Taristuministri määruse "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU 25.05.2026

TARISTUMINISTER MÄÄRUS

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

muutmine

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa

omamine kohustuslik, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

„§ 42. Kääritusjäägi taaskasutamise nõuded põllumajanduses

(1) Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ning 19 06 06 tähistatud kääritusjäägi jäätmete taaskasutamisel põllumajanduses, juhul kui kääritusjäägi tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli ning kuni kääritusjääk ei ole lakanud

olemast jäätmed vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ tuleb arvestada

järgmisi nõudeid: 1) kääritusjäägi E. coli näitaja on kuni 1000 CFU/g ja 25 grammis kääritusjäägis puudub salmonellabakter;

2) kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) on järgmised: plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80,

vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud; 3) piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine

eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud; 4) kääritusjäägis tuleb määrata fosfori-, kaaliumi- ja lämmastikusisaldus;

5) kääritusjäägi laotamisel tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme

ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks; 6) põllul, kus on kasutatud kääritusjääki, ei tohi 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada

loomi ega varuda loomasööta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane registreering antakse tähtajaliselt, kuid mitte

kauemaks kui 18 kuuks alates jäätmekäitleja tegevuse esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks. Registreeringu tähtaega ei pikendata ega

uuendata.“;

2

3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kuldar Leis Marten Kokk

Minister Kantsler

Lisa 1. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisa 1

3

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

Lisa 1

Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded,

käitlustoiming2

01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Jäätmeliikide 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03

ja 17 01 07 ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

01 01 02 Mittemaaksete maavarade

kaevandamisjäätmed

10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste,

plaatide ja ehitustoodete jäätmed

(pärast termilist töötlemist)

10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete

01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga

01 04 07*

01 04 09 Liiva- ja savijäätmed

17 01 01 Betoon

17 01 02 Tellised

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted

17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või

keraamikatoodete segud, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga

17 08 01*

19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)

4

01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud

jäätmed, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11,

sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi,

dolomiidi töötlemisel tekkinud jäätmed)

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Taaskasutamine väetisena mullaviljakuse

parandamiseks tingimusel, et materjali

koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2

alusel kehtestatud nõuetele (R10).

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud jäätmete

avapõletamine väljaspool küttekoldeid,

põletusseadmeid vms (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).

Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),

pinnastöötlus (R10).

Metsamajandusjäätmete, sealhulgas

kändude taaskasutamine tekkekohas

metsa- ja sooteede aluspõhja kindlustamiseks (R3m).

Taaskasutamine küttegraanulite

tootmiseks (R12s). Jäätmete ringlussevõtt

graanulite tootmiseks, mida kasutatakse

põllumajandusfarmides loomade

allapanuna (R3m).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu ja laastplaatide

põletamisel on jäätmepõletusloa omamine

kohustuslik.

02 01 07 Metsamajandusjäätmed

(näiteks oksad, kännud, risu)

02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud

materjalid

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed

5

03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud,

pinnud, puit-, laast- ja muud

puidupõhised plaadid ning vineer, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga

03 01 04*

Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud jäätmete

avapõletamine väljaspool küttekoldeid,

põletusseadmeid vms (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).

Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks kompostimine (R12o),

pinnastöötlus (R10).

Saepuru, puidutolmu ja laastude

kasutamine põllumajandusfarmides

loomade allapanuks tingimusel, et need

allapanu eemaldamisel sõnniku ja virtsaga

segunenud jäätmed järgnevalt

taaskasutatakse väetisena pinnastöötlusel (R10).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu ja laastplaatide

põletamisel on jäätmepõletusloa omamine

kohustuslik.

Jäätmeliikide 03 01 01 ja 03 01 05

ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk

(välja arvatud koodinumbriga

10 01 04* nimetatud katlatuhk ning

koodinumbritega 10 01 96* ja

10 01 97* nimetatud jäätmed)

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,

täitmisel, taastamisel ja korrastamisel

(R5t).

Turba ja töötlemata puidu põletamisel

tekkinud lendtuha ja koldetuha

taaskasutamine väetisena mullaviljakuse

parandamiseks tingimusel, et materjali

koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2

alusel kehtestatud nõuetele (R10).

10 01 02 Kivisöelendtuhk

10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel

tekkinud lendtuhk

6

16 01 03 Vanarehvid Vanarehvide taaskasutamine tükeldamata

kujul muul kui esialgsel otstarbel (R3m).

15 01 03 Puitpakendid Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud

avapõletamine (R1), kui pakendite

korduskasutus või ringlussevõtt ei ole

tehniliselt võimalik või majanduslikult

otstarbekas.

Puitpakendite korduskasutuseks

ettevalmistamine (R3k), näiteks

puitaluste või -kastide parandamine jms.

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

17 02 01 Puit Jäätmete põletamine samadel tingimustel

puitkütusega, välja arvatud

avapõletamine (R1).

Jäätmete tekkekohas põletamine samadel

tingimustel puitkütusega, välja arvatud

jäätmete avapõletamine väljaspool

küttekoldeid, põletusseadmeid vms

(D10).

Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi

ühendeid sisaldavate kemikaalidega

immutatud puidu põletamisel on

jäätmepõletusloa omamine kohustuslik.

Jäätmeliikide 17 02 01 ja 20 01 38

ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 12 06*

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 37*

17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

Taaskasutamine teedeehituses (R5m).

7

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 03*

Taaskasutamine teedeehituses (R5m),

maa-alade planeerimisel, täitmisel,

taastamisel ja korrastamisel (R3m, R5t,

R10).

Püdela süvenduspinnase väljakaevamine

ja tahendamine peab olema kooskõlas

veeseadusest tulenevate nõuetega.

Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

20 02 02 Pinnas ja kivid

17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 17 05 05*

17 05 08 Teetammi täitematerjal, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei

ole nimetatud koodinumbriga

03 03 10

Töödeldud reoveesette kasutamine

põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kooskõlas veeseadusest

tulenevate nõuetega (R10).

19 08 05 Olmereovee puhastussetted

19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08

11*

20 02 01 Biolagunevad jäätmed Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,

näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),

pinnastöötlus (R10). Jäätmeseaduse § 21

lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel

komposti valmistamisel on jäätmeloa

omamine kohustuslik.

Okste ja muude puitunud biolagunevate

jäätmete ladustamine (R13) väljaspool

taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmeid

ladustatakse kõva kattega platsil kuni

kolme meetri kõrguses kuhjas, ilma et

samas jäätmekäitluskohas tehtaks muid

jäätmekäitlustoiminguid.

8

20 03 07 Suurjäätmed Suurjäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamine (R3k, R5k), näiteks

jäätmena kasutusest kõrvaldatud mööbli

taastamine või restaureerimine jms.

19 06 03 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik

Kääritusjäägi kasutamine

põllumajanduses (R10) kooskõlas

käesolevast määrusest ja veeseadusest

tulenevate nõuetega.

19 06 04 Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud sete

19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik

19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

1 Jäätmekood ja -liik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 2 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodinumbrid jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja § 17

lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

1

Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 21) on kehtestatud jäätmeseaduse § 73

lõike 5 alusel. Määruses on sätestatud tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik. See tähendab, et neid jäätmeid on võimalik taaskasutada või tekkekohas

kõrvaldada jäätmekäitleja registreeringu alusel.

Eelnõukohase määrusega vähendatakse halduskoormust jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamisel põllumajanduses. Eestisse rajatakse mitut põllumajanduslikel toormetel tegutsevat biogaasijaama, mis toodavad kääritusjääki. Kui toormeks on jäätmed, peab kääritusjääk

jäätmestaatuse lõppemiseks vastama keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi

määrus nr 12). Enamasti on jäätmestaatuse lõppemiseks vajalik väline sertifitseerimine. Praktikas võtab sertifitseerimine aega keskmiselt kuni 12 kuud. Eelnõukohase määruse eesmärk on võimaldada jäätmestaatuses, kuid juba teatud kvaliteedinõuetele vastavat kääritusjääki

põllumajanduses kasutada senisest lihtsamini ehk jäätmeloa või kompleksloa asemel jäätmekäitleja registreeringu alusel. Jäätmekäitleja registreering on ühekordne ja tähtajaline

ning väljastatakse uue biogaasijaama käivitamise ajal perioodiks, mil kääritusjäägi jäätmestaatus ei ole lõppenud, kuid sertifitseerimisprotsess on alanud.

