Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas

EELNÕU

OTSUS

nr

Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas

Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 ja lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, haldusmenetluse seaduse § 64 lg-te 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1 alusel tulenevalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI juhatuse liikme 16. septembri 2025 avaldusest ning arvestades otsuses toodud järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi 1. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 1.1 Tunnistada Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud „Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ (edaspidi ka detailplaneering või planeering, Tallinna planeeringute registri menetluse nr DP004320) kehtetuks Paljassaare põik 14 kinnistu osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistatava maa-ala piiride skeem on esitatud otsuse lisas. 2. Asjaolud ja menetlus 2.1 Paljassaare põik 14 kinnistu kinnistu asub alal, mille kohta on Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud „Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering. Detailplaneeringuga planeeritud maa-ala suurus on 107,51 ha ning detailplaneeringu eesmärk oli Paljassaare põik 14 kinnistu, jagamine kaheks krundiks, mille ehitusõigust ja maakasutuse sihtostarvet planeeringuga ei muudetud ning millest üks jääb AKTSIASELTS TALLINNA VESI heitveepuhastusjaamale ja teisele krundile planeeringuga ehitamist ei kavandatud. 2.2 Jäätmehoidla maa sihtotstarbega Paljassaare põik 14 kinnistu, suurusega 589 406 m2, paikneb Paljassaare poolsaarel. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised hooned: 2.2.1 1-korruseline büroohoone (admin.olme ja laborihoone, ehitisealune pind vastavalt 1868 m2); 2.2.2 1-korruseline muu erihoone (rehadehoone, ehitisealune pind vastavalt 980 m2); 2.2.3 1-korruseline muu terminalihoone (töökoda ja garaaž, ehitisealune pind vastavalt 1546 m2); 2.2.4 1-korruseline kaevumaja (majandusvete äravoolu pumbamaja, ehitisealune pind vastavalt 30 m2); 2.2.5 1-korruseline muu erihoone (varjend, ehitisealune pind vastavalt 183 m2); 2.2.6 1-korruseline katlamaja, boilerjaam (ehitisealune pind vastavalt 434 m2); 2.2.7 1-korruseline kaevumaja (toormuda pumbajaam nr.1, ehitisealune pind vastavalt 129 m2); 2.2.8 1-korruseline kaevumaja (toormuda pumbajaam nr.2, ehitisealune pind vastavalt 129 m2); 2.2.9 1-korruseline kaevumaja (puhastatud heitvee pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 1006 m2); 2.2.10 2-korruseline muu tööstushoone (betoonisõlm, ehitisealune pind vastavalt 572.6 m2);

2

2.2.11 1-korruseline katlamaja, boilerjaam (konteinerkatlamaja ehitisealune pind vastavalt 83 m2); 2.2.12 1-korruseline muu laohoone (õliladu, ehitisealune pind vastavalt 100 m2); 2.2.13 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 91 m2); 2.2.14 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 91 m2); 2.2.15 1-korruseline kaevumaja (jääkmuda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 71 m2); 2.2.16 1-korruseline muu erihoone (õhupuhurite hoone, ehitisealune pind vastavalt 325 m2); 2.2.17 1-korruseline muu erihoone (gaasikell, ehitisealune pind vastavalt 69 m2); 2.2.18 2-korruseline jäätmekäitluse hoone (veeärastustsehh, ehitisealune pind vastavalt 725,3 m2); 2.2.19 1-korruseline muu erihoone (gaasipõleti, ehitisealune pind vastavalt 43 m2); 2.2.20 4-korruseline muu laohoone (mudatöötluse hoone, ehitisealune pind vastavalt 1134 m2); 2.2.21 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (alajaam nr.8, ehitisealune pind vastavalt 62 m2); 2.2.22 1-korruseline kaevumaja (tihendatud muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 50 m2); 2.2.23 1-korruseline muu laohoone (kaarhall, ehitisealune pind vastavalt 450 m2); 2.2.24 1-korruseline muu laohoone (viilhall, ehitisealune pind vastavalt 309 m2); 2.2.25 1-korruseline muu erihoone (tagastuva muda pumbajaam nr.4, ehitisealune pind vastavalt 87 m2); 2.2.26 2-korruseline veepuhastusjaama hoone (vōrehoone juurdeehitus, ehitisealune pind vastavalt 253 m2); 2.2.27 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam nr.2, ehitisealune pind vastavalt 87 m2); 2.2.28 1-korruseline veepuhastusjaama hoone (vōrehoone juurdeehitus, ehitisealune pind vastavalt 120 m2); 2.2.29 2-korruseline veepuhastusjaama hoone (õhupuhurite hoone, ehitisealune pind vastavalt 2365 m2); 2.2.30 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (trafoalajaam nr. 8 koos 6 kV ja 0.4 kV kaablitrassiga, ehitisealune pind vastavalt 52 m2); 2.2.31 3-korruseline veepuhastusjaama hoone (biofilter, ehitisealune pind vastavalt 1734 m2); 2.2.32 2-korruseline reoveepuhasti hoone (kloraatori hoone, ehitisealune pind vastavalt 456,3 m2); 2.2.33 1-korruseline reoveepuhasti hoone (pesusõlme hoone, ehitisealune pind vastavalt 10.1 m2); 2.2.34 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, ehitisealune pind vastavalt 140 m2); 2.3 Paljassaare põik 14 kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 53 aastat AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks, isikliku kasutusõiguse sisuks on tehnorajatise maale tehnorajatise ehitamiseks ning tehnorajatise omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja kasutusse andmiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise maal vastavalt 02.05.2023 ning 26.11.2026 lepingutele.

