Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2.2.-12630-4 29.05.2026 Otsus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU SUVISTE PNOEE-47208180278 2026-05-29 10:30:10

Lisa. Taotlus isikuandmete tootlemiseks teadusuuringus.pdf

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Margo Klaos,

Päästeameti peadirektor (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku

valmisoleku suurendamiseks

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Terje Mäesalu

terje.maesalu@ut.ee

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, kooskõlastus on

taotluse lisas

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Päästeamet, registrikood 70000585

Kontaktisik: Tarvi Ojala, Päästeameti

arendusosakond, teenuste koordinaator,

[email protected], 5366 1747

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu

Registrikood: 74001073

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber Kati Orru, riskisotsioloogia professor,

[email protected], 515 8545

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Päästeseadus § 5 lg 1 p 1sätestab Päästeameti

ülesandena päästesündmuse tagajärgede

tõrjumise, § 5 lg 1 p 4 päästesündmuse

ennetamise. Tagajärgede tõrjumiseks ja

ennetamiseks on vaja teada, millised on

suuremahuliste ohusündmuste võimalikud

mõjud inimestele ja millised inimrühmad

võivad suure tõenäosusega vajada abi ning kus

nad paiknevad. Täpsemad alused uuringu

läbiviimiseks tulenevad Päästeameti

põhimääruse § 8 lg 1 punktidest 7 ja 8.

Uuring selgitab abivajadust kahes

Päästeametile olulise sündmuse puhul:

pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik

evakuatsioon

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Üldine eesmärk:

Selgitada haavatavuse ja abivajaduse täpsem kvantitatiivne prognoos kahes prioriteetses

hädaolukorras (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon), põhinedes

stsenaariumipõhistel simulatsioonharjutustel ja kasutades riiklikke andmekogusid.

Töö hüpotees: Kombineerides hädaolukorra stsenaariumi alusel määratletud haavatavustegurite

näitajaid registriandmetest, saame kõrge täpsusprotsendiga hinnangu võimalike abivajajate

hulgale. Sealhulgas saame täpsustada erineva raskuskategooriaga (abivajaduse

kiireloomulisusega) haavatavusteguritega koormatud inimeste hulgad erinevates Eesti

piirkondades.

Koostame haavatavusindeksi (komposiitindeksi), tuginedes Orru jt poolt välja töötatud

dünaamilisele ja intersektsionaalsele kriisihaavatavuse raamistikule, et mõista, kui paljud

inimesed võivad eri piirkondades konkreetsetes hädaolukordades abi vajada (nt evakuatsiooni või

psühhosotsiaalset tuge).

Indeksi koostamiseks ühendame mitmesugused andmekogud. Kasutame Statistikaameti (riigi

ametliku statistika tootja) valduses olevaid andmekogusid ja teisi selle uurimistöö eesmärgil

Statistikaametiga seondatud andmekogusid, et katta haavatavuse peamisi näitajad (nt

hooldusvajadus).

Haavatavustegurite valik tugineb põhjalikul teadustööl. Kontseptuaalse mudeli alusel oleme

eelnevalt läbi viinud simulatsioonharjutusi (Orru et al, ilmumas 2026 Turvalisuskompassis)

milles kogutud eksperthinnangute alusel on tehtud haavatavustegurite valik. Eri sündmuste

simulatsioonharjutustes oleme saanud asjakohaste haavatavustegurite kaalukused, mis

kujundavad indeksi komponente. Haavatavusindeksid koostatakse kahe stsenaariumi kontekstis:

ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus.

Et mõista, kuidas haavatavustegurid teatud indiviididel kuhjuvad, teeb registrite liitmise

Statistikaamet, kasutades pseudo-ID-sid, mille võti ei ole uurijatele kättesaadav. Katsetame

masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida

haavatavusi erinevates stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada, kuna nende toimivus

ja andmevajadused varieeruvad. Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust.

Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1

km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide

privaatsuse.

Selle töö uurimisülesanded on järgmised:

1. Töötada välja Eesti registripõhiste andmete põhjal metoodika, mis võimaldaks hinnata

võimalike abivajajate hulka hädaolukordade stsenaariumites. Töötada välja indikaatorite süsteem,

millega mõõta inimeste abivajaduse suurust erinevates hädaolukordades ja erinevate

haavatavusteguritega koormatud abivajajate hulka piirkonniti

2. Ühendada Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris inimeste eelnevalt pseudonümiseeri-

tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist

(TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja

töölubade register; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR),

Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TKIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaars-

tide Lemmikloomaregistrist (LLR). Ühendada teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoia-

kute, teadmiste ja praktikate kohta.

3. Hinnata statistiliste ja juhendatud masinõppe (supervised machine learning) meetoditega

peamiste haavatavusseisundite mõju abivajadusele piirkondade lõikes. Selleks kasutame

varasemates eksperttöötubades määratletud haavatavusindeksi komponentidesse kuuluvate

haavatavustegurite kaale kahe sündmuse puhul (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik

evakuatsioon). Nende põhjal koostatud indeksiväärtusi kasutatakse märgendatud treening-,

testimis- ja valideerimisandmetena masinõppemudelite jaoks eesmärgiga prognoosida

piirkondlikke riskitasemeid ja haavatavusskoore registriandmete põhjal.

