks piisav aeg.

2. Elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete arutelu

Koosoleku juhataja andis sõna Arne Koitmäele ja küsis, millised tehnilised muudatused

plaanitud on.

Arne Koitmäe tutvustas e-hääletamise tehniliste nõuete uut tööversiooni, selgitades et viimase

seadusemuudatusega viidi varasem VVK otsus valimisseadusesse ning VVK-le jäi õigus

tehnilisi nõudeid täpsustada. Ta sõnas, et uuendused puudutavad mitmeid valdkondi.

Nutiseadmega hääletamise puhul soovitakse täpsustada rakenduste avaldamise korda ja

välistada võltsitud keskkondade kasutamine. Valijarakendust täiendatakse nii, et valijale oleks

selge, millal on hääl edukalt saadetud või kui saatmine ebaõnnestus. Koguja peab vastu võtma

üksnes vormikohased ja kehtivad hääled, kus valija on valinud oma ringkonna kandidaatide

seast – see funktsionaalsus on hetkel arenduses. Ta märkis, et hääle kontrollimine peab toimuma

teise seadme kaudu ning kindla ajavahemiku ja kordade piires. Tähtaja möödumisel soovitab

rakendus uuesti hääletada, et valija ei saaks oma valikut teistele tõendada. Hääletada saab

üksnes usaldusväärsetes seadmetes, millel on ametlik tugi ja mis saavad turvauuendusi.

Auditeerimise kohta selgitas ta, et audiitoril on võimalik kontrollida häälte arvestuse

korrektsust, kontrollandmed tuleb säilitada häälte hävitamiseni ning täpsustatud on audiitori

kvalifikatsiooninõuded ja auditi dokumenteerimise kord. Turvaintsidentide puhul peab riigi

valimisteenistus (RVT) need registreerima, dokumenteerima, hindama nende mõju ning

teavitama VVK-d. Praktikas toimub see koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Lisaks

määratletakse eelnõus logide anonüümimise kriteeriumid, millest ei ole võimalik tuvastada

valija tegevust.

Airi Mikli küsis, kas krüptograafilise tõestamise lahenduse valmimisel esineb ajalisi või

tehnilisi riske. Kati Ambo-Vaher selgitas, et lahendus on valminud ning protsess on pikalt

planeeritud. Ta märkis, et lahendus läheb õigeaegselt turvatestimisse, mis jätab võimaliku

probleemi korral piisavalt aega paranduste tegemiseks.

Olari Koppel küsis, kuidas saab valija teada, kas tema seade sobib nutiseadmega

hääletamiseks. Arne Koitmäe selgitas, et äpipoodides on võimalik määrata toetatud

seadmeversioonid, mistõttu mittesobivatel seadmetel rakendust ei kuvata. Ta lisas, et infot tuleb

levitada ka valijateavituse raames.

Teet Raidma märkis, et tehnilised nõuded peavad olema kontrollitavad. Kui nõude täitmist ei

saa tagada tehnilise kontrolliga, ei saa nõuet kehtestada. Arne Koitmäe nõustus, et toetatud

operatsioonisüsteemid tuleb selgelt määratleda. Täielikku kontrolli pole võimalik tagada, kuna

valija võib rakenduse hankida ka väljaspool ametlikke äpipoode.

Ingrid Kullerkann küsis, mis aja jooksul uue tehniliste nõuete versiooniga edasi liigutakse.

Arne Koitmäe vastas, et kindlasti sügisel – kui järgmiseks koosolekuks on tehtud esimene

lugemine, tullakse välja uue versiooniga.

3. Valimised.ee veebileht

Kadri Masing andis ülevaate valimised.ee veebilehe arenguplaanidest. Ta märkis, et enne

Riigikogu valimisi ei ole suuri muudatusi planeeritud – ajakohastatakse olemasolevaid tekste

ning hoitakse leht tehniliselt turvaline. Ta lisas, et uuritakse, kas e-hääletamise alamlehele saaks

lisada valijarakenduse allalaadimise lingi, kuna paljud kasutajad jõuavad sinna otsingumootori

kaudu ning oleks loogiline, et sealt saaks ka valijarakenduse alla laadida. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet kaasab valimised.ee veebilehe sel aastal oma iga-aastasesse

digiligipääsetavuse seiresse.

3

4. Presidendivalimiste ettevalmistus

Mihkel Pilving andis ülevaate presidendi valimiste korralduslikust ettevalmistusest. Ta märkis,

et omavalitsuste esindajate arv (107) valimiskogus on fikseeritud. Ta selgitas, et vanematekogu

on otsustanud kutsuda erakorralise istungjärgu kokku 2.–3. septembriks ning tegi ettepaneku

fikseerida VVK arvamus, et 2. september on sobiv. Ametlikku kanalit pole veel kasutatud ning

info pärineb meediast. Ta tutvustas ajakava: kandidaatide esitamine 1. vooru jaoks toimub 21.–

24. augustil ning VVK registreerib kandidaadid 25. augustiks. Kui president jääb Riigikogu 1.

voorus valimata, algab 3. septembril uus kandidaatide esitamine ning samal päeval toimuvad 2.

ja vajadusel 3. voor.

Ingrid Kullerkann küsis, kas on teada ka järgnevad kuupäevad, juhul kui president Riigikogu

poolt valimata jääb. Mihkel Pilving vastas, et valimiskogu peab tulema kokku kuu aja jooksul

ning esialgu on pakutud 26. septembrit – sel juhul algaks kandidaatide esitamine 19. septembril

ja lõppeks 21. septembril, kinnitamine peaks toimuma 22. septembriks. Presidendikandidaadi

unikaalne nõue on sünnijärgne kodakondsus ning Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsuse

büroo on lubanud vajalikud dokumendid väljastada.

