Tegevusjuhendaja ameti kompetentsiprofiil
Ameti kompetentsiprofiili eesmärk on kirjeldada konkreetse ameti tööülesannete täitmiseks vajalikud kompetentsid viisil, mis on arusaadav nii töömaailmale – töötajatele ja tööandjatele – kui ka õppeasutustele. Profiil aitab kujundada ühist arusaama ameti rollist, vastutusest, töö sisust ja arenguvajadustest. Mõõdetavate ja hinnatavate tegevusnäitajatena kirjeldatud kompetentsid seovad kompetentsi tegeliku töösooritusega ning loovad aluse hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite ning koolituskavade väljatöötamiseks.1
Tegevusjuhendaja kompetentsiprofiil kirjeldab terviseteejuhi tööks vajalikud kompetentsid, nendega seotud tegevusnäitajaid ning tuleviku arenguvajadused. Kompetentsiprofiili aluseks on sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik2, kus on kirjeldatud valdkonna põhifunktsioonid, läbivad kompetentsid, üldoskused ja tulevikutrendid. Ameti profiil täpsustab, millised neist kompetentsidest on tegevusjuhendaja töös vajalikud ning millisel EKR tasemel need avalduvad.
Töö tellijaks on Sotsiaalministeerium. Töörühm lähtus tellija esindajate juhisest kajastada profiilis lisaks ametispetsiifilistele kompetentsidele ka sotsiaalvaldkonna raamistikus olevad üldoskused ja läbivad kompetentsid. Seetõttu on võrreldavuse tagamiseks säilitatud sotsiaalvaldkonna raamistikus kirjeldatud üldoskuste ja läbivate kompetentside nimetused ja ülesehituse loogika (va mõned erandid, mis on kirjeldatud vastava kompetentsi juures), kuid tegevusnäitajate sõnastamisel on arvestatud tegevusjuhendaja ameti konteksti.
Tegevusjuhendaja ametit käsitleb ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4 kutsestandard, mis hõlmab tegevusjuhendaja spetsialiseerumist. Kutsestandard on kutse andmise ja kvalifikatsiooninõuete keskne alusdokument. Ameti kompetentsiprofiil ei asenda kutsestandardit, vaid täiendab seda rakendusliku tööriistana: see paigutab tegevusjuhendaja ameti sotsiaalvaldkonna ühisesse kompetentsiraamistikku ning loob seosed teiste sotsiaalvaldkonna ametite ja rollidega. Selline käsitlus võimaldab kirjeldada tegevusjuhendaja tööd teiste sotsiaalvaldkonna ametitega võrreldavas struktuuris. Samuti aitab see kasutada kutsestandardi sisu töökorralduse arendamisel, professionaalse arengu toetamisel ning valdkondlikus planeerimises.
Profiili koostamine toimus 4.03-13.05.2026. Sellel perioodil oli kutsestandard uuendamisel ning töörühm võttis profiili koostamisel aluseks tegevusjuhendaja, tase 4 ja tase 5 kutsestandardi kavandi3 ning andis sellele töö käigus sisulist tagasisidet. Kutsestandardi töörühma poolt tehtud muutusi arvestas töörühm omakorda kompetentsiprofiili ametispetsiifiliste kompetentside kirjeldamisel, püüdes tagada, et uuendatav kutsestandard ja ameti kompetentsiprofiil oleksid mõisteliselt, sisuliselt ja tasemete loogika poolest omavahel kooskõlas.
1. Ameti seosed registrite ja klassifikaatoritega
Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), tase 4-5
Profiil hõlmab EKR 4–5 tasemel kompetentse.
Amet eeldab nii iseseisvat tegutsemist kokkulepitud juhiste ja tegevusplaanide alusel kui ka oskust hinnata teenuse saaja olukorda, valida sobivaid toetamisviise ning kohandada oma tegevust muutuvates tööolukordades.
EKR 4 tasemele vastavad tegevusjuhendaja tööülesanded, kus spetsialist rakendab omandatud teadmisi ja praktilisi töövõtteid tuttavates või osaliselt muutuvates olukordades. Näiteks toetab ta teenuse saajat igapäevaelu toimingutes, juhendab oskuste harjutamist, aitab järgida kokkuleppeid ning tegutseb teenuse eesmärkidest ja töökorraldusest lähtudes. Sellistes olukordades on oluline töökindel, vastutustundlik ja juhistega kooskõlas tegutsemine.
EKR 5 tasemele vastavad tegevusjuhendaja keerukamad tööolukorrad, kus tuleb analüüsida teenuse saaja vajadusi, märgata muutusi tema toimetulekus või käitumises ning valida olukorrale sobiv sekkumis- või juhendamisviis. Samuti eeldab EKR 5 taset töö keerukamate sihtrühmadega, kus tegevusjuhendaja peab tegutsema iseseisvalt, põhjendatult ja koostöös teiste spetsialistidega.
Eesti Kutseregister, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4, spetsialiseerumine: Tegevusjuhendaja.
ISCO-08
3412 – Social work associate professionals
5321 – Personal care workers in health services (osaliselt töö sisu järgi)
5329 – Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata;
Uue tegevusjuhendaja kutsestandardi ISCO-08 seos on kavandis täpsustamata.
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassikaator:
Q872 – vaimse puudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus
Q881/Q889 – sotsiaalhoolekanne majutuseta.
Töörühma kuulusid:
Maiken Jaanisk Tartu Tervishoiu Kõrgkool, juhtivõpetaja
Tatiana Hanson Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, juhatuse liige
Ain Klaassen MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus, juhatuse liige, tegevusterapeut
Maire Koppel Eesti Hoolekandeasutuste Liit, juhatuse esimees
Kristi Kähar Eesti Puuetega Inimeste Koda, huvikaitse nõunik (teenused ja toetused)
Liina Lanno AS Hoolekandeteenused, teenuste direktor, juhatuse liige
Ülle Riisalo Sotsiaalkindlustusamet, ekspert (erihoolekanne)
Maarika Tarum Sotsiaalministeerium, nõunik
Töörühma tööd juhtis Karin Kiis (TÜ Pärnu kolledž).
2. Töö lühikirjeldus
Tegevusjuhendaja toetab täisealisi psüühilise erivajadusega inimesi igapäevaelus, õppimises, töötamises ja kogukonnaelus osalemisel, edendades nende tegevusvõimet, iseseisvust ning toetades tervise säilitamist ja heaolu. Tegevusjuhendaja töötab erihoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes (nt päevakeskus) ning teenuse saaja kodus, tehes koostööd inimese tugivõrgustiku ja spetsialistidega.
Töö hõlmab teenuse saaja toetamist, juhendamist, turvalise keskkonna kujundamist ja võrgustikutööd. Tegevusjuhendaja kutsel on kaks kvalifikatsioonitaset, mis erinevad iseseisvuse, vastutuse ning juhendamis- ja arendustegevuste ulatuse poolest. Tase 4 tegutseb iseseisvalt tavapärastes olukordades kokkulepitud juhiste alusel ning kaasab keerukamates olukordades kogenuma spetsialisti. Tase 5 kohandab sekkumisi, ennetab riskikäitumist, juhendab kolleege ning arendab teenuse kvaliteeti ja töökorraldust.
3. Üldoskused
Üldoskuste hulgast on välja jäetud sotsiaalvaldkonna raamistikus kirjeldatud meeskonna- ja koostööoskused, kuna tegevusjuhendaja kompetentsiprofiilis käsitletakse neid ametispetsiifilise kompetentsina. Selline lahendus tagab kooskõla tegevusjuhendaja kutsestandardiga ning rõhutab kompetentsi olulisust, mida tõi esile ka kutsestandardi koostanud töörühm arvamusküsitluse kokkuvõttes.
Üldoskuse põhirühm
Üldoskuse põhrühma kirjeldus
Üldoskus
Tegevusnäitaja
EKR tase
Seos teiste kompetentsidega:
Läbivad
Spetsiifilised
3.1 Mõtlemisoskused
Analüütiline mõtlemine – oskus analüüsida olukordi mitmetasandiliselt, mõista seoseid üksikisiku, kogukonna ja poliitiliste struktuuride vahel ning teha põhjendatud valikuid.
Kriitiline mõtlemine – sh kriitilise ja süsteemse mõtlemise pädevus ning õigus- ja halduspädevus (valdkondlike seaduste ja menetluste mõistmine)
Loov mõtlemine – oskus kohaneda muutustega, kasutada disainmõtlemist ja arendada uusi lahendusi vastavalt inimeste vajadustele
Analüütiline mõtlemine
Kasutab oma töös loogilist ja süsteemset arutlust, seostades teavet ja tehes järeldusi teenuse saaja olukorra kohta, lähtudes valdkonna teoreetilistest teadmistest ning etteantud juhistest.
4
4.3
5.1- 5.6; 5.9
Kasutab oma töös süsteemset ja analüütilist arutlust, loob seoseid teenuse saaja olukorra ja sekkumiste mõju vahel ning kohandab põhjendatult juhendamis- ja sekkumisviise vastavalt sihtgrupi vajadustele.
5
4.3
5.1- 5.6; 5.9-5.15
Kriitiline mõtlemine
Hindab tööalase teabe, juhiste ja teenuse saaja kohta saadud info asjakohasust enne juhendamisviisi valimist.
5
4.3
5.1; 5.3; 5.11; 5.14
Rakenduslik mõtlemine
Rakendab tööülesannete täitmisel ajakohaseid teadmisi ja sobivaid töövõtteid, lähtudes juhistest ning olukorra vajadustest.
4
4.3
5.2; 5.3; 5.4; 5.5; 5.11
Rakendab ja kombineerib erialaseid teadmisi ja meetodeid eesmärgipäraselt, analüüsib lahenduste mõju ning teeb põhjendatud valikuid tööprotsesside ja sekkumiste parendamiseks.
5
4.3
5.1; 5.4; 5.7; 5.9; 5.11-5.15
Loov mõtlemine
Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja kombineerib tähelepanekuid tavapärasest erinevateks uudseteks lahendusteks.
4
4.3
5.2; 5.3; 5.4; 5.9
Analüüsib olukordi mitmest vaatenurgast, leiab põhjendatud ja uudseid lahendusi ning kohandab tööviise vastavalt teenuse saaja ja meeskonna vajadustele.
5
4.3
5.1; 5.3; 5.4; 5.7; 5.9; 5.11-5.15
3. 2. Digitaalsed oskused
Digitaalne kirjaoskus – digitehnoloogiate kasutamine eetiliselt ja tõhusalt, sh andmepõhine töö, digisuhtlus, teenuste innovatsioon.
Dokumenteerimis- ja infopädevus – juhtumite korrektne, arusaadav ja eetiline dokumenteerimine; infosüsteemide ja andmepõhine otsustamine.
Tehisaru kasutamine – tehisaru võimaluste, piirangute ja riskide mõistmine, algoritmiliste otsuste kriitiline hindamine ning digieetika põhimõtete järgimine.
Digitaalne kirjaoskus
Kasutab tööks vajalikke digivahendeid teenuse saaja juhendamisel ja tööalase teabe töötlemisel.
4
4.1; 4.3
5.3; 5.6; 5.10
Dokumen-teerimine
Dokumenteerib teenuse saajaga seotud tegevused ja tähelepanekud asutuse kokkulepitud vormides.
4
4.1; 4.3
5.1; 5.4; 5.9
Küberhügieeni-nõuete järgimine
Järgib tööalase teabe töötlemisel andmekaitse ja digiturvalisuse nõudeid.
4
4.1
5.3; 5.6; 5.15
Allikakriitilisus
Hindab digikeskkonnast või tehisaru toel saadud teabe usaldusväärsust enne selle kasutamist tööalases otsustamises.
5
4.3
5.3; 5.5; 5.10; 5.15
3.3 Lävimis- ja nõustamisoskused
Usaldusliku suhte loomine, hoidmine ja lõpetamine.
Aktiivne kuulamine – sh empaatiline, kultuuriteadlik ja traumateadlik suhtlus.
Suuline ja kirjalik eneseväljendus – selge ja toetav kommunikatsioon.
Suhtlemis- ja nõustamisoskus – kontakti loomine, sõnumi tõlgendamine, inimese toetamine tema valikute kujundamisel.
Usaldusliku suhte loomine
Loob teenuse saajaga kontakti viisil, mis toetab turvatunnet ja koostöövalmidust.
4
4.1
5.1; 5.3; 5.13
Aktiivne kuulamine
Kuulab teenuse saajat aktiivselt tema vajaduste, soovide ja eelistuste mõistmiseks.
4
4.1; 4.3
5.1; 5.3; 5.6
Eneseväljendus
Väljendab end suheldes selgelt ja arusaadavalt.
4
4.1
5.3; 5.5; 5.6; 5.10
Suhtluse kohandamine
Kohandab suhtlusviisi teenuse saaja eripära, seisundi ja olukorra järgi.
5
4.1; 4.3
5.2; 5.4; 5.11; 5.14
Tagasiside andmine
Annab teenuse saajale konstruktiivset tagasisidet tegevuses osalemise ja eesmärkide poole liikumise kohta.
4
4.3
5.2; 5.9; 5.10
Enese-kehtestamine
Väljendab tööalaseid piire ja kokkuleppeid rahulikult ning suhtluspartneri väärikust austavalt.
4
4.1
5.4; 5.8; 5.12
Keeleoskus
Kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B2 ja vähemalt ühte võõrkeelt mõistmise ja rääkimise osaoskuse osas vähemalt tasemel A1.
4
4.1
5.6; 5.7; 5.10
3. 4. Enesejuhtimine
Järgib professionaalseid piire klienditöös ning tagab oma professionaalse suutlikkuse ja vaimse vastupidavuse.
Oma rolli mõistmine
Eristab tegevusjuhendaja rolli ja vastutust teiste spetsialistide pädevusest.
4
4.1; 4.2
5.6; 5.7; 5.8
Analüüsib oma hoiakuid ja käitumist olukordades, kus tegevusjuhendaja rollist tulenev võimupositsioon võib mõjutada teenuse saaja enesemääramist.
4
4.1; 4.2
5.1; 5.6; 5.8; 5.13
Hoiab tööalaseid piire suhetes teenuse saaja ja tema tugivõrgustikuga ning kolleegidega.
4
4.1; 4.2
5.1; 5.6; 5.8; 5.12
Iseseisev tegutsemine
Tegutseb oma tööülesannete täitmisel iseseisvalt, teeb koostööd meeskonnaga ning toetab vajadusel kolleege tavaolukordades.
4
4.1; 4.3
5.3; 5.4; 5.5; 5.7
Juhib enda ja meeskonna töö, arvestades asutuse eesmärke, juhendades kaaslasi teenuse osutamisel.
5
4.2; 4.3
5.7; 5.9; 5.14
Juhistest ja nõuetest lähtumine
Järgib tööülesannete täitmisel juhiseid, valdkondlikke nõudeid, õigusakte ja muid asjakohaseid regulatsioone.
4
4.1
5.3; 5.4; 5.5; 5.8; 5.12
Rakendab töös juhiseid, valdkondlikke nõudeid ja õigusakte teadlikult ning hindab nende asjakohasust konkreetse tööolukorra kontekstis.
5
4.1; 4.3
5.1; 5.4; 5.5; 5.12; 5.15
Vaimse ja füüsilise tervise hoidmine
Kasutab sobivaid enesehoiu võtteid keerulistes või emotsionaalselt koormavates tööolukordades.
4
4.2
5.8; 5.12; 5.14; 5.15
Hoiab oma töövõimet tööohutusnõudeid järgides.
4
4.1
5.8
Kasutab ergonoomilisi töövõtteid.
4
4.1
5.8; 5.11
Valib ja rakendab teadlikult enesehoiu võtteid töövõime ja vaimse heaolu säilitamiseks.
5
4.2
5.8; 5.12; 5.14; 5.15
Otsib vajaduse korral professionaalset tuge kolleegidelt, juhendajalt või tugivõrgustikult.
4
4.2
5.7; 5.8
Kasutab keerulistes või emotsionaalselt koormavates tööolukordades asjakohast tuge, sh kovisiooni ja supervisiooni.
4
4.2
5.7; 5.8
Märkab ülekoormuse ja läbipõlemise märke enda ja teiste tegevuses.
4
4.2
5.8
Kohandab töövõtteid ja töökorraldust, arvestades tööülesannete mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele.
5
4.2; 4.3
5.7; 5.8
Suunab vajadusel kolleegi kasutama asjakohast tuge.
5
4.2
5.7; 5.8
4. Valdkonna läbivad kompetentsid
Eetiline tegutsemine ja väärtustest lähtumine, erialane enesetäiendamine ning eneserefleksioonioskus on tegevusjuhendaja, tase 4 ja tase 5 kutsestandardi eelnõus määratletud üldoskusena, kuid kompetentsiprofiilis on need sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistiku kohaselt käsitletud valdkonna läbivate kompetentsidena.
