Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

Teie: 17.04.2026 nr 8-1/3058-1 Meie: 29.05.2026 nr RP-1-6/26/3952

Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

(juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele seoses juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega.

Prokuratuur nõustub suuresti väljatöötamiskavatsuses tooduga. Kaardistatud probleemid ja

hetkeseis juriidiliste isikute kriminaalmenetlusliku vastutuse ja selle vältimise võimaluste osas

on väljatöötamiskavatsuses õigesti kirjeldatud.

Väljatöötamiskavatsuses viidatud juriidilise isiku vastutuse ülemineku võimatuse probleem,

millega oli võimalik vältida isiku karistamist või muuta karistus ebatõhusaks, on prokuratuuri

hinnangul tänaseks suuresti lahendatud. 01.02.2023 jõustusid äriregistri seaduse (ÄRS) ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) muudatused, mis ei võimalda registrist kustutada

juriidilist isikut, kelle suhtes toimub menetlus. ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt võib juriidilise isiku

registrist kustutada, kui juriidiline isik ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas

kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. TsÜS § 45 lg 11 kohaselt ei

kustutata eraõiguslikku juriidilist isikut registrist, kui viimane osaleb mõnes käimasolevas

kohtumenetluses, kriminaalmenetluses kahtlustatavana, süüdistatavana, kolmanda isikuna või

tsiviilkostjana, samuti väärteomenetluses menetlusaluse isikuna või täitemenetluses või

vahekohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Seega ei võimalda

seadus kirjeldatud viisil vältida karistusõiguslikku vastutust KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel.

Siiski nõustub prokuratuur, et juriidilisele isikule mõistetava karistuse rakendamise ja

mõjususega on probleem. On oluline, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo toimepanemise

eest tõhusalt karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on juba ühinenud teise juriidilise

isikuga, jagunenud mitmeks juriidiliseks isikuks või kui juriidilise isiku majanduslik identiteet

on üle kantud teise juriidilisse isikusse. Siinkohal tõusetub prokuratuuril aga küsimus vastutuse

ülekandumise põhiseaduspärasuse osas. Samas on tegemist poliitilise ja õigusloomelise

otsusega, mis on seadusandja otsustada.

Juriidilise isiku vastutuse laiendamisel tema õigusjärglastele, tuleb kehtestada

kriminaalmenetluse seadustikus alused tema varaliseks mõjutamiseks, st vara arestimiseks või

konfiskeerimiseks. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus on kriminaalmenetluse subjektiks

kahtlustatav, tsiviilkostja või kolmas isik, kellele on võimalik varaline nõue esitada. Juriidilise

2 (2)

isiku õigusjärglase karistamise kõrval peab olema võimalus nende vara arvelt tagada ja

rahuldada kannatanu või konfiskeerimise nõue.

Prokuratuur on seisukohal, et väljatöötamiskavatsuses toodud viisil vastutuse sätestamisel

võivad tulevikus kaasneda menetluslikud raskused asjaomaste isikute menetlusele allutamisel.

Nii on võimalik menetluse tõhusa läbiviimise takistamiseks vormistada äriühingu juhatuse

liikmeks mitteresident, kellega ei ole võimalik KrMS-s sätestatud viisidel ühendust saada. Kui

juriidilise isiku juhatus ei ole kriminaalmenetlusest teadlik, ei saa teda kohtu alla anda, mis

omakorda takistab kriminaalasja menetlemist. Seetõttu leiab prokuratuur, et koos käsitletava

teemaga tuleks hinnata ka KrMS-s vastavate sätete muutmise vajalikkust, sealhulgas kuidas

viia kriminaalmenetlust läbi juhul, mil juhatuse liikmega kontakti ei saa.

Viimaks märgib prokuratuur, et juriidilise isiku ülemineku aluseks võiks võtta majandusliku

identiteedi kriteeriumi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör

riigi peaprokuröri ülesannetes

Aleksandra Jürgenson

[email protected]