Airi Mikli tegi ettepaneku arutada 25. augustil kõik võimalikud stsenaariumid läbi.

Lepiti kokku, et VVK koosolek toimub 25. augustil kell 15, kus vaadatakse üle ka

hääletamissedeli vorm.

Komisjon oli seisukohal, et VVK-l ei ole takistusi presidendivalimiste 1. vooru läbiviimiseks

2. septembril.

5. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra arutelu

Ingrid Kullerkann juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu, märkides et arutelul on kolm

aspekti: töökorra mõned punktid vajavad selgitamist, valimiskaebuste läbivaatamise kord vajab

täpsustamist ning on tulnud selge signaal, et VVK koosolekud võiksid olla avalikkusele

salvestatud kujul järelvaadatavad. Ta märkis, et MTÜ Ausad Valimised on esitanud

kaasamistaotluse selles küsimuses kaasa rääkimiseks. Ta küsis, kas selliseid taotlusi on varem

olnud. Airi Mikli vastas, et selliseid kaasamistaotlusi varasemalt tulnud ei ole, kuid kirju saab

igaüks kirjutada. Ta rõhutas, et töökorra ülevaatamisel on kõige olulisem vaadata see üle

viimaste valimiste kogemuse valguses – eelkõige tuleks kirja panna kohad, kus on ilmnenud

lüngad, mida seadusandja pole reguleerinud ja mis on tekitanud erinevaid tõlgendusi

koosolekute läbiviimisel. Ta märkis, et just need kohad on ka kaasamistaotluses välja toodud

ning Riigikohtu lahendid on andnud neile küsimustele kõige selgemad vastused. Eesmärk on,

et töökord oleks ette arvatav ja üheselt mõistetav.

Ingrid Kullerkann küsis, mida teha kaasamistaotlusega. Olari Koppel tõstatas küsimuse,

mida kaasamine siin kontekstis tähendab ning märkis, et VVK töökorra üle saab otsustada vaid

komisjon ise. Ingrid Kullerkann nõustus, et otsuste tegemisel peab tuginema seadusele ja

märkis, et VVK peab ise oma töökorra kehtestama. Airi Mikli selgitas, et tegemist on VVK

sisemise töökorralduse dokumendiga, mille saab vastu võtta ainult VVK.

Olari Koppel küsis, kas sisedokumendi peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. Sirje

Kaljumäe selgitas, et halduskohtute praktikas on tunnistatud võimalust esitada kaebus

sisedokumendi peale juhul, kui see kellegi õigusi rikub, kuid see on väga erandlik. Ta lisas, et

kaebeõigus tekib üksnes siis, kui isikul on personaalne puutumus. Rahulolematus töökorraga ei

ole piisav alus. Olari Koppel küsis täiendavalt, millisesse kohtusse selline kaebus kuuluks.

Ingrid Kullerkann vastas, et tegemist on üldise õigusteoreetilise küsimusega, millele saab

lõpliku vastuse anda vaid Riigikohus, kui selline olukord peaks tekkima.

Koosoleku juhataja palus komisjoni liikmete seisukohti seoses MTÜ Ausad Valimised

kaasamistaotlusega.

4

Airi Mikli märkis, et VVK-l on välja kujunenud töövorm oma ülesannete täitmiseks ega näe

põhjust ega võimalust seda muuta. Ta lisas, et lüngad, mida töökorras parandada, on juba teada.

Töökorra menetlusse kõrvaliste isikute kaasamine ei ole põhjendatud. Vaatlejate positsioon ja

roll on määratud valimisseadusega ning nad ei osale VVK toimingutes.

Teet Raidma nõustus eelkõnelejaga.

Gert Uiboaed oli seisukohal, et laiema üldsuse kaasamine töökorra menetlusse ei ole

põhjendatud ega proportsionaalne. Töökorra uuendamisel lähtutakse varasematest

valimiskaebustest ja Riigikohtu seisukohtadest. Tegemist on sisemise dokumendiga, mille saab

luua ja kinnitada ainult VVK ise.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis, kuidas kaasamist mõistetakse – kui tegemist on

ettepanekute tegemisega, ei ole ta selle vastu. Ta sõnas, et ei nõustu sellega, et kaasatu

ettepanekuid peaks VVK otsustamisel siduvalt arvestama. Sisetöökord on iga asutuse enda

otsustada ning kaasamistaotlust selles tähenduses ei toeta.

Olari Koppel sõnas, et kaasamise sisu pole lõpuni selge, kuid VVK ei tegutse suletud toas –

viimase aasta jooksul on protseduurilised küsimused pälvinud laialdast avalikku tähelepanu. Ta

lisas, et ettepanekuid töökorra kohta on juba laekunud, sealhulgas mitmekümne Riigikogu

liikme allkirjadega, ning selliseid autoriteetseid ettepanekuid tuleks arutelus arvesse võtta.

Samas peab otsused tegema VVK ise – otsustajate ringi laiendamiseks puudub volitus ning

protsessi laiendada ei ole võimalik, kuna VVK tööformaadiks on koosolek.

Sirje Kaljumäe sõnas, et VVK-l on kohustus töökord koostada ning seda järgida. Ta rõhutas,

et eelkõige on just viimane Riigikohtu praktika see, mis töökorra uuendamist nõuab ja toetab.

Ta lisas, et ühiskond ja õigus arenevad ning töökord tulekski aeg-ajalt üle vaadata.

Ingrid Kullerkann nõustus eelkõnelejatega – kaasamiskohustus puudub. Ettepanekuid on

võimalik saata kirja teel.