3

2.4 Paljassaare põik 14 kinnistu omanik AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 16. september 2025 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlus Paljassaare põik 14 kinnistu osas. Taotluses selgitati, et detailplaneeringuga nähti ette toonase Paljassaare põik 14 kinnistu jagamine kaheks krundiks ning ehitusõigust detailplaneeringuga ei muudetud (toona kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) v.r § 3 lg 2 p 3 sätestas detailplaneeringu koostamise kohustuse linnades maa-alade kruntideks jaotamise korral). Taotluse kohaselt on tänane Paljassaare põik 14 kinnistu moodustatud vastavalt detailplaneeringu krundile nr 1 ning detailplaneeringu krundi nr 2 põhjal on moodustatud Paljassaare põik 16 kinnistu (kinnistu nr 19934201, katastritunnus 78408:809:0022; omanik on Põhjakalda OÜ). Taotluses selgitati, et sisuliselt detailplaneeringu ainsaks eesmärgiks oligi toonase Paljassaare põik 14 kinnistu jagamine kaheks krundiks, mis on tänaseks tehtud, mistõttu on detailplaneering niisugusel kujul ellu viidud ja olemuselt ammendunud. Taotluse kohaselt detailplaneeringu edasine kehtima jäämine tekitaks tulevikuks vaid asjatut segadust: samuti on detailplaneering mõeldud realiseerimiseks „lähiaastateks“ (PlanS v.r § 9 lg 1 ja PlanS § 124 lg 2); lähiaastateks võib pidada tavajuhul ca 4-5 aastat (vrd RKHKo nr 3-3-1-9-14, p 22) ning detailplaneering on kehtestatud ligi 20 aastat tagasi. Eeltoodust tulenevalt taotleb AKTSIASELTS TALLINNA VESI detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist enda omandis oleva Paljassaare põik 14 kinnistu osas PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel ning PlanS §140 lg 1 p 2 on rakendatav ka siis, kui planeering on juba ellu viidud nagu sisuliselt antud juhtumil (RKHKo nr 3-20-2247, p 18; RKHKo nr 3-21-459, p 17). PlanS § 140 lg 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Samuti selgitati, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine on PlanS § 140 lg 2 kohaselt võimalik, kuivõrd detailplaneeringu eesmärki (kruntideks jagamine, mis on ka tehtud) arvestades ei ole detailplaneeringu elluviidavuse kontekstis mingit vahet, kas detailplaneering tunnistatakse kehtetuks osaliselt või tervikuna. Taotlusega oldi seisukohal, et mistahes kolmandatel isikutel olla ka kaitstavat usaldust detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguslike põhimõtete suhtes – neid ei olegi. 2.5 Paljassaare põik 14 kinnistu omanik AKTSIASELTS TALLINNA VESI on 20. veebruaril 2026; 11. märts 2026 ning 24. aprill 2026 esitanud täiendavat informatsiooni tulevase (võimaliku) ehituse osas: 2.5.1 tehnika garaaž (hoone) - AS Utilitas Tallinna Soojus rajab oma gaasimootorite jaama (sagedusreservi elektrijaam, ehitusluba nr. 2612271/02516 ) olemasoleva hoone asemele samas mahus nagu see on reaalselt olemas. Kuna AKTSIASELTS TALLINNA VESI hoidis varem seal enda rasketehnikat, tuleb asenduse jaoks rajada samas mahus uus hoone või laiendada olemasolevat hoonet; 2.5.2 gaasimahuti nr 2 (rajatis) - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 (edaspidi asulareovee direktiiv) rõhutab energianeutraalsuse saavutamist. Ühtlasi on vajalik ka asulareovee puhastusjaama toimepidavuse tagamine. Kui suurendada biogaasi kogust, siis selle efektiivseks juhtimiseks on vaja suuremat gaasihoidlat. Kuna AKTSIASELTS TALLINNA VESI on kavandamas ka päikeseparki, siis enam senisest gaasimahutist ei piisa; 2.5.3 välistoorme vastuvõtusõlm (hoone) - AKTSIASELTSI TALLINNA VESI eesmärk on suurendada biogaasi tootmist. Vastavalt asulareovee direktiivi artiklile 11 (energianeutraalsus) peavad kõik vähemalt 10 000 IE reoveepuhastusjaamad ise tootma hiljemalt 2045. aastaks 100% kogu vajaminevast energiast. Selle punkti täitmiseks peab AKTSIASELTS TALLINNA VESI suurendama senist energiatootmist; 2.5.4 settekäitlus (rajatis)- asulareovee direktiiv artikkel 20 alusel tuleb reoveesetet taaskasutusse suunata, eelkõige seal sisalduv fosfor ja lämmastik. Regulatsioonide karmistumisel ei pruugi AKTSIASELTS TALLINNA VESI tänase tehnoloogiga seda saavutada. Selleks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI ka eelarves ettenäinud vahendid, et kui regulatsioon peaks täiendama, siis ollakse valmis uusi tehnoloogiad rakendama; 2.5.5 4. puhastusaste (rajatis) - asulareovee direktiivi artikkel 8. Kõik üle 150 000 IE reostuskoormusega reoveepuhastid peavad hakkama heitveest eraldama ravimijääke ja mikroplasti hiljemalt 2045. Täna ei ole veel riigiüleselt kokkulepitud, mis ajaraames AKTSIASELTSILE TALLINNA VESI see kohustus tuleb (selliseid suuri jaamasi on Eesti 2: Tallinn