Katsetame erinevaid juhendatud masinõppemudeleid, sealhulgas otsustuspuud (Decision trees),

juhumetsi (Random forest), gradientvõimenduse mudeleid (Gradient boosting models, nt

XGBoost või LightGBM) ning närvivõrgupõhist TabNet mudelit, et prognoosida haavatavust eri

hädaolukordade stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada ja võrrelda, kuna nende

prognoosivõime ja andmevajadused erinevad, mistõttu on oluline leida optimaalne tasakaal

mudeli täpsuse ja minimaalsete andmenõuete vahel. Võrdleme mudelite toimivust ja

andmevajadusi, et leida lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse

andmekasutusega. Mudelite hindamisel kasutatakse sobivaid statistilisi mõõdikuid (nt täpsus, F1-

skoor, ROC-AUC või keskmine absoluutviga sõltuvalt prognoositavast tunnusest) ning

ristvalideerimist (cross-validation), et hinnata mudelite stabiilsust ja usaldusväärsust. Analüüs

viiakse läbi Python-programmeerimiskeeles kasutades andmeteaduse ja masinõppe teeke nagu

scikit-learn, XGBoost, LightGBM ja PyTorch TabNet.

Lisaks hindame erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ja 1 km × 1

km ruudustik), et pakkuda praktiliselt rakendatavaid ja samal ajal isikuandmete kaitset tagavaid

väljundeid. Mudelite väljundid teisendatakse enne tulemuste esitamist agregreeritud kujule ning

üksikisiku tasandi riskiskoore ei avaldata ega visualiseerita. Tulemused üldistatakse ruumiliselt

selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Analüüsi tulemusena valminud

jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi

vähem kui 20 indiviidi kohta, siis andmeid ei avaldata või agregeeritakse need suurematesse

rühmadesse. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas. Analüüsi

tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja.

6. Publitseerida valitud metoodika põhjal soovitused haavatavuse hindamiseks hädaolukordades.

Avaldada tabelid/kaardid abivajadusest piirkonniti.

7. Publitseerida teadusartikkel valitud metoodika kohta ja illustreerida seda projekti juhtkomis-

joni poolt valitud näidetega.

Käesoleva uurimistöö tulemusena tekib võimalus hakata ühtse metoodika järgi Eestis hindama

haavatavusi hädaolukordades. Uurimustöö tulemusena luuakse metoodika mille abil on võimalik

valiidsel ja reliaabsel viisil hinnata individualiseeritud haavatavust hädaolukordades ja hinnata

erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste hulka piirkonniti.

Uurimistööd viiakse läbi projekti ajavahemikus: 01.03.2026-31.12.2028. Arvestatud on küllaltki

pika võimaliku artiklite avaldamise viibega, kuna tippajakirjades avaldamise ambitsiooni korral

tuleb arvestada paljude eitustega ning mitmete muudatuste tegemise ringidega. Samuti

arvestatakse, et planeeritud metoodika arendamine nõuab muutmist ja kohandamist vastavalt

tellijatelt saadud tagasisidele.

Uurimistöö jaguneb kolmeks etapiks. Esimeseks etapiks on ettevalmistus, mille jooksul

analüüsitakse varasemaid lahendusi, kooskõlastatakse uurimistöö eetilised aspektid ning

kogutakse uuringuks vajalikud andmed. Teiseks etapiks on analüüsimeetodi implementeerimine,

milles leitakse vastus hüpoteesile ning rakendatakse optimaalset mudelit uurimistöö

läbiviimiseks. Kolmandaks etapiks on erinevad jätkutegevused vastavalt leitud tulemustele.

Täpsemalt on uurimistöö ajaraam järgmine:

I etapp

1.-3. kuu

Esimese etapi põhitegevused:

1. Põhjaliku kirjandusülevaate loomine analoogse probleemi lahendamisest (registriandmete

põhjal haavatavuse hindamine konkreetsetes hädaolukordades)

2. Eetikakomitee loa taotlemine.

3. Andmete taotlemine andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sot-

siaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töö-

võime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lem-

mikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregis-

ter, kinnistusraamat.

4. Statistikaametiga tegevuste kokku leppimine andmete ühendamiseks ja pseudonümiseeri-

miseks, andmete viimine Statistikaameti serverisse teadlaste turvalisele töökohale.