Ingrid Kullerkann tõstatas küsimuse koosolekute salvestamise ja järelvaatamise võimaluse

kohta. Ta märkis, et kehtiv õigus seab piirangud. Seaduse kohaselt peab vaatleja end esitlema

ning määratlemata isikute ringile VVK-d avada ei saa. Viidates Riigikohtu lahendile 5-25-7

punktile 42, selgitas ta, et avaliku ülesande täitmiseks läbiviidaval avalikul koosolekul tuleb

tagada isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimine. Kaebuste lahendamisel tuleb kõne alla

palju isiklikku infot. Ta küsis, kas kolleegid näevad õiguslikku võimalust koosolekuid

salvestada ja järelvaadatavaks teha.

Airi Mikli märkis, et avalikkus ei ole ainus kaitstav väärtus ning isikuandmete kaitse ja

proportsionaalsus on samuti olulised. Ta leidis, et isikuandmete kaitse üldmäärus, mis täpsustab

mis isikuandmeid ja miks kaitsta tuleb, ei anna õigustust koosolekute üldiseks avalikustamiseks

ja kontrollimatuks levikuks.

Gert Uiboaed märkis, et koosolekute salvestamine tekitaks halduskoormust ning tooks kaasa

massiivse isikuandmete avalikkuseni jõudmise. Ta lisas, et praeguse tööprotsessi raames

koostatakse protokoll, kus isikuandmete kaitse nõudeid on arvestatud, ning info kompaktsuse

mõttes ei näe ta videosalvestuse ees eelist.

Olari Koppel märkis, et kui koosolek oleks avalikult salvestatud või otseülekandes nagu

Riigikogu istungid, tuleks taotleda iga kaebuse esitaja ja menetluses puudutatud isiku

nõusolekut. Airi Mikli täpsustas, et nõusoleku küsimine puudutab eraõiguslikke suhteid, mitte

avalike ülesannete täitmist – avaliku ülesande raames on isikuandmete töötlemine lubatud, kuid

küsimus on selles, kas neid andmeid võib ka avalikustada.

Ingrid Kullerkann tõstatas küsimuse, kas inimesed julgevad üldse VVK poole pöörduda, kui

koosolekud oleksid avalikult järelvaadatavad. Olari Koppel sõnas, et osa inimesi võib jätta

kaebuse esitamata, kui see toob kaasa avaliku tähelepanu ja jäädvustuse. Teet Raidma märkis,

et menetlusosalistel puudub soov jagada faktilisi asjaolusid laiemale ringile kui konkreetsele

5

menetlejale. Ingrid Kullerkann lisas, et kuigi VVK otsused on avalikud, on neis isikuandmed

esitatud üldistatud kujul.

Sirje Kaljumäe sõnas, et koosolekute salvestamine või otseülekanne ei ole võimalik olukorras,

kus menetluses käsitletakse eriliigilisi või tundlikke isikuandmeid. Ta lisas, et avalik sektor ei

tohi tekitada ülemäärast ressursikulu ning protokoll katab sisulised arutelud piisavalt.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar sõnas, et kuigi on koosolekuid, kus arutatakse üldiseid teemasid

ilma konkreetsete kaasusteta, on ülekannete tegemine ressursimahukas. Ta lisas, et ei poolda

täielikku ülekannete välistamist - olulisemate teemade puhul võiks ülekanne olla võimalik.

Samas valimiste ajal sisaldab suur osa kaebusi delikaatset infot.

Ingrid Kullerkann märkis, et Riigikohus on varasemalt leidnud, et õigusselguse huvides tuleks

täpsemalt reguleerida VVK koosolekute salvestamist ja otseülekandeid, mistõttu võiks

küsimuse lõplikult lahendada Riigikogu.

Ingrid Kullerkann küsis, miks on vaja valida uus aseesimees, kui töökorra punkt 6.1 sätestab,

et esimehe ja aseesimehe äraolekul juhib koosolekut komisjoni noorim liige. Airi Mikli

selgitas, et see tuleneb seaduse tekstist ning töökord seda kordama ei pea. Arne Koitmäe

täpsustas, et noorim liige kutsub koosoleku kokku ning järgmisel koosolekul saab valida uue

aseesimehe.

Ingrid Kullerkann märkis, et Riigikohtu lahendite kohaselt kehtib vaatlemisõigus

valimistoimingutele, mis tulenevad valimisseadustest. Ta tõstatas küsimuse muudest seadustest

ja aktidest tulenevate küsimuste arutamise kohta ning märkis, et kõigile VVK liikmetele sobiva

aja leidmine on keeruline ja toob kaasa lisakulud. Ta tegi ettepaneku sõnastada töökord

vastavalt Riigikohtu juhistele – avalikud oleksid üksnes valimisseadustest ja rahvahääletuse

seadusest tulenevate küsimuste arutelud. Airi Mikli märkis, et Riigikohtu sõnul on läbipaistvus

ja avalikustamine valimiste seisukohalt olulised väärtused, mille kaitsmine on olnud

seadusandja eesmärk.

Ingrid Kullerkann viitas Riigikohtu lahendile 5-25-18, mille kohaselt on VVK esimehel kui

koosoleku juhatajal õigus anda osalejatele korraldusi koosoleku ladusa ja tõhusa kulgemise

tagamiseks ning korraldusi tuleb täita. Ta küsis, kas töökorda peaks selles osas täpsustama.

Olari Koppel märkis, et viimase aasta jooksul on ilmnenud, et kehtiv töökord ei ole piisavalt

detailne, et reguleerida füüsilisi, virtuaal- ja hübriidkoosolekuid. Ta tegi ettepaneku kirja panna

selged protseduurid kõigi koosolekuvormide jaoks.

Airi Mikli märkis, et Riigikohus on eri koosolekuvormide korraldamise kohta andnud detailsed

juhised, mis vajavad töökorda kirja panemist.