4

ja Tartu). Kuni 80% rahastusest peaks tulema laiendatud tootjavastutuselt (ravimi- ja kosmeetikatööstus; 2.5.6 biofiltri laiendus (rajatis) - asulareovee direktiiviga karmistati lämmastiku piirnormi, senise 10 mg/l asemel on uueks piirmääraks 8 mg/l. Võimalik, et sellega seonduvalt peab AKTSIASELTS TALLINNA VESI laiendama senist biofiltrit, et uue nõudega kohaneda; 2.5.7 metaantank 3 ja CHP 3 (rajatis) - kui välist toore (teiste reoveepuhastite sete, rasvapüüdurid) kogused suurenevad märgatavalt, siis on võimalik, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI vajab ka täiendavat metaantanki ja gaasi põletamiseks ka kolmandat CHP-d. AKTSIASELTS TALLINNA VESI teadmiste alusel on see pigem kaugem tulevik. 2.6 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve eriotstarbeline ala (heitveepuhastusjaam), mis on suuremate tehnilise infrastruktuuri ehituse ala. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud ja Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91 vastu võetud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Paljassaare põik 14 kinnistu tehno- ja kommunaalehitiste alal ning suuremate tehno- ja kommunaalehitiste alana on tähistatud valdavalt olemasolevate vastavate ettevõtete alad (nt alajaamad, katlamajad ja jäätmejaamad). 2.7 AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleval Paljassaare põik 14 kinnistul asub Tallinna reoveepuhastusjaam, mille põhitegevuseks on olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades (EMTAK kood 36001). Tallinna reoveepuhastusjaam puhastab nii Tallinna kui ka naaberomavalitsuste reovett. Tallinna reoveepuhastusjaam on strateegiliselt oluline objekt, muuhulgas tuleb arvestada, sellisele objektile rakenduvad erinevad nõuded veeseadusest, ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni seadusest, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on viidanud ka asulareovee direktiivile ja sealt tulenevatele kohustustele. Arvestades, et Paljassaare põik 14 kinnistu on Tallinna üldplaneeringu kohaselt eriotstarbeline ala (heitveepuhastusjaam) ja vastuvõetud Põhja-Tallinna üldplaneeringus ette nähtud tehnoehitiste alaks ning Paljassaare reoveepuhastusjaama territooriumil on vajalik laiendada tegevust, et moderniseerida strateegiliselt olulist teenust ja ehitada uut tehnika garaaži, on põhjendatud võimaldada täiendava ehitusõiguse andmist peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Tehnika garaaži jaoks uue hoone püstitamiseks või üle 33% laiendamiseks on võimalik taotleda projekteerimistingimusi. Edasine soovitud ehitusõigus antakse vastavalt edasistes haldusmenetlustes. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevate nõuetega. 2.8 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas“ eelnõu tutvumiseks Põhja-Tallinna linnaosakogule. Linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu xx. mai 2026 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga nr x. 3. Õiguslikud alused ja põhjendused 3.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses. 3.2 Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 3.3 Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Seega tuleb kaasata

