Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (Juurika detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine)

EELNÕU


Haapsalu …. juuni 2026 nr …



Juurika detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamine
Pleesi tee 7, Pleesi tee 9,
Pleesi tee 11, Pleesi tee 13, Herjava küla, Haapsalu linn, Lääne maakond)


Pleesi tee 13 kinnistu omanik esitas 30. aprillil taotluse Ridala Vallavalitsuse 26.05.2005 otsusega nr 162 kehtestatud „Juurika detailplaneeringu“ (edaspidi detailplaneering) kehtetuks tunnistamiseks, Pleesi tee 7 (katastritunnus 67401:008:0094), Pleesi tee 9 (katastritunnus 67401:008:0068), Pleesi tee 11 (katastritunnus 67401:008:0066) ja Pleesi tee 13 (katastritunnus 67401:008:0067) osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on Pleesi tee 13 kinnistu jagamise soov. Kinnistute kasutamise otstarvet, ehitusõigust ja ehitusala ei muudeta.

Detailplaneeringu eesmärk oli Juurika kinnistu jagamine elamukruntideks, kruntidele ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine. Detailplaneering hõlmab endas Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistuid. Kinnistul Pleesi tee 7 asub ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisregistri koodiga 120303270, majandushoone ehitisregistriga koodiga 120303275 ja puurkaev ehitisregistri koodiga 220535613. Kinnistul Pleesi tee 9 asub ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisregistri koodiga 120535141, abihoone ehitisregistri koodiga 120535598 ja aiamaja/kuur ehitisregistri koodiga 121379270. Kinnistul Pleesi tee 11 asub ehitisregistri andmetel nelja korteriga elamu ehitisregistri koodiga 105013463, pumbamaja ehitisregistri koodiga 105013464, majandushoone ehitisregistri koodiga 105013465 ja kelder ehitisregistri koodiga 105013466. Kinnistul Pleesi tee 13 ehitisregistri andmetel hooned ja rajatised puuduvad.

Pleesi tee 7 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult (katastritunnus 67401:008:0090). Pleesi tee 9 kinnistule on tagatud juurdepääs reaalservituudiga Pleesi tee 7 kinnistult. Pleesi tee 11 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult. Pleesi tee 13 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult.

Haapsalu Linnavolikogu 27. septembri 2024 otsusega nr 162 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt jäävad Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistud hajaasustusalale. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid, uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega.

Ehitusseadustiku ja kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt on Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistutele uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel üle 33% detailplaneeringu koostamise kohustus, v.a ehitusseadustikust tulenevatel erijuhtudel. Juurika detailplaneering on tänaseks 21 aastat vana ja on ellu viidud.

Maakorraldustoimingute tegemiseks ilma kinnistule täiendava ehitusõiguse taotlemiseta ei ole kehtiva planeerimisseaduse ja maakatastriseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustust, mistõttu on üle 21 aasta vanuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjendatud.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja PlanS § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses. Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Juhindudes planeerimisseaduse § 10 lg 1, lg 3, § 140 lg 1 p 2 ja lg 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1 ning Pleesi tee 13 kinnistu omaniku taotlusest, Haapsalu Linnavolikogu otsustab:

1. Tunnistada Haapsalu Linnavalitsuse 26. mai 2005 otsusega nr 162 kehtestatud Juurika detailplaneering kehtetuks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistatava maa-ala piiride skeem on esitatud otsuse lisas (Lisa 1).

2. Haapsalu Linnavalitsusel:
2.1. teavitada Pleesi tee 7 (katastritunnus 67401:008:0094), Pleesi tee 9 (katastritunnus 67401:008:0068), Pleesi tee 11 (katastritunnus 67401:008:0066) ja Pleesi tee 13 (katastritunnus 67401:008:0067) kinnistute omanikke detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest;
2.2. teavitada planeeringuala naaberkinnistute omanikke detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest;
2.3. avaldada otsus ajalehes Lääne Elu, milles Haapsalu linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Haapsalu linna veebilehel.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

4. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Haapsalu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.



/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Luik
Volikogu esimees

Seletuskiri

1. Detailplaneeringu lähtematerjalid.
Detailplaneeringu lähtematerjalideks on:
1) Ridala Vallavolikogu otsus 15. juuni 2004 nr 103 detailplaneeringu algatamise kohta.
2) Lähteülesanne koos planeeritava ala asukoha skeemiga M1:5000
3) Juurika katastriüksuse plaan M 1:10000.

2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk.
Planeeritav ala asub Läänemaal Ridala vallas Herjava külas. Planeering hõlmab Juurika kinnistut.
Planeeringu eesmärgiks on Juurika kinnistu jagamine elamukruntideks, kruntidele ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine.

3. Olemasolev olukord.
Planeeritav ala asub ca 6 km kaugusel Haapsalust. Juurika kinnistuni pääseb Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteelt (T-9) ca 1 km mööda Herjava teed nr. 16107 ja siis ca 200 m mööda Pleesi teed nr. 6740107.
Juurika kinnistu on 4,46 ha suurune, katastritunnus 67401:008:0036, sihtotstarve Eak – eluasemekohtade maa 100%, kinnistusraamatu registriosa nr 16696.
Kinnistu piirneb põhjast Pleesi katastriüksusega (67401:008:0160), idast Roo teega nr 6740120 ja Pleesi teega nr. 6740107, kagust ja lõunast Koidu katastriüksusega (67401:008:0860), edelast Tooma katastriüksusega (67401:008:0291), läänest riigi reservmaaga ja loodest Ääre katastriüksusega (67401:008:0060). Kinnistu piirneb läänest Natura 2000 ajutiste piirangute alaga.
Kinnistu lääneosas on 1,51 ha metsa, keskosas ja põhjaosas on 0,72 ha haritavat maad ja 1,52 ha looduslikku rohumaad. Õueala – ca 0,3 ha asub kinnistu idapiiri ääres. Ehitiste alune pind 312 m2. Kinnistul olevateks hooneteks on 2-korruseline 4 korteriga elamu, pumbamaja, majandushoone ja kelder. Seoses korteriomandi seadmisega on Juurika 4,46 ha suurune maaüksus koos seal paiknevate hoonete ja rajatistega kaasomandis. Korteriomandi reaalosadeks on korterid. 4 korteril on kaks omanikku ja nendele kuuluvad võrdsed mõttelised osad kaasomandist (reg nr. 16697, 16698, 16699, 16700).
Maapind on üldiselt tasane, väike kallak on lääne ja edela poole. Maapinna keskmine kõrgusmärk on +3,00.
Tugiplaanile on kantud olemasolev olukord 2004. a. oktoobri seisuga.

4. Detailplaan.
4.1 Üldosa.
Antud ala kohta puudub kehtiv üldplaneering. Detailplaneeringus on antud ala käsitletud hajaasustusalana.
Kinnistu jagatakse 4 krundiks. Juurdepääsud kruntidele on antud Pleesi ja Roo teelt. Pääs Nurme krundile on planeeritud Pleesi teelt juurdepääsuteega üle Kannikese krundi.

4.2 Kruntimine.
4 korteriga elamule koos majandushoone ja puurkaev-pumbamajaga moodustatakse krunt, mis jääb omanikele kaasomandisse samades mõttelistes osades. Ülejäänud maa-ala jagatakse kummagi omaniku vahel võrdsetes osades. Silvi Silmpärgile kuuluv osa jagatakse omakorda 2 krundiks. Kruntide sihtotstarve jääb samaks.
Jagatava kinnistu bilanss:
1. Juurika – 3240 m2
2. Kannikese – 11380 m2
Nurme – 9130 m2
Kokku 2 krunti – 20690 m2
3. Kullerkupu – 20690 m2
Kõik kokku: 44620 m2 = 4,46 ha

4.3 Ehitusõigus.
Ehitusõiguse näitajad: krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus on kantud detailplaanile ja tabelisse.
Aadress
Planeeri-tav suurus
Siht-
ots-tarve
Lubatud ehitiste arv krundil
Lubatud
suurim
ehitiste alune pind
Ehitiste lubatud kõrgus maa-pinnast
Märkused
Juurika
3240 m2
Eak
4 tk
400 m2
8,5 m
Korterelamu
Kannikese
11380 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu
Nurme
9310 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu
Kuller-kupu
20690 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu

4.4 Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded.
Olemasolev korterelamu on 2-korruseline eterniitkatusega silikaathoone. Katusekalle ca 15º.
Rajatavad hooned võiksid olla 1-2 korruselised ja viilkatusega. Soovitatav katusekalle 30-45º, kattematerjaliks kivi, plekk või kleepmaterjalid. Välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale: puit- või kivimaterjal.
Detailplaanile on kantud olemasolevate hoonete ja rajatavate hoonete orienteeruvad asukohad. Hoonetealuseid pindu tuleks täita ca 0,5 m. Ümber vundamentide on soovitatav rajada drenaaž. Keldrikorruseid ei ole soovitatav antud alal rajada. Hoonete projektid kooskõlastada eskiisi staadiumis Ridala Vallavalitsusega.

5. Liikluskorraldus.
Planeeritavad elamukrundid asuvad Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (T-9) maanteest üle 1 km kaugusel. Pääs kruntideni mööda Herjava teed nr. 16107 ja edasi ca 200 m mööda Pleesi teed nr. 6740107. Juurdepääsud kruntidele on antud Pleesi ja Roo teelt. Pääs Nurme krundile on planeeritud Pleesi teelt juurdepääsuteega üle Kannikese krundi. Juurdepääsutee lõpeb ümberpööramise platsiga.

6. Veevarustus ja kanalisatsioon.
Juurika krundil saadakse joogivesi olemasolevast puurkaevust. Lisaks on planeeritud rajada puurkaev Kullerkupu krundile ja 1 ühine puurkaev 2 krundi joogiveega varustamiseks Kannikese ja Nurme kruntide piirile. Prognoositav veevajadus puurkaevu kohta ei ületa 5 m3 ööpäevas.
Keskkonnaminister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks (Veeseaduse §28 lg4 p1). Vajalik luba taotletakse puurkaevu projekteerimise käigus. Sanitaarkaitseala ei moodustata kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks (Veeseaduse §28 lg3). Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad,
prügikastid jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).
Heitveed juhitakse kas läbi bioloogilise töötlusega omapuhasti või läbi septiku ja filterväljaku kraavi kaudu suublasse. Kogumismahutite kasutamine tooks kaasa reovee sagedase väljaveo. Antud piirkonnas on savine (liigniiske) pinnas ning suhteliselt kõrge põhjavee tase. Põhjavesi on keskmiselt kaitstud. Filterväljakute rajamisel tuleb arvestada pinnase hüdrogeoloogiliste omadustega. Pinnast tuleks tõsta nii palju, et põhjavesi jääks filterkihi alumisest kihist sügavamale kui 1,2 m. Samuti peab jälgima heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrus nr 269). Reoveepuhasti peab paiknema kohas, mida ei ohusta üleujutused. Planeeritav ala ei ole kõrgvee poolt üleujutatav. Vajalik on puhastada ja süvendada mere poole suunduvad kraavid kraavid.
Reovee kogumisala Juurika piirkonda ei planeerita. Prognoositav reostuskoormus planeeritava ala 1 ha kohta on ca 2,5 ie. Planeeritav ala asub olemasoleva kompaktse hoonestusega ala piirist ca 400 m kaugusel ida pool, vahel on metsariba.
Detailplaanile on kantud septikute ja filterväljakutega omapuhastite variant.