Andmete kogumine, kvaliteedi hindamiskriteeriumite jm. reeglite süstematiseerimine ja

ümbersõnastamine (nn Prompt Engineering)

II etapp

4.-12. kuu

Teise etapi põhitegevused:

1. Metoodika väljatöötamine

2. Metoodika kooskõlastamine teadlaste ja poliitikakujundajatega

3. Andmeanalüüsi läbiviimine, haavatavuste hindamine

4. Mudelite võimekuse võrdlemine erinevate statistiliste parameetrite alusel

III etapp

13.-36. kuu

Kolmanda etapi põhitegevused

1. Teadusartiklite kirjutamine tulemuste alusel, teadusajakirja esitamine, sh saadud retsen-

sioonide ja tagasiside põhjal analüüsi täpsustuste tegemine

2. Päästeametiga koostöös edasiste teadus- ja arendusvajaduste määratlemine

Jätku-uuringu skoobi täpsustamine

Uuringu lõppedes detsembris 2028. uuringu jaoks koostatud algandmestikud kustutatakse.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Registriandmete ristkasutamine hädaolukordade uurimisel on vajalik ühiskonnale laiemalt kui ka

uuritavatele, kuna see võimaldab täpsemalt tuvastada haavatavaid inimesi ja leibkondi ning

prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust. Andmete koosvaade isiku tuvastamist võimaldavate

andmete kaudu aitab muuta nähtavaks seni varjatud haavatavused, toetada õiglasemat ja

tõenduspõhisemat poliitikakujundust ning suunata ressursse ennetavalt sinna, kus neist on kõige

rohkem kasu. Samuti vähendab registriandmete kasutamine inimeste koormust, kuna see piirab

vajadust korduvate küsitluste ja enese tõendamise järele, eriti kriisiolukordades.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Inimeste andmete kasutamine käesolevas uuringus on kooskõlas avaliku huvi ja teadusuuringute

eesmärgiga, milleks on inimeste elu, tervise ja heaolu parem kaitse hädaolukordades. Selline

kasutus vastab mõistlikule eeldusele, et riiklikes registrites kogutud andmeid võidakse kasutada

anonüümsel ja vastutustundlikul viisil avalikes huvides, sealhulgas kriisivalmiduse ja riskide

vähendamise parandamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Käesolevas uuringus kasutatavad registriandmed on saadud riiklikest andmekogudest seaduslikul

alusel, kooskõlas kehtivate andmekaitsereeglitega. Andmete edastamine toimub vastavate

registrite andmevaldajate loal ning kindlaksmääratud eesmärgil, kasutades turvalisi kanaleid ja

piiratud ligipääsuga keskkondi. Andmed töödeldakse pseudonüümitult või agregeeritult viisil, mis

ei võimalda üksikisikute tuvastamist. Andmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende

tunnustega, mis on vajalikud uurimisküsimuste lahendamiseks ning hädaolukordadega seotud

haavatavuse ja abivajaduse analüüsimiseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Osasid registriandmeid haldab Statistikaamet juba eelnevalt ning need on tehtud

pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teadlastele turvalisel töökohal (Vt punkti 3). Teistest

registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) ja küsitlusandmed edastatakse

andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab

juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Erinevate pseudonümiseeritud registriandmete kokkupanek toimub uurimistöö liikmete poolt ja

tehakse kättesaadavaks vaid uurimismeeskonna liikmetele vastavas projekti kaustas teadlaste

serveris.

Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti

teadlaste keskkonnas.

Andmete liikumise protsess on järgmine:

• Uuringu läbiviija teeb andmepäringud Tervisekassale, Töötukassale ja

sotsiaalkindlustusametile

• Uuringu läbiviija teeb andmepäringu Statistikaametile

• Teistest registritest (Tervisekassa andmekogu, Töötukassa andmekogu,

Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, Politsei- ja Piirivalveameti

andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister,

Ehitisregister) edastatakse isikukoodidega andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi.

• Statistikaamet pseudonümiseerib andmestikud

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed kättesaadavaks uurimismeeskonnale

teadlaste töökohal olevate andmekaustade kaudu

• Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Eraldi uuritavaid ei värvata uuringusse, vaid selleks kasutatakse juba varasemalt kogutud

registriandmeid. Kuivõrd uurimisülesanne haavatavuse hindamist inimeste registriandmete

põhjal, siis on ka uuringu sihtrühmaks kõik Eesti elanikud. Et haavatavasse olukorda võivad

sattuda ja abi võivad vajada inimesed olenemata vanusest, siis ei ole eelnevalt pandud vanuselist

piirangut analüüsitavale sihtrühmale.

Tabelis on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende hädaolukorras

toimetulekut. Välja on toodud selgitus haavatavuse mehhanismi kohta ja andmeallikad, kust

nende kohta infot saab.