Ingrid Kullerkann küsis, kas töökorda võiks lisada sätte, et koosoleku juhataja korraldused on

täitmiseks kohustuslikud. Sirje Kaljumäe leidis, et töökorda võiks lisada üldsätte, et koosoleku

juhataja korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Kõiki olukordi detailselt ette kirjutada ei ole

võimalik. Ta tegi ettepaneku lisada ka tagajärg korralduste täitmata jätmise korral, näiteks

kohustus lahkuda.

Olari Koppel märkis, et praktikas on esinenud olukordi, kus inimesed esitavad

töökorralduslike küsimuste kohta valimiskaebuse ning VVK on korduvalt jõudnud järeldusele,

et tegemist ei ole valimiskaebusega, vaid VVK järelevalvega RVT üle. Ta küsis, kas seda vahet

oleks võimalik töökorras selgemalt määratleda. Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku kirjutada

töökorda selgemalt, et kui kaebuse ettevalmistamisel tekib kahtlus, kas asja saab läbi vaadata,

siis sisulise lahendi (rahuldada või jätta rahuldamata) korral kutsutakse pooled kohale, kuid läbi

vaatamata jätmise otsuse puhul seda ei tehta. Ta lisas, et kui kaebaja leiab, et kaebus oleks

tulnud läbi vaadata, saab edasi pöörduda Riigikohtusse.

Airi Mikli märkis, et avalikul koosolekul tuleks arutada üksnes valimisseadustest tulenevaid

küsimusi. Ingrid Kullerkann lisas, et olenemata sellest, kuidas kaebus on pealkirjastatud, saab

6

muudele pöördumistele vastata kirja teel väljaspool koosolekut. Riigikohus on aktsepteerinud

praktikat jätta kaebus läbi vaatamata ilma osalist kutsumata.

Airi Mikli märkis, et olukorrad, kus esmapilgul läbi vaatamata jätmiseks näiv kaebus osutub

siiski sisuliseks, on erandlikud. Ingrid Kullerkann küsis, kes peaks vastama pöördumistele,

mis ei tulene valimisseadustest. Airi Mikli pakkus välja, et esimehel on pädevus ülesandeid

delegeerida ning vajadusel saab vastata RVT. Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku kirjutada

töökorda, et valimisseadustest mittetulenevatele kaebustele vastab komisjoni esimees või tema

poolt määratud isik.

Olari Koppel tõstatas küsimuse, kas töökorra dokumenti võiks lisada vaatlejaid puudutavaid

praktilisi reegleid, näiteks kus vaatlejad võivad viibida või kui kiiresti peab valimistoimingute

käigus tekkinud küsimustele vastama. Samuti viitas ta Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt

peab kaebajal olema võimalik saada valimistoimingute ajal kohapeal tekkinud küsimustele

vastus. Airi Mikli selgitas, et avalduste esitamine puuduste kohta valimiste korralduses on

reguleeritud seaduse tasandil. Ingrid Kullerkann lisas, et mitmed sellised küsimused

tulenevad juba seadusest ning neid ei ole tingimata vaja töökorra dokumendis eraldi korrata.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar tegi ettepaneku avaldada koosoleku teade valimiste veebilehel

piisavalt vara, et vaatlejatel jääks aega veebikoosolekule registreeruda. Ingrid Kullerkann

nõustus, et töökorda võiks kirja panna minimaalse etteteatamisaja. Gert Uiboaed märkis, et

võib ette tulla ka ekspromptkoosolekuid ning ülereguleerimine pole mõistlik. Airi Mikli viitas

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib pidada igati asjakohaseks nõuet, et veebikoosolekul

osalemiseks või vaatlemiseks registreeritakse end vähemalt üks tund enne koosoleku algust

ning et teade oleks veebis avaldatud viisil, mis jätab huvilistele vähemalt tunni aega

veebikoosolekule vaatlejana registreerumiseks.

Olari Koppel küsis, kas esimese päevakorrapunkti arutelu tulemused võivad tingida

erakorralise koosoleku kokkukutsumise. Ingrid Kullerkann vastas, et vajadusel kutsutakse

kokku veebikoosolek.

Ingrid Kullerkann märkis, et järgmine koosolek toimub 25. augustil ning esimees jagab

liikmete vahel töökorra sõnastusettepanekute koostamise.

Koosolek lõppes kell 17.06.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija

KOOSOLEKU NR 53 PROTOKOLL

Tallinn 25.05.2026

Algus kell 15.00.

Koosolek toimus Toompea 1, Tallinn.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli ja komisjoni liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel,

Teet Raidma, Dilaila Nahkur-Tammiksaar ning asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, asejuht Nellika Valder, juhtivnõunik

Kati Ambo-Vaher, nõunikud Katrin Laaniste, Kadri Masing ja Mihkel Pilving, konsultant

Helena Stepanov.

Vaatlejatena osalesid Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder, Kaspar

Kartanas ja Sulev Švilponis.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Taotlus järelevalve algatamiseks

2. Elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete arutelu

3. Valimised.ee veebileht

4. Presidendivalimiste ettevalmistus

5. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra arutelu

1. Taotlus järelevalve algatamiseks

Ingrid Kullerkann selgitas järelevalvetaotluse tausta. Ta märkis, et järelevalvetaotlusele

lisatud käsundusleping sisaldas mitmeid töölepingulisele suhtele viitavaid tunnuseid. Ta palus

komisjoni liikmete arvamusi.