7. Elektrivarustus.
Olemasolevates hoonetes on elektrivarustus olemas. Uute elamute elektrivarustus tagatakse liitumislepingute alusel kohaliku elektrivõrguga (Fortum Elekter AS).
Detailplaanile on kantud elektriliini võimalik asukoht ja vajalikud servituudid. Madalpinge õhuliinidele on vajalikud 2+2 m ja kaabelliinidele 1+1 m kaitsekoridorid. 10 kV õhuliini kaitsekoridor on 10+10 m

8. Tuleohutuse abinõud.
Rajatavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on arvestatud TP3. Tulepüsivusklassi TP1 kuuluv ehitis tuleb püstitada kinnistu piirist vähemalt 3 m ja klassidesse TP2 või TP3 kuuluv ehitis 5 m kaugusele. Krundi piirile lähemale rajatavate hoonete piiripoolne sein peab üldjuhul vastama tulemüüri nõuetele.
Nurme krundile kaevu lähedale paigaldatakse üks ühine tuletõrje-veemahuti suurusega 50 m3 teeninduskaugusega kuni 200 m. Kullerkupu krundile tuleb paigaldada esmase tulekustutusvee saamiseks 10 m3 veemahuti.

9. Haljastus ja heakorrastus.
Juurika krunt on juba haljastatud ja korrastatud. Ülejäänud kruntidele rajatakse haljastus vastavalt krundi omaniku soovile: viljapuud, põõsad, murupinnad. Rajatakse vajalikud piirded või hekid.

10. Keskkonnakaitse abinõud.
Heitvete puhastamiseks kasutatakse kas bioloogilise töötlusega või nõuetekohaselt ehitatud filterväljakutega omapuhasteid. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavasse ja regulaarselt tühjendatavasse konteinerisse. Vajalik on liitumine korraldatud jäätmeveoga.

11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud.
Turvalisuse huvides tuleks hoonetesse paigaldada valvesignalisatsioon ja liikumisanduriga õuevalgustus. Rakendada võib ka naabrivalvet.

12. Kokkuvõte.
Planeeringulahenduses on arvestatud Läänemaa Keskkonnateenistuse kirjas 14.01.2005 nr 35-12-3/3429 esitatud märkustega ja sisse viidud parandused seletuskirja ja joonistele. Seoses detailplaneeringu lähteseisukohtade muutumisega on vähendatud soovitud planeeritavate kruntide arvu.


Koostas: arh. Reet Aedviir

EELNÕU


Haapsalu …. juuni 2026 nr …



Juurika detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamine
Pleesi tee 7, Pleesi tee 9,
Pleesi tee 11, Pleesi tee 13, Herjava küla, Haapsalu linn, Lääne maakond)


Pleesi tee 13 kinnistu omanik esitas 30. aprillil taotluse Ridala Vallavalitsuse 26.05.2005 otsusega nr 162 kehtestatud „Juurika detailplaneeringu“ (edaspidi detailplaneering) kehtetuks tunnistamiseks, Pleesi tee 7 (katastritunnus 67401:008:0094), Pleesi tee 9 (katastritunnus 67401:008:0068), Pleesi tee 11 (katastritunnus 67401:008:0066) ja Pleesi tee 13 (katastritunnus 67401:008:0067) osas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on Pleesi tee 13 kinnistu jagamise soov. Kinnistute kasutamise otstarvet, ehitusõigust ja ehitusala ei muudeta.

Detailplaneeringu eesmärk oli Juurika kinnistu jagamine elamukruntideks, kruntidele ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine. Detailplaneering hõlmab endas Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistuid. Kinnistul Pleesi tee 7 asub ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisregistri koodiga 120303270, majandushoone ehitisregistriga koodiga 120303275 ja puurkaev ehitisregistri koodiga 220535613. Kinnistul Pleesi tee 9 asub ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisregistri koodiga 120535141, abihoone ehitisregistri koodiga 120535598 ja aiamaja/kuur ehitisregistri koodiga 121379270. Kinnistul Pleesi tee 11 asub ehitisregistri andmetel nelja korteriga elamu ehitisregistri koodiga 105013463, pumbamaja ehitisregistri koodiga 105013464, majandushoone ehitisregistri koodiga 105013465 ja kelder ehitisregistri koodiga 105013466. Kinnistul Pleesi tee 13 ehitisregistri andmetel hooned ja rajatised puuduvad.

Pleesi tee 7 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult (katastritunnus 67401:008:0090). Pleesi tee 9 kinnistule on tagatud juurdepääs reaalservituudiga Pleesi tee 7 kinnistult. Pleesi tee 11 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult. Pleesi tee 13 kinnistule on tagatud avalik juurdepääs Pleesi tee L1 kinnistult.

