Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

28.05.2026 nr 1-4/26/2124

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a

määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Vaibla

Linnujaam, Eesti Terioloogia Selts

Mariliis Paal, 626 2875

[email protected]

EELNÕU 25.05.2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS Tallinn 2026 nr

Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 4 ja looduskaitseseaduse § 584 lõike 4

alusel. § 1. Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri

põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad” muutmine

Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a määruses nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 4 ja looduskaitseseaduse § 584 lõike 4

alusel.“; 2) määruse punktid 1–6 sõnastatakse järgmiselt:

„1) eriotstarbelise ilmaprognoosi koostamine – 40 eurot tund; 2) eriotstarbelise prognoosmudeli koostamine – 45 eurot tund;

3) tasuline sünoptikute infotelefon – 2,2 eurot minut; 4) tuuleroosi koostamine – 35 eurot tund; 5) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs – 40 eurot tund;

6) hüdroloogilised insenertehnilised arvutused – 40 eurot tund.“;

3) määrust täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses: „7) nahkhiirte ja lindude rõngastamise atesteerimistasu – 190 eurot; 8) väikese rõnga (sisediameeter kuni 5,5 mm) väljastamise tasu – 0,15 eurot rõngas;

9) keskmise rõnga (sisediameeter 5,6 mm kuni 14,9 mm) väljastamise tasu – 0,60 eurot rõngas; 10) suure rõnga (sisediameeter vähemalt 15 mm) väljastamise tasu – 1,20 eurot rõngas.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 2. veebruari 2022. a

määruse nr 7 „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja

tasumäärad“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 4 ja looduskaitseseaduse § 584 lõike 4 alusel. Eelnõukohase määrusega muudetakse ja täiendatakse Keskkonnaagentuuri (edaspidi

KAUR) põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärasid. 2022. aasta 1. jaanuarist jõustus keskkonnaseire seaduse muudatus, milles sätestati KAUR-i tasuliste

teenuste osutamise õiguslikud alused. KAUR võib riikliku keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Samuti võib KAUR looduskaitseseaduse § 584 lõike 4 alusel osutada oma

põhitegevusega seotud rõngastamise teenuseid.

Nahkhiirte ja lindude märgistamise atesteerimise ja märgistega seotud muudatused tehakse Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (612 SE)1 eelnõuga kavandatud muudatuste alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaagentuuri arenduse ja analüüsi

funktsioonijuht Rainis Uiga (e-post [email protected], tel 512 9731) ja Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Mariliis Paal (e-post [email protected], tel 626 2875). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Džein Aunre ([email protected], tel 626 0738). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (e-post

[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit viitega looduskaitseseaduse § 584 lõikele 4, punktidega 2 ja 3 täiendatakse ja muudetakse KAUR-i põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärasid.

Tasulise teenuse hind kujuneb otsese ja kaudse kulu alusel. Otsene kulu on otseselt seotud tasuliste teenuste osutamisega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestatakse otseseks kuluks tööjõukulu ja proportsionaalselt teenusele kulutatud ajaga osa majanduskulust (ruumide

kasutus, bürootarbed, inventar jne). Kaudne kulu on kulu, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav osutatava teenusega.

Tasuliste teenuste hinnastamise metoodika kohaselt on hinnakujunduse etapid järgmised: tasuliste teenuste teenindamise korraldamisega seotud üldkulude määramine (üldkulud ehk

teenuse osutamise kaudsed kulud); teenuse osutamise otseste kulude määramine, lähtudes teenustest/vahenditest, mis toetavad konkreetse teenuse osutamist (majanduskulu ja tööjõukulu

on otsesed kulud); tasuliste teenuste osutajate määramine ja tööaja arvestamine. Metoodika on koostatud, arvestades teenuse osutamise järgmisi põhimõtteid: teenustasumäärade kujundamise protsessi kulupõhisus, läbipaistvus, lihtsus ja arusaadavus; teenuse kulud on tarbijate suhtes

õiglaselt. Kulud koosnevad kolmest komponendist: tööjõukulu, majanduskulu ja üldkulu.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8eed247b-9a67-4fe2-851e-

aa950aec0515/looduskaitseseaduse-jahiseaduse-ja-riigivaraseaduse-muutmise-seadus/.

Tasuliste teenuste osutamise otsesed kulud: 1. Tööjõukulud. Teenust osutava personali tööjõukulud (sh töötasu, tööandja kulud, puhkusetasud, töövõimetushüvitised, tulemustasud, koolituskulud). Nt KAUR-is osutavad

rõngastamise tasulist teenust eluslooduse osakonna spetsialistid. Tööjõukulud moodustavad teenuse osutamise otsestest kuludest keskmiselt 85%.

2. Majanduskulud. Majanduskulud on materjalikulud: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, bürootarvete kulud, tööruumide haldamise kulud, rõngaste maksumus jne. Siia kuuluvad kõik kulud, mis on konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud.

