Muudatusettepanekud

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja:Kaitseministeerium

Märge tehtud: [Kehtiv alates]

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Kehtiv kuni]

Alus: [Alus]

Hr Kalev Stoicescu Riigikogu riigikaitsekomisjon 29.05.2026 nr 5-1/26/13

[Adressaadi aadress: 1] [email protected]

Ettepanek Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõule (907 SE) muudatusettepanekute tegemiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni menetluses on seaduseelnõu Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve) 907 SE (edaspidi eelnõu 907 SE), millega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik. Alljärgnevalt esitame eelnõule 907 SE muudatusettepanekud ning loodame, et saate nimetatud ettepanekutega eelnõu menetlemisel arvestada. 1. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 1 esitatud Kaitseväe korralduse seaduse § 41 lõikesse 1 pärast sõna „ründele“ sõnad „ning neid tõrjuda“. Selgitus: Muudatusega täpsustatakse lahinguvalve definitsiooni, lisades sellele ohtude ja rünnete tõrjumise. Lahinguvalve eesmärk ei ole üksnes tagada valmisolek ohtudele või ründele reageerimiseks, vaid vajaduse korral ka nende vahetu tõrjumine. Seetõttu on põhjendatud täiendada definitsiooni sõnadega „ning neid tõrjuda“, et norm hõlmaks selgelt ka tegevust, mis on suunatud ohu või ründe lõpetamisele või selle mõju ärahoidmisele. 2. Teeme ettepanekumuuta eelnõu § 1 punktis 1 esitatud Kaitseväe korralduse seaduse § 41 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Lahinguvalve raames võib täita:

1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud riigi sõjalise kaitsmise ülesannet;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ülesannet;

3) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 46 ja 410 nimetatud ülesandeid;

4) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamise korral kriisiolukorra

lahendamise, riigipiiri valvamise ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmise

ning isikute kaitsmise või riigivastase ja avaliku rahu vastaste süütegude tõrjumise ülesannet;

5) käesoleva seaduse § 31 lõikes 11 nimetatud edasilükkamatu pädevuse rakendamist.“. Selgitus: Säte on sõnastatud ümber punktiloendina rakendamise lihtsuse eesmärgil. Osaliselt on muudatus seotud ka Riigikogu menetluses oleva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõuga (668 SE), millega muudetakse mh korrakaitseseaduses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsiooni ning ülesannete loetelu, millesse Kaitseväge ja Kaitseliitu saab kaasata. Riiklikku järelevalvesse kaasamise korral saab näiteks Kaitseväge kaasata kriisiolukorra lahendamisse, mis lisandub eelnõuga 668 SE (edaspidi eelnõu 668 SE). Samuti nähakse eelnõuga 668 SE ette võimalus kaasata Kaitseväge politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) ning selle alusel määratud isikute kaitsmisse ning riigivastase ja avaliku rahu vastaste süütegude tõrjumisse. PPVS-i kohaselt on kaitstavateks isikuteks näiteks Vabariigi President ja tema perekond, peaminister, välisriigi riigipead ja valitsusjuhid. Kaitseväe kaasamine on vajalik eelkõige olukordades, kus kaitstavate isikute vastu suunatud oht on seotud riigikaitselise, sõjalise või hübriidse ohuga või kus ohu laad, intensiivsus või võimalik mõju ületab tavapärase korrakaitselise

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

tegevuse raamid. Kõrgete ametiisikute vastu suunatud rünne või muu vaenulik tegevus võib ohustada riigi juhtimisvõimet, põhiseadusliku korra toimimist ning riigi julgeolekut laiemalt. Välisriikide riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite kaitse tagamine on oluline ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste ning välissuhtluse toimimise seisukohast. Kõrgetasemeliste välisdelegatsioonide turvalisuse tagamine on rahvusvaheliselt tunnustatud vastuvõtva riigi kohustus ning selle nõuetekohane täitmine mõjutab otseselt Eesti usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis. Kaitseväe kaasamine võimaldab vajaduse korral tagada kõrgendatud julgeolekumeetmed olukordades, kus esineb kõrgendatud terrorismi-, sabotaaži- või muu riigikaitselise ohuga seotud risk. Kaitseväe kaasamine riigivastaste ja avaliku rahu vastaste süütegude tõrjumisse on vajalik olukordades, kus julgeolekuoht ületab tavapärase korrakaitselise olukorra ning ohustab riigi põhiseaduslikku korda, territoriaalset terviklikkust, elanikkonna turvalisust või riigi toimepidevust. Riigivastased süüteod, sealhulgas tegevus, mille eesmärk on Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse või põhiseadusliku korra kahjustamine, võivad oma olemuselt olla seotud organiseeritud, relvastatud või välisriigi toetatud tegevusega, mille tõrjumiseks ei pruugi üksnes Politsei- ja Piirivalveameti võimekused olla piisavad. Kaitseväe kaasamise õigusliku aluse olemasolu võimaldab tagada paindliku ja kiire reageerimise olukordades, kus ohu olemus võib kiiresti muutuda või eskaleeruda. Muudatusettepanekuga nähakse ette, et nimetatud ülesannetesse saab kaasata kaitseväelasi ka lahinguvalve raames. 3. Teeme ettepanekujätta eelnõu §-st 1 välja punkt 3 (Kaitseväe korralduse seaduse § 44 lõige 1 muudatus), muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt. Väljajäetav tekst:

