korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikogu õiguskomisjon

29.05.2026 nr 1-7/168-1

Siseministeeriumi muudatusettepanekud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje

rollijaotus) eelnõule

Lugupeetud Õiguskomisjon

Riigikogu menetluses on korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

eelnõu 902 SE, mille eesmärk on tagada selgem rollijaotud mehitamata õhusõidukitest

tulenevate ohtude seiramisel ja tõrjumisel. Selle ülesande täitmisel on oluline roll nii Kaitseväel

kui ka Politsei- ja Piirivalveametil. Käesolevalt oleme tuvastanud, et Politsei- ja

Piirivalveametile määratud rolli õiguspäraseks ja läbipaistvaks täitmiseks on vajalik täiendada

kõnealust eelnõu regulatsiooniga, mis näeks ette õhuruumi jälgimise ja selle raames

töödeldavate andmete selge volitusnormi ja sätted andmete säilitamiseks. Tulenevalt eelnevast

palume täiendada eelnõu järgneva sätte ning selgitustega:

x)Täiendada eelnõu § 7 punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

3) seaduse § 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) õhuruumi jälgimise andmestik.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

„§ 132. Õhuruumi jälgimine tehniliste seadmetega ja andmete töötlemine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib jälgida õhuruumi asjakohaste tehniliste seadmetega

mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmeid salvestada

ja säilitada üks aasta alates salvestise tegemisest. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 alusel

kehtestatud politsei andmekogu põhimääruses võib ette näha lühema andmete säilitamise

tähtaja.

2 (6)

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate ülesannete täitmiseks asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmete salvestist

edasi töödelda järgmistel eesmärkidel:

1) süütegude menetlemine;

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine;

3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmete salvestis

võib sisaldada järgmiseid andmeid:

1) multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist;

2) radaripilt või -video;

3) raadioside signaali spektripilt või -video;

4) akustiliste vastuvõtjate andmed;

5) otsese kaugidentimise süsteemi andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmete salvestis kantakse politsei andmekogusse

õhuruumi jälgimise andmestikku, kus seda säilitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatule. Käesolevas paragrahvis nimetatud andmete salvestist, mis kantakse teise käesoleva

seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja

lõppemiseni.“.

Selgitus: muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon

õhuruumi jälgimiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt. Muudatusega antakse

PPA-le selged õigused jälgida õhuruumis liikuvaid objekte ning neid vajadusel tuvastada,

kui see on ohutõrjelistel eesmärkidel vajalik. Õhuruumi jälgimise õiguste täiendamine on

vajalik, sest käesoleva eelnõuga seatakse PPA-le oluline ja keskne roll õhuruumist tulenevate

ohtude tõrjumisel. Tegemist on uue ülesandega, mille täitmine eeldab lisaks seire- ja

tõrjevõimekuse arendamisele ka õigusruumi, mis võimaldaks PPA-l seda ülesannet täita.

Muudatusega soovitakse kindlustada, et isikuandmete töötlemine PPA poolt teostatava seire

käigus oleks läbipaistev ja üheselt mõistetav.

PPA keskendub oma seirevõime arendamisel eelkõige väiksematele ning tsiviillennunduses

levinumatele MÕS-dele. See tähendab, et seiresüsteemi arendatakse eelkõige madalamates

õhukihtides raadioside teel lendavate MÕS-de vastu. Samas seirevõrk luuakse kihilisena, et

tagada võimalikult hea ülevaade kõigist MÕS-dest, sh transponderita ja muud MÕS-d. Enne

vastavate hangete läbiviimist või seadmete paigutamist kooskõlastatakse tegevused

Kaitseväega, et vältida ühes piirkonnas sarnaste võimekustega seadmete dubleerimist.

Mitmekihiline seirevõrk koos tõhusa olukorrahindamise juhtimissüsteemiga võimaldab tagada

hea olukorra teadlikkuse ning kiire reageerimise võimalike ohtude korral. Eelnevaga

liidestatakse samuti Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteem (edaspidi LOIS),

mis võimaldab tuvastada transponderiga varustatud MÕS käitajat. Olemuslikult peaks

õhuruumi läbipaistvus saavutama politsei jaoks analoogse taseme liiklusega, kus vastavalt

vajadusele on võimalik koheselt tuvastada sõiduki omanik ja võimalik juht.

