<

OTSUS Vaidlustusasja number

90-26/306709 Otsuse kuupäev 28.05.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus AS-i Signaal TM vaidlustus Tallinna Transpordiameti

(Tallinna Liikuvusamet) riigihankes

„Teekattemärgistustööde teostamine 2026-2028“

(viitenumber 306709) AS-i Signaal TM kõrvaldamise

otsusele Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS Signaal TM, esindaja vandeadvokaadid

Mart Parind ja Veikko Puolakainen

Hankija, Tallinna Liikuvusamet, esindajad Arno Tuisk ja

Urmas Tammiksaar

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i Signaal TM vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.03.2026 avaldas Tallinna Transpordiamet (uuele nimele ja struktuurile ülemineku järel

Tallinna Liikuvusamet, edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teekattemärgistustööde teostamine 2026-2028“

(viitenumber 306709) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Riigihanke alusdokumendi (edaspidi RAD)

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neil pakkujat, sh AS Signaal TM.

2 (13)

2. 15.04.2026 käskkirjaga nr 1-9/26/14 (edaspidi Käskkiri) kõrvaldas Hankija AS-i Signaal TM

hankemenetlusest.

16.04.2026 teavitas Hankija pakkujaid:

- pakkumuste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise

käskkirjast;

- eduka pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamise ja kvalifitseerimise käskkirjast (Käskkiri).

3. 24.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Signaal TM (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada Vaidlustaja

hankemenetlusest.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/90 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult

teatavaks tegemise aja (muudetud 12.05.2026) ning andis täiendavate seisukohtade ja

dokumentide esitamiseks aega kuni 06.05.2026 ja neile vastamiseks 11.05.2026.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja

menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS Signaal TM, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja arusaamise järgi ei ole Hankija Vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud RHS § 95

lg 4 p-ile 9 (valeandmete esitamine).

5.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamine on õigusvastane.

5.2.1. Hankija on eksinud seaduses ette nähtud menetlustoimingute järjekorra vastu

RHS § 104 lg 8 ls 2 näeb ette, et pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist

kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise

tingimustele vastamist.

Vaidlustaja möönab, et formaalselt on tema kõrvaldamise käskkiri edukaks tunnistamise

käskkirjast hilisem, kuid tegelikult viis Hankija selle kontrolli lõpuni läbi enne. Hankijal puudub

RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel ajalises mõõtmes asjakohane hinnang Vaidlustaja kvalifikatsioonile

ja kõrvaldamise alustele. Iseäranis puudutab see minetus n-ö ajas muutuvaid asjaolusid nagu nt

maksuvõlg, karistatused jne, mille kontrolli puhul ei saa mingil juhul lähtuda andmetest, mis

pärinevad ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist.

Sätte kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud, kui Hankija ei ole Vaidlustaja kui eduka pakkuja

kõrvaldamise aluseid kontrollinud pärast pakkumuse edukaks tunnistamist, nagu nõuab RHS §

104 lg 8 ls 2, vaid juba enne.

5.2.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud

Säte näeb ette, et rikutud peab olema lepingu olulist tingimust ja ka rikkumine ise peab olema

oluline või pidev, rikkumisele peab olema järgnenud ühe või mitme järgmise õiguskaitsevahendi

kohaldamine (lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine,

leppetrahvi tasumine, lisaks peab pakkuja varasem tegevus muutma ta hankija jaoks sedavõrd

ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast

vastuvõetamatu.

Isegi kui Hankija riigihanke „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise

kaabelduse rajamine 2025“ (viitenumber 293827) tulemusel sõlmitud hankelepingu (edaspidi

riigihanke 293827 leping) täitmisel esines rikkumisi, ei saa see viia järelduseni, et Vaidlustaja on

Riigihanke kontekstis muutunud ebausaldusväärseks (need kaks riigihanget on olemuslikult

3 (13)

erinevad).

5.2.2.1. Riigihankes 293827 oli tegu kaabeldamistöödega. Riigihange puudutab teekattele

erinevate liikluskorralduslike märgistuste tegemist. Need on eriilmelised tööd, mis nõuavad

erinevaid kompetentse, kus kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid ning mida Vaidlustaja ettevõttes

teostavad erinevad inimesed ja meeskonnad. Fiiberoptilise kaabelduse rajamise tööd olid

Vaidlustaja jaoks erandlikud, teekatte märgistustööd on Vaidlustaja peamine tegevusala. RHR-is

ei ole ühtegi RHS § 95 lg 5 mõttes kehtivat rikkumist Vaidlustaja põhilises tegevusvaldkonnas.

5.2.2.2. Hankija on teinud põhimõttelise kaalutlusvea, argumenteerides Käskkirjas teiselaadse

hanke tehiolude pinnalt, et Vaidlustaja ei pruugi olla võimeline järgnevaid hankelepinguid

nõuetekohaselt täitma. Hankija peab hindama, kas varasema hankelepingu rikkumine on

seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem minetus võiks põhjustada riski, et ettevõtja ei

täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt. Hankija ei ole pakkunud analüüsi, miks peaks

olema Riigihankes hankelepingu nõuetekohane täitmine ohus.

5.3. Hankija ei andnud Vaidlustajale heastamise võimalust.

5.3.1. RHS § 97 lg 3 näeb ette, et hankija võib heastamise regulatsiooni kohaldada ka allapoole

rahvusvahelist piirmäära jäävates riigihangetes, sätestades selle võimaluse hanke

alusdokumentides. Antud juhul on Hankija niisuguse võimaluse pakkujatele andnud RAD p-is

3.7 järgmist: Hankija kohaldab hankemenetluses RHS § 97.

Kuigi Vaidlustaja hinnangul ei esine tema suhtes ühtegi kõrvaldamise alust, soovib Vaidlustaja

oma õiguste igakülgseks kaitseks tugineda ka heastamisele.

5.3.2. RHS § 97 ega selle aluseks olev EL avaliku sektori riigihangete direktiivi 2014/24 art 57

lg 6 ei sätesta, millal peab pakkuja, kes soovib tugineda heastamisele, esitama tõendid

heastamismeetmete kohta. Seda ei sätesta ka RHAD. Sh ei ütle RHAD seda, et heastamistõendid

tuleks esitada juba koos pakkumusega.

5.3.3. Vaidlustajale heastamistõendite esitamise võimalust ei antud, mis on sedavõrd oluline

protseduuriline viga, et juba iseenesest tingib Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse õigusvastasuse.

5.4. Vaidlustaja esitas 06.05.2026 täiendava seisukoha

5.4.1. Pakkuja usaldusväärsus kui RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimus

5.4.1.1. Ehkki antud vaidlus hõlmab mitmeid erinevaid õigusküsimusi (nt heastamine ja

menetlustoimingute järjekord), on Vaidlustaja hinnangul kaasuse keskne küsimus, kas Hankija

on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kontekstis õigesti ja asjakohaselt hinnanud Vaidlustaja usaldusväärsust.

Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole.

5.4.1.2. Vaidlustaja ei ole avaldanud, et ta on oluliselt rikkunud varasema hankelepingu olulist

tingimust (mis on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise üks eeltingimus). Vaidlustaja keskendus

vaidlustuses eeskätt usaldusväärsuse temaatikale, mis ei tähenda nõustumust kõige muuga.

Kui Vaidlustajal esines ühes fiiberoptilise kaabelduse rajamise lepingus minetusi, siis ei tähenda

see, et Vaidlustaja on üleüldiselt ja kõikide tegevusvaldkondade üleselt ebausaldusväärne

tehingupartner. Kui lähtudagi vaid triviaalsest leiust, et tähtaegade järgimine, hea juhtimine jne

on olulised sisuliselt igas lepingus, siis jõuab järelmini, kus ühel korral mõne sellise kohustuse

vastu eksimine muudab pakkuja automaatselt riigihankekõlbmatuks järgmiseks kolmeaastaseks

perioodiks, mil asjaomasele rikkumisele on võimalik tugineda (RHS § 95 lg 5). Kõiki lepinguid

tuleb nõuetekohaselt täita ja igas mittenõuetekohases täitmises väljendub õigusrikkumine, ent

iga rikkumine ei ole, konteksti eiramata, alus pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest, nagu

4 (13)

näib arvavat Hankija.

5.4.1.3. Vaidlustaja pole väitnud nagu RHS § 95 lg 4 p 8 sätestaks, et pakkujat saab

hankemenetlusest kõrvaldada vaid siis, kui läbiviidava riigihanke CPV-kood on „sama“ selle

riigihanke CPV-koodiga, mille tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel toimus väidetav

rikkumine. Sellega on seotud üks Vaidlustaja argument teiste seas, näitamaks, et käesolev

teekattemärgistustööde projekt on põhimõtteliselt ja olemuslikult erinev varasemast fiiberoptika

projektist. Kohtupraktika ja õiguskirjanduse järgi tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel

arvestada valdkondlike erisustega.

5.4.1.4. Vaidlustaja ei ole ka väitnud, et hankemenetlusest kõrvaldamine saab toimuda vaid siis,

kui varasema hankelepingu rikkumine puudutab „sisuliselt identset“ või „samasuguse esemega“

lepingut. Tuumväide on, et fiiberoptika kaabelduse ja teekattemärgistuse lepingud on niivõrd ja

põhimõtteliselt erinevad, et esimeses lepingus toimunud minetustest ei saa tuletada reaalset ohtu,

et pakkuja võiks rikkuda ka teist lepingut.

Hankija saab ja peab pakkuja usaldusväärsust hindama ja usaldusväärsuse hindamine toimub

teatud raamides, sh ei näita ühes valdkonnas toimunud minetus pakkuja ebausaldusväärsust

teises valdkonnas.

5.4.1.5. Hankija väidab, et kuna lõppastmes vastutab äriühingu tegevuse eest juhatus, siis on

kohatu rääkida konkreetsetest projektijuhtidest. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, kuid see on

formaalne ühinguõiguslik vastutus. Riigihankeõiguslikus kontekstis, hinnates pakkuja

usaldusväärsust tulevase hankelepingu täitjana, on kohane vaadelda kellest või millest

võimalikud probleemid hankelepingu täitmisel tegelikult tulenesid. Vaidlustaja ettevõtte

struktuuris on juhatuse liige kui ettevõtte üldjuhtimistasandi töötaja. Vaidlustajal on fiiberoptika

kaabelduse projektis ja käesolevas teekattemärgistuse projektis mitte vaid erinevad projektijuhid,

aga ka erinevad osakonnad ja töömehed.

5.4.2. Rikkumisepisoodi hankepassis mainimata jäämine

Vaidlustajal jäi inimliku eksimuse tõttu hankepassis märkimata, et ta koges riigihanke 293827

lepingus Hankijapoolseid sanktsioone. Hankija on vastuses väitnud, et viide rikkumisepisoodi

mittemainimisele on midagi enamat kui „pelk remark“. Samas järgnevates lõikudes kinnitab

Hankija endale vastu rääkides, et ta ei kõrvaldanud Vaidlustajat RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel, kuna

„valeandmete esitamine eraldivõetuna ei õigustaks käesolevas asjas vaidlustaja kõrvaldamist“.

Peale selle, et pakkuja usaldusväärsust tuleb ühe kõrvaldamise aluse sees hinnata

kontekstipõhiselt, tuleb pakkuja usaldusväärsuse küsimust eristada ka erinevate

kõrvaldamisaluste lõikes. Asjaolud, mis võivad olla asjakohased RHS § 95 lg 4 p-i 9 kontekstis

(valeandmete esitamine ehk informatsiooniline usaldusväärsus), ei pruugi seda olla RHS § 95 lg

4 p-i 8 kontekstis (varasemate hankelepingute rikkumine ehk töö kvaliteediga seotud

usaldusväärsus).

5.4.3. Heastamisvõimaluse andmata jätmine

Kummaski Hankija viidatud kaasuses ei olnud tegu olukorraga, kus pakkujal jäänuks

hankepassis üles loetlemata rikkumisepisoodid, mis puudutavad riigihanget läbi viivat hankijat.

Hankija teadis hästi, mis juhtus suhetes Vaidlustajaga 2025. a lõpus (2026. a alguses). Järelikult

olid Hankijal kõik võimalused – ning Euroopa Kohtu praktikat arvestades ka kohustus – anda

Vaidlustajale võimalus esitada tõendid heastamismeetme võtmise kohta.

5.4.4. Menetlustoimingute järjekord

5.4.4.1. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab Hankija mõista anda nagu oleks Vaidlustaja

väited selle kohta, mis järjekorras on Hankija mingeid toiminguid teinud, ise välja mõelnud.

Samuti jääb selgusetuks, mis väärtus on praeguses õigusvaidluses argumendil, et Vaidlustajal

5 (13)

puudub teave hankija sisemise töökorralduse, tööprotsesside ning nende ajalise kestuse kohta.

Vaidlustusmenetluses on oluline, mida nõuab RHS § 104 lg 8 ning millised menetlustoimingute

kuupäevad ja kellaajad nähtuvad tõenditest.

