Arvamus

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Justiits- ja Digiministeerium edastas Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Maa- ja Ruumiamet esitab järgmised

märkused ja ettepanekud.

1. Paragrahvi 31 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe kohta avaldatakse andmekirjeldused, kuid

üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tuleku oht.“ Seletuskirjas on muudatuse kohta märgitud, et kavandatav sõnastus toetab juurdepääsupiiranguga

andmete kaudse tuletuse välistamist ehk andmeelementide kirjeldust ei pea avalikustama, kui see võib luua olukorra, et selle alusel võivad juurdepääsupiiranguga andmed saada avalikuks.

Praeguseks on leidnud üldist toetust liikmesriikide poolt INSPIRE direktiivi lihtsustuspaketis olev ettepanek keelduda metaandmete avalikustamises tervikuna, kui see on oht riigi julgeolekule. 1 Teeme ettepaneku kaaluda sama võimalust (teatud juhtudel

metaandmete avalikustamise keelamist) andmete teabeväravas. 2. Paragrahvi 29 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete

täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.“

Märgime, et praegu Maa- ja Ruumiametil (MaRu) andmekirjelduse tasemel andmete kogumist ega masinloetaval kujul kirjelduste jagamist ei ole. Seega tekib eelnõuga

kavandatava muudatusega asutusele kohustus teha kättesaadavaks kogu tema poolt avalike

1 Article 13 „1. Member States may limit public access to spatial data sets and services, including metadata, where

such access could adversely affect international relations, public security or national defence.“

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 04.05.2026 nr 8-1/3533-1 Meie 29.05.2026 nr 1-10/26/6243-2

2

ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe andmekirjeldused. MaRu haldab arvukalt suuri infosüsteeme ja andmeid (paljud andmed on ka avaandmed). Kogu käesoleva eelnõuga

kavandatav muudatus eeldab lisaks vastavale tarkvara kulule ka täiendavat tööjõudu. MaRule on vaja eraldada 30 000 eurot aastas vastava tarkvara kuluks (soetamine või

litsentsitasu), ülalhoiuks ja 3 töökohta (FTE) palgakuluga 180 000 eurot aastas. 3. Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5:

„5) andmekirjeldustele;“

MaRu-le jääb selgusetuks, kas see nõue tähendab, et asutused ise ei pea muudatuse jõustumise järel sellist infot jagama ja selle kuvamisele ressurssi panustama.

4. Paragrahvi 435 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogude põhimäärused tuleb kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga.“

Teeme ettepaneku jätta antud sättest Maa- ja Ruumiamet (MaRu) välja, sest kooskõlastus ei täida

varasemat RIHA kooskõlastuse funktsiooni. Põhimääruse kooskõlastamise etapis ei ole andmekogu andmekoosseisu kohta piisava detailsusega infot, mida on MaRu-le vaja andmekogu andmekoosseisu ja andmevahetuse protsesside sisuliseks kooskõlastamiseks (nt andmete

põhiandmeteks olek, andmevahetuse tehnilised lahendused aadressiandmete süsteemiga andmeväljade kaupa, võtmeandmed jmt). Seega on andmekogude põhimääruse kooskõlastamise

protsessis osalemine MaRu poolt ebaotstarbekas. Lisaks märgime, et andmekogudes tehakse arendustööde käigus sageli muudatusi, mis ei kajastu andmekogu põhimääruses (kuna põhimääruse detailsus on oluliselt üldisemal tasemel kui andmekoosseisud tegelikult), seega ei saa

andmekogu põhimääruse kooskõlastamine tagada sisuliselt vajalikul tasemel andmekogude pidamisele rakendatavate nõuete täitmise kontrolli.

5. Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga 4311, millega nähakse ette kohustus võtta kasutusele andmejälgija. Muudatus toob Maa- ja Ruumiametile

kaasa ühekordse investeeringukohustuse ja rahalise kulu vajalike arenduste ja püsiva ülalpidamise jaoks. Andmejälgija peab katma riigile oluliste Maa- ja Ruumiameti

hallatavaid infosüsteeme, sh maakataster, EHR, MAPIS, PLANIS jne. Eelnõu seletuskirjas toodud summad katavad ainult osaliselt isikuandmeid sisaldavate infosüsteemide arenduseks ja uute täienduste ülalpidamiseks vajalikke summasid. Investeering: Andmejälgija juurutamine

Ehitisregistris (e-ehituse platvormil) ja Maatoimingute platvormil maksab 600000 eurot ning ülalpidamiseks on vaja 60000 eurot aastas. Oluline on mõista, et vajaliku raha eraldamine ning

arendustööde läbiviimine võtab aega, seega ilmselgelt ei ole võimalik eelnõus ettenähtud ajaks vajalikke arendusi teha. Arvestades, et ka andmejälgija rakendamisel on vajalik õigusküsimustele vastamisel juristi osalus,

siis vajalik lisatööjõud on 0,3 FTE-d, täiendav kulu MaRule 18000 eurot aastas.

6. Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga 4312, millega nähakse ette kohustus võtta kasutusele riiklik postkasti teenus. Tõenäoliselt on vajalik kavandatava funktsionaalsuse edasiarendamine, et tagada toimingute

täielik vajalik funktsionaalsus järgimaks haldusmenetluse seaduses sätestatut ja hõlbustamaks menetlejate ning kaasatud isikute poolt tehtavaid toiminguid. Ka postkasti teenuse

kasutuselevõtt toob Maa- ja Ruumiametile kaasa ühekordse investeeringukohustuse ja rahalise kulu vajalike arenduste ja püsiva ülalpidamise jaoks. Praeguse seisuga ei ole nimetatud vajadusi analüüsitud ning arenduseks vajalike summade ning tööjõu kohta ei ole prognoose

tehtud. Riikliku postkasti osas on vaja funktsionaalsust, et oleks võimalik tuvastada dokumendi kättetoimetamist ja avamist saaja poolt, aga võimalik, et on vajadus veel täiendavate funktsioonide

3

jaoks. Eelnõust jääb ebaselgeks ka see, et kas postkasti teenusel peab olema võimekus, et nt MaRu süsteemi sisse logides saab isik lugeda ka teisi teavitusi, mis on riiklikku postkasti saadetud

teiste asutuste poolt, nt kohus. Ka see vajab arendamist ja ressursse. Investeeringukulu 400 000 eurot ja ülalpidamise kulu 40 000 eurot aastas.

7. Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga 4313, millega nähakse ette kohustus minna üle uuele loodavale dokumendihaldussüsteemile DORIS. Ka selle muudatuse

elluviimiseks on eelnevalt vaja analüüsida, millised kulud kaasnevad. Märgime, et kuigi seletuskirjas väidetakse, et kuna asutustel on olemas oma dokumendihalduse süsteem, siis

lisakulusid ei kaasne, kuid juhime tähelepanu, et ühekordne ülemineku kulu vältimatult tekib. Ühekordne üleminekukulu hinnanguliselt 100 000 eurot.

8. Lisaks on jäänud ebaselgeks mõned detailid, mida Maa- ja Ruumiamet peab nende kohustuste rakendamisel teadma. Nt küsimus, kas rakendused

peavad liidestuma andmejälgijaga ka juhul, kui mõnda MaRu hallatavasse rakendusse logitakse sisse läbi TARA ja selle alusel antakse kasutajale roll ehk õigused, aga isikuandmeid MaRu rakendus ise ei kasuta. Samuti nt kui rakendus teeb päringu X-Tee kaudu teise

andmekogusse ja seda mitte isikukoodi alusel, aga saab tagasi isikuandmed koos isikukoodiga, kas siis see on andmejälgija kohustusega andmekogu.

9. Maa- ja Ruumiamet töötleb väga spetsiifilisi andmeid. Nt kaugseire andmetele võib lisanduda andmekirjelduse kohustus piiranguga andmete kohta ja avaandmete avaldamisel

täiendav riskihindamine andmete ristkasutuse näol. Hoolimata ristkasutuse analüüsist ja andmete täiendavast analüüsist kolmandate osapoolte poolt ei ole võimalik kaugseire andmetele rakendada

andmejälgijat. Selle asemel on võimalik kaaluda andmekasutuse logimist ja logide kasutamise võimaldamist sise- ja välisjulgeoleku huvides.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Bamberg juhataja Õigusosakond

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaire Bamberg 5697 0814 [email protected]