5

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel isikud, kelle õigusi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. 3.4 Käesolev Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu, millega soovitakse detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada Paljassaare põik 14 kinnistu osas, esitati x. märtsil 2025 elektrooniliselt kirjaga nr 3-2/940 - 1 tutvumiseks ja arvamuste saamiseks Paljassaare põik 4, Paljassaare põik 16, Paljassaare põik 15, Paljassaare põik 14, Paljassaare põik 12, Paljassaare tee 49 // Paljassaare raudtee T4, Paljassaare põik 10, Paljassaare põik 11, Paljassaare põik 13, Paljassaare tee 43g, Paljassaare tee 43h, Paljassaare tee 47, Paljassaare tee 89, Paljassaare tee 107 kinnistute omanikele, Maa- ja Ruumiametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3.5 Haldusmenetluses on välja selgitatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistatavale osale jääva kinnistu omaniku tahe ja seeläbi teada saadud detailplaneeringu menetluse käigus välja antud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalikud tagajärjed menetluses osalevale isikule [täiendamisel]. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas ei too kaasa kogu planeeringu ala ning selle vahetusse lähedusse jäävate puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega halvenda nende olukorda. Samuti eksisteerib detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel avalik huvi. Pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist Ankru tn 4a kinnistul asuvale arheozooloogiakollektsiooni hoidlahoonele kavandatav hoonesisene vahelagi ei mõjuta hoone välisilmet. Samuti eksisteerib detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel avalik huvi. AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleval Paljassaare põik 14 kinnistul asub Tallinna reoveepuhastusjaam, mille põhitegevuseks on olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades. Tallinna reoveepuhastusjaam on strateegiliselt oluline objekt nii Tallinna linnale kui ka naaberomavalitsustele. Avalikes huvides on võimaldada Tallinna reoveepuhastusjaama arendamist, et reoveepuhastusjaam oleks võimalikult tulemuslik ning vastaks nii siseriiklikutele kui Euroopa Liidu tasandil sätestatud nõuetele. 3.6 Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. 3.7 Riigikohus on haldusasjas nr 3-20-2247 punktis 18 selgitanud, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine planeerimisseaduse § 140 lõige 1 punkti 2 alusel ei ole välistatud ka siis, kui ehitis on suures osas või täielikult valmis ehitatud. Samas haldusasjas on Riigikohus samuti selgitanud, et planeerimisseaduse § 140 lõige 1 punkt 2 ei välista iseenesest detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist olukorras, kus isiku huvi on ehitamise käigus saavutada detailplaneeringu lahendusest erinev lahendus. Vastustaja peab lisaks jälgima, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, oleks kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (ehitusseadustiku § 12 lõike 2 esimene lause). Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega (ehitusseadustiku § 12 lõike 2 teine lause). 3.8 Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Antud sätte tõlgendamisel on Riigikohus asunud haldusasjas nr 3-3-1-63-10 seisukohale, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, on lubatud tühistada ka detailplaneeringu osa. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult ellu viidud. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine on võimalik, sest arvestada tuleb ka sellega, et detailplaneeringu eesmärk oli jagada toonane Paljassaare põik 14 kinnistu kaheks, mis on käesoleval ajal elluviidud. Detailplaneeringu eesmärki arvestades ei ole detailplaneeringu elluviidavuse kontekstis mingit vahet, kui detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks.

6

3.9 Detailplaneering on kehtestatud enam kui 20 aastat tagasi ning detailplaneeringu eesmärk jagada Paljassaare põik 14 kinnistu kaheks on täidetud. Paljassaare reoveepuhastusjaama territooriumil on vajalik laiendada tegevust, et moderniseerida strateegiliselt olulist teenust ja ehitada uut tehnika garaaži. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas põhjendatud. 4. Teatavakstegemine 4.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil: 4.1.1 teavitada detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest Paljassaare põik 4, Paljassaare põik 16, Paljassaare põik 15, Paljassaare põik 14, Paljassaare põik 12, Paljassaare tee 49 // Paljassaare raudtee T4, Paljassaare põik 10, Paljassaare põik 11, Paljassaare põik 13, Paljassaare tee 43g, Paljassaare tee 43h, Paljassaare tee 47, Paljassaare tee 89, Paljassaare tee 107 kinnistute omanike, Maa- ja Ruumiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit; 4.1.2 avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel. 5. Vaidlustamine 5.1 Otsuse peale võib 30päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ([email protected]).

