Keskkonnaameti arvamus riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet

Teie 19.05.2026 nr 8-1/26-060/8754-1

Meie 29.05.2026 nr 6-2/26/9678-2

Arvamus riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km

9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

kohta

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu.

Kavandatakse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimist ning riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamist (laiusega 3,0 m). Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee suhtes selgitatakse

projekteerimisel, arvestades seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmetel kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndisse, esitab Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu

kohta arvamuse1.

Rajatav jalgratta- ja jalgtee jääb puurkaevude PRK0011052 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) ja PRK0011324 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) sanitaarkaitsealale.

Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat

veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud2. Eelnevast tulenevalt on sanitaarkaitsealal keelatud majandustegevus, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2)

sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv

tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine3. Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus,

mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul,

1 Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet

kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised ehitamise

kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). 2 Veeseadus (edaspidi VeeS) § 148 lg 1 3 VeeS § 151 lg 2

2 (3)

kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.4 Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et

puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 sanitaarkaitsealal on keelatud ehitustegevus

ja kaevetööd, st jalgratta- ja jalgtee rajamine.

Täpsustame, et riigitee rekonstrueerimine on puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud, kuna tegemist on õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamise ja muu ehitisega seonduva tegevusega

kavandatud viisil. Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt asub tööde ala

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, st kavandatavas asukohas on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu võtab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel arvesse piirkonnas asuvad puurkaevud ning nende geoloogilise läbilõike.

Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi

kohal lasuvad veepidemed5. Puurkaev PRK0011052 on 64 m sügav ning avab Kesk-Devoni põhjaveekihi. Puurkaevu PRK0011052 geoloogilise läbilõike kohaselt lasub puurkaevuga avatud põhjaveekihil 31 m paksune saviliivakiht veerise ja kruusaga, 11,5 m paksune savikiht

liivakivi ja aleuroliidi vahekihtidega ning 21,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega. Puurkaev PRK0011324 on 80 m sügav ning avab samuti Kesk-Devoni põhjaveekihi.

Geoloogilise läbilõike järgi katab puurkaevuga avatud põhjaveekihti 20 m liivsavi munakatega, 25 m savi liivakivi vahekihtidega ja 35 m liivakivi savi vahekihtidega. Kui põhjaveekihil lasub

üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga6. Eelnevast tulenevalt kinnitavad puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 geoloogiliste läbilõigete andmed piirkonnas põhjaveekihi suhtelist kaitstust.

Veeseaduses on jäetud võimalus puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks või

sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks. Kui puurkaevust veevõtt on vahemikus 10-500 m3 ööpäevas, on võimalik vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m-ni, kuna puurkaevuga avatud põhjaveekiht on suhteliselt kaitstud7. Kui puurkaevust võetakse vett alla 10 m3

ööpäevas, on võimalik muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks8. Hooldusala ulatus9 on 10 m.

Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet. Selleks on vaja esitada Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus.10

Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada sellekohane taotlus

Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse11.

Samuti jääb kavandatavale jalgratta- ja jalgtee alale Kerstna talu maaparandussüsteemi maa-ala (kood 2104910010020001) ja Tännassilma I maaparandussüsteemi eesvool

(21049100100400022M). Transpordiamet kaasas projekteerimistingimuste menetlusse Maa- ja Ruumiameti, kes annab maaparandussüsteemide kohta seisukoha12.

4 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 3 lg-d 1 ja 2 5 VeeS § 68 lg 2 6 VeeS § 68 lg 3 p 4 7 VeeS § 149 lg 1 p 2 8 VeeS § 154 lg 1 p 3 9 VeeS § 154 lg 3 10 VeeS § 277 lg 3 11VeeS § 277 lg 2 12 Maaparandusseadus § 50 lg 1

3 (3)

Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega 62201:001:1826)

jääb III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht (EELIS registrikood KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et piiritlemata III

kaitsekategooria liigi leiukohas kehtib isendi kaitse. Kaitsealuse linnuliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal on keelatud, lähtudes looduskaitseseaduse § 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 61.

Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub, et post, millel asub valge-toonekure

pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv põhjus pesa eemaldamiseks, tuleb selleks

eelnevalt taotleda luba Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba pesa eemaldamiseks antakse väljaspool valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09-15.03).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5307 8913 (keskkonnakorraldus) [email protected] Janne Breidaks 5855 3986 (liigikaitse) [email protected]

Silja Jakobi 5341 0707 (vesi) [email protected]