Terviseamet_vastus
| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-4/260467/2604597 |
| Registreeritud | 29.05.2026 |
| Sünkroonitud | 01.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-4/260467 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Terviseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Terviseamet |
| Vastutaja | Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei
Teie 04.05.2026 nr 7-4/260467/2603702
Meie 29.05.2026 nr 9.3-1/26/3591-2
Müratasemega arvestamine
detailplaneeringu kooskõlastamisel
Lugupeetud Ülle Madise
Pöördusite Terviseametisse 04.05.2026 kirjaga nr 7-4/260467/2603702 seoses müratasemega
arvestamisel detailplaneeringu kooskõlastamisel ja soovite seisukohta ning selgitust, kas ja
kuidas Terviseamet oma rakenduspraktikat muudab.
Detailplaneeringute kooskõlastamisel lähtub Terviseamet atmosfääriõhu kaitse seaduse
(AÕKS) §-dest 57 ja 58 ning kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga määratud
mürakategooriatest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra
normtasemetest. AÕKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel tagada, et selle
elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud müra
normtaset. Terviseametil peab olema võimalik hinnata, kas kavandatava lahenduse puhul on
võimalik saavutada müranõuetele vastav elukeskkond. Detailplaneeringud on jäetud
kooskõlastamata põhiliselt kahel juhul - väliskeskkonna müra normtase on ületatud ja pole
planeeritud müraleevendavaid meetmeid või käsitletud nende tõhusust, samuti juhul, kui
mürauuring on olnud puudulik. Kui planeeringualal on müra normtaseme ületus, siis on vajalik
rakendada müraleevendavaid meetmeid. Seejuures ei eeldata täpseid tehnilisi lahendusi, mis
kuuluvad ehitusprojekti etappi, vaid et detailplaneeringust selguks asjaolu, et müra
leevendusmeedet tuleb järgnevas etapis rakendada. Oluline on, et leevendusmeetmete
planeerimisel oleks Terviseametil võimalik hinnata müraleevendavate meetmete tõhusust. Kui
detailplaneeringu materjalid ei võimalda hinnata müra normtasemete täitmist või kui puuduvad
usaldusväärsed andmed müraallikate, nende koosmõju või võimalike leevendusmeetmete kohta,
ei ole Terviseametil võimalik anda kooskõlastust. Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine
osutab vajadusele täiendada esitatud detailplaneeringu lahendust või esitada täpsustavaid
andmeid, mis võimaldavad hinnata detailplaneeringu vastavust kehtivatele müra nõuetele. Kui
on teada, et detailplaneeringualal esineb müra normtasemete ületus ning puuduvad tõhusad
leevendusmeetmed, ei saa detailplaneeringut kooskõlastada, sest see looks uue elukeskkonna,
kus nõuetele vastav müratase ei ole tagatud.
Liiklusmüra takistab elamute rajamist vaid suhteliselt väikesel osal planeeritavatest aladest.
Perioodil 01.01.-30.04.2026 on Tallinna linna osas Terviseamet jätnud liiklusmüra tõttu
detailplaneeringu kooskõlastamata 9 juhul, põhjusel, et ületatakse müra normtaset, ei ole
2(2)
piisavalt hinnatud leevendusmeetmete mõju või kogu müraolukorda. Samas on kohaliku
omavalitsuse üksusel endal oluline roll liiklusmüra ohjamisel ja seeläbi ka detailplaneeringuga
kavandatava elluviimisel läbi AÕKS § 63 lg 5 ja § 64 lg 8 müra vähendamise tegevuskava
rakendamise. Rahvatervishoiu seadus (RTHS) annab Terviseametile järelevalve pädevuse
RTHS § 14-22 sätestatud nõuete ja RTHSi alusel antud õigusaktide nõuete ning EL asjakohaste
õigusaktide nõuete täitmise üle. Ametil on keeruline nõustuda arvamusega, et Terviseameti
atmosfääriõhu kaitse seaduse haldusjärelevalve pädevus on ameti enda poolt tuletatav läbi
RTHS-i antud järelevalvepädevuse. Oleme seni lähtunud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-44-10 p
26, et põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on avalik võim õigustatud
tegutsema siis, kui õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka volituse.
Terviseamet teeb koostööd nii arendajate kui ka kohaliku omavalitsuse üksustega
detailplaneeringute menetlemisel leidmaks tervisekaitse nõudeid tagavad lahendused.
20.04.2026 jõustunud AÕKS-i muudatustega täpsustus müra normtasemete kohaldamine
planeeringutes ning vastavalt sellele on amet muutnud ka oma rakenduspraktikat
planeeringumenetlustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Korsjukov
teenuse juht
Margus Korsjukov
53432468 [email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Digiallkirjad
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei
Teie 04.05.2026 nr 7-4/260467/2603702
Meie 29.05.2026 nr 9.3-1/26/3591-2
Müratasemega arvestamine
detailplaneeringu kooskõlastamisel
Lugupeetud Ülle Madise
Pöördusite Terviseametisse 04.05.2026 kirjaga nr 7-4/260467/2603702 seoses müratasemega
arvestamisel detailplaneeringu kooskõlastamisel ja soovite seisukohta ning selgitust, kas ja
kuidas Terviseamet oma rakenduspraktikat muudab.
Detailplaneeringute kooskõlastamisel lähtub Terviseamet atmosfääriõhu kaitse seaduse
(AÕKS) §-dest 57 ja 58 ning kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga määratud
mürakategooriatest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra
normtasemetest. AÕKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel tagada, et selle
elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud müra
normtaset. Terviseametil peab olema võimalik hinnata, kas kavandatava lahenduse puhul on
võimalik saavutada müranõuetele vastav elukeskkond. Detailplaneeringud on jäetud
kooskõlastamata põhiliselt kahel juhul - väliskeskkonna müra normtase on ületatud ja pole
planeeritud müraleevendavaid meetmeid või käsitletud nende tõhusust, samuti juhul, kui
mürauuring on olnud puudulik. Kui planeeringualal on müra normtaseme ületus, siis on vajalik
rakendada müraleevendavaid meetmeid. Seejuures ei eeldata täpseid tehnilisi lahendusi, mis
kuuluvad ehitusprojekti etappi, vaid et detailplaneeringust selguks asjaolu, et müra
leevendusmeedet tuleb järgnevas etapis rakendada. Oluline on, et leevendusmeetmete
planeerimisel oleks Terviseametil võimalik hinnata müraleevendavate meetmete tõhusust. Kui
detailplaneeringu materjalid ei võimalda hinnata müra normtasemete täitmist või kui puuduvad
usaldusväärsed andmed müraallikate, nende koosmõju või võimalike leevendusmeetmete kohta,
ei ole Terviseametil võimalik anda kooskõlastust. Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine
osutab vajadusele täiendada esitatud detailplaneeringu lahendust või esitada täpsustavaid
andmeid, mis võimaldavad hinnata detailplaneeringu vastavust kehtivatele müra nõuetele. Kui
on teada, et detailplaneeringualal esineb müra normtasemete ületus ning puuduvad tõhusad
leevendusmeetmed, ei saa detailplaneeringut kooskõlastada, sest see looks uue elukeskkonna,
kus nõuetele vastav müratase ei ole tagatud.
Liiklusmüra takistab elamute rajamist vaid suhteliselt väikesel osal planeeritavatest aladest.
Perioodil 01.01.-30.04.2026 on Tallinna linna osas Terviseamet jätnud liiklusmüra tõttu
detailplaneeringu kooskõlastamata 9 juhul, põhjusel, et ületatakse müra normtaset, ei ole
2(2)
piisavalt hinnatud leevendusmeetmete mõju või kogu müraolukorda. Samas on kohaliku
omavalitsuse üksusel endal oluline roll liiklusmüra ohjamisel ja seeläbi ka detailplaneeringuga
kavandatava elluviimisel läbi AÕKS § 63 lg 5 ja § 64 lg 8 müra vähendamise tegevuskava
rakendamise. Rahvatervishoiu seadus (RTHS) annab Terviseametile järelevalve pädevuse
RTHS § 14-22 sätestatud nõuete ja RTHSi alusel antud õigusaktide nõuete ning EL asjakohaste
õigusaktide nõuete täitmise üle. Ametil on keeruline nõustuda arvamusega, et Terviseameti
atmosfääriõhu kaitse seaduse haldusjärelevalve pädevus on ameti enda poolt tuletatav läbi
RTHS-i antud järelevalvepädevuse. Oleme seni lähtunud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-44-10 p
26, et põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on avalik võim õigustatud
tegutsema siis, kui õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka volituse.
Terviseamet teeb koostööd nii arendajate kui ka kohaliku omavalitsuse üksustega
detailplaneeringute menetlemisel leidmaks tervisekaitse nõudeid tagavad lahendused.
20.04.2026 jõustunud AÕKS-i muudatustega täpsustus müra normtasemete kohaldamine
planeeringutes ning vastavalt sellele on amet muutnud ka oma rakenduspraktikat
planeeringumenetlustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Korsjukov
teenuse juht
Margus Korsjukov
53432468 [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|