Airi Mikli märkis, et eesmärk on tuvastada, kas tegemist on töösuhtega. Ta selgitas, et lepingus

kirjeldatud tegevused (sh põhimääruse väljatöötamine ja eelnõude ettevalmistamine) viitavad

avaliku võimu teostamisele, mistõttu võib suhe vallaga olla ka avaliku teenistuse suhe. Ta lisas,

et volituste peatamise alus on sama sõltumata sellest, kas isik osutub töötajaks või ametnikuks,

ning et leping sisaldab mõlema suhte tunnuseid.

Olari Koppel küsis, kas volikogu liige saab esitada nii valimiskaebuse kui ka

järelevalvetaotluse. Arne Koitmäe selgitas, et järelevalvetaotluse saab esitada igaüks ning

käesoleval juhul esitas selle volikogu liige.

Sirje Kaljumäe märkis, et praegusel juhul on vähe informatsiooni otsuse tegemiseks. Eelnevalt

on sarnase kaasuse puhul ära kuulatud nii kaebaja kui ka lepingulises suhtes olev isik. Asja ei

saa käsitleda kaebusena, vaid järelevalve algatamisena. Ta lisas, et asja sisusse minna ei saa,

kuigi lepingus esinevad töösuhtele viitavad tunnused.

2

Ingrid Kullerkann küsis, kas keegi komisjoni liikmetest leiab, et järelevalvet ei peaks

algatama – vastuväiteid ei esitatud. Airi Mikli märkis, et üks nädal on menetluseks piisav aeg.

2. Elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete arutelu

Koosoleku juhataja andis sõna Arne Koitmäele ja küsis, millised tehnilised muudatused

plaanitud on.

Arne Koitmäe tutvustas e-hääletamise tehniliste nõuete uut tööversiooni, selgitades et viimase

seadusemuudatusega viidi varasem VVK otsus valimisseadusesse ning VVK-le jäi õigus

tehnilisi nõudeid täpsustada. Ta sõnas, et uuendused puudutavad mitmeid valdkondi.

Nutiseadmega hääletamise puhul soovitakse täpsustada rakenduste avaldamise korda ja

välistada võltsitud keskkondade kasutamine. Valijarakendust täiendatakse nii, et valijale oleks

selge, millal on hääl edukalt saadetud või kui saatmine ebaõnnestus. Koguja peab vastu võtma

üksnes vormikohased ja kehtivad hääled, kus valija on valinud oma ringkonna kandidaatide

seast – see funktsionaalsus on hetkel arenduses. Ta märkis, et hääle kontrollimine peab toimuma

teise seadme kaudu ning kindla ajavahemiku ja kordade piires. Tähtaja möödumisel soovitab

rakendus uuesti hääletada, et valija ei saaks oma valikut teistele tõendada. Hääletada saab

üksnes usaldusväärsetes seadmetes, millel on ametlik tugi ja mis saavad turvauuendusi.

Auditeerimise kohta selgitas ta, et audiitoril on võimalik kontrollida häälte arvestuse

korrektsust, kontrollandmed tuleb säilitada häälte hävitamiseni ning täpsustatud on audiitori

kvalifikatsiooninõuded ja auditi dokumenteerimise kord. Turvaintsidentide puhul peab riigi

valimisteenistus (RVT) need registreerima, dokumenteerima, hindama nende mõju ning

teavitama VVK-d. Praktikas toimub see koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Lisaks

määratletakse eelnõus logide anonüümimise kriteeriumid, millest ei ole võimalik tuvastada

valija tegevust.

Airi Mikli küsis, kas krüptograafilise tõestamise lahenduse valmimisel esineb ajalisi või

tehnilisi riske. Kati Ambo-Vaher selgitas, et lahendus on valminud ning protsess on pikalt

planeeritud. Ta märkis, et lahendus läheb õigeaegselt turvatestimisse, mis jätab võimaliku

probleemi korral piisavalt aega paranduste tegemiseks.

Olari Koppel küsis, kuidas saab valija teada, kas tema seade sobib nutiseadmega

hääletamiseks. Arne Koitmäe selgitas, et äpipoodides on võimalik määrata toetatud

seadmeversioonid, mistõttu mittesobivatel seadmetel rakendust ei kuvata. Ta lisas, et infot tuleb

levitada ka valijateavituse raames.

Teet Raidma märkis, et tehnilised nõuded peavad olema kontrollitavad. Kui nõude täitmist ei

saa tagada tehnilise kontrolliga, ei saa nõuet kehtestada. Arne Koitmäe nõustus, et toetatud

operatsioonisüsteemid tuleb selgelt määratleda. Täielikku kontrolli pole võimalik tagada, kuna

valija võib rakenduse hankida ka väljaspool ametlikke äpipoode.

Ingrid Kullerkann küsis, mis aja jooksul uue tehniliste nõuete versiooniga edasi liigutakse.

Arne Koitmäe vastas, et kindlasti sügisel – kui järgmiseks koosolekuks on tehtud esimene

lugemine, tullakse välja uue versiooniga.

3. Valimised.ee veebileht

Kadri Masing andis ülevaate valimised.ee veebilehe arenguplaanidest. Ta märkis, et enne

Riigikogu valimisi ei ole suuri muudatusi planeeritud – ajakohastatakse olemasolevaid tekste

ning hoitakse leht tehniliselt turvaline. Ta lisas, et uuritakse, kas e-hääletamise alamlehele saaks

lisada valijarakenduse allalaadimise lingi, kuna paljud kasutajad jõuavad sinna otsingumootori

kaudu ning oleks loogiline, et sealt saaks ka valijarakenduse alla laadida. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet kaasab valimised.ee veebilehe sel aastal oma iga-aastasesse

digiligipääsetavuse seiresse.