Haapsalu Linnavolikogu 27. septembri 2024 otsusega nr 162 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt jäävad Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistud hajaasustusalale. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid, uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega.

Ehitusseadustiku ja kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt on Pleesi tee 7, Pleesi tee 9, Pleesi tee 11 ja Pleesi tee 13 kinnistutele uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel üle 33% detailplaneeringu koostamise kohustus, v.a ehitusseadustikust tulenevatel erijuhtudel. Juurika detailplaneering on tänaseks 21 aastat vana ja on ellu viidud.

Maakorraldustoimingute tegemiseks ilma kinnistule täiendava ehitusõiguse taotlemiseta ei ole kehtiva planeerimisseaduse ja maakatastriseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustust, mistõttu on üle 21 aasta vanuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjendatud.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja PlanS § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevuses. Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Juhindudes planeerimisseaduse § 10 lg 1, lg 3, § 140 lg 1 p 2 ja lg 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, § 68 lg 2 ja § 70 lg 1 ning Pleesi tee 13 kinnistu omaniku taotlusest, Haapsalu Linnavolikogu otsustab:

1. Tunnistada Haapsalu Linnavalitsuse 26. mai 2005 otsusega nr 162 kehtestatud Juurika detailplaneering kehtetuks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistatava maa-ala piiride skeem on esitatud otsuse lisas (Lisa 1).

2. Haapsalu Linnavalitsusel:
2.1. teavitada Pleesi tee 7 (katastritunnus 67401:008:0094), Pleesi tee 9 (katastritunnus 67401:008:0068), Pleesi tee 11 (katastritunnus 67401:008:0066) ja Pleesi tee 13 (katastritunnus 67401:008:0067) kinnistute omanikke detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest;
2.2. teavitada planeeringuala naaberkinnistute omanikke detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest;
2.3. avaldada otsus ajalehes Lääne Elu, milles Haapsalu linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Haapsalu linna veebilehel.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

4. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Haapsalu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.



/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Luik
Volikogu esimees

Seletuskiri

1. Detailplaneeringu lähtematerjalid.
Detailplaneeringu lähtematerjalideks on:
1) Ridala Vallavolikogu otsus 15. juuni 2004 nr 103 detailplaneeringu algatamise kohta.
2) Lähteülesanne koos planeeritava ala asukoha skeemiga M1:5000
3) Juurika katastriüksuse plaan M 1:10000.

2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk.
Planeeritav ala asub Läänemaal Ridala vallas Herjava külas. Planeering hõlmab Juurika kinnistut.
Planeeringu eesmärgiks on Juurika kinnistu jagamine elamukruntideks, kruntidele ehitusõiguse, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine.

3. Olemasolev olukord.
Planeeritav ala asub ca 6 km kaugusel Haapsalust. Juurika kinnistuni pääseb Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteelt (T-9) ca 1 km mööda Herjava teed nr. 16107 ja siis ca 200 m mööda Pleesi teed nr. 6740107.
Juurika kinnistu on 4,46 ha suurune, katastritunnus 67401:008:0036, sihtotstarve Eak – eluasemekohtade maa 100%, kinnistusraamatu registriosa nr 16696.
Kinnistu piirneb põhjast Pleesi katastriüksusega (67401:008:0160), idast Roo teega nr 6740120 ja Pleesi teega nr. 6740107, kagust ja lõunast Koidu katastriüksusega (67401:008:0860), edelast Tooma katastriüksusega (67401:008:0291), läänest riigi reservmaaga ja loodest Ääre katastriüksusega (67401:008:0060). Kinnistu piirneb läänest Natura 2000 ajutiste piirangute alaga.
Kinnistu lääneosas on 1,51 ha metsa, keskosas ja põhjaosas on 0,72 ha haritavat maad ja 1,52 ha looduslikku rohumaad. Õueala – ca 0,3 ha asub kinnistu idapiiri ääres. Ehitiste alune pind 312 m2. Kinnistul olevateks hooneteks on 2-korruseline 4 korteriga elamu, pumbamaja, majandushoone ja kelder. Seoses korteriomandi seadmisega on Juurika 4,46 ha suurune maaüksus koos seal paiknevate hoonete ja rajatistega kaasomandis. Korteriomandi reaalosadeks on korterid. 4 korteril on kaks omanikku ja nendele kuuluvad võrdsed mõttelised osad kaasomandist (reg nr. 16697, 16698, 16699, 16700).
Maapind on üldiselt tasane, väike kallak on lääne ja edela poole. Maapinna keskmine kõrgusmärk on +3,00.
Tugiplaanile on kantud olemasolev olukord 2004. a. oktoobri seisuga.

