Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks

1

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks

toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027)

alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning

korda.

1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne

ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse

suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist

(edaspidi SKP)“.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega

aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

2

1.5. Toetuse andmise eesmärgid on

 suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises;

 suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse

strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade

arendamist;

 tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja

poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti-

sisest ja rahvusvahelist koostööd;

 tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning

soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd.

1.6. Mõisted:

1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,

süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid; teadus- ja arendustegevus

jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada

saadud teadmisi praktikas;

3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus-

ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle

struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja

elluviimist;

4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid: digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused;

5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel

töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada

ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse

küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja

arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja

arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid;

6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle

liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas,

erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja

avalikustamine;

3

7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on

registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada

liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad

erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel

järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja

majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus.

2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega.

2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused:

2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite

seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste

hindamisjuhendi ja voorude mahud kinnitab elluviija, kooskõlastades need

eelnevalt rakendusasutusega.

2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru.

2.1.3.3. Rakendusuuringute probleemipüstituse esitavad ühiselt kaks või enam

partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning kooskõlas

valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või

ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustega.

2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal

õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks.

2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika

spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse

määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda

rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise

tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine

lõpetatakse.

2.1.3.6. Elluviija moodustab uurimisideede hindamiseks komisjoni. Igal alategevuse

partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes kuulub asutuse

juhtkonda.

2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse

koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel:

 teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ja mõjust

4

ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele ning eelarve

põhjendatusest (hindamiskriteeriumi kaal 85%);

 teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused,

keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide

saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%).

2.1.3.8. Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel otsustab elluviija,

mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse. Valituks

osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite poolt

rakendusuuringu lähteülesanne. Elluviija tellib rakendusuuringu,

kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-

ja arendusteenuse erandit.

2.1.3.9. Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja

maksimaalselt 700 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat.

Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise

perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu

maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu maksumusest

21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid.

2.1.3.10. Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja

arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner

peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

2.1.3.11. Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu

ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil.

2.1.3.12. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone.

Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija.

2.1.3.13. Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte.

2.1.3.14. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel,

mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 7

nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale:

Hindamiskriteerium ja selle

kaal

Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi

kaal kriteeriumist

Kriteeriumi

lävend

Kriteerium 1

Rakendusuuringu põhjendatus

ja mõju (50%)

1.1. Rakendusuuringu

põhjendatus ning vastavus

probleemipüstitusele, uuringu

tulemuste mõju püstitatud

probleemide lahendamisele (sh

tulemuste rakendatavus ja

rakendamise plaan)

50%

3,5

1.2. Uurimisteema panus

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisse

20%

5

1.3. Uurimisteema ja tulemuste

mõju uuringuvaldkonna

arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja

jätkusuutlikkusele

30%

Kriteerium 2

Rakendusuuringu teaduslik

tase ja teostatavus

(50%)

2.1. Uuringu uuenduslikkus

ning teaduslik tase, sh

metoodika asjakohasus

50%

3,5

2.2. Konsortsiumi võimekus

uuringut ellu viia (sh

vastutavate täitjate ja

põhitäitjate pädevus ja senise

teadustöö tulemuslikkus) ning

vajaliku taristu olemasolu

25%

2.3. Eelarve planeerimise

asjakohasus ja kuluefektiivsus,

ajakava põhjendatus ja

realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja

riskide maandamise plaani

asjakohasus

25%

2.1.3.15. Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise

sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse

hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena.

2.1.3.16. Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb

alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku

hindamine lõpetatakse.

2.1.3.17. Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning

moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread.

2.1.3.18. Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse

uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu

põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem.

2.1.3.19. Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku:

uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on

õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad

tingimused.

2.1.3.20. Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas

kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht

võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui

ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni

ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid

uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei

6

rahastata.

2.1.3.21. Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku

rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut läbiviiv konsortsium

on kohustatud täitma.

2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused:

2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal

probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7

liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse

koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija

ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed

nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt.

2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu

teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve

muudatused.

2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu

vahearuande ning lõpparuande.

2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt

nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid.

Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud

ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata

aruanne tagasi.

2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu

vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi

täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande

tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine

lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi,

jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata.

2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire

ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate

pädevuse kasvatamine.

2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2.2.2. Tegevusega toetatakse:

 rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“

teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks;

 partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

7

kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija

ise.

2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest

juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega.

2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning

pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist.

2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija

teenusena või koostab need ise.

2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21%

katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse

kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad

partnerid.

2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning

ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse

kasvatamine.

2.3.1. Tegevusega toetatakse:

 ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise

toetamise kaudu;

 ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;

 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist

poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist.

2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise põhimõtteid.

2.3.3. Elluviija koordineerib koostöös partneriga tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste

väljaselgitamist ning kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades

selle eelnevalt rakendusasutusega.

2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik

8

toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija

tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise

rakendusasutusega.

2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama

Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele. Elluviija

hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui toetuse taotleja ei vasta Euroopa

Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele, toetust taotlejale ei

määrata.

2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:

2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi

korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega

abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;

2.3.6.2. kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu

vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

ületada 100 000 eurot;

2.3.6.3. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi

andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel

komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;

2.3.6.4. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;

2.3.6.5. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat

alates kuupäevast, mil abi anti.

2.3.7. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena.

2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus.

2.4.1. Tegevuse raames toetatakse:

 ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;

 ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist;

 ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi;

 ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega.

2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest,

sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele.

2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e

volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

elluviija koostöös.

9

2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb

ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ETIS-e

kasutajate sisendile.

2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija.

2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

välistustega.

3. Tulemused

3.1. Punktis 2 nimetatud:

3.1.1. alategevuse 1 tulemusena:

 rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse

olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades;

 teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi

jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti

ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad;

 kasvab ministeeriumide ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute

tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine;

3.1.2. alategevuse 2 tulemusena:

 on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning

arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine;

 on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja

elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus;

3.1.3. alategevuse 3 tulemusena:

 ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja

koostöö on kasvanud;

 ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima

ja tulemusi oma töös rakendama;

3.1.4. alategevus 4 tulemusena:

 on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on

1 0

vajadusel kaasajastatud;

 on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel;

 on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus;

 ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele,

toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist

poliitikakujundamist;

 ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse

konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemusnäitaja Toetatud

innovatsiooniprojektide

arv

0 Ei

kohaldu

15 Innovatsiooniprojektide

kumulatiivne arv.

Innovatsiooniprojektid

peavad põhinema teadus-

ja arendustegevusel ning

pakkuma praktilist, (Eesti

jaoks) uut lahendust

eelnevalt määratletud

probleemidele, lahendused

võib edasi suunata

testimisele. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Väljundnäitaja

Ühistes

teadusprojektides

osalevad teadusasutused

0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste

kumulatiivne arv. Näitaja

hõlmab vaid aktiivset

osalemist ühistes

uurimisprojektides

(koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peab

kestma vähemalt toetatava

projekti kestuse) ning

välistab muud lepingulised

kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub

aktiivne koostöö.

TAT spetsiifilised väljundnäitajad

Alategevus 1 Läbiviidud

rakendusuuringute arv

0 0 20 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid.

Elluviija koondab ja esitab

andmed.

1 1

Alategevus 2 Läbiviidud

rakendusuuringute,

poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute arv

0 2 16 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid või

hinnanguid. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Alategevus 3 Läbiviidud koolituste,

seminaride, õppereiside

arv

0 7 34 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 3 Koolitusprogrammis

osalenud isikute arv

0 0 150 Andmed koondab ja esitab

elluviijale

koolitusprogrammi

läbiviija, elluviija esitab

andmed.

Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud

taotlusvoorude arv

0 4 30 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus).

4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus).

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija).

5.2. Punktis 2 toodud:

5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus,

kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine,

lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline

panustamine omafinantseeringu katteks;

5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös

osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine

ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks.

6. Sihtrühm

6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus,

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega või

poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud ning nimetatud asutuste

töötajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2).

Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse perioodid.

1 2

Tegevus Abikõlblikkuse periood

Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse-

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike

teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029

Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029

8. Tegevuste eelarve

8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 485 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444

eurot.

Tegevuse nr

Eelarve (EUR) Osakaalud (%)

EL toetus

Riiklik kaas-

finantseering

Omafinant-

seering

Eelarve

kokku EL

RK

F OF Kokku

Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350

70,0

%

9,0

% 21,0%

100,0

%

Alategevused 3-

4, horisontaalsed

tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136

70,0

%

30,0

% 0,0%

100,0

%

Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486

70,0

%

13,9

% 16,1%

100,0

%

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §

21 lg-tele 1 ja 4−6.

9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja

arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele;

9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas

1 3

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki-

ja kujundustööde;

9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade,

õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste

osavõtutasu, välislähetuse kulud;

9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna

loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT-

arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega;

9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise

kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja

populariseerimise kulud;

9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja

§ 28 lõikele 3.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning

ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise

tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja

kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist,

sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise juhendid ja vormid;

11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse

taotlemisel;

11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve

alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

1 4

novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega

rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb

rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise

aastate ja alategevuste lõikes;

11.1.6. teenuste tellimisel, mille toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses,

lähtuma riigihangete seaduses sätestatust;

11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa

Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele;

11.1.8. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.1.9. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis

asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise

tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;

11.1.10. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja

säästlikult;

11.1.11. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks

(31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine

informatsioon:

12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“

sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

1 5

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine“

elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme ja meetmete

nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine“ tegevuse elluviimiseks (lisatud).

2. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima.

3. Käskkirja rakendatakse 1. aprillist 2023. a.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Riigikantselei

14.10.2023 nr 8-2/23/4626

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna

loomine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis

(EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude

infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Käskkirja eelnõu

2. Käskkirja eelnõu lisa

3. Seletuskiri

4. Seletuskirja lisa 1

5. Seletuskirja lisa 2

Arvamuse avaldamiseks:

Arenguseire Keskus

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused

Rakenduskõrgkoolid

Riigi Tugiteenuste Keskus

RITA programmist või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumisest „Ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine“ toetust saanud erialaliidud

SA Eesti Teadusagentuur

Kairi Värv 735 4048, [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning

selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks toetuse andmine“ eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

suurendamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Sekkumise rahastamisega aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

Vastavus valikukriteeriumidele

Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud

käskkirja eelnõu punktides 1.3. ja 1.4. ning seletuskirja punktis 2, seos rakenduskava

erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2. Tegevuste panus meetme

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 3.2. Sekkumise

põhjendatust on selgitatud punktis 1.1. ning käskkirja punktides 1.5.; 2; 3 ja 8. Tegevuse

elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 8 ja eelarve kujunemise alus

selgitatud seletuskirjas punktis 2 (eelnõu punkti 8 all). Projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis

1.4.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (7354 048; [email protected]),

osakonnajuhataja Katrin Pihor (7350 170; [email protected]), strateegilise planeerimise ja

kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge

Oopkaup (735 0279; [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306,

[email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105,

[email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735

0234, [email protected]) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik

Pirkko Külanurm (7350 161; [email protected]).

1.1. Tegevuse taust

Tänase Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi oluline väljakutse on uue

teadmise viimine teadus- ja arendusasutustest väljapoole ning koostöö edendamine teadmisi

2

loovate ning teadmisi rakendavate asutuste ja sektorite vahel. 2019. a. avaldatud teadus- ja

arendus- ning innovatsioonisüsteemi raport1 (edaspidi TAI süsteemi raport) juhib tähelepanu,

et Eestil on vaja määrata kindlaks ning eelisarendada teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)

valdkondi, mis toetaksid ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate arenguvajaduste lahendamist.

Üheks võimaluseks on raportis toodud interdistsiplinaarsete teadus- ja arendusprojektide

toetamiseks rahastusinstrumendi loomine, mis oleks sihistatud ühiskonna ja majanduse

väljakutsetele. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-

2035“ (edaspidi TAIE arengukava) on toodud välja, et Eesti ühiskonna ees seisvate

proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. Lisaks on

märgitud, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika ei ole hetkel

piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist. Täiendava

probleemina nähakse TAI süsteemi killustatust, sealhulgas on teadus- ja arendustegevuse

vajaduste väljaselgitamise ning nende lahendamise juhtimise ja koostöö koordineerimise

võimekus ministeeriumide vahel ebaühtlane.