„3) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 49“ tekstiosaga „§-des 49 ja 491“;“.

Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline. Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatud muudatus ei ole enam vajalik, kuna Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 668 SE muudetakse Kaitseväe korralduse seaduse § 44 lõike 1 sõnastust ning jäetakse sellest välja viited teistele Kaitseväe korralduse seaduse sätetele. Kuna eelnõuga 668 SE kavandatud muudatused jõustuvad eeldatavasti enne eelnõu 907 SE muudatusi, ei ole § 44 lõike 1 viite täiendamine enam asjakohane. 4. Teeme ettepanekumuuta eelnõu § 2 punktis 3 esitatud kaitseväeteenistuse seaduse § 61 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja reservväelane olema enne läbinud lahinguvalve ülesande täitmiseks vajaliku erimeetme rakendamise ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe ning esmase sõjaväelise väljaõppe.“.

Selgitus:

Muudatusega täpsustatakse ajateenija ja reservväelase lahinguvalve ülesande täitmise eeltingimusi.

Lahinguvalve ülesannet võib täita üksnes ajateenija või reservväelane, kes on enne läbinud selle

ülesande täitmiseks vajaliku erimeetme rakendamise ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe ning

esmase sõjaväelise väljaõppe.

Täpsustus on vajalik, kuna lahinguvalve ülesande täitmine võib eeldada erimeetme rakendamist ja

vahetu sunni kohaldamist. Selliste meetmete õiguspärane ja proportsionaalne kasutamine eeldab

vastavat ettevalmistust, sealhulgas teadmisi meetmete rakendamise alustest, vahetu sunni kohaldamise

tingimustest ja piiridest ning praktilisi oskusi nende kasutamiseks. Ilma vajaliku väljaõppeta ei saa

ajateenijale ega reservväelasele lahinguvalve ülesannet anda.

5. Teeme ettepanekutäiendada eelnõu § 2 punktis 3 esitatud kaitseväeteenistuse seadu §-i 61 lõikega 4

järgmises sõnastuses:

„(4) Lahinguvalve ülesannet täitva ajateenija ja reservväelase erimeetme rakendamise ja vahetu sunni

kohaldamise väljaõppe nõuded ja läbiviimise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.“.

Selgitus:

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Sarnaselt sõjaväelise väljaõppe nõuete ja õppekavade kehtestamisele sätestatakse Kaitseväe juhataja

pädevus kehtestada lahinguvalve ülesannet täitva ajateenija ja reservväelase erimeetme rakendamise

ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe nõuded ja kord. Kaitseväe juhataja pädevus on põhjendatud,

kuna lahinguvalve ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe on vahetult seotud Kaitseväe ülesannete, üksuste

väljaõppekorralduse ja teenistusülesannete täitmisega. Sõjaväelise väljaõppe eeskiri on väljaõppe

nõuete alusdokument, mis määrab kindlaks väljaõppe põhimõtted ning väljaõppelahenduse

väljatöötamise, väljaõppe läbiviimise ja hindamise korralduse.

Normis ei ole põhjendatud fikseerida jäigalt konkreetset tunnimahtu, vaid oluline on määratleda

väljaõppe sisuline nõue. Väljaõppe maht ja ülesehitus on väljaõppekorralduslik küsimus, mida saab

määrata Kaitseväe väljaõppesüsteemis õppekava, kursuse, kursusekava või teema kaudu. Eeskirja

kohaselt viiakse väljaõpet läbi õppekava alusel, õppekava sisulise liigendamise ühik on moodul ehk

Kaitseväes kursus ning kursuse sisulise liigendamise ühik on teema.

Selline lahendus võimaldab arvestada väeliikide ja üksuste eripärasid, säilitades samal ajal Kaitseväe

juhataja vastutuse selle eest, et lahinguvalve ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe on läbitud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister