Ülikoolide ettepanekud ELi uue eelarveperioodi 2028–2034 riigiplaani sisustamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

Sotsiaalministeerium

29.05.2026

Ülikoolide ettepanekud ELi uue eelarveperioodi 2028–2034 riigiplaani sisustamiseks Austatud ministrid Eestis ja Euroopa Liidus toimuvad ettevalmistused ELi ja rgmise eelarveraamistiku sisustamiseks ja kokkuleppimiseks ning Eestis on selleks ka ivitatud riigiplaani koostamine. ELi toetused on varasematel perioodidel olnud u likoolidele va ga oluline vahend ko rghariduse ning teadus- ja arendustegevuse vo imekuse kasvatamisel ja kvaliteedi arendamisel. Soovime, et ka ja rgmisel, juba ettevalmistamisel oleval ELi toetuste perioodil, mis algab 2028, po o rataks senisest enam ta helepanu investeeringutele, mis aitavad suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivo imet ja majanduse teadmusmahukust ning samal ajal lahendada u hiskondlikke probleeme. Ü likoolid on tutvunud Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud riigiplaani esialgsete rahastamistaotlustega1. Tunnustame ministeeriume suure ja po hjaliku to o eest. Positiivne on na ha, et mitmed u likoolidele olulised teemad on leidnud riigiplaani taotlustes rohkemal vo i va hemal ma a ral ka sitlemist. Samas mo istame, et ministeeriumide taotluste maht on eelarvevo imalustest mitu korda suurem ning toetuste fookus riigiplaani edasise koostamise ka igus kindlasti kitseneb. Kuna praegu koguvad ministeeriumid nendele taotlustele tagasisidet, saadame teile u likoolide u hised ettepanekud Eesti riigiplaani sisustamiseks, et saaksite edasiste valikute tegemisel nendega arvestada. Ü likoolide ettepanekud ei puuduta kitsalt u ksnes teadus- ja arendustegevuse ning ko rghariduse valdkondi, vaid la htuvad ka laiemast ootusest, et avaliku sektori investeeringuteks kavandatavates meetmetes oleks u likoolidel avalik-o iguslike juriidiliste isikutena ligipa a s toetuste taotlemisele. Seeto ttu po o rdumegi korraga mitme ministeeriumi poole, et toetusmeetmete kavandamisel va ltida katmata alasid ja dubleerimist ning leida ko ige mo jusamad lahendused. Osa ettepanekuid puudutab mitme ministeeriumi vastutusala - seeto ttu kirjeldame u likoolide investeerimisvajadusi tervikuna, kuid loodame koosto o s ministeeriumidega leida sobiva lahenduse, millise ministeeriumi vo i meetmete kaudu vastav toetusvo imalus luua. Kutsume u les suuremale ministeeriumide vahelisele koosto o le, et va ltida olukorda, kus olulised teemad vo ivad ja a da haldusalade vahele. Juhul, kui osa u likoolide strateegilistest investeerimisvajadustest ei sobitu otseselt ELi kavandatavate rahastusmeetmete alla, peame oluliseks, et riik annaks paralleelselt selge kindluse

1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/riiklik-partnerluskava-2028- 2034#rahastamistaotlused

nende toetamiseks riigieelarveliste vo i muude siseriiklike instrumentide kaudu, na hes just ko rghariduse ning teadus- ja arendustegevuse strateegilisi investeeringuid senisest enam ka riikliku konkurentsivo ime ja julgeoleku lahutamatu osana. 1. Teadmussiire ja ülikoolide koostöö ettevõtetega ning valdkondlikud teadusuuringud Eesti ja EL strateegiline prioriteet on to sta majanduse tootlikkust, lisandva a rtust ja ekspordivo imekust. Ja rgneval ku mnendil on vaja oluliselt tugevdada Eesti teadusmahuka uusettevo tluse arengut ja u likoolide hargettevo tete loomist ning kasvu, et teadmistest su nniks senisest rohkem ko rgtehnoloogilisi ja rahvusvaheliselt konkurentsivo imelisi ettevo tteid. Oluline on ja tkuvalt toetada ettevo tete rakendusuuringuid ja arendusprojekte koosto o s u likoolidega ning tugevdada innovatsiooniteenuseid, mis aitavad teadustulemustel jo uda turule ja reaalsesse kasutusse nii erasektoris kui avalikes teenustes ja poliitikakujundamises. Arvestades, et 43% ELi toetusest peab minema kliima- ja keskkonnaeesma rkidele, siis tuleb teadus- ja arendustegevuses ning teadmussiirde meetmetes po o rata ta helepanu valdkondadele nagu puhas, taskukohane ja varustuskindel energia ning ringmajandus, kestlik po llumajandus ja metsandus ning kohalike ressursside va a rindamine, mille po hjal tuleks kujundada meetmeid ressursi- ja toidujulgeoleku tagamiseks, energia- ja heiteto husa energiatootmise, ehituse ja arhitektuuri, renoveerimise, transpordi ja to o stuse sektorite jaoks. Kasvava ta htsusega on kaitseinnovatsioon ja dual-use lahendused, kus teadusasutused teevad koosto o d kaitseto o stuse ja riigiga, toetades nii riigikaitset ja majandusarengut. Lisaks tehnoloogilistele vo imekustele tuleb arendada ka inimesekeskseid la henemisi, mis tugevdavad u hiskonna usaldust ja sidusust, toetavad inimeste vastupanuvo imet, kohanemist ja toimetulekut tehnoloogiliste ja julgeolekumuutuste mo judega. Teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmete sihtgruppi peavad ettevo tete ko rval kuuluma ka u likoolid ja teadusasutused. Na iteks TemTA programmi ja rel on vaja kujundada terviklik teadus- ettevo tluskoosto o meetmeahel: baasvo imekuste ja koosto o kontaktide arendamine; konsortsiumipo hine meede, kus ettevo te lahendab konkreetset arendusprobleemi koos u likooli vo i teadusasutusega; ning EIC Pathfinderi-laadne instrument ko rge teadusriski ja la bimurdelise potentsiaaliga ideede arendamiseks. Selline la henemine on koosko las OECD 2026 Eestile antud soovitusega tugevdada avaliku ja erasektori T&A koosto o d ning u likoolide, ettevo tete ja riigi partnerlusi. EIC Pathfinderi eeskujul peaks instrument vo imaldama nii temaatiliselt avatud suunda kui ka strateegilisi va ljakutseid ning arvestama, et ko rge riskiga projektides ei ole tulemuse ta ielik saavutamine alati ette tagatav. Samuti tuleks toetada avatud innovatsioonivo rgustikke, mis u hendavad ettevo tteid, u likoole, teadusasutusi ja avalikku sektorit su steemseks teadmussiirdeks ning pikaajalisema valdkondliku mo ju loomiseks. Praegu kavandatakse riigiplaanis teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmeid mitme ministeeriumi vastutusalas, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis, aga ka mujal (na iteks loomemajanduse toetamine Kultuuriministeeriumis) ja see va a rib tunnustust. Ü likoolide soov on, et nende meetmete kujundamisel rakendataks terviklikku ja koordineeritud la henemist u le halduspiiride, et teadustulemuste liikumine majandusse ja u hiskonda ei ja a ks killustunuks ega takerduks va a rtusahela lu nkadesse. Peame oluliseks, et meetmed oleksid teadusriski arvestavad, etapiviisilised ning arvestaksid erinevate teadusvaldkondade eripa radega. Samuti on va ga oluline tagada erinevate ministeeriumide valdkondlike teadusuuringute toetamisel u htsed po himo tted ning va hendada tarbetut halduskoormust. Eraldi ro hutame, et Kultuuriministeeriumi loomemajanduse arendamisele suunatud meetmetes tuleb kaasata sihtgruppi ka u likoolid, et toetada loomevaldkondade teadmusmahukust, ettevo tluskoosto o d ning kultuuri-, kunsti- ja tehnoloogiapo histe lahenduste arendamist. Samuti tuleb Kaitseministeeriumi kaitseto o stusele suunatud meetmetes tagada u likoolide kaasamine ettevo tete arenduspartneritena.