5.4.4.2. Vaidlustaja ei samasta pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise ja eduka pakkuja

kontrolli käskkirju nende aluseks olnud hankekomisjonide protokollidega. Tegu on erinevate

dokumentidega. Teisalt on hankekomisjoni protokollid ja asutuse juhi käskkirjad omavahel

lahutamatult seotud. Komisjoni protokollid on aluseks juhataja käskkirjadele. Hankija suunab

fookust probleemi tuumalt eemale, rõhutades, et hankekomisjon tegi asju n-ö õiges järjekorras:

esmalt pakkumuste vastavuse kontroll, siis pakkumuste hindamine ja seejärel parima pakkumuse

teinud pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll. See võib ju nii olla, ent

hankekomisjon on pelgalt asutusesisene tööorgan, kelle leidudel ei ole riigihankeõiguslikku

tähendust. See ei tähenda, et asjaomane pakkumus on RHS § 117 lg 1 või § 104 lg 8 mõttes

edukaks tunnistatud. Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on (ametlikult ja

päriselt) vastu võetud siis, kui otsuse allkirjastab asutuse pädev esindaja.

Tallinna linna hankekorra § 6 lg 14 sätestab, et riigihanke otsused teeb ja allkirjastab linna

asutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes ettepanekutest, mille on teinud riigihanke eest

vastutav isik, tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke komisjon, kui see on

moodustatud.

5.4.4.3. Hankija käsitlus ei ole kooskõlas RHS § 104 lg 8 tegeliku sisuga, sh seadusandja tahtega,

mida on selgelt väljendatud eelnõu seletuskirjas. Vaidlustaja käsitlus on sisuline: esmalt

tunnistatagu pakkumus ametlikult ja päriselt edukaks ning siis võib alata eduka pakkuja

kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll, nii nagu RHS § 104 lg 8 seda ka ette näeb.

6. Hankija, Tallinna Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja on varasemalt rikkunud oluliselt riigihanke 293827

tulemusena Hankijaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust, jättes hankelepingu kestel

täielikult esitamata riigihanke alusdokumentides nõutud tööde teostamise dokumentatsiooni,

läbivalt täitmata hankelepingu esemeks olnud fiiberoptilise kaabelduse nõuetekohase ja

tähtaegse rajamise ja käiku andmise Tallinna linnas 32 objektil ning olles hankelepinguga võetud

kohustusi (töid) täitnud rahalises mahus vaid 38,77% ulatuses. Puudub vaidlus ka selles, et

Vaidlustaja kirjeldatud rikkumise tõttu taganes Hankija nimetatud hankelepingust. Pole vaidlust

selleski, et hankelepingu varasemat rikkumist ei kajastanud Vaidlustaja Riigihankes hankepassis.

6.2. Vaidlustaja väited menetlustoimingute vale järjestuse kohta

6.2.1. Alusetu on Vaidlustaja väide, et Hankijal puudub RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel ajalises

mõõtmes asjakohane hinnang Vaidlustaja kvalifikatsioonile ja kõrvaldamise alustele, sest

sellekohane otsus rajanes andmetel, mis pärinesid ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist.

Vaidlustaja järeldused põhinevad Käskkirjade nr 1-9/26/13 (s.o pakkumuste vastavus- ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus) ning 1-9/26/14 (s.o kõrvaldamise ja kvalifitseerimise

otsus) samastamisel nende aluseks olnud hankekomisjoni protokollidega.

6.2.2. Pakkumuste vastavuse kontrolli viis hankekomisjon läbi 09.04.2026 ning hindas

vastavustingimustele vastavaid pakkumusi samal kuupäeval, vormistades tulemused RHR-is

allkirjastatud protokollina. Alles pärast seda kontrollis hankekomisjon edukaks tunnistatud

pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist ning kvalifikatsiooni, allkirjastades vastavad

hankekomisjoni protokollid 14.04.2026 ning ühe hankekomisjoni liikme poolt 15.04.2026 kell

11:39. Menetlustoimingute korrektne ajaline järjekord on tuvastatav ka RHR-i logiandmetest

ning nimetatud protokollid olid aluseks käskkirjadele nr 1‑9/26/13 ja nr 1‑9/26/14. Ka

käskkirjade allkirjastamise ajad kinnitavad otsuste nõuetekohast järjestust: pakkumuse edukaks

6 (13)

tunnistamise käskkiri allkirjastati 15.04.2026 kell 17:04 ning kõrvaldamise käskkiri 15.04.2026

kell 17:11.

6.2.3. RHS § 104 lg 8 ls 2 ei keela Hankija hankekomisjonil kontrollida kõrvaldamise aluste

esinemist ja kvalifikatsiooni sisuliselt pärast pakkumuse edukaks tunnistamist (ning

pöördmenetluses sellele eelnenud pakkumuste vastavuse sisulist kontrolli) ja selle kohta ka

vormilise otsuse (käskkirja) koostamist, kuid enne selle allkirjastamist allkirjaõigusliku Hankija

juhi poolt.

6.2.4. Vaidlustaja loogika tähendaks, et Hankijal puuduks õigus või võimalus enne pakkumuse

edukaks tunnistamise käskkirja allkirjastamist analüüsida kõrvaldamise aluste kaalukust. Ühtlasi

tähendaks see, et Hankijal on keelatud sisemist tööjaotust korraldades ette valmistada

argumentatsiooni ehk kaalutlusotsust ajavahemikul, mis järgnes hankekomisjoni poolt vastavuse

kontrollimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli allkirjastamisele 9. aprillil, kuid

eelnes selle kohta koostatud ja Hankija sisemises dokumendihalduses kooskõlastusringi läbinud

käskkirja nr 1‑9/26/13 allkirjastamisele Hankija juhi poolt 15.04.2026 kell 17:04.

6.2.5. Ebaõige on Vaidlustaja tõlgendus, mille järgi toob RHS § 104 lg-s 8 sätestatud

menetlusreegli rikkumine automaatselt kaasa hankemenetluses tehtud otsuse kehtetuks

tunnistamise. Kõrvaldamisotsuse õiguspärasus sõltub kõrvaldamise aluste esinemisest.

6.3. Vaidlustaja väited RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise aluse puudumise kohta

Kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused on täidetud.

6.3.1. Varasemalt sõlmitud hankelepingu esemeks olnud fiiberoptilise kaabelduse rajamine ja

käiku andmine 32 objektil oli Hankija jaoks lepingu sõlmimise keskne ja määrav eesmärk, kuna

see oli ka tervikuna lepingu esemeks. Tegemist oli lepingu olulise tingimusega ning selle täitmata

jätmine kujutas endast lepingu olulist rikkumist RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. Rikkumise

olulisust kinnitab asjaolu, et lepingu täitmise tähtpäevaks ei olnud Vaidlustaja esitanud nõutud

dokumentatsiooni ega andnud üle kokkulepitud nõuetele vastavat tulemust mitte ühelgi objektil,

mistõttu oli tegemist lepingu eesmärgi sisulise ja täieliku nurjumisega. Asjaolu, et rikutud

hankelepingu rahalisest mahust täitis Vaidlustaja vaid 38,77% kinnitab rikkumise olulisust ja

ulatuslikkust. Niivõrd madal lepingu täitmise määr (rahalises arvestuses 38,77%) ei tähenda

üksikut viivitust ega ühe projektijuhi või meeskonna eksimust (millele Vaidlustaja vihjab), vaid

viitab ettevõtja struktuursele suutmatusele hankelepingut täita. See näitab Vaidlustaja suutmatust

lepinguliste kohustuste võtmisega kaasnenud äririski juhtida ja maandada, mis põhjendab

usaldusväärsuse kahtlust hangetes, kus on määrava tähtsusega ressursside planeerimine,

tähtaegadest kinnipidamine ning dokumenteerimiskohustuse täpne täitmine.

6.3.2. Täidetud on ka RHS § 95 lg 4 p-i 8 teine eeltingimus – rikkumisele järgnes seaduses

nimetatud õiguskaitsevahendi kohaldamine. Tallinna Transpordiamet taganes lepingust VÕS §

116 lg 1 ja lg 2 p-i 2 alusel. Tegemist ei ole formaalse või marginaalse puudusega, vaid

olukorraga, kus varasema hankelepingu täitmine ebaõnnestus sisuliselt ja süsteemselt tervikuna

Vaidlustaja poolt lepingu rikkumise tõttu, tingides Hankija jaoks lepingu ennetähtaegse

lõpetamise.

6.3.3. Vaidlustaja etteheited kõrvaldamise aluse puudumise kohta põhinevad väitel, et

Vaidlustaja rikkumisega seonduva varasema hankelepingu ese erineb käesoleva Riigihanke

esemest. Sellest järeldab Vaidlustaja, et Hankija hindas ja kaalus kõrvaldamisotsuses Vaidlustaja

usaldusväärsust võrreldamatute lepingute alusel. RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta, et pakkujat saaks

kõrvaldada hankemenetlusest üksnes siis, kui rikutud on identset või analoogset lepingut.

Hankija võib arvestada lepingute rikkumisi, mis omavad tähendust ja mõju ka sõlmitava lepingu

täitmisel.

7 (13)

6.3.4. Hinnang pakkuja usaldusväärsusele ei piirdu üksnes konkreetse tehnoloogilise

oskusteabega, vaid hõlmab ka pakkuja suutlikkust korraldada töid nõuetekohaselt, pidada kinni

tähtaegadest, tagada kvaliteet, dokumenteerida tööde teostamine ning võimaldada nende

üleandmist ja kontrolli ehk teisisõnu täita kohustusi, mida pakkuja endale lepingu sõlmimisega

võtab. Need on elementaarsed keskse tähtsusega kohustused igas töövõtulepingus.

6.3.5. Hankija ei tuginenud kõrvaldamisotsuses üldistustele ega meelevaldsetele paralleelidele,

vaid konkreetsetele ja objektiivsetele asjaoludele: varasema lepingu täitmise ajal puudus

Vaidlustajal suutlikkus täita elementaarseid üleandmis- ja dokumenteerimiskohustusi

ulatuslikult ja läbivalt 32 objektil. Selline rikkumine ei ole spetsiifiline üksnes fiiberoptilise

kaabelduse tehnoloogiale, vaid peegeldab puudujääke tööde juhtimises, sisemises kontrollis ja

kvaliteedi tagamises. Asjaolu, et Riigihanke esemeks on teekattemärgistustööd, ei muuda

eelneva rikkumise tähendust ega Riigihanget senise, Vaidlustaja rikutud hankelepinguga

võrreldamatuks. Ka käesolevas Riigihankes on tööde korrektne dokumenteerimine, tähtaegadest

kinnipidamine, tööde koordineerimine liikluskeskkonnas ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamine

lepingu keskseteks ja määravateks nõueteks.

6.3.6. Vaidlustaja viide, et hangete eest vastutasid erinevad projektijuhid, ei ole määrav. Mõlemas

hankes on pakkuja kui lepingupartneri üldise juhtimise ja lepinguliste kohustuste täitmise eest

vastutavaks isikuks sama juhatuse liige. See kinnitab, et lepingute täitmist juhitakse ettevõttes

samade juhtimisprotsesside kaudu ning varasem rikkumine ei ole taandatav üksnes konkreetse

projektimeeskonna ja projektijuhi eksimuseks. Hankemenetluses ja hankelepingute täitmisel

vastutab kohustuste nõuetekohase täitmise eest pakkuja kui lepingupartner tervikuna, mitte

üksnes tema töötajad või projektipõhised meeskonnad.

6.4. Vaidlustaja etteheide heastamise võimaldamata jätmise kohta

6.4.1. RHS § 97 ei sätesta hankijale automaatset kohustust alati enne kõrvaldamise otsuse

tegemist algatada eraldi heastamismenetlus või küsida pakkujalt heastamistõendeid, vaid annab

pakkujale õiguse esitada vastavad tõendid, kui ta soovib tugineda oma usaldusväärsuse

taastamisele. Vaidlustaja argumentatsioon eirab heastamise regulatsiooni eesmärki.

6.4.2. Sätte eesmärk ei ole võimaldada pakkujal vältida kõrvaldamist olukorras, kus ta on ise

rikkunud ausa ja läbipaistva hankemenetluse põhimõtteid, jättes avaldamata hankepassis

kõrvaldamise aluse olemasolu. Viide hankepassis esitatud valekinnitusele ei ole pelk „remark“.

RHS § 104 lg 2 p 1 kohustab pakkujat esitama hankepassis kinnituse, et tema suhtes ei esine

ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust. Seda Vaidlustaja ei teinud,

esitades hankepassis faktiliselt valeandmeid.

Valeandmete esitamine eraldivõetuna ei õigustaks käesolevas asjas Vaidlustaja kõrvaldamist,

sest varasema hankelepingu rikkumine ja Vaidlustaja suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamine oli

Hankijale teada. Ometi oli valeandmete esitamine hankepassis Vaidlustaja usaldusväärsuse

hindamisel arvestatav asjaolu.

6.4.3. Olukorras, kus pakkuja ei ole hankepassis märkinud, et ta on midagi rikkunud, ega

hankepassis kuidagi osutanud (vähemalt kinnitanud), et ta on heastamismeetmeid rakendanud,

ei saa Hankijale ette heita nende küsimata jätmist. Pakkumust esitades ei kinnitanud Vaidlustaja

heastamismeetmete kasutuselevõttu, rääkimata nende kirjeldamisest. Hankija ei pea ise algatama

heastamismenetlust pakkuja suhtes, kes ei ole hankemenetluse ajal avaldanud ei rikkumise fakti,

tahet seda heastada ega kasutusele võetud heastamismeetmeid, vaid hoopis kinnitab selle

tegemata jätmist. Vaidlustus keskendub vaid varasema rikkumise põhjendamisele ja

õigustamisele ega kajasta Vaidlustaja heastamispingutusi.

8 (13)

6.5. 11.05.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.5.1. Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetlusest põhineb RHS § 95 lg 4 p-i 8

kohasel usaldusväärsuse hindamisel ning on tehtud kõiki asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes

ja kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostades. Vaidlustaja ei ole suutnud näidata, et Hankija oleks

jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata või teinud põhjendamatu järelduse Vaidlustajat

hankemenetlusest kõrvaldades. Vaidlustaja seisukohad taanduvad peamiselt varasema rikkumise

õigusliku tähenduse pisendamisele, kuid ei lükka ümber selle rikkumise faktilist tähendust ega

mõju usaldusväärsuse hinnangule.

6.5.2. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine on

suunatud ettevõtja usaldusväärsuse hindamisele tulevikus, mitte minevikukäitumise formaalsele

kvalifitseerimisele (RKHK 3‑21‑1733). Sellest tulenevalt tuleb vaidlust hinnata eelkõige sellest

perspektiivist, kas Hankijal oli põhjendatud alus kahelda Vaidlustaja suutlikkuses täita

hankelepingut nõuetekohaselt.

6.5.3. Varasema lepingurikkumise asjakohasus RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel

6.5.3.1. RHS § 95 lg 4 p 8 ei nõua, et pakkujat saab kõrvaldada üksnes siis, kui rikutud on

analoogset lepingut. Küsimus on mitte sarnastes lepingutes, vaid nendes rikkumistes, mis

omavad tähendust ja mõju ka sõlmitava lepingu täitmisel. Usaldusväärsuse hindamisel ei ole

keskne küsimus mitte lepingu tehniline ese, vaid see, mida varasem rikkumine näitab ettevõtja

tegeliku tegutsemisviisi kohta ning milline on varasema lepingu (sh sellest tulenevate rikutud

kohuste) puutumus käesoleva hankemenetlusega. Nimelt tuleb hinnata, kas ettevõtja käitumine

viitab puudustele, mis võivad korduda ka käesoleva hankemenetluse tulemusena sõlmitava

lepingu täitmisel. Sellisteks puudusteks on eelkõige tööde juhtimise ebapiisavus, tähtaegadest

mittekinnipidamine või kvaliteediprobleemid.

6.5.3.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel tuleb hinnata rikkumise olulisust, arvestades selle

laadi, ulatust ja tagajärgi, mitte piirduda lepingu formaalse käsitlusega. Määrav ei ole, kas

varasem leping puudutas elektroonsete liikluskorraldusvahendite fiiberoptilise kaabelduse

rajamist või teekattemärgistust (mis on ühtlasi ka liikluskorraldusvahendite

paigaldamise/rajamise töö), vaid see, kas rikkumine viitab süsteemsele probleemile lepingu

täitmises. Ilmnenud puudused hõlmasid universaalseid elemente nagu tööde organiseerimine ja

tähtaegade järgimine, mis on määravad ka Riigihankes. Sellest tulenevalt on Hankija järeldus

varasema rikkumise asjakohasuse kohta loogiline ja kooskõlas kohtupraktikaga.

6.5.4. Kõrvaldamise otsuses kaalus Hankija riigihanke 293827 lepingu rikkumist ja selle seotust

Riigihankega. Nii kaalus Hankija senises lepingus rikutud kohustuste iseloomu seotust

Riigihanke tulemusena sõlmitava lepinguga (sh põhjalik tööde dokumenteerimine ja aruandlus,

seotus kriitilise tähendusega liiklusteenustega ning nende toimepidevuse tagamiseks vajalike

tööde õigeaegse teostamine olulisus sõltuvalt ilmastikutingimustest). Vaidlustaja püüab taandada

rikkumise tehnoloogilistele erisustele (fiiberoptika vs teemärgistus) ja keskendada tähelepanu

riigihangete erinevatele CPV-koodidele, ning oma väidetele, et elektroonsete

liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise kaabli rajamine ei ole Vaidlustaja

põhitegevusala. Vaidlustaja jätab tähelepanuta riigihanke 293827 lepingu rikkumise tegelikku

sisu – lepingu sisuline täitmata jätmine, dokumenteerimiskohustuste eiramine ja tööde

üleandmise võimatus. Need ei ole kitsalt ühe lepingu kesksed detailid, vaid töövõtulepingute

keskseimad elemendid sõltumata lepingu esemest.

6.5.5. Kõrvaldamisotsuses hindas Hankija varasemat rikkumist selle iseloomu, ulatuse ja mõju

põhjal ning järeldas, et tegemist oli süsteemse ja ulatusliku suutmatusega täita lepingu keskseid

kohustusi. Kõrvaldamisotsuses antud hinnang Vaidlustaja usaldusväärsusele on olnud

9 (13)

kontekstipõhine ja asjakohane: hinnatud ei ole mitte tehnoloogilist võimet, vaid lepingulise

kohustuse täitmise üldist võimekust (sh juhtimine, tähtaegadest kinnipidamine,

dokumenteerimine ja kontrollimehhanismid) ning analüüsitud on riigihanke 293827 lepingu

rikkumise olemuse ja sellest usaldusväärsusele avalduva mõju seoseid Riigihankega ja selle

tulemusena sõlmitud lepinguga.

6.5.6. Vaidlustaja taandab enda argumentatsiooniga vaidluse formaalsele eristusele äriühingu

põhi- ja kõrvaltegevusala vahel, väites sisuliselt, et kuna varasem oluline hankelepingu

rikkumine ei puudutanud tema põhitegevusala, ei saa see mõjutada ka Vaidlustaja

usaldusväärsust käesolevas (põhitegevusala) Riigihankes. Hankija sellega ei nõustu, kuna RHS §

95 lg 4 p-i 8 eesmärk on hinnata pakkuja kui lepingupartneri terviklikku usaldusväärsust, mitte

tema usaldusväärsust kitsalt tegevusvaldkondade formaalse liigituse põhiselt. Hinnangut

Vaidlustaja ebausaldusväärsusele ei mõjuta asjaolu, et fiiberoptilise kaabeldustöö projektis

osales teine projektijuht või töömeeskond ning Vaidlustaja juhatuse liige ei saa olla vastutav oma

töötajate eksimuste eest hankeõiguslikult. Vastutus lepingu täitmise eest lasub äriühingul, mitte

selle üksikutel töötajatel, sest ettevõtte sisemine tööjaotus ei saa välistada ega vähendada

välissuhetes tekkivat vastutust.

6.5.7. Hankepassis andmete esitamise tähendus ning heastamisvõimaluse andmine

6.5.7.1. Hankepass on hankemenetluses keskse tähtsusega dokument, mille alusel hankija teeb

otsuseid hankemenetluses. Kui hankepassis esitatud teave on ebatäpne või puudulik, kahjustab

see otseselt hankija võimalust teha õiguspärane otsus. Hankemenetlus põhineb suurel määral

pakkujate ühepoolsetel hankepassis antud kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada.

6.5.7.2. Asjaolu, et Vaidlustaja jättis värske ja olulise rikkumise hankepassis kajastamata, ei ole

formaalne eksimus. Vaidlustaja ei näidanud üles piisavat hoolsust, mis vaid kinnitab täiendavalt

kahtlust Vaidlustaja usaldusväärsuses.

6.5.7.3. Vaidlustaja käsitlus heastamisest eeldab, et hankijal lasub kohustus alati eraldi kutsuda

pakkujat üles esitama heastamistõendeid. Sellist kohustust RHS § 97 ei sätesta. Tegemist on

pakkuja õiguse, mitte hankija kohustusega. Riigihankes ei esitanud Vaidlustaja hankepassis ega

pakkumusega seoses mingit viidet sellele, et ta sooviks tugineda heastamismeetmetele.

Olukorras, kus Vaidlustaja kinnitas rikkumiste puudumist, et saa eeldada, et Hankija algataks

iseseisvalt heastamismenetluse. Ka Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et hankija peaks

asendama pakkuja enda aktiivsust ja hankepassis antud kinnitusi või esitama heastamisvõimalust

olukorras, kus pakkuja on ise jätnud asjakohase info esitamata.

6.5.8. Menetlustoimingute järjekord

Ainuüksi dokumentide ajamärgid ei võimalda teha järeldust otsustusprotsessi tegeliku kulgemise

kohta. Vaidlustaja möönis ise, et hankekomisjoni protokollid olid sisuliselt ettepanekud ehk

Hankija allkirjastatavaid otsuseid ettevalmistavad dokumendid. Õiguslikult siduvad otsused tehti

allkirjastamisega nõuetekohases järjekorras Hankija juhi poolt.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Menetlustoimingute järjekord

7.1. Vaidlustaja väitel ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused täidetud, kui Hankija

ei ole Vaidlustaja kui eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollinud pärast pakkumuse

edukaks tunnistamist, nagu nõuab RHS § 104 lg 8 ls 2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

menetlustoimingute järjekorra vaidlustamine, lahus sisulisest otsusest Vaidlustaja kõrvaldamise

10 (13)

kohta, ei vii Vaidlustajat iseenesest soovitava tulemuseni ja Käskkirja kehtetuks tunnistamiseni

osas, millega Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldati.

7.2. Vaidlustatud Käskkiri on RHR-is nähtuvalt edukaks tunnistamise käskkirjast hilisem

(esimene on allkirjastatud 15.04.2026 kell 17.04 ja teine 15.04.2026 kell 17.11) ja

menetlustoimingute järjekord kui vorminõue on sellega täidetud. Isegi kui vorminõuete täitmist

saaks olukorras, kus käskkirjade faktilised põhjendused tulenevad hankekomisjoni tegevusest,

mis eelnesid käskkirjadele, pidada formaalseks, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et toimingute

järjekorras eksimise väide iseenesest saaks kaasa tuua Käskkirja kehtetuks tunnistamise vaid

juhul, kui teistsuguses järjekorras otsuste tegemisel oleks olnud tulemus teistsugune, ehk

väidetaval menetlusveal oleks kaalu ainult siis, kui see võiks mõjutada asja lõpptulemust

(toimingute järjekorra nõude rikkumine iseenesest on kaasa toonud sisuliselt ebaõige pakkuja

kvalifitseerimise ja/või kõrvaldamise/kõrvaldamata jätmise otsuse). Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et seda ei ole juhtunud.

7.3. Vaidlustaja väitel puudub Hankijal RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel ajalises mõõtmes asjakohane

hinnang Vaidlustaja kvalifikatsioonile ja kõrvaldamise alustele. Iseäranis puudutab see minetus

n-ö ajas muutuvaid asjaolusid nagu nt maksuvõlg, karistatused jne, mille kontrolli puhul ei saa

mingil juhul lähtuda andmetest, mis pärinevad ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist, kuid

Vaidlustaja ei peatu sellel, millises aspektis ei ole Hankija hinnang tema kvalifikatsioonile

asjakohane või milline n-ö ajas muutuv minetus on Hankijal Vaidlustaja puhul tähelepanuta

jäänud. Vaidlustaja ei väida, et kui Hankija oleks teinud otsused sellises järjekorras nagu olnuks

Vaidlustaja väitel õige, oleks asjakohane hinnang Vaidlustaja kvalifikatsioonile olnud

teistsugune või ei oleks Käskkirjas esitatud asjaolusid Vaidlustaja kõrvaldamiseks üldse

esinenud.

7.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Hankija oleks

teinud toimingud Vaidlustaja soovitud viisil (järjekorras), ei oleks tulemus olnud teine -

Vaidlustaja on kõrvaldatud RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, millise aluse koosseisu täitmise hinnangu

asjakohasus ei ole ajas muutunud, sh ei ole seda koosseisu täitnud ajas muutuvad minetused.

8. RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu täitmine

8.1. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Märkimisväärne on, et sisulist vaidlust selle üle, et Vaidlustaja on riigihanke 293827 lepingu

olulist tingimust oluliselt rikkunud ja seetõttu on lepingust taganetud, antud juhul ei olegi

(Vaidlustaja ei väida, et rikutud tingimused olid ebaolulised, neid rikuti ainult veidi ja

sanktsioone ei järgnenud). Vaidlustaja positsioon vaidlustusmenetluses on, et isegi kui riigihanke

293827 lepingu täitmisel esines rikkumisi, ei saa see viia järelduseni, et Vaidlustaja on

Riigihanke kontekstis muutunud ebausaldusväärseks.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu täitmine iseenesest ei

vaja vaidlustuskomisjoni poolset kontrolli, kuid kuna tegemist ei ole kohustusliku kõrvaldamise

alusega vaid Hankija kaalutlusotsusega (kas nendel asjaoludel kõrvaldada või mitte), siis

Käskkirja õiguspärasus sõltub sellest, kas Hankija on antud juhul piisavalt asjakohaselt kaalunud

Vaidlustaja kõrvaldamist.

8.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu täitmisele võib Hankija jätta Vaidlustaja Riigihankest

kõrvaldamata, kui Hankija ei ole vaatamata Vaidlustajal kõrvaldamise aluse esinemisele

kaotanud tema suhtes usaldust. Praegusel juhul on Hankija kinnitanud, et ta kahtleb Vaidlustaja

usaldusväärsuses ja on seda Käskkirjas ka motiveerinud, kuid vaatamata sellele väidab

11 (13)

Vaidlustaja, et Hankija ei saanud usaldust tema suhtes kaotada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja usaldusväärsuse küsimus on Hankija sisemise

hinnangu küsimus, mille üle vaidlustuskomisjoni kontroll on piiratud - vaidlustuskomisjon

sekkub vaid juhul, kui Hankija on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest, millega antud juhul ei ole tegemist.

8.2.1. Vaidlustaja väitel ei saanud Hankija usaldust Vaidlustaja suhtes kaotada, kuna need kaks

riigihanget (riigihange 293827 ja Riigihange) on olemuslikult erinevad.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asjaolu, et tegemist on erineva valdkonna lepingutega, ei

muuda iseenesest Hankija kaalutlusi lubamatuteks, kohatuteks või sobimatuteks ja õige on

Hankija väide, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine ei eelda, et kõrvaldamise alust võib Hankija

kohaldada vaid juhul, kui koosseisu täitev rikkumine on toime pandud samalaadse lepingu

täitmisel, millise lepingu sõlmimist hankemenetluse tulemusena pakkuja jälle taotleb.

8.2.2. Hankija põhjendab Käskkirjas usaldusväärsuse küsimust järgmiselt:

Kui pakkuja ei suuda täita elementaarsemaid üleandmis- ja dokumenteerimiskohustusi – mis on

iga riigihanke keskseid kvaliteedi- ja kontrollimehhanisme –, ei saa teda pidada usaldusväärseks

partneriks ka käesoleva hanke teekattemärgistustööde kontekstis.

Rikkumine ei olnud üksikjuhtum ega piiratud mahuga eksimus, vaid näitas süstemaatilist

kohustuste täitmata jätmist, kontrolli puudulikkust ning lepingu täitmise juhtimise ebapiisavust.

Nii eelmises hankes kui ka käesolevas hankes on Signaali esindavaks ja vastutavaks

kontaktisikuks sama juhatuse liige, mis kinnitab, et tegemist ei ole konkreetsest (käesolevasse

hankesse mittepuutuvast) töövõtumeeskonnast tingitud probleemiga, vaid ettevõtte üldise

juhtimispraktika ja sisemise töökorraldusega. Eelnevast tulenevalt on hankija seisukohal, et

Signaali senine käitumine eelnevalt sama hankijaga sõlmitud hankelepingu olulise ja ulatusliku

rikkumise kujul on loonud usalduskriisi pakkuja suutlikkuse suhtes täita hankelepingut

nõuetekohaselt.

Kuigi varasema lepingu esemeks oli fiiberoptilise kaabelduse rajamine ja käesoleva hanke

esemeks teekattemärgistustööde teostamine, kujutavad mõlemad tööd endast Tallinna

Transpordiameti vaates liikluskorraldusvahenditega seotud valdkonda, mis nõuab tööde

korrektset organiseerimist liikluskeskkonnas, ohutuse ja kvaliteedi tagamist, täpset

dokumenteerimist (käesoleva hanke esemeks oleva tellitava töö lahutamatuks osaks on pakkuja

poolt täidetavate hankija tellimuste põhjalik dokumenteerimine ja tehtud tööde akteerimine),

tähtaegadest kinnipidamist ja objektil teostatavate tööde koordineerimist.

Mõlemad hanked eeldavad pakkujalt toimivat sisemist juhtimissüsteemi ning suutlikkust tagada

tööde nõuetekohane ning tähtaegne teostamine. Tööde teostamise õigeaegsus ja täpsus ning

hankija usaldus on teekattemärgistuse puhul minimaalselt sama olulised kui ka liikluskorralduse

valdkonna fiiberoptilise kaabelduse rajamise teenuse puhul, kuna on sõltuvuses nii muutuvatest

ilmastikuoludest, hooajalisusest (sealhulgas kevadisest tänavapuhastusest ja hooldusremondist)

kui ka tähtajalistest teetöödest. Kuna mõlemas hankes on pakkuja vastutavaks kontaktisikuks

ning pakkuja kui lepingupartneri juhtimise eest vastutavaks isikuks sama juhatuse liige, on

ilmne, et tööd juhitakse ettevõtte sees samade juhtimisprotsesside ja struktuuride kaudu. Seetõttu

ei saa väita, et varasema lepingu esemega seotud rikkumine ei oma käesoleva hanke kontekstis

tähendust. Valdkondlik seotus, sarnane töökorralduslik iseloom ning ühtne juhtimisstruktuur

kinnitavad, et varasem rikkumine on käesoleva hanke usaldusriski hindamisel täiesti asjakohane.

8.2.2.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et rikutud kohustused, nt üleandmis- ja

dokumenteerimiskohustused, ei ole riigihanke 293827 lepingu spetsiifilised, sh on õige Hankija

väide, et Vaidlustaja jätab täiesti tähelepanuta selle, millised olid tema tegevusest või

tegevusetusest tulenevad põhjused, miks riigihanke 293827 leping jäi nõuetekohaselt ja

tähtaegselt täitmata. Hankija võib pidada Käskkirjas nimetatud kohustuste, mis ei ole omased

üksnes riigihanke 293827 lepingule, nõuetekohast täitmist Riigihanke lepingu täitmisel sedavõrd

oluliseks, et pakkuja võimalik paljasõnaline kinnitus, et ta enam nii ei tee nagu ta tegi riigihankes

12 (13)

293827 lepingu täitmisel, teda ei rehabiliteeri. Õigupoolest ei ole Vaidlustaja pakkumuste

esitamise tähtpäevaks esitatud hankepassis (edaspidi Hankepass) võtnud mingit vastutust

riigihanke 293827 lepingu rikkumise eest.