Tasuliste teenuste osutamisega seotud kaudsed kulud on üldkulud: administreerimiskulud,

tugipersonali tööjõu- ja majanduskulud, samuti kulud, mis on seotud üldjuhtimisega. Tugipersonali hulka kuuluvad personalitöötajad, juristid, klienditeenindajad. Üldjuhtimise puhul on arvestatud konkreetse teenuse osutamisel osalenud juhte ja juhtivspetsialiste. Kaudsed

kulud tasuliste teenuste puhul moodustavad u 12%.

Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse kehtivaid tasumäärasid määruse punktides 1–6. Keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 2 alusel on määratud hinnavahemikud, millesse peavad

määrusega kinnitatud tasumäärad jääma. Need on: 1) eriotstarbelise ilmaprognoosi koostamine – üks tund 28–56 eurot;

2) eriotstarbelise prognoosmudeli koostamine – üks tund 32–64 eurot; 3) tasuline sünoptikute infotelefon – üks minut 1,1–2,2 eurot; 4) tuuleroosi koostamine – üks tund 24–44 eurot;

5) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs – üks tund 28–56 eurot; 6) hüdroloogilised insenertehnilised arvutused – üks tund 28–56 eurot.

Tasumäär põhineb analüütilise raamatupidamissüsteemi tulemusel ning reaalkulud on teenuse hinna aluseks (kasumit ei teenita). Igal aastal arvutatakse teenuse tunnihinde piirmäär

reaalkulude (eelarve) alusel. Tasumäära põhiline komponent on teenuse osutaja tööjõukulu, millele lisanduvad majanduskulu ja üldkulu komponent. Konkreetse tellimuse hind sõltub

otseselt teenuse sisust ehk tellimuse mahust. Tasumäärade hindu on korrigeeritud ligikaudu 14% ulatuses võrreldes 2024. aasta määradega.

Ettepanekus tehtud tasumäärad hakkaks kehtima 2027. aasta kohta, seega keskmine tasumäära tõus 7% aastas.

Kehtiva määrusetasumäärade arvutamise aluseks olid 2022. ja 2023. aasta raamatupidamislikud andmed (kulud). Uute hindade aluseks on võetud 2024. aasta eelarve

täitmise andmed. Kahe aasta jooksul on kasvanud tasumäärade põhikomponentide kulud. Kulude suurenemist põhjendab üldine inflatsioon, samuti tööjõukulude (palkade) kasv. Tasulise

sünoptiku infotelefoni teenuse hinna tõus tuleb otseselt telefonioperaatorite palgakasvust.

Teenuse nimetus Kehtiv hind UUS hind Hinnaühik

eriotstarbelise ilmaprognoosi koostamine 35 40 eurot/tund

eriotstarbelise prognoosmudeli koostamine 40 45 eurot/tund

tasuline sünoptikute infotelefon 1,5 2,2 eurot/minut

tuuleroosi koostamine 30 35 eurot/tund

meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs 35 40 eurot/tund

hüdroloogilised insenertehnilised arvutused 35 40 euro/tund

Paragrahvi 1 punktide 1 ja 3 kavandatud muudatused on seotud Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (612 SE) eelnõuga,

millega asendatakse LKS-is nahkhiirte ja lindude märgistamise loakohustus atesteerimise kohustusega. Pärast seaduse muudatuse jõustumist on nahkhiirte ja lindude rõngastamise ja rõngaste väljastamise pädevus senise kahe asutuse (Keskkonnaamet ja KAUR) asemel ühel –

KAUR-il. Seaduseelnõus on KAUR-ile ette nähtud tasulised teenused atesteerimise ja rõngastega seotud tegevuste eest.

Paragrahvi 1 punktiga 3 on tasuliseks teenuseks kavandatud määrata veel kaks teenust: nahkhiirte ja lindude rõngastamise atesteerimine ja rõnga väljastamine. LKS-i § 584 lõike 4

alusel on määratud hinnavahemikud, millesse peavad määrusega kinnitatud tasumäärad jääma. Need on:

1) atesteerimistasu – 190–250 eurot; 2) rõnga väljastamise tasu – 0,15–2 eurot märgise kohta.

Atesteerimistasu. Teenus sisaldab spetsialistide pakutavat tasuta juhendamist ehk koolitust ja praktika võimaldamist nt riiklikus linnujaamas. Tasulise teenusena käsitatakse täpsemalt

eksami ettevalmistust ja korraldamist ning selle tulemuse põhjal registreerimistoiminguid. Kui isik eksamit ei soorita, tuleb teenuse eest ikka tasuda, sest põhiline kulu on eksami ettevalmistus ja korraldamine. Atesteerimine eeldab personaalset tegelemist atesteeritavaga ning taotluse ja

atesteeringu menetlemist-väljastamist, arvestatud ajakulu on kaks tööpäeva atesteeritava kohta.

