Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmise määruse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise esitamise tagasiside
29. mai 2026
Eesti Tantsunõukogu teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku vaadata üle erateatrite tegevustoetuste määruse muudatusettepanekud ja põhimõtted. Praegusel kujul süvendavad planeeritavad muudatused struktuurset ebavõrdsust ning seavad ohtu nii tantsuvaldkonna jätkusuutlikkuse kui ka Eesti etenduskunstide mitmekesisuse laiemalt.
Kehtestatud hindamismudel lähtub samadest kunstilistest ja organisatsioonilistest alustest nii sõnateatrite kui ka tantsuteatrite puhul, kuigi nende valdkondade tegutsemistingimused ei ole võrreldavad. Eestis puuduvad kaasaegsele tantsukunstile suunatud püsivad riiklikud loomekeskused ja taristu ning tantsuorganisatsioonidel ei ole võrreldavaid institutsionaalseid ressursse sõnateatritega. Sellises olukorras asetab ühtne hindamissüsteem tantsuorganisatsioonid püsivalt nõrgemasse konkurentsipositsiooni.
Peame eriti problemaatiliseks toetuse ülempiiri tõstmist olukorras, kus tegevustoetuste kogumaht ei suurene ning samaaegset loobumist proportsionaalse vähendamise põhimõttest. Nende muudatuste koosmõju soosib institutsionaalselt tugevamaid ja suuremaid organisatsioone ning vähendab väiksemate teatrite, eriti tantsuorganisatsioonide, tegevusvõimekust. Esialgsete arvutuste järgi, mis põhinevad varasemate aastate hinnetel, langeks tantsukunstile pühendunud teatrite osakaal erateatrite tegevustoetustest ligikaudu 7,7%-ni, mis ei võimalda tagada valdkonna jätkusuutlikku arengut.
Samuti leiame, et rahvusvahelise tegevuse osakaalu vähendamine hindamiskriteeriumites ei ole kooskõlas strateegiadokumendi „Kultuur 2030“ eesmärkidega. Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning rahvusvaheline koostöö on selle arenguks vältimatu. Ka regionaalse tegevuse eesmärgid on seatud liiga madalale ega võimalda hinnata organisatsioonide tegelikku mõju kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamisel.
Näeme problemaatilisena ka tegevustoetuste pidevat iga-aastast kõikumist, mis ei võimalda organisatsioonidel teha pikaajalisi ja vastutustundlikke otsuseid. Eriti mõjutab see tantsuvaldkonda, kus arendusprotsessid, rahvusvahelised koostööd ja publiku kasvatamine eeldavad mitmeaastast järjepidevat tööd. Üheaastane toetustsükkel ei võimalda sisuliste arengute elluviimist ega nende mõju hindamist.
Eeltoodust tulenevalt teeme Kultuuriministeeriumile järgmised ettepanekud:
• säilitada proportsionaalse vähendamise põhimõte ning loobuda toetuse ülempiiri tõstmisest olukorras, kus toetuste kogumaht ei suurene;
• töötada välja tantsukunsti valdkonna eripärasid ning taristulist olukorda arvestavad hindamiskriteeriumid;
• suurendada rahvusvahelise koostöö ja Eesti kultuuri rahvusvahelise nähtavuse osakaalu hindamises;
• väärtustada sisuliselt regionaalset tegevust ning selle mõju toetuse määramisel;
• tagada kõigile taotlejatele võrdsetel alustel vähemalt kolmeaastane tegevustoetuse periood, et võimaldada pikaajalist planeerimist ja valdkonna arengut;
• suurendada erateatrite tegevustoetuste kogumahtu, et tagada Eesti teatrivälja mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.
Eesti etenduskunstide mitmekesisuse säilitamiseks on oluline, et rahastamissüsteem arvestaks erinevate kunstiliikide tegelikke toimimistingimusi ning toetaks nende pikaajalist arengut.
Eesti Tantsunõukogu nimel
Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava
Tiina Ollesk, Fine 5 Tantsuteater
Raido Bergstein, Eesti Tantsuagentuur