Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" muutmine

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36

„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“

Lisa 1

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm

[1] HOONE ENERGIAMÄRGIS

[3]

[4] kWh/m²·a

Energiamärgise nr [8]

Hoone aadress [9]

Ehitisregistri kood [10]

Märgis kehtib kuni [11]

[2]

[6]

[7]

Energiatõhususe miinimumnõue

[12

]

Energiamärgise vormi täitmise juhend

Energiamärgise andja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil määruse käesolevas lisas

nurksulgudes numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmisi selgitusi.

[1] Energiamärgise pealkiri

Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAMÄRGIS“.

[2] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass

Energiamärgise andja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel märgib ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi.

[3] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „energiatõhususarv“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „kaalutud energiaerikasutus“.

[4] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse väärtus

[5] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala

Väljad täidab automaatselt ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi.

[6] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa(de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osu tades korrektsele klassile ülespoole suunatud noolega. Nool näitab hoone energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi asukohta energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse kogu skaala suhtes.

[7] Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtus Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega märgib ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub „energiatõhususe miinimumnõuete piirile“ eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus.

[8] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt.

[9] Hoone aadress

[10] Ehitisregistri kood

Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt.

[11] Märgis kehtib kuni Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates. Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast hoone kasutusloa väljastamist.

[12] QR-kood

QR-kood avab energiamärgise dokumendi lehe ehitisregistri vahelehel „Kokkuvõte“.

Energiamärgise koondinformatsiooni esitamise vorm

ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS [1]

Energiamärgise nr: [2] Hoone kategooria: [3] Hoone kasutamise otstarve: [4] Hoone aadress: [5] Ehitisregistri kood: [6] Esmane kasutuselevõtu aasta: [7] Köetav pind: [8]

Toatemperatuuriga pind: [9]

Energiamärgise andmete allikas: [10]

Energiamärgise väljaandja

Vastutav spetsialist: [14]

Äriühing või FIE: [15]

[16]: [17] kWh/(m2·a) Energiamärgise väljaandmise kuupäev: [18] Energiamärgis kehtib kuni: [19]

Hoone energiakasutus

Hoone

tehnosüsteem

Hoone

tehnosüsteemi

energiaallika liik

Energia-

kandja

Energiakasutus Kaalumis-

tegur Kaalutud

erikasutus,

kWh/(m²·a) Kogus Ühik

[20] [21] [22] [23] [24] [25] [26]

Kaalutud erikasutus kokku (ETA/KEK), kWh/(m²·a): [27]

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36

„Nõuded hoone energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele“

Lisa 2

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

[12]

[13]

Energiatõhususe miinimumnõue

Tarnitud ja eksporditud energia

Energiakandja Tarnitud energia Eksporditud energia

- kWh/a kWh/a

[22] [28] [29]

Märkused: [30]

Vormi täitmise juhend

Energiamärgise väljaandja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil käesolevas lisas nurksulgudes

numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmisi selgitavaid märkusi.

Nr Selgitus

[1] Energiamärgise pealkiri Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAMÄRGIS“.

[2] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt.

[3] Hoone kategooria Märkige, kas hoone on elamu või mitteelamu.

[4] Hoone kasutamise otstarve Märkige hoone kasutamise see otstarve, mille osakaal on hoone energiamärgise arvestuses toatemperatuuriga pinnast kõige suurem. Samuti märkige hoone kasutamise otstarbe järel sulgudesse kasutamise otstarbe kood. Selle järel märkige kõik ülejäänud hoone kasutamise otstarbed, mida asjakohase energiamärgise juures on arvestatud.

Hoone kasutamise otstarbe kood vastab ehitise kasutamise otstarbele, mis on esitatud ehitusseadustiku § 50 lõike 7 punkti 1 alusel kehtestatud määruses.

[5] Hoone aadress

[6] Ehitisregistri kood Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt.

[7] Esmane kasutuselevõtu aasta Olemasoleva hoone puhul märkige hoone esmase kasutuselevõtmise aasta.

Ehitusaasta järele sulgudesse märkige hoonet või hoone osa olulisel määral mõjutanud viimase rekonstrueerimistöö tegemise aasta.

[8] Köetav pind

Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-st 2.

[9] Toatemperatuuriga pind

Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-dest 2 ja 12.

[10] Energiamärgise algandmete allikas ETA märgise puhul viidake sellele dokumendile, mille alusel taotletakse ehitamist, kujul „[Dokumendi nimetus] nr [dokumendi number]“.

KEK märgise puhul märkige need aastad, mille alusel KEK väljastatakse, kujul „Tarbimise andmed aastatel [aaaa]–[aaaa]“.

[11] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala

Väljad täidab ehitisregistri süsteem automaatselt käesoleva määruse lisa 3 järgi.

[12] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatava energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa (de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osutades õigele klassile ülespoole suunatud noolega.

[13] Energiatõhususe miinimumnõuete piir

Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega kuvab ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuetest, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub energiatõhususe miinimumnõuete piirile eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus.

[14] Vastutav spetsialist

Kirjutage energiamärgise koostanud ja väljastanud pädeva isiku ees- ja perekonnanimi.

[15] Äriühing või FIE

Kui energiamärgise väljaandja töötab ettevõtte all või FIEna, märgib ta ehitisregistri süsteemis äriühingu või FIE nime ja seejärel sulgudesse registrikoodi.

Sisestatud andmed kuvatakse energiamärgisel.

[16] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus

Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Energiatõhususarv (ETA)“.

Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Kaalutud energiaerikasutus (KEK)“.

[17] Energiatõhususarvu / kaalutud energiaerikasutuse väärtus

[18] Energiamärgise väljaandmise kuupäev

Ehitisregistri süsteem märgib väljaandmise kuupäevaks energiamärgise koostamise kuupäeva.

[19] Energiamärgis kehtib kuni Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest.

Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates.

Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast kasutusloa väljastamist.

[20] Hoone tehnosüsteem

Hoone tehnosüsteemi väljale märkige tehnosüsteemi liik, nt küttesüsteem, tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem jne. Olemasoleva hoone energiamärgise korral võib tehnosüsteeme koondada vastavalt tarbimisandmete olemasolule ja esitada koondväärtused.

[21] Hoone tehnosüsteemi energiaallika liik Hoone tehnosüsteemi energiaallika liigid jagunevad ja need märgitakse järgmiselt: a) soojusallika liik määruse nr 36 § 51 lõigete 1 ja 3 loetelu kohaselt;b) ventilatsioonisüsteemi liik määruse nr 57 § 14 loetelu kohaselt;c) jahutussüsteemi liik määruse nr 57 § 15 loetelu kohaselt;d) elektrisüsteemi liik määruse nr 57 § 9 loetelu kohaselt.

[22] Energiakandja

Täitke määruse nr 36 §-s 51 esitatud loetelu järgi.

[23] Energiakasutus Märkige hoones kasutatava süsteemi energiakasutus kilovatt-tundides. Lokaalse elektrisüsteemi ja päikesekollektori korral märkige lokaalselt toodetud elektri ja soojuse omatarve. Koostootmisseade märkige nii kütte- ja tarbevee soojendamise kui ka elektrisüsteemina, et kuvataks tarbitud energiakandja ja toodetud elektri omatarve.

[24] Tarbitud energia ühik

Tarbitud energia ühik on kWh/a, m3/a, t/a.

[25] Kaalumistegur

Energiakandjate kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.

Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

[26] Energiatõhususarvu või kaalutud energiakasutuse komponendi väärtus

Märkige energiakandja kaalumisteguriga korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta kWh/(m²·a).

[27] Summaarne kaalutud erikasutus kokku (ETA/KEK), kWh/(m2·a) Summeerib tulba „Kaalutud erikasutus, kWh/(m²·a)“ väärtused, tulemus peab võrduma välja [17] väärtusega.

[28] Tarnitud energia (kWh/a)

Väli täitke juhul, kui täitsite tulba „Energiakandja“ välja.