Inimese

seisund

Näited Selgitus

haavatavustegurite

kohta

Andmeallikad Tunnused

andmestikest

Eelnevalt

suurenenud

terviserisk

• Elektrilise medit-

siinivahendi (nt

toite- või

hapnikuaparaadi)

kasutajad

• Kodust ravi või

hooldust vajav

raskelt haige (nt

operatsioonidest

Inimeste tervis võib olla

juba eelnevalt

kahjustatud, mistõttu nad

vajavad pidevat ravi ja

hooldust. Nende

liikumisvõime võib olla

piiratud ning nad võivad

vajada eriravi ja -

vahendeid, nagu

Tervisekassa

andmekogu

Tervise

infosüsteem,

Meditsiiniseadmet

e ja –abivahendite

andmekogu

Elektrilise

meditsiiniseadme

hüvitamise andmed

Koduõe teenuse

määramise saatekiri

65+ vanuses inimese

haiglast

taastujad,

põetamist vajavad

haiged)

• Piiratud

liikumisvõimega

inimesed (nt

ratastooli või

kõnniabivahendi

kasutajad)

• Rasedad naised

• Inimesed, kelle

vaimse tervise

seisund takistab

olukorra

mõistmist ja

reageerimist

• Kuulmis-,

nägemis- või

kõnepuudega

inimesed

elektrilised

hapnikumasinad,

spetsiaalsed voodid,

transport ja ravimid,

mille kättesaadavus ja

toimimine võivad olla

eluliselt olulised.

Kriisiolukorrast tingitud

stress võib nende

seisundit veelgi

halvendada.

Lisaks füüsilisele

haprusele võivad

eelnevad terviseriskid

hõlmata vaimse tervise

probleeme, mis

raskendavad olukorrale

adekvaatselt

reageerimist – näiteks

mäluprobleemid,

vähenenud ajataju,

enesetaju või ruumitaju.

See võib põhjustada

raskusi juhiste järgimisel

või abi vajaduse

edastamisel.

Kuulmis-, nägemis- või

kõnehäiretega inimesed

võivad olla eriti

ohustatud, kuna neil võib

olla raskusi

käitumisjuhistele

ligipääsuga, nende

mõistmisega või oma

vajaduste edastamisega

kriisireageerijatele ja -

haldajatele.

Tervise

infosüsteem,

Sotsiaalteenuste ja

-toetuste

andmeregistri

STAR ning

sotsiaalkaitse

infosüsteemi

SKAIS.

Töötukassa

andmekogu

väljakirjutamine

viimase 2 nädala

jooksul

Puuduv või osaline

töövõime

Määratud puue,

Koduhooldusteenuse

kasutamine,

abivahendi

kasutamine,

Tuvastatud rasedus

Suure hooldus- ja

abivajadusega laste

hoiu teenus

Haavatavam

ad leibkonna-

koosseisud

• Üksikvanemad

või ainsa hoolda-

jaga pered

• Pered, kus on alla

kolmeaastased

lapsed

• Üheliikmelised

leibkonnad

• Pered, kus

hooldaja on ka

hädaolukorra

lahendamise

ülesannetes

• Leibkonnad, kus

on lemmikloomad

Üksikvanemaga

leibkonnad võivad

vajada erilist tähelepanu,

kuna nende vaesusrisk

on suurem kui peredel,

kus on kaks või enam

täiskasvanut. Väikeste

lastega pered võivad

muutuda haavatavaks,

kuna lapsed on

vastuvõtlikud

vigastustele ja

traumadele ning sõltuvad

vanemate toest.

Hädaolukorras võivad

nad vajada suuremat

tähelepanu ja kaitset.

Sotsiaalteenuste ja

-toetuste

andmeregistri

STAR ning

sotsiaalkaitse

infosüsteemi

SKAIS andmed

Rahvastikuregister,

Kohalike

omavalitsuste

lemmikloomade

register (või Eesti

loomaarstide

lemmikloomaregist

er)

Rahvastikuregistri

alusel üksi elavad

inimesed ja alla 3

aastase lapsega

pered,

Lemmiklooma-

registrisse ja

põllumajandus-

loomade registrisse

kantud loomade

omanikud.

Vastavate

sotsiaalteenuste ja -

toetuste saajad.

Üksi elavad inimesed

kogevad suurema

tõenäosusega sotsiaalset

isolatsiooni, mis võib

kaasa tuua kehvema

füüsilise ja vaimse

tervise ning raskendada

reageerimist

hädaolukorrale või

sellest taastumist.

Lemmikloomadega

majapidamised võivad

silmitsi seista suuremate

raskustega, kuna

omanikud viivitavad

evakueerimisega või ei

leia varjupaiku, kuhu

loomi lubatakse, seades

ohtu nii ennast kui ka

oma lemmikud.

Puudulik

sotsiaalne

tugivõrgustik

• Elukoht piir-

konnas, mida

iseloomustab

vähene sotsiaalne

suhtlus ja usal-

duslikkus

• Ühiskondlikult

tõrjutud või stig-

matiseeritud kul-

tuurilise, etnilise,

poliitilise, sek-

suaalse või muu

sättumuse tõttu

Elamine piirkonnas, kus

puudub sotsiaalne

suhtlus ja usaldus, võib

hädaolukorras tõsiselt

takistada abi saamist ja

koostööd. Sellistes

kogukondades tunnevad

inimesed end sageli

eraldatuna, mis

raskendab evakueerimist

ja kriisiinfo levikut.

Samuti võivad

kultuurilise, etnilise,

poliitilise või seksuaalse

sättumuse tõttu tõrjutud

inimesed vältida abi

otsimist, kartes

diskrimineerimist.