EELNÕU

OTSUS

nr

Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas

Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 ja lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, haldusmenetluse seaduse § 64 lg-te 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1 alusel tulenevalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI juhatuse liikme 16. septembri 2025 avaldusest ning arvestades otsuses toodud järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi 1. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 1.1 Tunnistada Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud „Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ (edaspidi ka detailplaneering või planeering, Tallinna planeeringute registri menetluse nr DP004320) kehtetuks Paljassaare põik 14 kinnistu osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistatava maa-ala piiride skeem on esitatud otsuse lisas. 2. Asjaolud ja menetlus 2.1 Paljassaare põik 14 kinnistu kinnistu asub alal, mille kohta on Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud „Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering. Detailplaneeringuga planeeritud maa-ala suurus on 107,51 ha ning detailplaneeringu eesmärk oli Paljassaare põik 14 kinnistu, jagamine kaheks krundiks, mille ehitusõigust ja maakasutuse sihtostarvet planeeringuga ei muudetud ning millest üks jääb AKTSIASELTS TALLINNA VESI heitveepuhastusjaamale ja teisele krundile planeeringuga ehitamist ei kavandatud. 2.2 Jäätmehoidla maa sihtotstarbega Paljassaare põik 14 kinnistu, suurusega 589 406 m2, paikneb Paljassaare poolsaarel. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised hooned: 2.2.1 1-korruseline büroohoone (admin.olme ja laborihoone, ehitisealune pind vastavalt 1868 m2); 2.2.2 1-korruseline muu erihoone (rehadehoone, ehitisealune pind vastavalt 980 m2); 2.2.3 1-korruseline muu terminalihoone (töökoda ja garaaž, ehitisealune pind vastavalt 1546 m2); 2.2.4 1-korruseline kaevumaja (majandusvete äravoolu pumbamaja, ehitisealune pind vastavalt 30 m2); 2.2.5 1-korruseline muu erihoone (varjend, ehitisealune pind vastavalt 183 m2); 2.2.6 1-korruseline katlamaja, boilerjaam (ehitisealune pind vastavalt 434 m2); 2.2.7 1-korruseline kaevumaja (toormuda pumbajaam nr.1, ehitisealune pind vastavalt 129 m2); 2.2.8 1-korruseline kaevumaja (toormuda pumbajaam nr.2, ehitisealune pind vastavalt 129 m2); 2.2.9 1-korruseline kaevumaja (puhastatud heitvee pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 1006 m2); 2.2.10 2-korruseline muu tööstushoone (betoonisõlm, ehitisealune pind vastavalt 572.6 m2);

2

2.2.11 1-korruseline katlamaja, boilerjaam (konteinerkatlamaja ehitisealune pind vastavalt 83 m2); 2.2.12 1-korruseline muu laohoone (õliladu, ehitisealune pind vastavalt 100 m2); 2.2.13 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 91 m2); 2.2.14 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 91 m2); 2.2.15 1-korruseline kaevumaja (jääkmuda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 71 m2); 2.2.16 1-korruseline muu erihoone (õhupuhurite hoone, ehitisealune pind vastavalt 325 m2); 2.2.17 1-korruseline muu erihoone (gaasikell, ehitisealune pind vastavalt 69 m2); 2.2.18 2-korruseline jäätmekäitluse hoone (veeärastustsehh, ehitisealune pind vastavalt 725,3 m2); 2.2.19 1-korruseline muu erihoone (gaasipõleti, ehitisealune pind vastavalt 43 m2); 2.2.20 4-korruseline muu laohoone (mudatöötluse hoone, ehitisealune pind vastavalt 1134 m2); 2.2.21 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (alajaam nr.8, ehitisealune pind vastavalt 62 m2); 2.2.22 1-korruseline kaevumaja (tihendatud muda pumbajaam, ehitisealune pind vastavalt 50 m2); 2.2.23 1-korruseline muu laohoone (kaarhall, ehitisealune pind vastavalt 450 m2); 2.2.24 1-korruseline muu laohoone (viilhall, ehitisealune pind vastavalt 309 m2); 2.2.25 1-korruseline muu erihoone (tagastuva muda pumbajaam nr.4, ehitisealune pind vastavalt 87 m2); 2.2.26 2-korruseline veepuhastusjaama hoone (vōrehoone juurdeehitus, ehitisealune pind vastavalt 253 m2); 2.2.27 1-korruseline kaevumaja (tagastuva muda pumbajaam nr.2, ehitisealune pind vastavalt 87 m2); 2.2.28 1-korruseline veepuhastusjaama hoone (vōrehoone juurdeehitus, ehitisealune pind vastavalt 120 m2); 2.2.29 2-korruseline veepuhastusjaama hoone (õhupuhurite hoone, ehitisealune pind vastavalt 2365 m2); 2.2.30 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (trafoalajaam nr. 8 koos 6 kV ja 0.4 kV kaablitrassiga, ehitisealune pind vastavalt 52 m2); 2.2.31 3-korruseline veepuhastusjaama hoone (biofilter, ehitisealune pind vastavalt 1734 m2); 2.2.32 2-korruseline reoveepuhasti hoone (kloraatori hoone, ehitisealune pind vastavalt 456,3 m2); 2.2.33 1-korruseline reoveepuhasti hoone (pesusõlme hoone, ehitisealune pind vastavalt 10.1 m2); 2.2.34 1-korruseline energeetikatööstuse hoone (elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, ehitisealune pind vastavalt 140 m2); 2.3 Paljassaare põik 14 kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 53 aastat AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks, isikliku kasutusõiguse sisuks on tehnorajatise maale tehnorajatise ehitamiseks ning tehnorajatise omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja kasutusse andmiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise maal vastavalt 02.05.2023 ning 26.11.2026 lepingutele.

3

2.4 Paljassaare põik 14 kinnistu omanik AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 16. september 2025 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlus Paljassaare põik 14 kinnistu osas. Taotluses selgitati, et detailplaneeringuga nähti ette toonase Paljassaare põik 14 kinnistu jagamine kaheks krundiks ning ehitusõigust detailplaneeringuga ei muudetud (toona kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) v.r § 3 lg 2 p 3 sätestas detailplaneeringu koostamise kohustuse linnades maa-alade kruntideks jaotamise korral). Taotluse kohaselt on tänane Paljassaare põik 14 kinnistu moodustatud vastavalt detailplaneeringu krundile nr 1 ning detailplaneeringu krundi nr 2 põhjal on moodustatud Paljassaare põik 16 kinnistu (kinnistu nr 19934201, katastritunnus 78408:809:0022; omanik on Põhjakalda OÜ). Taotluses selgitati, et sisuliselt detailplaneeringu ainsaks eesmärgiks oligi toonase Paljassaare põik 14 kinnistu jagamine kaheks krundiks, mis on tänaseks tehtud, mistõttu on detailplaneering niisugusel kujul ellu viidud ja olemuselt ammendunud. Taotluse kohaselt detailplaneeringu edasine kehtima jäämine tekitaks tulevikuks vaid asjatut segadust: samuti on detailplaneering mõeldud realiseerimiseks „lähiaastateks“ (PlanS v.r § 9 lg 1 ja PlanS § 124 lg 2); lähiaastateks võib pidada tavajuhul ca 4-5 aastat (vrd RKHKo nr 3-3-1-9-14, p 22) ning detailplaneering on kehtestatud ligi 20 aastat tagasi. Eeltoodust tulenevalt taotleb AKTSIASELTS TALLINNA VESI detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist enda omandis oleva Paljassaare põik 14 kinnistu osas PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel ning PlanS §140 lg 1 p 2 on rakendatav ka siis, kui planeering on juba ellu viidud nagu sisuliselt antud juhtumil (RKHKo nr 3-20-2247, p 18; RKHKo nr 3-21-459, p 17). PlanS § 140 lg 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Samuti selgitati, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine on PlanS § 140 lg 2 kohaselt võimalik, kuivõrd detailplaneeringu eesmärki (kruntideks jagamine, mis on ka tehtud) arvestades ei ole detailplaneeringu elluviidavuse kontekstis mingit vahet, kas detailplaneering tunnistatakse kehtetuks osaliselt või tervikuna. Taotlusega oldi seisukohal, et mistahes kolmandatel isikutel olla ka kaitstavat usaldust detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguslike põhimõtete suhtes – neid ei olegi. 2.5 Paljassaare põik 14 kinnistu omanik AKTSIASELTS TALLINNA VESI on 20. veebruaril 2026; 11. märts 2026 ning 24. aprill 2026 esitanud täiendavat informatsiooni tulevase (võimaliku) ehituse osas: 2.5.1 tehnika garaaž (hoone) - AS Utilitas Tallinna Soojus rajab oma gaasimootorite jaama (sagedusreservi elektrijaam, ehitusluba nr. 2612271/02516 ) olemasoleva hoone asemele samas mahus nagu see on reaalselt olemas. Kuna AKTSIASELTS TALLINNA VESI hoidis varem seal enda rasketehnikat, tuleb asenduse jaoks rajada samas mahus uus hoone või laiendada olemasolevat hoonet; 2.5.2 gaasimahuti nr 2 (rajatis) - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 (edaspidi asulareovee direktiiv) rõhutab energianeutraalsuse saavutamist. Ühtlasi on vajalik ka asulareovee puhastusjaama toimepidavuse tagamine. Kui suurendada biogaasi kogust, siis selle efektiivseks juhtimiseks on vaja suuremat gaasihoidlat. Kuna AKTSIASELTS TALLINNA VESI on kavandamas ka päikeseparki, siis enam senisest gaasimahutist ei piisa; 2.5.3 välistoorme vastuvõtusõlm (hoone) - AKTSIASELTSI TALLINNA VESI eesmärk on suurendada biogaasi tootmist. Vastavalt asulareovee direktiivi artiklile 11 (energianeutraalsus) peavad kõik vähemalt 10 000 IE reoveepuhastusjaamad ise tootma hiljemalt 2045. aastaks 100% kogu vajaminevast energiast. Selle punkti täitmiseks peab AKTSIASELTS TALLINNA VESI suurendama senist energiatootmist; 2.5.4 settekäitlus (rajatis)- asulareovee direktiiv artikkel 20 alusel tuleb reoveesetet taaskasutusse suunata, eelkõige seal sisalduv fosfor ja lämmastik. Regulatsioonide karmistumisel ei pruugi AKTSIASELTS TALLINNA VESI tänase tehnoloogiga seda saavutada. Selleks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI ka eelarves ettenäinud vahendid, et kui regulatsioon peaks täiendama, siis ollakse valmis uusi tehnoloogiad rakendama; 2.5.5 4. puhastusaste (rajatis) - asulareovee direktiivi artikkel 8. Kõik üle 150 000 IE reostuskoormusega reoveepuhastid peavad hakkama heitveest eraldama ravimijääke ja mikroplasti hiljemalt 2045. Täna ei ole veel riigiüleselt kokkulepitud, mis ajaraames AKTSIASELTSILE TALLINNA VESI see kohustus tuleb (selliseid suuri jaamasi on Eesti 2: Tallinn

4

ja Tartu). Kuni 80% rahastusest peaks tulema laiendatud tootjavastutuselt (ravimi- ja kosmeetikatööstus; 2.5.6 biofiltri laiendus (rajatis) - asulareovee direktiiviga karmistati lämmastiku piirnormi, senise 10 mg/l asemel on uueks piirmääraks 8 mg/l. Võimalik, et sellega seonduvalt peab AKTSIASELTS TALLINNA VESI laiendama senist biofiltrit, et uue nõudega kohaneda; 2.5.7 metaantank 3 ja CHP 3 (rajatis) - kui välist toore (teiste reoveepuhastite sete, rasvapüüdurid) kogused suurenevad märgatavalt, siis on võimalik, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI vajab ka täiendavat metaantanki ja gaasi põletamiseks ka kolmandat CHP-d. AKTSIASELTS TALLINNA VESI teadmiste alusel on see pigem kaugem tulevik. 2.6 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve eriotstarbeline ala (heitveepuhastusjaam), mis on suuremate tehnilise infrastruktuuri ehituse ala. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud ja Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91 vastu võetud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Paljassaare põik 14 kinnistu tehno- ja kommunaalehitiste alal ning suuremate tehno- ja kommunaalehitiste alana on tähistatud valdavalt olemasolevate vastavate ettevõtete alad (nt alajaamad, katlamajad ja jäätmejaamad). 2.7 AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleval Paljassaare põik 14 kinnistul asub Tallinna reoveepuhastusjaam, mille põhitegevuseks on olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades (EMTAK kood 36001). Tallinna reoveepuhastusjaam puhastab nii Tallinna kui ka naaberomavalitsuste reovett. Tallinna reoveepuhastusjaam on strateegiliselt oluline objekt, muuhulgas tuleb arvestada, sellisele objektile rakenduvad erinevad nõuded veeseadusest, ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni seadusest, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on viidanud ka asulareovee direktiivile ja sealt tulenevatele kohustustele. Arvestades, et Paljassaare põik 14 kinnistu on Tallinna üldplaneeringu kohaselt eriotstarbeline ala (heitveepuhastusjaam) ja vastuvõetud Põhja-Tallinna üldplaneeringus ette nähtud tehnoehitiste alaks ning Paljassaare reoveepuhastusjaama territooriumil on vajalik laiendada tegevust, et moderniseerida strateegiliselt olulist teenust ja ehitada uut tehnika garaaži, on põhjendatud võimaldada täiendava ehitusõiguse andmist peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Tehnika garaaži jaoks uue hoone püstitamiseks või üle 33% laiendamiseks on võimalik taotleda projekteerimistingimusi. Edasine soovitud ehitusõigus antakse vastavalt edasistes haldusmenetlustes. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevate nõuetega. 2.8 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Tallinna Linnavolikogu 15. veebruari 2006 otsusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas“ eelnõu tutvumiseks Põhja-Tallinna linnaosakogule. Linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu xx. mai 2026 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga nr x. 3. Õiguslikud alused ja põhjendused 3.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses. 3.2 Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 3.3 Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Seega tuleb kaasata