[29] Eksporditud energia (kWh/a)

Väli täitke ainult juhul, kui hoonest või kinnistult eksporditakse energiat energiavõrkudesse.

[30] Märkused Kui hoone kaalutud energiaerikasutus on määratud käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel, sisestage see info.

Märkige olulised erisused hoone kasutamise kohta, näiteks kas hoone on kasutusel tervikuna või osaliselt, kas hoone on kasutusel aasta ringi jne.

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36

„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“

Lisa 3

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klassi määramine

Hoone energiatõhususarvu (ETA) klass või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klass

määratakse käesolevas lisas esitatud skaala järgi, lähtudes:

a) energiatõhususarvust, mis on määratud määruse § 7 alusel, või

b) hoone kaalutud energiaerikasutusest, mis on määratud määruse § 14 alusel.

ETA või KEK-i klassi skaala valitakse olenevalt hoone kasutamise otstarbest.

ETA või KEK-i klassi määramise skaala olenevalt hoone kasutamise otstarbest

1. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m²

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 135 A

136 ≤ ETA või KEK ≤ 160 B

161 ≤ ETA või KEK ≤ 185 C

186 ≤ ETA või KEK ≤ 235 D

236 ≤ ETA või KEK ≤ 285 E

286 ≤ ETA või KEK ≤ 350 F

ETA või KEK > 350 G

2. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 120 A

121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 B

141 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C

161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D

211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E

261 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F

ETA või KEK > 330 G

3. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m²

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 100 A

101 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B

121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 C

141 ≤ ETA või KEK ≤ 200 D

201 ≤ ETA või KEK ≤ 250 E

251 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F

ETA või KEK > 320 G

4. Korterelamu

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 110 A

111 ≤ ETA või KEK ≤ 130 B

131 ≤ ETA või KEK ≤ 150 C

151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 D

181 ≤ ETA või KEK ≤ 220 E

221 ≤ ETA või KEK ≤ 260 F

ETA või KEK > 260 G

5. Kasarmu

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 160 A

161 ≤ ETA või KEK ≤ 190 B

191 ≤ ETA või KEK ≤ 240 C

241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 D

291 ≤ ETA või KEK ≤ 340 E

341 ≤ ETA või KEK ≤ 390 F

ETA või KEK > 390 G

6. Kontorihoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 95 A

96 ≤ ETA või KEK ≤ 125 B

126 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C

161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D

211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E

261 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F

ETA või KEK > 320 G

7. Majutushoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 140 A

141 ≤ ETA või KEK ≤ 165 B

166 ≤ ETA või KEK ≤ 200 C

201 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D

241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 E

291 ≤ ETA või KEK ≤ 350 F

ETA või KEK > 350 G

8. Ärihoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 125 A

126 ≤ ETA või KEK ≤ 145 B

146 ≤ ETA või KEK ≤ 180 C

181 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D

221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E

271 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F

ETA või KEK > 320 G

9. Avalik hoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 130 A

131 ≤ ETA või KEK ≤ 155 B

156 ≤ ETA või KEK ≤ 190 C

191 ≤ ETA või KEK ≤ 230 D

231 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E

271 ≤ ETA või KEK ≤ 310 F

ETA või KEK > 310 G

10. Kaubandushoone ja terminal

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 150 A

151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 B

181 ≤ ETA või KEK ≤ 210 C

211 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D

241 ≤ ETA või KEK ≤ 280 E

281 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F

ETA või KEK > 320 G

11. Haridushoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 95 A

96 ≤ ETA või KEK ≤ 115 B

116 ≤ ETA või KEK ≤ 155 C

156 ≤ ETA või KEK ≤ 195 D

196 ≤ ETA või KEK ≤ 240 E

241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 F

ETA või KEK > 290 G

12. Lastehoiuhoone ja lasteaiahoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 95 A

96 ≤ ETA või KEK ≤ 115 B

116 ≤ ETA või KEK ≤ 155 C

156 ≤ ETA või KEK ≤ 195 D

196 ≤ ETA või KEK ≤ 240 E

241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 F

ETA või KEK > 290 G

13. Ravihoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 100 A

101 ≤ ETA või KEK ≤ 125 B

126 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C

161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D

211 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E

271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F

ETA või KEK > 330 G

14. Laohoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 60 A

61 ≤ ETA või KEK ≤ 75 B

76 ≤ ETA või KEK ≤ 100 C

101 ≤ ETA või KEK ≤ 130 D

131 ≤ ETA või KEK ≤ 160 E

161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 F

ETA või KEK > 210 G

141. Korterelamu soe parkimismaja

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 35 A

36 ≤ ETA või KEK ≤ 40 B

41 ≤ ETA või KEK ≤ 50 C

51 ≤ ETA või KEK ≤ 60 D

61 ≤ ETA või KEK ≤ 70 E

71 ≤ ETA või KEK ≤ 80 F

ETA või KEK > 80 G

15. Tööstushoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 105 A

106 ≤ ETA või KEK ≤ 130 B

131 ≤ ETA või KEK ≤ 170 C

171 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D

221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E

271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F

ETA või KEK > 330 G

16. Suure energiatarbega hoone

ETA või KEK, kWh/(m2·a) Klass

ETA või KEK ≤ 820 A

821 ≤ ETA või KEK ≤ 850 B

851 ≤ ETA või KEK ≤ 950 C

951 ≤ ETA või KEK ≤ 1050 D

1051 ≤ ETA või KEK ≤ 1150 E

1151 ≤ ETA või KEK ≤ 1250 F

ETA või KEK ≥ 1251 G

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11. detsembri 2018. a määrus nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

Lisa 2

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused

Tabel 1. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused, arvesse võtmata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast

Hoone kWh/(m2·a)

1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 160

2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja ridaelamu 140

3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 120

4) korterelamu 130

5) kasarmu 190

6) kontorihoone 125

7) majutushoone 165

8) ärihoone 145

9) avalik hoone 155

10) kaubandushoone ja terminal 180

11) haridushoone 115

12) koolieelse lasteasutuse hoone 115

13) ravihoone 125

14) laohoone 75

141) korterelamu soe parkimismaja 40

15) tööstushoone 130

16) suure energiatarbega hoone 850

Tabel 2. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarvude piirväärtused

Hoone kWh/(m2·a) EPBD skoop1 kWh/(m2·a)

1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 185 131

2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja ridaelamu

160 115

3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 140 101

4) korterelamu 150 96

5) kasarmu 240 226

6) kontorihoone 160 122

7) majutushoone 200 193

8) ärihoone 180 168

9) avalik hoone 190 190

10) kaubandushoone ja terminal 210 204

11) haridushoone 155 138

12) koolieelse lasteasutuse hoone 155 145

13) ravihoone 160 144

14) laohoone 100 100

141) korterelamu soe parkimismaja 50 50

15) tööstushoone 170 129

16) suure energiatarbega hoone 950 –

1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel

Tabel 3. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused

Hoone kWh/(m2·a) EPBD skoop1 kWh/(m2·a)

1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2 135 81

2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m2 ja ridaelamu

120 75

3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m2 100 61

4) korterelamu 110 56

5) kasarmu 160 146

6) kontorihoone 95 57

7) majutushoone 140 133

8) ärihoone 125 113

9) avalik hoone 130 130

10) kaubandushoone ja terminal 150 144

11) haridushoone 95 78

12) koolieelse lasteasutuse hoone 95 85

13) ravihoone 100 84

14) laohoone 60 60

141) korterelamu soe parkimismaja 35 35

15) tööstushoone 105 64

16) suure energiatarbega hoone 820 –

1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“

Lisa 4

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Andmed hoone kohta

Hoone kasutusotstarve Uusehitus

Aadress Oluline rekonstrueerimine

Ehitusaasta Rekonstrueerimine

Toatemperatuuriga pind m 2

Olemasolev hoone

Madala temperatuuriga pind m 2

Netopind m 2

Energiatõhususarv kWh/(m 2 ·a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta)