Usaldamatus

institutsioonide ja

kogukonna suhtes võib

viia viivitusteni ja

suurendada haavatavust.

Euroopa

Sotsiaaluuring

Päästeameti/Emori

Elanikkonna

hädaolukordadeks

valmisoleku uuring

Riigikantselei

küsitlusuuring

(seire). Üldine

usaldus inimeste

suhtes

Rühmapõhiselt ja

piirkondlikult

agregreeritud

küsitlusandmed

diskrimineerituse

kohta; piirkonna

elanike toetuse

kohta.

Uskumus

Kogukonnaga

koostöö

vajalikkusesse

Uskumus riigi

võimekusse tagada

hädaolukordade

lahendamine.

Asutuse hoole

või

järelevalve

all

• Koolis või

eelkoolis

• Hooldusasutustes

(vanemaealised,

erivajadusega)

Erinevate asutuste

(näiteks koolide,

lasteaedade ja

hooldekodude) hoole all

olevad inimesed

sõltuvad personali

võimest teha nende eest

vajalikke korraldusi,

sealhulgas

evakueerimise, ruumide

soojana hoidmise ja

Hariduse

infosüsteemi,

Sotsiaalteenuste ja

-toetuste

andmeregistri

STAR ning

sotsiaalkaitse

infosüsteemi

SKAIS andmed.

Õppuri tegeliku

elukoha ja

sideaadress

Väljaspool kodu

osutatav üldhooldus-

või erihooldusteenus

hügieeni tagamise osas

elektrikatkestuse korral

(Bathi & Das, 2016).

Hooldusasutustes

viibivatel inimestel

võivad olla piiratud

füüsilised või

kognitiivsed võimed,

mistõttu võib juhiste

järgimine või

hädaolukorras

evakueerumine olla

keeruline.

Lapsed, eriti

väikelapsed, ei oma

sageli vajalikke

vahendeid ega oskusi, et

hädaolukorraks

iseseisvalt valmistuda,

ning sõltuvad täielikult

täiskasvanute toest ja

otsustest.

Puuduvad

kriisis

vajalikud

toime-

tulekuoskuse

d

• Kohalike oludega

mittetuttav isik (nt

turist,

sisserändaja, uus

elanik)

• Vajalike

ellujäämisoskuste

puudumine (nt

ebasobiv

toimetulekustratee

gia üleujutuse või

pika

elektrikatkestuse

korral)

• Ei pääse teabele

ligi ega saa abi

küsida, kuna

räägib keelt,

milles kriisiteavet

ei jagata

Inimesed, kes ei tunne

kohalikke olusid –

näiteks turistid,

sisserändajad või uued

elanikud – ei pruugi

hädaolukorras teada,

kust saada

usaldusväärset teavet või

kelle poole abi

saamiseks pöörduda.

Seetõttu võivad nad

jääda kriisijuhistest

teadmatuks. Kui

kriisiteavet ei jagata

nende emakeeles, võib

neil olla raskusi juhiste

mõistmisega ning abi

küsimisega. Keelebarjäär

võib piirata ka

kriisihaldajate ja

esmareageerijate

võimekust nende

vajadusi mõista ja neile

reageerida.

Lisaks võib ellujäämise

oskuste puudumine,

näiteks teadmatus

evakueerimisprotseduuri

dest või esmaabi

võtetest, suurendada

nende haavatavust ja

Päästeameti/Emori

Elanikkonna

hädaolukordadeks

valmisoleku

uuringust:

Kodu puudutavate

riskide hindamine

viimase 3 aasta

jooksul;

hädaolukorra

käitumisjuhendiga

tutvumine;

hoiatuste ja

käitumisjuhiste

järgimine

Välismaalase

lühiajalise Eestis

töötamise

registreerimise

andmekogu,

Sotsiaalteenuste- ja

toetuste

andmeregister

STAR

Rahvusvahelise ja

ajutise kaitse saanute

tugiisiku teenus ja

tõlketeenus,

lühiajaline

töötamiseks Eestis

viibimine

raskendada olukorrale

adekvaatset reageerimist.

Varasemad

materiaalsed

raskused

• Vahendite puudus

kriisiga toimetu-

lekuks

• Transpordivahendi

või sõiduoskuste

puudumine

• Puudub alter-

natiivse elukoht

evakuatsiooniks

Eluaseme puudumisel

puudub inimesel

hädaolukorras turvaline

varjupaik ning

juurdepääs elutähtsatele

teenustele, nagu soe

ruum,

pesemisvõimalused ja

toiduvalmistamine – eriti

juhul, kui varjupaigad ja

muud

sotsiaalhoolekandeasutus

ed on sunnitud oma

tegevuse katkestama.

Vajalikest ressurssidest

ilma jäämine, näiteks

toidu, küünalde,

patareide või

transpordivahendite

puudumine, vähendab

inimese võimet

kriisiolukorras

iseseisvalt toime tulla.

Inimesed, kellel puudub

teine elukoht, ei saa

hädaolukorras mujale

liikuda, mis suurendab

nende haavatavust ja

piirab võimalusi

taastumiseks.