4. Detailplaan.
4.1 Üldosa.
Antud ala kohta puudub kehtiv üldplaneering. Detailplaneeringus on antud ala käsitletud hajaasustusalana.
Kinnistu jagatakse 4 krundiks. Juurdepääsud kruntidele on antud Pleesi ja Roo teelt. Pääs Nurme krundile on planeeritud Pleesi teelt juurdepääsuteega üle Kannikese krundi.

4.2 Kruntimine.
4 korteriga elamule koos majandushoone ja puurkaev-pumbamajaga moodustatakse krunt, mis jääb omanikele kaasomandisse samades mõttelistes osades. Ülejäänud maa-ala jagatakse kummagi omaniku vahel võrdsetes osades. Silvi Silmpärgile kuuluv osa jagatakse omakorda 2 krundiks. Kruntide sihtotstarve jääb samaks.
Jagatava kinnistu bilanss:
1. Juurika – 3240 m2
2. Kannikese – 11380 m2
Nurme – 9130 m2
Kokku 2 krunti – 20690 m2
3. Kullerkupu – 20690 m2
Kõik kokku: 44620 m2 = 4,46 ha

4.3 Ehitusõigus.
Ehitusõiguse näitajad: krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus on kantud detailplaanile ja tabelisse.
Aadress
Planeeri-tav suurus
Siht-
ots-tarve
Lubatud ehitiste arv krundil
Lubatud
suurim
ehitiste alune pind
Ehitiste lubatud kõrgus maa-pinnast
Märkused
Juurika
3240 m2
Eak
4 tk
400 m2
8,5 m
Korterelamu
Kannikese
11380 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu
Nurme
9310 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu
Kuller-kupu
20690 m2
Eak
3 tk
250 m2
8,5 m
Pereelamu

4.4 Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded.
Olemasolev korterelamu on 2-korruseline eterniitkatusega silikaathoone. Katusekalle ca 15º.
Rajatavad hooned võiksid olla 1-2 korruselised ja viilkatusega. Soovitatav katusekalle 30-45º, kattematerjaliks kivi, plekk või kleepmaterjalid. Välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale: puit- või kivimaterjal.
Detailplaanile on kantud olemasolevate hoonete ja rajatavate hoonete orienteeruvad asukohad. Hoonetealuseid pindu tuleks täita ca 0,5 m. Ümber vundamentide on soovitatav rajada drenaaž. Keldrikorruseid ei ole soovitatav antud alal rajada. Hoonete projektid kooskõlastada eskiisi staadiumis Ridala Vallavalitsusega.

5. Liikluskorraldus.
Planeeritavad elamukrundid asuvad Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (T-9) maanteest üle 1 km kaugusel. Pääs kruntideni mööda Herjava teed nr. 16107 ja edasi ca 200 m mööda Pleesi teed nr. 6740107. Juurdepääsud kruntidele on antud Pleesi ja Roo teelt. Pääs Nurme krundile on planeeritud Pleesi teelt juurdepääsuteega üle Kannikese krundi. Juurdepääsutee lõpeb ümberpööramise platsiga.