Energiatõhususarv B kWh/(m 2 ·a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta)

B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita

Energiakasutuse Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud

kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus

kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(m 2 ·a) kWh/a kWh/(m

2 ·a) - kWh/(m

2 ·a)

Elekter - -

Tõhus kaugküte

Summa - - -

Lokaalselt toodetud ja eksporditud Omatarbe

energia osakaal

kWh/a kWh/(m 2 ·a) kWh/a kWh/(m

2 ·a) %

Soojusenergia päikesest

Elekter päikesest

…

Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus

kWh/a kWh/a kWh/(m 2 ·a) kWh/(m

2 ·a)

Küttesüsteem - - - -

Ruumide küte

Ventilatsiooniõhu soojendamine

Tarbevee soojendamine

Abiseadmete elekter - -

Ventilatsioonisüsteem 1

- -

Jahutussüsteem -

Abiseadmete elekter - -

Valgustus - -

Seadmed - -

1 ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks

Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(m 2 ·a)

Ruumide küte 2

Ventilatsiooniõhu soojendamine 3

Tarbevee soojendamine

Ruumide jahutus

Ventilatsiooniõhu jahutus

2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis

3 arvutatud koos soojustagastusega

Arvutusprogrammi nimi ja versioon

Kuupäev:

Teostaja:

Eksporditud

Pädev isik:

Pädeva isiku kutsestandard koos tasemega:

Pädeva isiku kutsetunnistuse nr:

Summa (tehnosüsteemide summaarne

energiakasutus)

Energiaarvutuse tulemuste esitamine

Hangitud kütused

Lokaalselt toodetud

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusminsteerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

29.05.2026 nr 1-4/26/2130

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a

määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele", 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused" ning 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" ja

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. eelnõu

2. seletuskiri 3. lisad (5 tk)

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Riigi Kinnisvara

Aktsiaselts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, R8 Technologies OÜ, DeltaE Insenerid OÜ

Karl-Villem Võsa, 606 3256

[email protected]

1

07.05.2026

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36

„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, 5. juuni 2015. a määruse nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr

58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõike 5, § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 kohaselt on elamumajandus ja ehitus taristuministri vastutusvaldkonnas.

Eelnõu eesmärk on:

1. täiendada kaalutud energiaerikasutuse (edaspidi KEK) metoodikat, et võimaldada mitteeluhoonete KEK-märgise arvutamisel arvestada välja mittetüüpne tarbimine;

2. parandada ebatäpsused kehtivas hoonete energiatõhususe regulatsioonis;

3. taastada suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtused, tagamaks mitme kasutamise otstarbega hoone puhul hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmise energiatõhususarvu arvutussüsteemi toimimine ning

üldine kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi EPBD);

4. ühtlustada ehitisregistrisse esitatavate tehniliste andmete klassifikaatoreid. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele. Muudatustega luuakse eeldused ja

võimalused olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutuse ehk KEK-märgise mittetüüpsete tarbijate tarbimise väljaarvestamiseks valemi põhjal. Muudatuste eesmärk on tagada

mitteeluhoonete KEK-märgiste senisest parem võrreldavus ja konkurentsivõimelisus. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (639 7650, [email protected]) ning ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik Karl-

Villem Võsa (606 3256, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (626 2870, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine

Paragrahvis 1 sätestatakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi MTMi määrus nr 36)

2

kavandatud muudatused.

Punkt 1: lisatakse muu soojuspump (§ 51 lg 3 p 5)

Punktiga 1 täiendatakse määruse § 51 lõiget 3, millega sätestatakse soojuspumba liigid. Kehtiv loetelu sisaldab nelja liiki soojuspumpasid: maa-, õhk-õhk-, õhk-vesi- ja väljatõmbeõhu

soojuspump. See tähendab, et praegune loetelu ei võta arvesse muid kasutatavaid soojuspumbatüüpe, näiteks tööstuslikke jääksoojust, reo- või merevett soojusallikana kasutavad soojuspumbad. Seetõttu lisatakse punktina 5 loetellu muu soojuspump, mille alla

kuuluvad kõik soojuspumbad, mis ei vasta lõike 3 punktides 1–4 toodud liikidele, kuid täidavad samaväärset funktsiooni. Muudatusega luuakse võimalus võtta arvesse ka

uuenduslikumaid või spetsiifilise kasutusvaldkonnaga soojuspumpasid, toetades nii mitmekesisemate ja keskkonnahoidlikumate energialahenduste kasutamist.

Punkt 2: lähteandmete viite parandus (§ 10 lg 3)

Punktiga 2 muudetakse § 10 lõiget 3. Kehtivas sõnastuses viidatakse § 14 lõike 2 punktidele

1 ja 2, kuid punkt 1 tunnistati kehtetuks kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025). Muudatusega eemaldatakse viide kehtetule punktile 1. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab õigusselguse.

Punkt 3: § 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõige 4. Kehtivas sõnastuses viidatakse § 14 lõike 2 punktile 3, kuid punkt 3 tunnistati kehtetuks sama eespool nimetatud muudatusega (jõust. 01.06.2025) (vt selgitust paragrahvi 1 punktis 2). Seega ei ole lõige 4 enam asjakohane.

Muudatus on tehnilist laadi.

Punkt 4: viidete parandus (§ 11 lg 2 p 3–4)

Punktiga 4 muudetakse § 11 lõike 2 punkte 3 ja 4. Muudatused on tehnilist laadi ja nendega korrigeeritakse varasema redaktsioonimuudatuse tulemusel vananenud viited. Kehtivas

sõnastuses viidatakse punktides 3 ja 4 vastavalt määruse §-le 4 ja §-le 5, kuid viidatud paragrahvid tunnistati kehtetuks Riigi Teatajas avaldatud määruse redaktsiooniga (RT I,

19.03.2024, 1; jõustumine 01.05.2024). Kehtetuks tunnistatud § 4 ja § 5 alla kuulunud loetelusid korrigeeriti, muudeti ja kehtestati normitehnika huvides uue paragrahvina (§ 51). Kuivõrd varasemad viited ei vasta kehtivale normitehnilisele struktuurile, tehakse vajalikud

parandused, et tagada õigusselgus ja välistada võimalik eksitus arvutuskäigu lähteandmete esitamisel.

Punkt 5: kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigu esitamine (§ 11 lg 2 p 11)

Punktiga 5 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 11, sätestades, et olukorras, kus kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel lähtutakse § 11 lõikest 31, lõikest 32, lõikest 33, lõikest 34 või

lõikest 35, on kohustuslik asjakohased arvutuskäigud koos arvutuses kasutatud lähteandmetega üles laadida ehitisregistrisse energiamärgise lisana. See tagab, et nii arvutuskäigu kui ka energiamärgise lähteandmetega on võimalik tutvuda, sh vajadusel kontrollida lähteandmed ja

arvutuskäik üle.

Punkt 6: sõna „eraldiseisva“ lisamine § 11 lõikesse 31

Punktiga 6 täiendatakse § 11 lõiget 31 pärast sõna „on“ sõnaga „eraldiseisva“. Kehtivas sõnastuses on nõue, et maha lahutatav energiakasutus peab olema energiaarvestiga mõõdetud,

kuid see jätab lahtiseks, kas piisab peaarvesti andmetest. Sõna „eraldiseisva“ lisamisega täpsustatakse, et maha lahutamiseks peab vastav energiakasutus olema mõõdetud eraldiseisva

(alam)arvestiga. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab õigusselguse.

3

Punkt 7: KEK-metoodika täiendamine (§ 11 lg 32–35)

Protsessienergia mahaarvamine alamarvestite korral (§ 11 lg 32)

Probleemipüstitus. Mitteeluhoonete, eelkõige kaubandushoonete elektritarbimine sisaldab

sageli märkimisväärses ulatuses nn protsessienergiat, mida EPBD ei käsitle hoone energiatõhususega seotud energiana. Sellise protsessienergia hulka kuuluvad näiteks jaekaubanduses kasutatavad külmaletid ja -kapid, pagariahjud, elektrilaadijad ja muu sarnane.

Kuna kehtiv KEK-märgise metoodika põhineb peaarvesti andmetel, kaasatakse kõik sellised tarbijad energiaklassi määramisel automaatselt. Selle tulemusel ei peegelda KEK-märgis mitte

ainult hoone enda energiatõhusust, vaid ka hoone kasutajate (rentnikute) protsesside energiamahukust.

Tallinna Tehnikaülikooli uuringu1 tulemused näitavad, et sellistel hoonetel moodustab protsessienergia 40–50% kogu elektritarbimisest. Analüüsitud 18-st kaubandushoonest 16

kuulusid KEK-märgisel G-energiaklassi, sõltumata hoone tegelikust energiatõhususest.

Muudatuse sisu.

Punktiga 7 lisatava §-i 11 lõikega 32 sätestatakse protsessienergia mahaarvamise valem.

Meetod A – eraldiseisva energiaarvestiga mõõdetud protsessienergia. Kui protsessienergia tarbija (nt külmamasinad) on alamarvestiga otse mõõdetud, lahutatakse selle arvesti näit

peaarvesti andmetest maha vastavalt §-i 11 lõikele 31.

Meetod B – alamarvesti meetod. Kui protsessienergia ei ole otse mõõdetud, kuid alamarvest i sisaldab nii protsessienergiat kui ka valgustust ja seadmeid, lahutatakse kogu alamarvesti näit maha ning liidetakse tagasi tüüpiline valgustuse ja seadmete energiakasutus majandus- ja

taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTMi määrus nr 58) § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud väärtuste järgi.

Valgustuse ja seadmete tüüpväärtused ei sisaldu MTMi määruses nr 36, vaid viidatakse MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelile 1. Sellega välditakse samade väärtuste haldamist kahes

erinevas määruses ning tagatakse, et arvutuses kasutatakse alati kehtivaid tüüpilise kasutuse väärtusi.

Piirang. Alamarvesti meetodit (meetod B) saab kasutada ainult juhul, kui alamarvesti taga ei ole sisekliima tagamiseks mõeldud tehnosüsteeme (soojuspumpa, ventilatsioonisüsteemi

vmt). Kui alamarvesti sisaldab ka kütte, ruumide jahutus- või ventilatsioonienergia tarbimist, ei saa meetodit B rakendada ning tuleb kasutada meetodit A (otse mõõdetud) või mitme

kasutamise otstarbega hoone puhul eelnõu paragrahvi 1 punktis 7 (§ 11 lg 35) sätestatud kalibreeritud mudelit.

Protsessienergia tarbijad (nt külmaseadmed) eraldavad jääksoojust, mis katab osa hoone küttevajadusest. Protsessienergia täielikul mahaarvamisel jääb mõõdetud kütteenergia

tarbimine muutmata, kuigi ilma protsessitarbijateta oleks küttevajadus suurem. Tegemist on teadliku lihtsustusega: jääksoojuse mõju täpne arvutamine eeldaks energiasimulatsiooni, mis muudaks valemipõhise meetodi ebaproportsionaalselt keerukaks. Lihtsustuse mõju KEK-

väärtusele on väike võrreldes protsessienergia mahaarvamise kogumõjuga.

1 Tallinna Tehnikaülikool, „Tarbimisandmetel energiamärgise metoodika uuring", aprill 2025.

4

Arvutusnäide. Alljärgnev näide põhineb Tallinna Tehnikaülikooli uuringu referentshoonel SM17 – kaubandushoone köetava pinnaga 2680 m2.

Algandmed

Parameeter Väärtus

Kasutamise otstarve Kaubandushoone Toatemperatuuriga pind 2680 m2

Energiakandjad Elekter (peaarvesti + 4 alamarvestit)

Alamarvesti Mõõdetud

tarbimine (kWh/a) Käsitlus arvutuses

Külmamasinad 294 398 Lahutada (lg 31 kohaselt)

Üldelekter 97 284 Ei lahutata Kauplus/rentnik 181 570 Lahutada, Er,vs tagasi liita (lg 32 kohaselt) Jääksoojuse

soojuspump 84 554 Ei lahutata (sisekliima tehnosüsteem)

Peaarvesti 657 940

Arvutuskäik:

Samm Kirjeldus

Energiakasutus,

kWh/a

1 Peaarvesti (Epeaarvesti) 657 940 2 Külmamasinad otse maha (Eeri,1) -294 398

3 Alamarvesti maha (Ealamarvesti,1) -181 570

4 Tüüpiline valgustuse ja seadmete elektrienergia tarve tagasiliitmine (Er,vs,1 = 45 kWh/(m2·a) · 2680 m2)

+120 600

Lõpptulemus (Etar,el) 302 572

Tarnitud elekter

kWh/(m2·a)

Elektri

kaalumistegur

KEK

kWh/(m2·a)

Kaalutud

energiaeri-

kasutuseklass

Enne

mahaarvamist 657 940/2680=245,5 2,0 245,5·2,0=491 G

Pärast maha- arvamist (lg 31

ja lg 32)

302 572/2680=112,9 2,0 113,0·2,0=226 D

Muutus -132,4 - -265 (-54 %) +3 klassi

Sammus 4 tagasiliidetav 45 kWh/(m2·a) on kaubandushoone tüüpiline valgustuse ja seadmete elektrienergia tarve, arvutatuna MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabeli 1 andmetest sama

määruse paragrahvi 6 lõikes 2 toodud valemiga Er,vs = k · (Pvalgustus + Pseadmed) · (d /24) · (w

/7) · 8760/1000 = 0,55 · (15 + 1) · (14/24) · (7/7) · 8760 / 1000 = 45,0 kWh/(m2·a), kus k = 0,55 on kasutusaste, Pvalgustus = 15 W/m2 ja Pseadmed = 1 W/m2 sama tabeli järgi.

Tallinna Tehnikaülikooli uuringus analüüsitud kaubandushoonete näidetel ilmnes, et

protsessienergia mahaarvamise tulemusel paraneksid hoone energiatõhususe klassid G-klassist E- ja D-klassi.

5

Tegeliku valgustusvõimsuse kasutamise erisus (§ 11 lg 33)

Lõikega 33 sätestatakse lisavõimalus: kui alamarvestiga mõõdetud alal kasutatakse valgustuse

puhul MTMi määruse nr 58 § 6 lõikes 4 sätestatud tegelikku valgustusvõimsust, arvestatakse E_r,vs,j valgustuse osa tegeliku paigaldatud võimsuse ja § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilise

kasutusaja alusel ning seadmete osa sama tabeli andmetel. Viide § 6 lõikele 4 tagab, et tegeliku valgustusvõimsuse kasutamisel kehtivad samad dokumenteerimis- ja tõendamisnõuded (sh EVS-EN 12464-1 valgustustiheduse tagamine), mis on juba arvutusmetoodikas kehtestatud.

See annab täpsema tulemuse hoonetes, kus valgustuslahendus erineb oluliselt tabeliväärtustest (nt LED-valgustus vs. vanem valgustus), ning eristab selgelt valgustuse ja seadmete osa.

Kasutusaja taandamine (§ 11 lg 34)

Probleemipüstitus. Mitteeluhoonete tegelik kasutusaeg erineb sageli MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud tüüpilisest kasutusajast. Näiteks kontorihoone, mis tegutseb ka

nädalavahetustel (d = 14 h, w = 6 d, samas kui tüüpiline on d = 11 h, w = 5 d), saab

ebaõiglaselt kõrgema KEK-väärtuse, kuna pikem kasutusaeg suurendab energiatarbimist. See

ei peegelda hoone enda energiatõhusust, vaid kasutusintensiivsust.