8.2.2.2. Asjaolu, et riigihanke 293827 leping oli seotud Vaidlustaja kõrvaltegevusalaga, kuid

Riigihanke leping põhitegevusalaga, ei pidanud Hankijale iseenesest näitama, et Vaidlustaja

kaotas Hankija silmis usaldusväärsuse vaid ühes konkreetses Vaidlustaja tegevusvaldkonnas,

kuid mitte selles, mis on hõlmatud Riigihankega. Valdkonnapõhised erisused võivad, aga ei

pruugi olla näitajad, mis põhjendavad usalduse säilimist pakkuja suhtes, kuid praegusel juhul ei

ole Hankija jätnud lepingute valdkonnapõhisust Vaidlustaja kõrvaldamisel arvesse võtmata, vaid

ta on hinnanud erisusi ja asunud seisukohale, et usaldusväärsuse kao kaasa toonud nõuded, mida

Vaidlustaja riigihanke 293827 lepingu täitmisel rikkus, kuuluvad täitmisele ka Riigihankes ja

Hankija ei pea Vaidlustajat seetõttu usaldusväärseks partneriks ka Riigihanke kontekstis. Puudub

alus väiteks, et Riigihanke lepingu täitmisel saavad nt üleandmis- ja dokumenteerimiskohustused

nõuetekohaselt täidetud ainuüksi seetõttu, et riigihanke 293827 lepingu ese ei olnud sama, mis

on Riigihanke lepingu ese.

8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis

on täidetud, sh ei ole Hankija teinud ilmselt kaalutlusviga Vaidlustaja usaldusküsimuse

hindamisel (Hankija on seda Käskkirjas piisavalt kajastanud ja avanud) ja Hankija on õigesti

Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldanud. Hankija ei ole lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või

sobimatutest kaalutlustest või jätnud midagi olulist, mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse,

äratuntavalt arvestamata.

9. Järgnevalt saab vaidlustuskomisjon Vaidlustaja positsioonist vaidlustusmenetluses aru

selliselt, et isegi kui RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus Vaidlustaja suhtes esineb

(faktiline koosseis on täidetud ja Hankijal võis riigihanke 293827 lepingu rikkumisest olla

tekkinud Vaidlustaja suhtes usalduse kadu), ei saa ta seda realiseerida läbi kõrvaldamise otsuse

enne, kui Vaidlustajale pole antud võimalust tõendada heastamismeetmete kasutuselevõttu

usaldusväärsuse taastamiseks.

Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

9.1. Hankija on RAD p-is 37 viidanud §-i 97 kohaldamisele ja sellega seoses laiendanud

heastamise võimalust ka Riigihankes vaatamata sellele, et Riigihanke maksumus on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär.

9.2. RHS § 97 lg 1 esimene lause sätestab: Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt

üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest,

võib [---] esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse

taastamiseks.

Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 491

SE1 tehti tõepoolest põhimõtteline muudatus seoses heastamise kohta tõendite esitamisega.

Seletuskirja kohaselt Punktiga 108 muudetakse § 97 lg 1 esimest lauset ja jäetakse ära lauseosa,

mille kohaselt peaks ettevõtja tõendid võetud heastamismeetmete kohta esitama juba koos

pakkumuse või taotlusega. Euroopa Kohus sedastas oma otsuses nr C-378/19, et direktiivi

2014/24/EL art 57 lg-st 6 ei tulene, et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada

koos pakkumuse või taotlusega, vaid nii selle ja ka teiste direktiivi asjaomaste sätetega, mis

käsitlevad näiteks hankepassi, on igati kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel

hankemenetluse hilisemas faasis. Seega on õige Vaidlustaja väide, et kui heastamismeetmeid on

kasutusele võetud, siis tõendeid selle kohta ei pidanud esitama hankepassis või pakkumuses,

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d-fee84a786aa0/

13 (13)

kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal et see on siiski vaid pool tõest.

9.3. Asjasse puutub ka järgnev osa seletuskirjas: Muudatus ei tähenda, et ettevõtja võiks asuda

heastamismeetmed võtma alles riigihanke menetluse ajal, sest märge selle kohta, et

kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja on heastamismeetmeid võtnud, tuleb esitada juba

hankepassis. Hankepassi standardvorm nõuab ka, et ettevõtja võetud heastamismeetmeid

lühidalt kirjeldaks. Seega selleks, et hankijal tekiks võimalus/kohustus nõuda ettevõtjalt tõendeid

heastamismeetmete rakendamise kohta, peab pakkuja olema hankepassis ära märkinud:

- rikkumise fakti (kirjeldusega);

- heastamismeetmete rakendamise fakti (kirjeldusega).

Antud juhul see nii ei ole ja Vaidlustaja on Hankepassis kõike eelnimetatut eitanud:

1) Vaidlustaja on eitanud igasugust lepingu rikkumist (Hankija küsimusele RHAD

hankepassis: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“) (vastus

küsimusele, kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori

hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud

enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses

kõnealuse varasema lepinguga?) vastas Vaidlustaja ei), sh ei esitanud rikkumiste

kirjeldust järgnevas punktis (Kirjeldage neid);

2) Vaidlustaja on eitanud usaldusväärsust tõendavate meetmete võtmist (Hankija

küsimusele RHAD hankepassis: 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma

usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“) vastas

Vaidlustaja ei), sh ei esitanud rikkumiste kirjeldust järgnevas punktis (Kirjeldage neid).

9.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui hankepassis pole rikkumist ega

heastamismeetmete fakti (või on rikkumine, aga pole heastamismeetmete fakti ega kirjeldust),

siis ei teki hankijal kohust ka nõuda tõendeid millegi kohta, mille olemasolu pakkuja pole

hankepassis isegi väitnud, st:

- kui pole rikkumist, pole ka millegi heastamist tõendada ja

- kui on rikkumine, aga pole märget selle heastamisest (ja meetmete kirjeldust), pole midagi

hiljem tõendada.

Kuna Vaidlustaja on Hankepassis eitanud nii rikkumisi kui heastamismeetmete kohaldamist, siis

isegi kui rikkumiste fakt oli Hankijale teada põhjusel, et Hankija oli rikutud riigihanke 293827

lepingus ise tellijaks, ei teki Vaidlustaja esitatud Hankepassi pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva kuskilt jaatavat vastust heastamise küsimusele, rääkimata selle kirjeldusest. Need

eitavad vastused on põhimõttelised ja sisulised Vaidlustaja vastused Hankepassis, mida Hankija

ei oleks pidanud laskma Vaidlustajal ka selgitustega muuta. Seega on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et Hankijal ei tekkinud vaidlusalusel juhul kohustust küsida Vaidlustajalt Riigihankes

RHS § 97 lg 1 kohaselt heastamismeetmete tõendite järele. Hankija ei ole teinud viga Vaidlustaja

kõrvaldamata jätmisel, kui Vaidlustaja ise vastutab selle eest, et pakkumuste esitamise

tähtpäevaks Hankepassis esitatud andmed on valed ja Vaidlustaja on Hankepassis eitanud kõike

seda, millega kaasnenuks jaatava vastuse ja asjakohase kirjelduse esitamisel Hankija kohustus

lasta kohaldatud/kirjeldatud heastamismeetmeid tõendada.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk