Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 29.04.2026 nr nr 12-1/26/101

Meie 29.05.2026 nr 9.3-4/26/3546-2

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande

eelnõude esitamine kooskõlastamiseks

Piirsalu ja Aidu alade osas

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 37 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) esimese etapi aruande eelnõud Piirsalu ja Aidu alade osas.

REP ja KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 ning 2025. aastal läbi

viidud asukoha eelvaliku menetluses hinnati võimalike asukohtadena Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-

Kiviõli, Piirsalu ja Aidu ala. Vabariigi Valitsus kehtestas REP-i osaliselt 22.08.2025

korraldusega nr 151 Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Asukoha eelvaliku ja mõjude

hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes leiti, et kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei ole

kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud asukohad, on need siiski sobilikud toetamaks riigi

eriplaneeringu eesmärki, kuid seda erinevate tingimuste tõttu, kas väiksemas mahus või

teatavate piirangutega. Kaitseministeerium otsustas REP-i menetluse viia lõpuni ka Piirsalu ja

Aidu aladel. Piirsalu ja Aidu alal täpsustatakse kavandatavat tegevust võrreldes põhiaruandes

käsitletuga.

Täpsustatud lahenduse kohaselt kavandatakse Piirsalu alale lõhkeainete tootmisega seotud

tootmiskomplekse lõhkeainetehas. Kavandatav tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning

sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sh vajadusel tootmisprotsessis vajalike lähteainete

tootmist (nt heksamiini tootmist). Tegemist on lõhkeainete tootmisega seotud tehnoloogilise

tervikuga. Samuti rajatakse alale lõhkematerjali hoidlad.

Piirsalu kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse riigikaitsemaa sihtotstarbega Kõuemaru

(68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustele, millest moodustatakse kaks

krunti, mis jäävad eelvalikuala piiresse. Kavandatav tootmisüksus on kaasaegne

lõhkeainetööstusekompleks, mille põhitegevuseks on tehniliste kemikaalide ja energeetiliste

materjalide süntees. Tootmisseadmed paiknevad valdavalt siseruumides või kinnistes

tehnoloogilistes estakaadides. Välitingimustes asuvad peamiselt mahutipargid ja torustikusillad.

Peamised müraallikad (kompressorid, tsentrifuugid, ventilaatorid) paigutatakse hoonetesse või

varustatakse mürasummutitega. Pidev välismüra tase on madal ning siseruumides teostatavate

2(4)

tööde piirkonnale iseloomulik. Tundlike objektide suunal rakendatakse vajadusel täiendavaid

mürataset alandavaid meetmeid, et saavutada nõutud müratase. Plahvatusmüra ei teki, kuna

lõhkeaine katsetusi alal läbi ei viida.

Piirsalu kaitsetööstuspargi veevajadus on kuni 350 m³/ööp, millest suurema osa moodustab

tootmisprotsessi suunatav vesi, kuid arvestatud on ka olmevee vajadusega. Veevarustuses

kasutatakse põhjavett. Kuna piirkonnas puudub võimalus kasutada ühisveevärki, siis on vajalik

oma puurkaevu ning veetöötlusjaama rajamine. Põhjaveevõtt kavandatakse Ordoviitsiumi-

Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksidest. Tootmisprotsessis vajalik

demineraliseeritud vesi saadakse pöördosmoosil põhineva veetöötluse abil.

Kuigi ei prognoosita igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra (samuti vibratsiooni)

normtasemete ületamist (ega normtasemete lähedast olukorda) lähimate eluhoonete juures,

tuuakse planeeringus välja üldised soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud

müra vähendamiseks.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega

pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad)

tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist

pinnasesse. Hoidlate ja mahutite puhul tuleb vajadusel ette näha vett mitteläbilaskvast inertsest

materjalist lekkekindlad vannid (piirded), mis takistavad saasteainete levikut pinnasesse ja

keskkonda. Samuti võib olla vajalik hoidlate sademevee kogumissüsteem projekteerida selliselt,

et see on isoleeritud või vajadusel kiiresti isoleeritav ühiskanalisatsioonist või suublast,

võimaldades avariiolukorras saastunud sademevee kontrollitud kogumist ja käitlemist.

Aidu piirkonnas kavandatakse kaitsetööstuspargile vajalik ala maatulundusmaa sihtotstarbega

Kohtla metskond 200 (43801:001:0133) ja Kohtla metskond 13 (44901:002:0630)

maaüksustele. Aidu planeeringualale lähim eluhoone (Aidu-Liiva külas) jääb ca 1,1 km

kaugusele ala piirist loodesse. Ala piirist lähima 2 km tsooni jääb veel kaks eluhoonet: Aidu-

Liiva külas asuvad Vanatalu (ca 1,84 km kaugusel) ja Liiva kinnistute (ca 1,99 km) eluhooned.

Aidu alale planeeritakse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjalide või lõhkeaine tootmine.

Mõju hinnatakse eeskätt suurekaliibrilise laskemoona tootmise vajadustest lähtuvalt, kuid ala

võib kasutada ka väikese- või keskmise kaliibriga laskemoona tootmiseks. Suurekaliibrilise

laskemoonatootmisega seotud tegevused tööstuspargis on laskemoona komponentide, sh

lõhkeaine ja püssirohu ladustamine, komponentide valmistamine, laskemoona täitmine

lõhkeainega ja laskemoona komplekteerimine, teadus- ja arendustegevus, toodangu

ladustamine, lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamine. Lisaks on alale planeeritud katseplats ja

tootmisjääkide hävitusplats, mille täpsed asukohad määratakse projekteerimisel lubatud ala

piires.

Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 m3 ööpäevas, krundile rajatakse veevõtuks

puurkaev(ud). KSH.s toodud soovitus on võimalusel lahendada veevarustus Ordoviitsiumi

põhjaveekompleksi rajatud veehaarde baasil. Kui planeeritakse kasutada sügavamaid

põhjaveekihte, siis tuleb projekteerimisel arvestada KSH-s toodud tingimusi ja seirekava.

Heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on ühendatud

Ojamaa jõega. Väiksemas koguses on võimalik heitvett immutada ka pinnasesse.

Igapäevase tootmisprotsessiga seotud peamised müraallikad (kompressorid, tsentrifuugid,

ventilaatorid) paigutatakse hoonetesse või varustatakse mürasummutitega ning tundlike

objektide suunal rakendatakse vajadusel täiendavaid mürataset alandavaid meetmeid, et

saavutada nõutud müratase. KSH-s on välja toodud üldised soovitused võimaliku igapäevase

tootmistegevusega seotud müra vähendamiseks. Lisaks võib kaasneda müra ka

kaitsetööstusparki ja pargist välja suunduvate autode liikumisega, tegevuse täpsustamisel on

soovitatav analüüsida võimalikku liikluskoormuse kasvu ning vajadusel hinnata

leevendusmeetmete rakendamise vajadust.

3(4)

Plahvatusmüra võib tekkida juhul, kui katseplatsil tehakse väiksema koguse lõhkematerjaliga

staatilisi katsetusi. Katselõhkamisi kavandatakse ainult päevasele tööajale ning KSH-s on

analüüsitud erineva lõhkeaine koguse ning erineva lõhkamiste arvuga päevade müraolukorda

ning välja toodud lõhketöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju vähendamiseks erinevaid

meetmed.

KSH kohaselt lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole ette näha märkimisväärset

igapäevast müra koosmõju ka olemasolevate ja/või kavandatavate tuuleparkidega.

Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

eelnõud Piirsalu ja Aidu alade kohta kaitsetööstuspargi tööstusala igapäevase

tootmistegevuse osas järgmistel tingimustel:

1. Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides teostada täpsemad müra leviku

arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt

kavandatavatest seadmetest ja ka tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise

põhiselt), sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra vähendamisi vajadust ja võimalusi. Lisaks

hinnata ka müra koosmõju Aidu piirkonnas asuvate teiste müraallikatega (sh tuulikud).

2. Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides teostada täpsemad müra

hinnangud liiklusmüra osas.

3. Aidu külas Paadi kinnistul asub Aidu karjääri supluskoht (avalik veekogu), mille

suplusvee kvaliteeti seiratakse ning soodustatakse puhkamisvõimalusi. Kavandatava

tegevuse elluviimisel tuleb arvestada, et kui planeeritava supluskoha veekogusse

juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase olema supluskohast või supelrannast

vähemalt 200 meetri kaugusel ning veeseaduse § 129 lg 6 kohaselt ei tohi sademeveelase

põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

Täpsustame, et planeeringus valitud alade vahetus läheduses asuvate elamualade kohta

puuduvad teadaolevad müratasemete mõõtmised (mõõtmistulemused), mistõttu pole võimalik

hinnata hetkel kehtivat müraolukorda ja planeeritava tootmistegevuse mõju elanikele.

Soovitame need mõõtmised läbi viia.

Kaitsetööstuspargi katseplatsil kavandatavate tegevuste (sh lõhatava lõhkeaine kogused,

lõhkamiste ajagraafik) osas amet arvamust ei anna, kuna ameti hinnangul keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tööstusmüra norme (hinnatud müratasemeid) ei

ole asjakohane rakendada laskemoona katselõhkamistega seotud tegevuste hindamiseks. (vt

Terviseameti 30.06.2025 kiri nr 9.3-2/25/2563-8). Aidu planeeringualast ca 10 km kaugusele

kavandatava Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi ala osas on soovitatav katselõhkamiste päevade

(graafiku) kavandamisel Aidu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide osas teha koostööd ning

võimalusel vältida samaaegseid suurema lõhkeaine kogusega lõhkamispäevi. Katselõhkamiste

planeerimisel lähtuda elanike terviseohutuse seisukohast ning võimalusel minimiseerida

lõhkamismüra häiringuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Natalja Šubina

nõunik

4(4)

Natalja Šubina

5279826 [email protected]