Muudatuse sisu. Punktiga 7 lisatakse §-i 11 lõige 34, millega luuakse võimalus

mitteeluhoonete puhul taandada tegelik energiatarbimine tüüpilisele kasutusajale.

Metoodika (nn Rootsi meetod) töötab järgmiselt: 1. Elektritarbimise tunniandmetest arvutatakse igale kalendrikuule keskmine elektrivõimsus kasutusajal (Pka) ja kasutusajavälisel ajal (Pkav).

2. Saadud keskmiste võimsuste abil arvutatakse tüüpilisele kasutusajale taandatud aastane energiakasutus, kasutades MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabelis 1 toodud tüüpilisi

kasutustunde (d) ja -päevi (w).

Kasutusaega taandatakse tunniandmete alusel. Tunniandmed peab esitama energiamärgise koostaja KEK-märgise koosseisus ning arvutuskäik peab olema kontrollitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ametniku poolt.

Kasutusaja määratlemisel lähtub energiamärgise koostaja hoone tegelikust kasutusgraafikust.

Kasutusaeg on ajaperiood, mille vältel hoone on tüüpilises aktiivses kasutuses (töötajad kohal, teenuste osutamine jms). Tegeliku kasutusaja kindlaksmääramisel võib energiamärgise koostaja tugineda hoone haldaja esitatud teabele hoone kasutusgraafiku kohta ja/või tarbimise

tunniprofiili analüüsile. Iseloomulik on, et kasutusajal on elektritarbimine oluliselt suurem kui kasutusajavälisel ajal. Keskmised võimsused Pka ja Pkav arvutatakse tegelike kasutustundide

alusel; seejärel rakendatakse valemis MTMi määruse nr 58 § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilisi

kasutustunde (d) ja kasutuspäevi (w), mis asendavad tegeliku kasutusgraafiku standardsega.

Kasutusaja taandamist võib teha ka peaarvesti andmete alusel, tegemata § 11 lõigete 31–33 kohast protsessienergia vähendamise arvutust.

Arvutusnäide. Alljärgnev näide põhineb Tallinna Tehnikaülikooli uuringu kontorihoonel –

10 360 m2 ülikoolihoone (5 korrust, ehitusaasta 2009). Algandmed

Parameeter Väärtus

Kasutamise otstarve Kontorihoone

6

Toatemperatuuriga pind 10 360 m2 Asukoht Tallinn (Harju maakond) Ehitusaasta 2009

Mõõteperiood 2023 (kalendriaasta) Energiakandjad Elekter, tõhus kaugküte

Energiakandja Mõõdetud tarbimine

(MWh/a)

Erikasutus

(kWh/(m2·a))

Elekter 796 76,8

Kaugküte 1186 114,5 sh küte 1115 107,6

sh soe vesi 71 6,9

Parameeter Mõõdetud/tegelik Tüüpiline kasutus (MTMi määrus nr

58)

Kasutustunnid 14 h/päev 11 h/päev Kasutuspäevad 6 d/nädal 5 d/nädal

Suhteline kasutusaeg (14/24)·(6/7)=0,500 (11/24)·(5/7)=0,327 Kraadpäevad

(tB = +17 °C)

3750 (Harju mk

2023) 3852 (Harju mk normaalaasta)

Samm 1 – tunniandmetest keskmiste võimsuste arvutamine. Hoone elektritarbimise

tunniandmetest (peaarvestilt) arvutatakse igal kuul keskmised võimsused kasutusajal (Pka,i) ja kasutusajavälisel ajal (Pkav,i). Kasutusaeg on tuvastatud tunniprofiilide kuju alusel (selge erinevus päevase ja öise tarbimise vahel).

Samm 2 – tüüpilisele kasutusajale taandatud elektrienergia. Rakendatakse ,

arvutusvalemit igakuiselt, kasutades tüüpilisi väärtusi d = 11 ja w = 5.

Nt jaanuar:

, = 16,9 · (11/24) · (5/7) · 744 / 1000 + 2,4 · (1 − (11/24) · (5/7)) · 744 / 1000 =

16,9 · 0,327 · 0,744 + 2,4 · 0,673 · 0,744 = 5,32 kWh/m2.

Kuu , (W/m2) , (W/m2) (h) , (kWh/m2)

1 16,9 2,4 744 5,32

2 16,9 2,4 696 4,97 3 16,9 2,6 744 5,42 4 17,0 2,2 720 5,07

5 17,4 2,7 744 5,59 6 20,2 2,9 720 6,17

7 18,1 2,4 744 5,61 8 19,3 2,8 744 6,10 9 17,9 2,4 720 5,38

10 16,9 2,4 744 5,32 11 16,9 2,6 720 5,24

12 16,7 2,2 744 5,17

Kokku 65,36

Samm 3 – kütteenergia normaalaastale taandamine:

QN,kyt = Qteg,kyt · SN/Steg = 1115 · 3852 / 3750 = 1145 MWh/a (110,5 kWh/(m2·a))

7

Normaalaastale taandatud kaugküttest tarnitud soojusenergia: QN,kyt + Qtvs = 1145 + 71 = 1216 MWh/a (117,4 kWh/(m2·a))

Samm 4 – KEK arvutamine. Arvutuskäigus kasutatud kaalumistegurid elektrile 2,0 ja tõhusale

kaugküttele 0,65.

Elekter

(kWh/(m2·a))

Kaugküte

(kWh/(m2·a))

KEK

(kWh/(m2·a))

KEK

klass

Enne taandamist 76,8·2,0=153,6 117,4·0,65=76,3 230 E Pärast taandamist (lg 34) 65,4·2,0=130,8 117,4·0,65=76,3 207 D

Muutus -22,8 ±0,0 -23 (-10 %) +1 klass

Kasutusaja taandamine vähendas KEKi 10% võrra, mis tõi kaasa kaalutud energiakasutuse

klassi paranemise E-lt D-le. Metoodika täpsust kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli uuringu energiasimulatsioonimudel, mis andis sama kontorihoone tüüpilisel kasutusel KEK-i ~ 200 kWh/(m2·a) – mõlemad meetodid annavad energiaklassi D.

Kalibreeritud mudel (§ 11 lg 35)

Samuti lisatakse punktiga 7 §-i 11 lõige 35, millega luuakse võimalus kasutada energiasimulatsiooni kalibreeritud mudeli abil juhul, kui lõigetes 31–34 toodud valemipõhised

arvutused ei ole võimalikud mitme kasutamise otstarbe tõttu. See olukord esineb mitmeotstarbelistes hoonetes, kus erinevate kasutamise otstarvete koosmõju ei pruugi võimalda standardset valemipõhist lähenemist.

Kalibreeritud mudeli metoodika koosneb kahest sammust:

Samm 1 – arvutusmudeli kalibreerimine. Luuakse hoone energiasimulatsioonimudel, mis kalibreeritakse vastavusse tegeliku energiatarbimisega. Mudeli sisendina kasutatakse hoone

tegelikke andmeid: piirdetarindite soojustehniline toimivus (soojusläbivused, külmasillad), õhupidavus, tehnosüsteemide tehnilised näitajad, hoone tegelikud kasutustingimused

(sisetemperatuur, kasutusgraafikud, sisemised soojusallikad, tehnosüsteemide juhtimine) ning vaadeldavale perioodile vastavad väliskliima tingimused. Kalibreerimine tähendab nende sisendite kohandamist seni, kuni mudeli arvutuslik energiatarbimine vastab hoone tegelikele

mõõdetud tarbimisandmetele. Kalibreerimise tulemusel peegeldab mudel hoone tegelikku füüsilist seisundit ja kasutustingimusi.