Ühtlasi tehakse õigusselguse huvides muudatus, millega rõhutatakse, et määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused,

millele vastava käitlemise korral registreeritakse tegevus Keskkonnaametis. Tegemist ei ole sisulise muudatusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg

([email protected]) ning eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi

([email protected]). 1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ avaldamismärkega RT I, 19.10.2023, 12.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Koalitsioonileppe punktist

„Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks“ tulenevalt on Vabariigi Valitsuse

2

tegevusprogrammis tegevus „Keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ tähtajaga 2026. aasta II kvartal. Selle määruse muutmise käigus on selgunud, et asjakohane on muuta ka

määrust nr 21.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega muudetakse ja täiendatakse määrust nr 21 ning

asendatakse määruse lisa 1 uue lisaga.

Punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõiget 1 eesmärgiga rõhutada, et määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole vaja jäätmeluba, kuid tegevus

registreeritakse Keskkonnaametis. Tegemist ei ole sisulise muudatusega ja jäätmeloa kohustusest vabastamisega seonduv selle muudatuse tulemusena praktikas ei muutu. Endiselt

on vaja määruses sätestatud taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise toiminguteks jäätmekäitleja registreeringut. Varem on seda selgitanud koosmõjus määruse volitusnorm ehk jäätmeseaduse § 73 lõige 5 ja § 987 lõike 2 punkt 1, kuid määruse sõnastus üksi ei ole olnud

piisavalt selge väljendamaks, et vabastus jäätmeloa kohustusest tähendab jäätmekäitleja registreeringut. Vajadus teha õigusselguse huvides täpsustus on selgunud ettevõtete tagasisidest

Keskkonnaametile. Punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust paragrahviga 42. Paragrahvi lõikes 1 on sätestatud,

milliste tingimustega tuleb arvestada jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ja 19 06 06 tähistatud jäätmete ehk kääritusjäägi taaskasutamisel põllumajanduses kooskõlas määruse

lisaga 1 ehk registreeringu alusel kääritusjäägi taaskasutamisel põllumajanduses. Jäätmekäitleja registreeringu ehk määruse nõuete alusel on lubatud põllumajanduses kasutada

kääritusjääki, mille tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli. Registreering on ajutine ja ette nähtud perioodiks kuniks kääritusjääk ei ole veel lakanud olemast jäätmed vastavalt määrusele

nr 12. Seetõttu on Keskkonnaametil oluline registreeringu menetlemisel saada ka teave, millisest biogaasijaamast on kasutatav jäätmestaatuses kääritusjääk pärit. Keskkonnaametil on võimalik saada sertifitseerimisasutuselt kinnitus, kas biogaasijaam on sertifitseerimisprotsessis.

Eesmärk on tagada, et jäätmekäitleja registreeringuga seotud lihtsustus ei vähendaks biogaasitootja motivatsiooni kääritusjääki tootestada ning põllumajandustootjad, kes on ühe ja

sama biogaasijaama partnerid, ei peaks jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks järjepidevalt taotlema jäätmekäitleja registreeringuid.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt ei tohi põllule laotatav kääritusjääk sisaldada salmonellabaktereid ja E. coli näitaja ei tohi olla üle 1000 CFU/g. Samasugused patogeenide piirnormid on kehtestatud

tootestaatuses kääritusjäägile määruse nr 12 lisas 2. Lõike 1 punkti 2 järgi on põllule laotatava kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse

näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) järgmised : plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui

anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud. Kehtestatavad piirnormid lähtuvad eelkõige määruse nr 12 lisas 2 kehtestatud piirnormidest. Biogaasitootjate arvates võiksid jäätmestaatuses kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad olla

samaväärsed tootestaatuses kääritusjäägi omadega. Praktikas on suurem osa tegutsevatest biogaasijaamadest kääritusjäägi juba tooteks sertifitseerinud. Arvestades, et kääritusjääk saab

olla jäätmestaatuses kas biogaasijaama käivitamise ajal või olukorras, kus kääritusjäägi sertifikaat on nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, on mõistlik registreeringu alusel

3

laotatavale jäätmestaatuses kääritusjäägile kehtestada mõnevõrra leebemad ohutus- ja kvaliteedinäitajad kui tootele.

Kehtestatavad piirnormid lähtuvad lisaks määrusele nr 12 ka Euroopa Liidu väetiseregulatsioonist ja teiste riikide piirnormidest, mis on seatud orgaanilisele väetisele, mis

sisaldab kääritusjääki, või kääritusjäägile (näiteks jäävad piirnormid üldiselt Leedu ja Poola väetiseregulatsioonis kehtestatu vahele). Eesmärk on vältida mullas raskmetallide akumuleerumist ja kehtestatavad piirnormid on põhjendatud, arvestades kääritusjäägi

regulaarse kasutamise potentsiaali.

Lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud. Eesmärk on tagada, et nõuetele vastavus on tegelik ja põldudele jõuab nõuetele vastav kääritusjääk.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kääritusjäägis määrata fosfori-, kaaliumi- ja

lämmastikusisaldus. Selle eesmärk on hinnata kääritusjäägi väetusväärtust ja vältida üleväetamist. Punktides 1–4 ette nähtud proovid võib võtta biogaasijaam, kes põllumajandustootjale jäätmestaatuses kääritusjääki üle annab. Seega ei teki

põllumajandustootjale ilmtingimata kääritusjäägist proovide võtmise kohustust ega seotud kulusid. Proovid võib olla võtnud ka määruse nr 12 alusel kääritusjäägi sertifitseerimise

protsessi raames sertifitseerimisasutus (tulemused väljastatakse biogaasijaamale). Proovivõtu puhul on oluline tagada proovi esinduslikkus. Kui proovivõtu korraldab

biogaasijaam või põllumajandustootja, leiab asjakohaseid suuniseid näiteks sõnniku proovivõtmise juhendist1, mille vedel- ja tahesõnniku proovide võtmise suunistest saab lähtuda

ka kääritusjäägi puhul. Näiteks proovi esinduslikkuse tagamiseks peab hoidlas olev materjal enne proovivõttu olema põhjalikult homogeniseeritud, et vältida kihistumisest tulenevat toitainesisalduse varieeruvust. Korralikult segatud hoidlas piisab 2–3 osaproovi võtmisest. Kui

hoidlas homogeniseerimine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb kasutada juhendis kirjeldatud sügavusproovide võtmise vahendeid ja koguda rohkem osaproove eri sügavustelt, et

koondproov iseloomustaks kogu hoidla sisu. Lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb kääritusjäägi laotamisel lähtuda kääritusjäägi laotamisel järgida

keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate

toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks. Kui kääritusjääk on muu hulgas valmistatud sõnnikust, on tegu töödeldud sõnnikuga ja kõik

veeseaduses sätestatud sõnnikuga seotud nõuded kohalduvad igal juhul. Eesti biogaasijaamades on sõnnik üldjuhul kääritusjäägi tootmise toormete hulgas ja nimetatud nõuded kohalduvad igal

juhul. Kui sõnnik toormete hulka ei kuulu, siis veeseadus eraldi kasutamise nõudeid ei kehtesta, kuid sellises olukorras on kääritusjäägi kasutamisel asjakohane lähtuda samasugustest nõuetest. Selline lähenemine on põhjendatud, kuna kääritusjäägi kasutamisega kaasnevad sarnased

keskkonnariskid nagu sõnniku kasutamisega, eelkõige toitainete leostumine ja pinna- ning põhjavee reostuse oht. Seetõttu on keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud sätestada

samaväärsed piirangud sõltumata kääritusjäägi täpsest koostisest. Seega tuleb kääritusjäägi kasutamisel lähtuda näiteks sõnniku laotamisele veeseadusega seatud ajalistest piirangutest (olenevalt sellest, kas tegemist on vedela või tahke kääritusjäägiga, tuleb lähtuda vedelsõnniku

või tahesõnniku laotamise nõuetest), samuti väetisega antavate lämmastiku ja fosfori piirnormidest jm.