2. Õppe‑ ja teadustaristu O ppe‑ ja teadustööks vajalik spetsiifiline aparatuur ja seda toetav taristu vajavad järgneval perioodil sihipäraseid investeeringuid, et Eesti kõrgharidus ja teadus püsiksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Oluline on investeerida kaasaegsetesse laboritesse ja seadmetesse, mis muuhulgas võimaldavad arendada interdistsiplinaarseid uurimissuundi. Investeeringud spetsiifilisse taristusse on mo nes valdkonnas (na iteks veterinaarmeditsiin) vajalikud, et tagada o ppe- ja teadustaristu vastavus rahvusvahelise akrediteeringu sa ilimiseks vajalikele no uetele. Samuti on na iteks arstide ja relkasvu tagamiseks vaja arendada meditsiinio ppe taristut ja simulatsioonikeskkondi, mis vo imaldavad omandada praktilisi oskusi kaasaegses ja patsiendiohutust toetavas o ppekeskkonnas. Teadustaristuga seotud meetmete puhul vo iks korraga rakendada kahte la henemist. Esimene la henemine oleks see, et nn va ikese ja keskmise suurusega teadustaristu (alla 100 000 euro) komponendi vo iks teatud osakaaluga integreerida igasse uurimistegevust toetavasse meetmesse. Taotlejal on siis vo imalus suunata kindel osa lubatud kuludest taristusse. Teine oleks eraldi meede nn suurtaristule, et asutused saaksid teha pikemaajalisi ja strateegilisi investeeringuid teaduspotentsiaali to stmiseks, sh koosto o s teiste asutuste ja rahvusvaheliste partneritega. Praegu riigiplaani ettepanekutes o ppe‑ ja teadustöö taristu sihttoetused sisuliselt puuduvad. Teadustaristute ettepanek ja kriitilisus on suuresti tingitud sellest, et juba ka esoleval perioodil (2021–2027) ei ole u ldjuhul lubatud neid u htekuuluvuspoliitika vahenditest rahastada. Kui selline vo imalus va listada ka 2028–2034 perioodiks, siis tekitab see pikaajalise taristute investeerimisvajaku ja mo jutab otseselt seda, kui edukalt suudavad u likoolid ta ita neile pu stitatud eesma rke. Sellisel juhul ei suudaks u likoolid enam ettevo tetele ja avaliku sektori partneritele pakkuda tipptasemel taristuteenuseid ning kannataks teaduse kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivo ime. Praegu teadaolevalt EL uue perioodi rahastustingimused ei va lista u likoolide o ppe- ja teadustaristu toetamist. Kui aga Eesti riik ise otsustab EL toetusi taristule mitte kavandada, on vaja alternatiivset pikka vaadet, kuidas riik sellesse valdkonda panustab. 3. Digiareng Eesti u likoolide rahvusvahelise konkurentsivo ime ning digiriigi arengu eelduseks on tulevikukindel digitaristu, mis toetab teadust, o pet, innovatsiooni ning avaliku sektori ja ettevo tluse vajadusi. Ja rgneval ku mnendil on vajalikud su steemsed investeeringud u likoolide digivo imekusse, et kiirendada tehisaru rakendamist ja parandada digiteenuste kvaliteeti. • Ü lio pilastele ja o ppijatele suunatud digiteenused. Ü likoolide digiteenused peavad

vo imaldama paindlikku ja elukaarepo hist o ppimist ning toetama to o turu muutuvaid vajadusi. Oluliseks sihiks on u likoolide u hise o ppeinfosu steemi (O IS) ja integreeritud digikampuse arendamine, mis vo imaldab ku mnetel tuhandetel u lio pilastel ja ta ienduskoolituses osalejatel liikuda sujuvalt eri ko rgkoolide ja o ppevormide vahel. Personaalsed o pirajad, nu u disaegsed e-õppe lahendused ja kvaliteetne kasutajakogemus toetavad elukestvat õpet, vähendavad süsteemide dubleerimist ning tugevdavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivo imet ja toetavad Eesti kui digiriigi kuvandit.

• Teadus‑ ja arvutusvõimekuse taristu. Tehisaru ja rjest laialdasem kasutamine teaduses, o ppes, ettevo tluses ja avalikes teenustes ning suurandmete to o tlemine ja kasvavad andmemahud eeldavad tugevat digitaristut. Seeto ttu on vaja investeeringuid u likoolide tehisaru taristusse, ko rgtasemel arvutusvo imekusse (HPC) ning turvalistesse andmeto o tluskeskkondadesse, mis teenindaksid u heaegselt teadusasutusi, ettevo tteid ja riigiasutusi. Selline taristu on eelduseks andmepo hisele teadusto o le, rahvusvahelisele koosto o le ja teadmussiirdele.

• Digitaalsed andmekogud ja arhiivid. Teadusandmete ja kultuuripa randi sa ilitamiseks ning taaskasutuseks on vajalik arendada digitaalseid andmekogusid ja arhiive, nende ka ttesaadavust ja kasutamise vo imalusi, et toetada avatud teadust, uuendusmeelset ettevo tlust ja koosto o d avaliku sektoriga ning eesti keele ja kultuuri kestlikku arengut. Suurte

ja sageli tundlike andmemahtude to ttu on andmekogude turvalisus ja andmekaitse strateegiline prioriteet.