Töötukassa

andmekogu

Liiklusregister

(sõiduki omanikud

ning registreeritud

kasutajad)

Kinnistusraamat

(kinnisvara

omanikud ning

isikliku

kasutusõiguse

alusel kinnisvara

kasutajad – “nn

alternatiivse või 2.

kodu omajad”).

Päästeameti/Emori

Elanikkonna

hädaolukordadeks

valmisoleku

uuringust: kodused

vahendid

iseseisvaks

toimetulekuks;

teise eluaseme

olemasolu;

uskumus riigi

võimekusest

tagada

hädaolukordade

lahendamine.

Toimetulekutoetuse

või baasmääras

töötuskindlustushüvi

tise saamine

Registreeritud

elukoha puudumine.

Transpordivahendi

omaniku või kasutaja

puudumine

registreeritud

elukohas

Ohtlikud

väärarusaam

ad ja hoiakud

• Omavad

väärarusaamu ohu

allika, ulatuse või

mõju kohta

• Ei usalda

kriisihaldusasutusi

• Ei usalda amet-

likke meediaka-

naleid

Väärarusaamad ohu

allika, ulatuse või mõju

kohta on ohtlikud, sest

need võivad inimese

silmis vähendada ohu

tõsidust ja seeläbi

vähendada tema

valmisolekut riske

maandada. Inimesed, kes

ei usalda

kriisihaldusasutusi ja

nende töötajaid, ei

pruugi järgida nende

juhiseid ning võivad

seeläbi seada ohtu oma

elu või tervise. Inimesed,

kes ei usalda ametlikke

meediakanaleid, võivad

pöörduda alternatiivsete

allikate poole, mis

Riigikantselei

küsitlusuuring

(seire)

Rühmapõhiselt ja

piirkondlikult

agregreeritud

andmed küsimustest:

inimestevahelisest

usaldusest;

uskumusest Eesti

riigi toimetulekuks

elutähtsate teenuste

katkemisel;

usaldatavatest

meediakanalistest

jagavad eksitavat või

väärinfot kriisi kohta.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2024-31.12.2025

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Statistikaameti enda poolt juba teadlaste töökohal kättesaadavaks tehtud andmed on koostatud

järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), Eesti

rahvastikuregister (RR). Lisaks on kasutusel uurimistöö jaoks järgmised registrid: Töötukassa

andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregister (STAR), Tervisekassa andmekogu, Tervise infosüsteem.

Eesti rahvastikuregister (Siseministeerium)

- Isikukood

- Sugu

- Emakeel

- Elukoha andmed

- Viibimiskoha aadress

- Ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta

- Andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega

- Eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja)

- ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid

Tervise infosüsteem Digilugu (Sotsiaalministeerium)

- Isikukood

- Elukoha aadress

- Tegelik elukoht

- Puude raskusaste

- Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev

- Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev

- Eestkoste andmed

- Töövõimekaotuse protsent

- Töövõimekaotuse kestuse alguskuupäev

- Töövõimekaotuse kestuse lõpukuupäev

- Töövõime ulatus

- Osalise või puuduva töövõime kestuse alguskuupäev

- Osalise või puuduva töövõime kestuse lõpukuupäev

- Koduõendusteenuse saatekirja alguskuupäev

- Koduõendusteenuse saatekirja lõpukuupäev

- Retseptide andmed (siin eraldi loetelu oleks nt isikukood, retsepti id, väljastamise kuu-

päev, realiseerimise kuupäev, diagnoosi kood, ravimi rhm jne)

- Väljastatud meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi

andmed

- Haigus- ja hoolduslehe andmed?

- Põhidiagnoos raviarvel?

-

- Hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed (isikukood, viibimiskoha aadress)

- Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (puude liik, raskusaste, Puude alguskuu-

päev, puude lõpukuupäev

- Kutse tervishoiuteenusele (Tervishoiuteenuse nimetus)

- Ambulatoorne epikriis (patsiendi isikukood, diagnooside jms kirjeldused?, erinevate abi-

vahendite vajadused)

- Statsionaarne epikriis (diagnoos?, väljakirjutamise kuupäev)

- Tervisedeklaratsioon (psüühikat puudutavad andmed jne)

- Raseduse esinemine

Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA (Ravimiamet)

- Tavakasutaja isikukood

- Vastavate meditsiiniseadmete eestikeelne nimetus

Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa)

Terviseteenuse hüvitamise andmed:

- isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood

- rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress)

- raviarve number

- teenuse tüübi kood

- põhidiagnoosi kood (RHK 10)

- kaasuva diagnoosi kood (RHK 10)

- haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus

- osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk

- tervishoiuteenuse osutamise kuupäev

Ajutise töövõimetuse hüvitise andmed

- isikukood

- rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress)

- töövõimetuslehe number ja liik

- tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number

- tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev

- diagnoosi kood (RHK 10)

- ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev

- info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks

- lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps

-

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet)

Määruse tekstist sõnastus:

- isikukood

- elukoha- ja viibimisandmed

- erivajaduse, puude ja töövõime andmed ning terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osa-

lemise piirangute andmed, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pu-

hul isiku psüühikahäire diagnoos

- eestkoste andmed

- hindamiste andmed

- isikule makstud toetuste andmed

- teenust saama suunamise otsuste andmed

- isikule osutatud teenuste andmed

- toiduabi andmed;

- välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahe-

list kaitset taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta sotsiaalhoolekande seaduse

§ 1421 lõikes 2 nimetatud andmed

Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet)

- isikukood

- elukoha andmed

- välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg

- eestkoste andmetena eestkostja isiku- või registrikood, elukoha andmed ning eestkoste al-

guse ja lõppemise aeg;

- hooldusõiguse andmetena selle isiku isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning

hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg

- Eesti Vabariiki saabumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse elama

Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja

maksmise kohta

- puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed

- tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse,

represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest

isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed

- püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvasta-

mise otsuse andmed

- andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maks-

mise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta

- andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta

- represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed

- lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse taotluse andmed

- Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud

kahju hüvitamise alusandmed: töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või

kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks

- Üksi elava pensionäri toetuse saamise andmed

- sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed

- erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed

- abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed

- abivahendikaardi andmed

- toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik

- toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi määramise alg- ja lõpptähtaeg

Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud

lepingu andmed:

- lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed

Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta

- diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid

- hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja

struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid

- lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed

- tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed

- tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev

- funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele

- puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg

- püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg,

kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides

- kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus

- tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähe-

nemise ulatus

- töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus

- puudega isiku kaardi väljastamise andmed: kehtivuse algus- ja lõppkuupäev

Töötukassa andmekogu (Töötukassa)

- isikukood

- elukoha aadress

- elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg

- töövõime hindamise taotluse andmed: töövõimet välistava seisundi esinemine ning abiva-

hendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine

- eksperdiarvamuse andmed:

- töövõimet välistava seisundi esinemine;

- diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb;

- piirangu raskusaste; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise,

- põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele;

- taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega;

- hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime

toetamise kohta

- liikumisvõime, käeline tegevus, suhtlemine (meelepuuded), enesehooldus, vaimupuue

(psüühika ja käitumishäired) – kerge, raske ja täieliku piiranguga

- voodihaiged - igal juhul

- välistavad seisundid - dialüüsihaiged, dementsed, vaimse alaarenguga

Mingitel juhtudel oleks vaja diagnoosi täienduseks – meelepuuete puhul ja psüühikahäirete

puhul – kombineerida diagnoos juurde.

- töövõime hindamise otsuse andmed: määratud töövõime ulatus; osalise või puuduva töö-

võime kestus

Ehitisregister (Kliimaministeerium)

- ehitise andmed: ehitisregistri kood

- ehitise asukoha andmed: ehitise ja selle asukoha maaüksuse koha-aadress

- ehitisega seotud isikute andmed: omaniku isikukood

- registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete andmed

- andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarus-

tuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu

kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüs-

teemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust

Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet)

Tähtajalise elamisloa taotlemisel andmekogusse kantavad andmed

- eesnimi või -nimed

- perekonnanimi või -nimed

- Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas

- Sünniaeg

- Rahvus

- Emakeel

- kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha

aadress erineb kontaktaadressist Eestis

- taotluse esitamise kuupäev

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kogutavad andmed:

- Eesti isikukood

- emakeel

- kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress

erineb kontaktaadressist Eestis

Välismaalase kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed

- kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg

- uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg

Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis osalema suunamise

kohta andmekogusse kantavad andmed

- kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg

- uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja

Piirivalveamet)

- isikukood

- kontaktaadress

- töötamise asukoha aadress

- töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev

Liiklusregister (Transpordiamet)

- sõidukile riiklikul registreerimisel antud ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantud

tähtede ja numbrite kombinatsioon ning riikliku registreerimismärgi tüüp

- sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht registreerimis-

tunnistuse väljastamise kuupäeval

- sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimis-

tunnistuse väljastamise kuupäeval

- sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse

väljastamise kuupäeval

Kinnistusraamat (maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad)

- kinnisasja asukoht

- füüsilisest isikust omaniku puhul isikukood (selle puudumisel sünniaeg)

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Haavatavustegurite koondumisest ülevaate saamiseks on vajalik siduda erinevate registrite

andmed. Registripõhiste andmete kasutamine võimaldab võtta arvesse ka selliste

haavatavusteguritega rühmasid, kelle osa küsitlusandmetes (nt Eesti Terviseuuring) oleks väike,

kuid registriandmetes on piisavalt suur, et viia läbi analüüs ja teha andmepõhiseid hinnanguid.

Haavatavuse tunnused on pärit erinevatest registritest, mistõttu on vajalik erinevate registrite

kokkupanemine üheks andmestikuks Statistikaameti teadlaste serveris.

Uuringu käigus ei koguta uusi andmeid, vaid kasutatakse juba olemasolevaid registriandmeid.

Enamus sotsiaalmajanduslikest registriandmetest on Statistikaameti poolt juba kokku pandud ja

turvaliselt serveris laiemaks kasutamiseks olemas. Näiteks, rahvastikuregister, rahvaloenduse

andmed, inimeste sissetulekute andmed, hariduse infosüsteemi andmed, toimetuleku- laste- ja

üksi elava eaka toetuste andmed, töövõime andmed, andmed määratud puude kohta, andmed

kasutatavate sotsiaalteenuste kohta, välismaalaste Eestis töötamise kohta. Statistikaametil on ka

olemas Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks

valmisoleku praktikate kohta.

Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse eelnevalt inimeste pseudonümiseeri-

tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist

(TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja

töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregist-

rist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks ühenda-

takse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa

Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest.

Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem,

sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime

hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister,

lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister,

kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt.

Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt

oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on

eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed

on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud

andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse

infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse.

Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja

töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja

töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse

infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud

kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara

kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba

Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud

(sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides).

Andmed küsitlustest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti/Emori küsitlusuuring

hädaolukordadeks valmisolekust, Riigikantselei seire) ühendatakse andmekoguga agregeeritult

rühmapõhiselt piirkondliku keskmise jaotusena. Euroopa Sotsiaaluuringu puhul on teada vald,

Päästeameti ja Riigikantselei uuringute puhul piirkond.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis

väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta-

tistikaametil.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse otsesed identifikaatorid, isikukoodid ja unikaalsed registrikoodid.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta-

tistikaametil. Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) edastatakse

andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab

juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis

ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele.

Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse

koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Uurimismeeskonnal kaob ligipääs Statistikaa-

meti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Uuringu jaoks loodud analüüsikaustu

säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu.

Töös kasutatavate teiste sisendandmestike (Tervisekassa andmed, Töötukassa andmed) säilitamine

ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestikku võidakse kasutada ka teiste projektide raames.

Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid käesoleva uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja

muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö

tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete

töötlemisest Päästeameti kodulehel.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Andmekaitsetingimused tehakse

kättesaadavaks vastutava töötleja kodulehel.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Isikuandmete töötlemise läbipaistvus

tagatakse sellega, et on selgelt arusaadav,

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

milliseid andmeid, mis eesmärgil ja kuidas

kasutatakse. See tähendab, et andmetöötluse

eesmärgid, õiguslik alus, andmete liigid,

säilitamistähtajad ja vastutavad osapooled on

dokumenteeritud ning vajadusel avalikult

kättesaadavad uuringukirjelduses, hilisemates

publikatsioonides.

Andmeid kasutatakse ainult selles taotluses

kirjeldatud eesmärgil ja metoodilisi võtteid

kasutades. Andmete saamine, ristkasutamine,

töötlemine ja tulemuste avaldamine on

dokumenteeritud ja kirjeldatud

publikatsioonides.

Tulemused agregeeritakse ja üldistatakse

ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või

haruldaste rühmade tuvastatavust.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjektide õigusi ega muuda nende

kohustuste mahtu, kuna kõik uuringu

lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul.

Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja

tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest,

et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid

väheste indiviidide kohta (alla 20), siis

agregeeritakse tunnused. Uuringu tulemusi

üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st

ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt

ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel

jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks

üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti

(juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv

väiksem, jäetakse andmed avaldamata või

agregeeritakse vastavalt suurematesse

rühmadesse).

Enne tulemuste avaldamist kontrollitakse

väljundeid. Statistikaameti teadlaste

keskkonnast väljastatakse analüüsi tulemusena

valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles

pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist

(tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Margo Klaos (allkirjastaja ees- ja perenimi)8

(allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Lisa 1 Eetikakomitee taotlus

Lisa 2 Eetikakomitee otsus

Jah

Lisa 3 Andmekaitsealane mõjuhinnang

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Otsus isikuandmete tootlemiseks teadusuuringus.pdf

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/30-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Martin Lambing

Päästeamet

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised

ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks" 22.05.2026 taotluses esitatud

tingimustel ja mahus;

2. Päästeametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 4 hiljemalt 31.12.2028.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate

2 (2)

andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks

on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et

töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil

ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab

poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Andmekaitse

Inspektsioon on arvestanud käesolevale uuringule Eesti Teadusagentuuri Teaduseetika komitee

poolt antud kooskõlastusega TEET237 / 17.03.2026.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 22.05.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Palume sellele meiliaadressile mitte vastata. Tegemist on süsteemisisese aadressiga. Vastuskiri saatke aadressile [email protected].

Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Registreerimise kuupäev: 29.05.2026

Registreerimise number: 2.2.-1/26/30-4

Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara. Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39, 10134 Tallinn
Telefon: 627 4135
E-mail: [email protected]
www.aki.ee

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Leia meid LinkedInist või kuula Andmehäälingust