6. Veevarustus ja kanalisatsioon.
Juurika krundil saadakse joogivesi olemasolevast puurkaevust. Lisaks on planeeritud rajada puurkaev Kullerkupu krundile ja 1 ühine puurkaev 2 krundi joogiveega varustamiseks Kannikese ja Nurme kruntide piirile. Prognoositav veevajadus puurkaevu kohta ei ületa 5 m3 ööpäevas.
Keskkonnaminister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks (Veeseaduse §28 lg4 p1). Vajalik luba taotletakse puurkaevu projekteerimise käigus. Sanitaarkaitseala ei moodustata kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks (Veeseaduse §28 lg3). Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad,
prügikastid jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).
Heitveed juhitakse kas läbi bioloogilise töötlusega omapuhasti või läbi septiku ja filterväljaku kraavi kaudu suublasse. Kogumismahutite kasutamine tooks kaasa reovee sagedase väljaveo. Antud piirkonnas on savine (liigniiske) pinnas ning suhteliselt kõrge põhjavee tase. Põhjavesi on keskmiselt kaitstud. Filterväljakute rajamisel tuleb arvestada pinnase hüdrogeoloogiliste omadustega. Pinnast tuleks tõsta nii palju, et põhjavesi jääks filterkihi alumisest kihist sügavamale kui 1,2 m. Samuti peab jälgima heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrus nr 269). Reoveepuhasti peab paiknema kohas, mida ei ohusta üleujutused. Planeeritav ala ei ole kõrgvee poolt üleujutatav. Vajalik on puhastada ja süvendada mere poole suunduvad kraavid kraavid.
Reovee kogumisala Juurika piirkonda ei planeerita. Prognoositav reostuskoormus planeeritava ala 1 ha kohta on ca 2,5 ie. Planeeritav ala asub olemasoleva kompaktse hoonestusega ala piirist ca 400 m kaugusel ida pool, vahel on metsariba.
Detailplaanile on kantud septikute ja filterväljakutega omapuhastite variant.

7. Elektrivarustus.
Olemasolevates hoonetes on elektrivarustus olemas. Uute elamute elektrivarustus tagatakse liitumislepingute alusel kohaliku elektrivõrguga (Fortum Elekter AS).
Detailplaanile on kantud elektriliini võimalik asukoht ja vajalikud servituudid. Madalpinge õhuliinidele on vajalikud 2+2 m ja kaabelliinidele 1+1 m kaitsekoridorid. 10 kV õhuliini kaitsekoridor on 10+10 m

8. Tuleohutuse abinõud.
Rajatavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on arvestatud TP3. Tulepüsivusklassi TP1 kuuluv ehitis tuleb püstitada kinnistu piirist vähemalt 3 m ja klassidesse TP2 või TP3 kuuluv ehitis 5 m kaugusele. Krundi piirile lähemale rajatavate hoonete piiripoolne sein peab üldjuhul vastama tulemüüri nõuetele.
Nurme krundile kaevu lähedale paigaldatakse üks ühine tuletõrje-veemahuti suurusega 50 m3 teeninduskaugusega kuni 200 m. Kullerkupu krundile tuleb paigaldada esmase tulekustutusvee saamiseks 10 m3 veemahuti.

9. Haljastus ja heakorrastus.
Juurika krunt on juba haljastatud ja korrastatud. Ülejäänud kruntidele rajatakse haljastus vastavalt krundi omaniku soovile: viljapuud, põõsad, murupinnad. Rajatakse vajalikud piirded või hekid.

10. Keskkonnakaitse abinõud.
Heitvete puhastamiseks kasutatakse kas bioloogilise töötlusega või nõuetekohaselt ehitatud filterväljakutega omapuhasteid. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavasse ja regulaarselt tühjendatavasse konteinerisse. Vajalik on liitumine korraldatud jäätmeveoga.

11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud.
Turvalisuse huvides tuleks hoonetesse paigaldada valvesignalisatsioon ja liikumisanduriga õuevalgustus. Rakendada võib ka naabrivalvet.

12. Kokkuvõte.
Planeeringulahenduses on arvestatud Läänemaa Keskkonnateenistuse kirjas 14.01.2005 nr 35-12-3/3429 esitatud märkustega ja sisse viidud parandused seletuskirja ja joonistele. Seoses detailplaneeringu lähteseisukohtade muutumisega on vähendatud soovitud planeeritavate kruntide arvu.


Koostas: arh. Reet Aedviir