Riigiplaani taotlustes on digitaristu, tehisaru, arvutusvo imekuse (HPC), ku berturvalisuse ja digiteenuste arendamine ka sitletud eelko ige Justiits- ja Digiministeeriumi taotlustes. Samas ei ole nendes taotlustes üheselt selge, millises ulatuses on võimalik toetada avalike ülikoolide digitaristut, sh tehisaru rakendusteks ja teadustööks vajalikku HPC vo imekust. Ü likoolide soov on selgelt va lja tuua, millised digitaristu arendused on riigiplaani raames toetatavad ning kuidas on kavandatud u likoolide ligipa a s nendele investeeringutele. Positiivne on Haridus- ja Teadusministeeriumi eesma rk toetada o ppetaristu ja o ppeinfosu steemide arendamist o ppeasutustes, et tagada nende parem toimepidevus ning toetada o ppe ajakohastamist. Peame va ga oluliseks, et need toetusvo imalused saaksid riigiplaanis kajastatud. 4. Hoonete energiatõhusus Ü likoolide o ppe- ja teadushooned moodustavad arvestatava osa Eesti avaliku sektori hoonefondist (Kliimaministeeriumi andmetel kuni 10%) ning need vajavad lähikümnendil märkimisväärses mahus kapitaliinvesteeringuid. Suurel osal u likoolide hoonetest puuduvad energiama rgised. Samas energiato hususe investeeringud on va ltimatud, arvestades EL energiato hususe direktiivist ja hoonete energiato hususe direktiivist tulenevaid kohustusi avalikule sektorile ning Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Nende investeeringute kaudu on võimalik vähendada hoonete u lalpidamiskulusid, va hendada keskkonnamõju ja parandada sisekliimat, suurendada hoonete kriisikindlust ning tagada kaasaegsed ja kvaliteetsed õpi- ja töötingimused, mis on kõrghariduse ja teadustegevuse toimimise eelduseks. Ü likoolide hoonefondi korrastamine aitab ka riigil ta ita EL regulatsioonidest tulenevaid avaliku sektori energiato hususe no udeid. Ü likoolide vo imekus ja kogemus hooneid lisatoetuste abil kaasajastada on va ga ko rge. Ü heks kasvavaks investeerimisvajaduseks on ka u lio pilaselamute terviklik renoveerimine. Lisaks u ldisele amortisatsioonile on vaja parandada nende energiato husust, toetades samal ajal u lio pilaste vaimset ja fu u silist heaolu ning va ljaspool pealinna asuvate u likoolilinnade atraktiivsust. Kvaliteetsete ja taskukohaste u lio pilaselamute ka ttesaadavus on oluline nii rahvusvaheliste u lio pilaste Eestisse toomiseks (seos talendipoliitika ja regionaalse konkurentsivo imega) kui ka vo rdse juurdepa a su tagamiseks ko rgharidusele, so ltumata noorte sotsiaalmajanduslikust taustast. Ü lio pilaselamute renoveerimise rahastamine EL toetuste abil vo imaldaks hoida kokku u likoolide riiklikku po hirahastust ning suunata see eelko ige o ppesse ja inimestesse. Samuti aitaks energiakulude kokkuhoid piirata u lio pilaselamute kohatasude kasvu u lio pilastele. Praeguses riigiplaani ettevalmistuses on hoonete energiato hususe investeeringud kavandatud erineval moel mitme ministeeriumi rahastamistaotlustes. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi u hes taotluses on fookus üldhariduse haridustaristul, Kultuuriministeeriumi taotlustes ajaloolistel avaliku sektori hoonetel (samas mainimata, kas u likoole selle hulka arvestatakse) ning Kliimaministeeriumi taotluses elamufondil (mainimata, kas u lio pilaste u hiselamud siia klassifitseeruvad). Ülikoolide ettepanek on, et ministeeriumid lepiksid riigiplaani koostamisel kokku ning tagaksid, et energiatõhususe meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt määratletud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid ning et meil oleks vo imalik kaasata EL toetusi u likoolide o ppe- ja teadushoonete ning u lio pilaselamute energiato hususe parandamisse. 5. Kriisikindlus, elanikkonnakaitse ja toimepidevus Eesti avalik-o iguslikes u likoolides o pib u le 37 000 u lio pilase, to o tab ligi 10 000 to o tajat ning aasta jooksul osalevad o ppeto o s lisaks ku mned tuhanded ta iendkoolitustel osalejad. Seeto ttu on praeguses keerulises julgeolekuolukorras eluliselt oluline investeerida u likoolide hoonete

turvalisusesse, taristu kriisikindlusesse ning kasutada u likoolide hooneid elanikkonnakaitse ja toimepidevuse taristuna. See ho lmab varjendite ja varjumiskohtade rajamist o ppijatele ja to o tajatele, kriisivarude olemasolu, kriisiplaanide ja evakuatsiooniplaanide ajakohastamist ning regulaarsete o ppuste la biviimist. Samavo rd oluline on teenuste toimepidevus, tagamaks o ppe‑ ja teadustegevuse ning kriitiliste tugiteenuste jätkumine ka elektri‑, side‑ ja muude elutähtsate teenuste võimalike katkestuste või häiringute korral. Ülikoolide toimepidevus toetab otseselt riigi laiapindset julgeolekut, elanikkonnakaitset ning kriisidest taastumise võimet. Lisaks tuleb eraldi toetatava suunana ka sitleda teadusjulgeolekut, et tagada u likoolides riigi jaoks strateegiliselt olulise teaduse, teadmiste, andmete ja rahvusvahelise koosto o turvaline arendamine, kuivo rd riigi kasvavad ootused teadusjulgeoleku tagamisel eeldavad ka u likoolidelt ta iendavaid ressursse ja vo imekusi. Lisaks fu u silisele ja digitaalsele toimepidevusele on oluline hoida ka kultuurilist ja rjepidevust, mis toetab u hiskonna sidusust, vaimset vastupidavust ja rahvusliku kultuuriruumi kestmist kriiside ajal. Praeguses riigiplaani to o materjalides on kriisikindlus ja toimepidevus ka sitletud eelko ige Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (fookus u ldharidusel), kaudsemalt ka teiste ministeeriumide taotlustes. Ülikoolide ettepanek on, et riigiplaani koostamisel lepiksid ministeeriumid kokku ning tagaksid, et kriisikindluse ja toimepidevuse meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt hõlmatud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid. Oleme valmis koosto o ks erinevate riigiasutustega. 6. Küberturvalisus Ü likoolid avalik-o iguslike asutustena moodustavad keskse osa Eesti teadus-, haridus- ja innovatsioonitaristust ning meie kriitilised infosu steemid ja andmekogud vajavad samava a rset kaitset nagu muu avaliku sektori digitaristu. Kasvavate ku berohtude tingimustes so ltub riigi vastupidavus riskide teadlikust juhtimisest ja usalduse hoidmisest. Seni on u likoolid pidanud ku berturvalisuse ISO vo i E-ITS no uete rakendamise kulud kandma suuresti oma vahenditest. Samas selleks, et tagada u likoolide IT-su steemide toimepidevus nii igapa evases o ppe- ja teadusto o s ning kriisiolukordades ka tulevikus, on vajalikud ja rjepidevad investeeringud infosu steemide turvaarhitektuuri, riskihindamisse ja varundusse. Riigiplaani taotlustes on ku berturvalisuse tugevdamine Justiits- ja Digiministeeriumi mitme taotluse fookuses. Paraku aga pole selge, kas ja millistele avalikule sektorile suunatud toetusmeetmetele on avalik-o iguslikel u likoolidel juurdepa a s. Teeme ettepaneku, et JDM meetmetes oleksid ka u likoolid avaliku sektori asutustena meetmete sihtgrupiks. 7. Regionaalareng ning piirkondlikud kolledžid Eesti u likoolid koos oma kolledž itega, regionaalsete o ppebaaside ja uurimis- ning ettevo tluskoosto o keskustega on Eesti regionaalarengu tasakaalustajad, kelle roll on tugevdada teadmusmahukat ettevo tlust, avalike teenuste kvaliteeti ja inimkapitali ko igis Eesti piirkondades. Ja rgneval ku mnendil on oluline tagada o iglase u lemineku katkestusteta ja tkamine Ida-Virumaal, kus u likoolide o ppe- ja teadusto o toetab rohepo o rdega seotud uute to o kohtade ja ettevo tluse kujunemist, aitab kaasa piirkonna sotsiaalsele arengule ning tugevdab kultuurilisi sidemeid kohapeal ja u leja a nud Eestiga. Samal ajal peab ja tkuma u leminek eestikeelsele haridusele. Regionaalsed kolledž id ja o ppebaasid pakuvad kvaliteetset haridust va ljaspool suurlinnu, toetavad omavalitsuste ja ettevo tete innovatsioonivo imekust ning on keskse ta htsusega elukestva o ppe ja u mbero ppe tagamisel kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades. Nende u lesannete ta itmiseks vajavad kolledž id, o ppebaasid ja u likoolide uurimis- ning ettevo tluskoosto o keskused regionaalpoliitilisi investeeringuid. Ü likoolide ja piirkondade partnerluse su vendamiseks tuleb to o tada va lja regionaalsed arengulepped, et need kataks ko iki Eesti piirkondi ja seoks hariduse, majanduse ning ruumilise planeerimise eesma rke. To ukefondide toel tuleb tasakaalustada Tallinna ja u leja a nud Eesti arengut, tugevdades u likoolilinnu ja regionaalseid to mbekeskusi ning parandades Tartu ja teiste keskuste

transpordiu hendusi – kiireid rongiu hendusi, ohutuid maanteid ja toimivaid rahvusvahelisi lennuu hendusi. Riigiplaani taotlustes on regionaalareng keskse teemana ka sitletud Regionaal- ja Po llumajandusministeeriumi taotluses ning samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (ku ll suurema fookusega madalamatele haridustasemetele). Ü likoolide regionaalsete kolledž ite kestlikuks arendamiseks on oluline, et mainitud ministeeriumide taotlustes oleksid selged toetusvo imalused kolledž ite taristu, o ppe- ja teadusvo imekuse ning koosto o mudelite arendamiseks koos kohalike ettevo tete ja avaliku sektori asutustega (KOVid, kultuuri- ja haridusasutused). Lisaks kolledž itele, aitavad ka u likoolide uurimiskeskused, teadmussiirde- ja ettevo tluskoosto o ning elukestva o ppe edendamiseks loodud keskused suurendada u likoolide kohalolu regioonides, toetavad teadusmahuka, kohalikel ressurssidel po hineva piirkondliku ettevo tluse arengut ning aitavad kaasa kultuuri arengule. Eriti kriitiline on Ida-Virumaa o iglase u lemineku ja rjepidev toetamine teadus- ja arenduskoosto o ning o ppevo imaluste pakkumise kaudu, aga toetus on vajalik ka teistes suurematest linnades kaugemal olevates piirkondades. 8. Kultuur, linnaruum ja sport Eesti u likoolide roll kultuuri, teaduse ja avaliku ruumi kujundajana eeldab ja rgneval ku mnendil sihipa raseid investeeringuid kultuuripa randi sa ilitamisse ja va a rindamisse; linnaruumi arendamisse ja tervisliku eluviisi edendamisse, toetades rahvastiku tervist. Vajalik on u likoolide vastutusel olevate muuseumide ja kultuuriva a rtuste hoiutingimuste kaasajastamine, u likoolides sa ilitatava pa randi mo testamine ning rakendamine kaasaegses teaduses, u hiskonnas ja kultuuris ning ajaloolise kinnisvara – sealhulgas Tartu na itel Toomkiriku, Toomema e, Ta hetorni ja Ta htvere mo isa peahoone – korrastamine, et va a rindada rahvuslikku kultuuripa randit, tugevdada teadus- ja kultuuriturismi ning u hendada teadus ja kultuur nu u disaegses linnakeskkonnas. Eesti professionaalne muusika- ja etenduskunstiharidus on osa riigi kultuurilisest ja rjepidevusest ja rahvusvahelisest na htavusest ning vajab selleks pikaajalist ja stabiilset arengukeskkonda. Ü likoolide kultuuri- ja sporditaristu, sh u lio pilasmajad ja u likoolide staadionid vajavad uuendamist, et toetada noorte vaimset ja fu u silist heaolu, kogukondlikku tegevust ja u likoolide avatust linnale. Ü likoolilinnades on oluline panustada tervikliku rattataristu arendamisse u likooli(de) kampuste vahel, mis soodustab keskkonnahoidlikku liikumist, aitab ta ita kliimaeesma rke, u hendab eri teadus- ja o ppekeskused. Riigiplaani taotlustes on kultuuripa randi, linnaruumi, aktiivse eluviisi ja spordi teemad kajastatud eeska tt Kultuuriministeeriumi taotlustes, mis ka sitlevad ajalooliste linnakeskuste ja kultuuripa randi korrastamist, avaliku ruumi kvaliteedi to stmist ning kultuuri‑ ja sporditaristu ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamist. Peame seda va ga positiivseks ja vajalikuks ning soovime, et avalik-o iguslikud u likoolid oleksid nendes tulevastes meetmetes u heks sihtgrupiks. Kokkuvo ttes kinnitan u likoolide valmidust ja tkata koosto o d uue perioodi riigiplaani va ljato o tamisel ning oleme valmis oma ettepanekuid la hemalt tutvustama. Lugupidamisega Tiit Land Rektorite No ukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Lisainfo: Hanna Kanep, peasekreta r, 5035403, [email protected]

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

Sotsiaalministeerium

29.05.2026

Ülikoolide ettepanekud ELi uue eelarveperioodi 2028–2034 riigiplaani sisustamiseks Austatud ministrid Eestis ja Euroopa Liidus toimuvad ettevalmistused ELi ja rgmise eelarveraamistiku sisustamiseks ja kokkuleppimiseks ning Eestis on selleks ka ivitatud riigiplaani koostamine. ELi toetused on varasematel perioodidel olnud u likoolidele va ga oluline vahend ko rghariduse ning teadus- ja arendustegevuse vo imekuse kasvatamisel ja kvaliteedi arendamisel. Soovime, et ka ja rgmisel, juba ettevalmistamisel oleval ELi toetuste perioodil, mis algab 2028, po o rataks senisest enam ta helepanu investeeringutele, mis aitavad suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivo imet ja majanduse teadmusmahukust ning samal ajal lahendada u hiskondlikke probleeme. Ü likoolid on tutvunud Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud riigiplaani esialgsete rahastamistaotlustega1. Tunnustame ministeeriume suure ja po hjaliku to o eest. Positiivne on na ha, et mitmed u likoolidele olulised teemad on leidnud riigiplaani taotlustes rohkemal vo i va hemal ma a ral ka sitlemist. Samas mo istame, et ministeeriumide taotluste maht on eelarvevo imalustest mitu korda suurem ning toetuste fookus riigiplaani edasise koostamise ka igus kindlasti kitseneb. Kuna praegu koguvad ministeeriumid nendele taotlustele tagasisidet, saadame teile u likoolide u hised ettepanekud Eesti riigiplaani sisustamiseks, et saaksite edasiste valikute tegemisel nendega arvestada. Ü likoolide ettepanekud ei puuduta kitsalt u ksnes teadus- ja arendustegevuse ning ko rghariduse valdkondi, vaid la htuvad ka laiemast ootusest, et avaliku sektori investeeringuteks kavandatavates meetmetes oleks u likoolidel avalik-o iguslike juriidiliste isikutena ligipa a s toetuste taotlemisele. Seeto ttu po o rdumegi korraga mitme ministeeriumi poole, et toetusmeetmete kavandamisel va ltida katmata alasid ja dubleerimist ning leida ko ige mo jusamad lahendused. Osa ettepanekuid puudutab mitme ministeeriumi vastutusala - seeto ttu kirjeldame u likoolide investeerimisvajadusi tervikuna, kuid loodame koosto o s ministeeriumidega leida sobiva lahenduse, millise ministeeriumi vo i meetmete kaudu vastav toetusvo imalus luua. Kutsume u les suuremale ministeeriumide vahelisele koosto o le, et va ltida olukorda, kus olulised teemad vo ivad ja a da haldusalade vahele. Juhul, kui osa u likoolide strateegilistest investeerimisvajadustest ei sobitu otseselt ELi kavandatavate rahastusmeetmete alla, peame oluliseks, et riik annaks paralleelselt selge kindluse

1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/riiklik-partnerluskava-2028- 2034#rahastamistaotlused

nende toetamiseks riigieelarveliste vo i muude siseriiklike instrumentide kaudu, na hes just ko rghariduse ning teadus- ja arendustegevuse strateegilisi investeeringuid senisest enam ka riikliku konkurentsivo ime ja julgeoleku lahutamatu osana. 1. Teadmussiire ja ülikoolide koostöö ettevõtetega ning valdkondlikud teadusuuringud Eesti ja EL strateegiline prioriteet on to sta majanduse tootlikkust, lisandva a rtust ja ekspordivo imekust. Ja rgneval ku mnendil on vaja oluliselt tugevdada Eesti teadusmahuka uusettevo tluse arengut ja u likoolide hargettevo tete loomist ning kasvu, et teadmistest su nniks senisest rohkem ko rgtehnoloogilisi ja rahvusvaheliselt konkurentsivo imelisi ettevo tteid. Oluline on ja tkuvalt toetada ettevo tete rakendusuuringuid ja arendusprojekte koosto o s u likoolidega ning tugevdada innovatsiooniteenuseid, mis aitavad teadustulemustel jo uda turule ja reaalsesse kasutusse nii erasektoris kui avalikes teenustes ja poliitikakujundamises. Arvestades, et 43% ELi toetusest peab minema kliima- ja keskkonnaeesma rkidele, siis tuleb teadus- ja arendustegevuses ning teadmussiirde meetmetes po o rata ta helepanu valdkondadele nagu puhas, taskukohane ja varustuskindel energia ning ringmajandus, kestlik po llumajandus ja metsandus ning kohalike ressursside va a rindamine, mille po hjal tuleks kujundada meetmeid ressursi- ja toidujulgeoleku tagamiseks, energia- ja heiteto husa energiatootmise, ehituse ja arhitektuuri, renoveerimise, transpordi ja to o stuse sektorite jaoks. Kasvava ta htsusega on kaitseinnovatsioon ja dual-use lahendused, kus teadusasutused teevad koosto o d kaitseto o stuse ja riigiga, toetades nii riigikaitset ja majandusarengut. Lisaks tehnoloogilistele vo imekustele tuleb arendada ka inimesekeskseid la henemisi, mis tugevdavad u hiskonna usaldust ja sidusust, toetavad inimeste vastupanuvo imet, kohanemist ja toimetulekut tehnoloogiliste ja julgeolekumuutuste mo judega. Teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmete sihtgruppi peavad ettevo tete ko rval kuuluma ka u likoolid ja teadusasutused. Na iteks TemTA programmi ja rel on vaja kujundada terviklik teadus- ettevo tluskoosto o meetmeahel: baasvo imekuste ja koosto o kontaktide arendamine; konsortsiumipo hine meede, kus ettevo te lahendab konkreetset arendusprobleemi koos u likooli vo i teadusasutusega; ning EIC Pathfinderi-laadne instrument ko rge teadusriski ja la bimurdelise potentsiaaliga ideede arendamiseks. Selline la henemine on koosko las OECD 2026 Eestile antud soovitusega tugevdada avaliku ja erasektori T&A koosto o d ning u likoolide, ettevo tete ja riigi partnerlusi. EIC Pathfinderi eeskujul peaks instrument vo imaldama nii temaatiliselt avatud suunda kui ka strateegilisi va ljakutseid ning arvestama, et ko rge riskiga projektides ei ole tulemuse ta ielik saavutamine alati ette tagatav. Samuti tuleks toetada avatud innovatsioonivo rgustikke, mis u hendavad ettevo tteid, u likoole, teadusasutusi ja avalikku sektorit su steemseks teadmussiirdeks ning pikaajalisema valdkondliku mo ju loomiseks. Praegu kavandatakse riigiplaanis teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmeid mitme ministeeriumi vastutusalas, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis, aga ka mujal (na iteks loomemajanduse toetamine Kultuuriministeeriumis) ja see va a rib tunnustust. Ü likoolide soov on, et nende meetmete kujundamisel rakendataks terviklikku ja koordineeritud la henemist u le halduspiiride, et teadustulemuste liikumine majandusse ja u hiskonda ei ja a ks killustunuks ega takerduks va a rtusahela lu nkadesse. Peame oluliseks, et meetmed oleksid teadusriski arvestavad, etapiviisilised ning arvestaksid erinevate teadusvaldkondade eripa radega. Samuti on va ga oluline tagada erinevate ministeeriumide valdkondlike teadusuuringute toetamisel u htsed po himo tted ning va hendada tarbetut halduskoormust. Eraldi ro hutame, et Kultuuriministeeriumi loomemajanduse arendamisele suunatud meetmetes tuleb kaasata sihtgruppi ka u likoolid, et toetada loomevaldkondade teadmusmahukust, ettevo tluskoosto o d ning kultuuri-, kunsti- ja tehnoloogiapo histe lahenduste arendamist. Samuti tuleb Kaitseministeeriumi kaitseto o stusele suunatud meetmetes tagada u likoolide kaasamine ettevo tete arenduspartneritena.

2. Õppe‑ ja teadustaristu O ppe‑ ja teadustööks vajalik spetsiifiline aparatuur ja seda toetav taristu vajavad järgneval perioodil sihipäraseid investeeringuid, et Eesti kõrgharidus ja teadus püsiksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Oluline on investeerida kaasaegsetesse laboritesse ja seadmetesse, mis muuhulgas võimaldavad arendada interdistsiplinaarseid uurimissuundi. Investeeringud spetsiifilisse taristusse on mo nes valdkonnas (na iteks veterinaarmeditsiin) vajalikud, et tagada o ppe- ja teadustaristu vastavus rahvusvahelise akrediteeringu sa ilimiseks vajalikele no uetele. Samuti on na iteks arstide ja relkasvu tagamiseks vaja arendada meditsiinio ppe taristut ja simulatsioonikeskkondi, mis vo imaldavad omandada praktilisi oskusi kaasaegses ja patsiendiohutust toetavas o ppekeskkonnas. Teadustaristuga seotud meetmete puhul vo iks korraga rakendada kahte la henemist. Esimene la henemine oleks see, et nn va ikese ja keskmise suurusega teadustaristu (alla 100 000 euro) komponendi vo iks teatud osakaaluga integreerida igasse uurimistegevust toetavasse meetmesse. Taotlejal on siis vo imalus suunata kindel osa lubatud kuludest taristusse. Teine oleks eraldi meede nn suurtaristule, et asutused saaksid teha pikemaajalisi ja strateegilisi investeeringuid teaduspotentsiaali to stmiseks, sh koosto o s teiste asutuste ja rahvusvaheliste partneritega. Praegu riigiplaani ettepanekutes o ppe‑ ja teadustöö taristu sihttoetused sisuliselt puuduvad. Teadustaristute ettepanek ja kriitilisus on suuresti tingitud sellest, et juba ka esoleval perioodil (2021–2027) ei ole u ldjuhul lubatud neid u htekuuluvuspoliitika vahenditest rahastada. Kui selline vo imalus va listada ka 2028–2034 perioodiks, siis tekitab see pikaajalise taristute investeerimisvajaku ja mo jutab otseselt seda, kui edukalt suudavad u likoolid ta ita neile pu stitatud eesma rke. Sellisel juhul ei suudaks u likoolid enam ettevo tetele ja avaliku sektori partneritele pakkuda tipptasemel taristuteenuseid ning kannataks teaduse kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivo ime. Praegu teadaolevalt EL uue perioodi rahastustingimused ei va lista u likoolide o ppe- ja teadustaristu toetamist. Kui aga Eesti riik ise otsustab EL toetusi taristule mitte kavandada, on vaja alternatiivset pikka vaadet, kuidas riik sellesse valdkonda panustab. 3. Digiareng Eesti u likoolide rahvusvahelise konkurentsivo ime ning digiriigi arengu eelduseks on tulevikukindel digitaristu, mis toetab teadust, o pet, innovatsiooni ning avaliku sektori ja ettevo tluse vajadusi. Ja rgneval ku mnendil on vajalikud su steemsed investeeringud u likoolide digivo imekusse, et kiirendada tehisaru rakendamist ja parandada digiteenuste kvaliteeti. • Ü lio pilastele ja o ppijatele suunatud digiteenused. Ü likoolide digiteenused peavad

vo imaldama paindlikku ja elukaarepo hist o ppimist ning toetama to o turu muutuvaid vajadusi. Oluliseks sihiks on u likoolide u hise o ppeinfosu steemi (O IS) ja integreeritud digikampuse arendamine, mis vo imaldab ku mnetel tuhandetel u lio pilastel ja ta ienduskoolituses osalejatel liikuda sujuvalt eri ko rgkoolide ja o ppevormide vahel. Personaalsed o pirajad, nu u disaegsed e-õppe lahendused ja kvaliteetne kasutajakogemus toetavad elukestvat õpet, vähendavad süsteemide dubleerimist ning tugevdavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivo imet ja toetavad Eesti kui digiriigi kuvandit.

• Teadus‑ ja arvutusvõimekuse taristu. Tehisaru ja rjest laialdasem kasutamine teaduses, o ppes, ettevo tluses ja avalikes teenustes ning suurandmete to o tlemine ja kasvavad andmemahud eeldavad tugevat digitaristut. Seeto ttu on vaja investeeringuid u likoolide tehisaru taristusse, ko rgtasemel arvutusvo imekusse (HPC) ning turvalistesse andmeto o tluskeskkondadesse, mis teenindaksid u heaegselt teadusasutusi, ettevo tteid ja riigiasutusi. Selline taristu on eelduseks andmepo hisele teadusto o le, rahvusvahelisele koosto o le ja teadmussiirdele.

• Digitaalsed andmekogud ja arhiivid. Teadusandmete ja kultuuripa randi sa ilitamiseks ning taaskasutuseks on vajalik arendada digitaalseid andmekogusid ja arhiive, nende ka ttesaadavust ja kasutamise vo imalusi, et toetada avatud teadust, uuendusmeelset ettevo tlust ja koosto o d avaliku sektoriga ning eesti keele ja kultuuri kestlikku arengut. Suurte

ja sageli tundlike andmemahtude to ttu on andmekogude turvalisus ja andmekaitse strateegiline prioriteet.

Riigiplaani taotlustes on digitaristu, tehisaru, arvutusvo imekuse (HPC), ku berturvalisuse ja digiteenuste arendamine ka sitletud eelko ige Justiits- ja Digiministeeriumi taotlustes. Samas ei ole nendes taotlustes üheselt selge, millises ulatuses on võimalik toetada avalike ülikoolide digitaristut, sh tehisaru rakendusteks ja teadustööks vajalikku HPC vo imekust. Ü likoolide soov on selgelt va lja tuua, millised digitaristu arendused on riigiplaani raames toetatavad ning kuidas on kavandatud u likoolide ligipa a s nendele investeeringutele. Positiivne on Haridus- ja Teadusministeeriumi eesma rk toetada o ppetaristu ja o ppeinfosu steemide arendamist o ppeasutustes, et tagada nende parem toimepidevus ning toetada o ppe ajakohastamist. Peame va ga oluliseks, et need toetusvo imalused saaksid riigiplaanis kajastatud. 4. Hoonete energiatõhusus Ü likoolide o ppe- ja teadushooned moodustavad arvestatava osa Eesti avaliku sektori hoonefondist (Kliimaministeeriumi andmetel kuni 10%) ning need vajavad lähikümnendil märkimisväärses mahus kapitaliinvesteeringuid. Suurel osal u likoolide hoonetest puuduvad energiama rgised. Samas energiato hususe investeeringud on va ltimatud, arvestades EL energiato hususe direktiivist ja hoonete energiato hususe direktiivist tulenevaid kohustusi avalikule sektorile ning Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Nende investeeringute kaudu on võimalik vähendada hoonete u lalpidamiskulusid, va hendada keskkonnamõju ja parandada sisekliimat, suurendada hoonete kriisikindlust ning tagada kaasaegsed ja kvaliteetsed õpi- ja töötingimused, mis on kõrghariduse ja teadustegevuse toimimise eelduseks. Ü likoolide hoonefondi korrastamine aitab ka riigil ta ita EL regulatsioonidest tulenevaid avaliku sektori energiato hususe no udeid. Ü likoolide vo imekus ja kogemus hooneid lisatoetuste abil kaasajastada on va ga ko rge. Ü heks kasvavaks investeerimisvajaduseks on ka u lio pilaselamute terviklik renoveerimine. Lisaks u ldisele amortisatsioonile on vaja parandada nende energiato husust, toetades samal ajal u lio pilaste vaimset ja fu u silist heaolu ning va ljaspool pealinna asuvate u likoolilinnade atraktiivsust. Kvaliteetsete ja taskukohaste u lio pilaselamute ka ttesaadavus on oluline nii rahvusvaheliste u lio pilaste Eestisse toomiseks (seos talendipoliitika ja regionaalse konkurentsivo imega) kui ka vo rdse juurdepa a su tagamiseks ko rgharidusele, so ltumata noorte sotsiaalmajanduslikust taustast. Ü lio pilaselamute renoveerimise rahastamine EL toetuste abil vo imaldaks hoida kokku u likoolide riiklikku po hirahastust ning suunata see eelko ige o ppesse ja inimestesse. Samuti aitaks energiakulude kokkuhoid piirata u lio pilaselamute kohatasude kasvu u lio pilastele. Praeguses riigiplaani ettevalmistuses on hoonete energiato hususe investeeringud kavandatud erineval moel mitme ministeeriumi rahastamistaotlustes. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi u hes taotluses on fookus üldhariduse haridustaristul, Kultuuriministeeriumi taotlustes ajaloolistel avaliku sektori hoonetel (samas mainimata, kas u likoole selle hulka arvestatakse) ning Kliimaministeeriumi taotluses elamufondil (mainimata, kas u lio pilaste u hiselamud siia klassifitseeruvad). Ülikoolide ettepanek on, et ministeeriumid lepiksid riigiplaani koostamisel kokku ning tagaksid, et energiatõhususe meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt määratletud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid ning et meil oleks vo imalik kaasata EL toetusi u likoolide o ppe- ja teadushoonete ning u lio pilaselamute energiato hususe parandamisse. 5. Kriisikindlus, elanikkonnakaitse ja toimepidevus Eesti avalik-o iguslikes u likoolides o pib u le 37 000 u lio pilase, to o tab ligi 10 000 to o tajat ning aasta jooksul osalevad o ppeto o s lisaks ku mned tuhanded ta iendkoolitustel osalejad. Seeto ttu on praeguses keerulises julgeolekuolukorras eluliselt oluline investeerida u likoolide hoonete