Eelnõuga täiendatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) 3. peatüki 1. jagu §-ga 132

ning samuti täiendatakse §-i 10. Eelnõu toob kaasa järgmised kvalitatiivsed parandused:

 Õigusselgus ja läbipaistvus: eelnõuga lisatakse PPVS-i uus paragrahv, mis määratleb

PPA teostatava õhuruumi jälgimise eesmärgid, andmete liigid ning säilitamise. Lisaks

3 (6)

sätestatakse konkreetsed juurdepääsu ja logimise kord rakendusaktis. See tagab, et

õhuruumi jälgimine toimub selge ja arusaadava mandaadi alusel.

 Andmetöötluse kvaliteet ja eesmärgipärasus: seaduses sätestatakse selgelt andmete

kogumise ja hoidmise õigus. Samas nähakse ette, et salvestatud andmeid võib kasutada

õigustatud eesmärkide saavutamiseks (nt süütegude menetlemine, ohutõrje,

tagaotsimine), millega maandatakse salvesatud andmete põhjendamatu kasutamise

riski.

 Turvalisus ja järelevalvevõimalus: seaduses sätestatakse andmete säilitamise ja

kustutamise tähtajad (üks aasta salvestise tegemisest arvates), samuti nähakse ette

võimalus määrata ministri määrusega lühem säilitamise tähtaeg.

Eelnõu tagab, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub proportsionaalselt

ja legitiimselt, vähendades täitevvõimu otsustusõiguse ebaproportsionaalset ulatust ning

kindlustades avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku.

Eelnõuga täiendatakse PPVS-i 3. peatüki 1. jagu §-ga 132, milles sätestatakse õhuruumi

jälgimise toimingu volitusnorm ning sellest tulenevate andmete töötlemine:

Lõike 1 kohaselt võib PPA jälgida õhuruumi asjakohaste tehniliste seadmetega mehitamata

õhusõidukist tuleneva ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Tegemist on olemuselt korrakaitselise erimeetme sättega, mis annab PPA-le

volituse vastavaks tegevuseks. Õhuruumi jälgimine ehk seiramine on erimeetmena

haldusõiguslik toiming, see tähendab, et PPA ei väljasta meetme kohaldamiseks haldusakti vaid

see on reaaltegevus vastavate ohtude tuvastamiseks. Õhuruumi jälgimine on lubatud nii ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseni. Samas

õhuruumi jälgimise käigus tehtud salvestiste kasutamine on vastavalt sama paragrahvi lõikele

3 lubatud vaid piiratud tingimustel. Õhuruumi jälgimine ehk reaalajas seire peab aga toimuma

järjepidevalt ning see peab katma võimalikult suure ala. MÕS-dest tulenevad ohud võivad olla

oma olemuselt kiire iseloomuga ning toimuda suure ala raames. Sellest lähtuvalt on vajalik, et

õhuruumi jälgimine toimuks järjepidevalt ning selle raames jälgitakse kõiki seal lendavaid

objekte. Paratamatult tähendab see ka selliste MÕS-de ehk neid lennutavate isikute tegevuse

jälgimist, kes ei ole põhjustanud korrakaitselist ohtu ega vastuta selle eest. Seeläbi eeldab

selline tegevus ka volitust erimeetme kohaldamiseks ennetuslikel eesmärkidel.

Sättega ei reguleerita milliseid tehnilisi seadmeid PPA õhuruumi jälgimiseks kasutab.

Õhuruumis teadlikkuse tagamiseks tuleb kasutada erinevatel tehnoloogiatel põhinevaid

seadmeid, mis on pidevas ja käesolevalt ka kiires arengus. Samas annab kasutatavate seadmete

olemusest üldise ülevaate sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmete kooseis. Selle kohaselt

töödeldakse järgmiseid andmeid: multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist;

radaripilt või -video; raadioside signaali spektripilt või -video; akustiliste vastuvõtjate andmed;

otsese kaugidentimise süsteemi andmed. Järelikult peavad ka kasutatavad seadmed olema

sellised, mis võimaldavad vastava andmekooseisu kogumist.

Lõikes 3 määratakse salvestatud andmete kasutamise eesmärgid. Säte näeb ette, et PPA võib

seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete

täitmiseks kasutada asjakohase tehnilise seadmega tehtud salvestist:

1) süütegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;

2) kõrgendatud või olulise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks;

3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

Kuigi lõike 1 kohaselt on PPA-l õigus jälgida õhuruumis kõiki MÕS-e siis piirab käesolev säte

oluliselt õhuruumi jälgimise raames tehtud salvestiste kasutamist politsei ülesannete täitmisel.