Rõnga väljastamise tasu. Teenusena käsitatakse väljastamise toimingut ja rõnga maksumust, samuti info haldamist ja infovahetust rõngastajatega, vajaduse korral juhendamist ja täiendkoolituste korraldamist, aruannete vastuvõtmist ja andmebaasi kandmist, taasleidude

menetlemist ja info edastamist rõngastajale, arhiivi haldamist ja rõngastajate tegevuse kontrollimist. Atesteerimine sisaldab koolitustegevust ning rõngaste väljastamine ei ole

klassikaline otsene avalik teenus (haldusmenetlus), millele määratakse riigilõiv. Rõngaste kogused ja atesteerimise arv on aastate jooksul väga erinevad, seega teenuse reaalne otsene kulu on aastati väga kõikuv. Näiteks on kümne aasta jooksul varieerunud aastas atesteeritud

rõngastajate arv 12 korda, aastas väljastatud rõngaste hulk erineb kuni 3,5 korda.

Ühe rõnga hinna kujunemine: rõngaste väljastamise ja haldamisega seotud kulu aastas on ülal kirjeldatud metoodika alusel arvestatuna u 23 700 eurot. See hõlmab vaid KAUR-i väliste rõngastajatega seotud tegevuse kulu ega sisalda muid KAUR-i rõngastamisega seotud kulusid.

Rõngaid väljastatakse aastas keskmiselt 53 000 tk (viie aasta keskmine). Seega ühe rõnga maksumus on keskmiselt 45 senti. See arvutus põhineb KAUR-i tasuliste teenuste metoodikal,

mida kasutatakse kõikide tasuliste teenuste hinnastamisel. Kui pool haldamiskulust katab riik, on huvirühmale/kliendile ühe rõnga hind keskmiselt 22 senti.Samas sõltub rõnga maksumus selle tüübist – suuremate rõngaste, mida kasutatakse näiteks röövlindude rõngastamisel,

materjalikulu on oluliselt suurem kui väiksematel, mida kasutatakse värvuliste puhul. Nii võib ühe rõnga maksumus ületada kallimate rõngaste keskmist hinda mitu korda. Kallimad rõngad

moodustavad kõigist väljastatud rõngastest ligikaudu kümnendiku. Just kallimate rõngaste kasutamine on sagedamini seotud liigikaitseprojektide ja -uuringutega, mistõttu tähendaks võrdne hind harrastusrõngastajate suhteliselt suuremat omaosalust. Seepärast kehtestatakse

rõngastele erinevad hinnad, mis arvestavad ka rõngaste maksumust nende tellimisel. Kui riik katab pool haldamiskulust, on rõnga väljastamise hind väikeste rõngaste (sisediameeter kuni

5,5 mm) puhul 15 senti, keskmiste (kõik vahepealsed suurused) puhul 60 senti ja suurte (sisediameeter vähemalt 15 mm) puhul 1,20 eurot.

Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, teised tasumäärad üldises korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ning rakendamise

eeldatavad tulud

Tasuliste teenuste osutamisega seotud mõju on hinnatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas2 ja LKS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas3. Määruse

muudatusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega olulist mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määrusega kehtestatakse uued tasulised teenused, mis on kas ühekordsed (atesteerimistasu) või enamikule rõngastajatele suhteliselt väikesed. Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ega

kohalikule omavalitsusele lisakulusid, sest teenuste osutamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse ega riigi ülesannetega ega mõjuta nende tegevust (töökorraldust). Eelnõu mõjutab

ainult KAUR-i kulusid ja tulusid. KAUR-i 2024. aasta eelarve oli 13,7 mln eurot, millest omatulu laekus kokku 1,3 mln eurot (9,5%). Eelnõus käsitletud uute teenuste omatulu prognoositav maht on kokku u 12 000 eurot, mille osakaal KAUR-i omatulu mahust on u1%.

Mõju eelarvele on seega väike.

5. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

Paragrahvi 1 punktide 1 ja 3 muudatuste jõustumine on seotud Riigikogu menetluses oleva

seaduseelnõu 612 vastuvõtmise ja jõustumisega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele samaaegselt Riigikogu menetlusega, et määruse jõustumise saaks kavandada samaks ajaks seadusmuudatuse jõustumisega.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks huvirühmadele Tartu Ülikool, Eesti

Maaülikool, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Vaibla Linnujaam ja Eesti Terioloogia Selts.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/132b3b25-b799-4a8d-91d8-

833695e701b6/Keskkonnaseire%20seaduse%20muutmise%20seadus/ . 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8eed247b-9a67-4fe2-851e-

aa950aec0515/looduskaitseseaduse-jahiseaduse-ja-riigivaraseaduse-muutmise-seadus/.