turvalisusesse, taristu kriisikindlusesse ning kasutada u likoolide hooneid elanikkonnakaitse ja toimepidevuse taristuna. See ho lmab varjendite ja varjumiskohtade rajamist o ppijatele ja to o tajatele, kriisivarude olemasolu, kriisiplaanide ja evakuatsiooniplaanide ajakohastamist ning regulaarsete o ppuste la biviimist. Samavo rd oluline on teenuste toimepidevus, tagamaks o ppe‑ ja teadustegevuse ning kriitiliste tugiteenuste jätkumine ka elektri‑, side‑ ja muude elutähtsate teenuste võimalike katkestuste või häiringute korral. Ülikoolide toimepidevus toetab otseselt riigi laiapindset julgeolekut, elanikkonnakaitset ning kriisidest taastumise võimet. Lisaks tuleb eraldi toetatava suunana ka sitleda teadusjulgeolekut, et tagada u likoolides riigi jaoks strateegiliselt olulise teaduse, teadmiste, andmete ja rahvusvahelise koosto o turvaline arendamine, kuivo rd riigi kasvavad ootused teadusjulgeoleku tagamisel eeldavad ka u likoolidelt ta iendavaid ressursse ja vo imekusi. Lisaks fu u silisele ja digitaalsele toimepidevusele on oluline hoida ka kultuurilist ja rjepidevust, mis toetab u hiskonna sidusust, vaimset vastupidavust ja rahvusliku kultuuriruumi kestmist kriiside ajal. Praeguses riigiplaani to o materjalides on kriisikindlus ja toimepidevus ka sitletud eelko ige Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (fookus u ldharidusel), kaudsemalt ka teiste ministeeriumide taotlustes. Ülikoolide ettepanek on, et riigiplaani koostamisel lepiksid ministeeriumid kokku ning tagaksid, et kriisikindluse ja toimepidevuse meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt hõlmatud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid. Oleme valmis koosto o ks erinevate riigiasutustega. 6. Küberturvalisus Ü likoolid avalik-o iguslike asutustena moodustavad keskse osa Eesti teadus-, haridus- ja innovatsioonitaristust ning meie kriitilised infosu steemid ja andmekogud vajavad samava a rset kaitset nagu muu avaliku sektori digitaristu. Kasvavate ku berohtude tingimustes so ltub riigi vastupidavus riskide teadlikust juhtimisest ja usalduse hoidmisest. Seni on u likoolid pidanud ku berturvalisuse ISO vo i E-ITS no uete rakendamise kulud kandma suuresti oma vahenditest. Samas selleks, et tagada u likoolide IT-su steemide toimepidevus nii igapa evases o ppe- ja teadusto o s ning kriisiolukordades ka tulevikus, on vajalikud ja rjepidevad investeeringud infosu steemide turvaarhitektuuri, riskihindamisse ja varundusse. Riigiplaani taotlustes on ku berturvalisuse tugevdamine Justiits- ja Digiministeeriumi mitme taotluse fookuses. Paraku aga pole selge, kas ja millistele avalikule sektorile suunatud toetusmeetmetele on avalik-o iguslikel u likoolidel juurdepa a s. Teeme ettepaneku, et JDM meetmetes oleksid ka u likoolid avaliku sektori asutustena meetmete sihtgrupiks. 7. Regionaalareng ning piirkondlikud kolledžid Eesti u likoolid koos oma kolledž itega, regionaalsete o ppebaaside ja uurimis- ning ettevo tluskoosto o keskustega on Eesti regionaalarengu tasakaalustajad, kelle roll on tugevdada teadmusmahukat ettevo tlust, avalike teenuste kvaliteeti ja inimkapitali ko igis Eesti piirkondades. Ja rgneval ku mnendil on oluline tagada o iglase u lemineku katkestusteta ja tkamine Ida-Virumaal, kus u likoolide o ppe- ja teadusto o toetab rohepo o rdega seotud uute to o kohtade ja ettevo tluse kujunemist, aitab kaasa piirkonna sotsiaalsele arengule ning tugevdab kultuurilisi sidemeid kohapeal ja u leja a nud Eestiga. Samal ajal peab ja tkuma u leminek eestikeelsele haridusele. Regionaalsed kolledž id ja o ppebaasid pakuvad kvaliteetset haridust va ljaspool suurlinnu, toetavad omavalitsuste ja ettevo tete innovatsioonivo imekust ning on keskse ta htsusega elukestva o ppe ja u mbero ppe tagamisel kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades. Nende u lesannete ta itmiseks vajavad kolledž id, o ppebaasid ja u likoolide uurimis- ning ettevo tluskoosto o keskused regionaalpoliitilisi investeeringuid. Ü likoolide ja piirkondade partnerluse su vendamiseks tuleb to o tada va lja regionaalsed arengulepped, et need kataks ko iki Eesti piirkondi ja seoks hariduse, majanduse ning ruumilise planeerimise eesma rke. To ukefondide toel tuleb tasakaalustada Tallinna ja u leja a nud Eesti arengut, tugevdades u likoolilinnu ja regionaalseid to mbekeskusi ning parandades Tartu ja teiste keskuste

transpordiu hendusi – kiireid rongiu hendusi, ohutuid maanteid ja toimivaid rahvusvahelisi lennuu hendusi. Riigiplaani taotlustes on regionaalareng keskse teemana ka sitletud Regionaal- ja Po llumajandusministeeriumi taotluses ning samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (ku ll suurema fookusega madalamatele haridustasemetele). Ü likoolide regionaalsete kolledž ite kestlikuks arendamiseks on oluline, et mainitud ministeeriumide taotlustes oleksid selged toetusvo imalused kolledž ite taristu, o ppe- ja teadusvo imekuse ning koosto o mudelite arendamiseks koos kohalike ettevo tete ja avaliku sektori asutustega (KOVid, kultuuri- ja haridusasutused). Lisaks kolledž itele, aitavad ka u likoolide uurimiskeskused, teadmussiirde- ja ettevo tluskoosto o ning elukestva o ppe edendamiseks loodud keskused suurendada u likoolide kohalolu regioonides, toetavad teadusmahuka, kohalikel ressurssidel po hineva piirkondliku ettevo tluse arengut ning aitavad kaasa kultuuri arengule. Eriti kriitiline on Ida-Virumaa o iglase u lemineku ja rjepidev toetamine teadus- ja arenduskoosto o ning o ppevo imaluste pakkumise kaudu, aga toetus on vajalik ka teistes suurematest linnades kaugemal olevates piirkondades. 8. Kultuur, linnaruum ja sport Eesti u likoolide roll kultuuri, teaduse ja avaliku ruumi kujundajana eeldab ja rgneval ku mnendil sihipa raseid investeeringuid kultuuripa randi sa ilitamisse ja va a rindamisse; linnaruumi arendamisse ja tervisliku eluviisi edendamisse, toetades rahvastiku tervist. Vajalik on u likoolide vastutusel olevate muuseumide ja kultuuriva a rtuste hoiutingimuste kaasajastamine, u likoolides sa ilitatava pa randi mo testamine ning rakendamine kaasaegses teaduses, u hiskonnas ja kultuuris ning ajaloolise kinnisvara – sealhulgas Tartu na itel Toomkiriku, Toomema e, Ta hetorni ja Ta htvere mo isa peahoone – korrastamine, et va a rindada rahvuslikku kultuuripa randit, tugevdada teadus- ja kultuuriturismi ning u hendada teadus ja kultuur nu u disaegses linnakeskkonnas. Eesti professionaalne muusika- ja etenduskunstiharidus on osa riigi kultuurilisest ja rjepidevusest ja rahvusvahelisest na htavusest ning vajab selleks pikaajalist ja stabiilset arengukeskkonda. Ü likoolide kultuuri- ja sporditaristu, sh u lio pilasmajad ja u likoolide staadionid vajavad uuendamist, et toetada noorte vaimset ja fu u silist heaolu, kogukondlikku tegevust ja u likoolide avatust linnale. Ü likoolilinnades on oluline panustada tervikliku rattataristu arendamisse u likooli(de) kampuste vahel, mis soodustab keskkonnahoidlikku liikumist, aitab ta ita kliimaeesma rke, u hendab eri teadus- ja o ppekeskused. Riigiplaani taotlustes on kultuuripa randi, linnaruumi, aktiivse eluviisi ja spordi teemad kajastatud eeska tt Kultuuriministeeriumi taotlustes, mis ka sitlevad ajalooliste linnakeskuste ja kultuuripa randi korrastamist, avaliku ruumi kvaliteedi to stmist ning kultuuri‑ ja sporditaristu ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamist. Peame seda va ga positiivseks ja vajalikuks ning soovime, et avalik-o iguslikud u likoolid oleksid nendes tulevastes meetmetes u heks sihtgrupiks. Kokkuvo ttes kinnitan u likoolide valmidust ja tkata koosto o d uue perioodi riigiplaani va ljato o tamisel ning oleme valmis oma ettepanekuid la hemalt tutvustama. Lugupidamisega Tiit Land Rektorite No ukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Lisainfo: Hanna Kanep, peasekreta r, 5035403, [email protected]