4 (6)

Salvestiste töötlemine on lubatud ainult selgelt määratletud eesmärkidel. Esiteks, tohib PPA

kasutada salvestist süütegude menetlemiseks. Erinevalt numbrituvastuskaamera salvestise

kasutamisest, mis on piiratud vaid kuritegude menetlemisega, on õhuruumi jälgimisel tehtud

salvestisi lubatud kasutada ka väärtegude menetlemiseks. Seda eelkõige põhjusel, et oluline osa

lennundusalaseid süütegusid asuvad LennS-s väärtegudena. See tähendab, et kui MÕS

käitamisel pannakse toime väärtegu LennS mõistes, siis on lubatud kasutada ka PPA salvestisi

nende menetlemiseks. Nt kui MÕS lendab lennujaama lähedal ja ületab seal kehtestatud

kõrguse piirangut siis selle menetlemiseks võib kasutada ka vastavat salvestist. MÕS-e

kasutatakse aga aina rohkem kuritegevuses modus operandi ehk täideviimise vahendina ning

sellest tulenevalt on põhjendatud ka salvestiste kasutamine kuritegude menetlemisel. Kõige

levinumad juhtumist on nt salakaubavedu, sh üle piiri toimuv salakaubavedu, kuid välistatud ei

ole ka luuretegevus, ründed jne.

Teiseks tohib PPA kasutada salvestist korrakaitselisel eesmärgil kõrgendatud või olulise ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks. KorS-i § 5 lõike 3 kohaselt

tähendab oluline oht ohtu isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele1, keskkonnale või

kuriteo toimepanemise ohtu. Kõrgendatud oht tähendab KorS-i § 5 lõike 4 kohaselt ohtu isiku

elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele2,

suure keskkonnakahju tekkimise või raskete kuritegude toimepanemise ohtu. Selline selge

rahaline ja sisuline eristus tagab, et salvestiste kasutamine on proportsionaalne ja suunatud

ühiskonnale ohtlike olukordade lahendamisele, kaitstes samal ajal isikute eraelu puutumatust.

Kolmandaks nähakse ette eraldi võimalus kasutada salvestisi tagaotsitavate isikute ja esemete

asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi see eesmärk ei pruugi alati olla seotud kuriteo menetlemise

või olulise või kõrgendatud ohuga, kaalutakse indiviidi huve riigi huvidega avaliku korra

tagamisel ja õiguskaitse tõhusal korraldamisel. Riigi huvi prevaleerib, kuna riik peab suutma

kehtestatud reegleid jõustada ning tagama teiste isikute õiguste kaitse, olles seeläbi võimeline

säilitama oma autoriteedi ja ühiskonna turvalisuse.

Lõike 2 kohaselt luuakse selge õiguslik alus, mille kohaselt võib asjakohase tehnilise seadmega

kogutud andmeid salvestada ja säilitada üks aasta alates salvestise tegemisest. Lõikega 1

sätestatakse eelkõige pidevat seiret võimaldav volitus, mis annab eeldused reaalajas

reageerimiseks ning juhtumite lahendamiseks. Andmete säilitamine on aga vajalik, et

võimaldada andmete kasutamist eelkõige süütegude menetlustes. Samas võimaldab andmete

säilitamine ka nende kasutamist nt õhuruumi koordineerimisel, liikluskoridoride loomisel jm

planeerimistegevusel. Lisaks sätestab lõige 2, et politsei andmekogu põhimääruses võib ette

näha lühema andmete säilitamise tähtaja. See erisus on vajalik eelkõige fotode või videote

säilitamise optimeerimiseks, mis võib eeldada väga suurt andmesäilitamise võimekust.

Lõikes 4 on sätestatud andmekooseis, mida töödeldakse salvestise raames. Salvestis sisaldab

järgmisi andmeid:

1. multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist;

2. radaripilt või -video;

1 KorS § 5 lõike 8 punkt 1 sätestab, et olulise väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 8 860 eurot. 2 KorS § 5 lõike 8 punkt 2 sätestab, et suure väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 88 600 eurot.

5 (6)

3. raadioside signaali spektripilt või -video;

4. akustiliste vastuvõtjate andmed;

5. otsese kaugidentimise süsteemi andmed.

Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvad salvestise koosseisu. See tagab

nii andmete kogumise õigusliku selguse ja läbipaistvuse kui ka isikute põhiõiguste kaitse,

vältides liigset andmekogumist. Samuti kindlustab see tehniliste süsteemide toimimise

kooskõla kehtivate õigusnormidega.