Eelmise perioodi (2014 – 2020) struktuurivahenditest käivitati „Valdkondliku teadus- ja

arendustegevuse tugevdamise“ programm (edaspidi RITA programm), mille eesmärkideks oli

suurendada riigi rolli TA strateegilisel suunamisel, tõsta ministeeriumide kompetentsi ja

võimekust rakendusuuringute tellimisel ja kasutamisel, toetada ministeeriumide, riigi ja TA-

asutuste omavahelist koostööd ning arendada riigi jaoks olulisi teadussuundi. RITA programm

käivitus 2016. aastal ning selle raames viidi ministeeriumide vajadustest lähtuvalt läbi 20

suuremahulist strateegilist rakendusuuringut, teostati 136 poliitikakujundamise uuringut või

analüüsi ning toetati 15 teadusnõuniku ja 15 arendusnõuniku tööd. 2022. a. viidi läbi

„Programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ mõju ja

tulemuslikkuse analüüs2“ (edaspidi RITA mõjuanalüüs), mis hindas RITA programmi mõjusaks

ja hästi korraldatud tegevuseks. Analüüsis on toodud välja järgmised programmi tugevused:

 RITA on andnud laiemad võimalused teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks;

 RITA on suurendanud ministeeriumides teadus- ja arendustegevuse tähtsuse

teadvustamist ning tõstnud uuringute tellimise ja rakendamise võimekust;

 RITA on suurendanud ministeeriumide omavahelist ja valdkondade ülest koostööd;

 RITA on suurendanud avaliku sektori ja teadus- ja arendusasutuste vahelisi kontakte;

 RITA interdistsiplinaarsed uurimisteemad on soodustanud koostööd teadus- ja

arendusasutuste vahel.

Kuigi RITA programmi võib pidada edulooks, selle jätkamist on soovitatud ka mõjuanalüüsis,

on tegevuste rakendamisel ilmnenud ka mõned probleemkohad.

Strateegilise TA tegevuse toetamine

Suuremahuliste strateegiliste rakendusuuringute toetamise juures on kitsaskohtadena toodud

välja, et uuringuteemade valik, sh teemadele hinnangu andmine Teadus- ja Arendusnõukogu

(edaspidi TAN) poolt, on ministeeriumide jaoks jäänud ebaselgeks ja läbipaistmatuks, projektid

1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Raport“

2 Rokk, R. M., Viks-Binsol, P., Bachmann, M. (2022). Programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse

tugevdamine (RITA)“ mõju- ja tulemuslikkuse analüüs. Tallinn: Civitta Eesti AS

3

on olnud suured ja ajamahukad ning läbiviimise käigus on mõnel juhul selgunud, et

uuringuvajadus on aja jooksul muutunud või kadunud, projekti viivad läbi suured

konsortsiumid, millele tavaliselt ei ole Eestis konkurentsi ning see mõjutab pakkumuse

kvaliteeti, rakendusuuringute tulemused jäävad liiga teoreetiliseks või ei ole rakendatavad,

uuringud on kantud teadlaste huvidest ning tellijate vajadused jäävad tahaplaanile. Ühtlasi on

jäänud mõnel juhul ebaselgeks projektide juhtimisstruktuur ning osapoolte rollid ja vastutused.

TAN, kes RITA programmis andis hinnangu strateegiliste rakendusuuringute teemadele, on

juhtinud tähelepanu, et uuringuettepanekute tase ja olulisus on olnud varieeruva kvaliteediga.

Sellest tulenevalt on plaanis RITA jätkutegevuses keskenduda ühiskonna suurtele ja

valdkonnaülestele arenguvajadustele, lähtudes Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“ 3

(edaspidi „Eesti 2035“), ministeeriumide valdkondlikest arengukavadest ning nutika

spetsialiseerumise valdkondadest. Ühtlasi on jätkutegevuses kavas muuta teemade valiku

protseduuri, rakendusuuringute kestust, mahtu ja juhtimisstruktuuri. Mõjuanalüüsis toodud

tegevuse tugevused, sh Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) aktiivne toetus

rakendusuuringute läbiviimisel, on plaanis säilitada ka jätkutegevuses.

TAI poliitika seire

RITA programmist toetati TAI poliitika kujundamiseks vajalike uuringute ja analüüside

läbiviimist. Kokku toetati 27 analüüsi valmimist, mis on olnud aluseks erinevate poliitikate ja

meetmete väljatöötamisel. RITA mõjuanalüüsis tuvastati tegevuses olulisi kitsaskohti, näiteks

on uuringute alustusprotsess olnud ebasüstemaatiline ja ajamahukas ning tegevuse juhtimine

on olnud ebaselge. Ühtlasi on poliitikaanalüüside puhul olnud probleemiks kitsas pakkujate

ring, mistõttu tulemused ei ole mõnel juhul vastanud tellijate ootustele.

Jätkutegevuses on samuti plaanis jätkata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

kujundamiseks vajalike poliitikaanalüüside ja eksperthinnangute tellimisega, kuid see on

plaanis selgemalt siduda TAIE arengukavaga ning hinnata tegevuse abil arengukava

eesmärkide täitmist, rakendatud meetmete tõhusust ja mõju ning toetada teadmuspõhist

poliitikakujundamist. Ühtlasi on plaanis jätkutegevuses toetada ka TAIE arengukava

elluviimise eest vastutavate töötajate pädevuse kasvatamist koolitustel, seminaridel või

õppereisidel osalemise kaudu.

Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides

RITA programmi raames loodud teadusnõunike ametikohad on märkimisväärselt kasvatanud

ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse-alast võimekust. RITA mõjuanalüüs on ühtlasi

toonud välja, et teadusnõunike võrgustik on suurendanud ministeeriumide omavahelist

koostööd ning kasvanud on teadlikkus rahvusvaheliste koostöövõimaluste osas. Samas on

nõunike erinevad tööülesanded, koormus ja paiknemine ministeeriumi struktuuris olnud erinev

ning põhjustanud sellega ebavõrdust teadusnõunike rollis ja nende tegevuse mõjukuses.

Teadusnõunike võrgustiku tegevust hinnatakse positiivselt, kui samas nähakse sellel oluliselt

suuremat potentsiaali. Jätkutegevuses ei ole kavas jätkata teadusnõunike tööjõukulude

toetamisega, kuna teadusnõunike ametikohad on ministeeriumide struktuuris oma positsiooni

leidnud. Kuid uues meetmes on vaja jätkata teadusnõunike pädevuse kasvatamisega ning

3 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

4

koostöö ja võrgustumise toetamisega. Jätkutegevuses on olulisel kohal ka teadusnõunike ja

arendusnõunike koostöö soodustamine ning rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise

toetamine.

Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes

Erialaliitude arendusnõunike ametikohtade toetamisega alustati RITA programmis kõige

hiljem, 2019. a. Huvi arendusnõuniku värbamise vastu oli suur, kokku sai programmis toetust

15 erialaliitu. 2022. a. viis Eesti Teadusagentuur läbi erialaliitudes tagasisideküsitluse

arendusnõunike ametikoha kohta4. Tagasisideküsitlusest selgus, et kuigi kõik vastanud pidasid

arendusnõuniku ametikohta vajalikuks ning väärtustasid arendusnõuniku tööd

koostöötegevuste korraldamises, igapäevases TA-alases nõustamises ning liidusiseste TA

tegevuste koordineerimises, siiski ei ole erialaliidud veel valmis iseseisvalt arendusnõunike

ametikohti rahastama. Sellest lähtuvalt on kavas jätkata arendusnõunike ametikohtade

toetamisega, kuid seda tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

(sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“ raames), et siduda

arendusnõunike tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

strateegiliste eesmärkidega ning ettevõtjatele pakutavate teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsiooni toetuste ja teenustega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on arendusnõunikud kujunemas oluliseks

ühenduslüliks erasektori huvide, ministeeriumide poliitikakujundamise ja teadussüsteemi

uurimissuundade kujundamise vahel, ning seetõttu on oluline jätkata arendusnõunike pädevuse

kasvatamisega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning toetada nende omavahelist

koostööd ja võrgustamist. Kirjeldatud tegevusi on kavas toetada RITA+ sekkumise raames,

koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusega.

Eesti Teadusinfosüsteemi arendus

Eesti Teaduseinfosüsteemi (edaspidi ETIS) on Eesti riiklik teadus- ja arendustegevuse

valdkonna register, mille eesmärgiks on koondada riigi teadus- ja arendustegevuse kohta käiv

informatsioon süsteemseks tervikuks. ETIS-e arendamist toetati RITA programmi raames ning

seda jätkatakse ka RITA+ sekkumises. ETIS-e arendamine on vajalik, et võimaldada teadus- ja

arendussüsteemi tervikliku informatsiooni põhjal ressursside paremat ärakasutamist ning

strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemist. Selleks on vajalik uute moodulite väljatöötamine

ja olemasolevate täiendamine, uute liideste ja teenuste loomine, TeadusSilma arendamine ning

ETIS-e sidustatuse parandamine teiste infosüsteemiga lähtuvalt TAI süsteemi ja sihtrühmade

vajadustest. ETIS-e uute moodulite väljatöötamine ja olemasolevate täiendamine eeldab

vajadusel ka retsipient- ja/või doonorinfosüsteemide arendusse panustamist.

Praeguseks on juba mõned ministeeriumid ETIS-e vahendusel oma TA projektide konkursse

korraldanud. Tulevikus on eesmärk, et ETIS oleks peamine teadus- ja arendustoetuste

taotlemise keskkond ning ETIS-est oleksid leitavad kõikide ministeeriumide tellitud

rakendusuuringute, arendusprojektide ja poliitikaanalüüside andmed. RITA+ sekkumise

eesmärk on luua ETIS-sse TA rahastajatele (sh ministeeriumidele) ja taotlejatele sobivad

4 V. Muuli, K. Raudvere, Erialaliitude tagasiside arendusnõunike ametikoha kohta, Tartu 2022

5

tingimused TA-ga seotud taotlus- ja aruandlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete

menetlemiseks ning projektide ja publikatsioonide info arhiveerimiseks. Samuti toetatakse

tegevusega teadmuspõhist poliitikakujundamist, ETIS-e andmebaas koondab kogu Eesti

teadus- ja arendustegevuse informatsiooni võimaldades poliitikakujundajatel saada ülevaadet

oma valdkonna olulisematest teadusprojektidest ja -tulemustest.

1.2. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja sekkumistega

RITA+ sekkumine on jätkutegevus struktuurivahendite perioodi 2014 – 2020 programmile

„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“. Eelmisest programmist on plaanis

jätkata osade tegevustega, kuid sekkumist on plaanis paremini sihistada, lahendada ilmnenud

kitsaskohti ning fokusseerida jätkutegevus enam pädevuse kasvatamisele ning ühiskonna

suurtele ja valdkonnaülestele arenguvajadustele uuenduslike lahenduste leidmisele. Ühtlasi

seatakse sekkumises suurem rõhk siseriiklikule ja rahvusvahelisele koostööle. Oluline muutus

võrreldes eelmise rahastusperioodiga on ka panustamine nutika spetsialiseerumise

valdkondadesse, mis on meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse suurendamine“ sekkumiste rahastamise alustingimuseks.

RITA+ omab seoseid meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“

sekkumisega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad

avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi innovatsiooniprojektide

toetusmeede). Antud sekkumise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nutikaid lahendusi

„Eesti 2035“ strateegias ja selle tegevuskavas esitatud arenguvajadustele. RITA+ sekkumine

ning innovatsiooniprojektide toetusmeede on üksteist toetavad, RITA+ rakendusuuringute

eesmärk on leida alusuuringute tulemustele võimalikke kasutusalasid. Rakendusuuringu

tulemusena võivad tekkida kontseptsioonid või prototüübid, mis vajavad edasist testimist ja

katsetamist. Innovatsiooniprojektide toetusmeetmes toetatakse eksperimentaalarendust ning

innovatsiooni, rakendusuuringute toetus on ette nähtud vaid juhul, kui see on

eksperimentaalarenduse lahutamatu osa. Toetusmeetme fookuses on lahenduste testimine ja

katsetamine, sealjuures on võimalik katsetada RITA+ rakendusuuringute tulemusi. Kahe

sekkumise koostööna on võimalik uusi innovaatilisi lahendusi välja töötada, testida ning

avalikus sektoris kasutusele võtta.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja lisa 1 koosneb 14 punktist:

1. Reguleerimisala

2. Toetatavad tegevused

3. Tulemused

4. Rakendusasutus ja -üksus

5. Elluviija ja partnerid

6

6. Sihtrühm

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8. Tegevuste eelarve

9. Kulude abikõlblikkus

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11. Elluviija ja partnerite kohustused

12. Aruandlus

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14. Vaiete lahendamine

Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning

esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid,

mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste

strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega.

RITA+ sekkumine panustab „Eesti 2035“ kahe strateegilise sihi saavutamisse: „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“.

„Eesti 2035“ strateegias on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti

tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult

ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on

piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste

osakaal sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete

ja teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel, peab Eestis

märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel.

Strateegia juhib ka tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekus on Eesti

piirkondades erinev. RITA+ alategevustest panustavad majanduse sihti eelkõige alategevused

3 ja 4, mille raames toetatakse erialaliitude arendusnõunike tegevust ning ETIS-e arendusi.

RITA+ sekkumise raames toetatakse arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse

kasvatamist ning riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja võrgustamist. ETIS-e arendused

võimaldavad ettevõtjatele pakkuda asjakohast infot Eestis tehtava teadus- ja arendustegevuse,

olemasoleva teadustaristu ja võimalike koostööpartnerite kohta. Ettevõtluskeskkonna

edendamisse võib panustada ka alategevus 1, juhul kui ministeeriumid teevad ettepaneku

majanduse vajadustest lähtuvate rakendusuuringute tellimiseks.

„Eesti 2035“ strateegias on riigivalitsemise arenguvajadustena toodud välja, et Eestis ei

kasutata otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja ekspertide tuge. Ühtlasi peetakse

valitsusasutuste tegevuste tõhusust keskpäraseks. Lisaks tuuakse välja, et muuta tuleb ka

teadus- ja arendusasutustes tehtava teadustöö fookust, et see lähtuks senisest enam Eesti

arenguvajadustest. Senise olukorra muutmiseks on vaja avalikus sektoris tõsta teadus- ja

arendustegevuse kasutamise võimekust, eelistada uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid,

7

tõhustada teabevahetust ning võtta ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmed. RITA+ kõik

alategevused toetavad teadmuspõhist poliitikakujundamist, ühtlasi on esimese ja teise

alategevuse kaudu võimalik suunata teadus- ja arendusasutuste teadustööd ning sellega

suurendada teaduse ja ühiskonna vajaduste sidusust.

Punktis 1.4. on toodud sekkumise puutumus horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsed

võimalused, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng. Põhjalikum ülevaade

horisontaalsete põhimõtete seostest sekkumise tegevustega on toodud vastavate alategevuste

(käskkirja punktid 2.1. – 2.4) juures.

Puutumuse korral panustavad sekkumise tegevused järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava

Näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse

indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja

„Keskkonnatrendide indeks“. Siiski saab sekkumise panust lugeda kaudseks, kuna RITA+

sekkumise eesmärgiks on pädevuse kasvatamine ning ühiskonna väljakutsetele uuenduslike

lahenduste leidmine. Näiteks võivad alategevus 1 raames tellitud rakendusuuringud olla seotud

horisontaalsete põhimõtete valdkondadega ning seeläbi panustada valdkondade arengusse.

Regionaalarengu näitajaga „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ on seotud sekkumise

alategevus 3, millega toetatakse erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist teadus- ja

arendustegevuse valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamine

ettevõtluses võimaldab turul pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis aitab

kaasa tootlikkuse tõstmisele. Kuid ka antud juhul on sekkumise panus kaudne, kuna

arendusnõunike TA alase pädevuse kasvatamine otse Eesti tööjõu toolikust ei mõjuta.

Punktis 1.5. on esitatud toetuse andmise eesmärk. Sekkumise eesmärkidena on toodud välja:

suurendada avaliku sektori võimekust teadustulemusi ja innovatsiooni rakendada

poliitikakujundamises, lahendada teaduspõhiselt ühiskonna ja majanduse suuri väljakutseid,

suurendada avaliku sektori rolli teadus- ja arendusasutustes tehtava teadustöö suunamisel, tõsta

teadus- ja arendustegevuse nõustamisega ja poliitikakujundamisega tegelevate avaliku sektori

töötajate ning erialaliitude arendusnõunike pädevust ning suurendada avaliku sektori, erasektori

ning teadmisi loova sektori siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd.

RITA+ sekkumine on kavandatud selleks, et luua avalikus sektoris soodne poliitikakeskkond

uue teadmise ning teaduspõhise innovatsiooni rakendamiseks. Selle kaudu on võimalik edukalt

otsida ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi ühiskonna olemasolevatele ja eesseisvatele

väljakutsetele, sh lahendada „Eesti 2035“ strateegias kirjeldatud arenguvajadusi. Antud

suurema eesmärgi saavutamiseks on vaja tegevusi kavandada erinevates valdkondades ja

erinevatele sihtrühmadele. Muuhulgas on vaja suurendada ministeeriumide võimekust teadus-

ja arendustegevuse tellimises ja rakendamises, soodustada avaliku sektori, erasektori ning

teadmisi loova sektori koostööd, tõsta teadus- ja arendustegevuse nõustamise või

poliitikakujundamisega tegelevate töötajate pädevust ning toetada nende riigisisest ja

rahvusvahelist võrgustamist.

RITA+ toetust antakse TAIE arengukavas määratletud nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Struktuurivahendite 2021 – 2027 perioodil on nutika spetsialiseerumise valdkondadeks:

8

- digilahendused igas eluvaldkonnas;

- tervisetehnoloogiad ja -teenused;

- kohalike ressursside väärindamine;

- nutikad ja kestlikud energialahendused.

Tegevuste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega hinnatakse elluviija poolt

alategevus 1 hindamisprotsessis probleemipüstituste valikul. Alategevuste 2 – 4 puhul on

tegemist horisontaalsete tegevusega, mis panustavad laiemalt sellesse, et nutika

spetsialiseerumise raamistik Eestis toimib. Nimetatud tegevuste puhul ei hinnata eraldi

kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

Punktis 1.6. esitatakse käskkirja lisas kasutatavate olulisemate mõistete definitsioonid.

Eelnõu punktis 2 esitatakse toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused jagunevad neljaks

alategevuseks.

Punktis 2.1. on kirjeldatud esimene alategevus: ministeeriumide valitsemisalade ülestel

teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise

valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete

lahendamiseks.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus sätestab, et kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ja selle finantseerimise korraldamine.

Siiski on ministeeriumide võimekus teadus- ja arendustegevust tellida ja kasutada ebaühtlane,

ühtlasi ei ole tekkinud avalikus sektoris läbivat tava, kasutada poliitikakujundamises teadus- ja

arendustöötajate ekspertiisi ning teadus- ja arendustegevuse tulemusi. Teadusnõunike

ametikohtade loomine ning valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele lisavahendite

eraldamine5 on oluliselt ministeeriumide võimekust ja strateegilist planeerimist teadus- ja

arendustegevuse valdkonnas tõstnud. Kuid ühtset lahendust ei ole leitud selliste teemadega

tegelemiseks, mis kuuluvad mitme ministeeriumi valitsemisalasse6. RITA+ sekkumine seab

eesmärgiks toetada interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mille probleemipüstituse esitavad

kaks või enam Eesti Vabariigi ministeeriumi või ministeerium(id) koos Arenguseire Keskusega

(tegevuse partnerid). Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid

analüüsiv mõttekoda, mis töötab Riigikogu juures. Arenguseire Keskuse eesmärk on aidata

kaasa tõenduspõhisele tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele. Arenguseire Keskuse

kaasamine alategevuse partnerina on vajalik, et toetada asutuse teadus- ja arendusvõimekust

ning suurendada koostööd Arenguseire Keskuse ja ministeeriumide vahel. Ühtlasi võimaldab

Arenguseire Keskuse kaasamine alategevus 1 raames toetada ministeeriumides tulevikuseire

metoodikate ja tulemuste kasutuselevõttu.

Esitatud rakendusuuringute probleemipüstitused peavad olema seotud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega ning panustama ühiskonna või majanduse arenguvajaduste

5 Teadus- ja Arendusnõukogu 13. veebruari 2019. a. istungi nr 78 otsus, mille kohaselt teadus- ja

arendustegevuse 1% hoidmiseks SKP-st lisanduvast rahast eraldatakse 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist

kujundamist ja valdkonna eesmärkide elluviimist toetavatele TAI meetmetele. 6 Ministeeriumide valitsemisalad on toodud Vabariigi Valitsuse seaduse 4. jaos:

https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv

9

lahendamisse. Viimased võivad olla kirjeldatud nii „Eesti 2035“ strateegias, kui ka

valdkondlikes arengukavades. Ühtlasi võivad arenguvajadused toetuse andmise perioodil

tekkida, olla uudsed ning riigi strateegilistes dokumentides kirjeldamata. Probleemipüstituste

aktuaalsust ja asjakohasust hinnatakse probleemipüstituste valikul.

Alategevuse tulemusena tõstetakse teaduspõhisust poliitikakujundamises, lahendatakse

ühiskonna ja majanduse väljakutseid ning arendatakse teadus- ja arendusasutustes Eesti riigi

jaoks olulisi teadussuundi.

Punktis 2.1.1. on sätestatud alategevuse partnerid. Alategevuse partneriteks on Eesti Vabariigi

ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, kes osalevad rakendusuuringute probleemipüstituste ja

lähteülesannete koostamises ning kelle huvidest lähtuvalt rakendusuuringuid tellitakse. Ühtlasi

on partnerid kaasatud rakendusuuringute läbiviimise protsessi, partnerid osalevad

juhtkomisjoni töös ning neil on selle kaudu võimalik suunata uuringu tegevust. Partneritel on

alategevuse raames omafinantseeringu nõue, kokku peavad partnerid katma rakendusuuringu

maksumusest 21%.

Punktis 2.1.2. on esitatud esimese alategevuse toetatavad tegevused.

Alategevuse raames toetatakse interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist.

Rakendusuuring on käesoleva käskkirja mõistes algupärane teadusuuring, millega luuakse uusi

teadmisi kindla eesmärgi saavutamiseks ning rakendatakse saadud teadmisi praktikas7.

Toetatavate tegevuste raames on võimalik toetada ka eksperimentaalarendust, kui see on

rakendusuuringu lahutamatu osa. Eksperimentaalarenduse raames luuakse uusi tooted või

teenuseid põhinedes alus- ja rakendusuuringute tulemusena saadud uuel teadmisel ning

tegevuse raames kontrollitakse üldiste teadmiste rakendatavust konkreetsetel kasutusjuhtudel.

Rakendusuuringute tulemuseks on rakendatavad poliitikasoovitused ja/või välja töötatud

uudsed lahendused (mudelid, prototüübid, IT lahendused, rakendused vm). Rakendusuuringute

läbiviimise korraldamine kuulub elluviija tegevuste alla, rakendusuuringute tellimisega seotud

hankekulud on elluviija kulud.

Punktis 2.1.3. on toodud rakendusuuringute valiku täpsemad tingimused.

Punktides 2.1.3.1. kuni 2.1.3.7 kirjeldatakse rakendusuuringute ideekorjevooru läbiviimise

ning probleemipüstituste valimise korda.

Rakendusuuringute tellimise protsess algab ideekorjevooru läbiviimisega elluviija poolt. Vooru

vormid, hindamisjuhendi ja mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades viimased kaks eelnevalt

rakendusasutusega.

Ideekorjevoorud on kavas läbi viia regulaarselt. Toetusperioodil on kavas läbi viia vähemalt

kolm ideekorjevooru, mis soovitatavalt toimuvad üle ühe aasta. Sellisel juhul lõppevad ühe

ideekorjevooru rakendusuuringud enne järgmise vooru uuringute algamist, mis võimaldab

7 Teadus- ja arendustegevuse, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse määratlusel lähtutakse OECD

Frascati käsiraamatu definitsioonidest. OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and

Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and

Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en.

10

partneritel, elluviijal ja rakendusuuringute teostajatel oma tegevust paremini juhtida ning

vähendab ka uuringute elluviimisega seotud ülekoormust.

Ideekorjevooru eesmärgiks on koguda ministeeriumidelt ja Arenguseire Keskuselt

rakendusuuringute probleemipüstituste osas ettepanekuid. Rakendusuuringute

probleemipüstitused esitatakse elluviija poolt etteantud vormil ning need peavad olema seotud

nutika spetsialiseerumise valdkondadega (digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud

energialahendused). Ühtlasi peavad probleemipüstitused käsitlema ühiskonna või majanduse

olemasolevaid või eesseisvaid väljakutseid, olles näiteks kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiliste

sihtidega (arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene; hooliv, koostöömeelne ja avatud

ühiskond; tugev, uuendusmeelne ning vastutustundlik majandus; kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond; uuendusmeelne, teadmiste loomist ja

kasutamist väärtustav riik) ja/või ministeeriumide arengukavade eesmärkidega või Arenguseire

Keskuse strateegiliste suundadega. Lisaks nähakse käskkirja eelnõus ette võimalust algatada

rakendusuuringuid ka sellistel uudsetel teemadel, mis ei ole riigi strateegilistes dokumentides

kirjeldatud. Vajadus paindliku lahenduse järgi rakendusuuringute tellimisel ilmnes näiteks

COVID-19 pandeemia puhul, mis tuli riikide ja ühiskonna jaoks ootamatult, ning millega

toimetulek vajas teadusuuringuid ja teadmus- ja tõenduspõhiseid lahendusi. Rakendusuuringute

probleemipüstituste aktuaalsust ja relevantsust hinnatakse probleemipüstituste valikul.

RITA+ sekkumise raames toetatakse rakendusuuringuid, mille vajaduse on esitanud kaks või

enam Eesti Vabariigi ministeeriumit või ministeerium(id) koos Arenguseire Keskusega. Ka

eelmises RITA programmis esitasid rakendusuuringute ettepanekuid enamasti mitu

ministeeriumit koos, kuid toetuse andmise tingimuste raames oli võimalik rahastada uuringuid

ka ainult ühe ministeeriumi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Kuna ministeeriumide

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastus on viimastel aastatel märkimisväärselt

tõusnud, siis on RITA+ sekkumises kavas lahendada üksnes ministeeriumide valitsemisalade

üleseid väljakutseid (ministeeriumide valitsemisalad on sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduses). See on kooskõlas ka sekkumise eesmärkidega, kuna ühiskonna ja majanduse suured

väljakutsed hõlmavadki üldjuhul mitut valitsemisala.

Ühiste probleemipüstitusteni jõudmine võib toimuda mitmel viisil. Ministeeriumide ja elluviija

vahel toimib edukalt teadusnõunike võrgustiku töö, mida on võimalik kasutada ühishuvide

tuvastamiseks ning rakendusuuringute probleemipüstituste väljatöötamiseks. Vajadusel

kaasatakse võrgustiku tegevustesse ka Arenguseire Keskus. Samuti on käskkirja eelnõus

probleemipüstituste ühendamises ette nähtud elluviija roll. Juhul kui elluviija tuvastab esitatud

probleemipüstitustes kattuvusi, siis on tal õigus teha partneritele ettepanek teemade ja

probleemipüstituste koondamiseks.

Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste seotust nutika spetsialiseerumise valdkondadega

ning vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele, tegemist on vastavushindamisega.

Juhul, kui probleemipüstitus ei ole seotud ühegi nutika spetsialiseerumise valdkonnaga või

probleemipüstituse põhjal ei ole võimalik rakendusuuringu tellimine, siis ei vasta ettepanek

sekkumise tingimustele ning selliseid probleemipüstitusi järgmisesse etappi, hindamisele, ei

11

edastata. Mittevastavuse korral esitab elluviija probleemipüstituse esitanud partneritele

kirjaliku põhjenduse.

Elluviija moodustab probleemipüstituste hindamiseks hindamiskomisjoni. Igal alategevuse

partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, hindamiskomisjoni kuulub kokku

kuni 12 liiget. Hindamiskomisjoni liikmeks saab nimetada asutuse juhtkonna esindaja

(ministeeriumides kantsleri või asekantsleri).

Elluviija poolt kogutud ning vastavushinnangu läbinud probleemipüstitused esitatakse

hindamiskomisjonile hindamiseks. Hindamiskomisjoni ülesanne on koostada

probleemipüstituste paremusjärjestus, lähtudes hindamisel käskkirja eelnõu punktis 2.1.3.7.

toodud hindamiskriteeriumidest.

Probleemipüstituse valikul hinnatakse ettepaneku aktuaalsust, relevantsust,

interdistsiplinaarsust ning rakendusuuringu mõju ühiskonna või majanduse väljakutse

lahendamisele. Sealjuures hinnatakse esitatud ettepaneku kooskõla „Eesti 2035“ sihtidega,

ministeeriumide arengukavade eesmärkidega ning sekkumise eesmärkidega. Lisaks hinnatakse

ka rakendusuuringu eelarve põhjendatust. Antud kriteerium kaal koondhindest on 85%. Teiseks

hinnatakse probleemipüstituste puutumust horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsete

võimaluste tagamine (sh soolise võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus),

keskkonnakaitse ning kliimaneutraalsuse toetamine ning regionaalarengu edendamine. Juhul,

kui probleemipüstituses esineb positiivne mõju horisontaalsete põhimõtete edendamisele, siis

loetakse seda lisaväärtuseks (kriteeriumi kaal koondhindest on 15%). Kui probleemipüstitus ei

edenda horisontaalseid põhimõtteid, siis tuleb probleemipüstituse esitanud partneritel ja

elluviijal tagada, et planeeritavad tegevused oleksid mittediskrimineerivad ja ligipääsetavad

kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest.

Vajadusel koostab või tellib elluviija probleemipüstitustele eksperdihinnangu. Eksperdihinnang

edastatakse hindamiskomisjonile koos probleemipüstituse dokumentidega, eesmärgiga toetada

otsustamisprotsessi.

Punktides 2.1.3.8. kuni 2.1.3.11. sätestatakse rakendusuuringu tellimise üldised põhimõtted.

Elluviija otsustab, mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse, lähtudes

hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestusest ning ideekorjevooru mahust. Elluviija

lähtub probleemipüstituste valikul hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestusest,

sealjuures ei ole elluviijal õigus paremusjärjestuses olevad probleemipüstitusi vahele jätta.

Rakendusuuringuid tellitakse kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud

teadus- ja arendusteenuse erandit. Selleks koostatakse probleemipüstituse esitanud partnerite

poolt detailsem lähteülesanne, milles sõnatatakse probleem, rakendusuuringu eesmärgid ning

oodatud tulemused. Elluviija vastutab teenuse hankimisel selle eest, et tellitav teenus vastaks

teadus- ja arendustegevuse määratlusele ning teenuse puhul oleksid täidetud teadus- ja

arendusteenuse erandi kohaldamise tingimused. Vajadusel võib elluviija pöörduda Haridus- ja

Teadusministeeriumi poole teadus- ja arendusteenuse erandi kohaldamise hindamiseks.

Tellitava rakendusuuringu maksumus võib jääda vahemikku 150 000 eurot kuni 700 000 eurot

ning rakendusuuringute läbiviimise kestvus võib olla kuni 2 aastat. Eelnõus jäetakse elluviijale

õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi ühe aasta võrra pikendada

12

(kestvus kokku 3 aastat). See võib olla vajalik teatud teadus- ja arendustegevuse valdkondades,

kus teaduslik metoodika nõuab kolme aastase uurimistöö läbiviimist. Uuringu kogumaksumust

perioodi pikendamine ei mõjuta.

Võrreldes RITA programmiga on oluliselt vähenenud rakendusuuringu maksimaalne

maksumus ning seetõttu ka uuringu läbiviimise periood. Rakendusuuringu mahu ja kestvuse

vähendamise vajadus ilmnes nii RITA mõjuanalüüsist kui ka elluviija eelmise perioodi RITA

programmi elluviimise kogemusest. Muudatuse tulemusena väheneb rakendusuuringut

läbiviiva konsortsiumi liikmete arv, kuid see võimaldab teha sisulisemat ja tihedamat koostööd

asutuste vahel. Rakendusuuringute lühem periood toetab poliitikakujundamise protsessi, mille

raames on uuringute tulemusi enamasti vaja lühema aja jooksul.

Alategevuses rakendatakse partneritele omafinantseeringu kohustust, rakendusuuringu

maksumusest 21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid. Omafinantseeringu

jagunemine võib olla partnerite vahel võrdne või jaguneda proportsionaalselt.

Probleemipüstituse esitanud partnerid lepivad iseseisvalt kokku omafinantseeringu jagunemise,

kuid vajadusel saab elluviija protsessi koordineerida.

Ideekorjevoorus valitud probleemipüstitustele saab lahendusi pakkuda vähemalt kahe asutuse

teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium, sealjuures peab konsortsiumi

juhtpartneriks olema Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus8. Konsortsiumi

teistele liikmetele piiranguid ei seata, rakendusuuringu teostamisel võivad osaleda positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutused, akrediteeritud kõrgkoolid, ettevõtted, haiglad,

muuseumid või teised asutused, kus on olemas vastavas valdkonnas pädevus ja võimekus

rakendusuuringut ellu viia. Põhjendatud juhtudel võib konsortsiumisse kaasata ka välisriikide

teadus- ja arendusasutusi ja nende teadus- ja arendustöötajaid. Konsortsiumi koosseis ja

võimekus on ka üks uuringuettepanekute hindamiskriteeriumeid.

Rakendusuuringu konsortsium esitab elluviija poolt väljatöötatud vormil ettepaneku

probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu läbiviimiseks (edaspidi uuringuettepanek).

Punktides 2.1.3.12 kuni 2.1.3.21 kirjeldatakse rakendusuuringute uuringuettepanekute

valikuprotsessi.

Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eraldi eksperdikomisjonid.

Eksperdikomisjoni liikmed määrab elluviija, kuid komisjonis peavad olema esindatud

probleemipüstituse esitanud partnerite esindajad, valdkonna sõltumatud eksperdid ja elluviija

esindaja. Partnerite esindajad nimetatakse probleemipüstituse koostanud partnerite poolt.

Sõltumatute ekspertide valikul tagab elluviija, et kaasatud eksperdil oleks hinnatavas

valdkonnas pädevus ning puudub huvide konflikt uuringuettepaneku esitanud teadus- ja

arendustöötajate ja asutuste osas. Elluviijal on õigus hindamisse kaasata ka hindamiskomisjoni

väliseid eksperte.

Punktis 2.1.3.14 on sätestatud uuringuettepanekute hindamiskriteeriumid, alakriteeriumide

kirjeldused, osakaalud ning lävendid. Hindamismetoodika arvestab perioodi 2021-2027

8 Nimekiri positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest: https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-

arendustegevus/teadussusteemi-riiklik-korraldus#positiivselt-evalvee

13

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldisi vastavus- ja valikukriteeriumeid ning on

mittediskrimineeriv ja läbipaistev.

Uuringuettepanekuid hinnatakse kahe hindamiskriteeriumi alusel: rakendusuuringu

põhjendatus ja mõju ning uuringu teaduslik tase ja teostatavus. Mõlemad kriteeriumid on võrdse

kaaluga, kumbki kriteerium annab 50% lõpphindest. Hindamiskriteeriumidel on

alakriteeriumid. Esimese kriteeriumi raames hinnatakse uuringu põhjendatust, uuringu

tulemuste mõju probleemi lahendamisele, uuringu panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisel, uuringu mõju valdkonna arengule, jätkusuutlikkusele ning järelkasvu

tagamisele. Teise kriteeriumi alusel hinnatakse uuringu teaduslikku taset, metoodika

asjakohasust, konsortsiumi pädevust ja võimekust uuringut ellu viia ning eelarve ja ajakava

asjakohasust. Eelarve ja ajakava osas on lubatud põhjendatud juhtudel projekti agiilne

juhtimine, kui uuringu alguses esineb teaduslik ebakindlus uurimisküsimuste või kasutatava

metoodika osas. Vajadusel võib uuringu eelarvest jätta osa esialgu broneerimata. Broneerimata

vahendite kasutamine otsustatakse uuringu käigus juhtkomisjoni otsusega.

Järgnevas tabelis on esitatud hindamismetoodika vastavus perioodi 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele.

Hindamiskriteerium Alakriteerium Vastavus seirekomisjoni

kinnitatud

valikukriteeriumidele

Kriteerium 1:

rakendusuuringu

põhjendatus ja mõju

1.1. Rakendusuuringu

põhjendatus ning vastavus

probleemipüstitusele,

uuringu tulemuste mõju

püstitatud probleemide

lahendamisele (sh tulemuste

rakendatavus ja rakendamise

plaan)

3.2. Projekti põhjendatus

1.2. Uurimisteema panus

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisse

3.1. Projekti mõju

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisele

1.3. Uurimisteema ja

tulemuste mõju

uuringuvaldkonna arengule

Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja

jätkusuutlikkusele

Kriteerium 2:

rakendusuuringu teaduslik

tase ja teostatavus

2.1. Uuringu uuenduslikkus

ja teaduslik tase, sh

metoodika asjakohasus

14

2.2. Konsortsiumi võimekus

uuringut ellu viia (sh

vastutavate täitjate ja

põhitäitjate pädevus ja senise

teadustöö tulemuslikkus)

ning vajaliku taristu

olemasolu

3.4. Toetuse taotleja

suutlikkus projekti ellu viia

2.3. Eelarve planeerimise

asjakohasus ja

kuluefektiivsus, ajakava

põhjendatus ja realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja

riskide maandamise plaani

asjakohasus

3.3. Projekti kuluefektiivsus

3.2.3. Tegevuste ajakava on

realistlik, arvestades mh

tegevuste omavahelisi

seoseid ja ajalist järjestust

Valikukriteeriumeid 3.1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning 3.5. projekti

kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse

probleemipüstituste valikul (käskkirja lisa 1 punktis 2.1.3.7.). Rakendusuuringute valikult neid

punkte üle ei hinnata, kuna rakendusuuringute ettepanekud koostatakse probleemipüstituste

põhjal.

Hindamiskriteeriumeid hinnatakse skaalal 1 kuni 5, hinne üks vastab mitterahuldavale

hinnangule ning hinne viis suurepärasele hinnangule. Hindeid antakse 0,5-punktise täpsusega.

Pakkumusi hinnatakse konsensuslikult, seetõttu pole vajalik määrata valikukriteeriumide lõikes

hindajate poolt antavate hindepunktide kõikumise lubatav maksimaalne vahemik ja

käitumisreegel lubatust suurema kõikumise korral (nt kordushindamine).

Uuringuettepanekute hindamisel rakendatakse lävendit, kui esimese või teise

hindamiskriteeriumi hinne on vähem kui 3,5 punkti, siis ei kuulu uuringuettepanek

rahuldamisele ning vastava ettepaneku menetlemine lõpetatakse.

Eksperdikomisjon kinnitab igale rakendusuuringu uuringuettepanekule koondhinde, mis

arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Koondhinnete alusel moodustatakse

uuringuettepanekute pingeread. Juhul kui pingereas esineb võrdse punktisummaga taotlusi,

eelistatakse neid taotlusi, mille esimese hindamiskriteeriumi (rakendusuuringu põhjendatus ja

mõju) hinne on kõrgem.

Iga probleemipüstituse raames rahuldatakse elluviija poolt uuringuettepanek, mis on lävendi

ületanud ning saanud kõrgeima koondhinde. Kui ideekorjevoorus on piisavalt vahendeid ning

probleemipüstitusele on esitatud mitu, üksteist mitte dubleerivat, uuringuettepanekut, siis on

võimalik eksperdikomisjonil teha elluviijale ettepanek rahastada ka mitut rakendusuuringut.

Kui uuringuettepanekute seas ei ole lävendit ületavaid pakkumusi, siis vastaval

probleemipüstitusel rakendusuuringut ei rahastata.

Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad

tingimused. See võib olla vajalik juhul, kui uuringuettepanek ei vasta terviklikult lähteülesande

15

eesmärkidele. Samuti võib olla vajalik täiendavate tingimuste seadmine, kui ühe

probleemipüstituse raames rahastatakse mitut rakendusuuringut, mille tegevused osaliselt

kattuvad. Eksperdikomisjon saab sellisel juhul teha ettepanekuid dubleerimise ärahoidmiseks.

Lõpliku otsuse uuringuettepanekute rahuldamise ning täiendavate tingimuste seadmise osas

langetab elluviija.

Punktis 2.1.4. kirjeldatakse rakendusuuringute elluviimise ja juhtimise protsessi.

Punkti 2.1.4.1. kohaselt moodustab elluviija igale probleemipüstitusele, milles

rakendusuuringuid tellitakse, juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni ülesanne on koordineerida uuringu

elluviimist, sh jälgida uuringu edenemist, kooskõlastada uuringu tegevuste ja eelarve

muudatused, hinnata vahe- ja lõpparuanded. Juhul, kui ühe probleemipüstituse raames

rahastatakse mitut rakendusuuringut, siis nende tegevust koordineerib sama juhtkomisjon.

Sellega tagatakse, et rakendusuuringute vahel ei esine kattuvusi ning uuringute tulemusi

levitatakse konsortsiumide vahel. Juhul, kui vajalik (näiteks eelarvete aruteluks) võib elluviija

kokku kutsuda juhtkomisjoni osalise koosseisuga, jättes koosseisust välja arutelu alla mitte

kuuluva rakendusuuringu teostaja esindajad.

Juhtkomisjoni kuulub kuni 7 liiget: probleemipüstituse esitanud partnerite esindajad, välised

eksperdid, konsortsiumi(de) esindajad ning elluviija esindaja, sealhulgas võivad juhtkomisjoni

kuuluda eksperdikomisjonis osalenud isikud. Juhtkomisjoni moodustamisel tuleb arvestada, et

koosseisust 2/3 moodustaksid partnerite esindajad, välised eksperdid ja elluviija esindaja.

Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole nimetatud konsortsiumi poolt, hindavad rakendusuuringu

vahe- ja lõpparuandeid ning teevad elluviijale põhjendatud ettepaneku aruande heakskiitmise,

täiendamise või tagasilükkamise osas. Vajadusel tellib elluviija lõpparuandele välise

eksperdihinnangu, mis esitatakse juhtkomisjonile hindamise toetamiseks. Lõpparuande

vastuvõtmise, täiendamise või tagasilükkamise otsuse langetab elluviija. Vahearuande

tagasilükkamisel on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine peatada ning rahastamine

lõpetada. Lõpparuande tagasilükkamisel jätab elluviija konsortsiumile lõppmakse tegemata.

Rakendusuuringu läbiviimise lõppemisel on juhtkomisjonil õigus teha rakendusuuringu

tellijatele (probleemipüstituse esitanud partnerite esindajatele ja elluviijale) teha ettepanek

rakendusuuringu tulemuste rakendamise kohta, sh vajadusel soovitused jätkutegevuste osas.

Alategevus 1 puutumus horisontaalsete põhimõtetega.

Alategevusel on horisontaalsete põhimõtete edendamisele eeldatavalt positiivne mõju.

Partnerite poolt koostatud probleemipüstituste valikul hinnatakse ka mõju horisontaalsete

põhimõtete edendamisele (vastavalt käskkirja punktile 2.1.3.7. on hindamiskriteeriumi kaal

15%).

Kuna alategevus 1 puhul toetatakse uuringuid, mis panustavad nutika spetsialiseerumise

valdkondade arengusse, siis võib eeldada, et paljud uuringud omavad puutumust ka

horisontaalsete põhimõtetega. Meetme eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele on seotud

uurimisrühmade tegevuse ning valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse

vajalikku uut teadmist, mis on teaduspõhise poliitikakujundamise aluseks.

16

Uuringute rahastamise puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest kuuluvusest:

võimalused uuringus osaleda ei sõltu isiku soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest või

vanusest. Uuringutes osalemine on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele

(hindamine toimub eelkõige teadusliku taseme jt sõltumatute kriteeriumide alusel). Kuigi

alategevus toetab erinevatel karjäärietappidel teadlasi, ei diskrimineerita kedagi tulenevalt

vanusest. Hindamise käigus hinnatakse muu hulgas ka kraadiõppurite kaasamist (teadlaste

järelkasvu tagamine), et tagada ka noortele teadlastele ligipääs rahastusele.

Punktis 2.2. on sätestatud sekkumise teine alategevus: teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine.

TAIE arengukava seab arengukava kehtimise perioodi (2021-2035) jaoks ambitsioonikad

eesmärgid: 1) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb

teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele; 3) Eesti ettevõtluskeskkond soodustab

ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega

toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Toodud

eesmärkide saavutamine eeldab arengukavas planeeritud teadus-ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonna tegevuste järjepidevat analüüsimist ja seiret. Sealjuures on vaja

hinnata TAIE arengukava eesmärkide täitmist, rakendatud tegevuste ja meetmete tõhusust ning

mõju. Ühtlasi on vaja jälgida rahvusvahelisi suundumusi, sealhulgas kaardistada teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna parimaid praktikaid välisriikidest. Kirjeldatud

tegevused võimaldavad tõenduspõhiselt kujundada teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitikat ning tagada sellega poliitika mõjususe.

Punktiga 2.2.1. määratakse alategevus 2 partnerid, kelleks on Haridus- ja Teadusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus. Partnerite ülesanne on välja pakkuda teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooniga seotud uuringute ja analüüside ettepanekuid, osaleda juhtkomisjoni töös ning

koordineerida uuringute ja analüüside läbiviimist. Partneritel on alategevuses ka

omafinantseeringu kohustus.

Punktis 2.2.2. sätestatakse toetatavad tegevused. Alategevus 2 raames toetatakse

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimist, sealhulgas

välisekspertide kaasamist ning nendelt eksperdihinnangute ja analüüside tellimist. Tegevuse

raames tellitavad rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid ja eksperdihinnangud peavad olema

seotud TAIE arengukava teadussuuna ning teadmussiirde suuna seire ja analüüsimisega.

Samuti toetatakse partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolitustel, seminaridel,

õppereisidel osalemise kaudu. Antud tegevuse eesmärk on toetada oskuste arendamist ja

teadmiste omandamist, mis on vajalikud TAIE arengukava eesmärkide saavutamiseks tarvilike

tegevuste väljatöötamisel ning rakendamisel.

Punktis 2.2.3. sätestatakse rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute

ettepanekute kogumise protsess. Elluviija koordineerib partneritelt poliitikaanalüüside,

rakendusuuringute ja eksperdihinnangute vajaduste väljaselgitamist. Ettepanekuid võib esitada

17

ka elluviija ise. Ettepanekute põhjal koostab elluviija esialgse uuringute plaani, mis esitatakse

partneritele kooskõlastamiseks.

Punktis 2.2.4. sätestatakse alategevuse elluviimiseks ning otsuste langetamiseks juhtkomisjoni

moodustamine. Juhtkomisjoni kutsub kokku elluviija ning sinna kuuluvad partnerite ja elluviija

esindajad. Juhtkomisjoni liikmed kooskõlastab elluviija eelnevalt rakendusasutusega.

Punktiga 2.2.5. täpsustatakse, et juhtkomisjoni ülesanne on iga-aastase uuringute plaani

kinnitamine, ettepanekute tegemine tegevuste osas ning uuringute läbiviimise koordineerimine.

Vastavalt uuringute plaanile ning juhtkomisjoni otsusele sõnastatakse tellitavate

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute jaoks lähteülesanne, milles

tuuakse ära probleemipüstitus, uuringu/analüüsi eesmärgid ja oodatavad tulemused.

Lähteülesande koostamise eest vastutavad uuringuettepaneku teinud asutused, vajadusel

elluviija koordineerib ja toetab lähteülesande koostamise protsessi. Üldjuhul on alategevuse

raames tellitud rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tulemusteks

poliitikasoovitused või rakendatavad lahendused.

Punktis 2.2.6. on täpsustatud, et rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid

võib koostada elluviija ise või tellib elluviija need teenusena.

Punktis 2.2.7. sätestatakse, et alategevuse raames toetatud tegevuste puhul katavad osalevad

partnerid omafinantseeringuna 21% tegevuse maksumusest. Rakendusuuringute,

poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute puhul katavad omafinantseeringu vastava

uuringu/analüüsi ettepaneku teinud asutused. Koolituste, seminaride ja õppereiside puhul

tasuvad kõik osalevad asutused oma töötaja kuludest 21%.

Alategevus 2 puutumus horisontaalsete põhimõtetega

Alategevus 2 puhul ei esine puutumust järgmiste horisontaalsete põhimõtetega: keskkonnahoid,

kliimaneutraalsus, regionaalareng, kuna tegevuse raames toetatakse laiemalt teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimist ja seiret.

Tegevuste korraldamisel ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest kuuluvusest:

teadus- ja arendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperthinnanguid tellitakse läbipaistvalt

riigihangete seaduse reeglistikku järgides. Uuringute ja analüüside pakkumuste esitamine on

avatud kõigile, olenemata isiku soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest.

Hindamiskriteeriumiks on teaduslik tase või muud pädevust määravad tunnused. Seega ei

kahjusta tegevus võrdsete võimaluste tagamisega seotud põhimõtteid.

Alategevuse raames läbiviidavate ürituste korraldamisel võetakse arvesse, et tagatud oleks

üritusele ligipääsetavus9 ning et üritused oleksid korraldatud keskkonnahoidlikke põhimõtteid

järgides.

Punktis 2.3. on reguleeritud kolmas alategevus: ministeeriumide ja Riigikantselei

teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja

9 ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juhend, kuidas korraldada ligipääsetavat üritust:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

18

erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide

ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamise võimekuse tõstmisel on kesksel

kohal teadlikkuse tõstmine ja pädevuse kasvatamine. RITA programmis käivitati edukalt

ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike ametikohad. Teadusnõunike

tegevuse eesmärgiks on nõustada ministeeriumi TA küsimustes, korraldada TA-alast koostööd

ning töötada välja ministeeriumi TA plaane ja kavasid. Arendusnõunike töökohad loodi

erialaliitudesse, eesmärgiga nõustada liite TA küsimustes, koordineerida ja toetada liidu

liikmete TA tegevust, korraldada sektorite ülest ja rahvusvahelist koostööd. RITA+ sekkumises

jätkatakse nii teadusnõunike kui arendusnõunike tegevuse toetamisega. Kuna mõnes

ministeeriumis on teadusnõunikele antud erinev ametinimetus ning mõnes ministeeriumis

teadusnõuniku ametikoht puudub, siis on käesolevas sekkumises sihtrühma laiendatud ning

sekkumise tegevustest võivad osa võtta ka ministeeriumis teadus- ja arendustegevuse

valdkonna nõustamise eest vastutavad teised töötajad.

Alategevus 3 raames on uue tegevusena kavas ministeeriumide ametnike seas laiemalt tõsta

teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnast ning teadmuspõhisest

poliitikakujundamisest. Selleks töötatakse välja vastav koolitusprogramm ning toetatakse

keskselt ministeeriumide ametnike osalemist nimetatud koolitusel.

Punktis 2.3.1. sätestatakse alategevuse toetatavad tegevused.

Alategevuse raames toetatakse ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ning erialaliitude arendusnõunike

osalemist koolitustel, seminaridel ja õppereisidel. Ühtlasi toetatakse viimaste korraldamist,

lähtudes sihtrühma vajadustest. Tegevuse all toetatakse ka ühisürituste korraldamist ja nendes

osalemist, mis toetavad sihtrühma omavahelist suhtlust ja koostööd.

Alategevus 3 puhul on tegemist jätkutegevusega. RITA programmist toetati, lisaks

palgakuludele, ka teadus- ja arendusnõunike vajadustest lähtuvaid koolitus- ja koostöötegevusi.

Nende tegevustega jätkatakse RITA+ sekkumise raames, kuna RITA mõjuanalüüsist selgus, et

teadus- ja arendustegevuse valdkonna pädevuse kasvatamine ning omavahelise koostöö

toetamine vajab nõunike puhul jätkuvalt välist tuge.

Kirjeldatud tegevuse raames on kavandatud oluliselt suurendada rahvusvahelise koostöö ja

võrgustumisega seotud tegevusi. RITA mõjuanalüüsist ning arendusnõunike tegevuse

tagasisideküsitlusest selgus, et rahvusvahelise koostöö edendamine ei ole seni olnud kõigi

nõunike fookuses. Seetõttu seatakse alategevuses eesmärgiks korraldada nõunikele vähemalt

kord aastas õppereis välisriikidesse, mis võimaldaks nõunikel luua sidemeid vastavate riikide

partneritega ning õppida sealsetest kogemustest.

RITA+ sekkumises on uue tegevusena kavas toetada ministeeriumide ametnike teadlikkuse

kasvatamist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Kirjeldatud tegevuse

vajadus ilmes RITA programmi mõjuanalüüsist, milles tuvastati, et teadmus- ja tõenduspõhise

poliitikakujundamise edendamise jaoks on vaja kasvatada vastavat päevust ministeeriumide

töötajate seas laiemalt. Seetõttu toetatakse RITA+ sekkumises teadus- ja arendustegevust,

19

innovatsiooni ning teadmuspõhist poliitikakujundamist tutvustava koolitusprogrammi

väljatöötamist ning selles osalemist.

Punktis 2.3.2. sätestatakse, et kolmanda alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi

järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. Vastavad põhimõtted on

sätestatud Kliimaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis8.

Punktiga 2.3.3. sätestatakse, et alategevuse 3 raames kavandatavaid tegevusi viiakse ellu

vastavalt sihtrühma huvidele ja vajadustele. Elluviija koostab vähemalt kord aastas koolitus- ja

tegevusplaani, lähtudes sihtrühma sisendist. Koolitus- ja tegevusplaan kooskõlastatakse

tegevuse sihtrühmaga ning rakendusasutusega.

Punktis 2.3.4. täpsustatakse, et kuigi alategevuse peamine eesmärk on ühistegevuste toetamine,

on põhjendatud juhtudel võimalik toetada ka sihtrühma individuaalseid tegevusi (näiteks

koolitustel osalemist). Kuid sellisel juhul peab vastav tegevus olema kooskõlas RITA+

sekkumise eesmärkidega (sh toetama teadus- või arendusnõuniku pädevuse kasvatamist teadus-

ja arendustegevuse valdkonnas) ning tegevuse põhjendatust hindab nii elluviija kui

rakendusasutus.

Punktiga 2.3.5. sätestatakse, et alategevus 3 puhul antakse erialaliitudele toetust riigiabi

mõistest vähese tähtsuse abina. Riigiabi andmise analüüsi on esitatud seletuskirja kolmandas

punktis.

Punktis 2.3.6. on toodud vähese tähtsuse abi andmise nõuded.

Punktis 2.3.7. sätestatakse, et kõiki alategevuse tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib

elluviija need teenusena.

Alategevus 3 puutumus horisontaalsete põhimõtetega.

Alategevuse raames kavandatavad koolitused, seminarid ja õppereisid võivad käsitleda

horisontaalsete põhimõtetega seotud teemasid (keskkonnahoid, kliimaneutraalsus, regionaalselt

tasakaalustatud areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus). Siiski ei

ole alategevuse eesmärk horisontaalsete põhimõtete edendamine, vaid sihtrühmade vajadustest

lähtuvad teadus- ja arendustegevuse-alased koolitus- ja koostöötegevused, seega alategevuse

raames puutumust horisontaalsete põhimõtete edendamisse ei hinnata. Tegevuste kavandamisel

tagatakse elluviija poolt, et diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ei esine.

Alategevuse raames läbiviidavate ürituste korraldamisel võetakse arvesse, et tagatud oleks

üritusele ligipääsetavus10 ning üritused oleksid ellu viidud keskkonnahoiu põhimõtteid

järgides8.

Punktis 2.4. sätestatakse neljas alategevus: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus

10 ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juhend, kuidas korraldada ligipääsetavat üritust:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

20

Eesti Teadusinfosüsteem on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik

register, mille eesmärk on Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks

koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri

käskkirjaga moodustatud Eesti Teadusinfosüsteemi arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e

juhtkomitee).

Punktis 2.4.1. loetletakse alategevuse raames toetatavad tegevused. Nendeks on ETIS-e uute

moodulite väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine, aga ka uute liideste ja teenuste

loomine ning küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevused. Lisaks toetatakse ETIS-e

sidustamist teiste infosüsteemidega. ETIS-st on vaja järjepidevalt arendada ja täiendada, et

infosüsteem vastaks riigi ja kasutajate vajadustele ning toetaks strateegiliste ja operatiivsete

otsuste tegemist, sh toetaks teaduspõhist poliitikakujundamist.

Punktis 2.4.2. täpsustatakse, et ETIS-e arendused luuakse vastavalt kehtivatele riiklikele

nõuetele, sh arvestades ligipääsetavuse nõudega11. Sellega toetatakse alategevuse raames

horisontaalset põhimõtet ligipääsetavus ning tagatakse, et Eesti keskne teaduse infosüsteem

oleks kasutatav kõikide elanike poolt.

Punktis 2.4.3. sätestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija rollid ETIS-e

arendamisel. Haridus- ja Teadusministeerium on ETISe vastutav töötleja, elluviija on volitatud

töötleja. ETIS-e arendamine toimub kahe asutuse koostöös.

Punktiga 2.4.4. täpsustatakse, kuidas toimub ETIS-e arendusega seotud otsustusprotsess.

ETIS-e arendamine viikse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis kinnitatakse elluviija

juhatuse käskkirjaga. Arenduskava lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

elluviija vahel. Arenduskava koostamise sisendiks on ETIS-e strateegilised eesmärgid ja

arendussuunad (kinnitatud ETIS-e juhtkomitee poolt), Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend

ning ETIS-e kasutajate ettepanekud. Elluviija kogub iga-aastaselt kokku teadus- ja

arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate asutuste, ministeeriumide jt ETIS-e

kasutajate sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja

ministeerium ETIS-e arenduskava.

Punktiga 2.4.5. täpsustatakse, et ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid

elluviija.

Alategevus 4 puutumus horisontaalsete põhimõtetega.

Alategevus 4 puhul on tegemist infosüsteemide arendamisega, seega esineb alategevusel

puutumus horisontaalse põhimõttega ligipääsetavus. Vastavalt käskkirja lisa 1 punktile 2.4.2.

luuakse kõik ETIS-e uued arendused vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele (sh

arvestades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel avaldatud

digiligipääsetavuse nõudeid).

Punktiga 2.5. selgitatakse RITA+ sekkumise puutumust ei kahjusta oluliselt põhimõttega.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

11 Digiligipääsetavuse nõuded on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel:

https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded

21

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul

nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel

potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Vastav analüüs on esitatud seletuskirja lisas 1.

Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud

valdkondade/tegevustega seotud uuringuteks.

Horisontaalsed tegevused

Lisaks käskkirja lisa 1 punktis 2 nimetatud alategevustele 1-4, viiakse RITA+ sekkumise

raames elluviija poolt läbi ka horisontaalseid tegevusi. Nendeks on teaduskommunikatsiooni

tegevused ning uuringute ja analüüside kvaliteedi tagamiseks eksperdihinnangute tellimine.

RITA+ sekkumine seab senisest suuremat rõhku teaduskommunikatsioonile, mille eesmärk on

tutvustada teadust ja selle tulemusi laiemale avalikkusele, luues eeldused teaduse paremaks

lõimumiseks ühiskonda. Selleks, et muuta teaduse rolli poliitikakujundamises ning kaasata

teadlasi ja eksperte otsuste langetamisse, tuleb tagada teaduse laiem väärtustamine. Selle

oluline osa on teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ning teadustöö väärtuse selgitamine

avalikkusele. RITA+ sekkumise raames tellitud uuringutele ja analüüsidele korraldatakse

elluviija poolt tulemuste tutvustamisega seotud tegevusi ja üritusi.

Ühtlasi vastutab elluviija RITA+ sekkumise raames tellitud rakendusuuringute ning

poliitikaanalüüside kvaliteedi eest. Selle tagamiseks tellib elluviija vajadusel uuringute

lähteülesannetele ja/või uuringute tulemustele välise eksperdihinnangu. Nimetatud tegevus on

kooskõlas ka RITA mõjuanalüüsi tulemustega, milles toodi välja, et lähteülesande koostamises

ja pakkumiste hindamises tuleks lisaks ministeeriumide ametnikele kaasata ka vastava

valdkonna eksperte ja teadlasi.

Eelnõu punktis 3 reguleeritakse RITA+ sekkumise oodatud tulemused.

Toetuse andmise oodatavad tulemused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegilistest sihtidest „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“ ning TAIE arengukava üldeesmärgist „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ning alaeesmärgist „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“.

RITA+ oluline eesmärk on parandada ministeeriumide (laiemalt avaliku sektori) ning

erialaliitude teadus- ja arendustegevuse-alast pädevust ja võimekust ning rakendada teadus- ja

22

arendustegevuse tulemusi ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Seetõttu ei ole RITA+

sekkumise kavandamisel keskendutud vaid nendele tegevustele, mis otseselt väljenduvad

sekkumise tulemus- ja väljundnäitaja taseme saavutamises, vaid ka toetatavatele tegevustele,

mis aitavad kaasa sekkumise eesmärkide saavutamisele.

Tulemused saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise kaudu:

Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse

olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

Alategevuse 1 raames tellitakse riigile vajalikke strateegiliselt olulisi rakendusuuringuid, mille

tulemusena töötatakse välja uuenduslikke lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele

nutika spetsialiseerumise valdkondades. Rakendusuuringute tulemuseks on rakendatavad

poliitikasoovitused ja/või välja töötatud lahendused (mudelid, prototüübid, IT lahendused,

rakendused vm). Rakendusuuringute tellimine annab ministeeriumidele ja Arenguseire

Keskusele vajalikke teadustulemusi, mida on võimalik kasutada poliitikakujundamises, sh

näiteks õigusloomes, riigi või kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ja pakkumisel.

Lisaks kasvab alategevuse partnerite pädevus teadus- ja arendustegevuse tellimises ja

rakendamises. Seega toetab alategevus teadmuspõhist poliitikakujundamist.

Samuti suureneb alategevus 1 toel teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste võimekus

viia läbi ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi rakendusuuringuid ning asutustes arenevad

vastavad teadussuunad. Muutus on oluline, et tagada Eestis tehtava teadus- ja arendustegevuse

parem kooskõla ühiskonna ja majanduse vajadusega ning see toetab „Eesti 2035“ sihtide ning

TAIE arengukava teadmussiirde suuna eesmärgi saavutamist.

Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire

ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate

pädevuse kasvatamine.

Selle tegevuse tulemusena tagatakse TAIE arengukava teadussuuna ja teadmussiirde suuna

elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise teadmus- ja tõenduspõhine hindamine.

TAIE arengukava seab kuni aastani 2035 ambitsioonikad eesmärgid teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas. Alategevuse raames läbi viidud

rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid või tellitud eksperdihinnangud toetavad teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ning võimaldavad tõenduspõhiselt

hinnata arengukava tegevuste tõhusust ja mõju.

Lisaks suureneb alategevuse tulemusena teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus, kuna

alategevuse raames toetatakse töötajate osalemist koolitustel, seminaridel ja õppereisidel.

Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide

ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine.

Antud tegevuse tulemusena kasvab ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike (või

23

teadus- ja arendustegevuse nõustamise eest vastutavate töötajate) ning erialaliitude

arendusnõunike pädevus teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Pädevuse kasvatamiseks

viiakse läbi koolitusi, seminare, õppereise ja muid koostöötegevusi. Teadusnõunike pädevuse

kasvatamise eesmärk on toetada ministeeriumides teaduspõhise poliitikakujundamise

protsessi ning tagada, et ministeeriumidel oleks teadusnõuniku näol olemas tugi teadus- ja

arendustegevuse tellimises ja rakendamises. Erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamise eesmärk on tagada, et liitudel oleks olemas võimekus oma liikmeid nõustada

teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes.

Ühtlasi tõuseb alategevus 3 tulemusena laiemalt ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus-

ja arendustegevusest ja innovatsioonist ning ametnikud on võimelised teadus- ja

arendustegevust tellima ja selle tulemusi oma töös rakendama. Tulemuse saavutamiseks

toetatakse ministeeriumide töötajate osalemist vastavas koolitusprogrammis.

Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus.

Selle tegevuse tulemusena on loodud uued ETIS-e moodulid, teenused ja liidesed,

olemasolevad moodulid on vajadusel kaasajastatud ning ETIS on sidustatud teiste relevantsete

infosüsteemidega. Samuti on tagatud keskkonna ning ETIS-es olevate andmete turvalisus.

ETIS-e arenduste eesmärk on tagada, et infosüsteem vastaks Eesti teadus- ja arendussüsteemi

vajadustele ning toetaks andmepõhiselt olemasoleva teadus- ja arendustegevuse teabe

kasutuselevõttu ja teaduspõhist poliitikakujundamist. Sekkumise tulemusena luuakse

ministeeriumidele paremad võimalused ETIS-e kaudu valdkondliku teadus- ja

arendustegevuse meetmete rakendamiseks, sh konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks,

taotluste ja aruannete menetlemiseks.

Punktis 3.2. on esitatud sekkumise seire ja hindamise näitajad. Meetmete nimekirja tulemus-

ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika ning sihttasemete seadmise alused on detailselt

kirjeldatud Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas (näitajate metoodika).

Sekkumise tulemusnäitajaks on toetatud innovatsiooniprojektide arv - innovatsiooniprojektid

peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut

lahendust eelnevalt määratletud probleemidele. Näitajaga mõõdetakse esimese ja teise

alategevuse raames tellitud rakendusuuringuid, mille tulemused on võetud partnerite poolt

kasutusele või mille katsetamist ja testimist jätkatakse jätkutegevustes. Näitaja sihttase aastaks

2029 on 15.

Sekkumise väljundnäitajaks on ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutuste arv.

Loendatakse unikaalsete teadusasutuste ja kõrgkoolide arvu, kes teevad koostööd ühistes

teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks teadusasutus ja partner (näiteks

ettevõte, teine teadusasutus, kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). Teadus-

ja arendustegevuse alane koostöö võib olla uus või olemasolev ning see peaks kestma vähemalt

toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset osalemist ühises uurimisprojektis ning

arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne

koostöö. Näitajaga loendatakse rakendusuuringute konsortsiumides osalevate teadus- ja

arendusasutuste arvu. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 16.

24

Lisaks meetmete nimekirja näitajatele seatakse sekkumise raames ka igale alategevusele

väljundnäitaja, mille eesmärk on mõõta RITA+ sekkumise tegevuste mahtu.

 Alategevus 1: läbiviidud rakendusuuringute arv. Näitajaga loendatakse alategevuse

raames tellitud ja läbiviidud rakendusuuringuid, mille lõpparuande on elluviija heaks

kiitnud. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja

sihttaseme seadmisel on arvestatud, et toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm

ideekorjevooru ning igas voorus rahastatakse kuni seitset rakendusuuringut. Kokku on

sekkumise raames kavas 20 rakendusuuringu tellimine.

 Alategevus 2: läbiviidud rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute

arv. Näitajaga loendatakse alategevuse raames tellitud ja läbiviidud rakendusuuringuid,

poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid, mille lõpparuanded või hinnangud on elluviija

heaks kiitnud. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas.

Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud RITA programmi tegevus 4 kogemusega,

sellest lähtuvalt on kavandatud, et aastas tellitakse kaks kuni kolm rakendusuuringut,

poliitikaanalüüsi või eksperdihinnangut. Kokku on perioodil kavandatud tellida 16

rakendusuuringut, poliitikaanalüüsi või eksperdihinnangut (näitaja puhul arvestatakse

tellitud rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid ja eksperdihinnangud kokku).

 Alategevus 3: läbiviidud koolituste, seminaride, õppereiside arv. Näitajaga loendatakse

alategevuse raames teadus- ja arendusnõunikele korraldatud koolituste, seminaride ja

õppereiside arvu. Ühtlasi loetakse näitaja alla ka need koolitused, seminarid ja

õppereisid, mis on korraldatud kolmanda osapoole poolt, kuid milles osalemist RITA+

sekkumise raames toetatakse. Ürituse maksumuse piirmäära näitaja puhul ei rakendata.

Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja

sihttaseme seadmisel on arvestatud, et aastas korraldatakse sihtrühmale kaks õppereisi

ning viiakse läbi keskmiselt kolm koolitust või seminari. Kokku on toetusperioodil

kavandatud 34 ürituse läbiviimine.

 Alategevus 3: koolitusprogrammis osalenud unikaalsete isikute arv. Näitajaga

loendatakse ministeeriumide ametnikke, kes osalevad RITA+ sekkumise raames

väljatöötatud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevas

koolitusprogrammis. Näitaja alla arvestatakse üksnes need isikud, kes on

koolitusprogrammi nõutud mahus (vähemalt 75%) läbinud. Näitaja andmed koondab

koolitusprogrammi läbiviija ja esitab need elluviijale. Elluviija esitab andmeid

kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud, et koolitust

viiakse läbi vähemalt 6 korda ning igas koolitusgrupis osaleb 25 isikut.

 Alategevus 4: ETIS-es läbiviidud taotlusvoorude arv. Näitajaga loendatakse, mitu

teadus- ja arendustegevuse rahastamise taotlusvooru on toetuse perioodil ETIS-es

korraldatud. Näitaja alla kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutuselevõtuga seotud taotlusvoorud, mis

toetavad teadmussiiret ning teadus- ja arendustegevuse rakendamist ühiskonna ja

majanduse hüvanguks ning ministeeriumide poolt korraldatud taotlusvoorud. Muid

tavapäraseid ETIS-e taotlusvoore (näite personaalsete uurimistoetuste iga-aastast

taotlusvooru) näitaja tulemustes ei arvestata. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija

kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihtase aastaks 2029 on 30.

25

Eelnõu punktis 4 määratakse RITA+ sekkumise rakendusasutus, milleks on Haridus- ja

Teadusministeerium, ning rakendusüksus, mille ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu punktiga 5 määratakse sekkumise elluviija ja partnerid.

RITA+ sekkumise elluviija on SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG). Elluviija

määramisega kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuse rakendusaktide loomiseks.

ETAG on riigi sihtasutus, mille ülesanded on määratud teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduses (edaspidi TAKS) ja asutuse põhikirjas. Vastavalt TAKS-i §-le 121, ETAG muuhulgas

korraldab ja viib läbi uurimistoetuste taotluste hindamist, määrab uurimistoetused, korraldab

teadusprogrammides, sh rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemiseks võetud kohustuste

täitmist, jälgib ja analüüsib uurimistoetuste kasutamisel tekkinud teadusliku informatsiooni

kättesaadavust. Asutuse põhikirjas on täiendavalt välja toodud, et ETAG töötleb volitatud

töötlejana Eesti Teadusinfosüsteemi, osaleb riiklike ja Euroopa Liidu teadus- ja

arendustegevusega seotud programmide ettevalmistamisel, koordineerib ja rakendab

ministeeriumi poolt kinnitatud programme, vahendab Eesti teadlaskonnale informatsiooni

teadusorganisatsioonide, - programmide ning -fondide kohta ning nõustab teadus- ja

arendustegevusega seotud asutusi vastavates programmides ja projektides osalemise

ettevalmistamisel ning täitmisel, tutvustab Eesti teaduse saavutusi avalikkusele ja

huvigruppidele Eestis ja väljaspool Eestit ning edendab teaduskommunikatsiooni.

RITA+ sekkumise elluviija valiku kriteeriumiks on vastava kompetentsi olemasolu ja varasem

kogemus sarnaste tegevuste läbiviimisel, mis loob eeldused antud sekkumise edukaks

elluviimiseks. Ühtlasi lähtuti otsuse puhul ka tegevuste järjepidevusest, kuna RITA+ sekkumise

puhul on tegemist jätkutegevusega RITA programmile. Viimase elluviija on samuti olnud Eesti

Teadusagentuur. ETAG-i on koondunud Eesti teadusrahastuse põhiinstrumentide (mh

uurimistoetuste, arendusgrantide, infrastruktuuri toetuste) menetlemine, sh taotlusvoorude

korraldamine, taotluste hindamiste korraldamine, lepingute haldamine ja aruannete hindamiste

korraldamine. Samuti tegeleb ETAG teaduskommunikatsiooni edendamisega ning on Eesti

Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja. ETAG-is on olemas kompetents ning vajalikud ressursid

sekkumise elluviimiseks. Samuti toetab elluviija valik siseriikliku praktikat, mille puhul kõik

teadus- ja arendustegevusega seotud toetused ja meetmed koondatakse ühte asutusse,

lihtsustades teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste jaoks teadusrahastuse taotlemise protsessi,

vähendades teadusrahastuses killustatust ning hoides ära tegevuste ja kompetentside

dubleerimist.

Punktiga 5.2. määratakse RITA+ sekkumise alategevuste 1 ja 2 partnerid.

Alategevus 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, partnerite

vajadustest lähtuvalt tellitakse rakendusuuringuid. Partnerid osalevad rakendusuuringute

probleemipüstituste sõnastamisel, lähteülesannete koostamisel, rakendusuuringute läbiviimise

juhtimises. Ühtlasi rahastavad partnerid rakendusuuringu maksumusest 21%.

26

Alategevus 2 partneriteks on asutused, mille vastutusalas on teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundamine ja elluviimine: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Partnerid osalevad uuringuvajaduste sõnastamises, osalevad juhtkomisjoni töös,

koordineerivad uuringute ja analüüside elluviimist ning katavad tegevuse rahastamise

maksumusest 21%.

Eelnõu punktis 6 nimetatakse RITA+ sekkumise sihtrühmad.

Tegevuse sihtrühma moodustavad Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire

Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega

tegelevad asutused (sh rakenduskõrgkoolid) ja ettevõtted, erialaliidud ning nende asutuste

töötajad (sh doktorandid).

Alategevus 3 puhul on sihtrühmaks eelkõige ministeeriumides ja Riigikantsleis töötavad

teadusnõunikud, kelle töö eesmärgiks on ministeeriumi töötajate nõustamine teadus- ja

arendustegevuse valdkonnas. Kuid tegevuses võivad osaleda ka ministeeriumi teiste

ametikohtade hoidjad, kui nende tööülesannetest vähemalt 50% on seotud teadus- ja

arendustegevuse valdkonnaga. Üldjuhul on alategevus 3 koolituste, seminaride ja õppereiside

toetamine suunatud ühest asutusest ühele kuni kahele töötajale, kuid põhjendatud juhtudel

võib elluviija ühest asutusest kaasata ka rohkem inimesi (näiteks juhul, kui asutuses töötab

rohkem kui kaks teadusnõunikku).

Erialaliitude osas on tegevus suunatud nii RITA programmist toetust saanud

arendusnõunikele, kes RITA+ sekkumise toetusperioodi ajal jätkavad töötamist erialaliidus

arendusnõuniku ametikohal, kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumise

nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise“ toel erialaliitudesse tööle asunud

arendusnõunikud.

Alategevus 3 raames toetatud koolitusprogrammi sihtrühmaks on ministeeriumis avaliku

teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud või töölepingu alusel töötavad teenistujad.

Eelnõu punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood, mis jääb vahemikku 1. aprill

2023 kuni 31. august 2029. Alategevustel on erinev abikõlblikkuse perioodi algus, mis on

seotud RITA programmi tegevuste lõppemise ning RITA+ sekkumise tegevuste käivitamisega.

Alategevustel 1-3 algab abikõlblikkuse periood 1. septembrist 2023, alategevus 4 ning

horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse periood algab alates 1. aprillist 2023. See on vajalik,

kuna ETIS-e toetamise periood RITA programmist lõppes 31. märtsiga ning kuna infosüsteemi

arendamine on pidev, ei ole võimalik ETIS-e rahastamist kahe meetme vahelisel perioodil

katkestada.

Uuringu abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

peavad uuringu tegevused algama ja lõppema. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud

kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

27

Eelnõu punktis 8 esitatakse tegevuste eelarve. RITA+ sekkumise kogueelarve on 19 126 485

eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot

(70%), riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot (13,9%) ja toetuse saajate

omafinantseeringust 3 086 444 eurot (16,1%).

Sekkumise eelarve jaotus alategevuste vahel on toodud järgnevas tabelis:

Eelarve (EUR) Osakaalud (%)

Tegevuse nr EL toetus

Riiklik

kaasfinant-

seering

Oma-

finant-

seering

Eelarve

kokku EL RKF OF Kokku

Alategevused

1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 70,0% 9,0% 21,0% 100,0%

Alategevused

3-4,

horisontaalsed

tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 70,0% 30,0% 0,0% 100,0%

Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 70,0% 13,9% 16,1% 100,0%

Alategevuse eelarvete kujundamisel on lähtutud tegevuste sisust ning RITA programmi

kogemustest. Alategevus 1 eelarve puhul on arvestatud kolme ideekorjevooru läbiviimisega,

milles igaühes rahastatakse elluviija poolt kuni seitset rakendusuuringut. Alategevus 2 puhul

on arvestatud, et aastas tellitakse 2-3 suuremat rakendusuuringut, poliitikaanalüüsi või

eksperdihinnangut ja viiakse läbi vähemalt üks õppereis välisriiki. Alategevus 3 eelarve

kujundamisel on arvestatud, et aastas viiakse läbi vähemalt kaks õppereisi, ning 2 kuni 3

koolitust või seminari. Ühtlasi on alategevus 3 eelarve alla arvestatud teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamine. Alategevus 4

on ette nähtud ETIS-e arendamise kulud. Horisontaalsete tegevuste all on kajastatud nii RITA+

sekkumise elluviimist toetavad tegevused (sh teaduskommunikatsioon, uuringute ja analüüside

tulemuste kvaliteedi tagamine) kui ka elluviija personalikulud ja elluviija kaudsed kulud.

Sekkumise kaudseid kulusid arvestatakse kõigist rahastamiskõlblikest otsestest kuludest

määraga 7%. Kaudseid kulusid kasutatakse nii sisutegevuste läbiviimiseks kui ka elluviija

tööjõukuludega kaasnevate kaudsete kulude tasumiseks. Kaudsete kulude kasutamist on

kavandatud alategevuses 3, mille raames kasutatakse kaudseid kulusid siseriiklike pädevuse

kasvatamise tegevuste (koolitused, seminarid, koostöötegevused) läbiviimiseks. Samuti

kasutatakse kaudseid kulusid horisontaalsete tegevuste puhul, teaduskommunikatsiooni ja

teadus- ja arendustegevuse tutvustamisega seotud tegevustes.

Eelnõu punktiga 9 sätestatakse RITA+ sekkumise kulude abikõlblikkus. Abikõlblikeks

kuludeks loetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 nimetatud

tingimustele ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele vastavad kulud.

Punktis 9.2. nimetatakse abikõlblikud kulud, mis on sätestatud võttes arvesse RITA+

sekkumise eesmärke ning planeeritud tegevusi. Abikõlblike kulude alla kuuluvad kõik

28

tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud (sh personalikulud, sisseostetavate teenuste kulud,

välisriikides ürituste korraldamise ja nendes osalemisega seotud kulud, välislähetustega seotud

kulud, infosüsteemide arendamisega seotud kulud, teaduskommunikatsiooniga seotud kulud)

ning kaudsed kulud. Kaudseid kulusid arvestatakse vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja

3-6.

Punktis 9.3. on toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse kõiki

ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulusid ning käskkirja eelnõu punktides 9.3.1. ja 9.3.2.

nimetatud kulusid.

Eelnõu punkt 10 sätestab toetuse maksmise tingimused ja korrad. Toetusi makstakse välja

tegeliku kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. Samuti täpsustatakse, kuidas toimub lõppmakse tegemine.

Eelnõu punktiga 11 kirjeldatakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale ja partnerile

kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks ühendmääruse sätetele

on elluviija kohustatud viima ellu käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevusi, teavitama

partnereid ja sihtrühma sekkumise võimalustest ning igakülgselt toetama partnereid ja

sihtrühmi tegevustes osalemisel. Elluviija on kohustatud viima ellu sekkumise tegevusi

tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult.

Sekkumise raames antav toetus on riigiabi mõistes vähese tähtsusega abi, sellest tulenevalt on

elluviija kohustus erialaliitude toetamisel hinnata, kas toetus vastab Euroopa Komisjoni

määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele.

Ühtlasi on elluviija kohustatud esitama igal aastal nõutud tähtajaks rakendusüksusele

sekkumise aastase aja- ja tegevuskava, eelarve, tegevuste täitmise ülevaate ning väljamaksete

prognoosi. Ühtlasi on elluviija kohustatud esitama sekkumise aruandeid vastavalt käskkirja lisa

1 punktis 12 sätestatule. Juhul, kui RITA+ sekkumise elluviimises esineb takistusi või

probleeme, on elluviija kohustatud koheselt nendest rakendusasutust teavitama.

Elluviijal on kohustus täita teavitamisnõudeid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

Eelnõu punktis 12 sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande

esitamise kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise

kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida sekkumise tegevuste edenemist ja

tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises

õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal

kasutataval vormil.

Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada

põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele,

29

seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete

edendamisele.

Eelnõu punkt 13 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2021-2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) §-dele 28-30 ning ühendmääruse §-dele 34-39.

Eelnõu punktis 14 sätestatakse vaiete esitamise ja lahendamise kord. Rakendusüksuse

toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3 ning

rakendusasutuse toimingu või otsuse korral rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31

lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. Punktis 14.3 on täpsustatud, et vaie lahendatakse 30 kalendripäeva

jooksul alates esitamisest.

3. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi

reguleerivad ELi õigusaktid12 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.

ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) abi antakse ettevõtjale;

3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel

Riigiabiks loetakse toetust vaid juhul, kui abi vastab kõigile toodud viiele kriteeriumile.

Riigiabi analüüs RITA+ sekkumise alategevuste lõikes.

Alategevus 1

Alategevus 1 raames antakse toetust Eesti Vabariigi ministeeriumidele ja Arenguseire

Keskusele ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate rakendusuuringute tellimiseks

nutika spetsialiseerumise valdkondades. Kuna toetuse saajad täidavad avalikku ülesannet, siis

12 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html

30

vastavalt punktile 2.2. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõistete kohta EL-i toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), ei ole alategevus 1 puhul tegemist

riigiabi andmisega.

Alategevus 2

Alategevus 2 toel viiakse läbi TAIE arengukava analüüsi- ja seiretegevusi ning töötajate

pädevuse kasvatamist, toetuse saajaks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Riigikantselei.

Toetuse saajate tegevus ei ole käsitletav majandustegevusena, vaid tegemist on avaliku

ülesande täitmisega, seega vastavalt punktile 2.2. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõistete

kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), ei ole alategevus

2 puhul tegemist riigiabi andmisega.

Alategevus 3

Alategevus 3 eesmärk on toetada ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus-

ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ning erialaliitude

arendusnõunike pädevuse kasvatamist, võrgustumist ja koostööd. Ministeeriumide ja

Riigikantselei töötajatele suunatud tegevuse puhul ei ole vastavalt Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 107 lõikele 1 tegemist riigiabi andmisega, kuna toetuse saajad täidavad

avalikku ülesannet.

Arendusnõunike tegevuse toetamise puhul antakse toetust erialaliitudele. Erialaliidud on

mittetulundusühingud, mis on loodud valdkonna ettevõtete huvide eest seismiseks. Seega

saavad tegevusest kasu ka liitu kuuluvad ettevõtted ja asutused, millel on majandustegevus.

Toetusel on valikuline iseloom, toetust saavad vaid RITA programmi või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine“ raames arendusnõuniku ametikoha toetust saanud erialaliidud.

Toetus võib anda erialaliidu liikmetele majandusliku eelise, teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonnas. Arendusnõuniku tegevuse eesmärgiks on nõustada liidu liikmeid

TAI küsimustes, tutvustada liidu liikmetele TAI meetmeid ja koostöövõimalusi ning toetada ja

koordineerida liidu liikmete TAI tegevusi. Seega on ettevõtetel, mis kuuluvad arendusnõuniku

toetust saavasse erialaliitu, parem teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

võimalustest, mis võib neile anda teatava konkurentsieelise.

RITA+ sekkumises antakse arendusnõunike tegevuse toetamiseks vähese tähtsusega abi,

lähtudes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud reeglistikust. Elluviija

hindab alategevuses osalevate erialaliitude vastavust Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr

1407/2013 sätestatud tingimustele. Juhul, kui taotleja tingimustele ei vasta, siis vastavat

erialaliitu tegevusse ei kaasata ning talle toetust ei eraldata.

Alategevus 4

Alategevuse 4 eesmärk on toetada Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist, mis on riiklik

andmekogu ja on asutatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 31 lõikes 1

nimetatud eesmärgi täitmiseks. Kuna elluviija tegevus ei ole käsitletav majandustegevusena,

siis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole tegevuse puhul

tegemist riigiabi andmisega.

31

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

5. Käskkirja mõjud

5.1. Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju

regionaalarengule.

Sekkumise elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda

puudutavaid ning regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata. Mõju

ulatus oleneb sekkumise raames toetatud rakendusuuringute valdkondadest ja teemadest.

RITA+ sekkumise raames ei avalda ühiskonnale, majandusele, keskkonnale või

regionaalarengule mõju sekkumine ise, vaid sekkumise toel läbiviidud rakendusuuringute

tulemused. Näiteks esimese ja teise alategevuse puhul avaldub tegevuse mõju teadusrühmade

tegevuse ning läbiviidud rakendusuuringute või poliitikaanalüüside kaudu, millega luuakse

valdkonnas uut teadmist ja mis on sisendiks teadmuspõhisele poliitikakujundamisele.

Siiski, eeldatavasti on sekkumisel nimetatud valdkondade osas positiivne mõju, kuna

sekkumise eesmärk on panustada „Eesti 2035“ sihtide ning TAIE arengukava eesmärkide

saavutamisse. Samuti hinnatakse esimese alategevuse puhul ka sekkumise puutumust

horisontaalsete põhimõtetega, milleks on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalareng. Juhul, kui

rakendusuuring panustab horisontaalsete põhimõtete edendamisse, loetakse seda

lisaväärtuseks.

Toetusmeetmel on positiivne mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori

kuludele ja tuludele.

Sekkumise elluviimisega ei kaasne olulisi mõjusid riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele. Kuna tegemist on jätkutegevusega, siis ei kaasne sekkumise

elluviimisega uue struktuuriüksuse loomist või asutuste ülesannete ja töökorralduse olulist

muutmist. Sekkumise rakendamiseks vajalikud vahendid on planeeritud Haridus- ja

Teadusministeeriumi eelarvesse. Käskkirja rakendamisega lisatulusid ei kavandata.

6. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates

01.04.2023. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse

avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja

32

Innovatsiooni Sihtasutusele, Arenguseire Keskusele, positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutustele, rakenduskõrgkoolidele, RITA programmist või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumisest „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“

toetust saanud erialaliitudele, Eesti Teaduse Akadeemiale ja Eesti Noorte Teaduste

Akadeemiale.

Katrin Pihor

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht“;

Lisa 2 „Riskihindamise tabel“.