| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/3058-5 |
| Registreeritud | 29.05.2026 |
| Sünkroonitud | 01.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigiprokuratuur |
| Saabumis/saatmisviis | Riigiprokuratuur |
| Vastutaja | Martin Ziehr (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Teie: 17.04.2026 nr 8-1/3058-1 Meie: 29.05.2026 nr RP-1-6/26/3952
Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
(juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus)
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele seoses juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega.
Prokuratuur nõustub suuresti väljatöötamiskavatsuses tooduga. Kaardistatud probleemid ja
hetkeseis juriidiliste isikute kriminaalmenetlusliku vastutuse ja selle vältimise võimaluste osas
on väljatöötamiskavatsuses õigesti kirjeldatud.
Väljatöötamiskavatsuses viidatud juriidilise isiku vastutuse ülemineku võimatuse probleem,
millega oli võimalik vältida isiku karistamist või muuta karistus ebatõhusaks, on prokuratuuri
hinnangul tänaseks suuresti lahendatud. 01.02.2023 jõustusid äriregistri seaduse (ÄRS) ja
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) muudatused, mis ei võimalda registrist kustutada
juriidilist isikut, kelle suhtes toimub menetlus. ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt võib juriidilise isiku
registrist kustutada, kui juriidiline isik ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas
kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. TsÜS § 45 lg 11 kohaselt ei
kustutata eraõiguslikku juriidilist isikut registrist, kui viimane osaleb mõnes käimasolevas
kohtumenetluses, kriminaalmenetluses kahtlustatavana, süüdistatavana, kolmanda isikuna või
tsiviilkostjana, samuti väärteomenetluses menetlusaluse isikuna või täitemenetluses või
vahekohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Seega ei võimalda
seadus kirjeldatud viisil vältida karistusõiguslikku vastutust KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel.
Siiski nõustub prokuratuur, et juriidilisele isikule mõistetava karistuse rakendamise ja
mõjususega on probleem. On oluline, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo toimepanemise
eest tõhusalt karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on juba ühinenud teise juriidilise
isikuga, jagunenud mitmeks juriidiliseks isikuks või kui juriidilise isiku majanduslik identiteet
on üle kantud teise juriidilisse isikusse. Siinkohal tõusetub prokuratuuril aga küsimus vastutuse
ülekandumise põhiseaduspärasuse osas. Samas on tegemist poliitilise ja õigusloomelise
otsusega, mis on seadusandja otsustada.
Juriidilise isiku vastutuse laiendamisel tema õigusjärglastele, tuleb kehtestada
kriminaalmenetluse seadustikus alused tema varaliseks mõjutamiseks, st vara arestimiseks või
konfiskeerimiseks. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus on kriminaalmenetluse subjektiks
kahtlustatav, tsiviilkostja või kolmas isik, kellele on võimalik varaline nõue esitada. Juriidilise
2 (2)
isiku õigusjärglase karistamise kõrval peab olema võimalus nende vara arvelt tagada ja
rahuldada kannatanu või konfiskeerimise nõue.
Prokuratuur on seisukohal, et väljatöötamiskavatsuses toodud viisil vastutuse sätestamisel
võivad tulevikus kaasneda menetluslikud raskused asjaomaste isikute menetlusele allutamisel.
Nii on võimalik menetluse tõhusa läbiviimise takistamiseks vormistada äriühingu juhatuse
liikmeks mitteresident, kellega ei ole võimalik KrMS-s sätestatud viisidel ühendust saada. Kui
juriidilise isiku juhatus ei ole kriminaalmenetlusest teadlik, ei saa teda kohtu alla anda, mis
omakorda takistab kriminaalasja menetlemist. Seetõttu leiab prokuratuur, et koos käsitletava
teemaga tuleks hinnata ka KrMS-s vastavate sätete muutmise vajalikkust, sealhulgas kuidas
viia kriminaalmenetlust läbi juhul, mil juhatuse liikmega kontakti ei saa.
Viimaks märgib prokuratuur, et juriidilise isiku ülemineku aluseks võiks võtta majandusliku
identiteedi kriteeriumi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Pern
juhtiv riigiprokurör
riigi peaprokuröri ülesannetes
Aleksandra Jürgenson