Punktis 1 nimetatud multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist on meetod, mis

salvestab lisaks nähtavale valgusele ka teisi valgusspektri osi, näiteks infrapunast või

ultraviolettvalgust. See võimaldab tuvastada objekte, materjale või muutusi, mida inimese silm

tavalisel fotol ei näe. Tegemist on maapeal strateegilistesse asukohtadesse paigaldatud

seadmetega, mis suudavad visuaalselt tuvastada õhus liikuvaid objekte.

Punktis 2 nimetatud radaripilt või -video on radariseadme abil loodud kujutis, mis näitab

objektide asukohta, liikumist või kuju raadiolainete peegeldumise põhjal, sõltumata valgus- või

ilmastikuoludest. Radaripiltidest järjestikku koostatud video võimaldab jälgida objektide

liikumist, muutusi ja tegevusmustreid ajas.

Punktis 3 nimetatud raadioside signaali spektripilt või -video on visuaalne kujutis

raadiosageduste kasutusest, mis näitab, millistel sagedustel, kui tugevalt ja kui pikalt signaalid

esinevad. Spektripiltidest ajas koostatud video võimaldab jälgida raadioside aktiivsuse,

häiringute või signaaliallikate muutumist ja liikumist reaalajas või ajaperioodi jooksul.

Punktis 4 nimetatud akustiliste vastuvõtjate andmed on helianduridelt või

mikrofonisüsteemidelt kogutud info, mis sisaldab näiteks helisignaali tugevust, sagedust,

suunda ja ajastust. Neid andmeid kasutatakse heliallikate tuvastamiseks, asukoha määramiseks

ning tegevuse või objektide analüüsimiseks, näiteks droonide avastamisel.

Punktis 5 nimetatud otsese kaugidentimise süsteemi andmed on Euroopa Liidu

drooniregulatsioonides määratletud elektroonilised andmed, mida droon edastab lennu ajal

raadioside kaudu, et võimaldada drooni ja selle käitaja tuvastamist. Need andmed võivad

sisaldada näiteks drooni unikaalset identifikaatorit, asukohta, kõrgust, kiirust ja käitaja

registreerimisnumbrit

Asjakohaste tehniliste seadmetega kogutavad andmed on olemuselt erinevad ning üksikuna

käsitletuna on otseselt isikuandmeteks eelkõige punktis 5 sätestatud otsese kaugidentimise

andmed. Nimetatud andmed võimaldavad sarnaselt sõiduki registreerimisnumbriga tuvastada

MÕS-i käitaja ehk võimaliku omaniku ja ka piloodi LOIS andmekogu kaudu. Otsese

kaugidentimise andmed sisaldavad käitaja registreerimisnumbrit, mille kohta saab PPA teha

eraldi päringu LOIS-i. Punktis 1 – 4 sätestatud andmed võivad teatud olukordades samuti

võimaldada konkreetse isiku sidumist vastava MÕS-ga, kuid sellise seoses loomine eeldab

täiendavate tegevuste elluviimist, nt lisaks isikute telefonide trianguleerimist konkreetses

asukohas.

Lõige 5 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud andmete salvestis kantakse politsei

andmekogusse õhuruumi jälgimise andmestikku, kus seda säilitatakse vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Antud lõige on seotud ka muudatusega, millega PPVS-i § 10

lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 ning luuakse eraldi õhuruumi jälgimise andmestik. Õhuruumi

jälgimiseks on otsustatud luua uus andmestik eelkõige just põhjusel, et tegemist on uue

valdkonnaga, mis eeldab eraldi andmetele juurdepääsu ning säilitamise reguleerimist. Kuigi

6 (6)

loodavas andmestikus säilitatakse andmeid üks aasta, siis võib politsei andmekogu

põhimääruses ette näha ka selle andmestiku andmete lühema säilitamise tähtaja. Lisaks sätestab

lõige 5, et kui andmete salvestist kantakse mõnda teise politseiandmekogu põhimääruses

reguleeritud andmestikku, siis säilitatakse neid andmeid vastava andmestiku säilitamistähtaja

lõppemiseni. Nt kui õhuruumi jälgimise andmed seotakse mõne süüteomenetlusega, siis

kohalduvad sellele samad säilitamise tähtajad nagu ülejäänud süüteoandmetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Riigikantselei

Politsei- ja Piirivalveamet