1 https://dspace.emu.ee/items/a6e3608d-35d4-43c5-a932-6941ab988414

4

Lõike 1 punkti 6 kohaselt ei tohi põllul, kus on kasutatud jäätmestaatuses kääritusjääki, 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta. Samaväärne piirang on

kääritusjäägi kasutamisel kehtestatud Leedus, et vältida patogeenide levikut loomadele. Eestis järgitakse sarnaseid põhimõtteid sõnniku laotamisel ja 3–4 nädala jooksul pärast sõnniku

laotamist loomi põllul üldjuhul ei karjatata. Kuna tegemist on tavapärase praktikaga, ei tekita selle kohustuse järgimine põllumajandustootjatele täiendavat halduskoormust. Taimekasvatusega seotud piiranguid ei kehtestata, kuid kääritusjäägi laotamisel tuleks

arvestada sellega, et jäätmestaatuses kääritusjääki ei ole soovitatav kasutada vahetult enne köögiviljade külvi või istutamist või kultuuri kasvamise ajal ning kääritusjääk ei tohiks sattuda

otse söödavatele taimeosadele. Soovituslik ooteaeg enne külvi on vähemalt seitse päeva. Lõige 2 täpsustab, et registreering kääritusjäägi kasutamiseks põllumajanduses antakse

tähtajaliselt, kuid mitte pikemaks perioodiks kui 18 kuud alates jäätmekäitleja (kääritusjäägi kasutaja) esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks.

Maksimaalne registreeringu kehtivus 18 kuud on valitud seetõttu, et üldjuhul võtab kääritusjäägi tooteks sertifitseerimine aega 12 kuud (samal ajal muudetakse ka määrust nr 12, et sertifitseerimist kiirendada), probleemide ja kvaliteedi kõikumise korral võib see periood

mõnevõrra pikeneda. Seega on ette nähtud, et jäätmekäitleja registreering on ajutine ja ühekordne, kuni põllumajandustootja kasutab sellist kääritusjääki, mis ei ole veel tootestatud.

Ajalise piirangu eesmärk on samuti tagada, et jäätmekäitleja registreeringuga seotud lihtsustus ei vähendaks biogaasitootja motivatsiooni kääritusjääki tootestada ning põllumajandustootjad, kes on ühe ja sama biogaasijaama partnerid, ei peaks jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks

järjepidevalt taotlema jäätmekäitleja registreeringuid.

Punktiga 3 asendatakse määruse lisa 1 uue lisaga. Määruse lisasse 1 lisatakse kääritusjäägi jäätmekoodid, et kääritusjääki oleks võimalik taaskasutada jäätmekäitleja registreeringu alusel olenemata kogusest. Tehakse täpsustus, et kääritusjäägi jäätmekoodid 19 06 03, 19 06 04, 19

06 05 ja 19 06 06 on lubatud kasutamiseks põllumajanduses (R10) kooskõlas määrusest ja veeseadusest tulenevate nõuetega.

Samuti tehakse määruse lisas teistes osades keelelisi parandusi täpsustuste lahtris, kuid tegemist ei ole sisuliste muudatustega.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korrasja eraldi üleminekusätteid ette ei ole nähtud. Kehtivad

põllumajandustootjate kompleksload või jäätmeload, kus sisalduvad kääritusjäägi jäätmekoodid R10 toiminguks, kehtivad senisel kujul edasi. Lubadega on seni võimaldatud laotada kehvema kvaliteediga kääritusjääki (leebemad piirnormid), kuid jäätmekäitleja

registreeringu alusel on lubatud kasutada käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavat kääritusjääki, mis on parema kvaliteediga. Samuti ei ole lubadel kääritusjäägi laotamise periood

ajaliselt piiratud ega seotud sellega, kas kääritusjääk on sertifitseerimisel. Kui põllumajandustootja soovib loaga kehtestatud tingimusi üle vaadata, on võimalik kaaluda loamuudatuse asjakohasust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus:

5

kääritusjäägi põllumajanduses kasutamise võimaldamine jäätmeloa või kompleksloa asemel jäätmekäitleja registreeringu alusel.

Mõjutatud sihtrühmad (sihtrühma suurus):

• põllumajandustootjad, kes kasutavad või soovivad kasutada tootestamata kääritusjääki väetisena (2026. aastal on põllumajandustootjaid, kes on käivitatavate jaamade partnerid, vähemalt 32, edaspidi vastavalt jäätmestaatuses kääritusjääki kasutavate

põllumajandustootjate arvule);

• biogaasijaamad, kes toodavad biolagunevatest jäätmetest kääritusjääki (9 jaama, 2026. aastal avatakse veel 3 jaama).

Sotsiaalne, demograafiline mõju: määruse muudatused ei avalda sotsiaalset ega demograafilist

mõju. Mõju majandusele: positiivne mõju avaldub põllumajandustootjatele ja biogaasijaamadele.

Põllumajandustootja jaoks väheneb halduskoormus jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamisel, kuna jäätmekäitleja registreeringu taotlemine on kiirem, lihtsam ja soodsam kui jäätmeloa või

keskkonnakompleksloa taotlemine või muutmine. Praktikas on suurem osa tegutsevatest biogaasijaamadest kääritusjäägi juba sertifitseerinud

tooteks. Määruse muudatused toetavad alustava biogaasijaama tegevust jaama käivitamise ajal, kui kääritusjääk ei ole veel tootestaatuses ehk määruse nr 12 kohaselt tooteks sertifitseeritud.

Biogaasijaamal on kergem leida koostööpartnereid, kes soovivad kääritusjääki kasutada, kui jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamine on lihtsam. Praktikas võib põllumajandustootja huvi biogaasijaamale toorme üleandmise ja kääritusjäägi kasutamise vastu väheneda, kui viimasega

kaasnevad aja- ja ressursimahukad loamenetlused. Biogaasijaamadele kaasneb vajadus võtta kääritusjäägist proove, et tõendada kääritusjäägi nõuetelevastavust, kuid proove tehakse ka

kääritusjäägi sertifitseerimiseks ja tootmise kontrollimiseks. Proove seega ei lisandu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatustega ei kaasne senisega võrreldes olulist mõju

muutust elu- ja looduskeskkonnale. Kääritusjäägi põllumajanduslik kasutamine võimaldab suunata orgaanilise aine ja toitained tagasi mulda ning vähendab ühtlasi vajadust kasutada

mineraalväetisi. Kääritusjäägi kasutamine on keskkonnakaitse seisukohast jätkuvalt reguleeritud, samuti kehtivad veeseaduse nõuded muutmata kujul. Nõuetekohaselt kasutatud kääritusjääk aitab parandada mulla struktuuri ning orgaanilise aine ja toitainete sisaldust. Ei ole

oodata lisamõju õhukvaliteedile ega lõhnahäiringute suurenemist.

Mõju regionaalarengule: muudatustel on eeldatavalt positiivne mõju regionaalarengule, kuna see, kui jaama käivitamise ajal hõlbustatakse kääritusjäägi kasutusse andmist, on ettevõtetele oluline sõnum uute biogaasijaamade rajamisel. Uute biogaasijaamade rajamine suurendab

töökohtade arvu ja majandustegevust eri piirkondades ning võimaldab suurendada energiajulgeolekut ja kohaliku bioenergia tootmist.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele: muudatused ei avalda olulist mõju riigi- ja omavalitsusasutuste korraldusele. Uute biogaasijaamade rajamisel ja käivitamisel

kaasneb Keskkonnaametile koormus jäätmekäitleja registreeringute taotluste menetlemise ja registreeringute väljastamisega, kuid nende arv ei ole suurem, kui oleks muu

keskkonnakaitseloa menetluses, sest jäätmestaatuses kääritusjääki kasutavate põllumajandustootjate arv on sama. Registreeringute menetlemine on lihtsam ja kiirem kui jäätme- või keskkonnakompleksloa menetlemine.

6

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel ei ole vaja riigieelarvest lisaraha ja ei eeldata lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne vajadust riigi infosüsteemide arendamise järele. Samuti ei muutu

riigiasutuste senine roll ja vastutus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks SA-le Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Ragn-Sells AS-ile, BioForce Group OÜ-le, Eesti Biogaas OÜ-le ja Mereranna Põllumajandusühistule.

Kuldar Leis Marten Kokk Minister Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

29.05.2026 nr 1-4/26/2127

Taristuministri määruse "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded1“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu "Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a

määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ muutmine".

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. eelnõu

2. seletuskiri

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet

Arvamuse avaldamiseks: SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti

Talupidajate Keskliit, AS Ragn-Sells, OÜ BioForce Group, OÜ Eesti Biogaas, Mereranna Põllumajandusühistu.

Kristel Kibin, 628 5893

[email protected]