Kalibreerimise piisavuse hindamisel tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Hoonete energiasimulatsioonimudeli kalibreerimise valdkonnas on peamised viitestandardid

ASHRAE Guideline 14 „Measurement of Energy, Demand, and Water Savings“ ning IPMVP (International Performance Measurement and Verification Protocol) variant D, mis mõlemad

käsitlevad kalibreeritud simulatsiooni kasutamist energiatarbimise hindamiseks. Nimetatud metoodikad määravad kalibreerimise statistilised kriteeriumid (sh CV(RMSE) ja NMBE piirmäärad kuu- ning tunnipõhisele võrdlusele), mille alusel saab hinnata, kas mudeli

arvutustulemused vastavad piisaval määral tegelikele mõõtetulemustele. Euroopa tasandil on asjakohane EN ISO 52000-1:2017 „Energy performance of buildings - Overarching EPB

assessment“, mis sätestab hoonete energiatõhususe arvutamise üldise raamistiku ja võimaldab mõõteandmetel põhinevat hindamist.

Eelnõuga ei kavandata kalibreerimisele konkreetset numbrilist lävendit, kuna kalibreerimise täpsus sõltub hoone keerukusest, andmete kättesaadavusest ja mõõtesüsteemi detailsusest.

8

Selle asemel peab energiamärgise koostaja kasutama tunnustatud metoodikat ja dokumenteerima kalibreerimisprotsessi ulatuse, kasutatud statistilised näitajad ning nende vastavuse valitud metoodika kriteeriumidele.

Samm 2 – tüüpilisele kasutusele üleminek. Kalibreeritud mudelis säilitatakse hoone füüsilised

omadused (piirdetarindite soojustehniline toimivus, õhupidavus, tehnosüsteemide tehnilised näitajad), kuid asendatakse kasutustingimused MTMi määruse nr 58 tüüpiliste väärtustega: kasutusgraafikud (§ 6 lõike 1 tabel 1 tüüpilised kasutustunnid ja -päevad), valgustuse ja

seadmete sisemised soojusallikad, ventilatsiooni välisõhu vooluhulgad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (edaspidi EIMi määrus nr 63) lisa 1 alusel, ruumitemperatuuride seadeväärtused ning väliskliima. Seejärel tehakse uus energiasimulatsioon, mille tulemus on hoone kaalutud energiaerikasutus tüüpilise kasutuse tingimustes.

Kalibreeritud mudeli kasutamine eeldab oluliselt suuremat tööd ja ekspertiisi võrreldes

valemipõhise lähenemisega. Energiasimulatsioonimudeli koostamine ja kalibreerimine kuulub kutsestandardi „Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7“ kompetentsi B.3.4 „Hoone arvutusliku energiamärgise koostamine ja väljastamine“ alla. Kutsestandardi

„Energiaaudiitor, tase 6“ pädevuspiiride kohaselt väljastab tase 6 tarbimispõhiseid energiamärgiseid piiranguteta ning arvutuslikke energiamärgiseid lihtsustatud meetodil, seega

saab 6. taseme energiaaudiitor rakendada lõigete 31–34 kohaseid valemipõhiseid meetodeid, kuid lõike 35 kohane kalibreeritud mudeli kasutamine eeldab vähemalt 7. taseme pädevust. Seetõttu on kalibreeritud mudel ette nähtud võimaliku alternatiivina, mitte esmase meetodina.

Oluline on eristada kalibreeritud arvutusmudeli alusel arvutatud KEKi tavapärasest

energiatõhususarvu (ETA) arvutusest. Mõlema lähenemise puhul kasutatakse lõpparvutuses standardseid kasutustingimusi (MTMi määruse nr 58 tüüpilised kasutusprofiilid, EIMi määruse nr 63 lisa 1 seadeväärtused). Erinevus seisneb hoone füüsilises iseloomustuses: ETA

arvutuses kasutatakse hoone projektdokumentatsioonis esitatud kavandatud väärtusi (projekteeritud piirdetarindite soojusläbivused ja külmasildade väärtused, projekteeritud

õhulekkearv q50, projekteeritud tehnosüsteemide tehnilised näitajad), kalibreeritud arvutusmudeli põhineval KEKil aga hoone tegelikke füüsilisi omadusi, mis on hoone kehtiva olukorra ning kalibreerimisprotsessi teel kindlaks tehtud. Seega peegeldab ETA hoone

kavandatud energiatõhusust, kalibreeritud arvutusmudelil baseeruv KEK aga hoone tegelikku füüsilist seisundit standardsete kasutustingimuste korral. See eristus on oluline, kuna

olemasoleva hoone tegelik soojustehniline toimivus ning tehnosüsteemide tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda projekteeritud väärtustest.

Punkt 8: § 11 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks

Lõige 6. Kehtiva lõike 6 sõnastus on sisu poolest identne § 10 lõikega 3, mis juba sätestab, et § 14 lõike 2 alusel kaalutud energiaerikasutuse määramisel on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed. Lisaks sisaldab kehtiv § 11 lõige 6 normitehnilist viga (viide „§ 14

lõike 2 punktide 1 ja“ – puudub „2“), mis tekkis varasema redaktsioonimuudatuse käigus. Kuna § 10 lõige 3 (mida eelnõu punktiga 3 korrigeeritakse) katab sama reguleerimisala, on §

11 lõige 6 dubleeriv ja selle kehtetuks tunnistamine tagab suurema õigusselguse. Lõige 7. Kehtivas lõikes 7 viidatakse § 14 lõike 2 punktile 3, kuid punkt 3 tunnistati kehtetuks

kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025). Lõige 7 sätestas erisuse ETA-põhise kaalutud energiaerikasutuse määramisel (ehitisregistrisse laetakse üles

energiaarvutuste tulemused, mitte KEK-arvutuse lähteandmed). Kuna § 14 lõike 2 punkt 3 on kehtetu, ei saa lõikes 7 kirjeldatud olukord enam tekkida. Muudatus on tehnilist laadi.

9

Punkt 9: lisad 1, 2 ja 3 uues sõnastuses.

Punktiga 9 kehtestatakse MTMi määruse nr 36 lisad 1, 2 ja 3 uues sõnastuses.

Lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm“ ja lisa

2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm“ uus sõnastus kajastab suure energiatarbega hoonetele energiaklassi, piirväärtuste ja skaala taastamist (vt eelnõu § 4 punkt 1). Kuna suure

energiatarbega hoonetele ei määratud alates 1. juunist 2025 energiaklassi, oli see asjaolu kajastatud ka energiamärgise vormides. Energiaklassi taastamisega tuleb vormid viia

vastavusse kehtestatud muudatustega. Lisas 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“ taastatakse

suure energiatarbega hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klasside piirväärtuste tabel.

§ 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“ muutmine

Paragrahvis 2 sätestatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi MTMi määrus nr 57) kavandatud muudatus.

MTMi määruse nr 57 §-i 121 täiendatakse punktiga 5, millega lisatakse soojuspumba liikide loetellu „muu soojuspump“. Muudatus on vajalik kooskõla tagamiseks eelnõu § 1

punktiga 1, millega lisatakse muu soojuspump ka MTMi määruse nr 36 § 51 lõike 3 loetellu.

MTMi määrus nr 57 sätestab ehitisregistrisse esitatavate tehniliste andmete loetelusid,

sealhulgas soojuspumba liigid (§ 121). Kehtiv § 121 sisaldab nelja konkreetset soojuspumba liiki (maa-, õhk-õhk-, õhk-vesi- ja väljatõmbeõhu soojuspump), kuid ei sisalda üldist

kategooriat muu §-s 121 nimetamata soojuspumba tüübi jaoks. See tähendab, et energiamärgise andmetel „muu soojuspump“ märkimine oleks vastuolus ehitisregistri klassifikaatoriga, kuna EHRis puuduks vastav valik. Muudatusega tagatakse, et

energiamärgise (MTMi määrus nr 36) ja ehitisregistri (MTMi määrus nr 57) klassifikaatorid on omavahel kooskõlas.

Muudatus eeldab ehitisregistri infosüsteemis (EHR) arendustööd: soojuspumba liikide rippmenüüsse lisandub uus valik. Tegemist on minimaalse IT-arendusega.

§ 3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ muutmine

Paragrahvis 3 sätestatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika“ kavandatud muudatused.

Punkt 1: ETA B viite parandus (§ 2 lg 2 p 31)

Punktiga 1 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 31. Muudatus on tehnilist laadi ja sellega

korrigeeritakse varasema redaktsioonimuudatuse tulemusel vananenud viide. Kehtiva redaktsiooni sõnastuses viidatakse punktis 31 EIMi määruse nr 63 § 4 lõikes 2 sätestatud

madalenergiahoone energiatõhususarvule. Üleminek madalenergiahoonete ehituselt liginullenergiahoonetele loeti toimunuks 2025. aasta 1. juunil jõustunud EIMi määruse nr 63

10

redaktsiooniga. Viimasega tunnistati kehtetuks EIMi määruse nr 63 § 4. Kuna varasemad viited ei vasta enam kehtivale normitehnilisele struktuurile, tehakse muudatusega vajalikud parandused. See aitab tagada õigusselgust ja välistab võimaliku eksituse arvutuskäigu

lähteandmete esitamisel.

Punkt 2: ühiku parandus (§ 30 lg 64)

Punktiga 2 asendatakse § 30 lõikes 64 tekstiosa „vastav kaalutud energiakasutus kWh/a“

tekstiosaga „vastav kaalutud energiakasutus kWh/(m2·a)“. Lõikes 64 toodud valemiga arvutatakse energiakandjale vastav kaalutud energiakasutus toatemperatuuriga pinna kohta

aastas. Kehtivas sõnastuses esitatud ühik (kWh/a) ei peegelda valemi tegelikku tulemust, mis on energiaerikasutus pinna kohta. Muudatus on tehnilist laadi ja korrigeerib varasema redaktsiooni vea.

Punkt 3: lisa 4 uues sõnastuses kehtestamine

Punktiga 3 kehtestatakse MTMi määruse nr 58 lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ uues sõnastuses. Lisas korrigeeritakse ühikute esitamise vormistus: kWh/(a m²) asendatakse

nõuetekohase kWh/(m²·a) vormistusega. Muudatus on tehnilist laadi ja tagab kooskõla käesoleva määruse põhitekstis ja teistes lisades kasutatava vormistusega.

§ 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Paragrahvis 4 sätestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a

määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kavandatud muudatused.

Punkt 1: § 61 lg 3 kehtetuks tunnistamine

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 61 lõige 3. Kehtiva § 61 lõike 3 kohaselt suure

energiatarbega hoonele energiaklassi ei määrata. See säte kehtestati kliimaministri 7. märtsi 2024. a määrusega nr 12 (jõust. 01.06.2025), millega loobuti suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtuste kehtestamisest ja energiaklasside määramisest .

Eelnõukohase määrusega taastatakse suure energiatarbega hoonetele numbrilised energiatõhususarvude piirväärtused. Suure energiatarbega hoone puhul taastatakse

piirväärtused, mis kehtisid alates 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. maini ja mis põhinevad Tallinna Tehnikaülikooli 2017. a hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüsil2. Nimetatud piirväärtused on ühtsed kõigile suure energiatarbega

hoonetele (haiglad, siseujulad, jäähallid, külmhooned, andmekeskused, loomaia hooned ja protsessisoojusega tööstushooned). Suure energiatarbega hoone piirväärtuste

kasutuselevõtuga tagatakse mitme kasutamise otstarbega hoone puhul, mille üks otstarbeid on suure energiatarbega hoone, hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmise energiatõhususarvu arvutussüsteemi toimimine.

Ühtlasi tagatakse muudatusega üldine kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi EPBD) ning Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määruse (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, GBER) artikli 38a rakendatavus suure energiatarbega hoonete puhul. GBERi artikli 38a lõike 6 punkt iii sätestab, et uute

hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on

2 Tallinna Tehnikaülikool, „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs", 2017.

11

teavitamiskohustusest vabastatud tingimusel, et primaarenergia nõudlus on vähemalt 10% väiksem võrreldes piirnormiga, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates riigisisestes nõuetes.

Kuigi ühtne piirväärtus ei ole kõigile suure energiatarbega hoonete alatüüpidele optimaalne

selliste hoonete energiatarbimise profiilide olulise erinemise tõttu (nt andmekeskuse ja haigla energiatarbimine ei ole võrreldav), nõuavad diferentseeritud hoonetüübipõhised piirväärtused eraldi analüüsi ning on planeeritud järgmisesse energiatõhususe kuluoptimaalsete tasemete

läbivaatamise tsüklisse. Praegune ühtne piirväärtus on ajutine lahendus, mis tagab GBERi artikli 38a rakendatavuse ja EPBD nõuetele vastavuse.

Punkt 2: nõuded suure energiatarbega hoone püstitamisel (§ 61 lg-d 4–6)

Punktiga 2 täiendatakse § 61 lõigetega 4–6, milles sätestatakse suure energiatarbega hoonetele konkreetsed energiatõhususarvu piirväärtused. Täpsem selgitus piirväärtuste kehtestamise

kohta on esitatud § 4 punkti 1 juures. Lõikes 4 sätestatakse, et suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2

tabelis 3 sätestatud piirväärtust. Tabel 3 sisaldab liginullenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtusi, mis arvestavad lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast.

Lõikes 5 sätestatakse, et suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist

taastuvast energiaallikast. Tabel 1 sisaldab nn energiatõhususarvu B piirväärtusi. Nõue tagab, et hoone on energiatõhus ka ilma lokaalselt toodetud taastuvenergiata.

Lõige 6 on koondnõue, mis sätestab, et püstitatav suure energiatarbega hoone peab samaaegselt vastama lõigetes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tunnustele. Lõike 6 struktuur on analoogne

§ 6 lõikega 4 (liginullenergiahoone püstitamine).

Punkt 3: rakendussäte (§ 20 lg 6) Punktiga 3 täiendatakse § 20 uue lõikega 6, mis sätestab, et § 61 lõikes 6 sätestatud koondnõue

(suure energiatarbega hoone püstitamise nõuetekohasus) ei kohaldu hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2026. aasta 1. septembrit.

Rakendussäte väldib uute kohustuste tagasiulatuvat kohaldumist hoonete suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitati enne käesoleva eelnõu § 4 jõustumist. Ühtlasi tagab

säte õigusselguse alates 2025. aasta 1. juunist kuni 2026. aasta 31. augustini (k.a.) esitatud taotluste puhul, mil suure energiatarbega hoonetele ei kohaldatud energiatõhususarvu

numbrilist piirväärtust, ning väldib vaidlusi selle üle, kas taastatud piirväärtusi tuleb kohaldada ka menetluses olevatele projektidele.

Käesoleva eelnõuga kehtestatavad piirväärtused on numbriliselt samad, mis kehtisid 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. maini ja mis kohalduvad jätkuvalt § 20 lõike 5

alusel hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. juunit. Piirväärtuste numbriline alus on Tallinna Tehnikaülikooli 2017. aasta kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs (vt § 4 punkti 1 selgitust). Sisuliselt lähtutakse

eelnõus varasemast regulatiivsest raamistikust, mistõttu ei tähenda piirväärtuste uuesti kehtestamine pikaajalises plaanimishorisondis hoone projekteerimisel uue olemusliku

kohustuse tekkimist.

12

Rakendussätte kuupäev (1. september 2026. a) on harmoneeritud käesoleva eelnõu § 4 jõustumise kuupäevaga, mis tagab, et piirväärtuste rakendumise algus ja rakendussätte ulatus langevad kokku ühele kuupäevale.

Punkt 4: lisa 2 uues sõnastuses kehtestamine

Punktiga 4 kehtestatakse määruse lisa 2 uues sõnastuses.

Lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ tabelites 1, 2 ja 3 taastatakse suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude piirväärtused.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13). Lisaks sisaldab määrus metoodika

vabatahtlikke uuendusi, mis parandavad mitteeluhoonete KEK-märgiste võrreldavust. Eelnõu § 4 punktiga 2 taastatavad suure energiatarbega hoonete piirväärtused on otseselt

seotud EPBD artikliga 9 (liginullenergiahoonete nõue) koostoimes artiklitega 4-5 (kuluoptimaalsete tasemete arvutamise raamistik) ja artikliga 7 (oluline hoonete

rekonstrueerimine), mis nõuavad liikmesriikidelt liginullenergiahoonete piirväärtuste kehtestamist kõigile hoonetüüpidele, ning komisjoni üldise grupierandi määruse (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/1315) artikli 38a lõike 6

punktiga iii, mis seob uute hoonete energiatõhususe investeeringutoetuse riigisiseste liginullenergia piirväärtuste olemasoluga.

4. Määruse mõjud

Muudatustel on peamiselt õiguslik mõju. Määruses sätestatud KEK-metoodika muudatused (§ 11 lg 32–35) ei ole kohustuslikud, vaid vabatahtlikud võimalused mitteeluhoonete

omanikele ja KEK-märgise koostajatele. Lisaks eemaldatakse muudatustega eksitavad viited ja vananenud sõnastus, millega tagatakse suurem õigusselgus.

Suure energiatarbega hoonete piirväärtuste taastamine (§ 4 punkt 2) loob eelduse GBERi artikli 38a lõike 6 punkti iii rakendamiseks, mis võimaldab Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumil anda toiduainetööstuse investeeringutoetust uute suure energiatarbega hoonete (eelkõige külmhoonete ja toidutööstuse hoonete) rajamiseks. Piirväärtuste taastamisega kaasneb vajadus ehitisregistri infosüsteemis (EHR) taastada suure

energiatarbega hoonete energiaklassi kuvamine.

Ehitisregistri klassifikaatorite muudatus (§ 2) eeldab minimaalset IT-arendustööd (rippmenüüsse ühe valikuvõimaluse lisamine).

Muid iseseisvaid mõjusid määrusel ei ole.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulisel määral lisakulusid ega -tegevusi. Ehitisregistri arenduskulu on minimaalne (klassifikaatori täiendus).

Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulusid.

13

6. Määruse jõustumine

Paragrahvis 5 sätestatakse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise aeg.

Määrus jõustub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõikes 2 kehtestatud korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud § 1 punkt 9 ja § 4, mis

jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.

Paragrahvi 1 punktiga 9 kehtestatavad MTMi määruse nr 36 lisad 1, 2 ja 3 ning §-ga 4 kehtestatavad EIMi määruse nr 63 muudatused jõustuvad hiljem, et anda sektorile piisav aeg muudatustega kohanemiseks. Suure energiatarbega hoonete energiatõhususarvude

piirväärtuste taastamine mõjutab nii ehituslubade menetlust kui ka energiamärgiste väljastamist ning nõuab ehitisregistri infosüsteemi kohandamist. Hilisem jõustumine tagab, et

piirväärtused ja energiamärgise vormid jõustuvad samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride

Ühendusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Kinnisvarafirmade Liidule, Omanike Keskliidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, R8 Technologies OÜ-le ja DeltaE Insenerid OÜ-le.

Suure energiatarbega hoonete piirväärtuste taastamise sätteid on eelnõu ettevalmistamisel

konsulteeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kelle toiduainetööstuse investeeringutoetuse 2. taotlusvoor eeldab GBERi artikli 38a lõike 6 punkti iii rakendatavust.

EELNÕU 07.05.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“, 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.

detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 3 lõike 5, § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) muu soojuspump.“;

2) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel, on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed.“;

3) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) hoone kütmisel kasutatav soojusallika liik käesoleva määruse §-s 51 sätestatu kohaselt;

4) hoone kütmisel kasutatav energiakandja liik käesoleva määruse §-s 51 sätestatu kohaselt.“;

5) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kui kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 31– 35, laetakse asjaomased energiamärgise osana käsitletavad arvutuskäigud koos arvutuses

kasutatud lähteandmetega ehitisregistrisse.“;

6) paragrahvi 11 lõige 31 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnaga „eraldiseisva“; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 32–35 järgmises sõnastuses:

„(32) Kui teostatakse lõike 31 kohane lahutustehe, kasutades alamarvestitega mõõdetud tarbimisandmeid, liidetakse tagasi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse

kohane valgustuse ja seadmete elektrikasutus valemiga:

, = −∑ ,

−∑ ,

+∑,,

kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a;

Epeaarvesti – peaarvestiga mõõdetud aastane elektrienergia hulk, kWh/a; Eeri,i – arvestiga i mõõdetud lõikele 31 vastava tehnosüsteemi või elektritarviti aastane tarbitud elektrienergia hulk, kWh/a;

Ealamarvesti,j – alamarvestiga j mõõdetud elektrienergia hulk, mis sisaldab lõike 31 kohase tehnosüsteemi või elektritarviti aastast tarbitud elektrienergiat, kWh/a;

Er,vs,j – valgustuse ja seadmete elektrienergia, mis vastab hoone kasutamise otstarbele ja põhineb hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 andmetel, kWh/a.

(33) Kui alamarvestiga mõõdetud alal kasutatakse valgustuse puhul hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika määruse § 6 lõikes 4 sätestatud tegelikku valgustusvõimsust, arvestatakse Er,vs,j arvutamisel valgustuse osa tegeliku paigaldatud võimsuse ja sama määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilise kasutusaja alusel ning seadmete osa sama tabeli andmetel.

(34) Mitteeluhoonete kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel võib hoone tüüpilisest kasutusest

erineva kasutusaja puhul elektrienergia tarbimist taandada tüüpilisele kasutusele, arvutades tarbimise tunniandmetest igal kuul keskmise elektrivõimsuse kasutusajal ja kasutusajavälisel ajal. Tüüpilisele kasutusele taandatud aastane energiakasutus arvutatakse valemiga:

, =∑, 24

7

1000

12

=1

+ ∑, (1 − 24

7 )

1000

12

=1

kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a;

Pka,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusajal, W; Pkav,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusaja välisel ajal, W;

d – hoone kasutustundide arv ööpäevas hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse

§ 6 lõike 1 tabeli 1 järgi, h;

w – hoone kasutuspäevade arv nädalas sama tabeli järgi, d;

ti – tundide arv kuus i, h.

(35) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 31–34 toodud arvutused ei ole teostatavad mitme kasutamise otstarbe tõttu, võib teostada kaalutud energiaerikasutuse energiasimulatsiooni

kalibreeritud mudeli abil: 1) energiasimulatsioonimudeli kalibreerimisel viiakse simulatsioonimudeli tulemused

vastavusse tegeliku energiatarbimisega; 2) energiasimulatsioonimudeli lähteandmed muudetakse tüüpilisele kasutusele vastavaks ja teostatakse uus energiasimulatsioon kaalutud energiaerikasutuse määramiseks.“;

8) paragrahvi 11 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) määruse lisad 1, 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ paragrahvi 121 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) muu soojuspump.“. § 3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt:

„31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 2 tabelis 1 sätestatud energiatõhususarvule.“;

2) paragrahvi 30 lõikes 64 asendatakse tekstiosa „vastav kaalutud energiakasutus kWh/a“ tekstiosaga „vastav kaalutud energiakasutus kWh/(m2·a)“;

3) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 61 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud

piirväärtust. (5) Suure energiatarbega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud

piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast.

(6) Püstitatav suure energiatarbega hoone peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2, 4 ja 5 tunnustele.“;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2026. aasta 1. septembrit, ei kohaldata käesoleva määruse § 6¹ lõikes 6 sätestatud nõudeid.“;

4) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 5. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 9 ja § 4 jõustuvad 1. septembril 2026. aastal.

Kuldar Leis

Taristuminister Marten Kokk

Kantsler

Lisa 1. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm“

Lisa 2. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm“

Lisa 3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ lisa 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“

Lisa 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“

Lisa 5. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“