Läbiv kompetents
Kompetentsi kirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
4.1 Eetiline tegutsemine ja vastutus
Toimib eetiliselt, järgides professionaalse tegevuse põhimõtteid, väärtusi ja õigusnorme
Arvestab teenuse saaja eripärade ja vajadustega, kohandades suhtlust ja juhendamist inimese valikuid ja eelistusi toetavalt.
4
Toetab teenuse saaja enesemääramist olukordades, kus teenuse saaja saab teha teadlikke valikuid.
4
Kaasab teenuse saajat otsuste tegemisse.
5
Järgib õigusakte, asutuse töökorraldust ja kokkulepitud tegevusjuhiseid teenuse saaja toetamisel.
4
Tegutseb eetiliselt, lähtudes sotsiaalvaldkonna eetikakoodeksist ja organisatsiooni kehtestatud käitumisnormidest.
4
Rakendab sotsiaalvaldkonna eetikakoodeksit teadlikult ja põhjendatult, analüüsides eetilisi olukordi ning juhindudes professionaalsetest väärtustest ka keerukates situatsioonides.
5
Märkab võimalikke huvide konflikte teenuse saaja, võrgustikuliikmete või organisatsiooni huvide vahel ning tegutseb läbipaistvalt.
4
Otsib meeskonna, vahetu juhi või kogenuma spetsialistiga arutades sobivaid lahendusi eetilisi dilemmasid sisaldavates olukordades.
4
Järgib konfidentsiaalsuse põhimõtet ja andmekaitse nõudeid teabe kogumisel, dokumenteerimisel ja jagamisel.
4
Märkab väärkohtlemise, hooletusse jätmise või teenuse saaja õiguste rikkumise ilminguid ning tegutseb vastavalt vastavalt õigusaktidele ja tööandja kehtestatud korrale.
4
4.2 Professionaalne areng ja refleksioon
Reflekteerib oma tegevust, õpib enda ja teiste kogemustest, täiendab oma professionaalseid teadmisi ning oskusi.
Analüüsib oma töövõtteid ja nende tulemuslikkust teenuse saaja toetamisel, kasutades saadud tagasisidet töö parendamiseks.
4
Kasutab kovisioonis või supervisioonis saadud tuge oma töö mõtestamiseks.
4
Arendab oma tööalaseid oskusi, teadvustades arendamist vajavaid valdkondi ja kasutades enesetäiendamise võimalusi (nt koolitused, erialakirjandus).
4
Analüüsib oma tööalaseid oskusi ja kavandab sihipäraselt nende arendamist, kasutades erialaseid enesetäiendamise võimalusi.
5
Jagab tööalaseid kogemusi ja toetab kolleegide õppimist kokkulepitud rolli piires.
5
4.3 Refleksiivne ja teaduspõhine praktika
Tegutseb teadus-
põhiselt, ühendades eriala-
teadmised ja kriitilise mõtlemise praktilises töös.
Rakendab teenuse saaja juhendamisel kokkulepitud ja valdkondlikult põhjendatud töövõtteid.
4
Kasutab dokumenteeritud tähelepanekuid ja tööalast infot tegevusplaani täiendamise või sekkumise muutmise vajaduse märkamiseks.
4
Seostab teenuse saaja tegevusvõimet, terviseseisundit, käitumist ja keskkonnategureid juhendamisviisi valikul.
5
Kohandab suhtlemist ja tegevusi teenuse saaja turvatunnet ja taastumist arvestades.
5
Hindab juhendamis- ja sekkumisvõtete tulemuslikkust tegevuste kohandamise vajaduse välja selgitamiseks.
5
Põhjendab meeskonnas oma tähelepanekuid ja ettepanekuid teenuse saaja vajaduste ning kokkulepitud eesmärkide alusel.
5
Rakendab erialaseid teadmisi, juhiseid ja tõenduspõhiseid põhimõtteid uute või keerukate tööolukordade mõtestamisel.
5
Jagab organisatsioonis kogemusi ja häid praktikaid teenuse kvaliteedi parendamise toetamiseks.
5
5. Ametispetsiifilised kompetentsid
Töörühm on ametispetsiifiliste kompetentside kirjeldamisel lähtunud tegevusjuhendaja, tase 4 ja tase 5 kutsestandardi eelnõust.
Erandiks on võrgustikutöö kompetentsis teatud tegevusnäitajate kirjeldamine ka tasemel 4. Töörühm on seisukohal, et ka tase 4 tegevusjuhendaja suhtleb kliendi tugivõrgustikuga, toetab asjakohaste kontaktide loomist ja hoidmist, kaasab kokkulepete ning oma pädevuse piires võrgustiku osapooli ning toetab kogukonnale suunatud tegevusi erivajadustega inimeste mõistmise ja aktsepteerimise soodustamiseks.
Kompetents
Kompetentsi kirjeldus
Tegevusnäitaja
EKR tase
5. 1 Teenuse saaja tegevusvõime hindamine, tegevusplaani koostamine ja täiendamine (ajakohastamine)
Loob ja hoiab usalduslikku suhet teenuse saajaga, sõnastab koos teenuse saajaga eesmärke ning koostab, täiendab ja ajakohastab koostöös teenuse saaja ja meeskonnaga tegevusplaani tegevusvõime hindamise ja jälgimise põhjal.
Loob ja hoiab teenuse saajaga usalduslikku suhet, kasutades aktiivset kuulamist ja sobivat suhtlusviisi.
4
Sõnastab koos teenuse saajaga lihtsad ja realistlikud eesmärgid, arvestades tema soove, vajadusi ja toetuse ulatust ning tuginedes olemasolevatele juhistele.
4
Koostab koostöös meeskonnaga tegevusplaani teenuse saaja eesmärkide toetamiseks.
4
Täiendab tegevusplaani vastavalt teenuse saaja olukorra muutustele ja kokkulepitud töökorraldusele.
4
Jälgib teenuse saaja tegevusvõimet, teavitades olulistest muutustest vastutavat spetsialisti vastavalt kokkulepitud korrale.
4
Hindab koostöös teenuse saajaga regulaarselt tema tegevusvõimet, lähtudes tema arengutasemest ja kasutades tema eripärale vastavaid hindamismeetodeid.
5
Koostab hindamistulemuste põhjal tegevusplaani, arvestades teenuse saaja diagnoosi, tugevaid külgi ja arenguvajadusi.
5
Sõnastab koos teenuse saajaga motiveerivad ja realistlikud eesmärgid ning juhendamiskokkulepped, lähtudes tema soovidest, vajadustest ja toetuse vajadusest.
5
Analüüsib teenuse saaja tegevusvõimes toimunud muutusi ning ajakohastab tegevusplaani lähtudes tehtud järeldustest.
5
Analüüsib regulaarselt sekkumiste tulemuslikkust ning ajakohastab tegevusplaani lähtudes tehtud järeldustest.
5
5.2 Teenuse saaja sensomotoorsete, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete oskuste arendamise ja säilitamise toetamine
Toetab teenuse saaja aistinguliste, motoorsete, kognitiivsete, psühhosotsiaalsete, emotsionaalsete, suhtlemise ja tervise- ja seksuaalkäitumisega seotud oskuste arendamist ja säilitamist, kohandades tegevusi ja keskkonda tema vajaduste, eelistuste ja arengutaseme järgi.
Arvestab teenuse saaja aistinguliste iseärasustega, vajadusel kohandab keskkonda stimulatsiooniga toimetulekuks.
4
Suunab ja toetab teenuse saajat liikumisel, juhendab nii üld- kui peenmotoorikaga seotud raskuste ilmnemisel, kasutades selleks teenuse saajale sobivaid motivatsioonifaktoreid ja asjakohaseid abivahendeid.
4
Tutvustab teenuse saajale tervislikke eluviise ja juhendab teenuse saajat tervislike eluviiside harjumuste kujundamisel ja järgimisel.
4
Arendab ja toetab teenuse saaja vaimset, kognitiivset ja psühhosotsiaalset võimekust, lähtudes tema arengutasemest ja eelistustest ning kasutades mõtestatud tegevusi eduelamuse saavutamise soodustamiseks.
4
Toetab teenuse saajat emotsioonide mõistmisel ja nendega toimetulekul, kavandades ja rakendades sobivaid tegevusi ning kohandades võtteid vastavalt tema eripäradele ja vajadustele.
4
Toetab ja juhendab teenuse saajat suhete loomisel, säilitamisel/taastamisel ja lõpetamisel, sh ebaturvaliste suhete märkamisel, hoidumisel ja lõpetamisel.
4
Toetab teenuse saajat turvalise seksuaalkäitumise kujunemisel, (pere planeerimisega soetud valikud, haiguste ennetamine jm) andes vajadusel nõu ja suunates spetsialisti juurde.
4
Kohandab oma pädevuse piires keskkonda teenuse saaja aistingulisi iseärasusi arvestades, lähtudes sensoorse integratsiooni põhimõtetest ning vajadusel kaasates teisi spetsialiste (nt tegevusterapeut, sensoorse integratsiooni terapeut).
5
Toetab teenuse saajat liikumisel ja motoorika arendamisel, kasutades teenuse saajale sobivaid motiveerivaid võtteid.
5
Toetab teenuse saajat tervislike eluviiside kujundamisel ja järgimisel, tutvustades vajadusel asjakohaseid põhimõtteid.
5
Toetab teenuse saaja vaimse, kognitiivse ja psühhosotsiaalse võimekuse arendamist, kasutades tema arengutasemele ja eelistustele vastavaid mõtestatud tegevusi emotsioonide mõistmise, väljakutsete kogemise ja eduelamuse saavutamise toetamiseks.
5
5.3 Teenuse saaja juhendamine igapäevaelus ja ühiskonnas toimetulekul
Toetab teenuse saajat igapäevaelus ja ühiskonnas toimetulekul, juhendades ja vajadusel abistades teda enesehooldustoimingutes, koduse elu korraldamisel, töö-, õppe- ja vabaaja tegevustes osalemisel, asjaajamisel ja teenuste kasutamisel ja kogukonnaelus osalemisel. Lähtub juhendamisel teenuse saaja võimekusest, eelistustest ja valikutest ning toetab tema iseseisvat otsustamist.
Juhendab ja vajadusel abistab teenuse saajat enesehooldustoimingutes (sh isiklik hügieen, söömine, riietumine, tualetitoimingud, liikumine ja abivahendite kasutamine), arvestades tema vajadusi ja võimekust.
4
Juhendab teenuse saajat koduse elu korraldamisel (sh eluruumide ja riiete korrashoid, toiduvalmistamine, sisseostude planeerimine ja raha kasutamine), lähtudes töökorraldusest.
4
Toetab teenuse saajat asjaajamisel, teenuste ja vastavate digikeskkondade kasutamisel, juhendades digivahendite kasutamisel ja digiohutus reeglite järgimisel vastavalt töökorraldusele, vajadusel kaasates vastavaid spetsialiste (nt veebipolitseinik).
4
Juhendab teenuse saajat asjaajamisel ametiasutustes (sh töövõime hindamine, dokumentide, toetuste ja teenuste taotlemine), arvestades tema eripära ja vajadusi ning kohandades juhendamist vastavalt olukorrale.
5
Juhendab teenuse saajat aja ja tegevuste planeerimisel ning töö-, õppe- ja vaba aja tegevustes osalemisel, lähtudes kokkulepitud eesmärkidest.
4
Korraldab aktiviseerivaid tegevusi, vajadusel pidurdab või ergutab klienti arvestades tema võimekuse ja turvalisusriskidega.
4
Juhendab teenuse saajat töö- ja õppimisvõimaluste kasutamisel, sh nende leidmisel, hoidmisel ja lõpetamisega seotud olukordades ning suhtlemisel tööandja või õppeasutusega vastavalt töökorraldusele.
4
Toetab teenuse saajat elu-, töö-, õppe- ja vabaaja keskkonna kasutamisel ning teavitab vajadusel keskkonnakohanduse vajadusest teenuse saajaga seotud osapooli.
4
Toetab teenuse saajat turvalise seksuaalkäitumise kujunemisel, austades tema piire ja suunates vajadusel spetsialisti juurde.
4
Tegutseb väärkohtlemise ilmingute korral vastavalt asutuses kehtestatud korrale või seaduses kehtestatud teavituskohustusele, kaasates vajadusel asjakohased spetsialistid.
4
Rakendab teenuse saaja juhendamisel ja toetamisel kokkulepitud töövõtteid, arvestades tema eripärasid ja vajadusi.
4
Juhendab teenuse saajat ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamisel igapäevastes toimingutes vastavalt spetsialisti juhistele.
4
Lähtub juhendamisel teenuse saaja eelistustest ja valikutest ning toetab tema iseseisvat otsustamist.
4
Juhendab ja vajadusel abistab teenuse saajat enesehooldustoimingutes (söömine, riietumine, hügieen, pesemine, WC-toimingud, abivahendite kasutamine), kujundades iseseisvat toimetulekut.
5
Juhendab teenuse saajat koduse elu korraldamisel (sh välimuse ja eluruumide korrashoid, menüü koostamine ja toiduvalmistamine, sisseostude ja eelarve planeerimine, raha kasutamine ning asjaajamine ametiasutustes), lähtudes säästva ja keskkonnahoidliku toimetuleku põhimõtetest.
5
Juhendab teenuse saajat digivahendite kasutamisel, lähtudes digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtetest, vajadusel kaasates vastavaid spetsialiste (nt veebipolitseinik).
5
Juhendab teenuse saajat aja ja tegevuste planeerimisel, koostades koos teenuse saajaga päeva- ja nädalakava ning kasutades sobivaid kommunikatsioonimeetodeid.
5
Valib teenuse saajale sobivaid töö- ja töösarnaseid tegevusi, arvestades tema võimekust, eripärasid ja eelistusi.
5
Juhendab teenuse saajat töö- ja õppimisvõimaluste kasutamisel, otsides sobivaid võimalusi ja/või toetades teenuse saajat ning tema koostööd tööandja või õppeasutusega.
5
Selgitab välja teenuse saaja motivatsiooni vaba aja tegevustes ning toetab teda sobivate tegevuste leidmisel ja kogukonnaelus osalemisel.
5
Kohandab teenuse saajale sobiva elu-, töö-, õppe- ja vabaaja keskkonna, juhendades teenuse saajaga seotud osapooli keskkonna kohandamisel.
5
Juhendab teenuse saajat seksuaalsuse ja lähisuhetega seotud teemadel, lähtudes turvalise seksuaalkäitumise põhimõtetest, kaasates vajadusel asjakohaseid spetsialiste.
5
Juhendab teenuse saajat ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamisel igapäevastes toimingutes ning jälgib nende sobivust teenuse saaja võimekusele, lähtudes spetsialisti juhistest.
5
5.4 Raskesti mõistetava käitumise ennetamine, märkamine ja teenuse saaja juhendamine
Ennetab ja märkab raskesti mõistetavat käitumist, juhendab teenuse saajat ning rakendab, dokumenteerib ja kohandab kokkulepitud sekkumisvõtteid, kaasates vajadusel kolleegid ja tugivõrgustiku.
Juhendab teenuse saajat igapäevastes tegevustes, kasutades kokkulepitud juhendamisvõtteid raskesti mõistetava käitumise ennetamiseks.
4
Sekkub teenuse saaja raskesti mõistetava käitumise ilmnemisel vastavalt kokkulepitud juhistele ja plaanidele.
4
Rakendab premeerimis- ja tunnustamisviise sobival ajal ja olukorras, toetades teenuse saaja motivatsiooni ja käitumise kujundamist.
4
Rakendab teenuse saaja väärikust austavaid sekkumisvõtteid RMK või ÄKK ilmnemisel vastavalt juhistele ja meeskonna kokkulepetele.
4
Dokumenteerib teenuse saaja käitumist vastavalt juhistele.
4
Toetab teenuse saajat rahunemisel, kasutades juhistes ette nähtud sekkumisvõtteid.
4
Järgib kokkulepitud ohumärkide plaani, juhendades teenuse saajat selle alusel, vajadusel teeb ettepanekuid selle täiendamiseks.
4
Teeb koostööd kolleegide ja teenuse saaja tugivõrgustikuga vastavalt kokkulepetele.
4
Eristab teenuse saaja raskesti mõistetava, äärmusliku kahjustava ja ühiskonnas aktsepteeritud käitumise, reageerides vastavalt.
5
Kasutab klienditöös proaktiivset juhendamist, lähtudes teenuse saaja emotsionaalse arengu tasemest.
5
Dokumenteerib teenuse saaja häirivad käitumised (sh RMK ja ÄKK), edastades info vastutavatele osapooltele.
5
Analüüsib teenuse saaja RMK võimalikke põhjuseid, lähtudes meditsiinilis-bioloogilistest, individuaal-psühholoogilistest ning keskkonna- ja juhendamisega seotud teguritest.
5
Valib ja rakendab teenuse saaja väärikust austava sekkumisvõtte RMK või ÄKK ilmnemisel, lähtudes kokkulepitud meetoditest.
5
Analüüsib dokumenteeritud käitumist, määratledes selle eesmärgi (nt suhtlemine, abi palumine, enesestimulatsioon, nõudmistest põgenemine, tähelepanu küsimine).
