Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26210000058

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.05.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26210000058

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 15.04.2026 – 22.04.2026

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, kus on esitatud XXX kahtlustus selles, et

tema Vändra Tarbijate Ühistule kuuluvas:

• Sindi Konsum kaupluses viibides võttis kaupluse sügavkülma kapist ja pani kotti:

- 15.04.2026 kokku 4 toortoitu RAX, mille ühe hind 1,89 eurot (koguväärtus 7,56 eurot),

- 20.04.2026 kokku 3 toortoitu, mille ühe hind 1,89 eurot (koguväärtus 5,67 eurot); ning

• Paikuse Konsum kaupluses viibides võttis kaupluse sügavkülma kapist ja pani kotti:

- 22.04.2026 kokku 4 toortoitu RAX, mille ühe hind 1,89 eurot (koguväärtus 7,56 eurot).

Kõikidel kordadel XXX läbis kassaliini ning lahkus kauplustest eelpool nimetatud toodete eest

maksmata, tekitades sellega varalise kahju 20,79 eurot.

XXX tegu jäi turvakaamerasalvestistele, mis on lisatud kriminaaltoimikusse. Samuti esitati

kannatanute esindajate poolt andmed toortoidu väärtuse kohta.

Seega arvestades, et tegemist on kolme vargusega, mis moodustavad teatud sisulise süsteemi,

iseloomustades XXX elustiili, tuleb isiku käitumist hinnata kui süstemaatilist võõra vallasasja

äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritav kuritegu.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest

lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades

menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava

käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle

väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille

eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva

vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.

KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi

täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse

need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on

reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud

põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki

ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st

väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.

XXX süüks pandava KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. XXX

on tunnistanud ennast esitatud kahtlustuses süüdi ning tehtut kahetsenud. Oma ütlustes on ta

selgitanud, et aprillikuu on olnud talle raske ning edaspidi otsib sellistel hetkedel endale abi.

Kahtlustatavana ülekuulamisega samal päeval hüvitas XXX tekitatud kahju. Seega saab

kriminaalasjas kogutud tõenditest kui ka XXX käitumisest järeldada, et ta on praeguse menetluse

käigus teinud enda teost järeldused. Mõistnud selle teo ebaõigust ning koheselt oma teo

heastanud.

Karistusregistri andmetel ei ole XXX varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Ta on olnud

abipolitseinik alates 10.03.2025 ning panustanud oma vabal ajal politsei aitamisele. Tema

rühmajuht iseloomustab XXX väga tubli inimesena. Eeltoodut arvestades saab jõuda järelduseni,

et käesolevalt puudavad igasugused viited asjaoludele, millisteks tõusetuks kahtlus, et

kriminaalmenetluse lõpetamine ja XXX karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks

uute süütegude toimepanemist. Samuti ei ole asjas tekkinud menetluskulusid.

Eeltoodud arvestades ning lähtuvalt üldpreventiivsest vajadusest ei ole XXX karistamine vajalik

ja otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuna tegemist on ühekordse juhtumiga, XXX ei ole

pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki süütegu, kinnitab see, et mitte

seaduskuulekas käitumine ei ole isiku eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi.

Kahetsedes oma tegu ning hüvitades enda tekitatud kahju koheselt, kinnitab see XXX suutlikust

käituda edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning tema

kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki.

XXX puhul oli teo toimepanemise ajal tegemist abipolitseinikuga, kellelt oodatakse

seaduskuulekust ning kelle suhtes on ühiskonnal kõrgendatud usaldus. Samas ei pannud XXX

toime ametialast kuritegu ning see ei puudutanud laiemat avalikkust.

Seega lähtudes eeltoodust ning arvestades, et KarS § 199 lg 2 puhul on tegemist teise astme

kuriteoga, milles XXX süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib

käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse

panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole

eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk

on saavutatud.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26210000058 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1 teha 60 tundi üldkasulikku tööd.

2.2 määrata tähtajaks 01.09.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda

kahtlustatavale XXX ning viivitamata saata kannatanule, kel on vastavalt lõikele 3 õigus tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Samuti saadetakse määrus Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele.

Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Elle Keeman

Olen kohustustega nõus: ______________________________________________