Arvamuse avaldamine eelnõule (Platvormitöö seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 18.05.2026 nr 2-2/849-12 Meie 31.05.2026 nr 2.3-4/26/912-4

Arvamuse avaldamine eelnõule (Platvormitöö seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) teadmiseks platvormitöö seaduse eelnõu.

Käesolevaga esitab AKI oma täiendavad täpsustused ja tähelepanekud.

Seaduse eelnõu seletuskirjas mõjuhinnangu kohta on toodud välja järgmine: „uus

andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid

on väga sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud.“ AKI

nõustub, et juhul, kui mõjuhinnangus on juba hinnatud konkreetse andmetöötlustoiminguga

kaasnevaid riske ning asjaolud ei ole sisuliselt muutunud, ei pruugi uue mõjuhinnangu läbiviimine

olla vajalik. Samas rõhutame, et kui automaatsete süsteemide toimimises tehakse muudatusi, tuleb

hinnata, kas need muudatused võivad kaasa tuua vajaduse koostada uus või ajakohastada

olemasolevat mõjuhinnangut. Viimasega kaasneks seaduse eelnõu § 8 lõikes 2 toodud võimalus

platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele anda oma seisukoht mõjuhinnangu koostamise ajal.

§ 17 sõnastuse kohaselt teeb AKI järelevalvet §§ 7–11 täitmise üle isikuandmete töötlemise

ulatuses ning Tööinspektsioon §§ 12–14 täitmise üle. Kui seadusandja eesmärk on, et §§ 7–11 üle

teostab järelevalvet üksnes AKI, ei ole viide „isikuandmete töötlemise ulatuses“ vajalik, kuivõrd

AKI pädevus hõlmabki järelevalvet isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle. Kui aga eesmärk

on, et §§ 7–11 täitmise üle teostab järelevalvet lisaks AKI-le ka Tööinspektsioon, tuleks see §-s 17

selgelt sätestada ning lisada vastavad sätted ka Tööinspektsiooni järelevalvepädevust

määratlevasse loetellu.

Platvormitöö seaduse eelnõu § 18 reguleerib järelevalve teostamisel tehtavat koostööd ja

andmevahetust. Andmekaitse Inspektsioon esitab alljärgnevalt alternatiivse sõnastusettepaneku nii

sätte kui ka seletuskirja teksti osas.

§ 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel

1. Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad omavahel koostööd, vahetades kas

taotluse alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas menetluse käigus saadud

teavet, isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud käesolevast seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel edastatavate isikuandmete vastutavaks töötlejaks on

2 (3)

teavet saav asutus alates andmete kättesaamisest. Andmeid edastav asutus tagab edastatavate

andmete õigsuse.

3. Käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamisel lähtutakse teavet saava asutuse

suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ja kehtestatud dokumentide säilitamise korrast. Kui

andmeid kasutatakse järelevalve- või väärteomenetluses, säilitatakse neid vastavalt

menetlustoimikute säilitamise tähtaegadele.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võiks sätte seletuskirja tekst olla järgmine:

Paragrahviga 18 luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostööks

ning andmevahetuseks käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamisel. Sätte eesmärk on võtta

siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 artikli 24

lõikest 2 tulenev kohustus, mille kohaselt peavad pädevad asutused tegema koostööd oma

pädevuse piires ning vahetama kas taotluse alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas

inspekteerimise või uurimise käigus saadud teavet. Direktiiv lähtub sellest, et platvormitöö

regulatsioonis on Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni pädevused tihedalt põimunud,

eelkõige seoses automaatsete seire- ja otsustussüsteemide (algoritmilise juhtimise) kasutamisega.

Selliste süsteemide mõju hõlmab ühtaegu nii tööõiguslikke aspekte kui ka isikuandmete kaitset.

Seetõttu on vajalik kehtestada riigisiseselt selge õiguslik raamistik, mis võimaldab pädevatel

asutustel tõhusalt ja operatiivselt teavet vahetada.

Koostöö ja andmevahetuse reguleerimiseks ei piisa haldusmenetluse seadusest tulenevatest

üldpõhimõtetest. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted ei

anna iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete, edastamiseks ühest

asutusest teise. Kuna selline andmevahetus riivab põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele

ja isikuandmete kaitsele, peab selleks olema selge seaduslik alus. Sama tuleneb ka isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktist e ja lõikest 3 ning artikli 9 lõike 2 punktist g. Käesolev

paragrahv loob sellise aluse platvormitöö seaduse kontekstis.

Lõikes 1 sätestatakse Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostöö ning

andmevahetuse üldine alus. Asutused vahetavad omavahel asjakohast teavet nii taotluse alusel kui

ka omal algatusel, mis võimaldab tagada järelevalve tõhususe ja paindlikkuse ning vältida andmete

dubleerivat kogumist. Vahetatav teave võib hõlmata menetluse käigus saadud teavet, isikuandmeid

ning eriliiki isikuandmeid, tingimusel et nende vahetamine on vajalik käesolevast seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

Asjakohane teave võib hõlmata muu hulgas andmeid platvormitöö tegijate kohta, töö tegeliku

korralduse ja tegemise tingimuste kohta, platvormi kaudu korraldatud töö või teenuse osutamise

tunnuste kohta, platvormi kasutajate kontode ja tegevuse kohta ning algoritmilise juhtimise ja

automaatsete süsteemidega seotud andmeid, sealhulgas töösoorituse hindamise aluseid, reitinguid,

automaatseid otsuseid, nende selgitusi ja logiandmeid. Loetelu ei ole ammendav ning konkreetne

andmete koosseis sõltub menetluse esemest ja eesmärgist.

Järelevalve võib muu hulgas hõlmata ka seaduses sätestatud keelatud andmetöötluse tuvastamist,

mistõttu võib osutuda vajalikuks eriliiki isikuandmete töötlemine, näiteks andmed terviseseisundi

või ajutise töövõimetuse kohta juhul, kui see on vajalik algoritmiliste otsuste võimaliku

diskrimineeriva mõju hindamiseks. Kõigil juhtudel tuleb järgida isikuandmete minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõtet, st edastada ja kasutada üksnes neid andmeid, mis on konkreetse

ülesande täitmiseks vajalikud.

Koostöö eesmärk on tagada seadusest tulenevate nõuete tõhus täitmine ning vältida olukordi, kus

3 (3)

pädevuste osalise kattuvuse tõttu jääks rikkumine tuvastamata või menetlus põhjendamatult

venima. Koostöö ja andmevahetus toetavad ka menetlusökonoomia põhimõtet. Kui vajalikud

andmed on teisel asutusel juba olemas, ei ole põhjendatud nende korduv kogumine platvormilt (nn

once-only printsiip).

Lõikes 2 reguleeritakse andmekaitseõiguslikku vastutuse jaotust. Isikuandmete vastutavaks

töötlejaks on teavet saav asutus alates andmete kättesaamisest. See tagab selguse vastutuse

üleminekul ning väldib vastutuse hägustumist, kuna kumbki asutus töötleb andmeid oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ja oma pädevuse piires. Andmeid edastav asutus vastutab

edastatavate andmete õigsuse eest, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike

1 punktis d sätestatud õigsuse põhimõttega.

Lõikes 3 sätestatakse isikuandmete säilitamise põhimõtted. Andmete säilitamisel lähtutakse teavet

saava asutuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ning asutuse kehtestatud dokumentide

säilitamise korrast, sealhulgas arhiivindust reguleerivatest normidest ja dokumentide

liigitusskeemist. Kui andmeid kasutatakse järelevalve- või väärteomenetluses, käsitatakse neid

menetlusmaterjalina ning säilitatakse vastavalt menetlustoimikute säilitamise tähtaegadele. See

tagab menetluse terviklikkuse ning väldib olukorda, kus menetlustoimikust tuleks üksikuid

andmeid eraldi kustutada enne säilitustähtaja saabumist.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Kirsika Nigul

[email protected]

682 8712