5
Sõnastab sekkumise eesmärgi ja juhendamisvõtted, sh premeerimise tingimused.
5
Korrigeerib sekkumisplaani lähtuvalt tulemustest.
5
Koostab ennetava ohumärkide või kriisiplaani, tehes koostööd kolleegide ja tugivõrgustikuga selle rakendamisel.
5
5.5 Teenuse saaja toetamine ja juhendamine tema tervise ja heaolu tagamisel
Toetab teenuse saaja tervise ja heaolu hoidmist, juhendades teda tervist toetavate harjumuste kujundamisel, raviskeemi järgimisel ja tugiteenuste kasutamisel, arvestades tema vajadusi ja võimalusi. Tegutseb tervisekriisi ennetamiseks või lahendamiseks asjakohasel viisil (nt kriisi- või ohumärkide plaani koostamine ja teenuse saaja juhendamine nende kasutamisel), kaasates vajadusel asjakohaseid osapooli.
Juhendab teenuse saajat tervist ja heaolu toetavate harjumuste ning rutiinide kujundamisel, lähtudes tervislike eluviiside põhimõtetest.
4
Märkab teenuse saaja terviseseisundi muutusi, reageerides vastavalt töökorraldusele ja kokkulepitud tegevusjuhistele.
4
Toetab teenuse saajat, kasutades talle sobivaid motivatsioonifaktoreid, ravi- ja toetuskava järgimisel tervishoiutöötaja juhiste ja tegevusplaani alusel.
4
Toetab teenuse saaja tervise säilitamist igapäevaste tegevuste kaudu, teavitades terviseseisundi muutustest vastavalt töökorraldusele.
4
Tegutseb tervisekriisi olukorras vastavalt kokkulepitud juhistele ja teavitab vastutavat isikut.
4
Toetab teenuse saajat tervise ja vaimse haiguse mõistmisel ning positiivse enesetaju ja vastutuse kujunemisel oma elu ja tervise eest.
5
Juhendab teenuse saajat tervist toetavate harjumuste ja rutiinide kujundamisel ning säilitamisel, arvestades tema vajadusi ja võimalusi.
5
Analüüsib teenuse saaja terviseseisundi muutusi, arvestades diagnoosist ja sõltuvusest tulenevaid tegureid ning nende mõju toimetulekule.
5
Toetab teenuse saajat tema tervisega seotud otsuste tegemisel, juhendades teda arusaadaval viisil talle vajalike sammude astumisel (nt abi palumine, teraapilistes tegevustes osalemine, kontakti loomisel kogemusnõustajaga ja tervishoiuteenustega jne).
5
Toetab teenuse saajat tervisekäitumise kujundamisel, säilitamisel ja taastumisel, ennetades võimalikke terviseprobleeme ning tehes koostööd spetsialistidega teenuse saaja tervise toetamiseks.
5
Juhendab ja selgitab teenuse saajale talle arusaadaval viisil tervishoiutöötaja poolt koostatud raviskeemi järgimist, sh võimalikke kõrvalmõjusid ja riske.
5
Tegutseb tervisekriisis vastavalt olukorrale (sh hindab riske ja võimalusi), kaasates vajadusel vastavaid osapooli (nt eestkostja, raviarst, terapeut, politsei, kiirabi).
5
Koostab ennetava kriisi- või ohumärkide plaani teenuse saaja vaimse tervisekriisiga toimetulekuks.
5
Juhendab teenuse saajat kriisi- või ohumärkide plaani kasutamisel, arvestades tema vajadusi ja võimekust.
5
Juhendab teenuse saajat tugiteenuste kasutamisel ja nendes osalemisel, soodustades tema iseseisvust ja toimetulekut.
5
Nõustab teenuse saajat igapäevategevuste ja puhkuse tasakaalu kujundamisel, toetades tema vaimset heaolu ja toimetulekut.
5
5.6 Võrgustikutöö korraldamine
Hindab tugivõrgustiku kaasamise vajadust, korraldab võrgustikutööd, kaasates teenuse saajat, tugivõrgustikku, kogukonna osapooli ja spetsialiste või osaleb võrgustikutöös, jagades asjakohast teavet oma pädevuse piires.
Hindab tugivõrgustiku kaasamise vajadust, toetades teenuse saajat looma ja hoidma asjakohaseid kontakte.
4
Kaasab vajadusel tugivõrgustiku osapooli teenuse saajat puudutavates küsimustes, vahetades võrgustikuliikmetega asjakohast teavet ning järgides oma pädevuse piire ja kokkuleppeid.
4
Algatab ja toetab kogukonnale suunatud tegevusi, et soodustada erivajadustega inimeste mõistmist ja aktsepteerimist.
4
Edastab teenuse saajat puudutavat teavet asjakohastele osapooltele, järgides konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja kokkulepitud teabevahetuse põhimõtteid.
5
Kaasab teenuse kasutajat teda puudutavate otsuste tegemisel.
5
5.7 Meeskonnatöös osalemine
Osaleb meeskonnatöös oma rolli ja pädevuse piires, jagades asjakohast teavet, tehes ettepanekuid ning toetades töökorralduse ja kolleegide tööoskuste arengut.
Täidab oma tööülesandeid meeskonnas kokkulepitud rollist ja pädevusest lähtuvalt.
4
Tegutseb meeskonnatöös vastavalt kehtestatud töökorraldusele ja kokkulepetele, tehes muudatusi üksnes kooskõlastatult.
4
Panustab probleemide tuvastamisse ja lahenduste leidmisse, jagades asjakohast teavet ja ettepanekuid.
4
Arvestab oma tegevustes meeskonnatöö korraldust ning püstitatud rollide, tööülesannete ja vastutuse jaotust.
4
Lähtub teenuse saaja vajadustest ja eelistustest, tuues need aruteludesse ja otsustusprotsessi, jälgides nende arvestamist kokkulepete tegemisel.
4
Annab oma panuse meeskonnas, kuulates teisi, järgides kokkuleppeid, tuues välja enda arvamuse ja tehes ettepanekuid.
4
Tegutseb meeskonnas vastavalt oma tööülesannetele ja pädevusele ning panustab töökorralduse arendamisesse.
5
Järgib ja täiustab kokkulepitud töökorraldust, tehes ettepanekuid töö sujuvamaks muutmiseks.
5
Panustab probleemide tuvastamisse ja lahenduste kavandamisse, jagades kogemusi ja toetades meeskonda ning selle liikmete professionaalsete oskuste arengut.
5
Toetab kolleege tööoskuste arendamisel, juhendades vajadusel ka uusi meeskonnaliikmeid.
5
5.8 Enesehoidmine
Hoiab oma töövõimet ja turvalisust, kasutades tööohutuse, ergonoomika, stressijuhtimise ja enesehoiu võtteid ning otsides vajadusel tuge.
Hoiab oma töövõimet, järgides tööohutusnõudeid ning vältides tööga seotud ohutegureid.
4
Kasutab töö tegemisel ergonoomilisi ja tervist hoidvaid töövõtteid.
4
Valib ja rakendab olukorrale sobivaid stressiga toimetuleku viise, et säilitada töövõime ja professionaalne tegutsemine.
4
Otsib ja kasutab vajadusel tuge keerulistes või emotsionaalselt koormavates olukordades (nt teavitab juhti, kolleegi vm).
4
Lähtub oma välimuse ja käitumise kohandamisel teenuse saaja vajadustest ja olukorrast enda turvalisuse tagamiseks.
4
Hindab tööga seotud ohutegureid (nt emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud stress, infektsioonid), rakendades nende vähendamiseks enesehoiumeetmeid sh sobivaid isikukaitse vahendeid.
5
Kohandab oma töövõtteid ja töökorraldust, arvestades tööülesannete täitmise mõju oma vaimsele ja füüsilisele tervisele.
5
Märkab ülekoormuse, stressi või ohustava olukorra tunnuseid ning otsib ja kasutab vajadusel asjakohast tuge.
5
5.9 Teenuse saaja gruppidega töötamine
Kavandab ja korraldab grupitegevusi teenuse saajatele, toetades grupiliikmete osalemist, eesmärkide saavutamist, tagasiside andmist ja probleemide lahendamist ning dokumenteerib grupitegevuse ja/või -protsessi.
Osaleb grupi komplekteerimisel vastavalt teenuste saajate vajadustele ja eelistustele.
4
Valmistab grupitegevuseks ette keskkonna ja vajalikud vahendeid.
4
Osaleb grupitegevuste korraldamisel.
4
Juhendab grupitegevust lähtudes eesmärkidest ja kavast.
4
Juhendab grupiliikmeid ülesannete täitmisel vastavalt etteantud tööjaotusele.
4
Toetab grupiliikmeid grupitegevuses osalemisel ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.
4
Rakendab grupis tekkivate probleemide korral kokkulepitud lahendusi.
4
Annab grupiliikmetele grupitegevuse käigus ja lõpus tagasisidet, viisil, mis toetab teenuse saajaid üksteisele tagasiside andmisel.
4
Dokumenteerib grupitegevuse vastavalt juhistele ja asutuse töökorraldusele.
4
Komplekteerib grupi grupitegevuseks, arvestades teenuse saajate vajadusi, oskuste taset, arenguvajadust ja/või huvisid ning grupile seatud eesmärki.
5
Kohandab grupitegevusteks keskkonna ja vahendid, toetamaks grupiliikmete keskendumist, edasijõudmist ja sotsiaalsete oskuste arengut.
5
Planeerib grupi kohtumiste arvu, lähtudes grupile seatud eesmärgist ja valitud tegevustest.
5
Kavandab grupi kohtumise ülesehituse vastavalt eesmärgile ja grupitöö faasidele.
5
Jagab grupiliikmetele ülesanded, arvestades nende oskuste taset ja omavahelist sobivust.
5
Juhendab grupi, valides ülesandekeskse või sotsiaal-emotsionaalse rolli vastavalt grupi arengufaasile ja iseseisvuse tasemele.
5
Lahendab grupis ettetulevaid probleeme, rakendades selleks sobivaid meetodeid.
5
Annab grupiliikmetele grupitegevuse käigus ja lõpus konstruktiivset tagasisidet, toetades grupiliikmete enesehindamist ja üksteisele tagasiside andmist.
5
Dokumenteerib grupiprotsessi, arvestades grupi eesmärki, protsessi ja asutuse dokumenteerimisnõudeid.
5
5.10 Teenuse saaja toetamine ja juhendamine õppimisel ning töötamisel
Toetab ja juhendab teenuse saajat õppimise ja töötamise võimaluste kasutamisel, selgitades välja teenuse saaja eesmärgid, valmisoleku ja toetusvajaduse ning tehes koostööd tööandjate, õppeasutuste ja tugivõrgustikuga.
Selgitab välja teenuse saaja huvi, valmisoleku ja motivatsiooni õppida või töötada.
5
Hindab oma pädevuse piires teenuse saaja töötamise ja õppimisega seotud võimeid, oskusi, hirme ning osalemist takistavaid ja soodustavaid tegureid, kasutades asjakohast metoodikat.
5
Toetab teenuse saaja töö- ja õpimotivatsiooni, tuues esile õppimise ja töötamise eelised.
5
Juhendab teenuse saajat töö- ja õppimisvõimaluste valikul, arvestades tema vajadusi ja võimeid.
5
Selgitab tööandjale või õppeasutusele suunatud toetusvõimalusi ning seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, esindades teenuse saaja huve.
5
Toetab tööandjat või õppeasutust teenuse saajale sobiva õppe-või töökeskkonna loomisel, lähtudes teenuse saaja eripärast ja vajadustest.
5
Toetab teenuse saajat tööle või õppesse siirdumisel, muu hulgas selgitades asjakohaseid teenuseid, toetusi ja õiguslikke võimalusi.
5
Jälgib teenuse saaja edasiminekut ning kohandab juhendamisviise vastavalt tema arengule ja saadud tagasisidele.
5
Toetab teenuse saajat töö- või õpikeskkonnas tekkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel.
5
Kaasab spetsialiste ning teeb koostööd tööandjate, haridusasutuste, Töötukassa ja tugivõrgustikuga.
5
5.11 Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega teenuse saaja toetamine ja juhendamine
Toetab äärmusliku abi- ja toetusvajadusega teenuse saajat, selgitades välja tugevused ja toetusvajaduse, kohandades keskkonda ning rakendades sobivat päevakava ja asjakohaseid hooldus-, kommunikatsiooni- ja juhendamisvõtteid.
Selgitab välja teenuse saaja tugevused ja toetusvajaduse, kasutades etteantud metoodikat ja kogutud teavet sisendina tegevusplaani koostamisel.
5
Kohandab teenuse saaja keskkonda igapäevaelu, töö- ja vaba aja tegevustes osalemise toetamiseks, lähtudes tööjuhenditest ja kokkulepitud lahendustest.
5
Viib ellu teenuse saaja päevakava, korraldades etteantud plaani järgi jõukohaseid ja vaheldusrikkaid tegevusi kogu päeva jooksul.
5
Kasutab hooldus- ja juhendamisvõtteid vastavalt tööjuhenditele, järgides ergonoomilisi töövõtteid enda ja teenuse saaja turvalisuse tagamiseks.
5
Loob teenuse saajale selguse tegevustes, juhistes, olukordades ja päevastruktuuris, kasutades talle sobivat alternatiivse kommunikatsiooni vormi.
5
Rakendab teenuse saaja toetamisel proaktiivseid ja preemiapõhiseid juhendamisvõtteid RMK/ÄKK ennetamiseks, lähtudes kokkulepitud juhenditest ja teenuse saaja profiilist.
5
5.12 Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud teenuse saaja toetamine ja juhendamine
Toetab ja juhendab kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud teenuse saajat, arvestades teenusele suunamise põhjuseid. Selgitab teenuse tingimusi, koostab tegevus- ja ohumärkide plaane ning rakendab turvalisust toetavaid juhendamis- ja sekkumisvõtteid
Selgitab välja teenuse saaja teenusele suunamise põhjused, tuginedes kohtudokumentidele.
5
Selgitab teenuse saajale tema teenusele suunamise põhjustest ja teenuse lõpetamise tingimustest.
5
Koostab koos teenuse saajaga tegevusplaani, milles määratletakse teenuse eesmärgid ja tegevussammud nende saavutamiseks.
5
Koostab kognitiivse langusega teenuse saaja puhul tegevusplaani koostöös meeskonnaga, arvestades teenuse saaja vajadusi ja käitumise muutmise eesmärke.
5
Rakendab teenuse saaja juhendamisel järjepidevalt tegevus- ja juhendamisviise, lähtudes meeskonnas ja teenuse saajaga sõlmitud kokkulepetest.
5
Kohandab füüsilise keskkonda vastavalt teenuse saaja vajadustele, et toetada turvalisust ja eesmärgipärast toimimist.
5
Koostab päevaplaani ja kohandab tegevusi vastavalt teenuse saaja vajadustele, võimetele ja seatud eesmärkidele.
5
Kasutab teenuse saaja juhendamisel proaktiivseid ja preemiapõhiseid juhendamisvõtteid RMK ja ÄKK ennetamiseks, lähtudes teenuse saaja tegevusplaanist või arenguprofiilist.
5
Koostab meeskonnas teenuse saajale ohumärkide plaani, lähtudes kokkulepitud juhendamisvõtetest.
5
Peatab ÄKK olukorra, kasutades teenuse saaja rahustamiseks füüsilisi valutuid ohjeldusvõtteid vastavalt kokkulepitud juhistele.
5
Rakendab ohtlikus olukorras turvalisust tagavaid võtteid, kaasates vajadusel kaastöötajaid või teisi asjakohaseid osapooli.
5
5.13 Normintellektiga psüühikahaigusega teenuse saaja toetamine ja juhendamine
Toetab normintellektiga psüühikahaigusega teenuse saaja taastumist, juhendades raviplaani järgimisel, eneseabi- ja enesereguleerimisvõtete kasutamisel ning julgustades teda võtma vastutust oma elu ja taastumise eest. Kasutab sh kokkulepitud asjakohaseid tööviise, nt heaoluplaani, ohumärkide plaani ja kriisikaardi koostamine, tugigruppide läbiviimine.
Toetab teenuse saajat tema taastumise teekonnal, kasutades taastumise mõtteviisi aluseid.
5
Julgustab teenuse saajat võtma vastutust oma elu ja taastumisprotsessi eest, aidates teda muutuste kavandamisel ja elluviimisel.
5
Rakendab teenuse saaja psüühilise seisundi muutuste korral sobivaid toetavaid tegevusi.
5
Toetab teenuse saajat täitma raviplaani, suunates vajadusel professionaalsetele terapeutilistele sekkumistele.
5
Viib läbi taastumisorientatsiooniga ja teisi tugigruppe, kaasates teenuse saajaid nende kavandamisse ja elluviimisesse koostöös teenuse saajaga.
5
Juhendab teenuse saajat igapäevaelu tasakaalu hoidmisel, kasutades heaoluplaani, ohumärkide plaani ja kriisikaarti.
5
Juhendab teenuse saajat eneseabioskuste, enesereguleerimise võtete ja stressi maandamise meetodite kasutamisel.
5
Juhendab teenuse saajat suhtlemistehnikate kasutamisel suhte loomisel, hoidmisel ja lõpetamisel.
5
5.14 Äärmusliku kahjustava käitumisega autismispektrihäirega teenuse saaja juhendamine ja toetamine
Toetab äärmusliku kahjustava käitumisega autismispektrihäirega teenuse saajat, profileerides käitumist, struktureerides keskkonda, kavandades RMK/ÄKK vähendamise tegevusi ning rakendades meeskonnas kokkulepitud sekkumisvõtteid
Osaleb aktiivselt teenuse saaja tundmaõppimisel ja profileerimisel, kaardistades tema ÄKK/RMK ilmingud ning selgitades välja nende võimalikud põhjused ja eesmärgi.
5
Sõnastab sekkumiseesmärgi ja planeerib tegevused RMK/ÄKK vähendamiseks, lähtudes teenuse saaja profiilist.
5
Loob teenuse saaja füüsilises keskkonnas selguse ja struktuuri, kujundades päevaplaani ja tegevuste selge alguse ja lõpu.
5
Arvestab juhendamisel teenuse saaja aistinguliste iseärasustega, kohandades keskkonna vastavalt tema stimulatsioonitaluvusele ja toevajadusele.
5
Kasutab teenuse saaja juhendamisel proaktiivseid ja preemiapõhiseid juhendamisvõtteid RMK/ÄKK ennetamiseks, valides sekkumise lähtuvalt teenuse saaja profiilist ja autismi intensiivsusest
5
Kasutab ÄKK peatamiseks füüsilisi valutuid rahustavaid tehnikaid, dokumenteerides nende kasutamise vastavalt töökorraldusele.
5
Koostab meeskonnas teenuse saaja RMK/ÄKK ennetamiseks ohumärkide plaani, lähtudes kokkulepitud juhendamispõhimõtetest.
5
Toetab kaastöötajaid igapäevatöös, arvestades turvalisust ja meeskonnatööd.
5
Analüüsib oma käitumist, juhendamisvõtete kasutamist ja panust meeskonnas.
5
5.15 Psüühilise erivajadusega ja sõltuvushäirega teenuse saaja juhendamine ja toetamine
Koostöös spetsialistidega toetab psüühilise erivajaduse ja sõltuvushäirega teenuse saajat sõltuvuskäitumise vähendamisel, tagasilanguse ennetamisel, turvalise eluviisi hoidmisel ning spetsialistidega koostöös.
Koostab tegevusplaani sõltuvuskäitumise vähendamiseks ja tagasilanguse ennetamiseks, arvestades teenuse saaja sõltuvuskäitumise põhjused ja vallandavaid tegureid.
5
Juhendab teenuse saajat märkama oma vaimse seisundi ja tarvitamissoovi muutusi, toetades teda tagasilanguse ennetamiseks ja toimetulekuks vajalike sammude kokkuleppimisel ja järgimisel.
5
Kohandab juhendamist vastavalt teenuse saaja vaimse tervise seisundile ja sõltuvuskäitumise aktuaalsele raskusastmele, toetades tema igapäevast toimetulekut ning rakendades sobivaid meetodeid.
5
Toetab teenuse saajat turvalise eluviisi hoidmisel, aidates tal tuvastada ja kaasata toetavaid inimesi või gruppe ning ennetada olukordi, mis võivad suurendada tagasilanguse riski.
5
Teeb koostööd teiste spetsialistidega (nt arstid, nõustajad, sotsiaaltöötajad), jagades teenuse saaja olukorraga seotud asjakohast teavet ja koordineerides tegevusi tema toetamiseks, järgides andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid ning teenuse saaja nõusolekut.
5
6. Tulevikutrendid ja -oskused
Tegevusjuhendaja kutsealal kasvab edaspidi vajadus süvendatud teadmiste ja oskuste järele, et toetada üha keerukamate psüühiliste ja füüsiliste erivajadustega teenuse saajaid. See tähendab, et senisest olulisemaks muutub tegevusjuhendaja oskus pakkuda sihipärast ja individuaalset tuge, arvestades inimese tegevusvõimet, terviseseisundit, suhtlusviisi, elukogemust, keskkonda ja isiklikke eesmärke (Kutsekoda, 2026; Purre jt, 2025). Inimesekeskse ja teenuse kasutaja õigustel põhineva vaimse tervise toe puhul rõhutab WHO vajadust liikuda institutsioonikeskselt korralduselt kogukonnapõhiste, taastumist ja inimese enesemääramist toetavate teenuste suunas (WHO, 2021). Sellest tulenevalt kasvab tegevusjuhendaja töös taastumist toetava, võimestava ja inimese valikuid austava juhendamise tähtsus.
Suureneva tähtsusega on traumateadlikkus. Traumateadlik lähenemine eeldab arusaama, kuidas trauma võib mõjutada inimese käitumist, turvatunnet, usaldust, suhteid ja toimetulekut. Traumateadliku lähenemise keskmes on turvalisus, usaldusväärsus, koostöö, võimestamine, inimese valikuõigus ning kultuuriliste ja isiklike eripärade arvestamine (SAMHSA, 2014). Tegevusjuhendaja töö kontekstis tähendab see oskust märgata võimalikke traumakogemuse mõjusid ning valida juhendamisviise, mis vähendavad taastraumeerimise riski ja toetavad inimese enesemääramist.
Kasvab ka vajadus vaimse tervise ja sõltuvushäirete parema mõistmise järele. WHO juhend käsitleb vaimse tervise, neuroloogiliste häirete ja sõltuvushäiretega seotud abivajadust terviklikult ning rõhutab varajase märkamise, sobiva toe ja teenustele suunamise olulisust (WHO, 2023). Tegevusjuhendaja ei täida ravi- ega kliinilise hindamise rolli, kuid tema töö eeldab järjest enam oskust märgata muutusi teenuse saaja käitumises, toimetulekus ja heaolus, toetada kokkulepitud tegevusplaani järgimist ning kaasata vajadusel pädevaid spetsialiste (Tegevusjuhendaja kutsestandardi kavand, 2026; Purre jt, 2025).
Teenuse saajate suurem osalus kogukonnaelus suurendab vajadust kogukonna-, kultuuri- ja kontekstiteadlikkuse järele. Tulevikus muutub olulisemaks kohalike võimaluste, teenuste ja tugivõrgustike tundmine ning oskus teha koostööd eri kogukondlike osapooltega (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026; WHO, 2021). Tegevusjuhendajalt eeldatakse üha enam oskust toetada teenuse saaja osalemist kogukonnaelus, selgitada tema vajadusi ja eripärasid arusaadavalt ning seista vajadusel tema õiguste ja huvide arvestamise eest. Samuti kasvab teenuse saaja sotsiaalvõrgustiku kaasamise tähtsus, sealhulgas oskus neid juhendada, toetada ja kaasata viisil, mis tugevdab teenuse saaja heaolu ja iseseisvust (WHO, 2021; Tegevusjuhendaja kutsestandardi kavand, 2026).
Tehnoloogiline areng suurendab vajadust digipädevuse, tehnoloogilise kohanemisvõime ja tehisaru võimaluste teadliku kasutamise järele. Digivahendite kasutamine on tegevusjuhendaja töö eeldus juba praegu, kuid töömaailma üldiste arengusuundade põhjal kasvab tehnoloogia ja tehisaru mõju kõigis ametites, mistõttu suureneb vajadus mõista nende võimalusi, piiranguid ja riske (Pärna, 2025; Tegevusjuhendaja kutsestandardi kavand, 2026). Tegevusjuhendaja töö kontekstis tähendab see oskust kasutada digivahendeid dokumenteerimisel, suhtlemisel, info leidmisel ja teenuse saaja juhendamisel, järgides samal ajal andmekaitse, konfidentsiaalsuse ja digiturvalisuse põhimõtteid.
Keerukamate tööolukordade ja sihtrühmade tõttu kasvab ka enesehoiu, stressijuhtimise ja professionaalse vastupidavuse tähtsus. Erihoolekandes töötavate spetsialistide töörahulolu mõjutavad muu hulgas töökorraldus, tööalased suhted, organisatsioonikultuur, elukutse maine ja töötajate toetamise võimalused (Paas, 2023). Seetõttu ei saa enesehoidu käsitleda üksnes individuaalse vastutusena, kuid tegevusjuhendaja töö tulemuslikkuse seisukohalt muutub üha olulisemaks oskus märgata ülekoormuse riske, kasutada sobivaid toetavaid meetmeid, sh ergonoomilisi töövõtteid ning hoida oma vaimset ja füüsilist töövõimet (Paas, 2023; Purre jt, 2025).
Lisaks kasvab loova ja süsteemse probleemilahendusoskuse tähtsus. Tegevusjuhendaja töö toimub eri füüsilistes ja sotsiaalsetes keskkondades ning eeldab sageli kohanemist olukordadega, kus teenuse saaja vajadused, keskkonna võimalused ja tugivõrgustiku toimimine ei sobitu lihtsate valmisjuhistega. OSKA trendiülevaate järgi suureneb töömaailmas vajadus kohanemisvõime, laiapõhjaliste üldoskuste, tehnoloogiaga toimetuleku ja keerukates olukordades tegutsemise järele (Pärna, 2025). Tegevusjuhendaja kutsealal tähendab see oskust kohandada tegevusi, töövahendeid ja suhtlusviise teenuse saaja vajadustest ning kokkulepitud eesmärkidest lähtudes, jäädes samal ajal oma pädevuse ja vastutuse piiridesse.
7. Kasutatud mõisted ja lühendid
Ameti kompetentsiprofiil
Konkreetse ameti või rolli tööalase kompetentsuse kirjeldus, mis valib valdkonna kompetentsiraamistikust ametis vajalikud kompetentsid ning kirjeldab need tegevusnäitajate ja EKR tasemetega. Profiili eesmärk on muuta tööülesannete täitmiseks vajalik kompetentsus arusaadavaks töömaailmale ja õppeasutustele. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026; SA Kutsekoda, 2025)
EKR tase
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, millega kirjeldatakse tööks vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse keerukust. EKR tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule ning koosneb kaheksast tasemest. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Igapäevased toimingud
Teenuse saaja igapäevaseks iseseisvaks toimetulekuks vajalikud. põhitegevused (nt söömine, WC toimingud, hügieen, riietumine, liikumine, kodused toimingud). (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Kompetents
Tegevuses väljenduv suutlikkus rakendada teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööülesannete täitmisel. Kompetents kirjeldab, mida inimene on võimeline tööolukorras ära tegema. (SA Kutsekoda, 2025; Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Kompetentsus
Demonstreeritud suutlikkus toimida valdkonna olukordades tulemuslikult. Kompetentsus avaldub teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kasutamises konkreetses töö- või hindamisolukorras. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Läbiv kompetents
Kompetents, mis ei kuulu ühe konkreetse põhifunktsiooni alla, vaid rakendub kõigis tööprotsessides ning on vajalik eri ametites ja rollides. Terviseteejuhi profiilis on läbivad kompetentsid seotud näiteks eetilise tegutsemise, professionaalse arengu, refleksiooni ja enesehoiuga. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Ohumärkide plaan
Kokkulepitud dokument, milles kirjeldatakse teenuse saaja seisundi või käitumise muutustele viitavad varajased ohumärgid ning nendest lähtuvad ennetavad ja reageerivad tegevused. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Proaktiivne
Ettevaatav tegutsemine, mille eesmärk on ennetada probleeme ja riske enne nende tekkimist. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Põhifunktsioon ehk makroprotsess
Valdkonna peamine tegevussuund või teenuse elutsükli etapp, mille alla koonduvad sarnase eesmärgiga tööprotsessid. Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik kasutab makroprotsesse valdkonna töö loogika ja kompetentside struktureerimiseks. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Ravikava/Raviskeem
Raviplaani detailsem ja ajaliselt struktureeritud osa, mis kirjeldab konkreetset ravi teostamise viisi. See võib sisaldada näiteks: ravimite manustamise täpseid juhiseid (annus, sagedus, kellaaeg), ravikuuri kestust, protseduuride ajastust. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
RMK
Raskesti mõistetav käitumine. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Tegevusnäitaja
Hinnatav kirjeldus selle kohta, kuidas kompetents tööolukorras avaldub: mida inimene teeb, kuidas ta seda teeb ning millisel iseseisvuse ja vastutuse tasemel. Tegevusnäitaja on alus hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodite kujundamiseks. (SA Kutsekoda, 2025; Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
Tegevusplaan
Teenuse saajaga koostatud plaan, milles on määratletud eesmärgid, alaeesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatud tegevused ja ajakava. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Tegevusvõime
Inimese oskus saada hakkama enda eluks vajalike tegevustega kodus tööl ja vabal ajal. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Toetuskava
Suurenenud toetusvajadusega teenuse saaja vajadusi, eesmärke ja toetavaid tegevusi kirjeldav plaan, mis koostatakse koostöös tugivõrgustikuga. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Traumateadlik lähenemine
Lähenemine, mille puhul mõistetakse trauma võimalikku mõju inimese käitumisele, suhtlemisele, usaldusele ja abi vastuvõtmisele; märgatakse trauma tunnuseid; kohandatakse suhtlust ja teenusekorraldust turvalisust toetavalt ning välditakse taastraumeerimist. (SAMHSA, 2014)
Võimestamine
Võimestamine on inimesekeskne ja õigustel põhinev tööviis, mille eesmärk on toetada inimese enesemääramist, osalemist ja kontrolli oma elu puudutavate otsuste üle, tugevdades tema teadmisi, oskusi, enesekindlust, valikuvõimalusi ja ligipääsu vajalikele ressurssidele (Zimmerman, 2000)
Võrgustik
Inimest toetavate spetsialistide ja lähedaste koostöösüsteem. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
ÄKK
Äärmuslik kahjustav käitumine. (Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand)
Üldoskus
Oskus, mis ei ole seotud ainult ühe ameti või erialaga, vaid on ülekantav eri tööülesannete, ametite ja tegevusvaldkondade vahel. Käesolevas profiilis on üldoskused kohandatud terviseteejuhi töö konteksti. (Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik, 2026)
8. Kasutatud allikad
1. Paas, K. H. (2023). Tänuväärne töö, mis ei mahu ühiskonna poolt loodud ideaalidesse” – erihoolekandes töötavate spetsialistide töömotivatsiooni ja töörahulolu mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
2. Purre, M., Roon-Elvisto, M., Lõhmus, L., Tarto, L., Sisask, M., Lupanova, O., Märtsin, M., Kriisk, K., Kalda, L., & Haljasmets, K. (2025). Metoodika väljatöötamine tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas rakendatavate kvalifikatsiooninõuete asjakohasuse ning kvalifikatsiooni omandamise teekondade optimaalsuse hindamiseks vaimse tervise valdkonna näitel. II aruanne: metoodika rakendamine. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuring. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-04/II%20aruanne_MetoKval%20%28Metoodika%20rakendamine%29%2010.04.pdf
3. Pärna, O. (2025). Töö ja oskused 2035. Tallinn: SA Kutsekoda. Kättesaadav:https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/assets/pdf/too-ja-oskused-2035.pdf
4. SAMHSA. (2014). SAMHSA’s Concept of Trauma and Guidance for a Trauma-Informed Approach. HHS Publication No. (SMA) 14-4884. Rockville, MD: Substance Abuse and Mental Health Services Administration. Kättesaadav:https://www.health.ny.gov/health_care/medicaid/program/medicaid_health_homes/docs/samhsa_trauma_concept_paper.pdf
5. SA Kutsekoda. (2025). Kompetentside tegevusnäitajate sõnastamine. Põhimõtted ja metoodika. SA Kutsekoda.
6. Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon & SA Kutsekoda, 2026. Töömaterjal, 18.01.2026.
7. Zimmerman, M. A. (2000). Empowerment Theory: Psychological, Organizational and Community Levels of Analysis. In J. Rappaport & E. Seidman (Eds.), Handbook of Community Psychology (pp. 43–63). Springer. Kättesaadav: https://www.researchgate.net/profile/Marc-Zimmerman-2/publication/232549776_Empowerment_Theory/links/56781ac908aebcdda0ebc2bb/Empowerment-Theory.pdf
8. Tegevusjuhendaja, tase 4 ja Tegevusjuhendaja, tase 5 kutsestandardi kavand. Avaliku arvamusküsitluse läbinud eelnõu. 14.04.2026. Kutsenõukogu poolt kinnitamata.
9. WHO. (2023). Mental Health Gap Action Programme (mhGAP) guideline for mental, neurological and substance use disorders. World Health Organization. Kättesaadav:https://www.who.int/publications/i/item/9789240084278
10. WHO. (2021). Guidance on community mental health services: Promoting person-centred and rights-based approaches. World Health Organization. Kättesaadav:https://www.who.int/publications/i/item/9789240025707