3

4. Presidendivalimiste ettevalmistus

Mihkel Pilving andis ülevaate presidendi valimiste korralduslikust ettevalmistusest. Ta märkis,

et omavalitsuste esindajate arv (107) valimiskogus on fikseeritud. Ta selgitas, et vanematekogu

on otsustanud kutsuda erakorralise istungjärgu kokku 2.–3. septembriks ning tegi ettepaneku

fikseerida VVK arvamus, et 2. september on sobiv. Ametlikku kanalit pole veel kasutatud ning

info pärineb meediast. Ta tutvustas ajakava: kandidaatide esitamine 1. vooru jaoks toimub 21.–

24. augustil ning VVK registreerib kandidaadid 25. augustiks. Kui president jääb Riigikogu 1.

voorus valimata, algab 3. septembril uus kandidaatide esitamine ning samal päeval toimuvad 2.

ja vajadusel 3. voor.

Ingrid Kullerkann küsis, kas on teada ka järgnevad kuupäevad, juhul kui president Riigikogu

poolt valimata jääb. Mihkel Pilving vastas, et valimiskogu peab tulema kokku kuu aja jooksul

ning esialgu on pakutud 26. septembrit – sel juhul algaks kandidaatide esitamine 19. septembril

ja lõppeks 21. septembril, kinnitamine peaks toimuma 22. septembriks. Presidendikandidaadi

unikaalne nõue on sünnijärgne kodakondsus ning Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsuse

büroo on lubanud vajalikud dokumendid väljastada.

Airi Mikli tegi ettepaneku arutada 25. augustil kõik võimalikud stsenaariumid läbi.

Lepiti kokku, et VVK koosolek toimub 25. augustil kell 15, kus vaadatakse üle ka

hääletamissedeli vorm.

Komisjon oli seisukohal, et VVK-l ei ole takistusi presidendivalimiste 1. vooru läbiviimiseks

2. septembril.

5. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra arutelu

Ingrid Kullerkann juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu, märkides et arutelul on kolm

aspekti: töökorra mõned punktid vajavad selgitamist, valimiskaebuste läbivaatamise kord vajab

täpsustamist ning on tulnud selge signaal, et VVK koosolekud võiksid olla avalikkusele

salvestatud kujul järelvaadatavad. Ta märkis, et MTÜ Ausad Valimised on esitanud

kaasamistaotluse selles küsimuses kaasa rääkimiseks. Ta küsis, kas selliseid taotlusi on varem

olnud. Airi Mikli vastas, et selliseid kaasamistaotlusi varasemalt tulnud ei ole, kuid kirju saab

igaüks kirjutada. Ta rõhutas, et töökorra ülevaatamisel on kõige olulisem vaadata see üle

viimaste valimiste kogemuse valguses – eelkõige tuleks kirja panna kohad, kus on ilmnenud

lüngad, mida seadusandja pole reguleerinud ja mis on tekitanud erinevaid tõlgendusi

koosolekute läbiviimisel. Ta märkis, et just need kohad on ka kaasamistaotluses välja toodud

ning Riigikohtu lahendid on andnud neile küsimustele kõige selgemad vastused. Eesmärk on,

et töökord oleks ette arvatav ja üheselt mõistetav.

Ingrid Kullerkann küsis, mida teha kaasamistaotlusega. Olari Koppel tõstatas küsimuse,

mida kaasamine siin kontekstis tähendab ning märkis, et VVK töökorra üle saab otsustada vaid

komisjon ise. Ingrid Kullerkann nõustus, et otsuste tegemisel peab tuginema seadusele ja

märkis, et VVK peab ise oma töökorra kehtestama. Airi Mikli selgitas, et tegemist on VVK

sisemise töökorralduse dokumendiga, mille saab vastu võtta ainult VVK.

Olari Koppel küsis, kas sisedokumendi peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. Sirje

Kaljumäe selgitas, et halduskohtute praktikas on tunnistatud võimalust esitada kaebus

sisedokumendi peale juhul, kui see kellegi õigusi rikub, kuid see on väga erandlik. Ta lisas, et

kaebeõigus tekib üksnes siis, kui isikul on personaalne puutumus. Rahulolematus töökorraga ei

ole piisav alus. Olari Koppel küsis täiendavalt, millisesse kohtusse selline kaebus kuuluks.

Ingrid Kullerkann vastas, et tegemist on üldise õigusteoreetilise küsimusega, millele saab

lõpliku vastuse anda vaid Riigikohus, kui selline olukord peaks tekkima.

Koosoleku juhataja palus komisjoni liikmete seisukohti seoses MTÜ Ausad Valimised

kaasamistaotlusega.

4

Airi Mikli märkis, et VVK-l on välja kujunenud töövorm oma ülesannete täitmiseks ega näe

põhjust ega võimalust seda muuta. Ta lisas, et lüngad, mida töökorras parandada, on juba teada.

Töökorra menetlusse kõrvaliste isikute kaasamine ei ole põhjendatud. Vaatlejate positsioon ja

roll on määratud valimisseadusega ning nad ei osale VVK toimingutes.

Teet Raidma nõustus eelkõnelejaga.

Gert Uiboaed oli seisukohal, et laiema üldsuse kaasamine töökorra menetlusse ei ole

põhjendatud ega proportsionaalne. Töökorra uuendamisel lähtutakse varasematest

valimiskaebustest ja Riigikohtu seisukohtadest. Tegemist on sisemise dokumendiga, mille saab

luua ja kinnitada ainult VVK ise.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis, kuidas kaasamist mõistetakse – kui tegemist on

ettepanekute tegemisega, ei ole ta selle vastu. Ta sõnas, et ei nõustu sellega, et kaasatu

ettepanekuid peaks VVK otsustamisel siduvalt arvestama. Sisetöökord on iga asutuse enda

otsustada ning kaasamistaotlust selles tähenduses ei toeta.