5

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel isikud, kelle õigusi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. 3.4 Käesolev Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu, millega soovitakse detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada Paljassaare põik 14 kinnistu osas, esitati x. märtsil 2025 elektrooniliselt kirjaga nr 3-2/940 - 1 tutvumiseks ja arvamuste saamiseks Paljassaare põik 4, Paljassaare põik 16, Paljassaare põik 15, Paljassaare põik 14, Paljassaare põik 12, Paljassaare tee 49 // Paljassaare raudtee T4, Paljassaare põik 10, Paljassaare põik 11, Paljassaare põik 13, Paljassaare tee 43g, Paljassaare tee 43h, Paljassaare tee 47, Paljassaare tee 89, Paljassaare tee 107 kinnistute omanikele, Maa- ja Ruumiametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3.5 Haldusmenetluses on välja selgitatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistatavale osale jääva kinnistu omaniku tahe ja seeläbi teada saadud detailplaneeringu menetluse käigus välja antud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalikud tagajärjed menetluses osalevale isikule [täiendamisel]. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas ei too kaasa kogu planeeringu ala ning selle vahetusse lähedusse jäävate puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega halvenda nende olukorda. Samuti eksisteerib detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel avalik huvi. Pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist Ankru tn 4a kinnistul asuvale arheozooloogiakollektsiooni hoidlahoonele kavandatav hoonesisene vahelagi ei mõjuta hoone välisilmet. Samuti eksisteerib detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel avalik huvi. AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleval Paljassaare põik 14 kinnistul asub Tallinna reoveepuhastusjaam, mille põhitegevuseks on olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades. Tallinna reoveepuhastusjaam on strateegiliselt oluline objekt nii Tallinna linnale kui ka naaberomavalitsustele. Avalikes huvides on võimaldada Tallinna reoveepuhastusjaama arendamist, et reoveepuhastusjaam oleks võimalikult tulemuslik ning vastaks nii siseriiklikutele kui Euroopa Liidu tasandil sätestatud nõuetele. 3.6 Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. 3.7 Riigikohus on haldusasjas nr 3-20-2247 punktis 18 selgitanud, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine planeerimisseaduse § 140 lõige 1 punkti 2 alusel ei ole välistatud ka siis, kui ehitis on suures osas või täielikult valmis ehitatud. Samas haldusasjas on Riigikohus samuti selgitanud, et planeerimisseaduse § 140 lõige 1 punkt 2 ei välista iseenesest detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist olukorras, kus isiku huvi on ehitamise käigus saavutada detailplaneeringu lahendusest erinev lahendus. Vastustaja peab lisaks jälgima, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, oleks kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (ehitusseadustiku § 12 lõike 2 esimene lause). Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega (ehitusseadustiku § 12 lõike 2 teine lause). 3.8 Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Antud sätte tõlgendamisel on Riigikohus asunud haldusasjas nr 3-3-1-63-10 seisukohale, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, on lubatud tühistada ka detailplaneeringu osa. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult ellu viidud. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine on võimalik, sest arvestada tuleb ka sellega, et detailplaneeringu eesmärk oli jagada toonane Paljassaare põik 14 kinnistu kaheks, mis on käesoleval ajal elluviidud. Detailplaneeringu eesmärki arvestades ei ole detailplaneeringu elluviidavuse kontekstis mingit vahet, kui detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks.

6

3.9 Detailplaneering on kehtestatud enam kui 20 aastat tagasi ning detailplaneeringu eesmärk jagada Paljassaare põik 14 kinnistu kaheks on täidetud. Paljassaare reoveepuhastusjaama territooriumil on vajalik laiendada tegevust, et moderniseerida strateegiliselt olulist teenust ja ehitada uut tehnika garaaži. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paljassaare põik 14 kinnistu osas põhjendatud. 4. Teatavakstegemine 4.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil: 4.1.1 teavitada detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest Paljassaare põik 4, Paljassaare põik 16, Paljassaare põik 15, Paljassaare põik 14, Paljassaare põik 12, Paljassaare tee 49 // Paljassaare raudtee T4, Paljassaare põik 10, Paljassaare põik 11, Paljassaare põik 13, Paljassaare tee 43g, Paljassaare tee 43h, Paljassaare tee 47, Paljassaare tee 89, Paljassaare tee 107 kinnistute omanike, Maa- ja Ruumiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit; 4.1.2 avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel. 5. Vaidlustamine 5.1 Otsuse peale võib 30päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ([email protected]).