Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2024 nr 1-1/15-402/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 1. aprillil

algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

PUhade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

§ l. Piihadeja tähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 31järgmises sonastuses:

,,31) - ulestöusmispuhade 2. puha;".

§ 2. Käesolev seadus jöustub 2025. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 01.04.2024

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

VS- Vadim Belobrovtsev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Wigikogu Kantselei Kuupäev__^4_0^ ^Off(jL/ v"t-^/£3^/'/~r:T7~ I

Seletuskiri Pähade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnöu

juurde

l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk

Kehtivas Puhadeja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipuha: l) l.jaanuar-uusaasta; 2) - suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. puha; 4) l. mai - kevadpuha; 5) - nelipuhade l. puha; 6) 23. juuni - vöidupuha; 7) 24. juuni -jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 8 ) 24. detsember -joululaupäev; 9) 25. detsember - esimene joulupuha; 10) 26. detsember - teine jöulupuha.

Suuresti kattuvad Eesti riigipuhad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipuhadega, kui väljä arvata taasiseseisvumispäev voi vöidupuha. Uks märkimisväärne erine vus puudutab aga ulestöusmispuhade 2. puha, mis on valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides (ja ka paljudes teistes riikides, kokku rohkem kui 100 riigis) riigipuha ning puhkepäev, samamoodi nagu ulestousmispiihade l. puha. Ka meie naabrid (Soome, Rootsi, Läti) ning kaks teist Balti riiki (Lätija Leedu) igal aastal tähistavad Ulestöusmispuhade 2. piiha. Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ulestousmispuhade 2. puha on tavaline tööpäev.

Eesti kalendris tähistatakse ulestöusmispuhade l. ptihaja neliptihade l. ptiha alati ptihapäeval, seega ei saa neid puhkepäevaks pidada. Seega oleks uks lisapuhkepäev ulestöusmispuhade 2. puha näol igati kohane. See ongi käesoleva eelnöu eesmärk - täiendada puhade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab tilestöusmispuhade 2. paha riigipuhaks ja puhkepäevaks. See tugevdab peresuhteid, kuna vanematel ja lastel tekib vöimalus veeta rohkem aega koos, annab tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastada jöuvarud, mis omakorda möjub positiivselt tööprotsessile tervikuna.

Antud muudatusele on igakulgset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nöukogu, mille juhtidega kohtus Keskerakonna fraktsioon käesoleva aasta märtsikuus.

Riigikogus on seaduse vastuvötmiseks vajalik poolthäälteenamus.

2. Eelnou sisu ja vördlev analuiis

Eelnouga täiendatakse puhade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 punktiga 31, millega lisatakse riigipuhade hulka ulestöusmispuhade 2. puha. Eelnöu jöustumisel suureneks riigipuhade arv Eestis kaheteistkumneni. Ulestöusmispuhade 2. puhajärgneb l. puhale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale.

3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnöus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi pöhiseaduseleja Euroopa Liidu öigusele.

4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse jöustumisel muutub ulestöusmispuhade 2. puha Eestis riigipuhaks nagu enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ka paljude ettevötete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate emä- voi tutarettevotetega ning välismaa partneritega. Pöhjamaades, nagu ka Lätis ja Leedus, kellega on Eestil koige tihedam majanduslik seotus, on ulestöusmiste 2. puha riigipuhaja puhkepäev.

Samut! kaob seaduse vastuvötmisega olukord, kus ulestöusmispuhade 2. puha on Eestis kuli tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelised ulekanded ei toimu, sest Euroapa Keskpangal on puhkepäev. Seetöttu on tänä paljude ettevötete töö ulestöusmispuhade 2. puhal nagunii pärsitud.

Eelnöuga väheneb Eestis keskmine töönädala pikkus. Eurostati värsketel andmetel töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. See on Euroopa keskmisest näitajast (37,5 tundi nädalas) rohkem. Seega on Eestis vöimalik anda inimestele täiendav puhkepäev, ilma et keskmine töönädal väheneks Euroopa keskmisest luhemaks - vastupidi, see jöuaks keskmisele näitajale lähemale.

Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutus!.

5. Seaduse jöustumine

Seadusjoustub l.jaanuaril 2025.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 01.04.2024

Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.04.2024 / 1-1/15-402; Riigikantselei / 02.04.2024 / 2-5/24-00547

Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 18.04.2024

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 11.04.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.4.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0328. Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655