Olari Koppel sõnas, et kaasamise sisu pole lõpuni selge, kuid VVK ei tegutse suletud toas –

viimase aasta jooksul on protseduurilised küsimused pälvinud laialdast avalikku tähelepanu. Ta

lisas, et ettepanekuid töökorra kohta on juba laekunud, sealhulgas mitmekümne Riigikogu

liikme allkirjadega, ning selliseid autoriteetseid ettepanekuid tuleks arutelus arvesse võtta.

Samas peab otsused tegema VVK ise – otsustajate ringi laiendamiseks puudub volitus ning

protsessi laiendada ei ole võimalik, kuna VVK tööformaadiks on koosolek.

Sirje Kaljumäe sõnas, et VVK-l on kohustus töökord koostada ning seda järgida. Ta rõhutas,

et eelkõige on just viimane Riigikohtu praktika see, mis töökorra uuendamist nõuab ja toetab.

Ta lisas, et ühiskond ja õigus arenevad ning töökord tulekski aeg-ajalt üle vaadata.

Ingrid Kullerkann nõustus eelkõnelejatega – kaasamiskohustus puudub. Ettepanekuid on

võimalik saata kirja teel.

Ingrid Kullerkann tõstatas küsimuse koosolekute salvestamise ja järelvaatamise võimaluse

kohta. Ta märkis, et kehtiv õigus seab piirangud. Seaduse kohaselt peab vaatleja end esitlema

ning määratlemata isikute ringile VVK-d avada ei saa. Viidates Riigikohtu lahendile 5-25-7

punktile 42, selgitas ta, et avaliku ülesande täitmiseks läbiviidaval avalikul koosolekul tuleb

tagada isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimine. Kaebuste lahendamisel tuleb kõne alla

palju isiklikku infot. Ta küsis, kas kolleegid näevad õiguslikku võimalust koosolekuid

salvestada ja järelvaadatavaks teha.

Airi Mikli märkis, et avalikkus ei ole ainus kaitstav väärtus ning isikuandmete kaitse ja

proportsionaalsus on samuti olulised. Ta leidis, et isikuandmete kaitse üldmäärus, mis täpsustab

mis isikuandmeid ja miks kaitsta tuleb, ei anna õigustust koosolekute üldiseks avalikustamiseks

ja kontrollimatuks levikuks.

Gert Uiboaed märkis, et koosolekute salvestamine tekitaks halduskoormust ning tooks kaasa

massiivse isikuandmete avalikkuseni jõudmise. Ta lisas, et praeguse tööprotsessi raames

koostatakse protokoll, kus isikuandmete kaitse nõudeid on arvestatud, ning info kompaktsuse

mõttes ei näe ta videosalvestuse ees eelist.

Olari Koppel märkis, et kui koosolek oleks avalikult salvestatud või otseülekandes nagu

Riigikogu istungid, tuleks taotleda iga kaebuse esitaja ja menetluses puudutatud isiku

nõusolekut. Airi Mikli täpsustas, et nõusoleku küsimine puudutab eraõiguslikke suhteid, mitte

avalike ülesannete täitmist – avaliku ülesande raames on isikuandmete töötlemine lubatud, kuid

küsimus on selles, kas neid andmeid võib ka avalikustada.

Ingrid Kullerkann tõstatas küsimuse, kas inimesed julgevad üldse VVK poole pöörduda, kui

koosolekud oleksid avalikult järelvaadatavad. Olari Koppel sõnas, et osa inimesi võib jätta

kaebuse esitamata, kui see toob kaasa avaliku tähelepanu ja jäädvustuse. Teet Raidma märkis,

et menetlusosalistel puudub soov jagada faktilisi asjaolusid laiemale ringile kui konkreetsele

5

menetlejale. Ingrid Kullerkann lisas, et kuigi VVK otsused on avalikud, on neis isikuandmed

esitatud üldistatud kujul.

Sirje Kaljumäe sõnas, et koosolekute salvestamine või otseülekanne ei ole võimalik olukorras,

kus menetluses käsitletakse eriliigilisi või tundlikke isikuandmeid. Ta lisas, et avalik sektor ei

tohi tekitada ülemäärast ressursikulu ning protokoll katab sisulised arutelud piisavalt.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar sõnas, et kuigi on koosolekuid, kus arutatakse üldiseid teemasid

ilma konkreetsete kaasusteta, on ülekannete tegemine ressursimahukas. Ta lisas, et ei poolda

täielikku ülekannete välistamist - olulisemate teemade puhul võiks ülekanne olla võimalik.

Samas valimiste ajal sisaldab suur osa kaebusi delikaatset infot.

Ingrid Kullerkann märkis, et Riigikohus on varasemalt leidnud, et õigusselguse huvides tuleks

täpsemalt reguleerida VVK koosolekute salvestamist ja otseülekandeid, mistõttu võiks

küsimuse lõplikult lahendada Riigikogu.

Ingrid Kullerkann küsis, miks on vaja valida uus aseesimees, kui töökorra punkt 6.1 sätestab,

et esimehe ja aseesimehe äraolekul juhib koosolekut komisjoni noorim liige. Airi Mikli

selgitas, et see tuleneb seaduse tekstist ning töökord seda kordama ei pea. Arne Koitmäe

täpsustas, et noorim liige kutsub koosoleku kokku ning järgmisel koosolekul saab valida uue

aseesimehe.

Ingrid Kullerkann märkis, et Riigikohtu lahendite kohaselt kehtib vaatlemisõigus

valimistoimingutele, mis tulenevad valimisseadustest. Ta tõstatas küsimuse muudest seadustest

ja aktidest tulenevate küsimuste arutamise kohta ning märkis, et kõigile VVK liikmetele sobiva

aja leidmine on keeruline ja toob kaasa lisakulud. Ta tegi ettepaneku sõnastada töökord

vastavalt Riigikohtu juhistele – avalikud oleksid üksnes valimisseadustest ja rahvahääletuse

seadusest tulenevate küsimuste arutelud. Airi Mikli märkis, et Riigikohtu sõnul on läbipaistvus

ja avalikustamine valimiste seisukohalt olulised väärtused, mille kaitsmine on olnud

seadusandja eesmärk.

Ingrid Kullerkann viitas Riigikohtu lahendile 5-25-18, mille kohaselt on VVK esimehel kui

koosoleku juhatajal õigus anda osalejatele korraldusi koosoleku ladusa ja tõhusa kulgemise

tagamiseks ning korraldusi tuleb täita. Ta küsis, kas töökorda peaks selles osas täpsustama.

Olari Koppel märkis, et viimase aasta jooksul on ilmnenud, et kehtiv töökord ei ole piisavalt

detailne, et reguleerida füüsilisi, virtuaal- ja hübriidkoosolekuid. Ta tegi ettepaneku kirja panna

selged protseduurid kõigi koosolekuvormide jaoks.

Airi Mikli märkis, et Riigikohus on eri koosolekuvormide korraldamise kohta andnud detailsed

juhised, mis vajavad töökorda kirja panemist.

Ingrid Kullerkann küsis, kas töökorda võiks lisada sätte, et koosoleku juhataja korraldused on

täitmiseks kohustuslikud. Sirje Kaljumäe leidis, et töökorda võiks lisada üldsätte, et koosoleku

juhataja korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Kõiki olukordi detailselt ette kirjutada ei ole

võimalik. Ta tegi ettepaneku lisada ka tagajärg korralduste täitmata jätmise korral, näiteks

kohustus lahkuda.

Olari Koppel märkis, et praktikas on esinenud olukordi, kus inimesed esitavad

töökorralduslike küsimuste kohta valimiskaebuse ning VVK on korduvalt jõudnud järeldusele,

et tegemist ei ole valimiskaebusega, vaid VVK järelevalvega RVT üle. Ta küsis, kas seda vahet

oleks võimalik töökorras selgemalt määratleda. Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku kirjutada

töökorda selgemalt, et kui kaebuse ettevalmistamisel tekib kahtlus, kas asja saab läbi vaadata,

siis sisulise lahendi (rahuldada või jätta rahuldamata) korral kutsutakse pooled kohale, kuid läbi

vaatamata jätmise otsuse puhul seda ei tehta. Ta lisas, et kui kaebaja leiab, et kaebus oleks

tulnud läbi vaadata, saab edasi pöörduda Riigikohtusse.

Airi Mikli märkis, et avalikul koosolekul tuleks arutada üksnes valimisseadustest tulenevaid

küsimusi. Ingrid Kullerkann lisas, et olenemata sellest, kuidas kaebus on pealkirjastatud, saab

6

muudele pöördumistele vastata kirja teel väljaspool koosolekut. Riigikohus on aktsepteerinud

praktikat jätta kaebus läbi vaatamata ilma osalist kutsumata.

Airi Mikli märkis, et olukorrad, kus esmapilgul läbi vaatamata jätmiseks näiv kaebus osutub

siiski sisuliseks, on erandlikud. Ingrid Kullerkann küsis, kes peaks vastama pöördumistele,

mis ei tulene valimisseadustest. Airi Mikli pakkus välja, et esimehel on pädevus ülesandeid

delegeerida ning vajadusel saab vastata RVT. Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku kirjutada

töökorda, et valimisseadustest mittetulenevatele kaebustele vastab komisjoni esimees või tema

poolt määratud isik.

Olari Koppel tõstatas küsimuse, kas töökorra dokumenti võiks lisada vaatlejaid puudutavaid

praktilisi reegleid, näiteks kus vaatlejad võivad viibida või kui kiiresti peab valimistoimingute

käigus tekkinud küsimustele vastama. Samuti viitas ta Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt

peab kaebajal olema võimalik saada valimistoimingute ajal kohapeal tekkinud küsimustele

vastus. Airi Mikli selgitas, et avalduste esitamine puuduste kohta valimiste korralduses on

reguleeritud seaduse tasandil. Ingrid Kullerkann lisas, et mitmed sellised küsimused

tulenevad juba seadusest ning neid ei ole tingimata vaja töökorra dokumendis eraldi korrata.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar tegi ettepaneku avaldada koosoleku teade valimiste veebilehel

piisavalt vara, et vaatlejatel jääks aega veebikoosolekule registreeruda. Ingrid Kullerkann

nõustus, et töökorda võiks kirja panna minimaalse etteteatamisaja. Gert Uiboaed märkis, et

võib ette tulla ka ekspromptkoosolekuid ning ülereguleerimine pole mõistlik. Airi Mikli viitas

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib pidada igati asjakohaseks nõuet, et veebikoosolekul

osalemiseks või vaatlemiseks registreeritakse end vähemalt üks tund enne koosoleku algust

ning et teade oleks veebis avaldatud viisil, mis jätab huvilistele vähemalt tunni aega

veebikoosolekule vaatlejana registreerumiseks.

Olari Koppel küsis, kas esimese päevakorrapunkti arutelu tulemused võivad tingida

erakorralise koosoleku kokkukutsumise. Ingrid Kullerkann vastas, et vajadusel kutsutakse

kokku veebikoosolek.

Ingrid Kullerkann märkis, et järgmine koosolek toimub 25. augustil ning esimees jagab

liikmete vahel töökorra sõnastusettepanekute koostamise.

Koosolek lõppes kell 17.06.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija